koheselt! Sellisel juhul pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur ning keemistemperatuur on liiga madal. Kui temperatuur langeb alla 175Cº, siis autojuht peab vahetama vedelikku lähiajal. Üle 175 C° on tegemist juba korraliku pidurivedelikuga. Järgmises osas on toodud ülevaade mõnedest pidurite liikidest. 2.2 Pidurite liigid 2.2.1 Klotspidur 1 Bremse Rico Kapsi Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid2. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest, pidurisüsteemi töörõhust, pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur. Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt
Kui paksus on alla minimaalse on ülekuumenemise oht palju suurema ja pidurid võivad kaotada oma töö. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetate piduriketast, siis pidage silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. Uus ketas teenib kindlasti paremini kui ta "sisse sõita". Piduriklotsid Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjalide kohta kehtivad autotööstuses SAE normid. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest, pidurisüsteemi töörõhust,pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur.
koheselt! Sellisel juhul pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur ning keemistemperatuur on liiga madal. Kui temperatuur langeb alla 175Cº, siis autojuht peab vahetama vedelikku lähiajal. Üle 175 C° on tegemist juba korraliku pidurivedelikuga. Järgmises osas on toodud ülevaade mõnedest pidurite liikidest. 2.2 Pidurite liigid 2.2.1 Klotspidur Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest, pidurisüsteemi töörõhust, pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur. Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt
..................9 2 Sissejuhatus Autol on sõidu-, varu- ja seisupidur. Sõidupiduri otstarve on kiiruse vähendamine ja peatamine. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 1. Trummelpidurid 1.1 Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. 1.2 Põhiosad: Kaks hõõrdkattega varustatud klotsi, pidurikilp, tugisõrmed, töösilinder, kolbide terastõukurid, tagastusvedrud, kolb, piduritrummel, hüdrovaakumvõimendi, torustik. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi
autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetate piduriketast, siis pidage silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. Uus ketas teenib kindlasti paremini kui ta "sisse sõita". Piduriklotsid Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjalide kohta kehtivad autotööstuses SAE normid. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest, pidurisüsteemi töörõhust, pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja
elektronide vastasmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kookupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse . Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on F=*m*g, kus F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus. Hõõrdejõu klassifikatsioon Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. *Seisuhõõrdumine (inglise static friction) on hõõrdumine vastaspindade vahel nende liikuma hakkamisel. Liugehõõrdejõud
Lülita mudelil sisse jõud (nooled ja väärtused) ning vali "Blocks" paneelist "Same Volume" (sama ruumala). 7. Pane kirja mõlemale klotsile mõjuvad raskusjõud (N: puust klots F= ... , kivist klots F= ....) puust klots F= 19,6 N Kivist klots F= 98 N 8. Tõsta mõlemad klotsid vette ning pane kirja, kui suur on neile vees mõjuv üleslükkejõud (N: puust klots F= ..., kivist klots F= ....). puust klots F= 19.6 N kivist klots F=49 N 9. Kaalu kivist klotsi õhus ja vees (kaalumiseks tõsta klots kaalu peale). Pane kirja klotsi poolt kaalule avaldatav jõud kuival maal ja vees (N: kuival maal F= ....., vees F= .....). kuival maal F= 98 N vees F=49N 10. Miks on kaalule avaldatav jõud erinevates keskkondades erinev? Põhjendamisel kasuta mõisteid raskusjõud, üleslükkejõud. Veest väljaspool ei mõju kehale üleslükkejõud vees võtab üleslükkejõud keha pool raskusjõu ära. 11
tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on piduri peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. Põhiosad Trummelpiduri põhiosad on kaks hõõrdkatetega varustatud klotsi, mis toetuvad piduri kilbile. Klotside alumised otsad saavad pöörduda tugisõrmedel, ülemised aga toetuvad vastu töösilindri kolbide terastõukureid. Tagastusvedru hoiab klotse vastu kolbe, mistõttu mitterakendatud seisus jääb klotside ja piduritrumli vahele vahe. Ketaspidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on
Rp0,2 ja Rm vahe on väike) d. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z e. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas Score: 0 / 10 Küsimus 10 (10 points) Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimum kogumass on 68 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response: 100.96 N/mm2 Score: 10 / 10
Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) d. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z e. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas Score: 0 / 10 Küsimus 10 (10 points) Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimum kogumass on 140 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response: 207.87 N/mm2 Score: 10 / 10 Kogutulemus: 90 / 100 = 90.0%
1 · Kompensatsiooniavad tasandavad temp. muutusest tingitud hüdroõli mahumuutust ja aitavad pidurite vabastusele kaasa; · Peasilindri töö kirjeldus kui üks kontuuridest lekib. · Pidurite vaakumvõimendi: tööpöhimõte, ehitus ja töötamine · Tandemvaakumvõimendi · Töösilindrite ehitus: näidata lisapilte ja näidiseid · Trummelpidurimehhanism: ehitus, liigitus, aktiivne ja passiivne klots, klotsi ja trumli vahelise kauguse reguleerimine, automaatregulaatori tööpähimõte.. Oluline häärdkatete ja trumli piirkulumise suurused; · Ketaspidurimehhanism: tööpõhimõte, ehitus, liigitus ja täätamine, kulumise indikaator, klotside ja ketaste piirkulumise määrad · Trummel- ja ketaspidurite võrdlus: soojusõlekanne, ehituse lihtsus, vee eemaldumise hõlpsus, klotsi automaatreguleerimise tarviduse puudumine, , klotsi
ALLJÄRGNEVALT ON TOODUD TEATEVÕISTLUSTE KIRJELDUSED, MIDA ON KASUTATUD EESTI KOOLISPORDILIIDU VÕISTLUSSARJAS „TÄHELEPANU, START!” ALATES 1999. A. ENAMUS KIRJELDATUD VÕISTLUSI ON TOIMUNUD ALAGRUPPIDES, KUID ON KA POOLFINAALIS KUI KA FINAALIS KASUTATUD VÕISTLUSI. „TÄHELEPANU, START!” võistlused 26. nov. 1999. a. Varstus I TEATEVÕISTLUS Vahendid: hüppepall, kaks suuremat võimlemisrõngast, kaks klotsi 5x5x5cm, võimlemismatt xxxxxxxxxI O O I 7m Võistlejad stardijoone taga, esimene istub hüppepallil. Stardikäsklusel hüppab ta „känguruhüpetega” matini, jätab palli mati ette, sooritab ise tireli ette, võtab jooksult esimeses rõngas oleva ühe klotsi ja viib ta teise rõngasse, siis jookseb tagasi ja võtab rõngast teise klotsi ja
Pindala otsene:leian ristküliku kujulise papitüki pindala, mõõtes iga külje pikkuse ja liites kõik need pikkused kokku. Pindala kaudne: leian ruudukujulise papitüki pindala, mõõdan ühe külje pikkuse ja siis korrutan selle pikkuse iseendaga. Ruumala otsene:Kartuli ruumala leidmiseks sukeldan kartuli mõõtesilindrisse, kus on nt. 20 dm3 vett, asetan vette kartuli, vesi tõusis 0.5 dm3 võrra, seega on kartuli ruumala 0.5 dm3. Ruumala kaudne: Kuubikujulise klotsi ruumala leidmiseks, mõõdan ühe külje pikkuse ja korrutan seda pikkust iseendaga kolm korda, tulemuseks saangi klotsi ruumala. 5. Kiiruse valem, tähised, ühikud ja ühikute teisendamine v=s:t v=kiirus s=teepikkus t=aeg 1km/h : 3.6=m/s ; m/s x 3.6=km/h 6. liikumise kujutamine graafikul s/m y telg l ä aeg teepikkus b i 0s 0m t 5s 10 m
Hõõrdejõud Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõude on kolme liiki seisuhõõrdejõud, liugehõõrdejõud ja veerehõõrdejõud. Seisuhõõrdejõud Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud
Trummel- ja ketaspidurite võrdlus Kätlin Laast AL14a Ketaspiduri eelised ● Efektiivsema pidurdusjõuga ● Kiirem jahutus ● Parem sodi ära juhtimine ● Klotsid kuluvad ühtlasemalt ● Konstruktsoonilt tugevamad ● Ühtlane jõu jaotumine klotsi piires ● Lihtsam konstruktsioon Ketaspiduri miinused ● Kallim ● Kuluvad kiiremini Trummelpiduri eelised ● Odavam ● Trummelpiduri miinused ● Keeruline ehitus ● Kuumeneb kiiresti ● Jahtumine võtab kaua aega ● Kui kuumeneb, siis pidurdus efektiivsus kaob ● Jüri Mägi ütles, et s*tad.
