Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus Korilus, küttimine ja põlluharimine on olnud meie elatusviiside seas juba ammustest aegadest peale. Juba kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Hiljem lisandus ka põlluharimine. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Algeline põlluharimine e. maaviljelus tekkiski korilusest. Algselt oli kõplapõllumajandus, kus põld hariti kõblastega ja külvati seemned. Metallist tööriistadega edenes ka põlluhar...
oma korda seotud küttimise ja jahil käiguga. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti, et liha läheb raisku. Kui aga loom õnnestuti mingit moodi elusalt kätte saada siis võis teda tappa kui vaja läks. Peatselt õpiti loomi tarandikesse ajama ning seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati nad ka üles. Kui rääkida korilaste, küttide ning põlluharijate eluoludest pean kõige elamisväärseimaks nign kergeimaks korilust, kuna kütina pidid sa kulutama lisaks füüsilise energiale ka palju vaimset energiat, sinu mõte pidi liikuma sama kiiresti kui silm ja käsi nign jõud pidi olema suur. Põlluharijate töö ei olnud ka lihtne, nemad pidid algeliste tööriistadega terveid suuri lagendikke tekitama ning ilmaga võitlema, kui ega inimene ju looduse vastu ei saa see on tõsi, seega oli nende töö raske
* kolooniad hankisid toorainet, olid suured istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. *Emamaa ja koloonia vahel käis väga tihe kaubavahetus. Kaubandussuunad jagunesid kolme suunda : emamaa + koloonia, emamaa + teine emamaa, emamaa + võõras koloonia. Aktiivne kaubavahetus põhjustas võitlusi tooraineteallikate ja turgude vahel. Tekkisid sõjad mille tulemus oli kolooniate iseseisvumine 20 sajandi teisel poolel. Faktooriad kaubanduslikud ja sõjalised punktid, mis rajati ka korilaste aladel P-Ameerikas ja Siberis kaupade ning karusnahkade kokku ostmiseks. Faktooriaid kasutati ka toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel seejärel liitusid need suure koloonia koosseisu. Nii kadusid faktooriad. Istanduskolooniad suure pindalagataimeksavatusettevõtted Ressursskolooniad vajaduste rahuldamiseks loodud tagavara koloonia. Tegeles kasvavate ja mitmekesistuvate vajaduste tootmistega
ÜRGINIMESTE USKUMUSED Katrina ja EevaRuth Esimesed uskumused Algsed uskumused olid tavaliselt seotud küttimisega. · Koopa seintele joonistati koopamaalinguid, mis kujutasid inimesi küttimas · Vooliti inimeste ja loomade kujutisi KÜTTIDE JA KORILASTE RITUAALID · Enne jahti tantsiti, põristati trumme ja lausuti nõiasõnu, mis pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA
Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suudmealad pinnakihid Püügi vormid: 1. Primitiivne või korilaste kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi. Kasutatakse hobiks. 2. Rannapüük-kalurid elavad rannikuäärsetes külades ja töötlevad selle kala ise (soolavad, kuivatavad, suitsutavad) Ida-ja Kagu-Aasias, Norras. Eestis: Peipsi ääres ja saartel. Kasutatakse siseturul 3. Kontsentreeritud kalapüük- Kasutatakse külmutusseadmetega laevu, millega minnakse merele mitmeks nädalaks või kuuks. Kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspool seda
Prantsusmaal Põhja-Ameerikas. Uued kolooniad võtsid enda peale suur osa Põhjaks laieneva Euroopa vanade ja uute vajaduste rahuldamisest. Sealt toodi Euroopasse põllumajandussaadusi ja mitmeid maavarasid. Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega. Rajati korilaste aladele Põhja-Ameerikas ja Siberis kaupade kui ka karusnahkade kokkuostmiseks. Fakooriad kasutati toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel. Siis lülitusid need suure koloonia koosseisu. Nad säilisid vai seal, kus maa vallutamine ebaõnnestus. ISTANDUSKOLOONIAD Istandused on suure pindalaga taimekasvatusettevõttes, kus on valdav odav käsitöö 8orjatöö). Võrdlemisi korralikul agrotehnilisel tasemel toodetakse neid saadusi müügiks ja töödeldakse
Ühiskondade moderniseerumine Ühiskondade moderniseerimine- protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja saab tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel. Avatud klassisüsteem- Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid. Mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus- Iga töötaja on spetsialiseerunud mingile kindlale ülesandele ja tegelebki süvendunult sellega- näiteks õpeab õpetaja ühte konkreetset ainet, mitte kõiki ja ei ole samal ajal lastele sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Kapitalistlik majandussüsteem, tööstuslik tootmine ja linnastumine- Kapitalistlikus süsteemison olemas eraomand, eesmärgiks on kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetasakaal. Rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine- Demokraatlike rahvusriikide aluseks on see, et me oleme selle rahvuse liikmed ja ...
