Valgusstaadiumis eraldub vee fotooksüdatsioonil hapnik, mis on väga vajalik taimedele hingamisel. Samuti toodetakse pimedusstaadiumi käigus glükoosi, mida on vaja energiaallikana organismidel. 2. Mis tähtsus on vee fotooksüdatsioonil eralduval hapnikul? Seda kasutavad teised organismid oksüdatsiooniks. 3. Kust saavad kloroplastideta taimerakud energiat? Need saavad energiat kloroplaste sisalduvate rakkude poolt toodetud glükoosist. 4. Kuidas säilitab taim oma glükoosi tagavara? Taimed säilitavad oma glükoosi tagavarad tärklise näol. 5. Mis tähtsus on fotosünteesil heterotroofsetele organismidele? Heterotroofsed organismid saavad energiat orgaanilisest ainest ja kasutavad hapniku oksüdatsiooniprotsessidel. 6. Kuidas on fotosüntees seotud süsinikuringega? CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel ja ka heterotroofide hingamisel, samuti ka taimede rakuhingamisel. Taimed aga kasutavad CO2 glükoosi tegemiseks seega
Süsivesikud Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone: on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvadrakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad: Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuvilja...
Potentsiaalne võimalik Profaanne võhiklik, asjatundmatu Potentsiaalne võimalik Profaanne võhiklik, asjatundmatu Pretensioon nõudlus, taotlus Prestiiz mõjukus Pretensioon nõudlus, taotlus Prestiiz mõjukus Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu Revans kättetasumine Snepper iselukustuv patentlukk Revans kättetasumine Snepper iselukustuv patentlukk Sovhoos põllumaj. Ettevõte NSVLs Sovhoos põllumaj. Ettevõte NSVLs Spontaanne iseeneslik Staaz ametisoleku aeg Spontaanne iseeneslik Staaz ametisoleku aeg Standardne tüüpiline Stiihiline reguleerimatu Standardne tüüpiline Stiihiline reguleerimatu
Tabelis number 6 on välja toodud olemasolevate ja planeeritavate maaüksuste kompaktsuse koefitsientide võrdlus. 1 Tööle on lisatud ka olemasolevate maatükkide ja ümberkruntimise joonis. Joonisele on märgitud ka iga maatüki koguväärtused enne ja pärast. Tabel 1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuste leidmine Üksus/ Pindala Tsooni Maa Puidu Puidu Kasvava Koguväärtus kirjeldus ha hind väärtus tagavara maksumus metsa S /ha S*t.h tm/ha /tm väärtus t.h. Pt PM S*Pt*Pm 1.1 Põld 15 450 6750 6750 (450/ha) 1.2 Põld 6,5 260 1690 1690 (260/ha) ha = = 8440 21,5 2.1 Põld
12. Puistu koosseis ja rindelisus. Puuliikide osatähtsust kasvava puistu tagavaras väljendatakse koosseisu valemiga, milles puuliigi lühendi ees seisev kordaja näitab osatähtsust protsentides rinde kogutagavarast. Puuliigid järjestatakse koosseisu valemis harilikult osatähtsuse alanevas järjestuses, seega on esikohal enamuspuuliik, vahel ka peapuuliik. Rindelisus · Esimene rinne suurima kasvava metsa tagavara ja kõrgusega rinne, nn põhirinne · Teine rinne 25...75% I rinde kõrgusest, minimaalselt 4 meetrit ·järelkasv-kuni 4m hea kasvuga puud ·alusmetsa rinne -Puistu rindelisuse all mõeldakse ühe või eri puuliikide võrastike kõrguste jaotumist vertikaaltasapinnas. Mitmerindelisi puistuid nimetatakse liitpuistuteks, üherindelisi lihtpuistuteks. 13. Puistu järelkasv ja alusmets. Järelkasv rinne, millest võib loota tulevikupuude kasvu, < 25% I rinde kõrgusest, maksimaalselt 4 m
Iseseisev töö nr 7 Ülesande eesmärk on arvutada: 1. Iga puistuelemendi boniteet 2. Iga puistuelemendi keskmine täius 3. Iga puistuelemendi keskmine hektaritagavara 4. Iga puistuelemendi aastane tagavara juurdekasv hektari kohta Eraldis pindalaga 1,4 Rinne PL A H D G % T 1 MA 70 22,5 22,6 9,9 25,2% 28% 1 KU 70 22,4 24,4 6,5 17,3% 18% 1 KS 70 25,9 23,0 11,9 34,1% 39%
