Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et tuleviku konfliktid pole enam ideoloogilist laadi, vaid tekivad religiooni ja kultuuri taustal. Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud
tuntud kui ateistid. Keskaja ühiskond oli vastandite (hea/kuri, ülev/madal) ühiskond, mida valitsesid vaimulikud. Usk Jumalasse oli väga tugev ja kirik oli ühiskonnas väga mõjuvõimas. Varauusajal kristluse tähtsus vähenes, toimus langus. Toimusid erinevad liikumised kiriku reformimiseks, millele järgnesid vastureformatsioonid ja ususõjad. Viimast ristisõda, mis toimus 1456, on iseloomustatud kui sõda, millega otsustati kristluse saatus. Kristlik hegemoonia lõpetati seaduslikult ja igal valitsusel oli õigus määrata oma riigi religioon. Toimus kristluse religioosne, poliitiline ja geograafiline jagunemine.
· Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides Kluckhohni ja Kroeberit üldistan:
säilitamiseks otseselt peale nendele, kel võim puudub. Althusseri põhiväide: idieoloogia esitab üksikisikuid kui subjekte. Ideoloogia on riiklik institutsioon, mis taastoodab inimeste kujutletavad suhet nende tegeliku maailmaga. Seetõttu vormid see neist subjektid. Subekt on kogu ideoloogias tunnusjon. Gramsci oööras tähelepanu majkriisi suutmatusele põhjustada sotsialmis ja töölisklassi eesmärkidele soodsid ideoloogia kriise. Hegemoonia- domineeriva rühma ideede, väärtushinnangute ja juhtimise kokkuleppepõhise omaksvõtmise alluvate rühmade poolt- kehastus. Ta vastandab hegemoonait sundusele. Aoouvad rõühmad võivad domineerivate ideedega leppimise asemel avastada, et valdav hegemoonia on nende ideed omaks võtnud. G.peab hegemooniat intellektuaalide tehtud töö tulemuseks. Meediakultuuri tootjad, levitavad, peetakse intellektualideks, kes tegutsevad institutsioonides hegemoonia kindlustamisega. Nende inst
Liivi sõda 1558-1583 7 aastane sõda 1756-1763 Rootsi- Poola sõda 1600-1629 Põhjasõda 1700-1721 Rootsi- Taani sõda 1645 Austria pärilussõda 1740-1748 Tüüpilised absolutistlikud sõjad, et alamatele näidata kuninga võimu Võimsad Hispaania, Prantsusmaa, Rootsi Inglismaa, Preisimaa, Venemaa Euroopa riigid hegemoonia- ülemvõim ,,Jõudude tasakaal" - kõik riigid keskmise tugevusega, Inglismaa kontollib Diplomaatia sünniaeg 17-18saj. diplomaat-saadik, ei saa karistada, isiku ja vara puutumatus Palgaarmee 17.sajand Alaline armee Tekkimine *15. saj rüütliväe osatähtsus väheneb, asemele *riigivõim ise organiseeris palgaarmee *sõjaväekohustus
Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1
Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad. Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus. Nt küla. “Gesellschaft” (assotsiatsioon)- valitseb ratsionaalne tahe. Mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud. Rollide spetsiifilisus.Nt linn. 31a. Kooskond ja assotsiatsioon, ühiskonna kaks ideaaltüüpi Tönniesilt Hegemoonia - võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon/// teatud grupi domineerimine ühiskonnas ilma brutaalse jõuta, vaid läbi kultuurilise dünaamika ja sotsiaalse elu, nt läbi hariduse, meedia, ideoloogia. Hegemoonia tõttu alluvad inimesed vabatahtlikult võimule, nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. hegemoonia kandjateks on meedia, poliitilised parteid, kirik; samuti kool ja igasugu kodanikeühiskonna institutsioonid,
See tagamine toimub ideoloogilistes riigiaparaatides, mis toimivad valdavalt valitseva klassi ideoloogia kaudu kool, perekond, meedia, religioon jne. Ideoloogia pole mitte ainult mõtteline, vaid tegevuslik kuidas inimrühmad oma igapäevaelu korraldavad. Nii sumbuvad indiviidid ja ühiskond ühtseks. tootmissuhete taastootmine ma keeldun sellele vastust otsimast. See on liig võimatu. hegemoonia struktuurne lahknemine, kus teatud klassi esindajad peavad täitma klassivõõraid kohustusi, nt Venemaal pidi töölisklass hakkama tegelema ebaloomulike ülesannetega nagu parlamendi ülesehitamine isevalitsuse asemel jms. Selle tõttu toimub ka võimu üle võtmine.
