Ajalugu Fašistlik Itaalia MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’I süsteemis Itaalia osales 1 paailmasõjas küll võitjate poolel, kuid Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (nt ühendada kõik itallastega arvestatud alad) ja see tekitas rahulolematust 2. Majanduslikud raskused Elu kallines Itaalias 1919. Aastaks 1913 aastaga võrreldes neli korda. Riigi eelarve oli tohutu puudujäägiga, välismaiste kaupade sissevedu ületas tunduvalt Itaalia kaupade väljavedu. 3. Demokraatia kriis Valimistel kasutatud valimiskünniseta võrdeline valimissüsteem tõi kaasa poliitilise killustatuse. Parlamendis oli liialt palju erakondi, kes ei suutnud sagely omavahel kokkuleppele jõuda.
Venestusaeg 1. Põhjused ja algus a) Põhjused: · 1881 võimuletulnud uus keiser Aleksander III oli tagurlike vaadetega. Rahulolematust riigis püüti leevendada õigeusu ning keisri- ja isamaa armastuse süvendamisega. See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal. b) Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika: · kõik omanäoline tuli kaotada
FREDERYK CHOPIN Esimesed kakskümmend aastat (1810-1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal. Teine üheksateist aastat (1830-1849) täis sisemisi vastuolusid, hingelist rahulolematust ja pettumusi välismaal. Kontrastid olid teravad. Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga, õpetajana oma elu poola haridusele ja kultuurile pühendanud. Chopini sünnipaigaks on Varssavist 54 km eemalolev väike külake Zelezovo Wola. Chopini isa oli siinse maavalduste omaniku juures kuvernaatoriks. Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teose...
jagada kahte rühma: 1. hügieenifaktorid ehk need, mis mõjutavad tööga rahulolematust; 2. motivatsioonifaktorid ehk need, mille olemasolu tekitab rahulolu. Hügieenifaktorite alla kuuluvad · palk, · kindlustunne tööl, · töötingimused, · kontrolli tihedus ja ulatus, · inimestevahelised suhted, · töökultuur, · juhtimise kvaliteet. Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Herzberg väidab, et negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda veel positiivsete tekkimist. Et sellest paremini aru saada, on toodud järgmine näide. Kui töölise palk on väike, on tööline rahulolematu. Kui juht tõstab palka, siis ta leevendab alluva rahulolematust, kuid selle asemel ei teki rahulolu. Ta lihtsalt ei ole enam rahulolematu. Motivatsioonifaktorite alla kuuluvad · saavutusvajaduse rahuldamine, · vastutus töös,
põhjused saab jagada kahte rühma: 1. hügieenifaktorid ehk need, mis mõjutavad tööga rahulolematust; 2. motivatsioonifaktorid ehk need, mille olemasolu tekitab rahulolu. Hügieenifaktorite alla kuuluvad · palk, · kindlustunne tööl, · töötingimused, · kontrolli tihedus ja ulatus, · inimestevahelised suhted, · töökultuur, · juhtimise kvaliteet. Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Herzberg väidab, et negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda veel positiivsete tekkimist. Et sellest paremini aru saada, on toodud järgmine näide. Kui töölise palk on väike, on tööline rahulolematu. Kui juht tõstab palka, siis ta leevendab alluva rahulolematust, kuid selle asemel ei teki rahulolu. Ta lihtsalt ei ole enam rahulolematu. Motivatsioonifaktorite alla kuuluvad · saavutusvajaduse rahuldamine, · vastutus töös,
1. kui nad olid õnnelikud ja oma tööga rahul; 2. kui nad ei olnud tööga rahul. Selle küsitluse tulemuste põhjal kujunes välja kahe faktori teooria. Herzberg jõudis järeldusele, et kõiki põhjuseid saab jagada kahte rühma: 1. hügieeni faktorid on need, mis mõjutavad tööga rahulolematust; 2. motivatsiooni faktorid on need, millede olemasolu võib tekitada rahulolu. Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Kui juht kasutab motivatsiooni faktoreid, tõstab ta rahulolu taset. Hügieeni faktorid on: · palk, · kindlustunne tööl, · töötingimused, · kontrolli tihedus, ulatus, · inimeste vahelised suhted, · töökultuur, · juhtimise kvaliteet. Herzberg väidab, et negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda veel positiivsete tekkimist. Et hügieenifaktorite toimest paremini aru saada, toome ühe näite:
Ta leidis oma teooriale kinnituse, kui küsitles 4000 raamatupidajat ning inseneri. Küsitluses paluti kirjeldada situatsioone, mil küsitletavad tundsid end tööga eriti rahul olevat või vastupidi eriti rahulolematuna. Tulemusi analüüsides jõudis Herzberg järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat, kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks (hügieenifaktorid). Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni (rahulolu). Inimesi motiveerivad muud tegurid, motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei pruukinud töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Seega jaotas Herzberg rahulolu faktorid kaheks: 1. Hooldavad tegurid ehk hügieenifaktorid ehk rahulolematuse faktorid, mille moodustavad töötasu, töötingimused, kindlustunne tööl, töökultuur, inimsuhted,