— gl ükoo si sünt ees ; — vaheühen di (NADP) j a ATP al gse sei sun di t aast um i ne (ADP*) Aeroobne glükoosi lagundamine-hapnikuga ,saab 38 ATP-d, ei teki mürke ja pikaajaline Anaeroobne-ilma hapnikuta, saab 2 ATP-d, tekivad mürgid, piimahpe, lühike kestvus 1g lipiide annab kõige rohkem energiat 9kcal Makroergiline ühend-salvestab energiat ja tassib kiiresti seda DNA replikatsioon- raku jagunemine Biheeliks- DNA kaksikahel Valgu süntees- ei saa tagavara võtta 1.etapp- translatsioon DNA-st RNA, see suudab ribosoomides hästi hakkama saada 2.etapp-translatsioon, ribosoomidest tekib valk Aminohape jääkidest mRNA- info valgu kohta, is aminohappe jäägid seal on tRNA- tassib aminohappeid rRNA- paneb aminohappe kokku, mis omakorda moodustab valgu Promootor- algusosa, kust hakkab DNA kirjutamine RNA-ks Terminaator- lõpposa -„- Koodon- See kolmik Nt AUG- see kolmik mis määrab ära aminohappe Antikoodon- tRNA osa, mis tunneb ära mRNA osa
lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub tavaliselt paariks kuuks. Lipiidides lahustuvad vitamiinid Lipiides lahustuvad vitamiinid on erinevalt vees lahustuvadest vitamiinidest tavaliselt mittekatalüütilise rolliga. Ainuke klassikalise koensüümi funktsiooniga on vitamiin K. Vitamiin K Vitamiin K on vajalik kofaktor γ-karboksüglutamaadi sünteesil. γ-karboksüglutamaat
abil. Kõik need komponendid piiritlevad seadme funktsionaalsed võimalused. Peamine parameeter, mille eest mootor vastutab on pöörlemise kiirus. Lihtsamatel mudelitel on üks-kaks kiirust, kallimatel variantidel aga neli ja enam. Kiiruste vahemik ulatub 15 kuni 12000 pöördeni minutis. Suuremad kiirused on head peenestamiseks, aeglasemad kiirused aga segamiseks. Kombaini tööanumaid valmistatakse plastikust, klaasist ning harvem ka metallist (viimane on hea liha töötlemiseks). Saadaval on tagavara nõud erinevat liiki toitudele (näiteks liha või taigna jaoks). Väga kasulikud on tagavara anumad üheaegselt mitme toidu valmistamisel. Samuti on väga mugav, kui nõu on valmistatud löögi- ja temperatuurikindlast klaasist kuna siis on võimalik teda jätta kõrge kuumuse kätte ning jätkata hiljem (näiteks kastmete) valmistamist. Köögikombainiga on kaasas 7 tarvikut, mis täidavad 28 erinevat funktsiooni. Need on:
kõrgusühiku kohta. Tabelis on see suurus arvutatud kolme peamise puuliigi (männikute, kuusikute ja kaasikute) ja nelja kasvukohatüübi (kastikuloo, jänesekapsa, sinilille ja kõdusoo) jaoks. KKT MA KU KS KL 8.44 7.7 6.25 JK 11.66 12.04 10.09 SL 10.17 10.55 9.16 KS 11.4 10.95 8.65 Meid huvitab, kas tagavara ja kõrguse suhe on antud puuliikidel erinev ning kas see suhe Kahefaktorilise dispersioonanalüüsi protseduuri kordusteta andmestiku jaoks valida: Andmed, Data Analysis, Anova: Two-Factor Without Replication. Kasvukohatüübi F-statistiku väärtus: 43.65459 Kasvukohatüübi F-statistiku kriitiline väärtus: 4.757063 Kasvukohatüübi olulisuse tõenäosus: 0.000181 Puuliigi F-statistiku väärtus: 24.62679
Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Joonis 1 Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257071628-457 (+/-10m) (4G leviala) Kordinaadid: 59.3071150, 24.4005350 Võimsusmõõturi andmed (vasakpoolne) RSRP (Reference Signal Received): dBm -97 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. -97 RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 30.0 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõtmine. Suhet mõõdetakse
