Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
Nõukogude Liitu? Põhjendage oma seisukohta. Saksamaa kaotas sõja, sest: a) Tekkis kaks rinnet, millega ei arvestatud b) Saksamaa ei jõudnud sõja ajal valmis aatomipommi 7.Kirjeldage sõja mõju tavainimesele (majanduslikud muutused, nn uus kord, teatud inimgruppide represseerimine ja hävitamine). Majanduslik seis kehv majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Sõjavangid surid nälga, haigustesse. Inimgruppide represseerimine, hävitamine juudid, nende massilised mõrvamised (surmalaagrid). Katõn palju Poola sõdureid ja ohvitsere, kes olid Punaarmee kätte sattunud, lasti maha. 8. Milline võis olla propaganda osa Teise maailmasõja ajal inimeste arusaamade kujundamisel? Võis olla päris suur, sest uudised ei liikunud niivõrd kiiresti ega olnud samal tasemel kättesaadavad nagu tänapäeval ning võidigi uskuda propagandat. 9. Miks Atlandi harta põhimõtted ei realiseerunud?
majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist. Nt keskklass- on teatud elatustase ning kõrge kvalifikatsioon. Eliidid ehk kõrgklass- kõrge sotsiaalse staatusega(omavad rikkust, maad) Neil on juurdepääs riigivõimule. Alamklass- madala staatusega inimesed on tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Kihistus: inimgruppide eristumise alused ja sotsiaalsed rollid. Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud, - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. Mis on võim? Võimu ressursid. Max Weber on öelnud, et võim on in või grupi suutlikkus mõjutada teist tegevust ning oma eesmärkide elluviimine.
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke. Eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused:
teise, mis võib olla: * Horisontaalne (ühest linnast teise) * Vertikaalne (keskklassist kõrgklassi) * Staatus tekib kuna erinevatel rollidel on erinev tähtsus grupi jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Sotsiaalsed erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihitus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumine: * Varanduslikult * Rahvuslikud * Usulised * Soolised * Vanuselised jne.... Mitmekesisus mängib positiivset rolli, see rikastab ja pakub uudseid arenguteid. Samas on ühiskonna stabiilsuse huvides oluline, et mõni erinevus ei kasvaks nii suureks, et jagab inimesed vastandlikesse leeridesse. Niisugune olukord on kujunenud näiteks Iisraelis, kus usuline kuuluvus varjutab kõik teised
Üh.kihistumist mõjutab veel vabameelsus ja võrduse väärtustamine.Põlvkondade vaheline mobiilsus- lastel on teine eluktuse ja väärtussüsteem kui nende vanematel. Üh. On ka tänapäeval olemas hierarhilisus üh.sõltuvusest, st et ühtedel on ühiskonnas kõrgem positsioon kui teistel. Sellised gruppe nim. Eliidiks e.kõrgklassiks. Kõige madalam sots.staatus on alamklassid, kellel on üh.tõrjutud positsioon(st lihtne töö,väike palk,haridus ja kuluursus madal). 5. Üh.kihistus: inimgruppide eritumise alused; sotsiaalsed rollid. Eliidist räägitakse pos., massist, aga neg. St et staatus on in.kujundatud ja hinnanguline. Muutumatut tunnust nim.omistatud staatuseks(nt.iga kunungatütar on printsess).teatavate valikute, teenete v pingutuste tulemusel saavutatakse omandatud staatus. Igale sotsiaalsele käitumisele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega in.suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nim.sotsiaalseks rolliks
ÜHISKOND KT nr 2 1. Ühiskonna sektorid ja nende tegevusalad. Sektorid: 1) Avalik sektor, sinna alla kuulub riigivalitsemine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvuslik esindamine jne. 2) Erasekotor, sinna alla kuuluvad eraettevõtted. 3) Mittetulundussektor, sinna alla kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. 2. Sotsiaalsed lõhed. Erisused inimgruppide vahel. Nt: usulised, ideoloogilised, piirkondlikud, etnilised lōhed. (Eestis: etniline lōhe- pronkssōdur, eestlaste ja venelaste vahel) 3. Võimude lahususe põhimõtted. Põhimõtte võttis kasutusele Prantsuse filosoof Charles Montesquieu. Täidesaatev võim - Vabariigi valitsus Seadusandlik võim - Parlament Kohtuvõim - Kohtuotsused 4. Iseloomusta postindustriaalühiskonda. Rasketööstusel põhinenud i ndustriaalühiskonna arengu tulemusena 20.
Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Suurimad ohud demokraatiale ühes riigis Ennetamine Suured kriisid (majandus, sotsiaalne, sõda) Inimgruppide mitmete erisuste koostoime Kodused ülesanded: Heaoluriik kas kättevõideldud õnn või lääneliku demokraatia loomulik kaasnähe? Võta selles küsimuses seisukoht ja põhjenda seda läbi kolme valdkonna/argumendi vms. Teha selgeks mis on polüarhia Paigutada Eesti õpikus lk 22 olevale skeemile ning põhjendada oma paigutust Hinda Eesti edukust siirdeprotsessiga toimetulekul
Innovatsioonide tsüklid läbi aegade: Hüdroenergia ,ketrusmasin, raud(esimene tsükkel 60 a. 1785-1845) Auruenergia ,raudtee, teras(teine tsükkel 55 a. 1845-1900) Elekter, kemikaalid,sisepõlemismootor(kolmas tsükkel 50 a. 1900-1950) Naftakeemia,elektroonika,lennundus( neljas tsükkel 40a. 1950-1990) Digitaalvõrk, tarkvara, uus meedia( viies tsükkel Iseloomusta sotsiaalset keskkonda: Sotsiaalne keskkond on inimsuhteid kajastav osa keskkonnast. Selle moodustavad inimgruppide üldised käitumisnormid , poliitilinne kultuur, väärtused, tavad ja mitmesugused kultuuriavaldused. Iseloomusta poliitlist keskkonda: Hõlmab valitsusasutusi, ühiskonnas valitsevaid poliitilisi ideid ja arusaamu riigi ja selle eesmärkide suhtes, individuaalse ja kollektiivse käitumise tavasid, vaateid teiste riikide rahvaste kultuuride suhtes. Iseloomusta õiguslikku keskkonda: Selle loob parlamendi valitsuse ja teiste võimuorganite normatiivaktide kogub
poolest. Sihtkoht: Toimub sihtkohtades, kus elanike arv on väiksem kui 10 000 ning elanike asustustihedus on väiksem kui 150 inimest/ km2 Toimub maakeskkonnas. Toimub vähearenenud infrastruktuuriga piirkondades. Vormilt väikesemahuline ettevõtlus jne. Kokkuvõte: Piltlikult võib maaturismi võrrelda maakoduga, mis pakub varju erinevatele turismiliikidele. Maaturismi määratletakse ka kui mitte- linnalikku turismi. Massiturism Massiturism on: Suurte inimgruppide reisimine ühistel eesmärkidel. Reisimotiivideks olid: Ostuturism (odavad kaubad). Vahelduse vajadus Aktiivne puhkus. Rannaturism Nende komponentide koosmõjul tekkis massiturism! Massiturismi sihtkohti mõjutavad: Hinnatase riigis. Turvalisus. Kuulsad inimesed. Poliitiline ja sotsiaalne tasakaal. Peamised sihtkohad rahvusvahelisel tasandil: Harrodsi kaubamaja Londonis. Dubai ostufestival aasta algul. Moeasjad Pariisist või Roomast.
(sugu,vanus, rass) Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemusel (abikaasa, töötaja, haridus, oskused ) sotsiaalne roll sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard rollikonflikt olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumise alused · Varanduslikud · Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised Võimu olemus ja võimu ressursid Võimu tuntuimaks teoreetikuks on saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on
Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule. Nt võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud, kuid e i pruugi olla kaasatud valitsemisse. Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vaevalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele. Seda põhjustab erinevused suurte inimgruppide vahel. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Selle alused on : varanduslikud; regionaalsed; rahvuslikud; ideoloogilised. Poliitiline kultuur poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks.
