ebaõnnestus. Paracelus oli arvamusel, et organismis toimuvad keemilised muutused põhjustavad haigusi. Haigestumise pidid esile kutsuma kolme aine tasakaalutus, ehk tasakaalus pidid olema: väävli, elavhõbeda ja soola tase. Ta rõhutas ka looduse nähtamatutele vägedele, pidas vajalikuks astroloogia arvestamist. Keemia tähtsuse avamine oli arstiteaduse arengule väga oluline, see andis tõuke ravimite valmistamisele. Andreas Vesalius Andreas Vesalius oli teadusliku anatoomia rajajaks. Ka temal oli vastuolu kirikuga, ta välistas väite nagu oleks meestel üks roie vähem kui naistel (Aadama küljeluust pidi olema loodud Eeva). Ta demostreeris üliõpilastele inimkeha ehitust laipade abil. Sellega seoses tekkis ka probleeme: 1. Laipu oli väga raske saada, lubatud olid vaid timuka hukatud, kelle seas oli harva naisi. 2. Külmkambri puudumise tõttu pidi lahkamise kiiresti läbi viima. 3
Avastas Brasiilia. Fernao de Magalhaes- esimene ümbermaailmareis 1519.a Renessanss ja humanism: Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Humanism- inimlikkus, keskne oli inimene, mitte Jumal. Olulisemad isikud ja teadlased: · Mikolai Kopernik- astronoom, heliotsentriline maailmasüsteem. · Johannes Kepler- planeetide orbiidid on ellipsikujulised. · Giordano Bruno- loodusfilosoofia, astronoomia · Paracelsus- arstiteadus · Andreas Vesalius- anatoomia, tegi anatoomiaõpiku · Galileo Galilei- astronoomia, teleskoop. Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri). Tulemused: Saksamaal tekib luteri usk, ususõjad. Sveitsis tekib kalvinism ja ususõjad
Kreeka arsti Hippokratest nimetatakse sageli ka arstiteaduse isaks. Ta uuris patsiente ja tegi märkmeid nende haiguste sümptomite kohta. Ta andis haigetele ka ravimeid, näiteks pajukooreteed. Palju aega hiljem eraldati samast pajukoorest tuntud palavikuvastane ravim aspiriin. Kuid teaduslikult ei suudetud haigusi ravida seni, kuni puudus ettekujutus sellest, mismoodi organism töötab. KEHA MÕISTMINE 16. sajandi Belgia anatoom Andreas Vesalius oli esimene, kes näitas, kus asetsevad kehas luud, lihased, veresooned ja siseelundid. Siis avastas Inglise arst William Harvey (1578-1657), et verd pumpab kehas ringi süda. Ja kui 19. sajandi teadlased näitasid, et haigusi võivad põhjustada mikroobid (mikroskoopilised organismid, näiteks bakterid), sai meditsiinist kaasaegses mõistes teadus. DIAGNOOSI PANEMINE Haiguse äratundmine ehk diagnoos algab sellest, kui doktor paneb kirja haigusloo.
