Sotsialistlikud riigid: Euroopas: NSVL, Jugoslaavia, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Albaania, Ungari, Ida-Saksamaa Aasias: Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerikas: Kuuba Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Majanduses Sõjalise valdkonnas Organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Varssavi pakt (VLO) Nõukogu (VMN) Organisatsiooni loomise 1949. aasta jaanuaris 1955. aasta aasta Eesmärk Pidi aitama Moskva- Allutada nende riikide meelsetel riikidel poliitiline ja sõjaline tegevus. majandusraskustest välja Seadustati NSVL-i vägede s...
1. Mis on sotsialismileer? Nimetati sotsialistlikke riike, mis tegutsesid Nõukogude Liidu juhtimisel. 2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süste...
7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Par...
1. Mis on sotsialismileer? Nimetati sotsialistlikke riike, mis tegutsesid Nõukogude Liidu juhtimisel. 2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süste...
Liberalism areng peab toimuma üsna kiiresti, pooldab valimisõiguse laienemist, usuline vabadus sõnavabaduse tagamine Sotsialism inimesed peavad olema võrdsed sotsiaalne ühiskond peab olema hea paremad töötingimused Konservatism Kõik hea peab jääma Valimisõigus ei peaks laienema Muutused peavad toimuma väga aeglaselt Vanad kombed peavad jääma Marksism. Loosungi sisuks on , et kõik palgatöölised ühineksid ja võitleks oma õiguste eest. Ei poolda üldist valimisõigust K Tööliste paremate tingimuste nõudmine S Vabadus ühineda ühingusse L Ühiskonna aren peab toimuma evoltsiooniliselt , mitte revolutsiooniliselt Sotsiaalne kindlus kõigile S Suunatud absolutistliku monarhia ja feodaaligandite vastu
12aj Poliitilised ideoloogiad Liberalism, konservatism, sotsialism Liberalism Termin pärineb ladina keelest: liber vaba ehk vabameelsus. On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 19. sajandi algul nimetas üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon ennast liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub liberalism põhiliselt
SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia
piirangud vabale konkurentsile). Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fašismvastandlikud ideoloogiad. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat.
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
(siit ka voolu nimetus revisionism). Revisionism seadis revolutsioonilise propaganda asemel esikohale praktilised sotsiaalsed reformid. Neid taheti saavutada parlamentaarse võitluse ja demokraatlike valimiste teel. Seega võib öelda, et sotsiaaldemokraatia kujutab endast evolutsioonilist sotsialismi. Sotsiaaldemokraatia peamisteks toetajateks kujunesid tööstustööliste, ameti ja kutseühingud. XX sajandi esimesel poolel valitses sotsiaaldemokraatias seisukoht, et demokraatia ja sotsialism on lahutamatud ning demokraatia viib lõpuks ise sotsialismile. Endiselt arvati, et sotsialism sisaldab ,,tootmisja vahetusvahendite ühiskondlikku omandit". Ent alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud siiski vaidlustama, kas majanduse laiaulatuslik riigistamine on vajalik. KRISTLIK-DEMOKRAATIA Roomakatoliku kiriku ühiskonnafilosoofia oli pikka aega oma olemuselt konservatiivne, mistõttu see sattus vastuollu paljude XIX sajandi suurte ideoloogiatega
vaatamisest, mil inimese soovid olid mõistlikud; ei soovitud rikka taseme, vaid esmavajaduste rahuldamisel tuginevat võrdsust!). Teed sotsialismile: evolutsiooniline (Euroopas, järk-järgult ümberkujunemine) vs revolutsiooniline (Venemaa). Sotsialistlikud parteid: Saksamaa- Sotsialistlik partei 1875; Inglismaa Tööpartei 1900; Itaalia 1892, Venemaa 1898, Prantsusmaa 1905. Sotsialism kui moeideoloogia ajastut enim kirjeldav populaarseim mõttesuund (vs liberalism, mis jäi levikult üsna piiratuks). Levinud 20.saj alguse intellektuaalsetes ringkondades, nähti kui tulevikupoliitikat suunavaks ideoloogiaks. Enim levinud Lääne- ja Põhja-Euroopas, suurimad edupiirkonnad protestantlikud (50% kanti jõudnud valimistulemused). Poliitiliselt olemuselt ,,pehme" saavad olemasolevas süsteemis hääleõigust (nt parlament),
Demokraatia 1920.- 1930 Demokraatia laienemine 1) Kaotati tsensused 2) Uued iseseisvunud riigid, valivad demokraatliku korralduse. Iseloomustavad tegurid: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ja kodanikuõiguste olemasolu. Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see,...
