TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX GEENITEHNOLOOGIA YTG0011 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES ERKKI TRUVE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 VALGUD 24/09/09 Miks üldse rakkudel on vaja DNAd? Elusa raku muudab elusaks rakuks kõik need biokeemilised reaktsioonid, mis nendes rakkudes toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku
Tegelased: Bennetite pere Mr.Bennet (vaikne, rahulik, sarkastiline, luges palju) Mrs.Bennet (rumal, elueesmärk oli lapsed saada abielluma, ei osanud käituda ja suur ego) Jane Bennet (väga heasüdamlik, avameelne, tark ja sundimatu) Elizabeth Bennet (avameelne, salakaval, julge ja tark) Mary Bennet (haris ennast kogu aeg, luges, musitseeris jm) Kitty Bennet (järgnes Lydiale, küll aga hiljem ilma temata hakkas käituma) Lydia Bennet (loll, häbematu ja flirtija) Longbourni mõisas, vara oleks edasi läinud pojale, aga polnud ühtegi. Seega nõole mr.Collinsile, kes oli abielus mrs.Lucase tütre Charlotte'ga. Elasid Rosingsis, leedi Catherine de bourgh'i kõrval. Bingley'd Mr.Bingley (naiivne, sõltus sõpradest, avameelne ja sundimatu) Bingley õed (silmakirjalikud, õelad ja näitlejad)
,,Talisman''. 1. Walter Scotti elu ja looming Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Temaatikalt on Scotti romaane jagatud kahte tsüklisse - Soti minevikku käsitlevad teosed ja inglise tsükli teosed. W. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest
Õppejõud: MSC Margit Lenk-Adusoo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2015 Florence Nightingale Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris, aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis justkui kellegi häält „Sa pead tegema midagi väga olulist. Seda ei tee keegi peale sinu“. Kuna Florence uskus jumalat, siis pidas ta seda sõnumit väga tähtsaks. Ühel päeval külastas Florence üht Londoni varjupaika haigetele ja vaestele inimestele
4) E x ½ Laps(x) & ½ Inimene (x) 5) E x Inimene(x) & ½ Laps(x) 4 - Armastus Tõlkida eesti keelde 1) Ax Armastab(Jüri, x) 2) Armastab (Jüri, Jüri) 3) Ax (Rikas(x) -> Armastab (Mari, x)) 4) ½(Ex Ay Armastab(x, y)) 1) Jüri armastab kõiki (igaüht). 2) Jüri armastab iseennast (Jüri on enesearmastaja). 3) Mari armastab kõiki, kes on rikkad (kõiki rikkaid). 4) Ei leidu kedagi, kes armastaks kõiki. 5 - Laused Esitada predikaatarvutuse valemitena 1) Jüri luges raamatut ja Mari samuti. 2) Iga poiss nägi kassi. 1a) Valime predikaadid: Jüri; Mari - indiviidkonstandid Lugesraamatut(x) - x luges raamatut. Lugesraamatut(Jüri) & Lugesraamatut(Mari) 1b) Valime predikaadid: Jüri; Mari - indiviidkonstandid Luges(x,y) - x luges y-t. Raamat - konstant Luges(Jüri,Raamat) & Luges(Mari,Raamat) 1c) Valime predikaadid: Jüri; Mari - indiviidkonstandid Luges(x,y) - x luges y-t. Raamat(x) - x on raamat
Sten Maask, 11b Emadepäeva kevadkontsert Kääpa koolis 8. mail toimus Kääpa koolis emadepäeva kevadkontsert. Kontsert algas kahe solisti Kaisa Jõgeva ja Gertrud Kinna lauluga ,,Ema süda". Laul oli ilus ja hästi esitatud ning mõlemad lauljad ei seisnud tavapäraselt lava ees, vaid üks oli aula taga otsas ja teine siis lava peal. Pärast seda luges õhtujuht Reijo luuletuse ning seejärel esitas koor laulud: ,,Lauluhaldjas", ,,Väikene laululind", ,,Mis on mõisa metsa taga" ja laul ,,Ema", millel olid ka solistid juures. Laulud esitati väga hästi arvestades seda, et koori moodustasid alles noored põhikoolilapsed. Nüüd luges taas Reijo luuletuse ning pärast seda tuli õhtu kindlasti huvitavaim osa, näidend ,,Kange Kalevipoeg", esmapilgul võib küll tunduda, et tuleb jälle mingi vana ja igav näidend, kuid
arvutiõpetaja J Raamat räägib üheksanda klassi lõpuaktusest. Direktor peab kirjutama kõne, aga laseb seda teha hoopis õppealajuhatajal (Sepikul). Sepik kirjutab kõne mälupulgale ja viib selle direktori laua nurgale. Volli ja Hannes vahepeal täiendasid õppealajuhataja igavarkõnet, lisades sinna mõned naljakad sündmused. Kätte jõudis aeg, mil aktus pidi algama, aga director ei jõudnud kõne läbi lugeda. Drektor Peep luges kõne ette, kuid samal ajal kui direktor kõnet luges siis õppealajuhataja vehkis kätega, et ära loe edasi, aga direktor ei saanud sellest aru ja luges enesekindalt edasi. Vahepeal jagati kätte lõputunnistused ja kiituskirjad. Peale aktust helistas Volli Hannesele ja ütles ,,Oli ju lahe aktus?" ja Hannes oli sellega nõus. Sepik läks tööle Haridusministeeriumi osakonnajuhatajaks. Mulle meeldis see raamat väga, huvitav oli see, et see
S0001 R O0,01 Tuli 1 Kustub (L1) S0002 R O0,02 Tuli 2 Kustub (L2) S0003 R O0,03 Tuli 3 Kustub (L3) S0004 S SY21 Käivitab programmi S0005 =*= 01 Tuled ei põle S0006 L I0,01 Start S0007 # 02 S0008 * 02 Tuli 1 põleb (L1) S0009 L T00 Taimer T00 luges viite ja rakendus (2 s) S0010 # 03 S0011 * 03 Tuli 1 ja 2 põlevad (L1 ja L2) S0012 L T01 Taimer T01 luges viite ja rakendus (2 s) S0013 # 04 S0014 * 04 Tuled 1;2 ja 3 põlevad (L1, L2 ja L3) S0015 L T02 Taimer T02 luges viite ja rakendus (2 s) S0016 # 05 S0017 * 05 Kõik tuled kustunud
Interneti-portaalide aadress kirjutatakse läbiva väiketähega Nt: www.rate.ee ~ rate.ee, www.youtube.com ~ youtube.com. Neid käänatakse sidekriipsu abil: suhtleb www.rate.ee-s, luges postimees.ee-st, saatis everyday.com-i kaudu meili. Kuna see hääldub [reit], siis käänama ülakoma abil, nt suhtleb Rate'is, Rate'i konto Teised portaalinimed: Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Portaalinimesid kirjutatakse suure algustähega.