(arheoloogia õppetool) [email protected] Aineprogramm 1. Muinaskultuuride allikad, historiograafia, uurimistöö metoodika ja dateerimismeetodid. 2. Esimesed hominiidid. Euroopa asustamine. Neandertallane ja nüüdisinimene. Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. Paleoliitiline kunst. Jääaegade mõju inimasustuse levikule. Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Üleminek viljelusmajandusele. Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. 3. Metallide kasutuselevõtt. Eneoliitilised kultuurid. Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4
Eestis 76kg EL KALANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID: 1)kalavarude kasut. ja kaitse 2)kalakasvatuse arendamine 3)kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine 4)kalade töötlemise parandamine 5)kalasadamate parandamine 6)turgude varustatuse parandamine 7)kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine 8)kalalaevastiku moderniseerimine mitte aga suurendamine KALANDUSE VORMID: 1)primitiivne või korilaste kalapüügi maht on väga väike,müügiks ei lähe midagi.Kasut.hobiks 2)rannapüük-kalurid elavad ranniku äärsetes külades ja töötl.selle kala ise(soolavad,kuivatavad,suitsutavad).Ida- ja Kagu -Aasias,Norras.E:Peipsi ääres ja saartel.Kasut.siseturul. 3)Konsentreeritud kalapüük-kasut. külmutusseadmetega laevu,millega minnakse merele mitmeks nädalaks või nädalaks.Kala püütakse kogu maj.vööndi ulatuses ja väljaspool seda.Vajab korraliku rannabaasi ja kala
Inimasutuse levik erineva kliima ja looduslike oludega piirkondades tõi kaasa suure spetsialiseerumise. skandinaavias ja Läänemere ümbruses muutusid oluliseks elatusallikaks kalastus ja mereloomade kõttimine. Teisal peeti rohkem tähelepanu suurulukite küttimisele. Paljudes piirkondades oli küttimise ja kalastamise kõrval elatusallikana tähtsal kohal viljade(pähklite) korvamine ja varumine. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Toonaste küttide ja korilaste ühiskondlike olude kohta saab järeldusi teha loodusrahvaste elukorraldse põhjal. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev kogukond- sugukond. Peamine tööjaotus käis soo ja vanuse järgi: mehed põhendusid küttimisele ja naised korilusele. Ning saagi varumisele, aga ka lapsed, noored ja vanad täitsid ühiskonnas jõukohaseid ülesandeid.
võimalus kusagil ,,filosoofi tornikeses" jäägitult ühele asjale keskenduda ja pühenduda. Seega on naised võibolla isegi eelispositsioonil, kuna nende elu ja töödtoimetused on pea alati sellises muutuste ja katkestuste keskkonnas kulgenud. Kas mehed oma alateadvuses talletavad siiski seda, et nemad on need, kes pere toitmiseks metsas jahti peaksid pidama ja naiste roll on lapsi kasvatada ning kodu korras hoida? Huvitav, et sellist küttide ja korilaste analoogiat järjepidevalt välja pakutakse. Nii palju, kui ajaloolased meid küttide ja korilaste ühiskondadega seoses valgustanud on, teame, et sellised kooslused olid suhteliselt egalitaarsed ja osade ajaloolaste arvates isegi matriarhaalsed. Kütid olid sellises kogukonnas tõepoolest mehed, kes tõid liha näol inimkarjale vajalikku ja hinnalist valku. Koosluse tegelikud elushoidjad olid aga korilased (naised!) - ehk küll toitumuslikult vähemväärtuslikud, olid
Animism (ladina k. anima "hinge elu ") viitab uskumus, et mitte inimeste üksused on vaimsed olendid, või vähemalt kehastavad mingi elu põhimõttega. Animism hõlmab filosoofilise, religioosse ja vaimseid veendumusi, et ei ole lahususe vaimse ja füüsilise või materiaalse maailma ja hinge, vaid ka kõik teised loomad, taimed, kivid, loodusnähtused, nagu äike, geograafilisi objekte, näiteks mägesid , jõgede jms. Animism on eriti laialt leitud religioonide põlisrahvastel, (kuigi on leitud ka Shinto, ja mõned vormid hinduism, Sikhism, budism, Panteism, islam, kristlus ja Neopaganism). Animism oli arenenud 19. sajandil ,Edward Tylor, oli see kes lõi ta kui "üht antropoloogia varaseim mõisted, kui mitte esimene." Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmitust...