NSV LIIDU LAGUNEMINE Sotsialismi kokkuvarisemine Ida-ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. 1990.aasta veebruaris-märtsis toimusid Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimised, milles saavutasid ülekaaluka võidu iseseisvusmeelsed jõud. 1990.a. kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, kuid Eesti ja Läti kuulutasid välja kõigest üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastasteks ja õigustühiseks. Leedu vastu alustati majandusblokaad, Eestis ja Lätis oli peaaegu sama olukord. Läänes leiti, et Baltimaade iseseisvumiskatsed õõnestavad Gorbatsovi positsiooni ning Lääs asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Mais 1990 üritati Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see ebaõnnestus. Baltimaades alustati poliitilisi ja majandusreforme, et saada iseseisvamaks. Leedus Kazimiera Prunskiene valitsus Lätis Ivars Godma...
eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne valge rass või suurrahvas on kutsutud maailma juhtima ja euroopastama Imperialism - imperialism on suurriikide püüe saavutada poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu kogu maailmas. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Konservatism - Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Liberalism - ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi
sissetulekutes ja võimalustes töötada ja pingutada Isikud ja firmad maksavad rohkem makse Esiplaanil jõukamate, ettevõtlike inimeste huvid Vastutus inimeste elujärjel lasub riigil Mitte koormata edukait kõrgete maksudega Toimetuleku eest vastutab inimene ise Konservatism- Liberalism sotsialism Säilitama Vabadus, mida kaitseb riik Võrdsus Tõrjuv suhtumine Eraomandil põhinev tootmis Ühisomand, kohustuslik muudatustesse ja kauplemisvabadus kollektiivne töö, ulatuslik planeerimine ja reguleerimine majanduses
õpetust. Pärast I maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivad paremerakonnad Suurbritannias, Põhjamaades ning mitmetes teistes Euroopa riikides. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletõusu. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid taotlesid võrdsust ühiskonnas. Nende ideaaliks oli sotsialism ühiskond, kus erinevate ühiskonnaklasside vahel puudub varaline ebavõrdsus. Valimisõiguse laiendamine tõi sotsialistidele üha rohkem poolehoidjaid. Kahe maailmasõja vahelisel ajal hakkasid nad juhtima valitsusi Skandinaavia maades, Inglismaal. Inglismaal kujunes Tööerakonnast konservatiivides ohtlik rivaal. Sõjaaegsed ja järgsed majandusraskused ning poliitiline ebastabiilsus olid soodsaks pinnaks
1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millise...
II rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti ...
S A K S K A O S M L T O A O P O T U R A N W I L S R S U I I B I L I B E R A L I S M I A N L I L H S O O L L I J K I E M N N I I S E S L A I O I S E E M M R D P T M E S I C O R K L U M I N E Saksa Tolliliit- Moodustati Preisimaa ettevõttel, 1834.aastal. Sotsialism- Poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. Urbaniseerumine - linnastumine ehk .....