transpordisüsteem, valitsus, rahvusvahelini tunnustatus, Põhiseadus, kohtusüsteem, Riigivõimu tunnused: 1. seaduste loomine 2. omab üht keskpunkti 3. maksude kogumine/kehtestamine 4. rahva esindamine rahvusvahelisel areenil 5. igapäevaelu korraldamine 6. kasutab vajadusel vägivalda Riigiasutuse tunnused: 1. omab kindlat struktuuri 2. saab riigilt raha 3. jälgib seadusi Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimgruppide liikumine staatuslikel hierarhia skaalal horisontaalselt või vertikaalselt. Sotsiaalne staatus konkreetse inimese positsioon konkreetses ühiskonnas, mis sõltub antud keskkonna väärtushinnangutest. Sotsiaalne straatum sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria; nt intelligents, aristokraatia, eliit. Eliit suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi tipus,
Mida tähendas olla moodne naine 20.saj. algul? Mood on mittesõnaliste märkide kogum, mis edastab teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta. Igapäevases keeles tähendas sõna moodne teiste inimeste heakskiitu, teatud kuuluvust teatud viisil väljendamises. 20. sajandi alguses, kui oli sõjaeelne aeg, siis oli riietus väga oluline jõukuse ja positsiooni näitaja. 19. sajandi lõpus olid moes lämmatavad korsetid ja S-kujulne ideaalfiguur, kuid 20. sajandi alguses hakkas see mood kaduma. 20. sajandi algul oldi vaimustatud eksootikast - moes olid karusnahad ja idamaised pärlitega kaunistatud peapaelad, millele võis kinnitada efektse sule. Minu arvates oli korsettide kadumine hea, kuna see tähendas naiste jaoks vabamat õhkkonda.. Naised ei pidanud enam kandma korsetti, mis oli sel ajal ahistamise ja allasuru...
ressursipuuduse kasvu. Siiski pole erilist kasu sellest, kui mingi väike rühm inimesi töötab puhtama maailma nimel ja ülejäänud jätkavad samas vaimus. Kuna aga kogu inimkonna või isegi vaid suurema osa inimeste eluviiside muutmine on suhtelistelt teostamatu, on säärane tegevus üsna mõttetu, kuigi vähemalt hea üritus. Mõningad ekstremistid rakendavadd ka jesuiitide põhimõtet ,,Eesmärk pühitseb abinõu". Selliste inimgruppide plaanide ärahoidmisega on palju tööd, kuid siiski saadakse pldjuhul hakkama suuremate õnnetuste ärahoidmisega. Kuigi üritatakse takistada loodusvarade raiskamist (erinevate meetmetega) või lahendada olukorda nende loodusvarade vajadust vähendada, kukutakse seda üritades tihti läbi ja seega ei saa neil üritustel olla mõjusaid tagajärgi, kuna puuduv järjepidevus tagab saavutatu hajumise ja alati tuleb otsast alata. See on küll võimalik, kuid üldiselt oodatust raskem.
lapsed, et see kellel pole kõige uuemat telefoni ja firmariideid, on halvem kui teised, on väär. Ühiskond tingib selle, et paljud noored ei näegi muud võimalust, kui liituda halva kambaga, ilma, et nad saaks kaaludagi eraklikkuse valimist, sest muidu satuks nad pilkamise alla. Vanasti sellist olukorda ühiskonnas ei olnud. Täiskasvanute hulgas on olukord teine-see tähendab, et inimesed tegutsevad grupis sel eesmärgil, et midagi ühiselt saavutada. Osade inimgruppide eesmärgiks on tegutseda ärieesmärgil, kuid palju on ka neid, kes tegutsevad üheskoos heategevuse mõttega. Üksikindiviidil oleks äärmiselt raske tegeleda näiteks varjupaikade mittetulundusühinguga, sest selline tegevus nõuab rohkem kätepaare ja mõtlevaid päid. Ma leian, et inimesel peab olema võimalus valida jääda aeg-ajalt kõrvaltvaatajaks. Eraklikkus tingib selle, et inimene tuleb millegi geniaalse ja originaalse peale. Eraldi olles on
6. Ühiskonnaelu sektorid: 1)avalik sektor 2)erasektor e. turundussektor 3)mittetulundussektor 7. Ühiskonna kihistus: sots. mobiilsus inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise, eristatakse horisontaalset(liikumine keskkonnas nt. ühest linnast teise) ja vertikaalset(liikumine karjääriredelil nt. lihttöölisest spetsialistiks). sotsiaalne staatus positsioon ühiskonnas, olenevalt omandatud väärtustest nt. kõrgklass palju rikkust, maad jne inimgruppide eristumise alused kõrgklass, keskklass, alamklass sotsiaalsed lõhed varanduslikud-, piirkondlikud-, etnilised- ja usulised lõhed 8. Võimu ressursid: 1)ainelised omand(maa, hooned), kapital(raha) 2)vaimsed päritolu, teadmised, kogemused (sots. kapital) 9. Võimu teostamise meetodid: 1)sundlus karisma, hirm 2)autoriteet traditsioonid, mõistuslik kaalutlus 10. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1)kehtestada seadusi 2)koguda makse
kui ka mittetulundussektor sotsiaalkindlustus riigi sotsiaalse suunitlusega maksed, mille suurus sõltub tööandja ja töövõtja tehtud sissemaksetest sotsiaalliberalism liberalismi suund, mis käsitleb vabadust kui isiksuse arengu tingimust, kuid riik peab pakkuma samas ühishüviseid ja muid võimalusi sotsiaalne kihistus rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine sotsiaalne lõhe inimgruppide erisused teatud tunnuste alusel sotsiaalne mobiilsus inimeste ja inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis sotsiaalne tõrjutus olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sotsialiseerumine ühiskonnaga kohanemine
soost, rassist, posits., saavutatud e omandatud staat. teatavate valikute, teenee või pingutuste tulemus (abikaasa, haridus jne). Tänapäeval omab inimene mitut staatust, kuna ta on üheaegselt kaasatud erinevatesse tegevustesse. Inimese sots. staat. tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstand. nim. sots. malliks. Inimgruppide eristumine üksteisest põhjused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, usulised. Võim ühiskonnas: võimu ressursid: omand ja aineline kapital, inimkapital (teadmised ja oskused), sots. kapital (suhted, usaldus). Võimu teost. meetodid: tradit. dünastiad on sajandeid valitsenud, autoriteetsus kuuletutakse veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, mõistuslik kaalutlus maksame