jõudnud neid valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Roomas - Vatikani lossi Sixtuse kabeli laemaal. Laemaalil kujutas ta piibli legende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, ja isegi argielu. Töö lõppedes võis freskol näha 350 inimfiguuri. Kuid ise pidas ta end eelkõige skulptoriks. · Raffael (Raffaello Santi) (14831520) Kuulsaim teos"Sixtuse madonna" · William Shakespeare (15641616) · Andreas Vesalius (1514-1564) · Giovanni Boccaccio (13131375) 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. Kasutatud: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/ http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss
Seega jäi valutustamine keskajal vanade kultuurrahvaste tasemele. Šveitsi looduseuurija ja arst Paracelsus (1493-1541), kodanikunimega Theophrast Bombast von Hohenheim, oli keskaja väljapaistvamaid teadlasi. Ta kasutas arenevat keemiat meditsiiniliste küsimuste selgitamiseks. Kogenud sõjakirurgina töötas ta välja haavaravi meetodid. Tema ettepanekul kasutati adstringeerivaid sidemeid ja anti haavatule organismi üldseisundi tugevdamiseks mitmesuguseid jooke. Andreas Vesalius (31. detsember 1514 – 15. oktoober 1564) oli flaami anatoom ja arst. Vesalius pööras suurt tähelepanu anatoomilistele joonistustele. Ta tegi ise täpseid joonised oma lahkamistest ja palkas selleks ka väga häid kunstnikke. Inimkeha uurimine lahkamistel näitas Vesaliusele, et paljud tolleaegse meditsiini ebajumala Galenose väited ei pea paika – vähemalt mitte inimkeha kohta. Raamatut "Inimkeha ehitusest", mis ilmus 1543. aastal Baselis, peetakse tänapäevase anatoomia alguseks
www.jurajartner.com 38. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Vertebra lumbalis- aspectus lateralis www.jurajartner.com 39. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Basic structures of the thorax- aspectus fronto- lateralis {Original image from Andreas Vesalius' De Humani Corporis Fabrica,1543} www.jurajartner.com 40. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Basic structures of the thorax- aspectus frontalis www.jurajartner.com 41. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Clavicula- aspectus frontalis www.jurajartner
Heliotsentriline maaimapilt Kopernik maa tiirleb koos teiste planeetidega ümber päikese + ümber oma telje. Peateos "Taevasfääride pöörlemisest" avaldati pärast surma. Galilei avaldas 1632 "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" . Kohtuprotsess, vangistus, koduarest. Arstiteadus taandarengus kirik keelas laipade lahkamise 16. Leonardo da Vinci anatoomiajoonistused 16. s saksa arst Vesalius I teaduslik anatoomia õpik 16. s inglise arst Harvey vereringe Al Indris Araabia kartograaf, kes koostas 1154 maailmakaardi 12. Renessanss. 13. Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Antiikkultuuri taassünd 14.- 16. s pärast 1000-aastast seisakut Alguse sai Firenzest, Itaalias Hiliskeskaja lõpus (13 saj lõpp, 14 saj algus) Põhjused: · Senine areng ammendunud
Johannes Kepler, uusaja astronoom, kes näitas, et planeetide orbiidid on ellipsikujulised. Koperniku tööd maailma kui süsteemi uurimisel ja seletamisel viis edasi Giardano Bruni. Tema vaadates oli kesksel kohal loodusfilosoofia. Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest. Mitmes kirjutises astsus Giordano Bruno välja ristiusu põhitõdede vastu. 1600 langetati surmaotsus, 8 veebruari varahommikul põletati ta tõrvikute valgel Roomas Lillede väljakul. Arstiteadus: Paracelsus ja Vesalius - Euroopa arstiteaduse taasrajajaks on peetud Paracelsust. Oli seisukohal, et inimese organismis toimuvad keemilised muutused. Inimese tervisele pidi olema eriti oluline kolme algaine - väävli, elavhõbeda ja soola tasakaal, selle tasakaalu häired kutsuvad esile haigusi. Teadusliku anatoomia rajajaks sai Andreas Vesalius. Koostas anatoomia õpiku.Tähtsaim osa see, et on 300 illustratsiooni inimkeha ehituse kohta.
4 Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo Buonarroti (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Renessanss kirjanduses 5 Renessanssi ajal muutus sõna, nii kirjutatuks kui ka trükituks ja raamatulikuks. Tekisid rahvus kirjandused, kujunesid rahvus keeled. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias 14-15 sajandil, keskuseks Firenze linn. Inglise renessanssi kõrgaeg oli 16 sajandi lõpus, Shakespeari´i eluaja. Dante Aligiheri- esimene uusaja luuletaja, peateos poeem``Jumalik komöödis´´.
Tunnustas maailmavaimu kui kõigi asjade olemust ja alget, väitis ta, et loodus ja Jumal on üks ning järelikult ei asu Jumal loodusest väljaspool. Mitmes kirjutises astus vastu ristiusu põhitõdedele. Ei tunnistanud kolmainsust ega Kristuses Jumal-inimest. Paracelsus. Euroopa arstiteaduse taasrajajaks. Philippus Aureolus The... blabla oli tegelik nimi. Uskus, et haigusi põhjustavad keemilised muudatused organismis. Eriti oluline oli väävli, elavhõbeda ja soola tasakaal. Andreas Vesalius. Teadusliku anatoomia rajaja. Lahkas laipu palju, kuid neid oli raske saada. Anatoomiaõpiku koostas. Kummutas väite, nagu oleks meestel üks roie vähem kui naistel.