leidis, et mitte inimeste loomuses ei ole saada rohkem võimu, vaid rahvusvaheline struktuur käitub nii, et riigid ei saa kindlad olla teiste kavatsuses ning vajavad võimu enda ellujäämiseks. Riigid käituvad ratsionaalselt. Waltz leidis veel, et kõik riigid on võrdesd mustad kastid, mille erinevus seisneb võimu jaotuses, mitte režiimi tüübis. Ründavrealism- J. Mearsheimer („Suure poliitika teooria“)- põhieeldus, et riigid alati otsivad rohkem võimu, riikide eesmärk on hegemoonia. Ründav strateegia võib olla edukas. Tasakaalustamine pole alati tõhus. Kaitserealism. S.Walt („Ohu tasakaalustamise teooria“)- riigid üritavad säilitada oma hetke positsiooni, sõjaline vallutus pole tihti väärt tasakaalustamise pärast. Tuumarelvad on vajalikud, et tasakaalustada võimu jaotust. Suurriikide konfliktide tekitaja: Bipolaarsus (vähem võimalusi sõdida, rohkem võrdlus, tasakaalustamise tagajärjed on selged) vs multipolaarsus (rohkem võimalusi tasakaalustada,
institutsioonide struktuur (nt parlament- mis ülesanne on kaasarääkimistel jne) Süsteemi tase: rahvusvahelised piirangud, geograafia, naabrid, maavarad (gaas, nafta), liitlased (NATO), rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO; EL), millised on teised riigid (demokraatia riigid, suured riigid, tõusvad võimud), mitte-riigilised toimijad (Punane Rist) ANALÜÜSI TEOORIAD: REALISM- suurriigid on olulised: sõjaväeline ja majanduslik võim, võimude tasakaal, võimu ülekandumine, hegemoonia. LIBERALISM- suuriigid on olulised: majanduslik võim, rahvastiku arv, pehme võim. KONSTRKTIVISM- suurriigid on olulised: võimalus konstrueerida rahvusvahelisi suhteid on märkimisväärne (reeglid ja normid) Miks erineb suurriikide välispoliitika väikeriikide omast?: Väike riikidel on vähem ressursse, kui suurriikidel. Majanduses- Majandus on suurriikidel suurem ja suhtelised kulutusmäärad on erinevad (UK 2% on suurem kui Eesti 2% SKPst)
· Karl Marx: võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Võimu aluseks sundlus ja paratamatus. Võimu analüüsimiseks peame alustama tootmissuhetest kui palju on majanduslikku võimu. Võimu kasutajaks on struktuur, mitte meie enda teadvus (ühiskondlik olek määrab meie teadvuse). Võim on valitseva pressi käes. Marxist Antonio Gramsci (1891 1937) võttis kasutusele termini 'hegemoonia' (vaimne ideoloogiline juhtpositsioon peetakse õigeks sellist mõtteviisi, ühiskonnakorraldust). Itaalia kompartei algataja ja juht, vangis Mussolini ajal, kirjutas üle 3000 lk ajalugu. Toonitas ideoloogia tähtsust kapitalistide võimu kindlustamisel. Jagas võimu kaheks: - Domineeriv (jõu kasutamine) revolutsioonid relvadega jne. - Hegemooniline ideoloogia levik. Järeldas, et mida kaugemale kapitalism areneb, seda kaugemale areneb hegemoonia.
reform- mingis valdkonnas valitsuse jutimisel ja planeerimisel toimuvad muutused, mis põhinevad õigusaktidel. õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. polüarhia- kõrgeltarenenud pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutaud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. hegemoonia on seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või näiteks riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside (riikide) ees. legitiimsus- valitsemine seaduste alusel valitsemise efektiivsus tulemuslikkus rahvastiku kvaliteet- rahvastiku haridustase, tervislik olukord, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipäane täideviimine riigi-ja omavalitsusinstitutsioonide poolt.
aasta viimastel etappidel Prantsuse revolutsiooni ajal. Nime all Napoleon I, oli ta Prantsuse keiser 1804-1815 aastatel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tema õigusreformil, Napoleoni koodil on olnud suur mõju paljudele tsiviilõiguse riikides kogu maailmas. Ta lõi hegemoonia üle suurema osa Mandri-Euroopa ja püüdis hajutada ideaale Prantsuse revolutsiooni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänu oma edule nendes sõdades. Sageli vastu rohketes hulkades vaenlasi, peetakse teda üheks kõige edukamaks juhiks eales. Peale arvukaid võitusid saavutas prantsusmaale juhtiva koha euroopas