* keskklass- kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria * alamklass- kõige madalama sotsiaalse staatusega inimesed DEMOKRAATLIK (Ei vasta Eestile) MITTEDEMOKRAATLIK *Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline. (Eliit-pos/ hall mass- neg) * Muutumatu tunnus- omistatud staatus Saavutatud- omandatud staatus * Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei ole omavahel kooskõlas. * Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud - regionaalsed - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised 2.5 Võim ühiskonnas domineerimine- valitsemine, ülekaalus olemine * Võimu ressursid: ainelised (kapital (inim/sots), omand) vaimsed (teadmised, kogemused) * Autoriteetne võim- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. * Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul.
esindada riiki · sotsiaalne partenlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka huvigruppe, keda kavandav poliitika puudutab. KIHISTUSMINE · Sotsiaalne kihistus- süsteem, mille abil ühiskond jagab inimesi hierarhilisse struktuuri. · Inimesi jaotatakse klassi elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu baasil. Mittedemokraatlikus riigis on suurim alamklass, demokraatlikus aga keskklass. · Sotsiaalne lõhe- suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjusel võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised. · Sotsiaalne mobiilsus- inimene või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. · Horisontaalne- ühest linnast/majandusharust teise liikumine. · Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. · Põlvkondade vaheline- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja väärtussüsteemi, kui nende vanemad
Villu kui romantiline isiksus Kogu maailma ajaloo vältel on olnud eri inimgruppide ja tüüpide vahel palju sõnelusi ja erimeelsusi. Küll mõistavad üksteist hukka usklikud ja ateistid, konservatiivid ja liberaalid, karsklased ja alkoholilembesed, taimetoitlased ja kõigesööjad. Kuid ajastust hoolimata on alati vaenujalal realistid ja romantikud. Kuidas on siis õigem elada kas faktidest ümbritsetult kahe jalaga kindlalt maa peal või pea julge mõttelennuga ja maailmamuutmisplaanidega pilvedes seda pole nad aegade algusest suutnud otsustada
Virtuaalmaailma mõjud ühiskonnale Virtuaalkeskkonna sünd on toonud nii meie igapäevaellu kui ka ühiskonda uusi tahke ja varjundeid. Eestis on raske leida inimest, kes ei oleks sellise keskkonnaga pidevalt ühenduses ega kasutaks selle teenuseid. Kuidas virtuaalmaailm mõjutab tänapäeval inimese maailmapilti ning missugused on selle maailma voorused ning ohud? „Sünteetilised maailmad“ kahandavad meie privaatsust ja muudavad suhtlust inimgruppide vahel. Hiljuti tuli avalikuks info, et USA Riiklik julgeolekuagentuur NSA on ebaeetiliselt kogunud informatsiooni internetikasutajate kohta, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid. See näitab selgelt kübermaailmate ebaturvalisust ning personaalse privaatsuse kadumist. Kõik meie tegevused on veebis nähtavad ning teistele jälgitavad. Üks enim levinud selline suhtluskeskkond on Facebook, kus levitatakse informatsiooni nii enda kui ka teiste inimeste kohta, mõistmata oma tegude tagajärgi
ots-otsaga kokku tulla. Ühiskondlik jaotus klassideks põhineb ennekõike majanduslikel alustel ehk inimeste jõukustasemel. Liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise nim sotsiaalseks mobiilsuseks. Kihistumine Eestis: Eestis on siisetulekute erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel märkimisväärsed Sotsiaalne kihistus- rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine Sotsiaalne lõhe- inimgruppide eristused teatud tunnuste alusel Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ja inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis Sotsiaalne tõrjutus- olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises Sotsiaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu Tööstusühiskonna põhijooned: Esikohal tööstuslik tootmine Konveiermeetodi kasutamine
Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli Teises maailmasõjas kasutusel tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel, seega oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, slaavlased, mustlased, homoseksaalid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi ikka samade või täiustatud relvadega millega võideldi esimeses maailmasõjas. Suurim areng oli lennukite ja tankide vallas. 9. mail 1950 tegi Prantsuse välisminister Robert Schuman Euroopa rahvastele rahumeelse koostöö, ühinenud Euroopa ettepaneku
inimestevahelises suhtlemises. Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks. Saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall. Sotsiaalne roll- sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard. Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused. Kihistus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Eristumise alused võivad olla mitmesugused: - Varanduslikud - Regionaalsed (sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel); - Rahvuslikud - Ideoloogilised )sh usulised).
kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumine sotsiaalses straatumis. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset. Vertikaalne: putka müüja->putkade ülemjuhataja- >pangateller->panga saali juhataja Horisontaalne- nt maalt linna; ühest majandusharust teise. Sotsiaalne roll- sotsiaalse staatusega sobiv käitumisstandard. Staatus koostöös rolliga. Sotsiaalne tõrjutus- olukord, kus inimesed ei osale ühiskonnaelu korralduses(nt ei osale, kuna ei saa keelest aru; töötus; invaliidsus)
Väärtusõpetus ja eetika Aksioloogia ehk väärtusõpetus on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi. Enamasti peetakse aksioloogia alla kuuluvateks eetikat ja esteetikat. Laiemas mõttes mahub aksioloogia alla kõik, mis on seotud inimeste või inimgruppide ning nende poolt pooldatavate või taunitavate väärtustega, nt kultuuriväärtused, kunstiväärtused, ühiskondlikud väärtused, rahvuslikud väärtused, kristlikud väärtused, põhiseaduslikud väärtused jne. Aksioloogia on filosoofia valdkondadest kõige praktilisem ning vahetumalt inimese tegevusse puutuvam. Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme,
võimu alaliste institutsioonide kaudu.Siirdeperiood-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.Sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elatustaseme igaühele. Liberalism-parempoolne poliitiline ideoloogia , mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust.Sotsiaalne lõhe-suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjused võivad olla majanduslikud,regionaalsed või kultuurilised.Sotsiaalne mobiilsus-inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis.Sotsiaalne straatium-sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria.Survegrupp-legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel.Teadmusühiskond-
Samuti mõjutavad riietust religioon ja seadused nt millised kehaosad peavad naistel avalikes kohtades kaetud olema (araabia kultuur). www.kunstihoone.ee (21.11.10) Keskkonna tegurid: koduses keskkonnas teatud mugavuste olemasolu Töökeskkonnas sama: kaitseriided, duss naha puhastamiseks Kliima ja sellega seotud riietamine ja puhtus Poliitilismajanduslikud tegurid: Tavaline kuuma vee kättesaadavus see käib eeskätt väiksemate sissetulekutega inimgruppide kohta, kelle hulka kuuluvad ka pensionärid ja töötud, ennetav hammastehooldus ja raviteenused inimestel, kes pole võimelised seda endale lubama, kui sissetulekud on piiratud, pööratakse vähem tähelepanu välimusele ja rohkem tervishoiu põhivajaduste rahuldamisele. kui sissetulekud on piiratud, pööratakse vähem tähelepanu välimusele ja rohkem tervishoiu põhivajaduste rahuldamisele. Inimestel kujuneb selle elamistoimingu erinevates osades välja märkimisväärne
liikumist. 14. Iive – rahvaarvu muutumine sündide-surmade ja rände tagajärjel. 15. Negatiivne iive – Rahvaarv väheneb – sureb ja rändab välja rohkem, kui sünnib. 16. Positiivne iive – Rahvaarv suureneb – Sünnib rohkem kui sisse rändab ja sureb. 17. Rahvus – Inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvuste roll, mis põhineb ühtsel territooriumil, keelel, ajalool. 18. Integratsioon – Erinevate inimgruppide omavaheline lähenemine ehk lõimumine. 19. Leibkond – Sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi omavahel olla suguluses. 20. Ülalpeetav – Inimene, kes ei saa palka – õpilased, lapsed, puuetega inimesed jt. 21. Tööjõud – töövõimelised ja tööealised inimesed. 22. Sotsiaalne struktuur – rahvastikujaotus teatud tunnuste alusel, nt. Haridus, usutunnistus rahvus jt. 23
hegemoonia on seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või näiteks riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside (riikide) ees. legitiimsus- valitsemine seaduste alusel valitsemise efektiivsus tulemuslikkus rahvastiku kvaliteet- rahvastiku haridustase, tervislik olukord, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipäane täideviimine riigi-ja omavalitsusinstitutsioonide poolt. sotsiaalne kihistumine inimgruppide jaotamine majandusliku seisukorra ja elustiili alusel sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi liikumine sotsiaalse kihistumise süsteemis hprisontaalne/vertikaalne põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad oma vanemates erineva elukutse ja tihti ka teistsuguse väärtussüsteemi sotsiaalne staatus- inimese positsioon sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema omandatud materiaalsed ja vaimsed ressursid või tema päritolu.