Gustav Suits “Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” 1883-1956 Lapsepõlv • Sündis Tartumaal Võnnus kooliõpetaja perekonnas • Kasvas üles ema, õe ja õemehe juures • Luges palju seiklusjutte kui ka Piiblit, mille luges läbi juba 6-aastasena Koolitee • 1892-1895 kohalik külakool • 1895-1896 Tartu algkool • 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium • 1904-1905 Tartu Ülikool • 1905-1910 Helsingi Ülikool Eraelu ja töö • 1911 Abiellus soomlannaga • 1911-1913 töötas Helsingi ülikooli raamatukogus • 1913-1917 oli Helsingi Vene Gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetaja • 1921-1944 Tartu Ülikoolis kirjandusloo õppejõud • 1944 põgenes perega Rootsi
peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures. 2 2.Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres.
Ta mõistis et oli jätnud dokumendi koju, kuid tal olid taskus pildid ning miilits ei võtnud teda kaasa. Theo restorani tuli näitleja, keda ta tahtis alandada, sest kunagi nooruses olid näitlejad teda alandanud(kutsusid oma korterisse kus jõid ja loopisid kalleid raamatuid aknast välja) Theo jäi naistega Balti jaama, sest Viktor hakkas kaklema ja ta viidi miilitsasse. Theo sõitis naistega nende juurde, taksos jutustas neile oma unenägudest. Naiste juures jõid viina, algul punapea luges ja blond tantsis Theoga. Punapeo sidus Theo kinni kuid talle ei meeldi vägivaldne seks. Järsku ilmus Viktor. Theo läks koju ja trepikojas nägi verd tilkumas. Joodik oli läbi klaasi kukkunud, esimene korter pani ukse kinni, teine kartis verd. Peeter kartis loomi, sest ta ei teadnud millised nad on. Eero kirjutas nelinurksetele paberitele mis olid enamasti valged, vahel kollakad. Luuletajad olid
Ortodokssed kirikuringkonnad tahtsid teost ebamoraalsuse tõttu keelustada: enesetappu käsitab kristlik teoloogia surmapatuna, millele ei saa järgneda kahetsust ja andeksandi. Noorema ehk ,,tormi ja tungi" põlvkonna kirjanikud võtsid teose vaimustunult vastu, nähes selles kirgede, inimese meelelisuse tunnustamist, ja samastusid Wertheriga elus, teinekord isegi surmas. Tollane sentimentaalne lugeja ei suutnud eristada autorit ja kirjakirjutajat Wertherit. Ta luges teost nii, nagu Werther ise raamatuid luges, samastudes täielikult loetuga, suutmata panna mängu oma mõtte- ja tundejõudu. Kuigi teos kirjutati rohkem kui 200 aastat tagasi, on isegi tänapäeval selle populaarsus suurem. Kirik ei mõjuta enam nii palju inimeste elu ning selle tõttu on muutunud inimeste suhtumine raamatusse hakatud on hindama erinevamaid mõtteid, mis Werther välja tõi ning nendest arusaamine on samuti erinenud, kuid ühine mõte on koguaeg säilinud.