hoiavad ära tööoludest tingitud tööhuvi nõrgenemist. Herzberg kasutas terminit "motivatsiooni tegur", sest sellel teguril on tööst saadavale rahuldusele positiivne mõju ja nad viivad sageli isiksuse töövõime kasvule. (Kindron 2004: 96-97) Hügieeni faktorite alla kuuluvad (Kindron 2004: 96-97): · palk; · turvatunne; · töötingimused; · kontrolli sagedus ja ulatus; · inimsuhted tööl; · töökultuur; · juhtimise kvaliteet. Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Herzberg väidab, et negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda veel positiivsete tekkimist. Näiteks, kui töölise palk on väike, on tööline rahulolematu. Kui juht tõstab palka, siis ta leevendab alluva rahulolematust, kuid selle asemele ei teki rahulolu. Tal lihtsalt ei ole enam rahulolematust. (Virovere jt 2004: 64) Herzbergi teooria kohaselt on kõrge palk 7
Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade sellest, et tööga rahulolu uuringutes võib tugineda Ameerika psühholoog Frederick Herzbergi motivatsiooni-hügieeni ehk kahe faktori teooriale. Milles tööga rahulolu oleneb töö sisust: töö keerukus, iseseisvuse- ja arenguvõimalused tegurid, mis loovad tööga rahulolu ja kujundavad sisemist aktiivsust ning kus tööga rahulolematus on seotud peamiselt töökeskkonnaga: juhtimine, psühhokliima, töötingimused tegurid, mis põhjustavad rahulolematust tööga ja pärsivad tööalast aktiivsust. Töö esimeses pooles kirjeldab autor motivatsiooni üldiselt mis on motiivid, millest motiivid tekivad ning kuidas on motivatsiooni erinevalt defineerinud. Teises peatükis on motivatsiooni- ja hügieenifaktorid alajaotusena välja toodud ja nendest lähemalt kirjutatud ning antud lühike ülevaade kuidas eelpool mainitu mõjutab rahulolu. Motivatsioon ja tööga rahulolu 4
edasi; f) R lubab a/ü õigusi laiendada (leevendas poliitilist seisu); g) töötati välja sotsiaalhooldusteenuste süsteem e maksti toetusi, töötuabiraha (esmakordselt maailmas), pensione; h) töölaagrid 18-25-a; i) kontroll monopolide üle e anti kvoodid, üle mille ei tohi teatud valdkond toota/teha; j) ,,kuiva seaduse" e alkovastase seaduse tühistamine (lisatulu riigile). 3. Fasismi tekkimine Itaalias: põhjused (maj raskused ja tööpuudus tekitasid rahulolematust, mida kasutasid ära kommunistid, kes korraldasid streike ja väljaastumisi, nende vastu astusid välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini) fasistlik ideoloogia (tähtsaim: rahvuse kui terviku heaolu; üksikisikul polnud mingit tähtsust, klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele; oma perekonna, vanemate ja ka nõrgemate austamine ehk lähedaste
valitsuse kehtestamist. Majanduslikud raskused mängisid oma osa, sest tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abiga parandada inimeste elujärge. Kõige esimesena kehtestati Lääne-Euroopas diktatuur Itaalias. Itaalial oli Esimeses maailmasõjad palju kaotusi ja seetõttu oldi pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukord oli seda hullem, et riigis valitsesid majandulikud raskused ning kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kes kasutasid olukorda ära ning korraldasid veel suurema kaose. Kommunistide vastu astus fasistide liikumine, eesostas Mussoliniga. Valimistel olid nad edukad ning mõne aastaga suutis Mussolini likvideerida demokraatliku riigikorralduse ning loodi diktatuur. Saksamaal avanes natsidele võimalus demokraatia purustamiseks ülemaailme majanduskriisi puhkedes. Kritiseeriti demokraatlikku riigikorraldust ning üritati lööksalkade
et rikkad riigid ei saa sekkuda araabia maade omavahelistesse tülidesse , kuna satuvad nii ise konflikti keskele ja naftaga on läänemaailma kerge mõjutada. Vastuolud tekkisid ka Egiptuse uue presidendi Anvar Sadati vastu , kuna ta soovis alustada demokraatlike reforme ja ka Iraani valitseja Pahlavi vastu kes alustas ulatuslikku läänesumist. Nagu näha siis osad riigid võtsid julguse ja üritasid muuta riike läänelikumaks ja vabamaks , kuid sealses ühiskonnas pälvis see ainult rahulolematust , mis tähendas , et inimesed on väga vastu läänelikule elustiilile. Araabia maades valitsev islami usk tähendas sallimatust läänemaailma, eeskätt Ameerika Ühendriikide vastu. Oma vaateid kuulutades osutavad islami fundamentalistid tõsiasjale , et Lääne ideed ja saavutused pole teinud inimest õnnelikuks, et levib narkomaania, alkoholism, kuritegevus ja vägivald ja et Lääne traditsioonilised väärtused on põrmu varisemas. Küsimus
verevennad. Mlemad mehed mistetakse oma pahategude eest surma, domineerivam saarlane tahab aga kogu s enda kanda vtta, et spra ei hukataks- selleks peab ta kikidest rivistunud meestest mda jooksma- sber paneb talle aga jala ette ja lausub, et koos nad olid terve elu, koos peavad nad ka surema. Autor on valinud need kaks tegelast nitamaks kui suur vib olla sprus ja ohvrimeelsus oma kaaslase suhtes - rhutab verevendluse olemust ja tsidust. Ants Ablas- Ballaadiga tahab autor nidata inimese rahulolematust kskik millise asjaga. Ainult prast surma oli puusrk talle sobib, sest siis tal puudus vimalus oma rahulolematust nidata. Tegelane on ablas, rahulolematu, viriseja. Inimene peaks olema rahul sellega, mis on, mida elu pakub ja mida ise ette vtad.