Kogukond on äraolev täidetus ja ei oma esinavat vormi ning tähistaja tühjeneb oma konkreetsest, eristavast tähistatavast. 8. Ühiskondlik ebaühtlus kui demokraatlike võitluste võimalikuste tingimus? Ei ole, sest ühiskonna ebaühtlased kohad, millest mõned esinavad võimu, on ise nende võitluste tagajärg, kus erinevused ja samaväärsused teineteist üle määravad. Neil pole terviku struktuuri, mis määraks ühiskonna liikumisseadused. 9. Kuidas hegemoonia käsitlus on seotud tühjade tähistajatega poliitikas? Hegemoonia enda tingimus on tühjade tähistajate olemasolu. Hegemooniat esitatakse grupi eripära vaatenurgast tühja tähistajana, sest see osutab grupi kogukondlikule korrale kui millelegi, mis on täitumata. Hegemoonia puhul püüavad poliitilised jõud hegemoniseerida ehk teostada korda, millel pole iseenesest mingit sisu, vaid miski, mis tähistab äraolu. 10
Halduse ja koolisüsteemi tsentraliseeritus on Prantsusmaale ja osale euroopale iseloomulik tänapäevani. Tänu Prantsusmaale tekkis Euroopas tsentraliseeritud bürokraatia.Prantsusmaa Bürokraatia spetsialiseerumine (kutselised ametnikud) ja õigusinstantside assimileerimine haldussüsteemi oli jällegi eeskujuks euroopale. See oli tähtis Euroopa jaoks kuna selle mõju ulatub tänapäevani. Kindlast oli Euroopa jaoks tähtis samm see kui ratsionaalselt üles ehitatud hegemoonia Euroopas jagunes alates 1807 perekonnariikideks (Napoleoniidid), sõltuvateks vasallriikideks ja liitlasteks. Prantsusmaa marssal BERNADOTTE valiti Rootsi troonipärijaks. Oma poliitika õigustamiseks viitas Napoleon ajaloolistele paralleelidele(Rooma ja Karolingide impeerium). Euroopat mõjutas suuresti ka Napoleoni kontinentaalblokaadist tingitud koloniaalkaupade nappus, mis põhjustas hindade tõusu, aseainete tootmise, salakaubanduse, musta turu kujunemise ja korruptsiooni
pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma. Sõjas võitlesid Prantsusmaa vastu Inglismaa ja tema liitlased (Holland, Austria) Ultrechti ja Rastatti rahuga läksid Hispaaniale kuulunud Lõuna-Madalmaad ja Itaaliavaldused Austriale, Sitsiilia Savoiale, Gibraltar ja osa Prantsuse Põhja- Ameerika asumaid Suurbritanniale, Rootsi ja Austria pärilussõda (1740-1748) Austria pärilussõja põhjustasid koloniaalvallutused ja võitlus hegemoonia üle Saksamaal. Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärismisõigust Habsburgide pärusmaadele. Sõjas võitlesid Preisi ja tema vastu Austria, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sõja tulemuseks on Preisimaa tõus Euroopa suurriikide hulka, kuid aktsepteeriti seda et Habsburgidele jääb keisritiitel. Seitsmeaastane sõda (1755-1762) Põhjuseks oli inglaste ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast. Osalsesid Suurbritannia ja tema vastu Prantsusmaa.
Ka Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb.
Enamik renessansskunstist osteti kirikute poolt. Renessanssi jooksul pakkusid suured kirikumehed nagu Erasmus ja Luther välja kirikureforme, mis põhinesid humanistlikul kriitikal Uue Testamendi kohta. Olulisimaks sündmuseks võib lugeda M.Lutheri oktoobris 1517 avaldatud 95 teesi, mis seadus paavsti autoriteedi suure kahtluse alla ning taunis sügavalt indulgentside müümist. Nimetatud 95 teesi viisidki suure usureformini, mille käigus Rooma-katoliku kirik kaotas Lääne-Euroopas oma hegemoonia. Renessanssiga on kindlasti lahutamatult seotud ka humanism ning humanistid. Vararenessanssi perioodil kutsuti humanistideks õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. Humanistid vastandusid oma olemuses teoloogidele ning vaiulikele. Hiljem, alates Petrarcast, hakkas humanism tähendama siiski inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku orjusest, seisuslikest normidest ning võimuorjusest. Renessanssi ajal valitsenud muusikažanreid oli mitmeid – motett, madrigal,
on passiivne ja automaatne. 3 ja 4 punkti tulemusel ongi saanud kokku mass: komertskultuur on meeldiv ja nauditav. 5. Poliitiline aspekt. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest, mis ühiskonnas aset leiab. Mõiste hegemoonia - on seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või näiteks riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside (riikide) ees. 6. Populaarkultuur on kõigest hoolimata rahva enesekultuur. Tarbimise kaudu on see rahva enda poolt loodud. Inimeste enda määratlemise viis. Poplaarkultuur
tooma sõja Venemaaga. Itaalia- 1) Kaitsta end võimaliku Prantsusmaa rünnaku vastu.2) Haarata endale Türgi valdused Tripolitaania ja Kürenaika, realiseerus 1911. aastal. Antandi riikide eesmärgid: Prantsusmaa- Saada tagasi Elsass- Lotring. Vähendada sakslaste mõjuvõimu Euroopas. Haarata uusi kolooniad. Venemaa: Tugevdada oma positsiooni Balkanil, purustada Türgi, et saada enda valdustesse Konstantinoopol. Hoida ära Saksamaa hegemoonia tugevnemist Euroopas. Inglismaa- Hoida ära Saksamaa tugevnemine. Kaitsta oma kolooniaid ümberjagamise eest.
(tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus ja leppimine) Tunnustus võib tugineda: 1. A-legitiimsus- tugineb seadustele 2. B-legitiimsus- tugineb rahva reaalsele poolehoiule Kolm erinevat autoriteedi ideaaltüüpi Weberil: 1. Inimesed alluvad sest on olemas selline traditsioon: harjumus. 2. Karismaatiline: ma allun inimese korraldustele tema isikuomaduste pärast. 3. Ratsionaal-legaalne: ma allun inimesele, sest tal on seadusega antud õigus anda mulle korraldusi. Hegemoonia-Tunnustatus ja poliitiline võim võivad tugineda ka hegemooniale-teatud mõtteviisi v maailmavaate vaikimisi v varjatud domineerimine. Domineerimine vs struktuurne võim Domineerimine ei suuda seletada demokraatliku võimu tekkimist ja toimimist ehk teisisõnu paradoksi, et organisatsioonid, mille juhile on antud väga suured volitused, eioleefektiivsemad kui need organisatsioonid, kus selline suur võimukeskus puudub ja võim on võrdselt jaotatud.
oli vastu detsentraliseerimisele, Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kiriku õpetustraditsioonile. Hispaania Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania Hispaania kuningas Felipe II oli fanaatiline katoliiklane ja toetas vastureformatsiooni. Avalikud ketserite põletamised- võidi tulle heita 80-90 inimest. Hispaania oli oma võimsuse tipul, pärast Felipe II surma algas allakäik. Paavsti toetamine lõppes lüüasaamisega ja hegemoonia e ülemvõimu kaotamisega Euroopas. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Reformatsioon #Reformatsioon_Eestis http://et.wikipedia.org/wiki/Vastureformatsi oon http://www.slideshare.net/sear/reformatsio on-javastureformatsioon-2011 Tänan kuulamast!
Osalesid 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud ja diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. . Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu Lähis-Idas, et kindlustada veelgi Suessi kanali ümbrust ning omada kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle. USA, kel puudusid elulised huvid Euroopas, püüdis kaitsta Saksamaa huve. Lisaks sellele soovis USA president W. Wilson asutada Rahvasteliitu, rahvusvahelist organisatsiooni, mille eesmärgiks
Liikumisvabadust ka piirati 19341990. Mitteühinemisliikumine- Mitteühinemisliikumine - on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on sõnastatud 1979. aasta Havanna deklaratsioonis: kindlustada [suurte poliitiliste ja sõjaliste liitudega] mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek võitluses nii imperialismi, kolonialismi, neokolonialismi, rassismi, sionismi, välisagressiooni, okupatsiooni, domineerimise, sekkumise või hegemoonia kui ka suurvõimude ning -blokkide poliitika vastu. Kasutatud kirjandus: https://www.slideshare.net/nataljadovgan/klm-sda-26647515
Aprillis vallutasid sakslased Helsingi ja 1918.a. juunis oli sõjategevus põhiliselt lõppenud. Võrdlemisi julm sõda lõppes kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. Kuningaks valitud Hesseni prints Friedrich Karl loobus troonist ja Soome riigihoidjaks sai G. Mannerheim. Soome kodusõja tulemuseks oli valgete võit. Sõda süvendas soomlaste omavahelist eraldumist, vene sõjavägi lahkus riigist; saksa hegemoonia kestis kuni 1918.a. detsembrini. Pärast Saksamaa kaotust esimese maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919.a. Kaarlo Juho Stahlberg. Soome-vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga 1920.a. oktoobris. Saksamaa kokkuvarisemine 1918.a. novembris andis enamlastele võimaluse lahti öelda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ning tungida läände. 1918.a. lõpuks olid enamlased hõivanud suurema osa balti riikidest, Valgevenest ja Ukrainast
· Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud · Inimeste määratlemisviis · Rahvas ise teeb valiku 2 · Kas muusika on midagi, mida plaadifirmad loovad või muusika nn loob plaadifirmad jne? Massikultuur ohustamas eliidi väärtusi parempoolsed Rahvast manipuleeritakse, mure inimeste pärast, kes langevad
Geopoliitikat iseloomustab: George Renner (1942), arvas, et kontrolli saavutamine maailma üle on vaid geograafiliste teadmiste tunnustamise ja nende alusel tegutsemise küsimus. Napoleon – iga riigi välispoliitika (ka julgeolekupoliitika) sõltub tema geograafilisest asupaigast. Seega asupaik dikteerib omad poliitilised, s.h. ka majanduslikud ning sõjalised huvid ja eesmärgid. Poliitika üheks eesmärgiks on olnud ja ilmselt ka jääb võõra territooriumi hõivamine või hegemoonia kehtestamine oma huvides (Sergei Baburin). Geopoliitikas subjektiks on poliitika, objektiks geograafilkine ruun või tasapand. Ggeopoliitika kui teadus kuukub rahvusvahelise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda aja ja ruumi mõõtes. Sealt tulevad teadmised võimaldavad uurida, analüüsida, prognoosida, õigustada, püstitada eesmärke ja planeerida välispolootilisi sihte. Geoõpetus. Ruumiuuringutes (Geoõpetus) uuritakse ja kasutatakse maakera