neoliitikum tehti ka liuataolisi * kunstitase kujukesed, vee poole Kammkeraamika (taldrikud) kasutatakse ehetena *suured neljakandilised ja * levis Lõuna-Lätist Põhja- * küttide, kalastajate ja postidel tuginevad hooned Soomeni ja Loode-Venemaal Kammkeraamika korilaste õitsenguaeg * potid toidu * surnud sängitati asula * paremini valmistatud (loomade käitumine, taimi ja hoidmiseks/säilitamiseks territooriumile, vahel isegi põrand savinõud omadusi) alla
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
- Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid müüa (Lõuna-Aafrika, osaliselt Argentiina) või rentida neid varasid teistele riikidele - Avaookeanide kalavarad - Inimkonna ühisvara Kalanduse vormid 1. Korilaste algeline kalapüük - Püügimahud väikesed - Kala ei lähe üldjuhul müügiks 2. Hajali rannapüük - Levinud eelkõige arengumaades, kuid ka osades Ida-Euroopa riikides, näiteks Eestis - Traditsioonilise vormina esineb palju ka Norras - Kalurid elavad rannikul kalurikülades ja töötlevad kala ise - Toodang müüakse enamasti siseturul - Püügimahud väikesed 3. Kontsentreeritud rannapüük
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Ha...
Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. -Skandinaavlaste jumalad: elasid Panteonis.Jumalaid oli 2 suguvõsa-aasid ja vaanid. Aasid: Kõrgem suguvõsa,Pikse- & sõjajumalad. Peajumalaks Odin/Thor ; Vaanid: madalam suguvõsa,viljakusjumalad, peajumalaks Fre (frö)Thori kujutati haamriga,võitles hiiglastega ja kõmistab piksega Sõdalased said temalt jõudu. Vastab muistsete eestlaste Taarale. Thori nädalapäev on neljapäev (Thursday-Torsdag- Thoripäev) Samanism -see on:paleoliitikumi korilaste ja küttideusk; loodus usk ja vaimude kummardamine. Tuntud Siberi ja Kagu-Ida rahvastelt. Kristlus kuulutas samanismi paganlikuks. Samanismi nimetatakse läänes ekstaasiatehnika kogumikuks ning primitiivseks ja algupäraseks usundiks, samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaoks. -päritolu: samanismi levikut on seostatud rahvaste Euraasias rändega. Tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel (handed,mausid,udmurdid). Samanismi ilminguks
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahva...
--- Saksamaa, Poola-Leedu (Swidry), Pr Swidri kultuurist on mõjutatud ka Kunda kultuur viimased mammutid Paleoliitiline kunst. koopamaalingud – Hisp-Pr; (Altamira, Lascaux, Chauvet) inimkujukesed – Pr, Sks, It, Austria, Vene; (Villendorfi veenus) Jääaegade mõju inimasustuse levikule. sai kolida põhja poole… Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. asulana 8700 – 1700 eKr Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg * Kunda etapp/kultuur * Sindi-Lodja etapp * Narva etapp Pulli asula, Kunda Lammasmägi liikusid palju Üleminek viljelusmajandusele. Neoliitikum. Neoliitikumi tunnused: 1) lihvitud kiviriistade valmistamine 2) keraamika kasutuselevõtt 3) Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajandus sai alguse pigem ekvaatori ümber ja tnp Iisraeli läheduses Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neli etappi:
kalavarade kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. Kalandus koosneb kahest harust: kalapüük ja kalakasvatus. 2. Majandusvööndi mõiste. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. 3. Kalanduse vormid, nende iseloomustus. Kalanduse vorme on mitmeid. 1) Ajalooliselt vanim ja algelisim on korilaste kalapüük. Kohati on selline elatusmajandusele omane kalapüük veel säilinud, kuid püügimahud on väga väikesed ja üldjuhul ei lähe kala müügiks. 2) Järgmine kalanduse vorm on hajali rannapüük Kala töötlevad kalurid ise või tehakse seda rannikul samuti hajali paiknevates väikestes tehastes. 3) Rannapüük. Levinud Põhja riikides ja Lõuna-Ameerikas lääneranniku riikides. Kalurid kasutavad suuremaid laevu, millele mahuvad peale külmutusseadmed