Versailles' süsteem oli väga mitmekülgne. See tähendab, et kõik kehtestatud seadused ja reparatsioonid, riigipiirid, rahvusriigid, teatud riikide ignoreerimine, territooriumite tagastamised, võisid olla nii ebaõiglased kui ka õiglased. Kõik olenes sellest, kelle vaatenurgast hetkel neid asju nähti. Siiski oli süsteem kaotajapoole suhtes kohati võibolla ehk liigagi ebaõiglane. Tänu sellele oli ka Saksamaal pärast põhjuseid, millest "kinni" hakata, et näidata välja rahulolematust ning põhjuseid, et algatada uusi konflikte. Arvan, et Versailles' süsteem on kohati "süüdi" ka uue, Teise maailmasõja alguses, sest süsteem lõi enda ümber üsna palju segadust, rahulolematust ning ülekohut.
- hügieenifaktorid: mõjutavad tööga rahulolematust; - motivatsioonifaktorid: nende olemasolul võib tekitada rahulolu. Hügieenifaktorid on näiteks kindlustunne tööl, palk, töötingimused, inimestevahelised suhted, juhtimise kvaliteet, töökultuur. Motivatsioonifaktorid on saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalust ja huvipakkuv töö ning tunnustus. Mõnes olukorras on efektiivsem tõsta rahulolu, kui leevendada rahulolematust. Hügieenifaktorite abil saab leevendada rahulolematust ning motivatsioonifaktorite abil tõsta rahulolu. 4 Clayton Alderfer ja ERG teooria: Maslow vajaduste hierarhia koosnes seitsmest astmest. Alderfer arendas Maslow teooriat edasi, kuid ta väitis, et pole sellist asja nagu samm- sammult-progressioon madalamatelt astmetelt kõrgematele vajaduste astmetele, rohkem
raha ja palk on kõige paremaks motivaatoriks, kuid paljud teavad, et need on lühiajalised. Juhid on unustanud, et tähtis on ka töötaja psühhoogilised aspektid. Psühholoog Hertzherg uuris väga kaua aega inimeste töössesuhtumist ja jõudis järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks („hügieenifaktorid“). Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni. Inimesi motiveerivad muud tegurid, motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei pruukinud töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Herzberg uskus, et kõrvaldades rahulolematuse põhjustajad tegurid, ei saavutata veel tingimata rahulolu (motivatsiooni). Rahulolu vastandiks on rahulolu puudumine ja rahulolematuse vastandiks on rahulolematuse puudumine. Hooldavate tegurite abil võib
ENESEHINNANG Merilin Aavik ME11-KE Enesehinnang on üldine enesetunne, Mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei Sõltu objektiivsetest põhjustest, Mis meie rahulolu või rahulolematust Võivad mõjutada. William James MIS ON ENESEHINNANG? Peegeldab üldist arvamust Kui kõrgelt hindame teisi Kui väärtuslikuks peame end Kõige suurem väljakutse MADALA ENESEHINNANGA INIMENE Ei pea endast lugu. Ei suuda armastada ennast ja teisi Enamasti enesekesksed ja upsakad Valetavad sageli Kardavad eksida KUIDAS MÕJUB? Käitumine Mõtlemine Tunded Kehaline seisund
Kordamisküsimused 1) Iseloomustage rahvusvahelisi suhteid Põhja-Euroopas 17. sajandi lõpul. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet...
vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos terav poliitiline võitlus majanduslikud raskused tekitavad rahulolematust valitsusega ebademokraatlike jüudude populaarsus. *Ainukesena jääb uutest riikidest demokraatlikuks Tsehhoslovakkia *1934. aasta 12. märts Eesti üle diktatuurile
põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise tunnistab, et "ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid kord saadab head. Faust esindab humanismi ideid, ta on valgustusaja eetikaga inimene. Ta soovib parandada inimeste olukorda, ta tahab töötada kogu ühiskonna hüvanguks, seejuures nõudes eneselt maksimumi. Ka on talle iseloomulik aktiivne tegevus. Faust sümboliseerib inimlikku tunnetusjanu ja rahulolematust saavutatuga, nagu inimkondki, püüab ka tema leida asjade olemust; ta otsib mõtet inimeste tegutsemisele ja olemasolule.
