näidanud, et muusikaline eelistus on tähtis panus oma sotsiaalse identiteedi kujunemisele ja alalhoidmisele. Meetod Osalisteks kasutati 97 10-aasta vanust õpilast, kellest 50 olid meessoost ja 47 naissoost. Uurimuse järgi jaotati osalised 3 gruppi. Grupile A anti teada, et ometigi erineb grupp B neist mõtlemisviisi poolest, on neil sarnane muusikamaitse. Ja grupile B anti teada, et neil on väga erinev muusikamaitse võrreldes grupiga A. Ja kolmas grupp oli kontrollgrupp, kellele ei antud muusikaliste eelistuste kohta üldse informatsiooni. Esmalt oli vaja jagada õpilased kahte põhilisse leeri, milleks kasutati ,,divergentse" mõtlemisega gruppi ja ,,konvergentse" mõtlemisega gruppi. Seega grupile A anti teada, et kõik seal grupis on vastavalt siis ,,divergentse" mõtlemisega. Ja grupile B anti teada, et sealsed on kõik ,,konvergentse" mõtlemisega. Seejärel hakkasid osalised täitma ankeeti, kus pidi hindama 10 erineva omadussõnaga (0-11
teooriaks · Teadusliku meetodiga võime seostada 5 etappi probleemi püstitamine(uurimisobjekt,muutuja)taustinformatsiooni kogumine(teadusliku informatsioon)hüpoteesi sõnastamine(probleemi oletatav vastus)Hüpoteesi kontrollimine(katse-ja vaatlustulemused)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemineuued teaduslikud faktid · Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile · Eksperimendis kasutatakse üldjuhul kahte uurimisobjekti gruppi: eksperimentaal- ja kontrollgrupp · · Bioloogiaharu,mis uurib elu molekulaarsel tasandil nimetatakse molekulaarbioloogiaks · Rakkude ehitust ja talitlust uurib Tsütoloogia,mis on seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga · Teadusharu,mis uurib kudesid(epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude) nimetatakse Histoloogiaks · Teadusharu mis uurib ökosüsteemi nimetatakse Ökoloogiaks · Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse Etoloogiaks
saaks veel mõõta? Sõltumatuteks muutujateks on eksperimentaatori poolt mõjutatav muutuja. Muutuja, mille reaktsiooni vaadeldakse, nimetatakse sõltuvaks muutujaks.Lihtsaimal juhul hoiab eksperimentaator kõik teised faktorid(muutujad)peale manipuleeritava, konstantsetena. Selles 1 testis oli sõltuvaks muutujaks kondoomi kasutamine esimese eksperimendi korral, ülejäänud testide korral oli sõltuvaks muutujaks kavatsus olla kaitsmata vahekorras 7. Kas on olemas kontrollgrupp ja kuidas valida kontrollgruppi (kontr.tingimust)? Kontrollgruppi menetletakse sarnaselt eksperimentaalsele grupile.Erinevus on vaid selles,et kontrollgrupp ei saa eksperimentaalset käitlemist(kallutatust).Eksperimentaator kontrollib sõltumatut muutujat,määrates,kui palju või mis laadi muutujat esitletakse. Kontrollgrupi olemasolu võis täheldada nn.platseebpkatse puhul,kus
Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool RADOON Radoon Radiobioloogia eksperdid on enam-vähem ühisel arvamisel, et kiirguse mõju inimese tervisele on võrdeline doosi suurusega - seda nii suurte kui ka väikeste dooside puhul. Radoon Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse mõistet radoon tähenduses radoon pluss radooni t...
Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed-Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3 Eestis esinevat ökosüst- Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid-Evolutsioon, geen, rakuteooria. Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid-Probleemi püstitamine, Taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine, analüüs ja järelduste tegemine. Bioloogiateaduse uurimisobjektid-Eksperimentaal ja kontrollgrupp Selgita Kuidas on seotud kasv ja areng? Elusorganism kasvab oma mõõtmed täis ning siis jätkub areng, mis on pidev täiustumine. Mis organismirühmadel ei saa elundkondi uurida? Miks? Mis iseloomustab teaduslikku fakti? Teadmised, mis on kindlalt kinnitust saanud. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani? Ühe teadusharu, teaduslike faktide ja seaduste üldistus. Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist
muutumise põhjuseks. Eksperiment võimaldab selgitada põhjus-tagajärg-suhteid kahe muutuja vahel. Edukas eksperiment sõltub kõikide tegurite(mis võivad mõjutada seda, mida ekperiment püüab mõõta) hoolikal kontrollil. Uurimistöödes on väga hea kasutada eksperimenti. Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.youtube.com/watch? v=lCETgT_Xfzg&feature=related Osalusvaatlus Osalusvaatlus õppimine teise inimese käitumise jägimise kaudu. Inimesed õpivad
8. Teaduslik teooria üldistab... a) teaduskirjandust b) teadlaste tegevust c) teaduslikke fakte d) teaduslikke hüpoteese TÄIDA LÜNGAD 1. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada AINURAKSETEKS ja hulkrakseteks 2. Iga organism SÜNNIB, PALJUNEB ja sureb. 3. Molekulaarbioloogia uurib elu MOLEKULAARSEL tasemel. 4. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida KATSE ja VAATLUSE abil. 5. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: EKSPERIMENTAALGRUPP ja KONTROLLGRUPP. 6. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse ETOLOOGIAKS. 7. Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa HUMORAALSEL ja NEURAALSEL regulatsioonil. 8. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse HÜPOTEESIKS. VASTA KÜSIMUSTELE JA SELGITA 1. Bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel, sest kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda, kuna elusloodus on keerukas ja mitmekesine. (Liigi tasandil
Selle eksperimendi meetodi eeliseks ongi asjaolu, et saab hinnata interventsioonide mõju eraldi, kuid ka nende kombineeritud mõju. Kombineeritult on vajalik hinnata interventsioone selleks, et leida kas on seoseid kahe interventsiooni vahel (Haag 2004). 1.7 Cross-over katsediasin Situatsioonides, kus eeldatakse, et interventsioonil on lühiajaline mõju, võidakse rakendada cross-over katsedisaini. Selle eksperimendi meetodi kohaselt on interventsioonigrupp ühtlasi kontrollgrupp ja vastupidi. See tähendab, et interventsiooni perioode on kaks ning pärast esimest perioodi vahetatakse grupid omavahel interventsiooni grupist saab kontrollgrupp ja vastupidi. Mõõtmised teostatakse enne ja pärast esimest perioodi ning pärast teist perioodi. Cross-over katsediasin on väga effektiivne tuvastamaks interventsiooni mõju, kuna interventsiooni saavad kõik katsealused (Haag 2004). Probleem on ainult selles, et selline katsedisain sobib ainult interventsioonide puhul,
Vaatlus meetod Enese vs teiste strukteerimata pool-stuktrureeritud struktrureeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta: intervall, kestvus, intensiivsus nt. 5-palli skaalal Eksperiment Põhjus-tagajärg seos Laboratoorne või loomulik eksperiment Nende vahel võrdelmine Kontrollgrupp Eksperimantaalgrupp (grupid) Muutujad: Sõltuv (nt aeg; pole eksperimantaatori kontroli all) Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine; on eksperimantaatori kontrolli all) Uurimismeetodid: Intervjuu: Struktureeritud (ette valmistatud küsimused) Poolstruktoreeritud(mõned küsimused ettevalmistatud) Struktoreerimata (ettevalmistamata) Juhtumisanalüüs (case study) vähem populaarne Uurimiseetika
JAMES LIND 1747 • Laevaarst: ravida skorbuuti • 12 meest paaridesse, igale 2 nädala jooksul erinevat toiduslisa • Küüslauku, merevett, veini, sidrunit, siidrit, soodat • 2 paranesid, 4 - samaks, 6 - haigus süvenes • Eksperiment: kontrollitud muutuja(te) mõju määramine GRUPID JA MUUTUJAD • Eksperimendi idee: võrrelda kahe grupi reaktsioone/tulemusi, üks mõjutatud (uurijat huvitava) stiimuli poolt, teine stiimulita või placebo. Katsegrupp ja kontrollgrupp. • Juhuslik valik katse- ja kontrollgruppi! • Sõltumatud muutujad (stiimulid), sõltuvad muutujad (reaktsioonid) NÄIDE:GLASS AND SINGER • Müra mõju stressile • Exp 1: esimene grupp - juhuslik müra, teine grupp – perioodiline müra, kontrollgrupp – ilma mürata • Exp 2: esimene grupp - kontrollimatu müra, teine grupp – kontrollitud müra, kontrollgrupp – ilma mürata
Käitumuslik teraapia ja sibutramiin Sibutramiin3 on tüsedusevastane ravim, mida kasutatakse abistava vahendina kaalualandamise programmis rasvtõvega patsientidel või ülekaaluga patsientidel, kellel esinevad ka teised rasvumisega seotud riskifaktorid (nt II tüübi diabeet või düslipideemia) Ameerika Ühendriikides viidi läbi uurimus ülekaaluliste 13- 17 aastaste noorukite seas. Kasutati käitumusliku teraapiat ja ravimit sibutramiin. Kontrollgrupp sai samuti käitumusliku teraapiat, kuid sibutramiini asemel manustati platseebot. Tulemused näitasid pärast 6 kuulist kuuri testgrupil keskmiselt 7.8 kilogrammilist kaaluvähenemist ja 8,5% vähenemist KMI-s. Kontrollgrupil saavastu keskmiselt 3.2 kilogrammilist kehakaalu vähenemist ja 4.0% vähenemist KMI-s. Testgrupil oli märgatavalt vähenenud ka söögiisu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et laialdane käitumuslik teraapia koos sibumteriiniga on tõhus
tundisd, et nende võetud asi aitas neil magada (p=0.0001). 24. nädala lõpuks arvas 92,3 % Zolpidem`i võtnutest, et ravim aitas. Kontrollgrupis oli neid, kes tundisd, et võetud asi neid ka aitas 59,7%. Zolpiemi`i pikendatud kasutamisel ilmnesid aga kõrvalefektid: peavalu, ärevus ja unetus. Katse näitas, et ravimist on unetuse ravimiseks kasu, kuid pikemaajalisel tarbimisel ilmnevad kõrvalnähud. Leian, et katse on hästi sooritatud, kuid kontrollgrupp oleks võinud olla sama suur kui ravimigrupp. Katsetulemustest on selgelt näha, et nende seas, kes kasutasid ravimit, oli neid rohkem, kes tundsid, et ravim mõjus. Platseebogrupis oli neid aga vähem. Sellest katsest järeldan, et ravim on efektiivne, kuid pikemaajalisel kasutamisel ilmnevad kõrvalnähud. Seega ei saa ravimit pikemaajaliselt manusatada. Kolmandas uuringus3 uuriti unerohu (Eszopiclone) mõju järgmise päeva tegevustele.