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
* Giovanni Boccaccio (13131375) * Alessandro Botticelli (14441510) * Dante Alighieri (12651321) * Leonardo da Vinci (14521519) * Filippo Brunelleschi (13771446) * Michelangelo Buonarroti (14751564) * Raffael (Raffaello Santi; 14831520) * Niccolò Machiavelli (14691527) * William Shakespeare (15641616) * Josquin Desprez (u 14401521) * Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) * Mikolaj Kopernik (1473-1543) * Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad
Suured püüdlused meditsiini arengus, viidi sisse praktiline külg. Põhja-Itaalias Paadovas, Hollandis head koolid. Keskpunktis inimene. Hakati uuesti uurima kehaehitust. Leonardo da Vinci lahingutel, joonistas lihaseid tegevuses. Joonistas inimese ja looma anatoomiat. Võrdles neid. Detailne. Võrdleva anatoomia alusepanija. Uuris loodet ja joonistas seda. Embrüoloogia esmauurija. Paadova ülikoolis uuesti anatoomiline teater. Euroopas anatoomia-füsioloogia kool. Andreas Vesalius varastas laipu. 25 aastaselt juba professor. Kritiseeris Kalenuse töid. Lükkas ümber anatoomiat. Avastas kopsu vereringe. 1543 ,,Inimese kehaehitus" 7 raamatut, I pool kriitika, mõnitaval moel. Oli sunnitud ülikoolist lahkuma, reisis Jeruusalemma. Tagasi tulles laevaõnnetus, saarel haigestus ja suri nälga. Õpilased arendasid vereringe õpetust edasi. Fabrici-avastas veresoonte klapid. Paadova ülikoolil koostöö Galileiga termomeeter, stetoskoop, pulsomeeter, hüdromeeter
Dante Alighieri (1265–1321) Leonardo da Vinci (1452–1519) Filippo Brunelleschi (1377–1446) Michelangelo Buonarroti (1475–1564) Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520) Niccolò Machiavelli (1469–1527) William Shakespeare (1564–1616) Josquin Desprez (u 1440–1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526–1594) Mikołaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on
(Avicenna) (u. 980-1037 m.a.j.). Ibn Sina "Arstiteaduse kaanon" sisaldab rohkesti anatoomilisi andmeid ja on edaspidise viie sajandi jooksul üks tähtsamaid arstiteaduslikke käsiraamatuid mitte ainuüksi araabia maades vaid ka Läänes. Leonardo da Vinci (1452-1519) lahkas rohkem kui 30 laipa ja jättis endast maha 13 köidet anatoomilisi jooniseid. Progress inimese anatoomia ajaloos algab siiski alles XVI saj, mil kerkib esile silmapaistev anatoomia reformaator Andreas Vesalius (1514-1564) Pärit oli mees Brüsselist, anatoomiat õppis ta Pariisis, hiljem Itaalias, tegutsedes kirurgiaprofessorina Padovas. Oma kogemuste varal kirjutas ta rikkalikult ja hästi illustreeritud teose "Seitse raamatut inimkeha ehitusest". Vesalius oli see, kes parandas ka Galenose rohked eksimused, põhjendades seda sellega, et Galenose õpetus põhineb peamiselt loomade 2 anatoomial ja ei ole seega õige. See kõik oli niivõrd uudne ja harjumatu, et kutsus esile
Sinna oli märgitud Aafrika põhjaosa (kuni ekvaatorini). Aasiast meretee Hiinasse, Euroopas ei teatud põhjaalasid. 10-11.s olid suurimad avastajad viikingid (P-Ameerika, Kanada, Island). 15. S tuntakse ka Ameerikat ja Aafrikat, Põhjamaid. Arstiteaduses toimus taandareng- kirik keelas laipade lahkamise (ülikoolides lahati ikka, linnavaesed). Kuni 15.s ei tuntud arstlike tekste, tugineti taime teadustele. 16.s Leonardo da Vinci anatoomia joonistused. 16.s saksa arst Vesalius I teaduslik anatoomia õpik. 16.s inglise arst Harvey- vereringe avastamine. 15.s jõudsid Eur araabia ja kreeka arstide teosed. 4. Renessanss. Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris? Leonado da Vinci, Michelangelo kuulsaimad teosed. Püha Peetruse katedraal 1500-1600. Jumala asemel tähelepanukeskpunktis inimene nind otsiti eeskujusid antiikajast. Miks: senine areng oli