allveelaevade omamine.). Sakslastele tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha. Saksamaa endised liitlased olid samuti sunnitud sõlmima ränkade tingimustega rahulepingud ning ka nende maade rahvastele tundus võitjate käitumine ebaõiglane. Austerlased, ungarlased, bulgaarlased ja türklased soovisid kaotust tasa teha. Pidevalt avaldasid nad rahulolematust Versailles´s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale( Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles´ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles´ diktaadiks). Tõepoolest - kuidas sai süüdistada selles vaid sakslasi? Sakslased ei mõistnud, miks nende riik sõjasüüdlaseks tembeldati ja seda ka põhjusega, sest Esimese Maailmasõja
distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988. aastal laulva revolutsiooniga seotuid poliitilisi sündmusi: ·2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal 1) nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele 2) arutati rahvuskultuuri olukorda 3) avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul) Rahvas pooldas pleenumi seisukohti. · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar. · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks).
JULM üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. 4) Reformatsiooni põhjused ja tagajärjed. Mõiste. Humanism. Vastureformatsioon ja selle erinevad suunad PÕHJUSED: katoliku kiriku kaugenemine algkristlusest ja rahulolematus katoliku kirikus toimuvaga. Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, kiriku kõlbeline allakäik indulgentside müük, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. TAGAJÄRJED: ulatuslik usupuhastus Euroopas; kristluse lihtsustumine; rahvusluse tõus; emakeele areng; katoliku kiriku uuenemine; vastureformatsioon; kapitalismi tekke soodustamine. 5) Nantes`i edikt 13. aprillil 1598. aastal Henry IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism. Oma veendumusi lubati kuulutada ka reformeeritud usutunnistuse pooldajatel. Pariis pidi jääma katoliiklikuks
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu Arutlus Tööstuspööre tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis asendasid käsitsitootmise masinatootmisega. Masinate kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Tööstuspööre muutis märgatavalt inimeste igapäevaelu. Enam ei vajatud nii palju töökäsi kui varem ning arvan, et see põhjustas ka päris suure tööpuuduse. Inimeste elu keerati nagu peapeale- kodus töötamine asendus igapäevase tööl käimisega. Tuli järgida ka kindlaid kellaaegu. Tööstuspööre oli ühiskonnaliikmetele raske katsumus. Alguses oli tööpäeva pikkus vabrikus 12-16 tundi, mis on minu arvates igale normaalsele inimesele ülejõu käiv. Hiljem aga muudeti see 8-tunniseks. Suur töösoovijate hulk võimaldas tööstustööliste madalat sissetulekut- mida rohkem oli vabrikus töölisi, seda väiksem ol...
Enesejuhtimine Koostajad: Anastassia Kivisaar Zara Mesropjan Õppejõud: Mare Kurvits Mis on enesejuhtimine? Enesejuhtimine (selfmanagement) on lai teemadering, milles käsitletakse inimese edukaks toimetulekuks vajalikke oskuseid nii töös, õpingutes, kui igapäevases elus üldse. Enesejuhtimine Eesmärgid Probleemide lahendamine Edu Ajajuhtimine Enesemotivatsioon Isiksus ja enesehinnang Emotsioonide juhtimine Eesmärgi püstitamine Eesmärk on tulemus, mida me soovime saavutada Lähieesmärk Kaugem eesmärk EESMÄRKIDE olemasolu: motiveerib tegutsema võimaldab oma tegevusi planeerida ja organiseerida võimaldab tegutseda suunatult Probleemide lahendamine Tunnetamine Sõnastamine Eesmärk Lahendusvariandid Parim lahend Tegevusplaan Tegevus EDU EDU VALEM: Võimed Motivatsioon Võimalus Ebaedu põhilise...
,,Vasakule marss!" kogutud teosed" (1919 ) ,,Istungite palavik" ,,Mina" (1913) ,,Istungite Palavik" Ei tule uni, nii raske on mul. Hommikuni lama ja ohka. ,,Oo, kunas küll toimuks üks istung veel istungite kaotamise kohta" Poeemid ,,Pilv pükstes" (1930) ,,Selgrooflööt" (1915) Mõlemad räägivad õnnetust armastusest ning väljendavad autori põhjalikku rahulolematust ümbritseva maailmaga. ,,Hästi" (1927) "Vladimir Iljits Lenin,, (1970) ,,Pilv pükstes" Maha teie armastus, maha teie kunst, maha teie riik, maha teie usk. Näitemängud ,,Vladimir Majakovski" (1983) ,,Saun" (1929) ,,Lutikas" (1920) ,,MüsteeriumBuff" Kasutatud kirjandus: http:// kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=257&table=Pers http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Majakovski Vene nõukogude kirjandus
teistega, töö meeldivus jne. Herzbergi järgi on need hooldavad ehk hügieenitegurid, mille puudumisel on inimesed rahulolematud. Soodsaid tingimusi peetakse niivõrd normaalseteks, et neist ei räägita. Konkreetse töötaja individuaalne rahulolu oleneb Herzbergi järgi aga muudest teguritest: eduka tegevuse tunnustamisest, vastutusest, edukusest oma ametis või võima- lustest selleks. Nende motivaatorite olemasolu puhul on inimene rahul. Kõik see, mis vähendab rahulolematust, peaks kõlbama ka rahulolu suurendamiseks. Samuti pole mõeldav, et rahulolu mõjutav tegur ei suudaks muuta rahulolematuse taset. Peale eeltoodu mõjutavad inimese üldist töörahulolu ka muud tegurid: tööväline keskkond, tervislik seisund jm. Uuringute põhjal oleneb töörahulolu ka organisatsiooni suurusest, inimeste kvalifikatsioonist, sotsiaalsest seisundist, soost ja vanusest. Töörahulolu on osa rahulolust kogu eluga.
