Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on sotsioloogia?
Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus?
Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
Mis on sotsiaalne fakt?
Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
Miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
Mida tähendab sotsioloogias positivism mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
Mida tähendab Comte kolme astme seadus"?
Mida tähendab anoomia?
Mida see tähendab Weberi käsitluses?
Mis on ühiskond?
Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga?
Mille järgi peamiselt jaotatakse?
Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks?
Mis on sümbol Miks on sümboleid vaja?
Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine?
Kuidas võivad kultuuriti erineda?
Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid?
Mida tähendab rituaal siirderituaal?
Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks?
Kuidas on see seotud sotsiaalsete institutsioonide tekkega?
Milles seisneb kultuurirelativism?
Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
Mis on etnotsentrism ning selle positiivsus ja negatiivsus Ksenofoobia?
Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks?
Mis on subkultuur?
Mida nimetatakse kontrakultuuriks?
Mis juhtub erinevate kultuuride kokkusaamisel?
Mida tähendab kultuuribarjäär?
Mida tähendab kultuurikonflikt?
Mis on kultuuriareaal?
Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
Milliseid tegureid see endas sisaldab?
Miks on vaja et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?
Mida tähendab sotsiaalne mina?
Mida tähendab desotsialiseerumine?
Mida tähendab resotsialiseerumine?
Kes või mis on sotsialiseerimisagendid?
Mida nimetatakse hälbeks?
Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas?
Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik?
Mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
Kes või mis on sotsiaalse kontrolli agendid?
Mida teevad Kuidas jagunevad?
Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
Mis on stratifikatsiooni neli peamist tunnusjoont?
Kuidas on stratifikatsiooniga seotud omandatud ja omistatud tunnused?
Mille alusel kihistumine toimub?
Millised neist kihistumissüsteemidest on avatud ja suletud?
Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
Kuidas mõjutab stratifikatsioon inimese edu või ebaedu erinevates sotsiaalsetes institutsioonides?
Millised võimalused on haridusele töökohale jne?
Kuidas klassisüsteemis kaasaegses Eestis on võimalused erinevatel positsioonidel olevatele inimestele?
Mis on perekond?
Mida nimetatakse monogaamiaks?
Kuidas polügaamia veel jaguneda võib?
Mille alusel jaotus toimub?
Kes saab abielust kõige enam tulu?
Mis on elatusviis?
Millisteks osadeks jaguneb majandus ning kuidas on erinevad osad seotud ühiskonna sotsiaalsete faktidega?
Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil?
Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
Miks on töö inimese elus oluline?
Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist?
Mis on religioon?
Miks on kultuuriuniversaal?
Mis on religooni funktsioonideks?
Mida nimetatakse sekulariseerimiseks?
Millised on maailma jaatavad kohanduvad ja eitavad grupid?
Mis vahe neil on?
Mis on autoriteetsus?
Mille alusel toimivad?
Mis on poliitika?
Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?
Mida tähendab sotsiaalse lojaalsuse kese?
Kuidas mõjutab religioon majandust?

Sotsioloogia alused Liina Käär
Kordamisküsimused eksamiks:

Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)
teadus, mis uurib inimest kui kaaslast , grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel.

Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.
Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist.

Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus ? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad)
näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus.

Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Püüdke mõelda erinevate eluliste situatsioonide peale. TEINE OSA: tooge näide selle kohta kuidas indiviidi isiklik probleem võib muutuda ühiskonnas probleemiks. (nt alkoholism , töötus jne)
Nt kohvi joomine: isiklik kogemus: rituaal , personaalne või seltskondlik, valik, millist kohvi juua.
Ühiskondlik kogemus: kohvi, kui legaalne narkootikum, rahvusvaheline kaubandus, sotsiaal- ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel, ajaloolised, majanduslikud, sotsiaalsed suhted.
Nt hammaste pesemine: isiklik kogemus: rituaal, personaalne või seltskondlik, valik, millist hambapastat kasutada.
Ühiskondlik kogemus: rahvusvaheline kaubandus, rahvusvahelised majandussuhted .
Nt sõda: Isiklik kogemus: Hirm, kurbus , lein, kodu, lähedase kaotus.
Ühiskondlik kogemus: majanduslangus , relvatööstuse majanduslik kasv.
Nt tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas.
Nt abielulahutus : Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem.

Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
- Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu.
- rõhk inimkäitumise kontekstil.
-tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena.
- rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele.

Mis on sotsiaalne fakt?
Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi.

Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid.
-perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine , lastesaamine)
- haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi)

Auguste Comte – miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse.
Võttis kasutusele mõiste „sotsioloogia”. Teda nimetatakse ka „sotsioloogia isaks”. Positivismi looja.

Mida tähendab sotsioloogias positivism , mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine.
Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha.

Mida tähendab Comte „kolme astme seadus”?
iga kujunev teadvus peab läbima kolm astet:
Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus (jumala usk)
Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika (looduslikul moel ühiskond)
Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi)
Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud.