Vilja hind tõusis viis korda ja käsitöö hind kolm korda. Euroopa majandusliku raskuspunkti ümberpaiknemine. Kaubateede ristumiskohaks saab atlandi ookean ehk kaubateed paiknevad ümber. Uued kultuuritaimed: kakao (Kolumbia), kartul. Toodi sisse neegriorje, sest nad olid tugevad. Paljud indiaanlased surid haigustesse, mis eurooplased endaga kaasa tõid. Loodusteaduste areng. Meditsiini ja anatoomia areng. Keskajal ei olnud inimese keha üldse oluline. Andreas Vesalius paneb aluse teadlikule anatoomiale. William Harvey avastas imetajate vereringe ja lõi kujutluse vere ringvoolust kehas. Francis Bacon paneb aluse empirismile, mille kohaselt on tõe kriteeriumiks kogemus. Kogemuse saamiseks kasutatakse eksperimenti, mis on üks teadusliku uurimise põhimeetodiks. Varem oli tõe kriteeriumiks jumal. Vaatlus, eksperiment ja järelduste tegemine- annavad teadmise. Uus lähenemine valitseja rollile
rajajaks. Kirurgia Silmapaistvatest klinitsistidest tuleb 19. sajandi Tartus mainida eelkõige Nikolai Pirogovi (1810-1881), Tartu ülikooli professorite instituudi kasvandikku, kes oli ülikoolis kirurgiakateedri juhatajaks aastail 1836-1841. Kuigi Pirogovi teened on olulised paljudes valdkondades, tuleb tema puhul esile tõsta uue lehekülje keeramist topograafilise anatoomia juurutamisel, so kirurgiline e topograafiline anatoomia (Vesalius lõi kõigest kirjeldava anatoomia, mis vaatleb organismi elundsüsteemide kaupa). Pirogovi anatoomia vaatab elundeid nende omavahelises seoses. Pirogov võttis ka kasutusse jäiga (tärklise)mähise luumurdude fikseerimiseks (1837). Tartus õppides pööras suurt tähelepanu veresoonte kirurgiale, eksperimenteerib (üks esimesi kirurge-eksperimentaatoreid), kasutas Venemaal esimesena eeternarkoosi. 19. sajand oli psühhiaatrias klassifitseerimise ja teaduslike meetodite juurutamise sajand
uurimise ja mitmesugustest relvadest põhjustatud haavade eristamist. Raamatus pööratakse tähelepanu kuriteopaiga hoolikale ülevaatusele. Raamatu juhtpõhimõte peitub järgmistes sõnades ,,Erinevus kahe juuksekarva vahel võib otsustada kõik". Keset keskaegset segaputru sai teateid inimeste isesüttimistest, ühekorraga 365 last sünnitanud naisest, gimääridest (inimese ja looma ristsugutisest) ning nõidadest. Arenes ka meditsiin. 16.sajandi I poolel lahkas Vesalius inimeste laipu, ilmusid ülevaated relvade poolt tekitatud haavadest, loomulikust äkksurmast, abordist, lapse tapmisest ning tundemärkidest, kas laps sündis elavana või surnuna. 19.sajandil töötasid juba tõelised kohtuarstid, arenes kohtu toksikoloogia (mürgitamine). 1823a tsehh Purkyne avaldab uurimise sõrmejälgedest ja püüab neid liigitada. 1892a ilmus Galtec´i raamat sõrmejälgedest, seejärel Vustich ja Henry lahendasid sõrmejälgede klassifikatsiooni
Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (14731543) Andreas Vesalius (15141564) Titian ,, taevane ja maine armastus" 3 Mis toimus ? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid:Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus).