inimestel oli võrdlemisi hea kõneoskus, seetõttu oskasid nad rahva hästi ennast uskuma panna. Nagu Benito Mussolini üks olulisem seisukohtki ütles: rahvas on rumal ja kui piisavalt veenvalt rääkida, siis võib nad panna tegema mida iganes. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tulemusel ei saanud ka Itaalia ja Jaapan seda, mida lootnud olid. Kehtestatud riigipiirid tekitasid rahulolematust veel mitmetes riikides. Toetust hakkasid koguma juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada. 1929. aastal alguse saanud majanduskriis nullis rahva usu demokraatiasse. Seda oskasid mitmed poliitilised jõud hästi ära kasutada. Lubati võimule pääsedes rahva elu kiiresti paremaks muuta. Rahvas uskus neid ja pahaks ei pandud ka karmikäelist tegutsemist, sest sõja-aastatel oldi sellega ära harjutud. Diktatuuride tekke taga oli majanduslikult kehv olukord, millega demokraatlikud valitsused
Balti ketis seismine tekitas Kaljuvee hinnangul üleva emotsionaalse tunde. Ta meenutas, et Balti kett oli oluline lüli vabaduse teel. "Veerandsada aastat tagasi korraldatud suurüritus ühendas ridu ja võimaldas seni väiksemas ringis toimetanud inimestel tunnetada ühtsus, massi, seda, et teised tulevad ka." Ärgake, Baltimaad On Balti keti jaoks loodud laul Rõhutati iseseisvuspüüdlust ning rahulolematust Nõukogude okupatsiooni vastu. Nimetatakse ka Baltimaade ühishümniks. Eesti keeles laulis seda Tarmo Pihlap Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_kett Eesti kultuurileht Reede(lk 2), ilmunud 25. august 1989, saadud digiarhiivist http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea. Virumaa Teataja, nr. 162, 23 august 2014
otseselt või kaudselt kokkupuutuvad ettevõtted. Klienditagasiside kaudu saab määrata kindlaks nende klientide osakaalu, kes ei tule tagasi, kes tulevad veelkord ja kes viitavad teistele võimalikele klientidele. Kliendirahulolu ja lojaalsuse uurimine annab teavet selle kohta, et kui paljud kliendid on teenindusega rahul ja kui paljud ei ole. Annab ettevõtetele võimaluse ennast täiendada ja teenindust paremaks muuta. Enamik kliente ei väljenda oma rahulolematust otse selle üle kaevates. Enamik kliente kaotatakse väikeste probleemide kuhjumisel. Üldiselt toimuvad rahulolu uuringud korra aastas, kus klientidele saadetakse mahukas ankeet-küsitlus. Mahukaid ankeet-küsitlusi ei viitsi keegi täita. Küsitlused on täidetud lohakalt ja seega uuringud ei anna õigeid tulemusi. Korra aastas tehtavad uuringud ei kajasta müügikontakti vahetut emotsiooni, mis on vahest isegi kõige määravam.