Parem ja vasakpoolsed parteid On olemas vasak poolsed parteid ja parem poolsed parteid. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele.Euroopas mõeldakse 21. sajandil liberalismi all pigem majanduslikku vabadust ehk uusliberalismi, mis pooldab maksude vähendamist ja vastandab ennast sotsialistidele ja on seega parempoolne. Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks Saksamaa
juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. Ka enamik juhtivaid ametikohti anti Nõukogude ohvitseridele. Varssavi Paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides. Nõukogude Liit kasutas Varssavi Pakti liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste väljaastumiste mahasurumiseks 1956. aastal Ungaris ja 1968. aastal Tsehhoslovakkias. KOKKUVÕTE Kommunismiteooria kohaselt on sotsialism kommunismi esimene etapp. Kõnekeeles kasutatakse Teise maailmasõja järgsete nö. sotsialistlike riikide kohta sageli ka nimetust kommunistlik, see on eriti tavaks lääneriikides. Sotsialism=kommunism. Mõiste "sotsialistlikud riigid" sünonüümideks on ka "sotsialismimaad", "rahvademokraatiamaad", "sotsmaad". Kõiki sotsialistlikke riike kokku tähistatakse ka mõistega "sotsialismileer", "kommunistlikud riigid", "idablokk"
+ Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu + Arenguvõimalus + Mitu ideoloogiat - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed - Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust, kultuurilist ja hariduslikku valmisolekut Demokraatlikud liikumised: liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraadid DIKTATUUR Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle Alaliigid: Diktatuurid jagatakse: 1)autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 1934-1940) 2) totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur,
dagi peale taolise valitsema. Kuid mõneaja pärast vahistatud arstid vabastati ja protsess lõpe- tati. Vahistatud arstide protsessi lõpetamine tekitas inimestes palju kõneainet, sest arvati, et sotsialism ei saa inimnäoliseks muutuda. Nüüd ajaloole tagasi vaadates võibki küsida, kas Jossif Stalini surm suutis tolle aja sotsialismi inimlikumaks muuta ning kas sel ajal oli võimalik inimnäoline sotsialism? Stalinismi ajal oli sotsialismileeris ebainimlik ning välismaailma kommunismi allutamisele orienteeritud kord. Nõukogude Liit valis kommunismi levitamise oma kodanike elu heaolu parandamise asemel. Esimesed inimlikuma sotsialismi märgid ilmnesid viiekümnendate alguses, kui sõlmiti vaherahu Koreas, vabastati GULAG-i ( ehk Peadirektoraadile alluvad laagrid ) vange, lõpetati Vietnami sõjaline abistamine ning oldi nõus vabastama Austria
Tekkisid suured asulad Jättis tööta käsitöölised Soodustas hariduse levikut Tööpuudus Rahvaarv kasvas Streigid/laste tööjõud Muutis ühiskonna seniseid tavasid nind moraalinorme Kehvad töötingimused Paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad Tööpäevad olid väga pikad Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust imperalism- suurriikide püüe oma territoorriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata urbaniseerumine- linnastumine industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Saksa Tolliliit- Preisimaa eestvõttel moodustatud tolliliit, millesse kuulus 18 riiki. See loodi sellepärast, et saksa kodanlus oli huvitatud kehtivate tollipiiride kaotamisest, et...
1861-63 andis koos vend Mihhailiga välja ajakirja ,,Vremja", milles propageerisid omi vaateid vene rahva erilisest kutsumusest (Kristliku andeksandmise ja alandlikkuseidee) 1862.a Moskva rahutuste ajal kirjutab, et revdemokraadid on ohuks inimkonnale, inimest tuleb nende ideede eest kaitsta; Lääne-Euroopas on VVV(Vabadus Vendlus Võrdsus) loosung realiseerimata, sest vendlus ei saa luua, see on olemas vaid venelastel. Venemaa kui messias, lunastaja toob maa peale jumalariigi. Sotsialism on võõras, tuleb loota kristlusele. Välisreis 1863 ,, talviseid märkmeid suvistest muljetest" reisikiri. 1864 ,,Ülestähendusi põranda alt" protest 1)solvatud, nurka surutud inimene, ,, Normaalse" eest taanduv, end eriti tugevasti tunnetav 19. Saj. Inimene. 2)tegutsevad tugevate närvidega nn tõelised inimesed, rumalad ja oma võimalustes piiratud. 1864-65 ajakiri ,,Epohha" keelustatakse 1866 ,,Kuritöö ja karistus" 1867 siirdub 4 aastaks välismaale 1868 ,,Idioot" 70ndad
TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riie...