Aastal kolis pere Tallinna. Esimeseks kooliks oli tal koduõpilaste ring. Seejärel (1875) astus Eduard nn Kentmanni kooli. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi, ning Tallinna Kreisikooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õppis ühe semestri ning pääses kreisikooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta ka selle. Eduard Vilde hakkas aega veetma peale kooli lugedes ja teatris käiies. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õppis ta Eesti kirjakeele selgeks ja hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. Aastal valmis ta esimene jutt ,,Kurjal teel". 1882a sai ta ajalehe ,,Virulased" töötajaks. Vilde tegi ka katse omandada Tartu ,,Postimeest" see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada. Pärast seda asus E.Vilde tööle Riias. Seal oli tema peamisteks sissetuleku allikateks lühijuttude kirjutamie
LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2
Juss proovib küll Mari tagasi võita, kuid tulutult. Mari eemalolekuga tekivad Jusslie enesatapumõtted. Mari tunneb ennast süüdi Jussi surmas, kuid endiselt pühendab oma aja Andrese lastele. Andrese ja Mari abielu ei kiida aga keegi heaks. Mari süüdistatakse Jussi surmas ning teda nähakse läbi, et too soovib saada ainult talu perenaiseks. Kõige selle tõttu kaob Vargamäe talus õnn ja rõõm. Üha enam matab Andres end töösse ning lõpuks hakkas ta otsima lohutust ja luges Piiblist Hiiobi lugu. Kui ta seda luges mõtles ta oma elu üle järele. Lõpuks kordas ta poja sõnu:“Sina oled seda teind ja minu ema tegi, ega muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel.“ Marile läks see väga südamesse. elu Andrese kõrval on samuti kannastuste ning töörohke. Kõik mis ta tegemata oli jätnud, panustas ta Krõõda lastesse. Andrese elu polnud lihtne, ta kaotas naise, keda ta kõige rohkem armastas
seda, et tal oleks rohkem raha kui Andresel 7.Missugune oli Andrese, missugune oli Indreku seisukoht nn vareste ja raudkullide küsimuses? Kuidas lõppes vendade vaidlus? Indrek oli vareste pool, sest nemad olid seal varem olnud, Andres aga raudkullide poolt, sest nad olid tugevamad. Et enda arvamust kinnitada, võttis ka Andres väiksema venna peal jõu kasutusele. 8.Kirjelda kuidas Indrek õpib tundma täiskasvanute maailma ja armstuse müsteeriumi? Indrek luges palju raamatuid ning jälgis enda ümber roimuvat pingsalt, nt. juulas õdede juttu pealt. Indrek armus kirjutaja juures olles Millisse, kellele lubas, et peseb alati panni enne lia praadimist ära. 9.Kuidas mõistad väidet ''Andres heitleb pidevalt tõe poole ja sellest eemale''? Andresele oli alati esikohal õiglus ning seetõttu ei vältinud ta nt. kohtuskäimist, kuigi oleks võinud, sest pidev Pearuga nääklemine heitis peale ta enda veel halba varju ka tema perekonnale
mõelnud ta eesootavatele probleemidele naabrimehega. Kuna kraav oli Pearu maal, siis andis see hea võimaluse nääklemiseks. Andres kulutas palju aega nuputamisele, kuidas Pearut üle kavaldada, et oma tõde ja õigust maksma panna. Selle asemel oleks ta võinud teha arukat ja läbimõeldud plaani, et oma talu saaki suurendada ja elu parandada. Mina pole nõus väitega, et Andres luges Jussi haual palvust sellepärast, et keegi teine seda ei teinud ja selleks et Mari enesetunnet parandada. Mina arvan, et peale Krõõda surma oli algul juba Andresel idee Mari endale perenaiseks võtta ja Juss jäägu sauna edasi. Ta luges hoopis palvust selleks, et Maris paremat tunnet tekitada, et ta siis ruttu Andresele perenaiseks läheks ja
Fjodor Dostojevski Elu ja looming Pärit moskvast isa (arst vaesehaiglas) oli lahti öelnud vaimuliku seisusest, pidas oluliseks karjääri , tahtis saada aadlikuks. Oli karm iseenda ja laste vastu Elu lõpus ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks. Siis aga hakkas jooma ,laastus. Ema-vastand isale, kaupmeheperekonnast, lihtne, südamlik, andis lastele alghariduse, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD-üksik,kinnine, luges palju Õpinud- 1834-36 õppis pansionides, karm distsipliin. 1836.a tekkis kirjandus huvid. Luges paju romantikuid 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-43 peterburi sõjaväeisendite kool- raske periood.Ei soovinud saada sõjaväelaseks vaid unistas kirjandus tegevusest. 40ndate Looming 1844-45 ,,Vaesed Inimesed" FD-d huvitab inimese hingeelu, psüühika ja sotsiaalse keskkonna vastastikune mõju. 1846- romaan ,,Teisik" 1847 ,,Valged ööd" Kokkuvõte:
1831. aastast oli Prantsuse konsul Civitavecchias ja Triestes Nägi kuidas Moskvas oli tule kahju, kuid tal endal kogemusi selles ei olnud Milanis ta alustas kirjaniku tööd ja varakult lasi välja "Histoire de la Peinture en Italie" “Rooma, Napol ja Firenze 1817. aastal” 1820. aastatel omandas ta endale reputatsiooni kui vaimuka arutlejan 1830. aastatel laseb välja raamatu „Punane ja must“ – seostunud õnnetusega, millest ta luges ajalehe kriminaalkroonikas 1835-1836. aastatel oli huvitatud „Henry Beyle elulugu“ kirjutamisega 1838. aastal lasi välja oma viimase romaani „Parma klooster“ GUSTAVE FLAUBERT Flaubert sündis Ülem-Normandias Rouenis 1840. aastal läks õppima õigusteadust Ta tutvus Victor Hugoga ja 1840. aastal reisis ta Püreneedesse ja Korsikale 1846. aastal hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lähedale Croisset'sse,
Ka muud eestiaegset lastekirjandust puutus talle kätte, sealhulgas Karl Ristikivi "Semud" ja "Lendav maailm". Need laenas perekonnasõprade Starkopfite riiulilt. Lugemisvara teise poole moodustasid aga purunõukogulikud teosed, nii päris lasteraamatud kui ametlikult täiskasvanutele mõeldud teosed. Jaani tädi Mara, kes töötas raamatupoes, ostis talle enam-vähem kõik raamatud partisanidest ja ka Stalini preemia laureaatide sarja. Luges nad enamuses kõik läbi, mõned igavamad jättis küll pooleli nagu "Kaugel Moskvast" või "Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest"
Olevas käändes on KOMATA nt.Mari meie klassivanemana on tubli. Eelislisand-> KOMATA nt. Meie klassivanem Mart on tubli. Järellisand-> KOMA(DE)GA Mart, meie klassivanem, on tubli. Omastava käände lisand-> Üks koma nt. Mardi, meie klassivanema hinded on korras. Kui-lisand -> KOMATA nt. Mart kui meie klassivan on meile eeskujuks 10) Rind- ja põimlause. Lauselühendid. . LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! RINDLAUSE: lause lause kõrval. Kaks võrdset lausepoolt, võid punkti vahele panna. Nt Õpetaja kirjutas Peetrile hea hinde ja poiss oli õnnelik. Ja asemel võib olla punkt ja saad kaks võrdset lauset.