Prantsusmaa suursaadiku juurde ballile. Valitsemisaja lõpp – Keisrile ei pakkunud toetust enam ükski ametnik, mille tõttu ilma reaalse võimuta Nikolai II oli sunnitud 2. märtsil 1917 troonist loobuma. – Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovite võim. – Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis tekitas rahvas rahulolematust, mis viisid veebruaris 1917 Peterburis avalike rahutusteni. Keiser käskis 27. veebruaril 1917 meeleavaldused maha suruda, kuid väeosad keeldusid ja paljud tsaariarmee osad läksid rahva poolele üle. Perekond – Nikolai II abikaasa Aleksandra Feodorovna – Paari esimesteks lasteks olid 4 tütart, Kauaoodatud poisslaps sündis 1904. aastal. Nikolai II arest ja tapmine – 17. juulil 1918 kell 2.30 hukati Nikolai II, tema naine Aleksandra
KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- BERLIINI VÄGEDE PAIKNEMINE TEKITAS NSV LIIDULE RAHULOLEMATUST OLULISEMAD TEGELASED OLULISEMAD SÜNDMUSED • 1949 MAI – SAKSAMAA LIITVABARIIK LÄÄNETSOONIDES • 1949 OKTOOBER – SAKSA DEMOKRAATLIK VABARIIK IDAOSAS • HALLSTEINI DOKTRIIN • 13. AUGUST 1961 BERLIINI MÜÜR • BLOKAAD: NSVL BLOKEERIS KÕIK LÄBIPÄÄSUD BERLIINI LÄÄNETSOONI (MILLE PEALE HAKATI SINNA VARUSID VIIMA ÕHUTEEDE KAUDU). TULEMUSED • BLOKAAD-> SAKSAMAA LÕPLIK LÕHENEMINE • ÜLESTÕUS-> KUULUTATI VÄLJA SÕJASEISUKORD, RAHULOEMATUS
· Mikolai Kopernik- astronoom, heliotsentriline maailmasüsteem. · Johannes Kepler- planeetide orbiidid on ellipsikujulised. · Giordano Bruno- loodusfilosoofia, astronoomia · Paracelsus- arstiteadus · Andreas Vesalius- anatoomia, tegi anatoomiaõpiku · Galileo Galilei- astronoomia, teleskoop. Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri). Tulemused: Saksamaal tekib luteri usk, ususõjad. Sveitsis tekib kalvinism ja ususõjad. Inglismaal kloostrid saadetakse laiali ja pildirüüste. Protestantlikud usulahud: Saksamaal luterlus (Martin Luther), Sveitsis kalvinism (Calvin), Inglismaal anglikaani kirik (Henry VIII) Ususõdade tulemused:
iseloomustus mitut kunstiliiki. (Kirjandus, muusika, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. näitekunst, kujutav kunst ja tants.) ja kõnetekstide kaudu. Kus esitatakse? Ooperiteatrites Ooperiteatrites Ooperiteatrites ja ka teistel lavadel. Koori Massitseenides anda toimuvale hinnanguid, kommenteerida, väljendada rõõmu või rahulolematust. ülesanne Orkestri Saadab lauljaid ning auitab muusikaliselt lahti mõtestada laval toimuvat, anda edasi meeleolumuutusi. ülesanne Tantsu Seob laule ja kooriosi omavahel ülesanne Ühised jooned Kõigil on lauljad, orkester, koor ja tantsijad (ooperil mõnikord on ballett). Kõik 3 on muusikalised lavateosed. Erinevused Teksti esitlus on ainult lauldes. Teksti esitlus on nii lauldes kui Esitatakse ka teistel lavadel peale
farmerite olukorda, peatati USA poolt antud laenude tagasinõudmine Euroopast. Lääne-Euroopas kujunes asi aga hoopis teisiti. Sealsetes maades üritati kehtestada diktaktuur,selleks kasutati moodsat massidemokraatiat,kus rahvahulgad tõmmatakse kaasa osava propagandaga ning kasutatakse kuulsusrikast ajalugu kui tõestust. Riik oli osav rahvast manipuleerima,eriti kerge oli see aga inimeste seas,kelle haridustase oli madal. See tekitas rahvas rahulolematust ja nad ei saanud midagi ette võtta diktaktuuri kehtestamisele. Tööstuslik tootmine vähenes, ettevõtjad tahtsid töötasu vähendada, kuid töölised olid selle vastu, ning et mitte pankrotistuda, vallandati üleliigsed töötajad. Kõik see kutsus esile vastupanu, mis väljendus streikides, meeleavaldustes ja töötute näljamarssides. Need tingimused suurendasid kommunistide mõju ja kommunistlik partei muutus
Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. 4. eesti valimissüsteem(iseloom) Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