tema otsa riputada keha kaaluga 160 N? (Vastus: 0,002 m) 3.. Klots massiga 2 kg asub kumminööri otsas siledal alusel. Klots nihutatakse 3 cm võrra paremale ja lastakse siis lahti. Arvuta klotsile mõjuv elastsusjõud, kui kumminööri jäikus on 100 N/m. Missuguse kiirendusega hakkab klots liikuma? (Vastus: 3 N; 1,5 m/s2) Hõõrdejõud õpikust lk 61 1. Klots riputatakse dünamomeetri otsa ja viimane näitab 3,6 N. Kui sama klotsi vedada dünamomeetri otsas ühtlaselt mööda horisontaalset pinda, näitab dünamomeeter 0,9 N. Arvuta hõõrdetegur. (Vastus: 0,25) JÕUDUDE TÖÖ 10. KLASSILE 1. Sõnasta ülemaailmne gravitatsiooniseadus ja pane kirja valem selgitusega. Lk 54 2. Mille poolest erinevad keha mass ja keha kaal? Lk 56 ja 58 3. Selgita seisuhõõrdumise, liugehõõrdumise ja veerehõõrdumise erinevust. Lk 59 4
on kogu meie pere“ Matemaatika, värvide järgi. Päevaplaan Tutvume arvutiga. Mõisted: (arvuti) hiir, klaviatuur, kuvar, arvuti. Muusika Paneb riidest kotti paberil. Lapsed vaatavad üle päevaplaani (seinal) ja jagavad uudiseid oma valmis 24 klotsi (7 koduste ja koduväliste kogemuste kohta (nt eelnevalt arvuti kohta õpitu, eri värvi – 3 arvuti kasutamine kodus). punast, sinist, Õpetaja palub igal lapsel kotist võtta ühe klotsi. Lapsed lähevad klotsi kollast, rohelist ja
Ksülofon 7a. Klass Karoliina Voldek 15.01.2012 Ksülofon Ksülofon on löökpill. Tavaliselt on ksülofon trapetsikujuline. Puitklotse on 36-42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Heli tekitatakse lusikataoliste puitkepikestega vastu klotsi lüües. Heli ulatus on c1-c4. Ajalugu Sõna ksülofon on tulnud inglise keelsest sõnast Xylophone . Pilli inglise keelne nimi on tulnud kahest kreeka keelsest sõnast. Esimene pool sõnast ``Xylo'' tähendab puitu. Ning teine pool ``phone'' tähendab kõla . Ksülofon on teadmata iidse päritoluga. Väidetakse, et ksülofon on leiutatud sama aegselt Aafrikas ja Aasias. Pildi lisamiseks di lisamiseks klõpsake ikooni klõpsake ikooni
Hõõedumine, Hõõrdejõud Hõõrdumine Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Üks kõik, kui kõrgelt me liugu laseme – ikka jääme varem või hiljem seisma. Hõõrdejõud Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal, nim...
katkeahenemine Z B. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas C. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) D. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) E. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 Score: 6/6 10. Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 143 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer: 212 Units: N/mm2 Score: 3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student Response Feedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul ei muutu. C
Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) C. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) D. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas E. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z Score:6/6 10. Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 61 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer:90.6 Units:N/mm2 Score:3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student ResponseFeedback
Vaatlemise aeg: Peale lõunat Vaadeldav: Juku Vanus: 1,4 a Tegevused: Uudistab kaamera juures, et mis see on. Toas mängib lastelaul. Tantsib muusika saatel. Mängib autoalusega, millel on rool ja erinevad nupud. Vaatab kuidas õepoeg kõrval mängib. Teeb veel paar tantsuliigutust ja plaksutab. Poisid uurivad koos mängu kasti, mille igal küljel on erinev mäng. Teeb ukse lahti võtab seest klotsi ja üritab seda õigesse auku toppida. Teisel küljel vaatab ennast peeglist ja teeb nägusi. Võttis palli läks selle peale kõhuli, kuid kukkus ümber. Keerutavad rattaid. Mängib teki all peitust. Lapse arengu tulemused ,,keel ja kõne" Suhtlemine 1. Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal. 2. Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut. 3. Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid(osutamist) koos üksikute sõnadega.
Aine tihedus Kodune töö 1. Missugune tehtemärk sobib valemisse = m ... V, et võrduks aine tihedusega[A1]? 2. Betooni tihedus 2 200 kg/m3 näitab, et[A2] 3. 0,002 m3 ruumalaga tammepuust klotsi mass on 1,6 kg. Leidke tammepuu tihedus kg/m3[A3]. 4. Marmori tihedus on 2 700 kg/m3. Teisenda marmori tihedus g/cm3[A4]. 5. 0,5 dm3 ruumalaga parafiinitüki mass on 450 g. Leidke parafiini tihedus g/cm3[A5]. 6. Tiheduse valemis tähistatakse tihedust tähega ..., massi tähega ... ja ruumala tähega[A6] .... 7. Jää tihedus 900 kg/m3 tähendab[A7], 8. 0,5 m3 ruumalaga balloon mahutab 400 kg piiritust. Leidke piirituse tihedus kg/m3[A8]. 9
KSÜLOFON Esitlust valmistasid: Diana Lanevskaja ja Anastasia Ossadtšaja KSÜLOFON Ksülofon on löökpill. Tavaliselt on ta trapetsikujuline. See koosneb erisuurustest ristkülikulistest puitklotsidest. Puitklotse on 36–42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Kaasaegsed ksülofonid puidust Heli tekitatakse klülofonipulgakestega vastu klotsi lüües. Ksülofonile on iseloomulik lühike kustuv heli, pikemad helid saavutatakse tremologa. Heli ulatus on c1-c4. Pill on pärit Aasiast, Euroopas sai tuntuks 15. sajandil. Nüüdisajal valmistatakse ka klaviatuurikujulisi ksülofone. Klaviatuur kujuline Ksülofonipulgad Tremolo ksülofon KSÜLOFONI ROLL MUUSIKAS Esimest korda kasutasid ksülofoni orkestris-
trummikomplektis mängitakse suurt trummi jalaga pedaalile vajutades, see omakorda paneb liikuma nuia. Orkestrite suure trummi kõige tavalisem mõõt on 32". Komplektide suure trummi kõige tavalisemad mõõdud on 20", 22", 24". Ksülofon Tavaliselt on ta trapetsikujuline. See koosneb erisuurustest ristkülikulistest puitklotsidest. Puitklotse on 36-42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Heli tekitatakse lusikataoliste puitkepikestega vastu klotsi lüües. Ksülofonile on iseloomulik lühike kustuv heli, pikemad helid saavutatakse tremologa. Heli ulatus on c1-c4. Pill on pärit Aasiast, Euroopas sai tuntuks 15. sajandil. Nüüdisajal valmistatakse ka klaviatuurikujulisi ksülofone.