suhteliselt madalama reljeefiga aladel). · Sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid: maailma religioosne, etniline, majanduslik ja poliitiline killustatus Majanduse- ja ühiskonna areng kui rahvastiku kasvu tegur Rahvastiku kasv Infoühiskond Industriaalühiskond Agraar- ja pastoraalühiskond Küttide ja korilaste ühiskond Aeg T.Malthus (1766-1834) 2 rahvaarvu kujunemise printsiipi: · Rahvaarv suureneb geomeetrilises progressioonis, kahekordistudes iga 25 aasta järel. · Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises progressioonis, mis viib ressursside nappuseni. Rahvastikuprobleemid seonduvad ressurssidega ja vastupidi. Malthuse kontrollimehhanismid · Ärahoidev ehk moraalne piiramine abiellumiste
Koopas on säilinud tööriistu, tulekoldeid ja toidujäänuseid. Altamira on ainuke koopamaalide koht, kus elamise märgid ulatuvad esimesse koopaosasse, kus asuvad maalid. Altamira koopa seintel ja lael puudub tahmakiht, mis leidub teistes sarnastes koobastes. See võib tähendada, et Altamiras oli pisut arenenum valgus- tamistehnika, mis andis vähem suitsu ja tahma kui tõrvikud ja rasvalambid, mida paleoliitikumis arvatavalt kasutati. Vestibüülis elasid küttide ja korilaste rühmad. Asustus piirneski vestibüüliga. Koopasuu laius (umbes 15 m) võimaldas kasutada välisvalgust. On leitud kaks asustuskihti, mis kuuluvad nooremasse Solutré ajastusse ja vanemasse Madeleine'i ajastusse. Koopa lähedal asuvat territooriumi kasutati aastaringselt. Mõlemast ajastust on leitud tapetud hirvekarjade jäänuseid ning tõendeid, et on jahti peetud mitud liiki sõralistele (suurtele veislastele, hobusele, kitsele ja mägikitsele) ning püütud kala jõest ja jõesuudmest.
Tallinna Ülikool Egiptuse Rahvastik ja Asustus Referaat Koostas: Johannes Kert Roots Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Esialgne asustus..................................................................................................... 4 Niiluse kingitus....................................................................................................... 6 Tänapäeva Egiptus................................................................................................. 7 2011. aasta revolutsioon..................................................................................... 7 ...
söövatena, jooksvatena, lamavatena ja haavatutena. Loomafiguure on umbes 20. Figuuride pikkus ulatub kahe meetrini. On ka abstraktseid märke. See, et maaliti põhiliselt piisoneid, näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Piisonitele peeti jahti põhiliselt toidu pärast, kuid neilt saadi ka nahka, luud ja karvu. Arvatakse, et loomi maalisid kütid, lootes jahiõnne. Nende kujutiste juures võidi läbi viia jahieelseid rituaale. On arvatud, et Altamira võis olla küttide ja korilaste rituaalne keskus. Figuurid on maalitud eri aegadel ja eri tehnikaid kasutades. Kõige vanemad figuurid selles laes on ilmselt punased maalid, millele hiljem on lisatud mitmeid musti maale, seejärel mitmevärvilisi ja lõpuks jälle mõned mustad figuurid. Pildid on maalitud pruunide, kollakate ja punaste ookervärvidega, musta
John Locke John Locke sündis 1632. aastal, kui Euroopas vältas Kolmekümneaastane sõda, muuhulgas nägi ta ka Suur-Britanniat kodusõja päevil, mis algas 1642. aastal. Tihtipeale nimetatakse teda liberalismi isaks, kuna tema mõtted elust, vabandusest, omandist ning muudest aspektidest moodustavad klassikalise liberalismi alustalad. Locke eluajal toimus Stuartite restauratsioon, Londoni suur tulekahju ja Londoni katkuepideemia. Ta kasvas puritaanlikus perekonnas Bristolis, Somersetis , mis oli üks rahvastatumaid ning rikkamaid maakondi ta kodumaal. Õppis prestiižses Westminsteri koolis, mis asus Londonis ning 1652. aastal siirdus edasiõppima Christ Church ülikooli, mis paiknes Oxfordis. 1666. aastal tutvus ning sai heaks tuttavaks Anthony Ashley Cooperiga, kellest sai hiljem Shaftesbury krahv. Sama krahviga aitas ta hiljem luua Carolina konstitutsiooni. Leidis, et inimesed on looduse poolt loodud vabade ja võrdse...