Fotoromaan Kuidas elad, Ann Aidi Vallik Reelika Jõuram 7. klass Ann leidis keldrist kastide alt ema päeviku. Ann luges ema päevikut. Ann läks emaga tülli ja läks sõbranna suvilasse. Rahvast oli palju. Pidevalt toimusid joomingud. Ann kohtas Timot ja kaotas talle süütuse. Suvila saun läks peaaegu põlema Oleg uppus ära. Ann läks sõpradega tülli. Ann jäi üksi segi pööratud suvilasse. Neiu igatses ema. Otsustas koju naasta
Ta armastab pidutsemist, väljas söömist ning selle juurde kuuluvaid arukaid vestlusi, mille tarvis on tal teadmisi igast vallast, ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda. Kuna ta rääkis soravalt prantsuse keelt ja oli saanud hea hariduse, siis peeti temast seltskonnas väga lugu. Harva viibib Onegin kodus ning kui see juhtus, siis ta kas magas või sättis end parajasti taas väljumiseks. Ta luges ka palju, kuid ainus, mida ta siin ilmas ei mõistnud, oli lüürika, seega luges ta vaid proosat. I peatüki keskpaigus hakkab Jevgeni suurilmaüritustest tüdinema. Teda tüütavad naised, kes on truudusetud ja kahepalgelised, samuti väsib ta pidutsemisest ning Peterburi kärarikkast elust. II peatüki algul kolib Jevgeni maale. Esialgu paelus teda maaelu, ta tundis end hästi, kuid paari päevaga tüdines ta ka sellest ning vajus taas oma spleeni. Ta ei usu siiani armastusse, on
François Rabelais • François Rabelais oli üks tähtsamaid prantsuse renessansiajastu humanistlikke kirjanikke. • Tema tuntumad teosed on "Pantagruel" (1532) ja "Gargantua" (1534). • Rabelais kirjutas ka nimede Alcofribas Nasier (mis on anagramm tema nimest) ja Seraphin. Rabelais • Rabelais sündis jõuka advokaadi peres Prantsusmaal. • François Rabelais oli nooruses mungaks algul frantsisklaste, seejärel benediklaste kloostris,kus ta aga salaja luges antiigi teoseid. • 1527. Pääses ta kloostrist ja hakkas suhtlema humanistlike rindkondadega. • Õppis Montpellier ülikoolis arstiteadust ja hiljem tegutseski peamiselt arstina ning luuletas Jaochim Du Bellay kardinalist sugulase sekretärina. • Ta suri Pariisis.
6.03.2012, kell 10.00 Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, saal 202 Kohtunik Eha Poppova Kohtu koosseis: Eva Poppova, Linda Luhaäär, Liina Läll Prokurör Rita Siniväli Kaitsja Rein Kiviloo Kriminaalasi KarS § 114 p1,3 Süüdistatav Juri Danilisen. Kannatanu Ljudmilla Potsina. Kui kohtunik siseneb kohtusaali, siis rahvas tõuseb püsti. Istumiseks annab loa kohtunik. Kohtunik avab istungi sissejuhatavate sõnadega ning rääkis tunnistajatele nende kohustusest rääkida tõtt. Siis luges ta ette süüdistatava õigused ning pärast seda kannataja õigused. Edasi luges kohtunik ette kohtu koosseisu. Järgnevalt saadeti tunnistajad kohtusaalist välja. Kuna süüdistatav ja mõned tunnistajad ei osanud eesti keelt, siis oli kohtusaalis kohal ka tõlk. Algas prokuröri süüdistuskõne. Kõigepealt andis ta ülevaate juhtunust: 19. 21. juulil 2011 aastal tapeti Süsta 14-11 Sergei ja Andrei Potsin tahtlikult ja julmalt viisil. Edasi luges ta ette,
Ükspäev lähevad Ann, Gregor, Sander ja Marts, kõik Gregori paremad sõbrad, Pärnusse Kätlinile külla. Nad lähevad sinna renditud autoga. Teel võttis politsei nad rajalt maha, kuid poisid andsid neile altkäe maksu ja sõitsid edasi. Pärnus tegi Gregor kõrtsis kõigile välja ja kinkis Annile kuldketi. Kogu selle aja jooksul mõtles Ann, kust see raha kõik tuleb. Gregor ütles,et neil on Martsuga mingi äri. Õhtul koju jõudes luges Ann Kätlini meili. Kätlin kurtis seal enda elust Pärnus. Järgmine päev läks Ann Gregoriga kinno. Gregor tuli Annile koju järgi, aga kuna tüdruk vajas veel aega enda sättimiseks, lobisesid Gregor ja Anni isa. Nad rääkisid Gregori perest ja õppimisest ja muust sellisest. Siis mindigi kinno. Peale kino tahtis Gregor Anniga autos magada, aga Ann keeldus. Siis mindi Gregori juurde koju, sest ta vanemad olid parasjagu ära. Joodi veini ja nauditi üksteise seltsi