iseloomustus mis ühendab endas muusikaline näitemäng, mille sisu avaltatakse mitut kunstiliiki: mille sündmustik laulu, kõnedialoogide ja kirjandust, muusikat, tuuakse kuulajanid laulu tantsu kaudu. näitekunsti, kujutavat ja kõneteksti kaudu. kunsti ja tantsu. Koori Massistseenides anda toimuvale hinnanguid, kommenteerisa, väljendada ülesanne rõõmu või rahulolematust. Orkestri Saadab lauljaid ning aitab muusikaliselt lahti mõtestada laval toimuvat ja ülesanne edasi anda meeleolumuutusi. Tantsu Väöjendada laval toimuvat tantsu abil. ülesanne Ühised Ooperi ja operetimuusika aluseks on libereto. jooned Erinevused Ooper algab meeleolu Erinevalt ooperist on Laulud sarnanevad loova instrumentaalse operetil tähtsamal kohal pigem poplauludele kui avamänguga
Davisel polnud piisavalt raha, et vastavat patenti registreerida. Seepärast pöördus ta Levi Straussi poole ettepanekuga teha sel alal koostööd. 20. mail 1873. aastal registreeritigi USA patendi- ja kaubamärgiametis patent nr 139,121. Seda kuupäeva loetakse tänapäevaste teksade alguseks. Ligi sajandi olid teksad eelkõige tööriietus. 60-ndatel aastatel muutusid teksad noorte jaoks tunnusmärgiks ja stiiliks, millega demonstreeriti oma rahulolematust ja protesti valitseva sotsiaalse olukorra suhtes läänemaailmas. Teksadest kujunes kiiresti ülemaailmne mood. Esialgu oli meestele mõeldud teksade kinnitus ees, seevastu naistele mõeldud teksadel oli kinnitus külje peal. Peagi aga võtsid ka naised kasutusele eestkinnitusega teksad. Teksade sääreosa laius varieerus suuresti. 60. aastate algul olid moes väga kitsa säärega teksad. 70. aastatel olid moes alt laienevad. Aeg-ajalt tulid moodi alt üleskeeratud sääreosadega teksad
Robert Schumann 1810-1856 Sündis Zwickaus. Isa, kes oli tuntud kirjanik ja raamatukaupmees soodustas igati poja muusikalisi ja kirjanduslikke pürgimisi. Lõpetanud gümnaariumi asus noormees ema tungival soovil 1828, aastal Leipzigi ülikooli õigusteaduskonda (isa suri paar aastat tagasi). Õppis vaheaegadega 1830nda aastani. Need olid vastumeelsed ja huvidele vastandlikud. Rahulolematust leevenddas klaver. Harjutas ennast unustavalt (max 8-10 h). Läks Wieck'i juurrde. Neue Zeitschrift für Musik oli Schumanni ja sõpradega välja antud ajakiri (väga populaarne). Propageeris kõrget moraali, arvustas akadeemilisust. Samaaegselt õppis tööd klaveriga. Wieck onn rahul ja ennustab tulevikku pianisti ja heliloojana. Suur hulk klaverimuusikat. Siht saada Chopini ja Lizsti tasemel pianistiks. Puudusteks nõrkus, sõrmede lühidus, mängu apöikatsioon, täpsus, tundelisus. Hakkab oma kätt täiendama, kuid rikub juba eos. Kasutas vahendit õpetaja teadmata. I...
See oma korda võib mõjuda ettevõtte mainele positiivselt või siis negatiivselt. Omal kohal on ka organisatsioonikultuur. Näiteks kui kandidaat tuleb tööintervjuule ning esimesed töölised, kes temaga kokku puutuvad ei täida elementaarseid viisakusreegleid, võib potensiaalsele uuele töölisele jääda halb mulje ettevõttest. Võimalus on ka ettevõtte sisene värbamine, siis tuleks kindlasti kõiki kandidaate kohelda võrdselt. Eelistades üht töötajat teisele võib see tekitada rahulolematust kandidaatide seas ning see võib kaasa tuua isegi mõne töötaja lahkumise ettevõttest. Koheldes kandidaate viisakalt ja õiglaselt võib eeldada, et värbamiseprotsess kulgeb edukalt ning ettevõttesse leitakse otsitavale ametikohale sobiv spetsialist. Selleks, et jätta kandidaadile hea mulje ettevõttest ja tekitada temas soov ettevõttesse tööle asuda tuleb värbajal osata hästi müüa oma firmat ja selle mainet.
a. asus EKP esimese sekretäri kohale Venemaa eestlane Karl Vaino, kes aitas kõigiti kaasa Moskva püüetele Eestit venestada: propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja segakoolide rajamist, vene keele osatähtsus pidi oluliselt suurenema hariduses, milleks nõuti kõrgkoolide õppetöö osalist üleviimist vene keelele ning 1980. a-il hakati vene keelt õpetama lasteaedades ja algklassides ¤ selline olukord tekitas rahulolematust ühiskonnas: juba 1970. a-il hakkas läände jõudma Eestit iseloomustavaid märgukirju ning 1980. a. õpilasrahutuste järel kirjutasid 40 kultuuritegelast ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st" ajalehtedele ,,Pravda", ,,Rahva Hääl" ja ,,Sovetskaja Estonia", kus püüti selgitada, missugused NSV Liidu siseriiklikud asjaolud tekitavad eestlastes ebakindlust oma tuleviku suhtes.