4) Pop. Kult on seotud oma ärisuhetega, kasumiga ja turumõjuga. Ta on toodetud tarbimiseks . (nt romantism on isiklik ja ei ole suunatud kasumile). Inimeste ära kasutamine turu jaoks. Passiivne ja automaatne. Sellega kaob teatud kult. Muututakse nostalgiliseks. Inimeste erinevate kooslustest on saanud mass. Kommertskult probleem on see, et ta meeldib inimestele. Raske on inim viia keerulisema juurde. 5) Poliitiline aspekt hegemoonia (on seisund või võim millegi üle). Alluvate gruppide veenmine läbi meedia. Selleks on erinevad stratreegiad ja vastupanud. Inkorporeerimine (endaga liitma) ja selle suhe. Antonio Gramsci (marxixtlik mõtleja) hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud. Ühiskonnas saavutab hegemoonia n-ö liikuva tasakaalu. Kui enamus
· Mis on "teisene modelleeriv süsteem"? · Milline seisneb poststrukturalistliku tekstiteooria põhiline kriitika varasema tekstiteooria vastu ja kas see on põhjendatud? · Kuidas suhtuvad omavahel lugeja ja tekst? · Kuidas suhtuvad omavahel autor ja tekst? · Millised faktorid mõjutavad kultuurinähtuste kujutamist Marxi teooria seisukohalt? · Mida nimetab Althusser "kõnetamiseks"? · Võrrelge Althusseri "ideoloogia" ja Gramsci "hegemoonia" mõisteid. · Milline on võimu roll inimese kujunemisel Foucault' teooria kohaselt? · Kuidas toimivad võimusuhted kultuuri väljal Bourdieu teooria kohaselt? · Kuidas mõistab võimu Hannah Arendt? · Kas võimu mõju kultuuris on võimalik ületada? Kui, siis kuidas? Kui ei, siis miks? · Millised on Frankfurdi koolkonna kõigile esindajatele omased põhiväited? · Milline on Horkheimeri ja Adorno arvates kultuuritööstuste roll tänapäeva ühiskonnas?
Ideoloogia on kujundanud tema subjektiivse maailmavaate selliseks,et ta usub seda, et nii peabki olema. Selline efekt saavutatakse väga huvitava mehhanismiga, mida Althusser nimetab ,,kõnetuseks". Kõnetus on süsteemi poolt välja saadetud tekst, mis on adresseeritud konkreetsele inimesele ning kui kestahes konkreetne inimene kogeb, et JAH, mina olengi see adressaat, siis ta võtab selle ideoloogia omaks. 44. Võrrelge Althusseri "ideoloogia" ja Gramsci "hegemoonia" mõisteid. Althusser: ideoloogia surub alla inimeste tegelikku vabadust. Pole võimalik eksisteerida, ilma valeteadvust eneses kandmata. Inimene võtab ideoloogia omaks, kui leia, et tema on see inimene, kellele on suunatud avalik tekst (nt. reklaamid: ,,Onu Sam vajab, et just sina liituksid armeega") 10 Gramsci hegemoonia on midagi, mida võime vastandada Althusseri ideoloogia nägemusele.
tänaval ja politsei hõikab hei sina seal ja sina pöörad ennast tema poole- te reageerisite ja see tähendab et sa oled tema ideoloogias sees. Sama on ka reklaamiga, teid kõnetatakse selle reklaamiga. Inimene on ideoloogiline loom. Temalt saime päranduseks selle kuidas toimib sümtomaatiline lugemine. Inimesed pöördusid teiste alternatiivsete tegevuste poole- eht teiste teoreetikute poole- Gramsci. Gramsci- tema keskne huvi ole hegemoonia- riigi ja valitseva klassi suutlikus reguleerida uskumusi ühiskonnas. Ühiskonnas käib võitlus hegemoonia pärast. Võitlus teritooriumi pärast. Tsiviilühiskond- kogu hegemoonia toimub seal. Ta kirjeldab seda kahe mõistega manöövrisõda- on relvastatud ehk otsene võimuvõtmine, positsioonisõda on hegemoonia. Hegemoonia ei saa olla täielgi, peab saavutama nö kriitilise piiri. Kultuuriteoorias toimub sama asi- väitlused võimu pärast
Kr, kui kukutati viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus, kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast valiti ka 2 konsulit, kelle ülesandeks oli juhtida ka sõjaväge. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid proletaaride seast. Nood said oma varustuse mitte ise ostes, vaid väepealikult
Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes. Kinnitati uued territooriumid ja jagati maad (uued riigid: Holland, Sveits, Milano jne.) Kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDUDE TASAKAAL- keegi ei ole suurem, kui kaks järgmist kokku. Jõul põhineb hegemoonia. (et keegi ei hakkaks ülbama) Euroopa Kontsert- 1815- 1855- Euroopa suurriikide konsultatsioonpoliitika. Esimene rahvusvaheline org?!. Venemaa tsaaririig etteotsa oli jõudnud Peeter Suur. Tegi kõik ümber ja Venemaa tsaaririigist sai võimas jõud. Realpolitik- Bismarcki (suutis Euroopas rahu tagada) poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Koloniaalpoliitika- jagame maailma! II loeng Teooriad-lähenemised
(tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus). Freud, Sigmund Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma uuringutes alateadvuse rolli inimese käitumisele. Gadamer, Hans saksa filosoof. Hermeneutilise ringi looja. Geertz, Clifford ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogia esindaja; kultuur on päritud mõistete süsteem. Gramsci, Antonio Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Hegemooniateooria rajaja (hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon). Greimas, Algirdas J. leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu mõiste semiootilises analüüsis. +Habermas, Jürgen saksa filosoof ja sotsioloog. Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele.