hööveldada , juhtlatti on võimalik töölaua suhtes kaldu asetada ja noa võlli osad mõlemal pool juhtlatti on kaetud kaitse kattega! Rihthöövelmasinal sooritatakse järgmisi operatsiooni: 1.toorikute rihtimine selle operatsiooni põhi eesmärgiks on baas pindade moodustamine , mille järgi saab hiljem paksus höövel masinal toorikuta täpse paksuse ja laiuse anda . lühemate kui 40 cm kitsamate kui 5 cm ja õhemate kui 3 cm toorikute hööveldamisel tuleb kasutada lükke klotsi. 2.toorikute servade kaldu hööveldamine toorikutele võib kald serve hööveldada ainult kaldu asetatud juhtlati abil. 3. kilp detailide mõõtu hööveldamine
lihatooteid, näiteks lihapalle, mida serveeritakse kartulite ja juurviljadega. Jõuluõhtul on traditsiooniline magustoit riisipuder, mille sisse on segatud koor mandlid ja vanilje ning mida pakutakse kuuma kirsikastmega. Viis huvitavat fakti: Maailma pikkuselt teine rippsild asub Taanis Zealandi ja Funeni saare vahel. Taanile kuuluvad ka Fääri saared ja Gröönimaa. Taanlased leiutasid Lego ehitusklotsid. Kokku on toodetud umbes 320 miljardit klotsi. Taani on tuntud kaunite randade ja hiiglaslike liivadüünide poolest. Raabjerg Mile’is on düünid üle 30 meetri kõrged. Kopenhaagenis asub kuulus väikese merineitsi kuju, mis on inspireeritud Hans Christian Anderseni samanimelisest muinasjutust.
10) (ül 5.18) Süsteemiimpulss- väliste mõjude puudumisel jääb süsteemiimpulss muutumatuks 4. (õp 75) Põrked mis? Põrgete liigid: elastsed ja plastsed Põrked- üksteise suhtes liikuvate kehade kokkupuutel toimuv lühiajaline vastastikune mõjumine Elastsed- kehad eemalduvad üksteisest ning nende liikumise koguenergia ei muutu Mitteelastsed/plastsed- jäävad kehad kokku, moodustavad liitkeha, liikumisenergia muutub nt. Kuuli tungimine klotsi V= mv/m+m kehtib impulsi jäävuse seadus 5. (õp 76 4.7) mis on ideaalne gaas? Molekulide konsentratsioon? Kui palju on molekule rumala ühikus, pead aru saama valemi tähedusest. Millest sõltub ideaalse gaasi rõhk? Ideaalne gaas- koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest Molaarne konsentratsioon- kui palju on molekule ruumala ühikus Ideaalse gaasi rõhk sõltub: *molekulide massist m0 *molekulide konsentratsioonist n
Liiga suur või rebestatud. ettenihkekiirus. Tehnoloogiline praak lihvpinkidele. Kitsaslintlihvpingid. 1. Lihvlindi katkemine. Lint on jätku suhtes valesti paigaltatud. Lindi ülemäärane pinge. Liiga suur surve pingile. 2. Kattespooni kohtine või üldine läbilihv. Töölaua ebaõige asend kõrguses. Töölaua või klotsi aeglane ettenihe. 3. Lihvitud pinna karedusklass ei vasta Lihvlindi teralisus ei vasta ettenähtule. lihvimistingimustele. Lihvlint on kulunud. Töölaua või klotsi kiire ettenihe . Nõrk surve lihvklotsile. 4. Põletusjälg lihvlindi pinnal. Lihvlint on kulunud. Liiga suur surve
koosneva linnaehituskomplektiga "LEGO System of Play". LEGO klots sai kiiresti populaarseks, sest sellega arenesid lapse oskused ning kujutlusvõime ja samas olid mänguvõimalused piiritud. Järgnesid 1967 aastal suurem LEGO DUPLO klots 2-4 aastastele lastele ning 2004 aastal LEGO QUATRO pehmem ja suurem klots beebidele. LEGO tootevalikus on nüüd sadu erinevaid komplekte ja tuhandeid erinevaid osi, mis tihtipeale ei ole enam sugugi klotsi sarnased. See on tänapäeva LEGO, mis välja kasvanud lihtsast ideest ühendada üks klots teisega. AINULT PARIM ON PIISAVALT HEA! 2005 aastal tähistas LEGO klots ülemaailmselt oma 50-ndat aastapäeva. LEGO tooted on Eestis müügil alates aastast 1991.
Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik Auto hooldus ja pesu Juhendaja: Toomas Kivi Kuressaare 2013 Autohooldus Autohooldust tehakse 2000 aasta Audi A6. ehk siis vanemal autol iga 10000 tagant ja uutematel iga 15000-20000 km tagant. Õhu ja salongi filtrit vahetatakse üle ühe hoolduse. Piduri klotside vahetus umbes siis kui klotsi paksus on umbes 3-4mm. Süüteküünlaid tuleks vahetada iga 60000 tagant. Jahutuse ja pidurivedelikku tuleks vahetada iga 2 aasta tagant. Kasti õli nii automaadi kui ka manuaali puhul vahetada iga 120000 tagant. Tööd enne auto üles tõstmist 1.Käigukast-Kas käigud lähevad kenasti sisse.(vabalt) 2.Sõidupidur-Kas piduri pedaal läheb vähemalt 5-nda vajutusega kõvaks. 3.Helisignaal-Kas helisignaal töötab mida katsetatakse väljas (õues). 4.Seisupidur-Kas seisupidur töötab ...
(Rööptapipingid) Lihvpingid Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvlindi katkemine. ·Lint on jätku suhtes valesti paigaldatud. ·Lindi ülemäärane pinge. ·Liiga suur surve lindile. 2. Kattespooni üldine või kohatine läbilihv. ·Töölaua ebaõige asend kõrguses. ·Töölaua või klotsi aeglane ettenihe. 3. Lihvitud pinna karedusklass ei vasta ·Lihvlindi teralisus ei vasta lihvimistingimustele. ettenähtule. ·Lihvlint on kulunud. ·Töölaua või klotsi kiire ettenihe. ·Nõrk surve lihvklotsile. 4. Põletusjäljed lihvitud pinnal. ·Lihvlint on kulunud.
1. Lihvlindi katkemine. ·Lint on jätku suhtes valesti paigaldatud. ·Lindi ülemäärane pinge. ·Liiga suur surve lindile. 2. Kattespooni üldine või kohatine läbilihv. Töölaua ebaõige asend kõrguses. · Töölaua või klotsi aeglane ettenihe. · 3. Lihvitud pinna karedusklass ei vasta ·Lihvlindi teralisus ei vasta lihvimistingimustele. ettenähtule. ·Lihvlint on kulunud. ·Töölaua või klotsi kiire ettenihe. ·Nõrk surve lihvklotsile. 4. Põletusjäljed lihvitud pinnal. Lihvlint on kulunud.
Puhasta korralikult klotsid toestuskohad sadulas. Ujuva sadula puhul kontrolli liugurmehhanismi korrasolekut. Kontrolli sadula kolbe, tihendeid, tolmukaitsekumme, liugursõlmi, et nad korras oleks. Kolbide tagasilükkamiseks kasuta sobivat tööriista. Mitte kunagi ära kasuta toestuspinnana ketta tööpinda. Kasuta alati uusi paigaldustarvikuid. Veendu, et käsipiduritrossid on täiesti lõdvaks lastud. Sadulahoovad on nullasendis. Kolvid keerata tagasi õigesse asendisse. Veendu, et klotsi asendiga on sadulaga kohakuti. Vajutada korduvalt piduripedaali, et sadularegulaator tööle hakkaks. Sea käsipiduritrossid tagasi minimaalselt nelja kliki peale. Pidurikingake paigaldamise soovitused Veendu, etkäsipiduritross on järele lastud. Veendu, et seademehhanism, manuaalne või automaatne, töötab korralikult ja et tagasi lükatud, nii et kingade hoovad on nullasendis. Kinnita töösilindri kolvid kui on oht, et nad "välja kargavad".
kasutada ärasaetava osa pikkuse määramisel juhtpinnana pikisaagimise juhtlatti. Kuid saetud detail võib juhtlati ja saeketta vahele kinni kiiluda ning saagija suunas tagasi viskuda. Õigem on kinnitada juhtlati külge piirajaks klots, mis määrab detaili pikkuse enne saagimise alustamist, kuid hoiab ära kinnikiilumise saagides. Tööd alustades lükka detaili ots vastu klotsi ning sae õige pikkusega jupp. Seejärel sae järgmised detailid samal viisil. Detailide ühepikkuseks saagimine Sae lükkelati abil kõigil detailidel üks ots sirgeks. Kinnita pitskruviga lükkelati puit-pikenduse külge piiraja. Suru detaili üks ots vastu piirajat ja sae detail mõõtu.