Aga küsimus on selles, et mis on saanud väärtuseks? Mis võiksid olla need väärtused, mille poole püüelda ja mida tuleks õpetada järeltulijatele? Kas enam üldse on neid tõelisi väärtusi? Raamatus ,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" (Hirsjärvi, Huttunen 2005, lk 64) toovad autorid välja, et ,,Väärtusteks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub.Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis." Samuti toovad raamatu autorid välja, et ,,Väärtused ei esinetavaliselt üksikult, vaid rühmituvad inimeste ja ühiskondade tegevuses mingiteks süsteemideks, ideaalikogumiteks, mille kohta kasutatakse nimetust ideoloogia." Tänapäeval ei ole kindlat defineerimist sõnale ,,väärtus". Välismaa psühholoogiakirjanduses on tihti püstitatud kasvatusväärtuste prooblem. Kultuuris peegelduva tegelikkuse taga võib näha mitmeid eri tüüpi väärtusi
Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud...
Finantsid-raha,rahalised vahendid.Föderatsioon e liitriik-riikide ühendus,milles liikmed,säilit.juriidiliselt teatud riikliku iseseisvuse moodust.uue riigi ühise liiduvalitsuse.Fraktsioon-ühte parteisse kuuluvad saadikud parlamendis .Hageja-kohtu kaudu nõudja.Haldus-haldamise objektiks on materiaalne vara,mis tähendab selle korrashoidu, järelvalvet.Heaoluriik-ennekõike seda,et ühiskonnas domineerib võrdsus.Huvide konflikt-erinevate inimeste või inimgruppide huvide vastasseis. Illegaalne-seadusevastane.Indiviid-inimene kui üksikisik teiste seas. Inflatsioon-maj.raha väärtuste pidev kahanem.Intress-laenu või hoiuse kasvuprotsent.Isiksus-inimene kõigi oma veendum.harjumuste,maailmavaadetega.Islam-muhamedi usk. Jaekaubandus-poekauband. juriidiline Isik-igasugune asutus,org.või ühing,mis vastab kolmele põhitingimusele. Kahjum-toote või teenuse tootmiseks kulun. rohkem,kui selle müügist saadi
inimese häid omadusi ja mis terve inimese õnnelikuks oleks muutnud. Humanistide eesmärk on näidata , et inimestel on püüdlus areneda ja täiustada oma potentsiaali. Humanistliku psühholoogia põhiideed: Loomi uurides saab inimeste kohta teada vähe väärtuslikku. Inimese käitumise juurde juhatab meid eelkõige subjektiivne reaalsus. Üksikindiviidide uurimine on palju informatiivsem kui inimgruppide uurimine Peamised jõupingutused tuleks pühendada selle avastamiseks, mis inimkogemust avardab ja rikastab. Uuringud peaksid olema suunatud sellise info avastamiseks, mis aitab lahendada inimeste probleeme. Psühholoogia eesmärgiks peaks olema ammendavalt sõnastada, mida tähendab olla inimene. Selline kirjeldus peaks sisaldama väärtustamise protsessi,
objektiivsetest (tegevusaladega seonduvatest) ja subjektiivsetest (väärtushinnangute ja kultuuritasemega seonduvatest) sotsiaalsetest parameetritest Sotsiaalne straatum sarnaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste võimalustega inimeste grupp. Sotsiaalne staatus inimese positsioon konkreetses kogukonnas, mis sõltub antud keskkonna väärtushinnangutest Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimgruppide liikumine staatusliku hierarhia skaalal horisontaalselt või vertikaalselt 10. Ühiskonna kolm sektorit Avalik sektor Raviasutused Enamus ülikoole Nõo Reaalgümnaasium, Noarootsi Gümnaasium, Tallinna Muusikakeskkool Julgeolekut tagavad struktuurid Maksu- ja tolliamet jne Haldusasutused (linna- ja vallavalitsused) Erasektor FIE OÜ AS Kodanikuühiskond MTÜ SA Seltsingud
Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu) · Järelevalveinstit...