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
Koostage endale lühike ülevaade antud haru arengukäigust kuni selle tekkimisest tänase päevani, püüdke leida kõik olulised pöördepunktid (nt mingitel harudel on selleks tsaari-Venemaa koostises olemine ja seal lahkumine, mingitel harudel võis oluline olla raudtee ehitamine, nt St.Peterburgi jne) ja olulised turud, kus juba tegutsetakse. Kasutage ka statistikaameti arve jms. Suruge käsitlus kokku ca ühele leheküljele. Meie kaugete esivanemate küttide- kalurite- korilaste põhilise elukeskkonna moodustas mets sinna jäävate jõgede, järvede, soode või külgneva merega. Puud ja mets on kaitsjaks ja katjaks kogu inimese eluaja hällist kirstuni. Puud andsid peavarju, andsid suurema osa tööriistadest, tarbeesemetest, relvadest, sõiduvahenditest, ravimitest, andsid sooja ja aitasid teha toitu. Eks olnud suurem jagu suupärasestki: loomad, linnud, marjad, seened, pähklid pärit ikka metsast
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
Varsti aga mindi tagasi rannikualadele ning aretati välja uued ja väga efektiivsed kalapüügi meetodid, mis aitasid meestel oma peret palju paremini ära toita. Kolmsada aastat eKr. algab Yayoi ajastu. See kestis umbes kuussada aastat. Jaapanisse saabuvad Kagu-Aasiast, Hiinast ja Koreast inimesi, kes toovad teadmisi riisikasvatuse, metallvalu, põllunduse ja kangakudumise kohta. Sellega seoses muutub Jaapani ühiskond. Pidevalt rändavad küttide ja korilaste salgad asenduvad paiksete põlluharijate kogukondadega. Praeguse Tokyo lähikonda tekkisid esimesed asulad. Jaapan sai yayoi perioodil tohutu tõuke, sest juba selle aja savinõud olid peened ja ilusti kaunistatud. Arheoloogid on leidnud mitmeid selle ajastu metallesemeid, näiteks pronksist relvad, peeglid, tseremoniaalsed kellad jne. Kolmsada aastat pKr. algab Kofuni periood, millest saab tõsine kannapööre Jaapani senisele kultuurile. Oma nime sai ta
Keskmine kiviaeg. (9600–3900 a eKr) Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse 8000 a. eKr . Kiviaja kultuur kujunes välja Śvidry kultuuri baasilt. Mida tuntakse ka, kui Kunda kultuurina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-Valgevenet, Kirde-Poolat, Loode- Venemaad, Karjalat ja Soomet. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna- Leedus ja Kirde-Poolas, jõudis sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiu...
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
loodusvööndist. Nii kasvatatakse näiteks Peruu Andides 3km kõrgusel kartulit jne... Siiski on nendest piirkondadest saadav toodang valdavalt omatarbeline ja pakub rahvusvaheliselt huvi vaid turistidele. (Peruu, Cameron) Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik 1. Agraarajastu põllumajandus Toiduks kasutatakse vaid looduses leiduvat. Elati väikeste kogukondadena, läbiti toiduotsinguks pikki vahemaid. Suuri toidutagavarasid ei kogutud. Tänapäeval leidub üksikuid korilaste hõime kõige enam mahajäänud piirkondades Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias. 10 000 aastat tagasi hakati toidu saamiseks kodustama loomi ja harima põldu. Sobivad taime- ja loomaliigid leiti pika aja jooksul katseeksitusmeetodil. Hiljem hakati põlluharimisel kasutama loomi ja väetist (loomasõnnikut). Taime ja loomakasvatus võimaldas üle minna paiksele eluviisile. Põlispõllunduse arenenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukad
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...