Reliaablus e korratavus - Meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r (mõõdetakse) Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Valiidsus - väline - ökoloogiline - sisu - konstrukti Näiv, kriteerium (ennustus, konkureeriv) Tõenäosuslik valim Mittetõenäosuslik valim Ajaline periood: ristlõikeline v läbilõikeline, longitudinaalne, järgnevuslik võrdlus Eksperiment: - Laboratoorne või loomulik eksperiment - Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp - Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus - Enese vs teiste - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata - Loomulik vs varjatud - Osalus vs mitteosalus Intervjuu - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata Test - Objektiivtest (küsimustik, küsitlus) - Projektiivtest Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika - Eetikakomisjoni luba
16. Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte. 17. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainurakseteks ja hulkrakseteks. 18. Iga organism kasvab, areneb ja sureb. 19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 23. Organismi elundkondade talituste kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel ja humoraalsel regulatsioonil. 24. Oletatavat vastest püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. 1.1. Biomolekulid on süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA,RNA), rasvad ehk lipiidid on ained, mis väljaspool organisme ei moodustu.
· Ühes teises uurimuses kasutati binokulaarse võistluse nähtust (kui stereoskoobis näidata vasakule ja paremale silmale üheaegselt erinevaid pilte, siis nad ei sula ühte vaid hakkavad tajus vahelduma, nii et kord teadvustatakse paremasse silma esitatud pilti, siis jälle vasakusse silma esitatut). Katseisikuna kasutati 3 gruppi- politseikursused läbi teinud, kursusi alles alustanud ja kontrollgrupp kolledziõpilastest. Pildipaarid olid koostatud nii, et üks pilt kujutas vägivallastseeni ja teine neutraalset stseeni. Politseitreeningu läbiteinud nägid vägivallastseeni 52%, kursustele alles asunud 26% ja üliõpilased kontrollgrupist 22%. Järeldus, et taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutest, alles seejärel huvi millegi vastu.
Küsimused lk.13 1.Mida uurib bioloogia?bioloogia uurib elu. 2.Millised elu omadused on rakul? 1)aine enrgiavahetus 2)stabiilne sisekeskond 3)paljunemisvõme 4)kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aineja energiahetusel?kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on on organism seotud keskkonnaga. 6.Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel?elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7.Tooge näiteid muutusete kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arengu.vananemisea toimuvad protsessid, surm. 8.Miks reageerivad organismid välidärritajale?et kaitsad organism välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). Küsimused lk.17 1.Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?Molekulaarset taset loetak...