funktsioonid on seotud ajuvatsakestega. Gregor Reisch kirjeldus (1525) – laubapoolses meeled ja kujutlus, keskel mõtlemine ja otsustamine, taga mälu. Millisteks allprotsessideks on võimalik psüühikat jagada? – Ei ole lihtne küsimus, head vastust pole. Meelekogemus filtreeritakse mälestustega. Vead jäävad teksti sisse, kuna me ise kirjutades ja lugedes teame, mis seal on ja oleme peab. II Teadus segamini filosoofiaga Eeldusele põhinedes võib välja tulla hoopis vale asi. Andreas Vesalius (1510-1564): Anatoomia alused. „Võrdlev anatoomia“ – aju vatsakesed ei saa olla vaimu asupaik, kuna loomadel on ajuvatsakeste suurus lähedane inimese omale. Rene Descartes (1596-1650): Keha kui mehhaaniline masin, milles täiesti eraldatav hing. Hinge asupaigaks käbinääre. Franz Josef Gall (1758-1828): Frenoloogia (loengud „kranioskoopiast“, 1976). Eristas 27 „ajukeskust“, millel igaühel oma funktsioon
Leonardo da Vinci (14521519) Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Mona Litta Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo Buonarroti (14751564) Taavet, Mooses skulptuurid ja osa Sixtuse kabeli laemaalist, selle altarisein samuti. Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Ateena kool, Sixtuse madonna Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Renessanss madalmaades Jan Van Eyck (1370-1441) Kenti altar, Arnolfinija tema naise kaksikportree Rogier Van Der Weyden(1399-1467) Hieronymus Bosch (1450- 1516) Lõbude aed, Heina kuhi Seenjor Piter Bruegmel (1525-1569) Jahimehed lumes, Talupoja pulm Matthias Grünewald (1470-1528) Albrecht Dürer (1471-1528) Ema portree, autoportree Hans Holbein(1472-1543) Impressionism Impressionism oli 19
Krause, kes on tuntud oma viljakuse poolest Tartus olles projekteerinud mitmeid hooneid, parke, sildu jpm. Palladionistlik on rotundile juurdeehitatud külgtiivad, mis lähtuvad ringhoovi motiivist.2 Anatoomikumi vajalikuse loost tuleb alustada Itaaliast. Nimetl sealses Bologna linnas toimus esimene inimkeha lahkamine aasta 1302, millega algas inimese põhjalikum uurimine. Kui seni oli tavaks, et anatoomiat õpetati loenguvormis, siis 1543. aastal Madalmaadest pärit arst Andreas Vesalius mitte ei viinud läbi inimkeha näitlikke lahkamisi, vaid lubas nendes ka üliõpilastel kätt proovida. Peagi kujunesid lahkamised populaarseteks, ent kulukateks üritusteks paljudes ülikoolides, mis sundis sundis rohkem tähelepanu pöörama lahkamisruumide arhitektuuri seostamisele konkreetsete meditsiiniliste ülesannetega. Populaarseimaks ,,anatoomiateatrite" mudeliteks sai Rooma amfiteatritest tulnud ringi kuju järgiv põhiskeem
keel (Cicero keelte sünniaastast keiser Augustuse samatähenduslike sõnadega (nt surma-aastani) horsus pro equus 14- 200 p.Kr klassikajärgne keel 11 inglise keeleruumis, buntus pro 1543 Copernicus De revolutionibus discolor saksa orbium caelestium keelealal, guerra pro bellum 1543 Vesalius De humani corporis hispaania keelealal fabrica jne). 1628 Harvey De motu cordis 1644 Descartes Principia 3. Rahvakeelte küpsemine. philosophiae 1670-ndad Spinoza filosoofilised Humanistide "keelearendustegevus" teosed Uusladina kantseleikeel : Coluccio 1687 Newton Philosophiae naturalis
poolt, mille tulemusena tekkis teaduse värdvorm – skolastika. Viimane pühendas peatähelepanu kristliku dogmaatika arendamisele, kuigi andis selle kõrval teatava panuse ka mõtlemiskultuuri arengule, teoreetiliste vaidluste ja diskussioonide täiustumisele. Arenesid alkeemia ja astroloogia. Tänapäeva teadust võib jagada nelja perioodi: • Esimene periood, keskusega Itaalia, uued alused mehaanikale, anatoomiale, astronoomiale (Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik). • Teine periood, keskustega Madalmaades, Prantsusmaal, Inglismaal, uus matemaatilis-mehaaniline maailma mudel (Bacon, Galilei, Descartes, Newton). • Kolmas periood, baseerus tööstuslikul Inglismaal (ja Prantsusmaal), uued teaduse valdkonnad, eriti tööstustootmise alal (energia, masinad, kemikaalid). • Neljas periood on nüüdisteadus, mis on tunginud kõigile inimese elualadele. 2