Emile Durkheim – tema panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse
Esimene, kes hakkas õpetama sotsioloogiat, kui iseseisvat ainet. Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale . Rääkis esmakordselt sotsiaalsetest faktidest, asutas esimese sotsioloogilise ajakirja, tõi sotsioloogia ülikoolidesse, (hälbekäitumine)

Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus ? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele)
Mõisted võttis kaustusele E. Durkheim, kes jagas ühiskonna kaheks: traditsiooniline ja kaasaegne ühiskond. Mehaaniline solidaarsus on samastumistungil põhinev solidaarsus ( arvestamine teistega ) Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt
Orgaaniline solidaarsus on tööjaotusel tuginev solidaarsus. Nt sõltume üksteisest.

Mida tähendab anoomia ? Leidke näiteid juurde, millised on need olukorrad, kus on tegemist anoomiaga.
Olukord, kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad.

Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse
Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted – proletariaat , kodanlus , klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat.

Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat)
Proletariaadi ja kapitalismi vastasseis. Konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidi ja gruppide vahelühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel. Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad.

Baas ja pealisehitus – ühiskonna seletamine.
Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi – perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem – pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas.
Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks.

Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad – nt maailmapaljastus, ideaaltüüp)
Kuulsaim kaasaegse sotsioloogia teadlane ja rajaja. Olulised on inimeste väärtused ja ideed. Religioonide uurimine ja võrdlemine- seos kapitalismiga.
Maailmapaljastus: “Kui teadus avalikustab loodusseadused , hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast”. Weberi arvates võisid tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuda inimesele uut tüüpi vanglaks, teraspuuriks, kus pole seda maagiat mis aitab inimestel säilida minevikus.
Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda.

Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?
Mõistmine( weber ) – võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub . Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad.

Ratsionalism? (Weber)
kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia.

Mis on ühiskond? Definitsioon. Millised tunnused iseloomustavad ühiskonda.
Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus. Ühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused: territoorium , arenenud kultuur, poliitiline sõltumatus .

Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga ?
Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium, on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu .

Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse? Heaoluühiskond, siirdeühiskond, Niklas Luhmanni lähenemine.
Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside ( korilus -, agraar jms) alusel.
Heaoluühiskond – riik hoolitseb, et kõikidele ühiskonna sotsiaalsetele kihtidele oleks tagatud arstiabi , haridus ja sotsiaalabi , seda ka töötuse, invaliidsuse jm sellise olukorra puhul.
Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria – ühiskond läbides oma arengus sotsiaalse killustumise ja funktsionaalse kihistumise , jõuab tähtsamate süsteemide iseseisvumise seisundisse ehk: iga süsteem nagu majandus, poliitika, haridus jm hakkavad eksisteerima oma seaduste alusel ehk kaob erinevate ühiskonnasüsteemide arengus nende omavaheline seotus, nt haridus areneb täiesti eraldiseisvalt majandusest. Erinevad süsteemid pole enam seotud konkreetse ühiskonnaga – globaliseerimine . Uus ühiskond määratleb end kommunikatiivse kogumina.
Siirdeühiskonnad – transitsioon ehk siire tähendab süsteemseid muutusi kogu ühiskonnas, toimub ühiskonnatüübi vahetumine . See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda.

Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
Traditsiooniline ühiskond – rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele.
Industriaalühiskond – kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone.
Industriaalühiskonna põhitunnusteks on:

Eraomand – majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus;

Äritegevus – sotsiaalse protsessi käima panev mootor

Mänedžerism – põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid

Pluralistlik demokraatia – poliitiline konsensus , mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri

Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine – tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne

Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide „väline” arenguvorm – poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms
Postindustriaalühiskond –valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades – tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist , rahvusest, soost ja vanusest . Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne , professionaalsus, kompetents ja loomingulisus.

Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone?
Eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused , mis puudutavad kõik ühiskonda. Rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist.
Ühiskonna põhiinstitutsioonideks on perekond, majandus, poliitika, religioon , haridus.

Mis on kultuur?
Inimtegevus ja selle tulemus. Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mis omandatakse sotsialiseerumis protsesside käigus.

Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne , kognitiivne ) Siin pead oskama näiteid tuua ka – kui annan foto või kirjelduse situatsioonist, siis pead olema võimeline neid komponente märkama ja välja tooma.
Kultuuri 3 komponenti:
Kognitiivne (kuidas me mõtleme) – (keel, sümbolid , väärtused, reaalsustaju)
Normatiivne ( kuidas me käitume)– (normid, kombed)
Materiaalne (mida me teeme) – materiaalsed asjad ( kunst , arhitektuur)
Nt. Sõbralikkus on kognitiivne, kuidas seda väljendan on normatiivne.

Too välja erinevate sotsiaalsete institutsioonide kultuurilisi komponente (nt perekond kui institutsioon ning seda iseloomustavad materiaalsed, normatiivsed ja kognitiivsed komponendid)
Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
- vajadus soo jätkamiseks – perekonna ja abielu institutsioonid
- vajadus turvalisuse ja korra järele – riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid
- vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele – hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid
- vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele – majandus
- vajadus lahendada hingelisi probleeme – religioon.

Mis on sümbol? Miks on sümboleid vaja? Näited juurde, milliseid sümboleid tead.
Algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks e sümbolisüsteemiks on keel. Sümboleid vajatakse, et anda märku enda positsioonist, staatusest (nt abielunaise staatus, lein, koolilaps jne) Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest . Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada (käte laiutamine, pöidla näitamine).

Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine ? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Sümbolite, žestide, vahemaa, kehahoiaku jms kasutamine.
Sümbolid ja keel – verbaalne suhtlemine
Mitteverbaalne kommunikatsioon(Kineesika) – kehahoiak , žestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus.
Sarnaselt kõneldavale keelele, sõltub ka žesti tähendus kultuurist. Mõnede žestide tõlgendamine võib suuresti erineda ühiskonniti, kusjuures teised, nagu näiteks naeratus näivad olevat igas kultuuris sama tähendusega. Sõltuvalt kontekstist võib ühe ühiskonna sees žesti tähendus samuti muutuda: auandmine ohvitserile on austuse märk sõjaväebaasis aga oma vanematele auandmine võib tähendada lugupidamatust.

Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Ehk siis kuidas meie keeles kajastuvad ümbruskonnas kogetud tegevused, asjad, ümbritsev ühiskond. Nt eskimotel vähe sõnu kõrbe kirjeldamiseks. Ning kes on lugenud Kaja Kahu „Minu Guatemalat“, saab teada, et kuna seal ilm on kogu aeg suhteliselt sama, polegi olemas sõna „ilm“
Keel ja taju – kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist.
Sapiri -Worfi hüpotees – reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms.

Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Selle küsimuse puhul pead teadma mis on väärtus ning kuidas sotsiaalsed normid raskuse järgi jagunevad – tavad, moraalinormid ja seadused.
Kõiki väärtusi mõõdetakse läbi normide.
Väärtused- arusaamad hea ja halva, õige ja väära kohta ühiskonnas. Üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav , ihaldusväärne. Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme.
Näide: Hindame mingit asja, väärtus. Norm on et kuidas käitume. Norm on see et peame end pesema , väärtus on puhtus .
Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu .
Normide klassifitseerimine:
Tavad- tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale
Moraalinormid- tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms
Seadused- kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta ning reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi.

Mis on tabu? Tabude näiteid maailmast
Arusaam sellest, mis pole ühiskonnas vastuvõetav. Sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud. (Nt. see, mida ühes kultuuris süüakse, võib teises kultuuris olla vastuvõetamatu. Homoabielud, ühes riigis tabu, teises vastuvõetav, lubatav.)

Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited.
Rituaal- kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungide ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaal- avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas (kooli lõpetamine, abiellumine, matuse rituaalid , täiskasvanuks saamise rituaalid, sünniga seotud rituaalid)

Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kuidas on see seotud sotsiaalsete institutsioonide tekkega?
Iga kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja inimese võimalustest ning kuna grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris, neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad. N: kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt. Teatud elemendid igas kultuuris, mis on vajalik, et lahendada säilimisprobleeme nt toidu varumine , laste sünnitamine

Milles seisneb kultuurirelativism?’
Kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille aluselt kultuuri hinnata.

Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus ?
väljendub ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide (nt majandus, poliitika, haridus, ususüsteem) erinevuses kultuuriti, sõltudes vastava ühiskonna ajaloost ja arenguastmetest. Erinevates sümbolites, erinevad rituaalid, maa erinevad harimismeetodid. Vajadus erinevate sotsiaalsete institutsioonide järele on olemas kõigis ühiskondades. Samas on institutsioonide sisu ja üksikud elemendid kultuuriti ja ühiskonniti erinevad ja sõltuvad ühiskonna ajaloost ja arenguastmest. Nendest institutsioonidest tulebki kultuuriline mitmekesisus ning kommete , uskude ja ainelise kultuuri hämmastav erinäolisus. (Näiteks ühiskonna majandussüsteem, poliitiline struktuur, sotsialiseerumine , haridussüsteem ja ususüsteem ühiskonnas on sotsiaalsed institutsioonid. Ehk ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure nim. Sotsiaalseteks institutsioonideks.)

Mis on etnotsentrism ning selle positiivsus ja negatiivsus (Ksenofoobia)? Näited.
Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, “õigeks”, tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne.
Etnotsentrismi võimalikuks positiivseks jooneks võiks olla ehk eelduse andmine sõltumatu, omanäolise, pika traditsiooniga kultuuri kujunemiseks, mis maailma kultuuripilti kahtlemata rikastab. Etnotsentrism kultuuriagressioonina (vähemusrahvuste represseerimine, okupeeritud alade uuskultuuristamine) ei jäta kahtlust, et tegemist on negatiivse nähtusega. Etnotsentrism tähendab seda, et arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast: teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd , kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri.
Ksenofoobia – vihatakse neid, kes teistmoodi. Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist.

Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks?
Käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu.

Mis on subkultuur ? Näited
Alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest – advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada.

Mida nimetatakse kontrakultuuriks? Näited
Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt biitnikud , lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud

Nimetage Geert-Hofstede kultuuridimensioonid.
võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism , ebamäärasuse taluvus.

Mis juhtub erinevate kultuuride kokkusaamisel? Akulturatsioon , assimileerumine, akommodatsioon . Seletused ja näited.
Akulturatsioon- võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad.
Assimilatsioon (assimileerumine)- võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühteulamine, üks kultuur kaob
Akommodatsioon- väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära.

Mida tähendab kultuuribarjäär? Näited juurde
Takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid

Mida tähendab kultuurikonflikt ? Näited juurde
Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid

Mis on kultuuriareaal ? Näited juurde
Piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus . Nt Euroopa.

Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Näited
Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt.

Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht – milliseid tegureid see endas sisaldab?
Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente:
- Vajalik informatsioon – mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema
- Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine
- Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb
- Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt

Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?
muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. et tekiksid vaimsed arenguhäired jne
Sotsialiseerumisprotsessi funktsioonid:
- Ühiskonna säilimine ja taastootmine
- Isiksuse kujunemine ja kujundamine
Evolutsioon :
- Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel
- Sõltuvus : füüsiline sõltuvus teistest, aju ja närvisüsteemi paralleelne areng toitmise ja hoolitsemise ajal. Eluperioodide erinevatel etappidelt muutuvad inimesed, kellest sõltutakse
- Emotsionaalsed vajadused: lisaks füüsilistele vajadustele on igal inimolendil ka 3 peamist emotsionaalset vajadust – vajadus kiindumuse, heakskiidu järele, kindlustunne selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Imikueas on emotsionaalsete vajaduste kõrval tähtsamad kas samavõrd või enamgi füüsilised vajadus, oluline roll füüsilisel sõltuvusel, hiljem on tegu peamisel emotsionaalse sõltuvusega
- Individuaalsed erinevused: igal inimesel erinevad omadused, geenid loovad vaid eelsoodumuse

Mida tähendab sotsiaalne mina?
Enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine

Mida tähendab desotsialiseerumine?
õpitakse rollist loobuma . Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist

Mida tähendab resotsialiseerumine?
Uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud (loobuma sunnitud ) käitumisreeglite ja rollide taasomandamine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused.

Kes või mis on sotsialiseerimisagendid?
nt perekond, vanemad, kool, meedia, reklaam jne

Vaadake sotsialiseerimise-materjalides olevat tabelit ning leidke vastused sellele, kuidas erinevad aspektid meie ümber mõjutavad sotsialiseerumist: tervis, rass, rahvus, elukoht jne jne.
Rahvus- nt keel
Etniline taust- nt kultuur

Mida nimetatakse hälbeks?
Normide ( mis vastavas ühiskonnas eksisteerivad) vastast käitumist. Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest.

Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas?
Väärtushinnangute, religioonide normide järgi, kuidas teised inimesed reageerivad - see määrab ära raskusastme. Hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Ükski käitumine ei ole iseenesest halb, vale või hälbiv. Käitumine aga võib olla määratletud mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes.

Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim)
Durkheim: hälbelisus pole tegelikult ühiskonda hävitav, vaid suisa vajalik:
Kuritegevus liidab ühiskonda – liitumine kuritegevuse vastu, seesmine seotus või nn üldine tuju, mis grupikonsensuse kaudu tugevdab sotsiaalset korda
Piiride märkimine – protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. Piiridega märgitakse kuhumaani aktsepteeritakse inimese tegevust ning kust maalt muutuvad need hälbivaks. Nii muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. Hälbiv käitumine väljendab rahulolematust kehtivate väärtuste ja normidega. Hälbiva käitumisega saab välja lasta viha, maandada pingeid. – võib viia piiride nihkumiseni või ka sotsiaalsete muutusteni.

Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? Esmane ja teisene sildistamine – milles seisneb, näited.
Sildistamisteooria järgi on hälbimus seotud hoopis suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel. Sildistamisteooriat kasut. kõige rohkem.
Howard Becker – “hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad”. Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne .

Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Näited
Protestitakse ühiskonna vastu. Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga . Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms, vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele.
Ühiskonnas kehtivad eadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole pma pöemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õigusi. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimestekuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt.

Kontrolliteooria hälbelisuse kohta? Näited
väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast.
Travis Hirschi tõi oma raamatus „Delikventsuse põhjused” välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: seotus, pühendumus, kaasahaaratus, usk. Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg.
Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid.

Konformne käitumine – mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
Sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele

Kes või mis on sotsiaalse kontrolli agendid ? Mida teevad? Kuidas jagunevad?
Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma.
Jaguneb: Mitteformaalsed mehhanismid - sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust.
Formaalseid agente- Rakendatakse, kui mitteformaalsed mehhanismid ei ole efektiivsed. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased.

Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
Inimeste teatud kategooriatesse paigutamine , asuvad kõrgest madalani nt liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumaks. On ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Mõjutab inimeste valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul.

Mis on stratifikatsiooni neli peamist tunnusjoont? (see on ühiskonna tunnusjoon, mitte individuaalne eripära; ebavõrdsus on päritav; see on seotud uskumustega ehk kuidas religioon õigustab olemasolevat stratifikatsiooni; stratifikatsioon on olemas igal pool, kuid varieerub )

püsib põlvkonnast põlvkonda, pärandatakse põlvkonnast põlvkonda. Jäin sellisesse positsiooni, kus oli võimatu tõusta, kui vanemad olid keskklassist.
Sotsiaalne stratifikatsioon on kultuuriuniversaal aga see varieerub
Ei tähenda ebavõrdsust ressursside vaid ka uskumuste osas (mõni on rikkam, sest ta on talent , sest ta on paremal positsioonil)
Stratifikatsioon tähendab jagatud identiteete, kuulumist erinevatesse kultuuridesse ( astmetesse-kastisüsteem, kuhu kasti kuulud ).