- he muutuja muutmine mjutab teist muutujat ehk ks nhtustest (phjus) tingib teist (tagajrg) (- seotus kaks muutujat on omavahel seotud, korrelatsioon vastastikune seos, mis thistab kahe vi enama objekti seost) VAATLUS enese VS teiste - struktureerimata - pool-struktureeritud - struktureeritud loomulik VS labor osalus VS mitteosalus m`ta - intervall - kestus - intensiivsus (nt 5-palli skaalal) EKSPERIMENT - phjus-tagajrg seos - laboratoorne vi loomulik - kontrollgrupp - eksperimentaalgrup(p/id) MUUTUJAD - sltuv (nt aeg, mis pole eksperimentaatori kontrolli all) - sltumatu (nt kohvi tarbimine vi mitte tarbimine, mis on eksperimentaatori kontrolli all) UURIMISMEETODID - intervjuu (struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata) - test (objektiivtest nt ksimustikud, projektiivtest varjatud omadused) - juhtumianal©s UURIMISEETIKA - eetikakomisjoni luba - uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud
a) teaduskirjandust b) teadlaste tegevust c) teaduslikke fakte d) teaduslikke hüpoteese Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainurakseteks ja hulkrakseteks. 18. Iga organism sünnib, areneb ja sureb. 19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel 20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaalgrupp ja kontrollgrupp. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks . 23. Organismi elundkondade talitluse kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel regulatsioonil ja humoraalsel regulatsioonil. 24. Oletavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel? Sellepärast et elu ilminguid on võimatu uurida korraga, kuna elusloodus on väga
Esimeses eksperimendis mõõdeti katseisikute võimet meenutada esitatud pilte sel moel, et katseisikud pidid nähtud pildid n.ö. taasesitama suvalises järjekorras ülesjoonistamise teel. Lihtsama variandina oleks minu arust võimalike õigete ja valede paaride vahel valiku tegemine peale esitatud piltide näitamist, mida näitab ka teine eksperiment, mille käigus valisid katseiskud pildipaare roosade ja valgete paaride vahel 7. Kas on olemas kontrollgrupp ja kuidas valida kontr. gruppi (kontr.tingimust)? Antud eksperimendis oli kontrollgrupiks grupp, kes ei kuulnud eksperimentaatori poolselt antud lisainfot pildiseletuste-tõlgenduste näol. 8. MILLISED tingimused hoida konstantsed kogu eksperimendi vältel, ja kuidas? Tingimuste hoidmine konstantsetena on eksperimentaalse kontrolli teine tüüp, kui mitmesugused erinevad kohtlemisi ja kontrollgruppe käsitletakse täpselt sarnaselt välja arvatud sõltumatu muutuja
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühho...
BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesin...
testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Eksperimendi eesmärk Manipuleerimine ja mõõtmine. Sõltumatu ja sõltuv muutuja. Mõju mõõtmine. Segav muutuja. Eksperimentaal ja kontrollgrupp. Näit., uuritaks une mõju õppimisele. Exp. ei maga, kontrollgrupi liikmed magavad. Gruppidesse satuvad juhuslikult ehk vanus, sugu, võimekus, jne on ühesugused. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid Aschi konformismi eksperiment läbi eksperimendi, kus palus grupil kooliõpilastel vastata mõnele lihtsale küsimusele enamus vastas õigesti. Seejärel esitas ta samad küsimused teisele grupile, kuhu ta oli enne lisanud ka mõned õpilasi mängivad näitlejad
produktide jms sõltumata konkreetsetest meetoditest on enamikule nendest püstitatud kindlad üldnõuded. psühholoogiline mõõtmine tugineb teatud kindlatele alusmõistetele ja -põhimõtetele. Psühholoogilise uurimistöö metodoloogia võtmemõisted: Hüpotees - spetsiifiline kontrollitav, allub kinnitamisele, oletus või väide millegi kohta, mida tahetakse uurida Muutujad - sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja, kaasmuutuja Artefakt Eksperimentaalgrupp: kontrollgrupp, valim - juhuvalim, kallutused, grupi-,rühma sisene disain, rühmadevaheline disain. Eksperimendi ülesehitus: tasakaalustamine, topeltpime prosteduur - neutraalne isik, eksperimentaatori abiline, kvaasieksperiment, platseeboefekt, - põhineb, et subjekt arvab olevat mingil mõjuril olevat toimet. eksperimentaatori kallutus, nõudlus, instruktsioonid, pilootuurimus. Reliaablus ja valiidsus Reliaablus - kui teeme korduvat uurimust ning tabame sama kohta
Mõõta saab grammides, sekundites, milliliitrites vms. Valiidsus Eksperimendi sisemist valiidsust mõjutavad: · Minevik (nt kas lapsi on julgustatud varem küsimusi esitama n probleemõppe puhul) · Efekt võib olla tingitud õpilaste küpsemisest · Eel test ja järel test peavad olema identsed (st näitama ära, milline tuleb päris test) · Me ei saa garanteerida, et kontrollgrupp ja eksperimentaalgrupp oleks võrdsed · Osa katseisikutest langeb välja (tuleb välja jätta ka E või K grupi sama numbriga liige) · Eksperimentaalkäsitlus imbub kontrollgruppi (lapsed ei suuda suud pidada) · Kontrollgrupil tekib ,,näitamise efekt" pingutavad tugevasti või vastupidi: Kontroll- grupp löödud teiste parematest võimalustest. Ohud, mis ähvardavad uurimuse sisemist valiidsust:
Lühem ihtüoteraapia kestus on rohkem vastuvõetav patsientide ja parandab märgatavalt tulemusi. Teiseks, siin kirjeldatud raviasutuses sai iga patsient eraldi isikliku vanni. Kangali kuumavee allikates on patsiendid kohustatud võtma vanni 10-20 teise patsiendiga samaaegselt. See võib olla mõnele patsiendile vastuvõetamatu, samuti ei ole võimalik täielikult välistada võimaliku hügieenist ohtu. Kokkuvõte Käesolev uuring hõlmas suhteliselt väikest arvu patsiente ning puudus kontrollgrupp. Oleks vaja randomiseeritud uuringuid võrdlemaks ihtüoteraapia ravi (nt ainult veeravi ja UV ravi) ning hinnata ravitulemusi standardiseeritud elukvaliteedi küsitluse põhjal. Kokkuvõttes võib ihtüoteraapia koos UV A raviga pakkuda olulist kasu ja ohutut ravivõimalust psoriaasi põdevatele patsientidele. Tulevased kontrollitud uuringud peaks kinnitama selle ebatavalise ravimeetodi efektiivsust.