Seal näidati pronksöö mässu ning Katja oli selle kaasosaline, kuigi tema sõnul oli ta ainult oma poisi Vitjaga kaasas. Kaarina oli niivõrd pettunud, et kirjutas Katjale pika kirja, mille lõpus tuletas talle nende erinevaid lapsepõlve mälestusi meelde, ise kartes et nende kogu sõprus on nüüd läbi. Kuid kirja sai Katja kätte ning läks Kaarinaga rääkima, ilmselt otsima lepitust. Karl-Erik oli leidnud mööblifirma direktorite paberite seast ühe jutu või raamatu käsikirja, luges väikse katkendi ja muutus väga uudishimulikuks. Kui isa seda nägi, oli ta meeletult õnnelik et poiss selle leidis ja rääkis talle, et see ongi tema enda kirjutatud. See oli pakutud isegi noorteajakirja avaldamiseks, aga ei isa tollel ajal seda välja anda tahtnud. Isa oli lubanud seda oma pojal lugeda ning muidugi tahtis ka hiljem tagasisidet saada. Kiirköitja peale oli sinise pastakaga maalitud ,,SUUSAMÜTS''. Suusamütsi lugu rääkiski suusamütside varastamisest, kuidas üks
Holden, kes pole mitte millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki - ta on välja visatud mitmest koolist halva õppeedukuse pärast. Viiestst eksamist sooritas ta ainult ingilse keele ning kuna ta ei julge vanematele sellest rääkida, hulgub ta mööda New Yorki. Holden visatakse välja kallist Pencey erakoolist. Rusutuna läheb ta abi otsima oma vana ajalooõpetaja Mr. Spenceri juurde. Nad vestlesid poisi hinnetest ning lõpuks luges õpetaja Holdeni ebaõnnestunud kirjatöö talle valjusti ette. Holden tundis end ebamugavalt ning läks esimesel võimalusel minema. Koolist saadeti Holdeni vanematele kiri. See pidi kohale jõudma umbes nädala pärast, seega ei tahtnud noormees enne seda koju minna, sest ta tahtis lasta vanematel seda seedida ning lootis, et hiljem on nad mõistlikumad ega õienda temaga. Internaati jõudes tuli tema tuppa Stradlater, kellel oli kiire, kuna ta kiirustas kohtingule.
Seal näidati pronksöö mässu ning Katja oli selle kaasosaline, kuigi tema sõnul oli ta ainult oma poisi Vitjaga kaasas. Kaarina oli niivõrd pettunud, et kirjutas Katjale pika kirja, mille lõpus tuletas talle nende erinevaid lapsepõlve mälestusi meelde, ise kartes et nende kogu sõprus on nüüd läbi. Kuid kirja sai Katja kätte ning läks Kaarinaga rääkima, ilmselt otsima lepitust. Karl-Erik oli leidnud mööblifirma direktorite paberite seast ühe jutu või raamatu käsikirja, luges väikse katkendi ja muutus väga uudishimulikuks. Kui isa seda nägi, oli ta meeletult õnnelik et poiss selle leidis ja rääkis talle, et see ongi tema enda kirjutatud. See oli pakutud isegi noorteajakirja avaldamiseks, aga ei isa tollel ajal seda välja anda tahtnud. Isa oli lubanud seda oma pojal lugeda ning muidugi tahtis ka hiljem tagasisidet saada. Kiirköitja peale oli sinise pastakaga maalitud ,,SUUSAMÜTS''.
10.1917 Oktoobri revolutsiooni puhkemine · 27.10.1917 Võetaksevõim Tallinnas üle · 15.11.1917 Maanõunike kogunemine Toompealossi, võeti vastu 3 otsust · 21.02.1918 vanemate kogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti · 23.02.1918 Esimest koeda loeti Pärnus ette iseseisvusmanifest, Endla teatris. · 24.02.1918 Koostati Vabariigi Ajutine Valitsus. · 25.02.1918 Majadel lehvisid rahvuslipud, keskpäeval korraldati sõjaväeparaad, mille alguses luges peaminister K.Päts Tallinnas ette iseseisvusmanifesti. · 11.11.1918 Toimus üle pika aja Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust EV esimene relvastatud struktuus EESTI KAITSELIIT. · 28.11.1918 Vabadussõja algus. Rünnak Narvale · 7.01.1919 Eesti Rahvaväe vastupealetungide algus · 17.-18.01.1919 Utria dessert. Narva vabastamine · 30.-31.01.1919 - Paju lahing. Hukkus J.Kuperjanov, lõppes Eesti võiduga, vabastati