afekt-tundepuhang aferist-petis,õnnekütt areen-esinemisväljak bakalaureus-esimene teaduslik kraad banaalne-labane bareljeef-skulptuur,kus kujutis seisab pinnalähedase kõrgendina baseeruma-tuginema blamaaz-teotus,häbi bravuurne-hoolimatu,uljas brigadir-juht,sõjaväeline auaste daatum-kuupäev defekt-rike puuedegenerant-mandunud isik defitsiitne-haruldane degenerant-mandunud isidk dekadents-allakäik deklamatsioon-ilulugemine delegaat-saadik demograafiline-rahvastikku puutuv desarmeerima-varustama dotatsioon-riiklik juurdemaks eksemplar-üksikese fajanss-peen valge savi filigraanne-peen,viimistletud homogeenne-välimust muutma karakull-lambanahk kineetika-liikumist uuriv teadusharu kontingent-määratud kogus kontseptsioon-vaadete süsteem konverteerima-muutma misjon-kristlik äratustöö nihilism-seaduste mittetunnistamine nivelleerima-tasandama panderoll-postisaadetis paradksaalne-mõistusvastane,absurdne tendents-suunitlus trafaretne-harilik,kulun...
1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Nafta 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Geotermaalenergia laamade kokkupuutekohast Vesi Tuul Tõusud ja mõõnad Biomass Päike Kasutatud kirjandus http://www.world-nuclear.org/info/inf79.html http://www.reuters.com/article/2012/10/23/us-japan-meti-lng-idUSBRE89M0 http://www.eia.gov/cabs/Japan/pdf.pdf http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/elu http://edition.cnn.com/2011/BUSINESS/03/24/japan.alternatives/index.html http://en.wikipedia
1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Õli 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC Projektid Sissevedu III koht Taastuvad energiallikad Vulkaanid Kuumaveeallikad Vesi Tuul Tõusud ja mõõnad Biomass Päike Kasutatud kirjandus http://www.world-nuclear.org/info/inf79.html http://www.reuters.com/article/2012/10/23/us-japan-meti-lng-idUSBRE89M0 http://www.eia.gov/cabs/Japan/pdf.pdf http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/elu http://edition.cnn.com/2011/BUSINESS/03/24/japan.alternatives/index.html http://en.wikipedia
osteotsüüdid ja osteklastid. Osteblastid toodavad uut rakuvaheainet. Vähehaaval arenevad nad päris luurakkudeks, osteotsüütideks. Osteklastid hävitavad vajadusel rakuvaheainet. Inimese skelett Luustiku tähtsus Skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Toestada keha pehmeid kudesid. Talletab rasvu (kollane luuüdi on rasvade tagavara ). Talletab mineraalaineid. On vereloomeelund (punases luuüdis mood uued vererakud). Võimaldab sooritada liigutusi. Luude arv inimese sees Inimese skelett koosneb: 29 koljuluust, 33 selgroolülist (7 kaelalülist, 12 rinnalülist, 5 nimmelülist, 5 ristluulülist (kokkukasvanud), 4 õndralülist, 20 roidest, 4 ebaroidest, kahest abaluust, kahest rangluust, neljast vaagnaluust (kokkukasvanud), 32 jala ja 31 käeluust ja seesamluudest (ühe
Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on: Oma kindel ülesanne Erinev toimeaeg Nt. adrenaliinihormoon, suguhormoon Tähtsad sisenõrenäärmed: 1) Ajuripats e. hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd (Mõjutab luustiku + suguelundite arengut) · Toodab kasvuhormooni, neerupealiste + kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. 2) Käbikeha · Reguleerib ööpäevaseid rütme (nt. ärkvelolek ja puhkeaeg) · Nahapigmentide süntees 3) Kilpnääre (mõõtmetelt kõige suurem sisenõrenääre) · Toodab hormooni, mis sisaldab joodi (mõjutab ainevahetust ja kehatemperatuuri) Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ( luukoe areng). Kilpnäärme ületalitus Veres on liiga palju kilpnäärme hormoone. Inimene ...