1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia 3
ühiskonnaelu juhtimise riiklikul või kohalikul tasandil Erakonna seadus paragrahv 1- erakond on eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendu, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine Erakond on mittetulundusühing Demokraatia toimib ka erakonna sees VÕIM ÜHISKONNAS *võim- inimese või grupi suutlikus mõjtada teiste tegevust ning saavutada selviisil oma huvide elluviimine *Võimusuhte eripära- inimgruppide ja ühiskonna ebavõrdne jaotus *võimusuhetele iseloomulik on domineerimine *võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed Ainelised omand ja kapital Vaimsed- Teadmised ja kogemused *Nüüdisajal on veel lisandunud inimkapital ja sotsiaalkapital *võimu teostamisel põhimõtteliselt eristatakse kahte kahte tüüpi meetodeid- autoriteet ja sund *kui võim on autoriteene, kuuletuvad inimesed mitte hirmust vaid veendumustest, et võim nõudmised on õigustatud ja targad
tuld Sugukond - veresugulaste ühendus. Edasi neist HÕIMUD (iseloomulik ühine maa-ala, keel ja elukorraldus). külakogukond - tekkis peale raua kasutuselevõttu. Inimesed jäid paikseks ja tegelesid maaharimisega ja karjakasvatamisega. Riik - tänapäevane peamine ühiskondlik ühendus Riikide ühendus - ? (EL, N.A.F.T.A., Aafrika ühendus) Ühiskond Üks kindel seaduspära - ühsikonna sajanditepikkuse arenguga on inimgruppide, rahvaste, riikide vaheline sõltuvus pidevalt suurenenud. Ühiskond- inimeste kogum, kindlad reeglid, erinevad ühiskonna kihid ja nende vahel läbi saamine. Kui süsteem (võrreldav inimorganismiga) Laiemalt ühsikond on tervik mille üksikud osad on omavahel seotud ja loovad koos uue väärtuse. Lihtne vastus küsimusele: miks oleme olemas? Põhiseaduse preambula tähtsus kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvkondadele
Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud. Mõni status rajanrb tunnusel, mille üle inimesel puudub kontrollv mis on päritud. Mt vanu, sugu, rass. Muutumatut tunnust nim. Omistatud staatuseks. Saavutatud e. omandatud status on valikute, teenete, pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab tetaud sobilik käitumise mall. Staatusega sobivat käitumistandardit nim. Sotsiaalseks rollicks. Rollikonflikt on olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmiseed ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused 1.varanduslikud. 2.regionaalsed. 3rahvuslikud. 4. Ideoloogilised sh. Usulised Erinevuste olemasolu on normaalne .Oluline, et mõni erinevus ei domineeriks. Individuaalne ja kollektiivne heaolu. Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: Tööstus-Euroopa riikide sotsiaalpoliitika son esikohal programmed, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada tööotsijate konkurendivõimet.
Psühholoog Psühholoog uurib ja hindab inimeste psüühilisi protsesse ja kasutab niiviisi saadud teadmisi inimeste ja inimgruppide aitamiseks.Psühholoogi töö eeldab eetikat ja vastutust teise inimese ees.Lisaks sellele peab psühholoog ennast pidevalt täiendama ja oskama olla psüühiliselt tasakaalus,et pakkuda oma klientidele kõrgekvaliteedilist teenust. Psühholoogi töö põhisisuks on inimeste individuaalsete iseärasuste uurimine ja nende nõustamine psühholoogilistes küsimustes.Psühholoogi ülesanneteks on iniemese hingeelu ja käitumisega seotud probleemide ennetamine, hindamine,
· Sotsiaalne stratifikatsioon- inimeste järjestumine kihtidesse sõltuvalt nende objektiivsetest (seonduvad tegevusaladega) ja subjektiivsetest (väärtushinnangud ja kultuuritase) parameetritest · Sotsiaalne straatum- sarnaste majanduslike, kulturistlike, sotsiaalsete ja poliitiliste võimalusega inimeste grupp · Sotsiaalne staatus- inimese positsioon konkreetses kogukonnas, mis sõltub antud keskkonna väärtushinnangutest · Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või inimgruppide liikumine staatusliku hierarhia skaalal üles või kõrvale
Nagu USA-s . RAHVASTIKU KVAL. NÄITAJAD:Inimetse haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 13. Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon.Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kijtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud.klassidesse jaotamisel pole määrav majanduslik positsioon vaid ka elustiil. Kõrgklass-eliit, keskklass, alamklass. Mass-tavainimesed nt keskklass. OMISTATUD STAATUD- SUGU, RASS . SAAVUTATU DSTAATUS-valikute, teenete tulemus. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed(linn, maa) , rahvuslikud, ususlised. 14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne). Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või ühiskonnarühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine sõib olla horisontaalne ( ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) VÕI vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus.