Tööstuse saavutustele tuginev ühiskonda. 28. Poliitilised õpetused. Konservatiivne partei tegutsenud Inglismaal 1830.aastatest kuni tänapäevani Sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust Konservatism poliitiline õpetus, mis tugineb traditsioonilistele põhimõtetele. Liberalism poliitiline õpetus, mis lähtub inimeste vabadusest ning õigustest, mida kaitseb riik. Natsionalism rahvuslus. Sotsiaaldemokraatia sotsialism, mis pooldas ühiskonna võrdseks muutmist vägivallata. Kommunism revolutsioonilise sotsialismi liik, mida viljelesid näiteks Marx ja Engels. 1) Millist ühiskonna arengut pooldasid konservatiivid? Rahulikku, aeglaselt kulgevat arengut, mis ei tooks kaasa vapustusi. 2) Kuidas konservatiivid oma seisukohti põhjendasid? Vaid nende abil sai riik olla tugev ja iseseisev, sõltumata teistest. 3) Millise inimeste grupi huvisid esindas liberalism? Esialgu vaid 3
õigustest, mida kaitseb riik. Adam Smith pidas majandust turuks.Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglil-toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaeffektiivsust. Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide ) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid. Marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Pilet 5 1) inglise revolutsioon Revolutsioon tekkis kuninga ja parmlamendi vastaseisust Charles I ajal. Charles I üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Charles I saatis parlamendi laiali kuid absolutistlikku võimu tal kehtestada ei õnnestunud. 1640. aastal kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris esinduskogu laialisaatmisega.
Stalin 1924-1953,Hrustsov 1953-1964,Bresnev 64-82,Andropov 82-84,Tsernenko 84-85.Salin- range reziim Türann,salapolitsei.rasketööstus,sõjalien võimsus.elanikkond halvenes.Beria- siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi...
19. sajandi maailmavaated Koostas: Ragnar Villemson 10b Ideoloogiad, poliitilised suunad, liikumised 19. sajandil Euroopas. Konservatism Liberalism Romantism Majanduslik liberalism Sotsialism Marksism Konservatism Konservatism on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi toetajaid leidus kõikides ühiskonna kihtides. Pooldati ilma sotsiaalsete ja majanduslike vapustusteta kulgevat ühiskondlikku arengut. Oldi vastu muutustele. Konservatiivne maailmavaade oli üldise valmisõiguse vastu, nad ei pooldanud naistele meestega võrdsete poliitiliste ja
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakp...
1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõim...
· Rahvas,klassid ja usk on välja kujunenud ja neid on vaja säilidada. · Majanduses kaitsakse ettevõtjate huve ja riik ei sekku. · Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond või tööandja. · Riigi ülesanne on tagada füüsiline julgeolek ja nende varanduse kaitse.Sellega tegeleb politsei ja kohus. Sotsialism. Kujunes välja alles 19.saj seoses kujunes välja töölisklassi tekkega. Tänapäeval on selle omaksvõtnud sotsiaaldemokraatid. Seda ideoloogiat iseloomustab: 1. Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused: need on : võimalus saada haridus, omandada elukutse, saada tööd. 2. Majanduses pooldatakse nii erasektorit kui riigisektorit. Riigi käes peavad olema kommunikatsiooni vahendid ja tähtsamad majandusharud. 3
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab
1. Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad Liberalism - XVII-XIX saj. Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill. Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid. Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast. Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsioonilist valitsemist ja tugevat kodanikuühiskonda. Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd. Konservatism - Liberalismi vastand. Aluse pani Thomas Hobbes XVII sajandi...
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülista...