BIOLOOGIA 11. klass I periood Vaatluste ja katsete korraldamine. Üldjuhul 2 uurimisobjektide gruppi – eksperimentaal- ja kontrollgrupp Elu iseloomustavad tunnused ja omadused 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine kui tulemused kinnitavad, siis leidis esialgne hüpotees kinnitust. 1) Rakuline ehitus Teadusliku faktini jõudmiseks katset reeglina korratakse 2) Kõrge organiseerituse tase ehituslikul, talituslikul ja organisatoorsel
Pt 1 lk 10-20 osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta 1. RAKULINE EHITUS Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismi jaotatakse:ainuraksed(bakter), hulkraksed Toitainete saamine: ● autotroofid ● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu) Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu 3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spet...
· Esimene rühm - tegevus nukuga toimus reaalajas ning laste ees. Bandura abiline (naisterahvas) hakkas nukku kõvahäälselt sõimama, lõi jalaga, viskas ning ründas haamriga · Teine rühm - lastele näidati sama agressiivset tegevust, kuid filmilindilt · Kolmas rühm - sama tegevus multifilmina · Neljas rühm - rahumeelne täiskasvanu käitus nukuga sõbralikult · Viies rühm - kontrollgrupp kes ei näinud mingit stseeni nukuga. · Pärast stseenide näitamist jäeti lapsed nukkuga natukeseks ajaks üksinda. Laste käitumist jälgiti läbi läbipaistva seina ning registreeriti kõik nende sõnalised ja füüsilised toimingud. · Kõige agressiivsemalt käitusid nukuga multifilmi näinud lapsed, neist jäi agressiivsuselt natuke maha filmi vaadanud ning tegelikkust näinud lapsed. Peaaegu poole vähem esines
(8) SVR genotüüp 1 korral muutus 45% pealt 3 75% peale. Kuid see teraapia tugines ikka veel ribaviriin-INF teraapiale ja on seostaud rohkemate kõrvalnähtudega, kui kaksikkombinatsioon ise.(10) SVR saavutamine ravi suhtes naiivsete patsientide seas on suurem kui neil, kes olid varem HCV ravi saanud.(6) Nii telaprevir kui boceprevir saajad ei jätkanud suurema tõenäosusega ravi kõrvalnähtude ilmnemisel kui kontrollgrupp.(8) Nad nõuavad karmi ja kontrollitud doseerimist, on limiteeritud genotüüp ühele ja on seostatud selektiivse resistentsuse tekkega.(10) Kuigi esimesed DAA pakkusid suuremat SVR kui INF-ribaviriin üksinda, olid neil ka teatavad miinused: sage manustamise vajadus 7-9 h tagant, ravi talutavus võrdlemisi väike, kõrge hind, teiste ravimitega interakteerumise oht ja tõestatud efektiivsus vaid HCV genotüüp 1 korral. Aastal 2012 oli vähemalt 30 erinevat DAA-d veel uuringute eri järgus
5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus – meetodi täpne kirjeldus (Kordustestimine, Poolitusmeetod ), Hindajatevaheline reliaablus, Korrelatsioon (on vastastikune seos ehk suhteseos ) r , Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa 6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja. vaatlus: Enese vs teiste, Struktureeritud vaatlus, Pool-struktureeritud, Struktureerimata, Loomulik vs labor, Osalus vs mitteosalus, Mida mõõta: Intervall, Kestus, Intensiivsus nt 5-palli skaalal Intervjuu: Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W
Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Psühholoogia uurimismeetodid Valiidsus Väline · Ökoloogiline · Sisu · Konstrukti Näiv Kriteerium (ennustus, konkureeriv) Ajaline periood · Ristlõikeline /läbilõikeline · Longitudinaalne · Järgnevuslik võrdlus Eksperiment · Laboratoorne või loomulik eksperiment · Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp · Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus · Enese vs teiste · Struktureeritud vaatlus · Pool-struktureeritud · Struktureerimata · Loomulik vs varjatud · Osalus vs mitteosalus Uurimismeetodid · Intervjuu Struktureeritud Poolstruktureeritud Struktureerimata · Test Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus) Projektiivtest
SOTSIOLOOGIA Kontrollgrupp etalon või standard, millega saab mõõta inimese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. Kontsentrilise tsooni mudel kirjeldab linna kui seeriat ringe, mis on ehitatud keskse südamiku ümber, kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Konventsionaalne hulk koosneb inimestest, kes on ettekavatsetult kogunenud sündmusele, mida viiakse läbi väljakujunenud normidele vastavalt. Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine endaga domineeriva grupi poolt. Korilus toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Korporatiivsed linnad arenesid välja, kui tootmine oli detsentraliseeritud ja majanduslik võimsus oli keskendunud väiksematesse asulatesse ja linnadesse. Korporatsioonid nii era- kui ka avalikus omandis formaalsed organisatsioonid, juriidilised isikud, kus kontroll tegevuse üle kuulub m...