sobi omavahel kokku. Koolis tuleb näiteks ette, et õpetaja on ka mõne õpilase ema. Lapsevanema roll eeldab, et ta oleks hoolitsev ja tähelepanelik, õpetajana ei tohi ta aga pöörata oma lapsele rohkem tähelepanu kui kõigile teistele. Organisatsioonis, kus töötajaskonna hulka kuulub ka mõni perekonnaliige, võivad rollikonfliktid kujuneda väga keerukateks. Sotsiaalsed erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihitus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Eristumise alused võivad olla mitmesugused: · varanduslikud · regionaalsed (sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel); · rahvuslikud · ideoloogilised (sh usulised). Tõenäoselt soostub valdav osa inimestest tõsiasjaga, et erinevuste olemasolu ühiskonnas on normaalne. Mitmekesisus mängib positiivset rolli, see rikastab ja pakub uudseid arenguteid. Samas on ühiskonna
Neist lähtuvad inimeste ootused ja käitumine:Staatus kohustab inimest käituma vastavalt selle tähtsusele, kuna antud staatuse tõttu on ühiskonnal tema suhtes sellised ootused. 7. Sotsiaalne mobiilsus: Horisontaalne- on inimese liikumine sarnaste gruppide vahel ehk sinu positsioon ühiskonnas väga ei muutu. (Tapa Maxima müüja läheb Tallinnasse Maxima müüjaks) Vertikaalne- on inimese liikumine erinevate inimgruppide vahel, millega kaasneb aina suurem positsiooni muutumine ühiskonnaga (Ajalehepoiss võidab lotoga). 8. Sotsiaalne kihistumine, selle riskid ühiskonnale ja ideaalne variant Sotsiaalsel kihistumisel jagatakse inimesed mitmete ühiskonna jaoks oluliste tunnuste alusel kihtidesse. Ühe tunnuse väärtustamine ei tohi hakata teistest tunnustest rohkem domineerima, sest see võib jagada inimesed vastasleeridesse. 9. Agraarühiskond: rikkuse allikaks maavaldus, pärisorjuse kriis
(käitumist ja mentaalseid protsesse uuriv distsipliin). 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslikud: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühholoogia
III. Kolmas/kodanikuühiskond/mittetulundussektor kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine Ühiskonna kihistumine Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon - ühiskonna hierarhiline jagunemine majanduslike, poliitiliste või kultuuriliste ressursside alusel. Sotsiaalsesse klassi või kihti kuulumise määravad: · päritolu · varandus · haridus · ligipääs võimule Sotsiaalne mobiilsus inimese või inimgruppide liikumine ühiskonnas · horisontaalne · vertikaalne Sotsiaalne staatus inimese positsioon ühiskonnas · omistatud · omandatud Sotsiaalne roll Sotsiaalsed erisused rahvuslikud regionaalsed varanduslikud jne 4ÜHISKONNAÕPETUS Võim ühiskonnas Ajalugu Tsivilisatsiooni teke ja võim Valitsejate olemasolu üks tsivilisatsiooni tunnuseid Kas võimu koondumine valitsejale vabatahtlik või vägivaldne?
*Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos. Pluralism ja polüarhia PLURALISM mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus POLÜARHIA kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Erinevad sotsiaalsed grupid. Inimgruppide eristumise alused: *Varanduslikud rikkad ja vaesed, pensionärid, üksikemad, suured pered jne. *Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel äärelinn ja kesklinn, jõukad maakonnad ja vaesed maakonnad jne. *Rahvusvahelised eestlased ja venelased, sakslased ja inglased jne. Ideoloogilised, sh usulised parempoolsed ja vasakpoolsed, kristlased ja juudid, moslemid ja hindud jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