- reljeef - inimene - lähtekivim - taimed - mullaelustik - loomad 7.Kalandus ? *ülepüük (püük on reguleeritud) püügi kvoodid *reostus territoriaalveed 3-12 meremiili rannikult, kus tegevus toimub rannikuriigi loal. Maj. veed/vöönd kuni 200 meremiili rannikust, kus laevasõit on vaba, kuid kalandus on rannikuriigi loal. Kalanduse vormid: · korilaste algeline kalapüük (väike maht, mitte müügiks) · hajali rannapüük - elatakse rannakülades, kala töödeltakse, müüakse sise-või välisturul)(väike ulatus) Ida- Aasia, Kagu-Aasia, Norra · kontsentreeritud rannapüük - suurima tähtsusega - laevad, maj. vetest või kaugemalt pika aja jooksul). müügiks. - Kõrgelt arenenud riigid, L.-Am. Läänerannikul
Tõlge Peruust nr 8 ning lisamaterjal Inkade monarhid Inkade ajalugu, või pigem traditsioon, nagu me seda dokumentaalse tõendusmaterjali enneolematu puuduse pärast kutsuma peame, räägib üheteistkümnest monarhist Manco Ccapac'ist Huaina Ccapaci'ni, kes surid natuke enne Hispaania vallutust. Need monarhid valitsesid kokku umbes 350 aastat. Nende pealikute valitsemise kohta olid olemas parimad tõendid, sest nende mumifitseeritud kehad säilitati suures Päikesetemplis Cuzcos, mida on eelnevalt juba kirjeldatud. Seal said nad sama igapäevast hoolitsust kui siis, kui nad veel elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook asetati nende ette kindlaksmääratud perioodidel. Nende jaoks tehti riideid, mida kanti ringi palankiinides, nagu need oleksid päevased harjutused. Iga monarhi järglased maiustasid kindlaksmääratud perioodidel oma esivanema eramaaomandi toodanguga ning selle...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Leana Lõhmus LUIII Karjatamise mõju taimekooslusele (luhad, rannaniidud, aruniidud) Referaat aines ,,Pärandkooslused" Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis.................................................................................................. 4 2.Karjatamisviisid.................................................................................................................... 5 3. Karjatamiskoormus...................................................
SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. UNESCO.................................................................................................................................4 1.1 UNESCO tegevus.....................................................................................................4 2.UNESCO Maailmapärand nimistu...........................................................................................5 2.1 UNESCO maailma mälu register..............................................................................5 3. Eesti ja UNESCO...................................................................................................................
dünastiad valitsesid ühendatud Egiptuse üle. Õieti olid kütid ja korilased juba enne seda asunud Niiluse orgu ja hakanud põlde harima. Nende asulad kasvasid järkjärgult suuremateks küladeks ja lõpuks rajasid nad kaks riiki: Alam Egiptuse ja Ülem Egiptuse. Alam Egiptus hõlmas Niiluse delta madalikku ja Ülem Egiptus kogu ülesvoolu jääva kitsa jõeoru. NIILUSE ORU ASUSTAMINE Umbes 10 000 aastat e.kr olid rändelolevate küttide ja korilaste salgad liikunud Saharas idasse ja asusid Niiluse orgu. Esijalgu elasid nad arvatavasti väikestes gruppides, ränneldes vastavalt aastaajale ja Niiluse iga aastastele üleujutustele. Nad sõltusid Niiluse veest ja jõgede palistavast viljakast pinnast. MATMIS KOMBED JA KUNST Varased Egiptlased matsid oma surnu keha otse liiva alla. Kuum liiv luivatas surnukeha ja ei lasknud sellel laguneda. Mõnikord pandi surnu kõrvale ka keraamikat, ehteid ja kujukesi
I ÜLESANNE: MÄRGI VÄITELE VASTAV AUTOR 1p. Maagia kaudu toimub oma hirmude ja ebakindluse vähendamine, mis toimub tänu ettekujutusele, et ollakse kontaktis jumalatega ning suudetakse neid mõjutada. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funktsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioossed institutsioonid on vormitavad majanduslike ja poliitiliste institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioon võib kujundada inimese mõtteviisi nii, et see hakkab mõjutama inimeste majanduslikku tegevust. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust ja taastoodab seda. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 2p. Millisele domineerimist...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESIMESTEST ASUSTATUD PUNKTIDEST ESIMESTE LINNADENI REFERAAT Õppeaines: Arhitektuuri ajalugu Ehitusteaduskond Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kuigi Aafrikast on leitud miljonite aastate vanuseid inimfossiile, ei ole Homo Sapiens ehk nüüdisinimene või tarkinimene sugugi nii varajane nähtus. Varaseimad jäänused Homo Sapiensist arvatakse olevat ligi 200000 aasta vanused ning esimesed inimesed rändasid üsna pea ka Aafrikast välja: kõigepealt koloniseerides Euraasia 125000-60000 aastat tagasi, Australia umbes 40000 aastat tagasi, Ameerika mandri 15000 aastat tagasi, ja kaugemad saared nagu Hawaii, Lihavõtte saared, Madagaskari ja Uus-Meremaa ajavahemikus 300-1280 eKr. [6] Miks jäid aga inimesed mõnesse kohta pikemaks ajaks peatuma hüljates oma nomaadliku eluviisi ja jäädes paikseks? Kuidas arenesid es...