Nt temeratuur või veehulk, KOOS mõlemaid uurida ei saa. HÜPOTEES · Hüpotees on oletatav vastus küsimusele. · Seda vastust hakkatakse kontrollima. · Hüpotees peab arvestama juba teada olevat infot, et mitte teha kasutut tööd ja raista ressursse. Kuidas kontrollitakse teaduslikku hüpoteesi ? · Katsetega · Vaatlusega · Küsitlusega · Peab olema katsegrupp ehk eksperimentaalgrupp ja ka kontrollgrupp TEADUSLIK FAKT · Kui püstitatud hüpotees peab paika, saadakse uus teaduslik fakt · Kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi, siis saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. LOODUSTEADUS · Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi. Ülesanne 2. · A. Eelnevate aastate jooksul tehtud uuringute tulemuste kogumine ja analüüs. · B.Vesi on tugevasti reostunud.
vaatame mingit alamgruppi. Võtame nt ainult naised v ainult mehed v ainult esimese kursuse ja kas me seal saame teha üldistust või jääb tulemus jälle samaks. Iga hinna eest ei pea tõestama H1. Järeldusele lisandub veel üks arv. Kui me oleme tõestanud H1he, siis arvutatakse efekti suurus, mis mõõdab kui erinevad on kahe grupi keskväärtused üksteisest ja mõõdetakse ka mõju suurust. Oletame, et ma tegin eksperimenti. Esimene kord oli praktiline õpe. On testgrupp ja kontrollgrupp. Tegin kolm katset –praektiline õpe, ette lugemine ja videonäitamine. Mis iganes ma tegin –grupi tulemus oli ikka parem, kui nendel, kes mitte midagi ei teinud. Ehk siis kui me oleme tõestanud H1. Efekti suurust –suur, keskmine, väike või siis võrdlus nt, et kõige parema tulemuse andis praktiline õpe. Efekti suuruse arvutamiseks tuleb minna veebi ja googeldada effect size calculator. http://www.uccs.edu/~lbecker/ Meil on suur efekt. Järeldusse kirjutatakse d=1,95
g. aparatuur, konkreetne mõõtmisprotseduur, ümbritsevad keskkonnatingimused jne.). Kui E toimub kõiki neid kontrollitüüpe silmas pidades, siis on tegemist korrektse E-ga, millele toetudes on võimalik seletusi saada inimeste ja loomade käitumisviiside põhjuste kohta. Seega protseduuriliselt võiks E defineerida kui meetodit, mille puhul produtseeritakse teatud võrdlusi, kuna situatsiooni ülejäänud karakteristikud hoitakse konstantsetena. Eksperimentaalgrupp ja kontrollgrupp Eksperimentaalgrupp on see KI grupp, kellele esitatakse katses kasutatavad sõltumatud muutujad (kas kõik või mõned, sõltuvalt eksperimenditüübist). Kontrollgrupp on KI grupp kellega eksp. grupi tulemusi võrreldakse. Kontr.gruppi ei mõjustata selliselt nagu eksp. gruppi, vaid esitatakse talle sõltumatu muutuja ainult teatud ühel, võrdleval tasemel. Kontr.grupi tulemused moodustavad tausta-andmed selleks, et teha järeldusi sõltumatu muutuja mõju kohta eksperimentaalgrupis
abstraktsed muutujad või sisemised mõisted) • Manipuleeritakse tingimustega • Mõõdetakse muutujaid • Põhjuste väljaselgitamine • Eetika küsimused!!! (nt kuidas uurida lapse väärkohtlemise mõju arengule?) • Saame järeldada põhjuste ja tagajärgede kohta, eeldusel et osalejad…. Sarnased omadustelt (nt taustategurid) ja samades tingimustes (nt väsinud või mitte) – Juhuvalik – Eksperimentgrupp ja kontrollgrupp JUHTUMIUURING (Case study) • Sügavuti analüüs üksikindiviidi või väga väike valimiga, võib ka mitu korda lühema aja jooksul • Kasutatakse palju erinevaid allikaid andmete kogumiseks– – vaatlus (loomulik), – intervjuud, – dokumendid, – arhiivimaterjalid, – osalusvaatlus • Kasutatakse kliinilises uurimuses sageli • Nt Päeviku uurimused • Annavad sisendit uurida teemasid edasi suurema valimiga • + Annab palju, detailset ja rikast infot
oksuteeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). aatomid H2 O molekulideks. Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 4 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Karotinoid taimeraku kromoplastides esinev Kontrollgrupp uurimisobjektide võrdlusrühm, pigment, mis annab taime vastavatele osadele mille suhtes muudetavaid katsetingimusi ei kollase või punase värvuse. kohaldata. Karüogramm organismi ühe raku kromosoomide Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust piltkujutis, mis on saanud nende rühmitamise teel nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu mitoosi mikrofotost. molekulis.