N.III.s. Katsed näitavad et kehade vastasmõjul nende kiirenduste absoluut väärtuste suhe võrdub masside pöördsuh..a2/a1=m1/m2; m1a1=-m2a2; Vastasmõju tulemusena omandatud kiirendused on vastassuunalised. Vastavalt N.II seadusele F1=-F2. Kaks keha mõjutavad teine teistsuuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. (j). Ülem. gr.s.. 1667.a. avastas Newton. Kaks punktimassi mõjutavad teine teist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruudug F=G(m1+m2)/r²; Antud seaduspärasuse avastas Newton uurides kuu tiirlemist ümber maa ning kehade vabalangemist. 1. Galelei tegi kinglaks, et erineva massiga kehad liiguvad maa poole sama kiirendusega g=9,8m/s². Newtoni 2. seadusest järeldub siis et gravitastiooni jõud peab olema võrdeline massiga. (j) N.2. g=F1/m1=F2/m2; F~m; 2. N.3.s.-se põhjal mõjutavad kehad teineteist võrdsete jõududega seega peab gravitatsiooni jõud olema võrdelin mõlema keha massi...
kujunditesse. Kolgib helitekitamiseks kahte mänguasja kokku. Tunneb ära mänge ja riime. Loob tegevuste vahel seoseid. 10.-12. elukuu Üksteise sisse käivad klotsid, haakuvad klotsid, kujundi sorteerid, suured joonistus kriidid ja paber, muusikaline üleskeeratav mänguasi ja jonnipunn. Mängi koos lapsega ohtralt käelist tegevust arendavaid mänge. Tänu paremale keskendumisvõimele suudab vähemalt minutiks ühele tegevusele pühendada. Asetab väikese klotsi tassi sisse. Matkib tegevusi. Proovib midagi ja peegeldab siis kogetud mõne minuti jooksul tegevusega. On uudishimulik esemete suhtes, mis raputamisel hääl teevad. Näeb vaeva lauamängu nuppude kohale panekuga. 13.-15. elukuu Lihtsad kujundid, piltmosaiigid, ehitusklotsid, väike pall, kujundi sorteerid. Mängida palli veeretamist. Lõbustab ennast raamatust tuttavate piltide otsimise ja neile osutamisega. Keskendub pikemaks ajaks piltmosaiikidele. Mängides hakkab ilmnema kujutlusvõime
Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *On suunatud vastupidiselt liikumisele, takistab liikumist *elektromagnetiline vastasmõju Kui keha seisab horisontaalsel pinnal, siis on hõõrdejõud võrdne raskusjõuga Fh=µmg Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Impulss
pindadega . Alati ei pea just masinaga lihvima pinda võid ka käsitsi pinda lihvida aga selleks kulub lihtsalt rohkem aega. Lihvida tuleb pikikiudu mitte risti kiudu, sest muidu jäävad kriimustused näha. Lihvimist alusta alati jämedateralise paberiga ning kord-korralt peenemateralisega üle nii, et iga järgmine lihv eemaldab eelmise paberi tekitatud kriimustused. Tasast pinda on palju kergem lihvida kui keerad lihvpaberi ümber klotsi. Kruntimine täidab mitut otstarvet, poorse puidu puhul takistab see viimistlus materjali imendumist. Seda kasutakse sageli ka esimese kihina sellakiga viimistlemisel. Enne krundi peale kandmist lihvi pind siledaks ning pühi tolm, kanna krunt pintsliga pinnale ja lase sellel üks kuni kaks tundi kuivada. Kui vaja, et puidu looduslik värv ei muutuks või imiteerida teist puidu liiki siis on hea pleegitada . Pleegitamisega saab puidu värvust muuta märksa heledamaks
5) optiline tugevus (D) 1 . 1 D = läätse optiline tugevus Optiline tugevus = fookuskaugus D = f f = fookuskaugus Mõõtühik on 1 diopria (lühend 1 dptr). Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. 6) rõhk (p) jõud . F p = rõhk S = pindala 1 Pa = 1 N Rõhk = pindala p = S F = jõud Ühik on 1 Pa 1m2 Näide: klotsi mass on 5 kg. Kumb avaldab suuremat rõhku? 5 kg 5 kg 100 cm2 1 50 cm2 2 Väiksema tahu pindala on 50 cm2 ehk 0,005m2. Suurema tahu pindala on 100 cm2 ehk 0,01 m2. 1) arvutame raskusjõu. F=mg F = 5 kg x 10N/kg = 50 N 2) väikesele (2) tahule toetumisel on rõhk p1 x 50 N : 0,005 m 2 = 10 000 Pa
samasuguse, ühikuks võetud suurusega. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. 19.4. Kuidas toimub mõõtesuuruse väljendamine tähise, mõõtarvu ja mõõtühiku abil. 19.5. Milline järgnevatest mõõtmistulemustest on korrektselt väljendatud? A)10N, B)F 10N, C)S 20 10 2 Mm, D)V 3m 3 , E)V3mcm3 19.6. Klots riputatakse dünamomeetri otsa. Dünamomeeter näitab 3,6 N. Kui sama klotsi vedada dünamomeetri otsas ühtlaselt mööda horisontaalset pinda, näitab dünamomeeter 0,9 N. Arvutage hõõrdetegur. 13 20. P 20.1. Mõisted mõõtevahend, mõõteriist, mõõt. Tooge näiteid. Mõõtevahend- õõtmisel kasutatav normitud tehniline vahend, nt kaaluviht, nihkkaliiber Mõõteriist- on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse
13. Prantslane on jurist. 14. Jaapanlane elab sinise maja kõrval. 15. Koka naaber joob vett. Merlecons ja Ko OÜ 212 AKTIIVÕPPE MEETODID III Merlecons ja Ko OÜ 213 APARAADI EHITAMINE Juhend Pange oma meeskonnaga kokku ,,aparaat", järgides järgnevat juhendit. Oluline on nii kvaliteet kui kiirus. 1. Võtke üks kümne nupu pikkune punane klots. 2. Asetage punase klotsi ühte otsa, sellega risti ja punase klotsi servaga tasa, kollane kaheteist nupuga klots nii, et see paikneks punase klotsi suhtes sümmeetriliselt. 3. Asetage punase klotsi teise otsa, sellega risti ja sümmeetriliselt 6x2 nupuga sinine klots nii, et see asetuks punase klotsi servaga tasa. 4. Asetage punase klotsi peale, sellega paralleelselt, roheline 8 nupuga klots
Tugevus- on võime taluda jõudu, ilma et puruneks. Jõud võib olla dünaamiline(löök) kui ka staatiline (pidevlat kasvav). Deformatsioon- millegi tagajärjel muudab materjal oma kuju. • Plastne def- kuju ei taastu ( voolavad ja roomavad ) • Elastne def- kuju taastub Survetugevus- Kõige sagedamine määratletud näitaja, mille survetugevus on 15-20 korda suurek tõmbetugevusest. Survetugevust määratakse tavaliselt mingi silindrilise või ruudukujulise klotsi abil, tema ristlõike pindala ja purustatud jõu abil. Tõmbetugevus- materjalid mis enne purunemist deformeeruvad kõvasti ( nt. teras). kAtse tehakse nii, et rebitakse proovikeha katki. Paindetugevus- proovikeha tehakse pooleks teatud seadme abil. Katsekeha asub klotisde peal ja sellele suurutakse pealt poolt jõudu täpselt keskele. (Rp= 3*jõud mis surus katki*telgede vahe/2*klotsi laius*klotsi kõrgus ruudus) Materjalide kõvdus- võime vastu panna teistele materjalidele ja kriimustustele
Fh = µ N , (4.7) kus N on selle jõu moodul, mis neid pindu kokku surub, µ nende pindade suhteline hõõrdetegur. F NB! Valemis (4.7) ei tohi suuruste h ja N kohale kirjutada vektorimärke, sest nende vektorite moodulid on võrdsed, kuid suunad erinevad. Enamikel juhtudel on pindu kokkusuruv jõud põhjustatud raskusjõust. Vaatame seda kaldpinnal asuva klotsi näitel, v.t. järgnev joonis. Pindu kokkusuruvaks jõuks on klotsile mõjuva raskusjõu projektsioon risti kaldpinna tasandiga: N = mg cos . Fh Fv N mg Saadud tulemust valemisse (4.7) asendades saame siledal pinnas paiknevale kehale mõjuva seisuhõõrdejõu
Autode hüdropidurid 10.1.4 Hüdrauliliste pidurite pidurimehhanismi ehitus Iga ratta juures on omaette pidurimehhanism. Rattaga pöörleb kaasa kas trummel või ketas, mille läheduses asuvad hõõrdkatetega klotsid. Pidurdus tekib sellest, et klotsid surutakse tugevasti vastu pöörlevat osa. Klotside ja trumli või ketta vaheline hõõrdumine takistabki pöörlemist, vähendades auto kiirust. Trummelpiduri peamised osad on: · pidurikilp, · kaks klotsi, · üks või kaks tagastusvedru, · üks või kaks töösilindrit ja piduritrummel. Pidurikilp kinnitub liikumatult käänmiku või tagasilla külge, olles vajalik klotside, vedrude ja töösilindrite kinnitamiseks. Piduriklots koosneb kerest ja sellele liimitud või needitud hõõrdkattest. Klotse hoiavad koos tagastusvedrud. Pidurikilbi sõrmed on toetuskohaks, mille ümber klotsid saavad pöörduda. Kummagi klotsi ots toetub vastu töösilindri kolbi.
siis saame kindlasti nn jackpoti! (kulutame ca 12 · 10 = 120 miljonit krooni ning võidame 9 miljonit!) Ülesanded geomeetrilise ja statistilise tõenäosuse kohta. Ülesanded permutatsioonide, variatsioonide, kombinatsioonide kohta. 1. Laual on täheklotsid tähtedega A, B, C, D, M, U, R, I Tuppa kutsutakse koer Muri, kellel kästakse käpaga näidata, millises järjekorras tuleb klotse välja valida. Kui neli klotsi on välja valitud, kui suur on siis tõenäosus, et Muri suutis välja valida oma nimeks vajalikud klotsid (õiges järjekorras)? 2. Ukse mõõtmed on 1x2 meetrit. Ukses on aknake mõõtmetega 2x5 detsimeetrit. Ust pommitatakse/visatakse lumepallidega. Kui suur on tõenäosus, et tabatakse aknaruutu? 3. Klassi 25 õpilase hulgast tuleb kooli õpilasesindusse valida kaks liiget. Mitu erinevat võimalust on? 4. Mitu erinevat kolmekohalist erinevatest numbritest koosnevat arvu saab
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud mõjub aga kehale endale. Erinevus on rakenduspunktis. Hõõrdejõud, millest sõltub, millest ei sõltu Kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju. On alati vastassuunaline kehade liikumisele. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja rõhumisjõust. Ei Sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Fh = µN Fh = µ mg µ - hõõrdetegur Lohistades klotsi mööda kaldpinda, mõjub klotsile hõõrdejõud. Auto veeremisel mõjub ratastele hõõrdejõud. Impulss Impulss p on suurus, mida iseloomustab kõige paremini sõna "purustusvõime". Liikumishulk, vektorsuurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Impulss on seda suurem, mida suurem on keha mass ja liikumiskiirus. Tähis p, ühik kg m/s.. p=mv Impulsi jäävuse seadus Isoleeritud süsteemi koguimpulss on jääv. p=const. p(enne)=p(pärast)
Elastse põrke tagajärjel kehad eemalduvad üksteisest ning nende liikumise koguenergia selle käigus ei muutu. Mitteelastsel ehk plastsel põrkel jäävad kehad kokku, moodustades liitkeha ning liikumisenergia muundub osaliselt või täielikult mingit muud liiki energiaks, tavaliselt soojuseks. Kuuli tungimine klotsi sisse on mitteelastne põrge. Leiame impulsi jäävuse seadust kasutades, kui suure kiirusega hakkab libisema paigalseisev klots, millesse jääb kinni teadaoleva massi ja kiirusega lendav püssikuul. Uuritav süsteem, milles kehtib impulsi jäävuse seadus, koosneb antud juhul kahest kehast -- kuulist ja klotsist. Tegemist on mitteelastse põrkega, kuna pärast tabamust moodustub
Õpetaja küsib individuaalselt ja lapsed võivad arvutada sõrmede peal. Kui keegi vastab ,siis teised lapsed ei tohi ette öelda. Nii mõnegi lapse puhul on märgata, et nad ei usalda enda vastust ja on kergesti mõjutatavad. Ka siis kui enda pakutud vastus on õige ja keegi kõrvalt ütleb vale vastuse, parandab ta õige vastuse valeks. N2:.Konstrueerimine Lapsed konstrueerivad vabalt midagi väikestest klotsidest.Pärast peavad kirjeldama mida nad konstrueerisid, mis värve kasutasid, mitu klotsi on sinist ja mitu punast..., lühikesed või pikad. Õpetaja harjutab lapsi rääkima täislausetega mitte ühe sõnaga ütlema. Selline tegevus arendab laste osavust,täpsust, võrreldakse esemeid suuruse, värvi kuju poolest, määratakse kindlaks materjali omadusi. N3.Lapsed räägivad loomadest.Toovad näiteid enda kogemustest ja nähtud loomadest. Õpetaja küsib lastelt küsimusi(näiteks: Miks jänes karva vahetab? Kes on tema vaenlased? ).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