Samas siiski püsib edasi Hippokratese-Galenose nelja mahla teooria pinnal ning arvab end nägevat muudki anttiikajast pärinevat mitteteaduslikku ja -tõest (nt eriline juha mehe urogenitaalaparaadis, milline pidanuks transportima viljastumise hetkel nn elujõudu 20 seljaajust tekkivasse lootesse). Oma anatoomia-uuringute tõttu peetakse teda võrdlevale anatoomiale alusepanijaks, aga ka nt embrüoloogia esmauurijaks. Andreas Vesalius (1514-1564) oli juhtiv anatoom pärast Galenost. Suur osa tema fenomenist põhineb kunstitehnika arengul siiamaani populaarsed kõikvõimalikud anatoomilised inimekeha kujutised allegoorilistes poosides (mis on Tiziani töö). Vesalius lükkas ümber paljud Galenose arvamused inimese anatoomiast ja füsioloogiast. Tõi esile 200 Galenose viga. Rõhutas kirurgia ja arstikunsti ühendamise vajadust. Peamine oli ehk südame ehituse ja südame tööpõhimõtte alal aset leidnud
arst Fracastoro poeemi seakarjus Syphilusest, keda Jumal karistas loomuvastase "sõpruse" eest sigadega parandamatu suguhaigusega. 13.saj. avaldas prantsuse arst Henry de Mondeville raamatu naise suguelu hügieenist, käsitledes ka prostituutide probleeme. 16.saj. avaldas prantsuse astronoom, matemaatik ja arst Jean Fernel uurimuse suguelu füsioloogiast. Leonardo da Vinci lahkas üle 300 laiba ja joonistas üles nii mehe kui naise sisemisi suguelundeid. Anatoomiaprofessor Andreas Vesalius oli esimene, kes lahkas rasedat naist ja kirjeldas esmakordselt emakat ja loodet selle sees. 19 1675.a. andis prantsuse arst Nicolaus Wenet välja illustreeritud seksuoloogiaraamatu "Abielulise armastuse pildid", kus ta kirjeldas suguelundite anatoomiat, suguelu ja hügieeni. Raamat konfiskeeriti. 1672.a.avastas hollandi anatoom R.de Graaf munasarjas follikuli, pidades seda ekslikult imataja munaks
(460 377 e.m.a.) kreeka arst. On püüdnud leida seoseid inimkeha ja hingelaadi vahel, on pööranud tähelepanu keskkonna mõjule inimorganismi seisundile. Uuringud epideemiliste haiguste kohta. *GALENOS (130 200 m.a.j.) Kreeka loomaarst ja loodusuurija. Uuris F-t laipade (looma) lahkamise teel (lihaste, seede-, hingamiselundite ja aju ehitust ning talitlust. Paistis silma olemasolevate teadmiste süstematiseerimisega ja taotlusega luua neist terviklik pilt. *ANDREAS VESALIUS (1514 1564) tegutses Itaalias. On avaldanud "7 raamatut inimkeha ehitusest". Lahkas inimeste laipu. WILLIAM HARVEY (1578 1637) avaldas 1608 "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel", 1628 avastas vereringe. Kasutas eksperimentaalmeetodeid. MARCELLO MALPIGHI (1628 1694) Itaaliast. Edendas mikroskoopilist anatoomiat. Avastas kapillaarid, 1660 tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres
arteriaalne veri ning kopsust tulev ,,külm" veri. Galenose arvates tekkinuks veri maksas (peamises seedeorganis), sealt liikunuks ta südamesse, kus läbinuks nähtamatud poorid parema ja vasaku südame poole vahel, viimases segunenuks veri ,,pneumaga", milline sattunuks organismi hingamise teel. Sellisel moel ,,elustatud" veri liikunuks organismi arterite ja veenide kaudu. Antiikaja käsitlused toimisid kuni renessansini, mil neile hakati kriitiliselt lähenema (vt nt Vesalius). UUsajal astus vereringe mõistmisel suure sammu edasi juba käsitlemist leidnud W. Harvey. Harvey tööd jätkasid Inglismaal Robert Boyle (1627-1691), Richard Lower (1631-1691), Robert Hooke (1635-1703) ja John Mayow (1641-1679), kes, viies läbi loomkatseid ja kasutades teadusaparatuuri, uurisid õhu koostist, hingamist, katsetasid vereülekandega jms. Kujunes arusaam, et organismi mõistmiseks on vaja selle protsesse mõõta kvantitatiivselt.