pakkuvate näitejate osas. Nt. muutes tingimusi, saab mõõta katsealuse käitumise ja reaktsioonide muutumist. Sõltumatu muutuja – tunnus, mida teadlikult varieeritakse (alkoholikogus); sõltuv muutuja – seos, mida sõltumatu muutujaga kontrollitakse (reaktsiooniaeg); segavad muutujad – ei varieerita tahtlikult, kuid võivad takistada seose väljaselgitamist (vanus, sugu, kaal jne). Katsegrupp – keda mõjutatakse (nt teatud mõjuga ravimid), kontrollgrupp – ei saa mõjutusi (nt platseebo) - Vaatlus – psühhodiagnostika meetod, mille all mõitetakse protsesside vahetut eesmärgistatud jälgimist ja registreerimist. Võib olla struktureeritud (hüpotees, protokoll, objektiivsus, hinnanguvaba) või struktureerimata (intuitiivne, skeemitu, jooksev ülesmärkimine). Vaatleja võib olla eemalseisev (osaluseta vaatlus) või aktiivne protsessis osaleja (osalusvaatlus).
Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus), kvootvalim, eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne. Psühholoogia uurimismeetodid: 1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim – paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus), kvootvalim, eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne. Psühholoogia uurimismeetodid: 1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja – mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus
Reliaablus ehk korratavus – meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod. Hindajate vaheline reliaablus. Valiidsus – Väline hindamine Tõenäosuslik valimine- juhuvalim, süstemaatiline, kihiline, klaster Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim, kvootvalim, eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus. Eksperiment – laboratoorne v loomulik, kontrollgrupp, eksperimentaalgrupp, sõltuv muutuja, sõltumatu muutuja. Vaatlus - enese või teiste, struktureeritud vaatlus, pool struktureeritud vaatlus, struktureerimata. Loomulik vs labor – erinevad keskkonnad Osalus v mitteosalus – kõrvaltvaataja v kõrvaltvaatleja Mida mõõta – intervall, kestus, intensiivsus nt. 5 palli skaalal. - Uurimismeetodid – - Intervjuu - Struktureeritud – räägime mis tuleb
kindlas populatsioonis ühel kindlal ajal. Longituuduuring. Tegemist on teatava nähtuse või objektide grupi vaatlemine ajas, kus eri ajahetkedel kogutud andmed annavad uurijale aimu protsesside olemusest. Korrelatsiooniuuring. Juba kogutud andmete analüüsi meetod ehk leitakse muutujate vahelised seosed. Nt kui on kahed andmed ja sealt väita midagi kolmandat, siis kuidas teada, kumb on sõltuv, kumb sõltumatu. Prospektiivne uuring. Eristatud on riskigrupp ja kontrollgrupp. Neid jälgitakse aja jooksul. Nt suitsetajad ja mittesuitsetajad. Retrospektiivne uuring. Sel puhul on enamasti tegemist longituuduuringutega ja kasutada on eelnevate uuringute andmed. Miks selline seos võis tekkida? Analüüsitakse varasemaid andmeid,et leida seoseid ja põhjuseid. Katsed. Enamasti ravimkatsed. Kuidas teatav ravim toimib? Tervisekäitumine Internaalne ise Eksternaaalne midagi teist: saatus, õnn jm Võimukad teised meedikud
8. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? · Vaatlus - Süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine · Juhtumite analüüsid- Põhjalik indiviidi, grupi või organisatsiooni analüüs · Küsitlused - Üldiste seoste ja parameetrite leidmiseks · Eriuurimused - Teatud kindla muutuja ja väljundi või tulemuse vaheline seos · Eksperimentaalsed uurimused- Eksperimentide korraldamine, Eksperimentaalne ja kontrollgrupp, Varieeritakse muutujaid · Laboratoorsed eksperimendid - Muutujaid manipuleeritakse ja mõõdetakse välja mõeldud keskkonnas · Intervjuud - Põhjalikud, annavad hea ülevaate Teema 2 1. Mida väidab isiksusjoonte teooria? väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 2. Kirjeldage nelja temperamenditüüpi. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi.