alaväärtuslikud, seepärast peab ülemvõim maailmas kuuluma sakslastele; · Versailles’i rahulepinguga on Saksamaad alandatud ja solvatud, saksa rahvuse areng allasurutud, järelikult peab Versailles’i rahulepingut muutma; · kõik sakslastega asustatud alad tuleb ühendada ühte riiki; · sakslastel on tarvis eluruumi (Drang nach Osten, kolooniate haaramine), see tuleb kätte võidelda; · tuleb kehtestada sotsialism sakslastele (heaoluriik); · kõigis maailma hädades on süüdi juudi plutokraadid (rahamehed), kommunistid ja sotsialistid (reetsid rahvuse huvid klassi huvidele) ning demokraatlikud poliitikud (korrumpeerunud egoistlikud lehmakauplejad); · vaenlaste võitmiseks, korra tagamiseks ja rahvussotsialismi ülesehitamiseks tuleb luua tugeva diktaatorliku keskvõimuga riik. 10. Repressioon- surve avaldamine, mahasurumine või
................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia......................................................................................... 9 1.2.3. Füsiokraadid............................................................................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism.............................................................................................................11 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine................................................................11 2. AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA AINE.................................................................................16 2.1. Avaliku sektori mõiste ja koosseis...............................................................................................16
Komitee juhiks oli Juri Andropov? 17. Andropov viis nõukoguliku meelsusjärelvalve uuele tasemele, mis tähendas otseste repressioonide osalist asendamist kaudsetega(inimeste hirmutamine, pidev sekkumine nende isiklikku-ja tööellu jne) 18. Miks on sotsialismileeri arengu seisukohalt oluline 1968. aasta sündmused Prahas? Mis oli Breznevi doktriini sisu? 18. See oli oluline, sest kuigi algul suudeti rajada nn inimnäoline sotsialism (nt lubati väikeettevõtlus ja kaotati tsensuur), siis NSV Liit otsustas ülestõusu ikkagi maha suruda. Inimesid lootsid, et nõukogude reziim muutub aja jooksul mõistlikumaks, kuid mahasurumine näitas, et seda ei juhtu. Pettumuse avalduseks tugevnes dissidentlus. Breznevi doktriin: NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi (st nõukogulikku reziimi) kõikjal ning et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus. 19
Teised majandussüsteemid XVI peatükk · Millised on maailma kahe suurima kapitalistliku majandussüsteemi, Jaapani ja Ameerika Ühendriikida, sarnasused ja erinevused? · Mille poolest erineb sotsialism kapitalismist? · Kuidas on arenenud sotsialism? · Millised on kaasaegse sotsialistliku majandussüsteemi peamised jooned? · Missugused on arengumaade probleemid? · Kuidas arengumaad oma probleeme lahendavad? · Missugust rolli esindavad arengumaade abistamises kõrgelt arenenud riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid? Kapitalism Kapitalismi kasutatakse sageli kui turumajanduse sünonüümi. Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad
Mõlemat riiki peab juhtima isik, kes on tark ning mõistab headuse ideed. Kuid neil oli ka erinevusi. Platon jagas om riigi seisustesse, mis võis süvendada klasside vahelist vaenu. Seda ei esinenud aga Päikeselinnas, kuna seal töötasid kõik võrdselt ja mitte eesmärgil, et rikastuda. Kui tänapäeval käivad inimesed just sellepärast tööl, et olla jõukad, siis selline nähtus tol ajal puudus. Päikeselinn on võetud sotsialismi aluseks. Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel. Platoni "Ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete
4. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, see on salliv oma poliitiliste vastaste suhtes, nõudes küll neiltki tolerantsi, demokraatliku enesemõistmisena; tema eliksiiriks pole vahelduvalt võimul olevad, vaid opositsioonilised parteid. Ühiskond, mis ei luba opositsiooni, takistab alternatiivset mõtlemist ja lõpuks vaesestub vastuoluvaba ja seetõttu ainuvalitseva partei dogmaatilise valitsuse all. [opositsiooni on vaja] 5. Demokraatlik sotsialism defineerib, kontrollib ja konsituteerib end alt ülespoole; sellepärast eitab ta keskkommunismi ülemvõimu. Tema sihiks on sotsiaalselt määratud baasidemokraatia ühiskonna kõigis sfäärides. Pelgalt formaalsest demokraatia mõistest ei saa talle piisata; sest formaalse demokraatia hiilgenumbrid (sõnavabadus, turumajandus) on tõestanud oma küsitavuse ja iseenese kummutanud (on lihtsalt manipuleeritavad). 6. Demokraatlik sotsialism on defineeritud ainult oma algetes
ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile Baltimaade hümn: “Ärgake, Baltimaad” https://www.youtube.com/watch?v=UKtdBAJGK9I Balti kett Keskkonnakaitse Roheline liikumine ÜRO keskkonnakaitse programm UNEP 1972 Keskkonnakonverents Stocholmis Eesti esimene looduskaitseseadus 1935 1997 võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia ÜRO Keskkonnakonverents 1972. aastal Stocholmis Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui ka leninism). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse Liberalism Liberalism on poliitiline või filosoofiline maailmavaade, mis põhineb ideede vabaduses ja võrdsuses.