Kuidas on stratifikatsiooniga seotud omandatud ja omistatud tunnused? Näited.
Omandatud tunnused- need teadmised ja oskused, mis on elu jooksu omandatud.(oskused, sissetulek)
Omistatud oskused- sugu, rass, rahvus jne. Tunnused, mis saab sünniga kaasa.

Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub?
Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi:

võim – võime sundida oma tahet peale teistele inimestele

prestiiž – lugupeetavus, teiste inimeste austus

omand – varandus , mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms.
Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud.
Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia .

Nimeta ja kirjelda erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)?
- orjandus – eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses;
- kastisüsteem – Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti;
- seisused – feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks šerifid, meerid;
- klass – suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus.
Ühiskonna sooline kihistumine
inimeste sotsiaalse väärtuse hindamist nende bioloogilise soo alusel, mis viib edasi võimu, prestiiži ja omandi ebavõrdsele jagunemisele ühiskonnas.
Bioloogiline sugu (ingl.k sex) – tähendab bioloogilisi erinevusi meeste ja naiste vahel. Määratletakse lähtuvalt anatoomiast , füsioloogiast ja geneetikast.
Sotsiaalne sugu (ingl.k gender ) – tähendab nii sotsiaalseid, kultuurilisi kui psühholoogili erinevusi meeste ja naiste vahel. Need on õpitud, muutuvad ajas, erinevad ühiskondade ja kultuuride lõikes. Sotsiaalne sugu toimib kui isikusisene ja isikutevaheline arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas mehelikuks või naiselikuks.
Eestikeeles kasutatavad sõnad: sugu tähendab tavaliselt bioloogilist ning sugupool sotsiaalset sugu.

Millised neist kihistumissüsteemidest on avatud ja suletud? Mida üldse tähendab avatus ja suletus , kuidas mõjutab inimeste elu konkreetses kihistumissüsteemis?

Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
Kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum. Kuna inimesed erinevad omandatud ja omistatud staatuselt, hinnatakse neid erinevalt ja seetõttu kujuneb ühiskonnas sotsiaalne hierarhia.

Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus ?
Tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. Uuritakse kuivõrd on võimalik ühiskonnas ületada staatuste vahelisi piire . Võrreldes kasti- ja klassisüsteeme, siis kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses kihistumissüsteemis paika pandud alates sünnimomendist. Omistatud staatus mõjutab kogu tema elu: kui palju haridust saab, millist tööd teeb, kellega võib abielluda ning vastavalt sellele elab ta kogu oma elu. Ainsaks erandiks võivad olla väga õnnelikud või andekad inimesed.

Põlvkondade vaheline ja põlvkonnasisene mobiilsus?
Võrreldes vanemate ja laste staatuseid, räägime põlvkondade vahelisest mobiilsusest. Kui võrdleme inimese staatust tema elu jooksul, siis on tegu põlvkonnasisese mobiilsusega. Mobiilsus ehk inimeste liikumine võib olla nii ülenev kui alanev .

Struktuurne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus.
Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna . Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. (Horisontaalne mobiilsus – liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal , nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine)

Kuidas mõjutab stratifikatsioon inimese edu või ebaedu erinevates sotsiaalsetes institutsioonides? Nt kastisüsteemis sündides braahmanite kasti( hinduismis preester või preestri õpilane), siis millised võimalused on haridusele, töökohale jne? Kuidas klassisüsteemis kaasaegses Eestis on võimalused erinevatel positsioonidel olevatele inimestele?
Braahmanid - ei ole võimalik kastist välja tulla, peavad järgima sellele seisusele vastavaid kombeid ja tavasid. Peavad teenima jumalat, piirangud igapäevaelus on kõige rangemad.
Kaasaegne eesti- kastisüsteem ei ole nii rangelt kujunenud, kes tahab tõusta redelil, saab selleks teha jõupingutusi ja tõusta ning vastupidi.

Mis on perekond? Perekonna tunnused.
Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus , abielu või adopteerimine.
PEREKONNA tunnused: 1) Väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks. 2) Perekonna moodustamise aluseks on: abielu, veresugulus, lapsendamine, kokkulepe ühiseks eesmärgiks.

Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist?
Monogaamia              üks mees abielus ühe naisega
Polügaamia               üks abielupool on abielus mitme vastaspoole esindajaga
Polügüünia     ühe mehe abielu mitme naisega ( islamimaad , ebaseaduslikult mormoonide seas Ameerikas Utah’ osariigis)
Polüandria      ühe naise abielu paljude meestega (Tiibet, Todas Lõuna-Indias)

Nimeta perekonna funktsioonid?

soo jätkamine
ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine
perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi
perekond kindlustab emotsionaalse vajaduste rahuldamise
perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem

Nimeta erinevaid perekonnatüüpe – mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, laiendatud jm perekonnatüübid)
Monogaamia, polügaamia, bigaamia, tuumikperekond (nukleaarperekond) laiendatud perekond, klasikaline laiendatud perekond, modifitseeritud laiendatud perekond, eksogaamsed abielud, endogaamsed abielud, taasloodud perekond, üksikvanemaga pere.
Nukleaarperekond ehk tuumikperekond – koosneb abielupaarist ja nende alaealised lapsed, omane pigem kaasaegsele ühiskonnale kui traditsioonilisele ja pigem linna kui maapiirkonnale.
Laiendatud perekond – koosneb abielupaarist, nende lastest, abielupaari vanematest , lastelastest jm. Sugulus - või põlvnemissüsteem, suhteliselt suur üksus, mis koosneb mitmest suguluses olevast majapidamisest, nagu isa ja pojad oma peredega või siis mehed, naised ja nende paljud abielupartnerid. Eeliseks ühine vara, võim, kaitse ja teiste perekondadega ühendusse astmiseks piisav pruutide-peigmeeste tagavara
Klassikaline laiendatud perekond – mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda elavad üksteisele väga ligidal (majas, tänaval, kogukonnas) ning näevad üksteist regulaarselt.
Modifitseeritud laiendatud perekond – mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda, kes elavad üksteisele kaugel, kuid suhtlevad kaasaegseid tehnoloogiavahendeid kasutades regulaarselt.(kirjad, telefonikõned, meilid, aegajalt külastused)
Traditsioonilise ühiskonna perekonnas olid perekondlikud kohustused ülemad kui individuaalsed õigused, kaasaegses ühiskonnas rõhk pigem üksikisikul ja tema vajadustel. Tundenihe – kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa.
Kaasaegne perekond – vähem võimas ja mitmekesisem kui laiendatud perekond. Ülesanded, mida varem täitsid sugukonnad, täidavad nüüd perekonnavälised asutused. Tugev sõltuvus majandussüsteemist, tööstusühiskonnas mehe rolli kasv kui palgateenija. Naiste roll kui ka sissetulekuteenija. Lapsed vabanevad tunduvalt varem perekonna kontrolli alt. Rõhk emotsionaalsel toel ja laste sotsialiseerimisel. Abikaasa valiku aluseks romantiline armastus, kohtamine – alguses grupikohtamine, kus grupist jääb keegi silma, sealt edasi individuaalne kohtamine. Pimekohtingud – kirjasõbrad, internet . Kingituste vahetamine – erinevalt traditsioonilistest ühiskondadest, kus kingitusi vahetasid perekonnad, vahetavad kaasaegses ühiskonnas noored ise kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna tasemel.

Perekonna funktsionalistlik -, konfliktiteoreetiline käsitlus.
Funktsionalistlik käsitlus – perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn „ühiskonna kehast”. Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist.
Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn „tumedamat poolt” ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne – vägivald, lapsepilastus jms. Tulu saavad sugulusgrupid ja perekonnapead ja mehed rohkem kui naised. Verepilastuskeeldu ja abielureegleid kasutatakse varanduse hoidmiseks suguvõsas. Abielu puhul määravad pruudi või ka peigmehe valiku perekonnapead, jõu abil kontrollitakse teiste pereliikmete käitumist. Kuigi verepilastus on keelatud, on see siiski väga levinud nähtus paljudes ühiskondades. Abielu on osa perekondade vahelisest võimusüsteemist, kus abielu kaudu kas säilitatakse või muudetakse perekonna majanduslikku ja poliitilist seisundit . Seal kus funktsionalistid näevad peresuhete loomises kogukonna tugevdamist, näevad konfliktiteoreetikud tegelikult vaid erinevust ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata.

Mis on elatusviis ?
viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks

Millisteks osadeks jaguneb majandus ning kuidas on erinevad osad seotud ühiskonna sotsiaalsete faktidega?
Tootmine- inimtegevus, mille tulemusel tekib toode (teenus, teos, etendus jms), millel on tarbija.
Jaotamine ja vahetus
Tarbimine- kuidas ühiskonna liikmed kasutavad saadaolevaid kaupu ja teenuseid.

Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks)?

primaarne tootmine- nn otsetarbimine, töötlemist ei toimu nt jahindus , karjandus, korilus
sekundaarne tootmine- millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine. Nt käsitöösaadused, autod
kolmanda astme tootmine- tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus.

Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil?
Kapitalistlik majandussüsteem- minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll. Tootmisvahendid on eraomanduses , kasumi teenimine . Konkurents - välja tõrjutakse need, kes on kõige vähemefektiivsed, toodete ja teenuste hinnad viiakse alla, tõuseb ühiskonna ja selle liikmete heaolu.
Sotsialistlik majandussüsteem- maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine .

Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
Barter – sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine.
retsiprooksuse reegel – kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma (ehk kinkima )

Mis on töö?
Töö, olgu siis palgaga või mitte, on inimese vaimsed või füüsilised jõupingutused mingi ülesande täitmiseks, mis rahuldab inimes(t)e vajadusi. Töökoht (töö) on jõupingutused, mida vahetatakse regulaarse palga vastu. Tööd iseloomustavad tunnused: raha, aktiivsus, vaheldus .

Miks on töö inimese elus oluline?
- Staatus ja sotsiaalne klass – töö põhjal on kaasaegses ühiskonnas kõige kergem oma positsiooni määratleda
- Võimalused – sissetulek (nt maja, auto, vabaaja veetmine), töö aeg ja tingimused (tervis, kutsehaigused )
- Sõbrad ja suhtlemine – millised sõbrad, kuidas tekivad, kuidas vabal ajal suheldakse (nt tööstustööliste kogukonnad, kalurite kogukond jne)
- Väärtused ja hoiakud – solidaarsus, kohusetunne, vastutus. Karjäärivõimalused, töökoha stabiilsus
- Perekonnaelu – sissetulek ja vabaaeg, milline on iga täiskasvanud perekonnaliikme roll
- Vabaaja tegevused – kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks.

Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist?
Vaba aja tegevused- kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vabaajaveetmiseks.

Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal?
Uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Tähtsamaks funktsiooniks on anda inimelule mõte.

Nimeta religiooni põhielemendid?
Religiooni 5 põhielementi on: 1) Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu. 2)Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit (armulaud) 5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust

Nimeta ja kirjelda näidete abil religioossuse 5 dimensiooni?
1) kogemuslik (müstilised kogemused: tunne, et ollakse päästetud, ärganud, jumaliku valgustuse pälvinud jms);
2) rituaalne (jumalateenistusel osalemine, palvetamine, sakramentide saamine jne);
3) ideoloogiline (uskumuste sisu ja ulatus, mille järgimist mingi usuühenduse liikmeilt oodatakse );
4) intellektuaalne (religioossete teadmiste ulatus teatud grupi pühakirja, usudogmade ja rituaalide osas);
5) järelduslik (religioosse usu, tegevuse, kogemuste ja teadmiste mõju muudele eluvaldkondadele antud indiviidi puhul).

Mis on religooni funktsioonideks?
- Regulatiivne – põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid.
- Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse.
- Kommunikatiivne – väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.
- Psühhoteraapiline – avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad.

Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus.
Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda.
Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses , allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve.

Mida nimetatakse sekulariseerimiseks?
Protsess, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas.

Maagia ja selle otstarve. Näited. Maagia – käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada. Maagilisi formulaare, sõnu, žeste kasutatakse ebakindluse vähendamiseks.

Religioonide jagunemine: kirik , denominatsioon, sekt , kultus .
Tunnused
Kirikud
Denominatsioonid
Sektid
Kultused
Näide
Inglise kirik, Rooma -Katoliku kirik
Metodistid, baptistid
Jehoova tunnistajad, mormoonid , moonid jne
Saientoloogia
Organisatsioon
Suur organisatsioon, vaimulikkonna hierarhia, tasustatud ametnikud
Nagu kirikud, aga väiksemad
Sageli väikesed, tihedalt seotud, ilma hierarhia ja tasustatud ametniketa, enamasti aga ühe karismaatilise juhi kontrolli all
Avatud kõigile, kes suudavad seda endale lubada. Tihti puuduvad teistele religioonidele omased tunnused: religioossed tseremooniad, usk üleloomulikku jõudu jne.
Suhtumine üldiselt ühiskonda
Maailmaga kohanduv. Üldiselt aktsepteerivad ja toetavad domineerivaid norme ja väärtuseid eksisteerivas ühiskonnas
Maailmaga kohanduv. Üldiselt aktsepteerivad ühiskonna norme ja väärtuseid, kuid on mõneti kriitilisemad kui seda on kirik.
Maailma eitav . Paljud sektid eitavad ühiskonnas levinud normid ja väärtused ning asendavad need alternatiivsete normide ja tegevustega.
Maailma jaatav. Aktsepteerib ühiskonda sellisena nagu see on, pakub indiviididele võimalus olla edukas ja õnnelikum läbi üleloomulik või hingelise jõu ja võimu.
Liikmed/toetajad
Liikmed pärinevad igast ühiskonna kihist , ei eeldata ühiskonnast eraldumist ja elustiili muutmist
Nagu kirikus, kuid sageli meelitavad endale liikmeid, kes on kirikus või sektis pettunud
Liikmed on sageli inimesed, kes on elus pettunud või sellega rahulolematud; eeldatakse et nad loobuvad või teevad suuri muudatusi tavaeluga väljaspool sekti
Liikmelisus avatud kõigile, kuid liikmetel peab olema sageli väga kõrged sissetulekud, et osta endale vajalikku tegevust
Suhtumine teistesse religioonidesse ja uskumustesse
Mittetolerantne, ainus õige uskumustesüsteem
Tolerantne , ei pea ennast ainuõigeks uskumustesüsteemiks, on üks paljudest denominatsioonidest
Mittetolerantne, sageli vaenulik . Ainult nende endi usk on ainuõige ning ainult sekti liikmed saavad päästetud.
Tolerantne, eksisteerib kooskõlas teiste rajatud uskumustega.
Suhe riigiga
Sageli tihedad ja formaalsed suhted riigiga, nt Briti kuninganna on ka Inglise Kiriku pea
Sageli puuduvad formaalsed seosed riigiga
Kriitiline, sageli vaenulik riigi ja ümbritseva ühiskonna suhtes
Puudub igasugune side riigiga

Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid? Mis vahe neil on?
Järgnev klassifikatsioon jaotab religioonid selle järgi kuidas need näevad ümbritsevat ühiskonda ning kuidas nad reageerivad sellele:
- nn Maailma eemaletõukavad grupid – peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega;
- nn Maailmaga kohanduvad grupid – peamiselt kirikud ja denominatsioonid, mis üldiselt aktsepteerivad ühiskonnas domineerivaid väärtuseid ja norme. Need on enam keskendunud vaimsele käitumisele, igapäevasele moraalsusele kui muudele ilmalikele käitumistele
- nn Maailma jaatavad grupid – kultused, mis aktsepteerivad ühiskonda nii nagu see on ning pakuvad indiviididele võimalust olla edukas eksisteerivate väärtuste ja tingimuste raames, pakkudes selleks hingelist ja üleloomulikku jõudu, võimu.