Üheks demokraatia kriisi põhjuseks oli nende riikide aetav lepituspoliitika, mis toimus pahatihti väikeriikide arvel ning tekitas Eestsis umbusaldust.Teiseks põhjuseks võib pidada häirivaid suhteid lääneriikidega Eestis pärast 12. märtsi kehtestatud riigipöörde autoritaarset riigikorda: demokraatiapiirangud tekitasid paratamatult tõrjuvaid hoiakuid.Autoritaase diktatuuri põhjuseks on tööpuudus ja elukalliduse kasv . Tööpuuduse ja elukalliduse kasv süvendas rahva rahulolematust ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa sisepoliitilise kriisi tekkele ning autoritaarse diktatuuri kehtestamisele. K.Pätsi kehtestatud autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune poliitiline opositsioon maha surutud.Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Esialgu oli Pätsi autoritaarse diktatuuri kõige ägedamaks vastased vapsid. Vahetult riigipöörde järel keelustati Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus, vallandati
Koloonia anti loomisel vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikomanikule. See ei tähendanud siiski viimaste õigust asumaale, kõrgeim võim kuulus seal ikkagi Inglise kuningale, st et Põhja-Ameerikasse asunud inimestel olid kõik õigused ja vabadused, mis kehtisid Inglismaal. Mida enam asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt vastu võetud seadusandlikesse aktidesse. Eriti suurt rahulolematust tekitas Briti tolli-ja maksupoliitika ning inglise kuninga poolt määratud kuberneri õigus panna veto koloonia seadusandliku kogu otsustele. Septembris 1774 kogunes esimest korda Ameerika asumaade kontinentaalkongress, mis katkestats kaubavahetuse Suurbritanniaga. Kuigi I kontinentaalkongress lootis rahumeelsele konflikti-lahendusele, see siiski ei õnnestunud ning II konintentaalkongress võttis 4. juulil
koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923. Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliiduleping, kuid sellest polnud abi Venemaa vastu. 1930.nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa. Maareform riigistati mõisnike maad. Eesti peamised väliskaubanduspartnerid oli SB ja Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02
koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923. Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliiduleping, kuid sellest polnud abi Venemaa vastu. 1930.nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa. Maareform – riigistati mõisnike maad. Eesti peamised väliskaubanduspartnerid oli SB ja Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02
kvartkaustas raamat, ilmus 1855. aastal ja oli ülimenukas. · Järgnevatele trükkidele lisas oma uusi luuletusi. Kokku 9 erinevat väljaannet. · Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. · Vaadetelt oli liberaalne ehk vabameelne, orjuse ja tollide vastane, mistõttu lasti ta toimetaja ametist lahti. · Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja. · Tema värssidest võib välja lugeda rahulolematust sellega, mida 1855 aastani on tõeks peetud või raamatuteks laotud. · Tal oli tarvis öelda maailmale hoopis midagi uut, mis oleks üldisem ja kõikehõlmavam ning ühtlasi täpsem ning aja nõuetele vastavam kui ahtraks jäänud usutunnistused ja koolkonnad. See pidi mäitama inimestele uuesti kätte tema õige koha looduse arenguprotsessis. · Walt Whitman on üks esimesi moodsa aja homoseksuaalseid autoreid.
Konfliktne suhe juhatajaga ja tema ükskõikne suhtumine oma alluvatesse, tekitasid noorsootöötajatele palju pingeid. Stressi süvendasid ka tööalase vastutuse ja töötingimuste muutumine. Liigne negatiivne stress on halb nii personalile, kuna võib mõjutada nende tervist ja efektiivsust, kui ka organisatsioonile. (Liik, 2014) Muutused ettevõtte reeglites ja poliitikas võivad Herzbergi teooria kohaselt samuti mõjutada töötajate rahulolematust (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006). Noortekeskuse personalil tuli ka selle probleemiga vastamisi seista. Kui enne oli keskuse põhiprioriteet noorte heaolu, siis uue juhtkonna ajal muutus selleks raha. Tegevuskava ja eelarve olid eelnevalt paigas, kuid juhtkonna vahetusega ja noortekeskuse rahastamise vähendamisega selgus, et neid ei saa ellu viia. Asutus muudeti huvikeskuseks, kus külastajad pidid erinevate vabaaja veetmise võimaluste eest maksma endisest kõrgemat hinda
Ristiusu levik sai alguse lihtrahva seast pärit juudi Jeesuse õpetustest ja kuulutustest taevariigi ning õndsuse saabumisest. Ta rääkis, et taevariiki pääsevad vaid alandlikud ja ligimesi armastavad inimesed. Jeesuse jutustustest olid eriti vaimustuses just ühiskonna alamkihtidest pärit inimesed, sest ta rääkis, et jumalariik pidi olema avatud just viletasile ja põlatuile. Juudi preestrite ja ülikute seas tekitas kristluse levik aga rahulolematust. Usuti ka, et ristiusk on ohtlik keisrite kultusele. Ülikutele ei meeldinud ka õpetus vendlusest ja üheõiguslusest. Kristlasi loeti isegi mässulisteks, riigivastasteks. Kristlus Rooma riigis oli keelatud ning kristlasi hakati taga kiusama. Sellest hoolimata levis ristiusk kogu Rooma riigis järk-järgult edasi. Kristluse levikule aitasid kaasa ka aktiivne apostlite ehk usukuulutajate aktiivne tegevus. Kuna Rooma kasutas kristlaste suhtes
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? 1760.-1780. aastail algas Inglismaal üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret. Tööstusliku pööre alusteks olid uued leiutised, mis vähendasid inimeste käsitsi tehtavat tööd, selle asemel hakati tootma masinatega ja loodi vabrikud. Aga kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Üleminek vabrikutööstusele tekitas palju vabu töökohti linnadesse. Aina enam inimesi liikus maalt linna, kuna põllumajanduses polnud enam nii palju tööjõudu tarvis, kui varem. Suurema osa põllutööst tegid masinad. Ka käsitöölised ei suutnud konkureerida odavama vabrikutoodanguga ning suundusid käsitöölt vabrikutööle. Vabrikutööle üleminek ei olnud aga inimestele kerge. See tähendas väljumist senisest harjumuspärasest keskkonnast, kus inimene sai ise majandada. Samas puudusid elanikel ka vajalikud kogemused ja teadmised seoses ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