Lauseliikmed ALUS -näitab lauses tegijat või olijat . Küsimused :kes ? mis ? kelle ? Miille ? Keda ? Mida ? ( nim.,osa, om, kääne.) Nt ema luges raamatut. ÖELDIS -Väljendab lauses tegevust , kõige tähtsam lauseliige , igas eestikeelses lauses PEAB olema vähemalt 1 öeldis küsimus :mida teeb ? SIHITIS - Väljendab kellele või milleleon lauses tegevus suunatud . Küsimus : Keda ? Mida ? kelle ? Mille ? Kes ? Mis ? MÄÄRUS -Väljendab lauses muid täpsustavaid asjaolusid . Põhiliigid : Kohamäärys (kus?) Ajamäärus (millal ? ) Viisimäärus (kuidas ?) Hulgamäärus (kui palju `?) Nt
Sinihabe Ükskord ammu elas mees kellel oli sinine habe. Teda nimetati Sinihabemeks. Tal oli palju teenreid, uhked majad ja naine. Varsti pidi Sinihabe pikemaks ajaks ära minema. Sinihabe andis naisele ühe kuldvõtmekese mis teeb kõik uksed lahti peale selle koridori lõpus oleva ukse. Sellel uksel oli oma võti ja Sinihabe luges sõnad peale, et seda ust lahti ei tee muidu ootab naist ees ränk karistus. Kui Sinihabe oli läinud tuli naisele sõbrannad külla. Kui nad kuulsid Sinihabeme varandusest läksid kõik naised segi. Naisel lõppes kannatus ja võttis võtme. Ta tegi ukse lahti ja nägi varanduse asemel surnud naisi. Sinihabe jõudis koju nägi, et naine on kambris. Nüüd ootas naist suur karistus. Varsti pidid vennad tulema, aga Sinihabe võttis mõõga välja . Aga
suguvõsaga seotud isa, vana- ja vaarisa liini pidi. Trubetski Vürstiriik. See oli iseseisev 1164 1196, 1202 1211, 1212 1240, 1357 1566 ja tegelikult ka 1611 1634. See asus täpselt selles kolmnurgas, kus tänapäeval Valgevene, Venemaa ja Ukraina kokku puutuvad. Trubetsky on Eesti punkbändide lipulaeva Vennaskond solist. Esimene kontsert toimus 23. oktoobril 1984. aastal Tallinna 49. keskkoolis. Algselt ei teadnud keegi Vennaskonnast, et nad seal mängivad, vaid Tõnu luges seda ERKI-s seina pealt, et tuleb punk-kontsert, kus on kirja pandud, et ka nemad esinevad. Enne esimest kontserti ühtegi sellist proovi, kus oleks kõik bändi liikmed kohal olnud, ei õnnestunud neil teha. Igaüks õppis lood eraldi selgeks.
Markus: Kati tuttav Sündmustik Jaanipäeval kohtus Kati Juhaniga. Kerstil tuli sünnipäev, Juhan tuli Katile külla. Juulis toimus Pärnus pidu, kus Katile anti tablett, mis ta uimaseks muutis. Markus vägistas ta. Juhan pettis Katit. Sügisel teatas Markus Katile, et tal on HIV. Tuli välja, et ka Katil on see. Kati hüppas parkimismaja katuselt alla. Alles hiljem said kõik aru kui tore ja hooliv Kati oli. Juhan luges ta päevikut ja sai aru kui väga Kati teda armastas.
Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Seitsmekümnendad Neljaselt lugema õppinud Võrumaa poiss Margus Konnula luges poisikesest peast teinekord kümme raamatut päevas. «Lasteraamatud ei ole ju tihtipeale väga paksud,» kommenteerib Contra, kelle lemmik eesti lastekirjanike seas on Andrus Kivirähk. Veel kuulus Contra põnnipõlve palju Läti televisiooni. Läti keele kesist oskust põhjendab Contra laiskusega. «Muide ühe vana sõnaraamatu järgi omadussõna «laisk» on läti keeles «laisks», aga see on arhailine läti keel, praegu kasutatakse rohkem mingit muud sõna,» teab Contra
Jevgeni Onegin 1pt Jevgeni Onegin- nõtke, elegantne, vaba hoiak, meeldiv. Daamihuuled võib imeruttu naeratama võluda. Puudus kirg heli ees, luges Adam Smithi. Vabalt valitses armuteaduses. Noorelt jahe, ükskõikne, siiras, ustav, teravmeelne, armukade, kurvameelne, sädelev. Sai endale onu mõisa- seal oli tal igav. Diana- Onegini armastus ballisaalist. 2pt Vladimir Lenski- noor ja sirge poeet naabermõisast. Südames valitses arm ja truudus. Uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee. Otsis unelmaid. Kõnerikas. Onegin ja Lenski- vastandid. Hakkas meeldima koos ratsutada ja vestelda. Sümpaatia.