Artikkel 443 nägi ette, et Saksa väed, mis vastavalt Compiegné'i vaherahule asetsesid ikka veel Baltimail, peavad jääma sinna kuniks võitjad seda vajalikuks peavad. Lahkuma hakkasid nad 1919. aasta lõpul. Pariisi rahukonverentsil loodud rahvusvaheline korraldus oli ülekohtune ja imperialistlik. Ränki rahutingimusi pooldas eriti Prantsusmaa. Esimese maailmasõja lõppedes oli Prantsuse Kolmas vabariik (1871-1940) oma võimsuse tipul. Pariisi poliitikuile viirastus hegemoonia Euroopas, mida taheti nüüd vormistada lepingutega ja lepingutesse. Arvati, et parim viis enda julgeolekut kindlustada on nõrgestades Saksamaad, koormata see võimalikult suurte reparatsioonimaksetega, ja ühtlasi luua nõnda Prantsusmaa hegemooniale tugev majanduslik alus. Mida rahukonverentsi liidrid taotlesid? Georges Clemencaeau- Prantsusmaa peaminister nõudis, et purustatud
Vanausulised- on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine. Segaduste aeg- ivan julma ja romaanivite vahel puhkenud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks Palee pöörete aeg- peeter I ja katariina II vahel SÕJAD 30-aastane sõda 1618-1648, euroopas piiriks keskaja ja uusaja vahel, sõda lõppes Vestfaali rahuga Austria pärilussõda- preisi ja austia, suurbritannia ja prantsusmaa; koloniaalvallutused, võitlus hegemoonia üle saksamaal 7-aastane sõda- suurbritannia ja prantsusmaa; brittide ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast; suurbritannia vallutas kanada ja prantsuse väed indias, preisi ei loovutanud ühtegi ala Põhjasõda- 1700-1721, Rootsi ja Venemaa (+liitlased); Venemaa tahtis pääsu merele; Venemaa hõivas Inglismaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa Hispaania pärilussõda- 1701-1714, suurendas Austria Habsburgide valdusi, austria sai
Seega võib globaliseerumine tähendada, et majanduspoliitika ei ole enam kohalikult ja/või demokraatlikult kontrollitav. Ülemaailmse ja peamiselt lääne industriaal- ja postindustriaalriikide poolt kontrollitava poliitilise operatsioonina võib see endast kujutada kolonialismi uut vormi. Maailma poliitiliste ja majanduslike suhete ümberkorraldamine võib soodustada Lääne hegemoonia langust. Samamoodi võib Lääne ruumi mittekuuluvate riikide kasvav mõju globaalsele majandusele ja globaalsele poliitikale industrialiseerumise, turismi ja loodusvarade kontrolli kaudu vähemalt mingil määral kõigutada vanu keskuse-perifeeria struktuure, mille lääneriigid lõid oma moderniseerimis- ja industrialiseerimisprotsessis. Globaliseerumine ei loo ühtset ülemaailmset majandust, vaid selle asemel soodustab
Mass tuleb ilmsiks linnades, tekib küsimus kas see rikub inimeste puhta olemuse/suhtlemise, mis kunagi oli. Probleemiks jälle see, et see on nauditav, kuid tõeline kunst on pigem sügav. Freud ütleb, et inimesed ei tea, mida tahavad, kuna nad ei tea oma tegude motiivi ja ei tea miks nad nii käituvad. Meil polegi reaalset valikut, meile surutakse peale, inimese soove luuakse kunstlikult. 5. Populaarkultuuri peetakse osaks poliitilises võitluses. Gramsci väitis, et võitlus käib hegemoonia pärast. Popkultuur on sfäär, kus toimuvad pol. võitlused. Võib vaadata ka läbi iroonia(kes oskab/on võimeline), seega omatakse teatud distantsi(camp). Kultuuri tarvitades, teise konteksti pannes, me loome selle teistmoodi.. Nt kõigile meeldib "50 halli varjundit" samas mõni saab lugeda seda iroonilise pilguga. 6.Popkultuur on rahva enese loodud ja ei ole ülevalt peale surutud. Sell-out algne meie
üle. 3. faas - tõusuperiood. Kestis 1870. aastatest 1920. aastate alguseni. Arenes välja globaalse ühiskonna kontseptsioon. Esile kerkis rahvusliku ja personaalse identifitseerimise teema. Rahvusvahelisse ühiskonda hakati lugema mõningaid väljaspool Euroopat paiknevaid ühiskondi. Suurenes globaalne kommunikatsioonisüsteem. Kasvas ülemaailmsete liikumiste arv. Globaalsete võistluste areng - olümpiamängud, Nobeli preemia. Rahvaste Liiga. 4. faas - hegemoonia eest võitlemise faas. Kestis 1920. aastate algusest 1960. aastate keskpaigani. Vaidlused ja sõjad nõrgalt kinnistunud globaliseerumisprotsessi terminite üle. Ülemaailmsed konfliktid. ÜRO. 5. faas - ebakindluse faas. Kestis 1960. aastatest 1990. aastate kriisitendentside ilmnemiseni. Kolmanda maailma kontseptsioon ja globaalse teadvuse levik 1960. aastate lõpus. Kuu hõivamine. Postmaterialistlike väärtuste teadvustamine. Külma sõja lõpp ja tuumarelva levik