28. POLIITILISED ÕPETUSED Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada 1. Mis põhjustas nende poliitiliste õpetuste kujunemise? Konservatism Prant...
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põ...
Inglismaal (vt ka TV ül 8). Suurtootmine ja kapitalism (§9): mõisted- aktsia, börs, turumajandus, kapitalism, monopol. Kapitalistliku ühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed (vt ka TV ül 7, õpik lk 48). Millised olid monopolide tekkimise negatiivsed mõjud (vt ka TV ül 8, õpik lk 49). Tööliste olukord (§10): mõisted- ametiühing, streik. Millised asjaolud mõjutasid tööliste sissetulekut 19.sajandil (vt ka TV ül 3, õpik lk 80). Sotsialism (§11): mõisted- sotsialism, proletariaat, diktatuur, kommunism, sotsiaaldemokraatia, anarhism (vt ka TV ül 3). Kommunismile ja sotsiaaldemokraatiale iseloomulikud tunnused (vt ka õpik lk 56 ja 58). Industriaalse ühiskonna uus pale (§12): mõisted- industriaalühiskond, transpordirevolutsioon. Millised olid keskmise eluea pikenemise põhjused (vt ka TV ül 2). Kuidas transpordi areng mõjutas kaubandust, asustust, reisimist, sõjandust ja migratsiooni (vt ka TV ül 6, õpik lk 62).
maailma muuta." Keegi ei näe maailma nagu see tegelikult on, sest me kõik vaatame seda läbi teooriate, teadmiste ning arvamuste.. Kui me vaatame maailma, vaatame me seda omal kindlal viisil ning see avaldab mõju poliitika õpingutele. See toob nähtavamale vajaduse paljastada teadmised ja arvamused, mis me poliitikasse toome. Need arvamused on juurdunud poliitilisse ahnusesse või traditsiooni mida kutsutakse ,,poliitiliseks ideoloogiaks". Need kõik poliitilised vaated (liberalism, sotsialism, konservatism, feminism, fashism jne) on intellektuaalsed teosed või pradigmad ning kõik need pakuvad erinevat poliitilist reaalsust poliitilist tõde. Samas esinevad sügavad ebakõlad ideoloogiate ja nende rollide vahel kas teatud ideoloogia on halb või hea, mida kasutatakse poliitilises elus. Kuid mis on poliitilised ideoloogiad? Ideoloogia on üks kõige vastuolulisemaid ning enim vaidlust tekitav kokkupõrkeid poliitilises analüüsis
eraomandi tekkimine". 3 Praktikas "Kommunism", "kommunistlik riik" ja "kommunistlik reziim" on läänemaailmas laialdaselt kasutatavad terminid kommunistliku partei võimu all olevate riikide ja neis valitseva korra kohta. Nendes riikides eelistati selle asemel kasutada väljendeid "sotsialism" ja "sotsialistlik riik", sest vastavalt teooriale pidi sotsialism olema alles üleminekuaste kommunismile. 4 Kommunistlik ideoloogia Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. Kommunist on inimene, kes toetab kommunismi ideoloogiat. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin,
Inimnäolise sotsialismi võimalikkusest Sotsialistlik riik on riik, kus on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand ehk kaotatud tootmisvahendite eraomand. Sotsialistlikus riigis on võimalik üldine plaanimajandus. Sotsialism pidi olema üleminekuaste kommunismile. Tänapäeval on sotsialistlikud riigid Põhja-Korea, Kuuba, Vietnam, ka Hiina. Stalinismi perioodil kehtestati tugev reziim, mis kiusas inimest taga. Suruti maha demokraatia, vabadused ja õigused. Sotsialismimudelit pidi jäägitult järgima ja tunnustama. Punaarmee olles 1945.a. vabastanud Ida-Euroopa riigid natsismist, surus enda all olevatele riikidele peale kommunistlikku valitsemiskorda