Pakub tihti formaalset, liialt üldistatud ja reaalsusega kohati vähehaakuvat pilti. Ajaloolis-kultuurilisest kontekstist mõjutatud nähtuste uurimine keeruline Mõõtmine ja skaalad kunstlikud. Mõisted Reliability Stabiilsus Konsistentsus Sotsiaalteadustes tihti raske saavutada, sest (poliitilised) hoiakud muutuvad. Kontrolli võimalused: Taas-testimine Alternatiivsete küsimuste kasutamine. Kontrollgrupp Valiidsus Valiidsus ehk kehtivus viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigsusele, aga selle all peetakse silmas ka andmetekogumiseks loodud konstrukti määratlemise õigsust ja kehtivust. Sisemine valiidsus (internal validity) Väline valiidsus (external validity) Valimid Miks on valimit vaja? Põhimõisted Kuidas valimit võtta? Valimi tüübid ja õige väljavalimine
"kui X, siis ma teen XYZ". · Muudab lihtsamaks käitumise algatamise (see toimub n-ö automaatselt) · Muudab lihtsamaks tähelepanu suunamise eesmärgi seisukohalt olulisele infole ning ebasoovitavate tegevuste vältimise · Sellise instruktsiooni andis Luszczynska müokardi-infarkti (MI) üle elanud patsientidele. · Patsiendid täideviimiskavatsuse-instruktsiooni saanud grupis tegid ka 8 kuud pärast operatsiooni regulaarselt harjutusi ning olid füüsiliselt aktiivsemad, kui kontrollgrupp. Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel Eneseregulatsiooni "ressurss" (Roy Baumeister) · Baumeisteri eksperimendid näitavad, et enesekontrolli nõudvad tegevused sõltuvad ühisest ressursist, mida on piiratud hulgal: ühe sellise tegevuse tegemine muudab järgmise raskemaks · Eksperimendi käigus ei "kulu"eneseregulatsiooni ressurss päriselt ära, vaid inimesed n-ö hoiavad seda kokku · Need tulemused sobivad hästi kokku "kahe protsessi teooriatega" (dual process theories)
VÕI 2. Teraapia on hästi valideeritud,kui on olemas suur hulk üksikjuhtumite uurimusi (n>9) mis demonstreerivad ravi efektiivsust. Veel kriteeriume 3. Uurimused peavad olema tehtud teraapiakäsiraamatute alusel. 4. Subjektide karakteristikud peavad olema esitatud selgelt ja täpselt. Teraapia on tõenäoliselt valiidne, kui I kaks uurimust tõestavad, et ravi on efektiivsem kui ootereziimis kontrollgrupp või II kaks uurimust vastavad küll hästi valideeritud teraapia kriteeriumitele I, III, IV, kuid on sama uurija poolt läbi viidud. III Vähemalt kaks head uurimust tõestavad efektiivsuse, kuid kasutavad heterogeenseid valimeid. Või IV väike hulk üksikjuhtumite uurimusi, mis vastavad hea uurimuse nõuetele II, III,IV. Teraapia suundade üldiseloomustus · Dünaamiline · Käitumuslik · Kogemuslik Dünaamiline suund · Inimese käsitlus
inimeste välise käitumise jälgimine. See on eelnevaga võrreldes objektiivsem. Struktureerimata Pool-strukteeritud Strukteeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta - Intervall - Kestus - Intensiivsus nt 5-palli skaalal Eksperiment • Põhjuse ja tagajärje seos • Laboratoorne või loomulik eksperiment • Kontrollgrupp • Eksperimentaalne grupp (grupid) • Muutujad -Sõltuv (nt aeg pole eksperimentaatori kontrolli all) 2 3 -Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine, on eksperimentaatori kontrolli all) Uurimismeetodid • Intervjuu – Struktureeritud – Poolstruktureeritud – Struktureerimata • Test
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
•– Konsistentsus – vastused eri küsimustele, mis mõõdavad kontseptide eri aspekte, on üksteisega loogiliselt ühilduvad • Sotsiaalteadustes tihti raske saavutada, sest (poliitilised) hoiakud muutuvad. Kontrolli võimalused: •– Taas-testimine – lasta sama küsimustik, samadel inimestel väikese ajavahe tagant uuesti täita •– Alternatiivsete küsimuste kasutamine – mõõdame nt. inimese maailmavaadet mitme erinevat tahku mõõtva küsimusega. •– Kontrollgrupp – võtame kaks sarnase taustaga inimeste gruppi ja vaatame, kas nad vastavad küs Valiidsus •Valiidsus – kui adekvaatselt on kontsepte mõõdetud ja kas me saame selle põhjal teha tõepäraseid järeldusi •Sisemine valiidsus (internal validity) – kas vastav indikaator mõõdab kontsepti, mida me väidame teda mõõtvat? •Kas kodanikeühenduste arv mõõdab sotsiaalse kapitali taset? •Kas valimiste korraldamine või mittekorraldamine näitab riigi demokraatlikkuse määra?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