maiustused, kommid, küpsised, moos, koogid, tordid, saiakesed, pudingud, jäätis. Mis on süsivesikud? on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, määravad veregrupi, kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, Kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.
Lihased tagavad keha liikumise Lihaste ülesanded: Lihased liigutavad kehaosi Lihased annavad kehale kuju Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased kaitsevad kõhuõõnes asuvaid siseelundeid Lihased on ka vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri. Kui lihased töötavad eraldub osa energiat soojusena Lihaste liigid: 1. Skeletilihaseid on inimese organismis kõige rohkem. Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi Võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda Väsivad suhteliselt kiiresti 2
määratakse neile segmentidele, kus segmendi peegelduste arv jääb alla 1% kogu peegelduste arvust. Sellest tulenevalt loetakse võra alguse kõrguseks kõige kõrgemat 0 väärtusega segmenti (Holmgren ja Persson 2004). Elusvõrastiku pikkusest omakorda saame vajalikku infot puistu elujõulisuse, biomassi ja näiteks ka harvendusraie vajaduse kohta(Lang ja Arumäe 2014). 7 3.3 Puistu tüvemahu tuletamine Puistu tüvemahu ehk tagavara on üks olulisemaid tunnuseid mille abil puistu kirjeldatakse ja mille alusel metsi majandatakse. LIDARi andmetelt puistu tagavara saamiseks on vaja puistu keskmist kõrgus või üksik puude kõrgusi. Võimalik on tagavara saada ka kasutades võrastiku katvust mahu hindamisel (Nasset 1997b). Tüvemahu hinnangu saamiseks võimalik kasutada kahte erinevat valemit. Esimene arvestab β β
Äärelinna Buddha Autori nimi on Hanif Kureishi, on inglase ja pakistanlase segu, tema ema oli inglane ja isa pakistanlane. Tema raamatud lähtuvad multikultuurse ühsikonna probleeme. Tema teostest peegeldub Kureishi enda noorepõlvekogemusi. Autori raamatud on täis vaimukust ja irooniat, situatsioonikoomikat ja mahlakaid kirjeldusi. Ta ise peab enda maailmavaateks huumorit. Ta on pälvinud näidendi ja kirjanuduse auhindu, nimetatud veel lootustandvaimaks näitekirjanikuks. Tema teosest Äärelinna buddha on pälvinud veel parima debüütromaani raamatuauhinna ja sellest on tehtud teleseriaal. Raamatu peategelane on segarassist 17-aastane teismeline Karim, kes elab Lõuna-Londonis,tegevus ise toimub 70nadel. Peategelane igatseb minna elama ja töötama oma äärelinnast välja. Tema karjäär liikus näitlemise suunas, ei käinud koolis vaid keskenud näitemisele. Peategelase isa , otsustab bürokraatist hakata guruks, nähes...
Küpsed 76 160,7 140,2 17,9 394,8 Üleseisnud 115,7 210 141,6 160,4 627,7 Keskmine 75,8 151,1 125,4 75,5 427,8 Kokku 227,4 453,2 376,3 226,5 1283,4 Tagavara jaotus kasvukohatüüpide järgi 500 450 Tagavara tihumeetrites 400 350 300 250 200 150 100 50 0
Uurimistöö. Probleem: Kuidas mõjutab harvendusraie puude kasvu ? Taustinformatsioon: Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. See on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. Harvendusraieid on tehakse kas alameetodil või ülameetodil, vastavalt raiutakse välja kas suuremad puud või väiksemad puud. Suuremate puude raiumisega raiutakse välja nende laiutavad võrad, mis takistavad teiste puude kasvu
Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: · Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. · Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Hingamiselundkond ja sisenõrenäärmed Rakuhingamine- kui hapnik lõhub täielikult glükoosi rakkudes ning tekib energia ja süsihappegaas ja vesi. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda tekkinud süsihappegaasist. Selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Ninaõõs soojendab kapillaaridega ja puhastab ripsmetega õhku. Limaskest eritab lima. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mille alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu. Hingetoru, kus õhk veelgi soojeneb ja puhastub, hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad brohid paljudeks aina väiksema läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukih...
Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab inimtegevuse jätkamiseks. Mehepõllundus- põllumajandussaaduste tootmis viis, kus ei kasutata mürk kemikaale ega väetisi. Kasutatakse looduslikke asju nagu sõnnik. Ohtlikud jäätmed- on inimkonnale ja keskkonnale ohtlikud ja selle kõrvaldamine nõuab eri meetmeid. Olmejäätmed- inimeste igapäevase elu ja töö tagajärjel tekkinud jäätmed. Ressurss- tagavara Süsivesikud- suhkrud ja sahhriidid, koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Taastumatud energiaallikad- maavarad, kasutatakse energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad- vesi, mets, tuul, maavarad. Toiduahel ja toitumisahel- rida organisme, keda seob järjestikku söödavaks ja sööjaks olemine. Toidu võrk- looduslikus elupaigas omavahel põimuvad toiduahelad. Toitained- ained, mida on vaja organismi elutegevuseks. Tööstusjäätmed- tootmistegevuse tagajärjel tekkinud jäätmed.
Fukushima katastroof Sisukord Kus juhtus? Kuna? Millepärast? Kahjude ulatus? Mõju keskkonnale ja inimestele Kus juhtus? Toimus Jaapanis Fukushima 1. aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik enam reaktoreid maha jahutada...
mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. 10. Luuüdi- on luu sees, punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. 11. Skelett- ehk luustik, koosneb omavahel seondunud loudest. 12. Liiges- kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. 13. Selgroog- moodustab keha keskse toese, mis koosneb tavaliselt 33 lülist. 14. Kolju- on aju- ja näokolju luud, ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ümbrise ning näokolju loudest on tähtsamad üla- ja alalõualüü. 15. Vöötlihased- ehk skeletilihased, talitlus allub inimese tahtele ja
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesugus...
Ilma selleta ei oleks meil mingit rütmi magamisel ja ärkvelolekul ning käbikeha mõjutab ka ka naha pigmentide sünteesi. Mao taga asub kõhunääre ehk pankreas. See toodab hormooni insuliin. Insuliinil on kaks tähtsat üleasannet. Esiteks, soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Kui veresuhkur ei pääseks rakkudesse, siis jääksid need energiata. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Viimaseks sugunäärmed, mille hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut vastavalt mehel ja naisel. Naisel toodavad sugurhormoone munasarjad ja mehel munandid. Kui ei oleks neid hormoone, siis võiks nt nii mehel kui naisel kasvada habe, rinnad jne. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Väiksemadki muutused
Kõrvalkilpnäärmed paikevad sammuti kõri piirkonnas(inimese väiksemad SNN ja kaaluvad ~ 0,1g). Reguleerivad kaltsiumi ja fosfori anevahetust organismis mis on vajalik luukoe arenguks. Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärmehormoonid reguleerivad glükoosi e. Veresuhkru hulka veres. Neist tähtsam on insuliin, millel on 2 ülesannet: 1) insuliin kiirendab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse. 2) insuliini toimel sünteesitakse veres olevast glükoosist süsivesikute tagavara, mida talletatakse maksas ja lihastes. Kui insuliini on vähe, on tegemist suhkrutõve e. Diabeediga. Neerupealised paiknevad neerude peal. Tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre nt. Hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin valmistab ette pingutusteks: ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab lihasrakkudes glükoosi kasutamist, et saada kiireks lihaste kokkutõmbeks rohkem energiat.