Siis võttis ta käsile kreeka keele ja õppis sellegi iseseisvalt selgeks. Sel vaimse arenemise astmel juhtus temaga sama mis Descartes ´igagi. Keelte uurimine ei rahuldanud enam ja ta võttis käsile loogika. Katsed 15 aastase noorukina reformida humanistide ja skolastikute pakutud loogikat said aluseks tema universaalsele matemaatikale. 15 aastaselt hakkas õppima õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Kummatigi ei tegelenud ta ainult õigusteadusega. Esimesel kahel aastal luges ta palju filosoofialaseid teoseid ning sai esmakordselt teada, et moodsad ehk natuurfilosoofid, nagu Galilei , Kepler ja Descartes, olid avastanud uue maailma. Ta jõudis arusaamisele, et seda uuemat filosoofiat võib mõista ainult inimene, kellel on vajalikud teadmised matemaatikas. 17 aastaselt sõitis ta Jeenasse, et leida tugevamat matemaatikaõpetajat. Kuid teda ei huvitanud mitte üksnes matemaatika. Noormees võttis ajaloo, arheoloogia ja õigusteaduse tunde
Puuduva õpperaha teenis Tammsaare tasa tööga- oli valvur, andis tunde kooli algklassides. Kuna erkoolidel ei olnud õigust korraldadas küpsuseksameid, sooritasid õpilased neid mõne kroonugümnaasiumi juures. Tammsaare tegi seda Narvas. Treffneri gümnaasiumi läbielatut kirjeldab Tammsaare oma „Tõe ja õiguse” II osas, mis on kõige tüübikirevam teos tema loomingus. Tammsaare sai Treffneri gümnaasiumist korraliku humanitaarhariduse, ka vene kirjanduse tundmise. Luges palju Dostojevskit. Oma kirjanikutöö algusjärgl oli Tammsaare puhtakujuline külarealist. Tema lühiprosat hakkas ilmuma 1900.aastast „Postimehes”, 1901.aastast Suitsu toimetatud albumites ja Tallinna ajalehes „Kiir”. Peagi järgnesid pikemad jutustused : „Kaks paari ja üksainus”, „Vanad ja noored”. Esimesd tööd avaldati A.Hanseni nime all. Kirjanikunimi Tammsaare on tarvitusel 1902.aastast. Juba kooliajal oli Tammsaare saatnud ajalehtedele kaastööd. Peale gümnaasiumi
12.1798 22.04 .1850 Tartu oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada.Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu.Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust.Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade
Loodusõppe programm ,,Kohtume Metsas`` Kõigepealt nägime lagendikku kus oli tehtud lageraiet sinna olid jäänud vaid mõned seemnepuud ,kust seemned kukkuvad maha ja millest kasvavad uued puud. Seejärel rääkisime hooldus raiest mis tähendab, et on osad puud maha võetud siis on teistel puudel rohkem ruumi kasvada. Määrasime ka valdava puuliigi .Võtsime viie meetrise nööri üks meist seisis ühe koha peal paigal ja teine kõndis ringi ümber tema ja luges ringi seest kokku kõik puud. Nii saimegi valdavaks puuliigiks kase. Taimerindejärjekord: samblad, rohttaimed, puhmad, põõsad, puud. lodumets on vesine segamets kus kasvavad valdavalt lepad. Veel mõõtsime me puu vanust. Torkasime puu sisse pulga ja võtsime välja ja siis lugesime rongad pulga sees kokku ja saimegi puu vanuse. puu kõrguse saime kui kõndisime puust nii mitme sammu kaugusele ,et sa nägid selle puu latva. Siis oligi puu kõrgu umbes sama mis sinu kaugus puust
Sihitis Maria Tširkova Narva Vanalinna Riigikool 6. klass SIHITIS ON LAUSELIIGE, MIS NÄITAB TEGEVUSE OSALIST, KELLELE VÕI MILLELE ON TEGEVUS SUUNATUD. Sihitison lauses tavaliselt nimisõna või nimisõnaline lauseosa: Ootasin külalist. Laps luges pikka ja igavat muinasjuttu; Reegel ainsus mitmus Nimetav Nimeta Omastav v osastav osastav Sihitise käänded Täissihitis= nimetav, Osasihitis= osastav omastav Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus lõpetatakse 100% Eitav lause Jaatav Lause Sihitise kasutamine käänetes
valetaja- petis. Meeldib uhkustada tuntud inimeste kuulsusega- näiteks Puskiniga. Kohutnik Ljapkin- Tjapkin- on läbi lugenud viis või kuus raamatut- seega oma seltskonnas kõige targem ning vabameelsem. Teeb palju oletusi, on kaalutlev. Pidi revidenti kartma, sest pidas kohtu eesruumis hanesid, kasutas oma võimu enese kasuks ära. Tegi oma tööd nö kuidagi moodi. Postiülem- liiga naiivne ja lihtsameelne. Peab revidenti kartma, sest luges kodanike kirju, pärast kasutas seda ära, et saada mida tahtis. Ivan Kuzmitz spetin Hoolekandeülem- Artemi Filippovi. Pealekaebaja, intriigitseja, omakasupüüdlik. Kooliülem- Luka Lukits Hlopov. Orjameelne isik. Tegi kõike, mida nõuti. Oma pea jäi nö ukse taha. Linnapea- Anton Automovits Skavoznik. Küllaltki tark, võttis altkäemakse, kuid käitus siiski soliidselt. Oli teadlik linna olukorrast- teadis, et kõik on omakasupüüdlikud jne.
Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli kogu oma elu äärmiselt huvitatud ja kursis maailmas toimuvaga nii poliitilises, ajaloolises, ühiskondlikus kui kultuurilises plaanis, ta luges palju nii ilukirjanduslikku
seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas. Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja erialal, mille ta lõpetas 2011. aastal. * Millal, kus kirjanik elas, millega tegeles? Mis võiks temast meelde jääda? * Millal loetud teos esmakordelt ilmus / millal kirjanik teose kirjutas? Kui oluline see teos kirjaniku loomingus on? PS. 1. augustil 2015 luges autor Jim Ashilevi oma romaani "Kehade metsa" publikule otsast lõpuni ette. See oli esimene kord, kui romaan avalikkuse ette jõudis. Erinevate Tubade Klubi uksed avati kell 12 ja suleti keskööl. Kõik võisid tulla ja minna, nagu soovisid. Jim muudkui luges. Kuulajad viskasid vaasi münte, mille eest lõpuks "Kehade mets" ka trükiti. „Kehade mets“ pälvis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 3. koha.