Alta kaljujoonised, Norra u. 4200-500 e.Kr. Mollestrufossen, Norra Põdrad- palju kasutatud disainis tänapäeval Valge mere ääres tehti “kuradi” kujutised õigeusu ristidega “kahjutuks” Verikallio, Soome punased kuradi sarnased kujutised Neoliitikum ja eneoliitikum Lähis-Idas Göbekli Tepe u. 11at.-6at. Ekr 10-8 at kõrgaeg III kiht 9500-8800 e.Kr Kultusliku otstarbega ehitised looduskividest, ümar ruum, arvatavasti mäe tipus olev pühamu. Küttide ja korilaste kultuur. Keraamikaeelne neoliitikum. Lähedalt on leitud skulptuure: “Inimfiguur”, Piilarid kätega, Osadel piilaritel on loomafiguurid, müstilised märgid, leitud on ka ümarplastikat( sisalik-lõvi) II Kiht Nn Lõvipiilari hoone Teooria järgi astronoomilise struktuuriga, tähtkujude kujutamisega Nevali Cori 8500-7900 eKr Tänapäeval veealune ning ei ole uuritav. Sarnased Göbekli leidudega. Varane madalkuumuskeraamika Catal Hüyük 7500-5700 e.Kr Elamuala, inimasula, linnatüüp
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille k...
Deemiline difusioon tähendab, et põllukasvatajad rändavad edasi kaugemale ja nii levib teistelegi. Kultuurilisega aga naabrid näevad, et teised, kes kasvatavad vilja elavad paremini, ja tahavad ka paremini elada. Alguses levis deemiliselt, Kesk-Euroopast alates aga algas kultuuriline levik. 2005 aastal valitses seisukoht, et viljelus levis Euroopas väga aeglaselt, umbes 1km aastas. Tõenäoliselt oli tegemist kultuurilise diffusiooniga. Võrreldi maaviljelejate ja küttide ja korilaste DNAsid. Umbes 80% küttide ja korilaste DNAst oli selline, mida tänapäeva Euroopas on väga vähe. Tänapäeval kannavad Euroopa mehed üht DNA tüüpi, mis on olnud väga levinud Lääne-Türgis ja lähisidas. Tõenäoliselt olid mehed need, kes rändasid ja levitasid maaviljelust. Nad olid küttide ja korlilaste naiste seas väga populaarsed. Naiste geenitüübid on väga lähedased küttide ja korilaste geenidele.