Kandik Kassaterminal Kvalifikatsioon ametioskus Külmlaud L Laagerduma vein, juust laagerdub Lauavein Lasanje vormiroog Liköör M Maestooso pidulikult Magasin ladu Menüü M.D. Hótel ülemkelner Motell motomatkajate hotell N Nakar Kreeka pähkel Nalivka alkoholijook O Oakohv Okroska külm kaljasupp Oskustööline Odramärg õlu P Pagar Pansion pansionaat Pokaal Poleerima - läikima Praktika Põll R Raguu aedviljaraguu Reserv tagavara Religioon usund Registraator registreerija Reklamatsioon kahjutasunõue halva kauba puhul Ravioolid pelmeenitaoline Itaalia toit Roog küpsetis S Saago saagopalmi tärklisest toiduaine Saker riisivein Salatkress maitse ja salatitaim Savoia kähar peakapsas Selters soodavesi Sekk Kuivvein Selve - iseteenindus Sorbett mahlajäätis S Sampanja Sarlott magus vormiroog Sartöös liköör Serbett idamaine karastusjook Soppen õllekann
13990,7 3 15,45 5 4 20,875 24767 5 22,3 15802,5 6 17,75 26000 7 6,05 8810 133,82 Kokku 5 109395 4.3. Maakorralduspiirkonna pindala ja koguväärtuse leidmine erinevate põllu- ja metsamaa üksuste ning kasvava metsa väärtuse alusel. Tsooni Puidu Puidu Pindala hind Maa väärtus tagavara maksumus Kasvava metsa Üksus/kirjeldus Ha EUR/ha EUR Tm/ha EUR/tm väärtus Koguväärtus S t.h Maav=S*t.h Pt Pm Metsv=S*Pt*Pm Maav+Metsv Põld 1 (260 EUR/ha) 35,75 260 9295 9295 Põld 2 (450EUR/ha) 41,25 450 18562,5 18562,5 Metsaüksus 1
Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid Tartu Sisukord 1. .Metsavarud........................................................................................................ 2. .Metsa inventeerimine........................................................................ 3. Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi......................................................................... 4.. Maakondade metsamaa pindala ja tagavara........................................................ 5. Ülevaade raietest........................................................................ 6. .Raiete intensiivsus aastail 1995 - 2007 (m3/ha/a)............................................................ 7. Raiemaht raieliigiti aastail 1993- 2007 ja maakonniti aastal 2007................................ 8. Kokkuvõte........................................................ Kasutatud kirjandus.........................................
tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb pea-ja seljaajust, piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis
Abiturient-keskkoolilõpetaja paragrahv-lõik või alajaotus tekstis absoluutne-täielik paralleelene-rööbitine abstraktne-mõtteline,meeltega tajumatu personal-isikkoosseis absurdne-mõttetu,võimatu pidzama-ööriietus akrobaat-võimleja pokaal-karikas,väike jalgadega nõu alfabeet-tähestik presitent-vabariigi riigipea alkohol-viin propaganda-ideede,õpetuste levitamine anekdoot-lühike ,huvitav enamasti väljamõeldud looke prozektor-aparaat kaugete esemete apldeerima-käsi plaksutama valgustamisek arhitekt-ehituskunstnik psühholoogia-hingeteadus,hingelaad aa...
Lihased tagavad keha liikumise 1.Lihaste ülesanded: 1)Lihased liigutavad kehaosi 2)Lihased annavad kehale kuju 3)Osa lihaseid kaitseb siseelundeid 4)Lihased aitavad säilitada keha temperatuuri 5)Lihased on vee ja valude tagavara 2.Lihaskoe talitlemine Lihaste põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad. Ka siseelundites toimuvad liikumised tänu lihastele. Inimese kehas on 3 tüüpi lihaseid. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele, südamelihased moodustavad südame põhimassi ja silelihased moodustavad siseelundite lihastiku. Lisaks lihasrakkudele ja side- koele sisaldab lihas veel närve ja veresooni. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis
ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisis,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks,need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. -Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Mälu saab jagada lühimäluks kus säilib info mõnest minutist paari tunnini ning püsimäluks kus võib säilida info mida omandanud või vähemalt pool sellest elu lõpuni.
Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Päästeparve minimaalne varustus: 1. üks päästerõngas koos min. 30 m ujuvliiniga 2. kaks nuga 3. kaks veekühvlit 4. kaks käsna 5. kaks ujuvankrut 6. kaks ujuvaeru 7. kolm konserviavajat 8. üks esmaabipakend veekindlas karbis 9. üks vile või samaväärne signaliseerimisvahend 10. neli punast langevarjuga raketti 11. kuus punast signaalraketti 12. kaks oranzi suitsusignaali 13. üks veekindel taskulamp koos tagavara patareide ja pirniga 14. radarsignaalide peegeldaja 15. peegel (heliograaf) 16. hädasignaalide juhend plastikpakendis 17. üks komplekt kalapüügivahendeid 18. toiduratsioonid veekindlas pakendis 19. magevee konteiner arvestusega 1,5 l inimese kohta 20. üks roostevaba topsik koos nööriga 21. kuus annust merehaiguse vastaseid tablette ja üks hügieeniline kott iga inimese kohta 22. juhendid kuidas ellu jääda 23
mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. SMI- statistiline metsade inventeerimine- metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. Kõigi Eesti puistute tagavara (so kõigi metsas kasvavate puude tüvemahtude summa m 3) on ligikaudu 470 milj m3. Metsa ühe hektari keskm tüvede tagavara on 211 m3/ha. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,6 m3/ha/a. Eesti puistute keskm vanus on 56a ja keskm boniteet 2,2. Mets- maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, atmosfäär, taimesti, loomastik).
metsaomanikule vaid kulutusi või jäävad kulud-tulud tasa. Hooldamiseta ei ole aga noorel metsal häid väljavaateid tulevikus väärtuslikuks puistuks kujuneda. Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldamise eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda. Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest selle tagajärjeks võib olla oluliselt väiksem tagavara uuendusraiel või muutub puistu enne uuendusraie-ealiseks saamist lausa harvikuks. Metsa hooldamiseks loetakse: · loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamist; · hooldusraieid, nagu o valgustusraie, o harvendusraie, o sanitaarraie; · kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks; · metsakaitsetegevust (uluki- või putukkahjustuste või taimehaiguste ennetamine); · metsakuivendust ehk metsamaaparandust. Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine
Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) RAIED Pärnumaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kaitsemajanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara. Pärnumaa metskonna 2011. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 1. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) METSAUUENDUS Pärnumaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 298,75 hektaril. Sellest istutus moodustas 248,18 ha ja külv 23,50 ha. Kõige enam istutati kuuske 184,11 ha, mändi istutati 58,15 ha, kaske 5,55 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine külviga 4,30 ha - ja
sajandi jooksul? · Talupojad said piiratud liikumisvabaduse ja vabadeks riigikodanikeks - pärisorjus kadus · kartulikasvatus - tänu sellele kadus näljahäda. · talude välisilme muutus paremaks - aknad, katus jne. elamisolud seega paranesid. 11. Mõisted: · pärisorjus - inimene sünnib orjana(oma vanemate järgi). · teorent ja raharent - maks mida maksti mõisnikule. · pärisperemees - talu omanik, ei pea mõisale midagi maksma. · magasivili - valla vilja tagavara rasketeks päevadeks. · vabadik e. saunik e. pops - vaesed, kes elasid teises peresaunas.elasid teiste kulul.