Vahatahvlid. Vahatahvleid kasutati Euroopas. Vahatahvli keskosas oli süvendpind. Tahvli keskosa täideti vahaga.Vahatahvlile kirjutati stiilusega, Kirjapulga üks ots oli terava otsaga. Teine ots oli lame. Teade kriibiti vahasse terava otsaga. Teate saaja luges selle läbi ja kustutas. Vastuse kirjutas ta samale tahvlile. Mitu vahatahvlit moodustasid raamatu. Vahatahvkeud jasytatu arvepidamiseks. Samuti kasutati neid ka kirjavahetuseks. Nad olid kirjutusmaterjaliks mitu sajandit. Sulg Teravaotsalisest metallist või elevandiluust valmistatud stiilus ei olnud papüürusele ja pärgamendile kirjutamiseks kohane. Sobivam oli kõrkjast või pilliroost valmistatud sulg. Pliiatsipikkuse
luksuslikumas kääbiku-urus GANDALF • on headuse jõudude peamine juht ja pärast oma uuestisündi Gandalf Valgena ka Keskmaa võimsaim võlur. • Tal oli pikka valge habe ja puhmas kulmud. Ta kandis sinist teravatipulist kübarat, ning halli mantlit. • kuulub Võlurite Ordusse John Ronald Reuel Tolkien • Elas 3.01.1892 – 2.09.1973 • Oli inglise kirjamees • Eriliseks huviobjektiks olid muistse Põhja– Euroopa ja vanad Anglosaksi pärimused. • Luges palju • Õppis erinevaid keeli TOLKIENI TEOSED • "Kääbik, ehk sinna ja tagasi" 1937 • "Leht ja puu" 1945 • "Talumees Giles Hamist" 1949 • "Suur-Woottoni sepp" 1976 • "Sõrmuste isand. Esimene osa: Sõrmuse vennaskond" 1954 • "Sõrmuste isand. Teine osa: Kaks kantsi" 1954 • "Sõrmuste isand. Kolmas osa: Kuninga tagasitulek" 1955 • "Silmarillion" 1977 • "Roverandom" 1998 • "Lõpetamata lood" 1980 Hendrik Ratasep 5
Ameerika Ühendriikide poliitik ja president(1861-1865) Saavutused Kinnitas talundiseaduse (20. mai 1862) Orjanduse kaotamine USAs (1. jaanuar 1863) Pani aluse riigipankade süsteemile (25. veebruar 1863) Kodusõja võitmine (9. aprill 1865) Armastatud president Sai märtriks Sümboliseerib ausust, otsekohesust ja austust Eraelu Vanemad Thomas Lincoln ja Nancy Hacks Lincoln Baptist 1818 suri tema ema, al. 1819 kasvatas teda võõrasema Lapsena tegeles farmi- ja metsatööga Luges palju raamatuid Kohtus 1839. a Mary Ann Todd'iga Abiellusid 4. novembril 1842 Neli poega Surm Washingtoni Fordi teater (14. aprill 1865) 3nda vaatuse ajal tulistas näitleja John Wilkes Booth Sai surmava haava pähe Suri 15. aprilli hommikul kell 7:22 Põrm sängitati kodulinna Springfieldi Kasutatud kirjandus http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/44/Abraham_Lincoln_head_on_shoulders_photo http:// et.wikipedia.org/wiki/Abraham_Lincoln#Orjuse_k.C3
oktoobrit 1451. aastal Itaalias · Suri 20. mail 1506. aastal Hispaanias PÕLVNEMINE · Tal oli 3 venda: Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta · Isa Domenico Colombo · Ema Susanna Fontanarossa PEREKOND · Abikaasa Filipa Moniz Perestrelo · 2 poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego HARIDUS · Tal oli oma aja kohta omandatud hea haridus. · Oskas mitmeid keeli: näiteks ladina, portugali, hispaania. · Luges palju, olid laialdased teadmised klassikalisest kirjandusest . TÄHTSAMAD TEGEMISED · Kokku tegi 4 reisi · 1. reis 1492 (Ameerika) · 2. reis 1493 (Dominica ja Guadeloupe) · 3. reis 1498 (Trinidad ja Lõuna-Ameerika põhjarannik) · 4. reis 1502 (Kesk-Ameerika rannik) KAASAEGSETE REAKTSIOON · Tema järgi nimetati linnu ja riike näiteks Lõuna- Ameerikas riik Colombia, Panamas linn Colon. · Ta lähtus, et maailm on kerakujuline ja selle
Vaheaegadel oli mu ema tegev ka EÜE-s ehk Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas. Minu ema teabevälja spetsialiseeritud kiht on võrreldes kahe teise kihiga väiksem. Põhiliselt moodustasid selle ülikoolist saadavad erialased ja ,,maailmavaatelised" teadmised. Umbes sama olulisel kohal olid käitumisnormid. Minimaalse osa moodustasid väärtused, kuna ülikoolis õpetatavatesse ,,väärtustesse" tuli suhtuda kriitiliselt. Teabeväljas mängis olulist osa trükimeedia. Pidevalt luges mu ema ajakirju, harvem ajalehti. Tema lemmikajakirjaks oli Teater. Muusika. Kino, millest sai värskemat teavet ja arvamusi kultuurisündmuste kohta. Samuti luges ta Sirpi ja Vasarat, mis keskendus kultuurile süvendatumalt. Vahel luges ta ka ajalehte Noorte Hääl, mis sisaldas nii päevakaja- kui ka kultuuriuudiseid ja piisavalt propagandat. Kui mu ema koju Võrumaale sattus, siis luges ta Võru rajooni sõnumitoojat Töörahva Elu. Tema vanematel käis ajaleht Sotsialistlik
annaabi.ee 