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture)
majandusreformid, mis aga üsna varsti asendusid üha süveneva jäikuse ja stagnatsiooniga. Omamoodi rajajooneks oli siin 1968. a. "Praha kevade" mahasurumine, mis muutis Breznevi ettevaatlikuks nii poliitiliste kui ka majanduslike muutuste suhtes. 1970. aastate II poolel algas taas Venemaa äärealade venestamine, mis näiteks Eestis tõid 1980. a. sügisel kaasa noorsoorahutused ja "40 kirja". Välispoliitikas jätkas Breznev nõukogude hegemoonia taotlemist Ida-Euroopas (Breznevi doktriin) ning püüdis seda laiendada ka aladele, mis varem Nõukogude mõjusfääri ei kuulunud. See tõi kaasa sõja puhklemise Afganistanis 1979. a. Samaaegselt püüdis Breznev näidata end rahvusvahelise rahuliikumise ning rahuliku kooseksisteerimise eestvõitlejana. Tema suurimaks saavutuseks oli 1975. a. Helsingis Euroopa julgeoleku- ja
side-, moe-ja tehnoloogiat. Seda on raske leida see ajutiselt või ajalooliselt, sest see ei ole täpne postmodernismile algust. Võib-olla kõige lihtsam viis alustada mõtlemist postmodernism on mõtlemist modernism, liikumist, mis postmodernism näib kasvada või tekkida. Modernismi on kaks tahku, või mõlema mõiste, mis mõlemad on olulised, et mõista postmodernismi. Post-modernism toimib kui Euro-Ameerika Lääne hegemoonia, kelle ülemaailmne assigneering aeg ja koht paratamatult proscribes teatud kultuurides kui "tagasi" ja äärenumber samas koopteerimist endale kindlad oma kultuurilise "toorsuhkruga" materjale. Post-modernism Seejärel prognoositakse onto marginaalid on normatiivne, mis on neo- universalismi et "marginaalne" kultuure soovivad, kust oma teatavate rohkem suunatud tooteid võidakse assigneeritakse ja "lubatud". 2
(Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad akadeemiline, poliitiline, sümboolne kapital) # Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid. # Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon paraneb, aga mitte nii palju, et terve tegevusväli minetab oma hierarhilise struktuuri. Positsioni õigustamine, hegemoonia # Näide: arhitektuuri stiili vahetumine historitsismist jugendiks (ja hiljem funktsionalismiks): vanade juhtfiguuride positsioon põhines eelmise stiili valdamisele, uute huvides oli selle kõigutamine => Uued žanrid, väljal valitseva hierarhia ümberstruktureerimine. # Et oma positsiooni parandada, tahavad inimesed maksimeerida seda kapitali liiki, mis kõnealusel tegevusväljal on kõige väärtuslikum => püütakse üht kapitali teiseks “konverteerida”.
näitevad, et meediaomandi suurt liitumist kapitalistlike ettevõtjate kätte ja ühtivuseid konservativseid suundmusi meedia sisus. Neomarksism. Marksistliku ümbertöötanud versioon (kontsentreerumine ideedele mitte materiaalsetele struktuuridele). Masimeedia on kodanlaste klassi omand. Meedia toimib selle klassi huvides, arendab tööliklassi väärteadvust. Poliitilise juurdepääs meediale on ahistatud. Ideoloogia väärtuste kogum, mida levitakse ja tugevdatakse kommunikatsiooni abil. Hegemoonia laadi võim, mis oli kirjeldatud 20.sajandil. Gramsci: hegemoonia on ühiskonna kontrllimine kultuuriliste vahenditega. Poliitiline ühiskond valitsus, tsiviiliühiskond kool, massimeedia. Domineerimine üks klass ekspluateerib teise klasse kasumi ja toodangu maksimeerimise eesmärgil. Frankfurdi koolkond. Kriitiline mõistus. Instrumentaalne mõistus. Frankfurdi koolkond nimetus, mis oli antud teadaste grupile, kes töötasid Frankfurdi sots. uuringute instituudis
soositud: see näitas rahvustunnet ja progressiivsust. Ehk näeme, et ühest põhjust on väga raske välja tuua. Seepärast ongi tarbimisühiskonna tekkimiseks nüüdsel ajal käibel mitmepõhjuslik mudel. VT TABEL Taylor (1996) What's modern about the world-system? Üritab kokku võtta erinevaid aspekte süsteemi. Maailma ajaloos võib identifitseerida kolm perioodi, mil erinevad riigid on olnud hegemoonilises seisus. Maailma hegemoonia defineerib 5 ajastule omaseid arengusuundi, riigi huvi esitatud kui maailma huvi. Need kolm riiki on olnud Holland mare liberum & ärikapitalism; Inglismaa tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Need perioodid langevad kokku kolme modernismi perioodiga (Berman 1988): 16-18 sajand
lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sõjaretk Sitsiiliasse Sürakuusa vastu. Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke algfaasis Ateenasse kohtu ette, süüdistatuna retke eel toime pandud pühaduseteotuses, ja läks seetõttu Sparta poole üle. Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada. Spartalaste toel suutsids sürakuusalased ja Ateena väed Sitsiilias hävitavalt puruks lüüa. Sparta hegemoonia 404 371 Peloponnesose sõja lõppedes oli Sparta vaieldamatult võimsaim riik Kreekas. Samas jahenesid tema suhted seniste liitlaste Korintose, Teeba ja Pärsiaga. Kümne tuhande kreeklase retk Aasiasse 401, kui Pärsias puhkes võimuvõitlus troonile tõusnud Artaxerxese ja tema noorema venna Kyrose vahel, värbas Kyros Kreekast spartalaste nõusolekul üle 10 000 palgasõduri. Järgnes nn kümne tuhande retk Kyrose eestvõttel Mesopotaamiasse, kus Kyros
Iga matmise järel müüriti ukseava uuesti kinni. Kolmnurk uksesilluse kohal koormuse vähendamiseks (sarnaselt Egiptusele). Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Kuppelhauad on suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. HOMEROSE KANGELASTE AJASTU Pärast Kreeta hävimist saavutas Mükeene oma suurima kultuurilise õitsengu. Siis algas ahhaia suguvõsade hiilgeaeg, mida on kirjeldanud Homeros. Mükeene kreeklastest said valitsejad Knossoses. Homerose eepos kujutab endast Mükeene hegemoonia ülistust. Trooja sõda. Kreeka müüdid ja Homerose eeposed. Kindel on, et Trooja kuninga Priamose poja Parise röövitud mükeene printsessi Helena (kes oli juba naidetud Menelaosega) tagasitoomiseks rakendati kogu Ahhaia võimsus. Kui Hellase laevastik oli juba Aulises, tulid Kreeta saadikut teatega, et nende kuningas Deukalioni poeg Idonemeus on nõus võitluseks Trooja vastu kaasa tulema juhul kui Agamemnon jagab temaga ülemjuhatust. Mükeene võttis selle tingimuse vastu
sissetulekut ja ei soovigi seda teistega jagada. Tema arvates on igati normaalne, et osa rahvast elab allpool vaesuse piiri, sest nad on selles ise süüdi. Firmaomanikud ja kõrged valitsusametnikud juhinduvad Eesti Vabariigi valitsusliidritest ja kehtivatest seadustest, mis ei pea töötuid (madalad toetused) ega töölisi (madal keskmine palk) eriti austusväärseteks kodanikeks. Neilt ei saa ju toetussummasid erakondade valimisteks. ,,Antonio Gramsci järgi säilitab ühiskonna eliit oma hegemoonia luues teatud uskumuste süsteemi, ideoloogia või müüdi, mille kohaselt kehtiv võimustruktuur on loomulik ja õige. Kasutades oma eelistatud juurdepääsu erinevatele rohkem või vähem varjatud propagandavahenditele (sh haridus, kultuur, poliitika, õigus) levitab ta oma kavalat ideoloogiat laialdaselt. Tagajärjeks on see, et inimesed võtavad selle müüdi omaks, mõistmata, et tegelikult on see nende allutamise vahend" (P. Jõgi 1997, lk 96)
Inimesed ise soovivad kohati seda, mida nad juba teavad ja tunnevad. Interpellatsioon: kõnetamine. Ideoloogia töötab kõnetuse kaudu. Meid kutsutakse olema need, kellega räägitakse. Sinatamine reklaamis. Gramsci: Oli Althusserile eeskujuks. Althusseri eesmärk oli teha marksismist teadus, Gramscil aga sellist huvi polnud. Temal oli praktiline suhtumine marksismi. Baas ja pealisehitus on läbipõimunud, mõlemad on tähtsad. Gramscit käsitledes on tähtis hegemoonia mõiste. Hegemoonia on ideoloogia, mis püüab rahvale sisendada, et tema teab, mis neile hea on. Tähtis pole mitte majanduslik domineerimine, vaid ideoloogiline. Valitsev klass dominerib küll majanduslike suhete kaudu, aga selleks, et valitseda, on vaja midagi muud: teatud konsensust, mis lähtub inimsuhetest. Inimesi on vaja mõjutada, nendega on vaja saavutada mingi vaimne konsensus. Gramsci järgi on majanduslikud suhted paigas, pealisehituses toimub liikumine
tähtsuse. Kuid vana vaenlase ja püsivalut jõuka kaubalinnana tekitas ta roomlastes jätkuvalt umbusku. Seetõttu päästis Rooma valla Kolmanda Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. Milliste vallutuste tulemusena sai Roomast impeerium, I suurriik? Aastal 510 eKr kehtestati Rooma vabariik. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal 387 eKr (roomlased nimetasid gallideks keldi hõime). Gallid olid juba varem asunud Po jõe tasandikule (tänapäeva Põhja-Itaalias) ja vallutasid nüüd lõunasse tungides Rooma. Linna rüüstavatest ja põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha
annaabi.ee 