Kreeka arsti Hippokratest nimetatakse sageli ka arstiteaduse isaks. Ta uuris patsiente ja tegi märkmeid nende haiguste sümptomite kohta. Ta andis haigetele ka ravimeid, näiteks pajukooreteed. Palju aega hiljem eraldati samast pajukoorest tuntud palavikuvastane ravim aspiriin. Kuid teaduslikult ei suudetud haigusi ravida seni, kuni puudus ettekujutus sellest, mismoodi organism töötab. 13.1.3. KEHA MÕISTMINE 16. sajandi Belgia anatoom Andreas Vesalius oli esimene, kes näitas, kus asetsevad kehas luud, lihased, veresooned ja siseelundid. Siis avastas Inglise arst William Harvey (1578-1657), et verd pumpab kehas ringi süda. Ja kui 19. sajandi teadlased näitasid, et haigusi võivad põhjustada mikroobid (mikroskoopilised organismid, näiteks bakterid), sai meditsiinist kaasaegses mõistes teadus. 13.1.4. KAASAEGSE MEDITSIINI TÄHTSÜNDMUSED · 1905 Esimene vereülekanne
Seal ( ja sellisel ajal ) oli teaduse ning tehnika areng väga aeglane ja järjepidev. Teine periood teaduse ajaloos hõlmas 16. ja 17. sajandit. Teaduse revolutsioon toimus just sellel ajavahemikul, mis sai alguse Galilei ja Koperniku uurimustega ja lõppes Newtoni ning Leibnizi fundamentaalsete füüsikalis-matemaatiliste töödega. Itaalia kujunes selle ajaperioodi alguses tea- duskeskuseks. Seal töötasid Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik jt. Teine periood puudutas selliseid maid nagu Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaad, mis algas Baconi, Galilei ja Descartes´iga ning lõppes Newtoniga. Sellisel ajal töötati välja uus matemaatilis-mehaaniline mudel maailmast. Neil sajanditel loodi sellised loodusteaduste alused, mis põhinesid eksperimendil. Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette tegevusvaldkonnaks
Seal ( ja sellisel ajal ) oli teaduse ning tehnika areng väga aeglane ja järjepidev. Teine periood teaduse ajaloos hõlmas 16. ja 17. sajandit. Teaduse revolutsioon toimus just sellel ajavahemikul, mis sai alguse Galilei ja Koperniku uurimustega ja lõppes Newtoni ning Leibnizi fundamentaalsete füüsikalis-matemaatiliste töödega. Itaalia kujunes selle ajaperioodi alguses tea- duskeskuseks. Seal töötasid Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik jt. Teine periood puudutas selliseid maid nagu Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaad, mis algas Baconi, Galilei ja Descartes´iga ning lõppes Newtoniga. Sellisel ajal töötati välja uus matemaatilis-mehaaniline mudel maailmast. Neil sajanditel loodi sellised loodusteaduste alused, mis põhinesid eksperimendil. Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette tegevusvaldkonnaks
Seal ( ja sellisel ajal ) oli teaduse ning tehnika areng väga aeglane ja järjepidev. Teine periood teaduse ajaloos hõlmas 16. ja 17. sajandit. Teaduse revolutsioon toimus just sellel ajavahemikul, mis sai alguse Galilei ja Koperniku uurimustega ja lõppes Newtoni ning Leibnizi fundamentaalsete füüsikalis-matemaatiliste töödega. Itaalia kujunes selle ajaperioodi alguses tea- duskeskuseks. Seal töötasid Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik jt. Teine periood puudutas selliseid maid nagu Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaad, mis algas Baconi, Galilei ja Descartes´iga ning lõppes Newtoniga. Sellisel ajal töötati välja uus matemaatilis-mehaaniline mudel maailmast. Neil sajanditel loodi sellised loodusteaduste alused, mis põhinesid eksperimendil. Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette tegevusvaldkonnaks
annaabi.ee 