Salgast riigini liikudes igas järgmises poliitilises süsteemis on rahvaarv suurem ja hõlmab suuremaid maaalasid. Salk Väikesugulusel põhinev grupp: -ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, see salk on ebapüsiv. Neis riikides, kus salk on kõige suurem poliitiline struktuur, on aind kaks sotsiaalset üksust: tuumperekond ja salk. Moodusatakse indiviididevaheliste isiklike sidemete alusel. Salk, kus on mitu tuumpere, moodustatakse siis kui on vaja teha hooajalisi töid. Need on küttide, korilaste ühiskonnad. Kalad ja loomad liiguvad hooajaliselt. Erinevaid loomi jahitakse erinevalt. Miks on vaja,et rohkem inimesi kokku saaks? Nt kui tulevad kalaparved, on vaja kiiresti kala püüda, üksi õngitsedes ei jõua palju püüda. Tuumpere üksi ei saa hakata. Sellistes ühiskondades on salk poliitiliset autonoomne, ta on kõrgeim üksus, allapoole jääb aind tuumpere. Salgasisesed autoriteedi erinevused on väikesed. Tunnustused leiavad erilised
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Ruum Kaasaaegne antropoloogia Antropoloogia, eriti enne 1950-60ndaid. Tänapäevased antropoloogid ei tegele sellega, kuidas miski võis kujuneda eelajaloolisest ajast alates. Antropoloogide ülesandeks on näidata, kuidas inimkonna korraldamise viisid toimivad ja kuidas kombed ühiskonda toimivana hoiavad. Kombed – lauakombed, bussiootamisekombed jne. Evolutsionismilt funktsionalismi ja sealt edasi... 1. Ajaloos kujunemist ei näita tänaste korilaste ja nomaadide jne elu. 2. Selle asemel peab antropoloogia seletama ühiskondlike institutsioonie funktsioone ehk ülesandeid (funktsionalistlik antropoloogia – oluliselt kohal on ühiskonna toimimist ja erinevate osade koos funktsioneerimist vaadeldnud funktsionalistlik antropoloogia). 3. Tänase antropoloogia huvi on keskendunud peamiselt tänaste ühiskondade toimimisele, kommetele jms, aga ka nende mõningatele ajaloolistele põhjustele.
jne. SALK Väike sugulusel põhinev grupp: Ebapüsiv (kokkukuuluvus ei ole formaliseeritud), formeerub/moodustub hooajaliselt (ainult kaks sotsiaalset üksust ongi tuumperekond ja salk). Tihti moodustatakse salk tuumperekondades. Aasta vältel elavad koos ainult tuumpered, salk moodustatakse tavaliselt sellisel juhul kui on vaja teostada hooajalisi töid. Sellised salga ühiskonnad on küttide, korilaste, kalurite ühiskonnad toiduhankimisi viisid, mis on küllaltki hooajalised. Majanduslikult motiveeritud protsess, miks salk kokku tuleb. Sellistes ühiskondades on salk poliitiliselt autonoomne. Salgasisesed autoriteedierinevused on minimaalsed, tunnustust leiavad erilised isiklikud võimed. Nt võime suhelda vaimudega. moodustatakse indiviidivaheliste isiklike sidemete alusel. 17
1) Etioopia maailmavaade paikneb Egiptuses ning valdavas osas Ida-, Lääne-, ja Kesk-Aafrikas. Iseloomustab karja-ja põllupidamine, patrilineaarsus, esivanemate kultus, maa kultus jne. 2) Hamiidi maailmavaade karjapidamine ja jaht, matrilineaarsus,surnute vältimine, nõidus jne. Asetses Aafrika sarvel, enamuses Põhja-Aafrikast ning Lõuna-Aafrikast. W. Schmidt (1868-1967) (kultuuriringid) uuris Aafrika religioone - eristas 4 põhilist kultuuriringi: 1) küttide ja korilaste primitiivne kultuuriring 2) põlluharijate kultuuriring 3) teisene kultuuriring tulenes primitiivsete (küttide-korilaste) ja esmaste kultuurijoonte segamisest. 4) hõlmas teisese ringi kultuuride erinevate omaduste segunemist (Aasia, Euroopa ning Ameerika iidsed tsivilisatsioonid) - eesmärgiks maailma religiooniajaloo koostamine - maailm algas primitiivse monoteismiga - iga järgneva kultuuriringiga eemalduti algsest monoteistlikust religioonist.
ehk karja- ja põllupidamine, patrilineaarsus, esivanematekultus; Hamiidi maailmavaade (Põhja-Aafrika) ehk karjapidamine, jaht, matrilineaarsus, surnute vältimine Fritz Graebner (1877-1934) identifitseeris geograafilised kultuuriringid Wilhelm Schmidt (1868-1954) huvi Aafrika religioonide vastu; arvas, et religioon algas primitiivse monoteismiga; eristas nelja kultuuriringi: o Küttide ja korilaste primitiivne kultuuriring o Esimene kultuuriring ehk põlluharijad o Teisene kultuuriring, tukenes esimese ja teise segunemsiel o Kolmas kultuuriring Kalduvuseks proov leida analooge seal, kus neid tegelikult ei olnud Briti ja muu maailma difusionism: Pesssimismilaine peale Victoria surma 20. saj algul Victoria-aegsete väärtuate allakäik Inimkonna kultuuriliste saavutuste uueks sümboliks muistne Egiptus William Sumner (1840-1910):
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