Mahukaalu meetod Puidukoguse kaal on 10,058 tonni Puidukoguse määratud erikaal on 0,790 Puidukoguse maht on 12,732 m3 Hüdrostaatiline meetod Puidukoguse kaal õhus on 23,976 tonni Puidukoguse kaal vees on 4,097 Vee erikaal on 1,000 t/m3 Lisaraskuse maht on 1,500 Puidukoguse maht on 18,379 m3 Ülesanne 5. II osa Puistu tagavara määramine mudelpuude meetodil Ülesande esimese osa eesmärk On arvutada mudelpuude mõõtmisel saadud andmete põhjal kogu puistust saadavate puidusortide mahud. Algandmed Metsaeraldise kõikide puude rinnaspindalade summa (G) on 28 m2 Mudelpuude mõõtmisandmed Mudelpuu nr d h g Mudelpuu sortimentide mahud (m3) palk
taimevartes, ehitavad ta üless) Lipiidid: fosfolipiid on raku membraani koostisosa, steroidid 1. neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdrofiilne; rasvhapped hüdrofoobsed. Lipiidide tähtsus1 energeetiline tähtsus( 1g lipiidi lõhustamisel saame 2x 17,6 kilo jauli) 2. kaitse ül (kaitseb vigastuste eest , rasv hoiab soojust, lipiidid toimivad kui lahustid ) vee tagavara Valgud on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust , vesinikust , hapnikust ja lämmastikust, valgu molekul koosneb 20 aminohappest. Aminohape on 3 osaline ( aminohapprühm lämmastikuga seotud osa, karboksüülrühm, radikaal. Valgu molekul moodustab : 1aminohappe karboksüülhappe ja teise aminohappe. Mitu erinevat struktuuri: valgustruktuur, primaarstruktuur, aminohappeline järjestus, sekundaar e testjärku struktuur . denaturatsioon renaturatsioon . valgu ül:1.reguleerivad
2.millist hormooni toodavad neerupealised, kõhunääre, ajuripats, kilpnääre? Mis on nende hormoonide ülesanded? Neerupealised toodavad adrenaliini. Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust, tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes kõhunääre toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse? Liiga väike insuliinisisaldus põhjustab suhkrutõve ehk diabeedi. Insuliin jõuab teistesse elunditesse 4.miks on adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral inimesele vajalik? Kuidas jõuab adrenaliin teistesse elunditesse?
Hormoonid reguleerivad meie organismis Ca ja P ainevahetust · Neerupealised Kõige tuntum hormoon on adrenaliin, mis ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes · Kõhunääre Insuliin o Soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse o Insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni sünteesimine veres olevast glükoosist · Sugunäärmed Hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone Endokrinoloogia tegeleb sisenõrenäärmete haigustega Koehormoonid mitmesugused rakurühmad teiste kudede koostises, mis on võimelised hormoone sünteesima. Nt seedimise reguleerimisel, kus mõjutavad seedenõrede eritumist ja seedeelundite talitust
Samas on arvatud, et liiga pehme vesi soodustab südame- veresoonkonna haigustesse haigestumist, sest vee pehmust tekitavad ained lahustavad veevärgi seintelt organismile kahjulikke aineid. Vee pehmendamise tööpõhimõte ● Vees lahustunud metallide soolad asendatakse karedust mittetekitavate sooladega. Sama protsessi käigus eemaldatakse veest ka lahustunud raud. Seadmed töötavad täisautomaatselt. Kasutaja ainus töö on jälgida, et soolalahuse paagis oleks piisav soola tagavara. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Vee_karedus http://ee.aquaphor.com/userfiles/images/katalkivi.jpg http://juhendaja.ee/wp-content/uploads/2014/10/151.jpg https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRhWQ2v_TNtV LuC_Su2pO4VBdQsMnx4UDVQVIBFgQzZaks4yTYaZw Täname kuulamast!
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Nä...
autarkia nimelise hoiaku taga on majanduslik filosoofia, mida nimetatakse merkantilismiks, mis väärtustab seda, et riigis suur väärismetalli tagavara, et tagavara püsiks, tuleb ise toime tulla ja välismaalt mitte sisse vedada kaupu käsu hans esimene eestlasest luuletaja, kelle luuletus on ka säilinud (32 salmi pikk) iga salmi lõpp oh ma vaene tarto liin kooliharidus linnades triviaalkoolid nimetati ka ladina kooliks, sest ladina keel niivõrd oluline seal koolis tertia-sekunda-prima (3 klassi) õpitu väga usukeskne tertia: saksa ja ladina keel, katekismus(tuubiti pähe), palved, laulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