Mis on võim?
Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks.

Mis on autoriteetsus? Sund?
Tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Inimesed kuuletuvad, sest võimukandjate ütlusi aktsepteeritakse ning neil on õigus alamatele öelda, mida ja kuidas käituda.

Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Kirjeldage antud domineerimissüsteeme, mille alusel toimivad?
Weber eristas legitiimse domineerimise kolme vormi:
- Traditsiooniline domineerimine – rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel;
- Karismaatiline domineerimine – põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel. Karismaatilise liidrite ja järgijate vahel tekib eriline side, järgijad usuvad juhi üliinimlikesse omadustesse ja on valmis täitma tema käske kõhklemata. Sageli püüavad järgijad pärast juhi surma luua ürituse jätkamiseks mõne formaalse organisatsiooni. Weber nimetab protsessi, kus jumalik anne tõlgitakse igapäevaste võimustruktuuride keelde, karisma rutiniseerumiseks.
- Legaalne domineerimine – Weberi järgi kõige ratsionaalsem domineerimisviis, kuna põhineb valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud seadustega, mis kehtivad kõigi võimukandjate suhtes olenemata isiklikest omadustest või sotsiaalsest staatusest. Legaalse domineerimise puhtaimaks näiteks on bürokraatia.

Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina?
protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse.

Nimeta erinevaid poliitilisi režiime ja kirjelda neid? (demokraatia vs totalitarism)
- Nimeta erinevaid poliitilisi režiime ja kirjelda neid?
- Totalitaarsed režiimid – püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid , usumehed, sõjaväelased.
- Diktatuur – totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile.
Tavaliselt ühiskondades, kus puuduvad demokraatia eeltingimused: levinud kirjaoskus , majanduslik stabiilsus või võrdsuse ideoloogia.
Kontroll kultuuri üle – massiteabevahendid, kool, teater jms.
- Demokraatlikud režiimid
Erinevalt totalitaarsest eksisteerib legitiimne opositsioon . Eksisteerivad kodanikuvabadused, poliitilised mõtteavaldused, mida on õigus avaldada siis kui ollakse oma õigustest teadlikud. Erinevate parteide ja poliitiliste suundade esindatus

Nimeta erinevaid avaliku arvamusega manipuleerimisvõimalusi – poliitilisi vahendeid?
Avaliku arvamusega manipuleerimine :
Propaganda – sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne võimulolijatele ja mis peaks suurendama solidaarsust ja toetust liidritele;
Tsensuur – informatsiooni valikuline tagasihoidmine. Kontrollitakse millist informatsiooni elanikkonnale edastada ning millist mitte
Poliitilise opositsiooni lämmatamiseks kasutatavad vahendid:
Varjatud jälgimine, Telefonide pealtkuulamine, Posti avamine jm
-Sund, repressioon ( arest , vangistus, hukkamine jm), genotsiid (kogu opositsioonis oleva elanikkonna tapmine ) – sotsiaalse kontrolli viimane aste sõnakuulelikkuse saavutamiseks

Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?
Protsess, mille käigus keskkonna mõjutustel ja inimese isiklike kogemuste alusel kujuneb välja inimese poliitiline orientatsioon . Oluline roll esmastel sotsialiseerimisagentidel. Oluline seos ülikoolil ja hilisemal töökohal. Nt konservatiivsed noored valivad töökoha kas äris või militaarsektoris, liberaalsemate vaadetega teaduslikus või sotsiaalsektoris.

Mida tähendab sotsiaalse lojaalsuse kese ? Tooge näiteid.

Samuti peate oskama omavahel seostada erinevaid sotsiaalseid fakte, nt kuidas mõjutab religioon majandust? Kas religioon mõjutab ka hälbekäitumist? Kuidas mõjutab poliitika nt sotsiaalseid institutsioone jne. Kuidas on omavahel seotud majandus- ja haridussüsteem? Jne.

Töösse võib tulla ka pildiülesandeid ehk:

Peate fotolt tuvastama erinevaid kultuurikomponente

Peate fotodel kajastuvaid hälbelisi käitumisi raskusastme järgi reastama ja põhjendama miks selline reastus
ÜLDISELT ON NII, ET KOGU MATERJAL TULEB LÄBI TÖÖTADA JA LÄBI MÕELDA. Kui tekib raskuseid küsimuste mõistmisel ja nendele vastamisel, siis kirjutage ja andke oma probleemist märku.
JÕUDU ÕPPIMISEL!
13
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 23 allalaadimist

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #1

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #2

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #3

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #4

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #5

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #6

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #7

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #8

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #9

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #10

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #11

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #12

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013 #13

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ketuke3 Õppematerjali autor

Sotsioloogia sotsiaalne fakt Auguste Comte kolme astme seadus

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastuse d

Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.

Sotsioloogia

docx

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.

Sotsioloogia

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

Sotsioloogia

doc

Sotsiaaltöö kordamisküsimused

SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid