Mida neis kasvatatakse ja kus nad on levinud? 3)Mis on istandused? Mida neis kasvatatakse ja kus on levinud? 4)Mida kujutavad endast rantšod ja loomavabrikud? Too välja erinevused. 5)Nimeta 2 põllumajandusliku toodangu suurendamise teed. Selgita. 6)Millised looduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 7)Millised majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 8)Mis on elatusmajandus ja turumajanduslik tootmine? Milline neist on omane arengumaadele ja arenenud maadele? 9)Nimeta nisu, teepõõsaste ja suhkruroo kasvupiirkondi ja suurimad tootjad. 10)Nimeta maisi, riisi ja kohvipuude kasvatuspiirkondi ning suurimad tootjad. 11)Miks arenenud maades on põllumajandussaaduste ületootmine? 12)Miks arengumaades on põllumajandussaaduste alatootmine? 13)Milline on põllumajandusliku tootmise mõju keskkonnale? 1)Segatalud on talud, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi
Skoda Skoda Auto (paremini tuntud kui Skoda), on Tsehhi autotootja. Skoda on alates 2000. aastast täielikult Volkswagen Groupi omanduses. Asutatud 1895 nimega Laurin & Klement. Asutajad Vaclav Laurin ja Vaclav Klement. Esimene sõiduauto, Voiturette A valmistati firma L&K poolt 1905 aastal. 1925. aastal liitusid Skoda ja Pilsen, mis ühtlasi lõpetas firma tegutsemise senise L&K kaubamärgi all. 1930-ndate alguses sai Skoda Group Car Manufacturing firmast iseseisev aktsiaselts Skoda-Car. Peale II maailmasõda firma natsionaliseeriti. Ettevõtte uueks nimeks sai Skoda AZNP (rahvuslik autotööstusttevõte). 1990-ndate alguse vaba turumajanduslik keskkond tingis vajaduse uue ning jõulise partneri järele. Detsembris 1990 langetas Tsehhi valitsus otsuse, et kaasab Skoda partneriks Saksa autotööstuse gigandi Volkswagen Group'i. 16. aprillil 1991 sai Skoda Automobilova A.S.-ist Volkswagen Group'i neljas tütarettevõte, kõrvuti VW, Audi ja Seat'iga. 199...
; mis toimub?) - kõikvõimalike vahetustehingute jätkuvalt toimiv süsteem, majanduse toimimise korraldus, mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja kogused 6. Milles väljendub konkurents? - Ostja eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt. Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. 7. Milles väljendub turumajanduslik paratamatus? (ressursside piiritus) - osad jäävad ilma 8. Isikud(mille poolest erilised?) : Adam Smith (Milton Friedman - monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga.) - rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on küll egoistlikud, ent turumaj. peavad indiviidid kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupu või tööjõudu. S
blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949. a mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus. Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Seega oli külma sõja tõttu lõhenenud riik- üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel: SLV oli demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik. SDV oli ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik. 1947a. esitas USA president H. Truman seisukoha, et riigi välispoliitika mõtteks peaks olema seisukoht aidata vabasid rahvaid nii sise-ja välissurve vastu. Samal aastal pakkus George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA suure abi sõjas kannatanud riikidele. Nende plaanidega üritati vähendada sealsete kommunistide ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut.
TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS Teraviljad Veised Mugulviljad Õlikultuurid Sead Suhkrukultuurid Lambad Mõnukultuurid Linnud Söödakultuurid Karusloomad Kiukultuurid Muud loomad Köögiviljad Puuviljad, marjad Siidiussikasvatus Mesindus + Metsandus +Kalakasvatus PÕLLUMAJANDUS Elatusmajanduslik Turumajanduslik e. naturaalmajanduslik e. kaubaline põllusaadusi Eesmärgiks on kasvatakse ja loomi toodangu müük peetakse ainult oma pere toitmiseks Toodangu maht kasvab aga tähtsus maailma- majanduses väheneb. (XX saj. töötas 50% inimesi) Maailmas hõivatud 1,1 mld inimest. Austraalia (+ Okeaania), Brasiilia, India, Hiina ja USA annavad poole maailma põllumajandus toodangust. Lõuna riikides osatähtsus suurem kui Põhja riikides. Põhja riikides osatähtsus mõni % SKT-st,
Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Siinkohal võiks näiteks tuua, et maapoodides on kauba valik väga väike, suuremates asulates ning linnades on see üsna laialdane kuid kaubad on silmnähtavalt ülehinnatud just väiksemates piirkondades, kus transpordiühendus on samuti nõrk. Inimene peab olude sunnil oma rahakoti kergendama, olenemata sellest, et meie riigis on vabaturumajandus, kus peaks valitsema turumajanduslik tasakaal. Kuidas on lood demograafia probleemidega? Teadaolevalt on rahvastiku iive negatiivne ehk suremust rohkem kui sündi. Kuid mis võib selle põhjustada? Ehk liiga väiksed toetused? Olen arvamusel, et siiski peamine kahjur iibele on raha puudus ja inimeste materiaalsuse vähesus. Loomulikult mängivad oma rolli ka erinevad haigused ja efektiivse arstiabi puudus. Sotsiaalne turvalisus. Inimesed loodavad riigi abile, kuid riik ei aita inimesi nii palju, kui nad seda vajavad
Versailles' rahulepinguga määrati ära Saksamaale lubatud lahingulaevade arv, seepärast viidi paljud laevatehased Saksamaalt üle Venemaale ja mujale Euroopasse. Oli sõjajärgne raske olukord. 1923. aastal puhkes kriis, mis tegi majandusraskused suuremaks ning millega kaasnes rahapuudus ja hüperinflatsioon. Inflatsiooni tõttu langes tunduvalt elutase, eriti neil, kellel olid kindlad sissetulekud nagu töötasud, toetused, pensionid. Saksamaal oli aga turumajanduslik süsteem, mis viis ka 8 miljoni töötuni. 1923. aastal maksti paljudes ettevõtetes palka kaks-kolm korda päevas ning tehti siis vaheaeg, et töölised saaksid selle ära kulutada, sest inflatsiooni tõttu langes raha väärtus sadu kordi päevas ning hommikul saadud raha väärtusest polnud õhtuks kuigi palju järel. Kõik, kel vähegi võimalik, püüdsid osta dollareid, kuigi valuutaga spekuleerimine oli seadusega keelatud
Külm sõda Külm sõda on lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikalevininud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. 1940. aastate teisel poolel puhkes ülemaailmne sõda mis kestis üle neljakümne aasta. See sõda oli Lääne demokraatliku ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel. Külma sõja osapooled olid Usa ja NSV- liit. Külm sõda puhkes USA ja NSV liidu omavahelises võimutahtmisest. Vastaseisu peamised valdkonnad olid võidurelvastumine, võitlus mõjuvõima pärast nii Euroopas kui ka terves maailmas. Vaenupooled püüdsid üksteisest parimad olla igas alas, nii relvastamises kui ka sõdides. 1949. aastatel mais kuulutati läänepiirides välja Saksamaa Liitvabariiki. Seega külma sõja tõttu oli lõhenenud esimene maailma riikidest. Üks rahvas oli jagatud kahe riiki ja kahe erineva maailmavaate järgi.( SLV-turumajanduslik ja kapitalislik riik. SDV-käsumajanduslik ja sotsialistlik riik). Pä...
Riigi põllumaj.struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Maailma maakasutus põllumajanduslik maa(31%: rohumaa-21%; haritav maa-10%), metsamaa(27%), siseveekogud,liustikud(20%), kõlbmatu,vähekõlblik,rikutud maa(19%), teed ja ehitised(3%). Kaubaline ja omatarbeline põllumaj.erinevus- omatarbeline(elatus e.naturaalmajanduslik)- kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks; kaubalise(turumajanduslik) eesmärgiks on aga toodangu müük. Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia...
arengut. Uuringus viidi eelteismeline tüdruk garderoobi ja lubati tal valida meelepärane riietus, Lapsele meeliköitev riietus osutus sarnaseks poppstaaride stiilile. Saates näidati ka üht väikest tüdrukut, kes polnud veel murdeealine, kuid arvas, et peaks dieeti pidama hakkama. See saade näitas, et tänapäeva ühiskonnast tulnud surved mõjuvad lastele ning just nemad peegeldavad süngeid 21.sajandi elu mustreid. Meie riik on turumajanduslik, kus kehtib nõudluse ja pakkumise suhe ning konkurents. Selle tulemusena esineb meedias ohtralt reklaame, mis võib muuta inimese suhtumist toodetesse. Alkoholireklaamid on osavalt tehtud nauditavaks. Näiteks Saaremaa viina reklaamist tuntud lause "Võtame mõnuga" on mitmetel pidutsevatel noortel võetud kasutusele motona. Seda enam: reklaamitakse ka ravimeid, mis leevendaksid alkoholi tarbimisele järgnevat halba enesetunnet. Sellised reklaamid mõjutavad noore areneva
ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtete_liigitus.html http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtte_funktsioonid.html Kahe riigi vaheline võrdlus (Eesti ja Taani) · Taanis pole kohustuslik koolis käia. *Eestis on kohustuslik põhikoolis käia. * Taani koolis on olulised õppimise lust rühmatöö ja infotehnoloogia *Eestis on oluline omandada haridust ja oma oskuste laiendamine. * Avatud ja arenenud majandusega riik. *Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. * Taanil on mitmekesine majandus, kuna loodusvarasid on seal saadaval vähe, sõltub see täielikult inimressurssidest. *Eesti majandus kasv on väga kiire. * Taani nominaalne SKP on hinnanguliselt 333,238 miljonit USA dollarit, olles maailma riikide seas 32. kohal. *Eesti nominaalne SKP on hinnaguliselt 4,2 miljardit eurot. * Taani peamised ekspordiallikad on tööstustoodang/tööstuskaubad.
- Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (leet, pruun), saaki aastas 1, kultuurtaimed: õunapuud. 5
ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Miks valisin selle riigi? Euroopa on päris suur ja lai, aga mina valisin Austria nende riikide seast sellepärast, et see on mulle kõige südamelähedasem riik. Teine põhjus on kindlasti ka see, et olen seal ise käinud ja päris palju loodust, Austria kultuuri ja rahvast näinud. 2 Austria majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ja suured pangad. Haldusfirma Österreichische Industrieverwaltungs-Aktiengesellschaft kontrollitavais riigiettevõtteis valmib veerand Austria tööstustoodangust. Riigistatud tööstus on suuremalt jaolt erastatud (OMV AG, Voestalpine AG, VA Technologie AG, Steyr Daimler Puch AG, Austria Metall AG).
Vanemad kontrollivad mida, kuna, kellega, miks laps teeb, mida ta tunneb ja mõtleb ning siis otsustavad lapse eest keeldude-käskude-lubamiste näol, mis on lapsele hea või halb. Selline vähese armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, initsiatiivikas, julge, loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses
Geograafia kt lk 85 - 106 1. Millised näitajad iseloomustavad riigi põllumajandust? Riigi põllumajandust iseloomustavad põllumajandusega hõivatud inimeste osatähtsus ja põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaa...
Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Sisukord [peida] * 1 Majandus o 1.1 Väliskaubandus + 1.1.1 Eksport + 1.1.2 Import o 1.2 Tööjõud ja tööhõive o 1.3 Börsid o 1.4 Põllumajandus o 1.5 Metsamajandus o 1.6 Mäetööstus o 1.7 Töötlev tööstus o 1.8 Teenindus * 2 Ajaloo lühikokkuvõte * 3 Liidumaad * 4 Vaata ka * 5 Viited [redigeeri] Majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. See võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja Austria schillingu. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ja suured pangad.[viide?] Haldusfirma Österreichische Industrieverwaltungs-Aktiengesellschaft kontrollitavais riigiettevõtteis valmib veerand Austria tööstustoodangust.[viide
Rõivas……..…. 15) Taasiseseisvunud Eesti presidendid on olnud L.Meri,A.Rüütel,T.H.Ilves……………………… . 16) Parlament valitakse …4…… , president 5……… ja kohalikud volikogud …3….. aastaks. 17) Eesti kohtusüsteemi kolm astet on ……Maakohus,Halduskohus….. , … Ringkonnakohus……………………………… ja …Riigikohus……… . 18) Eestis kehtib …sega….. majandus.(Eesti on turumajanduslik riik) 19) Kohaliku omavalitsuse üksusteks on linnad ja vallad…………………………….. . 20) Parlamendi ja kohaliku volikogu valijaskond erineb selle poolest, et …KOV valimistel saab hääle anda ka EU(EL)kodnik,kelle püsielukoht rahvastikuregsitri andmeil on Eesti……………….. 21) Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond on avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad
maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Sellega tähistatakse peale II MS kujunenud rahvusvahelist suhtlust. Kahe riigi süsteemide vaheline võitlus: 1. Demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga. (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Lääne-Saksamaa) 1.maailm- majanduslikult turumajanduslik 2. Dotalitaarne kommunistlik kord eesotsas NL ja tema liitlased (Ida-Euroopa riigid). Plaanimajandus. 2.maailm Külma sõja kujunemine algab 40ndate II poolel, lõplikult kujuneb välja kuskil 1949. Lõpu periood 1980ndate teisel poolel. Algab kui 1985 aastal NL etteotsa sai Mihhail Gorbatsov- NL viimane liider. Tema võimu seondatakse NL lagunemisega. Algatas uue poliitika: eesti keelde laenati vene keelest pere stroika (ümber ehitama, uuesti ehitama). Tema plaan oli
...............3 1 STRESSI TEKKEPÕHJUSED................................................................................... 4 1.1 Sotsiaalmajanduslikud stressitegurid................................................................... 4 1.2 Rahapuudus.......................................................................................................... 4 1.3 Tööpuudus............................................................................................................4 1.4 Turumajanduslik mõtteviis tõotab majanduslikku kitsikust leevendada..............5 1.5 Eelarve kujundamise 5 etappi:..............................................................................5 1.6 Kuritegevuse pained............................................................................................. 6 2 KUIDAS VÄLTIDA LIIGSET STRESSI?.................................................................7 2.1 Selge olukorrataju taastamine........................................................
1) 20. saj. Algusele iseloomulikud jooned. Oska tõestada, et 20. Saj alguses kujunes areng progressi suunas või vastupidi. Oska näha, et areng oli vastuoluline. *Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga 1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus ...
Tulevik on veel mägede taga, raudteelaste ja Kreenholmi tööliste koondamisest on aga kõik kuulnud. Tänapäeva noored teavad kaasaegses kiirelt muutuvas ühiskonnas ei saa enam kindel olla, et pead kuni pensionipõlveni üht ja sama ametit. Ning laiapõhjaline ja akadeemiline haridus võimaldab tööturu muutustele kiiremini reageerida kui kitsas kutseharidus. Üld, - kutse-ja kõrgharidus on planeeritud , rahastatud ja juhitud erinevatel alustel. ,,Pearaha hariduses on turumajanduslik mõtlemine", on öelnud Peeter Kreitzberg. Kui Eesti on võtnud suuna kutsehariduse kontsentreerumisele, siis Rootsis on mindud hariduse hajutamise teed ja see on viinud tööpuuduse vähenemisele. Hariduskorralduse paindumatus on üks kutsehariduse ebapopulaarsuse põhjusi. Paindlik kutseharidus aitaks olukorda lahendada. Väidetakse, et kutseõppeasutused ei suuda pakkuda õpet, mis vastaks tööandja ootustele.
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused
päeva reklaam tagasi paljude telekanalite poolt üle maailma (video siin: http://www.youtube.com/watch?v=E_jpG6kv6Pw). Ostuvaba päev Tarbimiskultuurist Tänapäevane läänelik ühiskond põhineb tööstuslikul masstootmisel ja üha kasvaval tarbimisel. Isiklik tarbimine tuleneb eelkõige eluks vajalike vajaduste (toit, riided, eluase jt) rahuldamisest, kuid turumajanduslik süsteem on juba üsna ammu mõistnud, et inimeste elementaarsete vajaduste rahuldamine ei taga vajalikku kasvumudelit. Nii panustataksegi inimpsühholoogiale ning turundusosakonnad mõtlevad välja järjest uusi strateegiaid, kuidas mängida inimeste edevusele ja ahnusele. Kuna edevus ja ahnus on inimloomuse osad, mis vajavad palju nö "poputamist", siis pakutaksegi lahendusena õnne- või rahuldustunnet pakkuvat ostlemist
Vanemad kontrollivad mida, kuna, kellega, miks laps teeb, mida ta tunneb ja mõtleb ning siis otsustavad lapse eest keeldude-käskude-lubamiste näol, mis on lapsele hea või halb. Selline vähese armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, initsiatiivikas, julge, loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses
*Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14 16 saj.) *Esimene murrang toimus tänu leiutistele ja avastustele(kompass, püssirohi, trükikunst).
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. T...
eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Saksamaa lõhenemine: 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV = demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik), 1949 oktoobris kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV = ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik). Blokkide maj ja sõj organisatsioonid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) - loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-
s rahvaarv t 1. jaanuari seisuga a 1979 1 464 476 1989 1 565 662 2001 1 366 959 2002 1 361 242 2003 1 356 045 2004 1 351 069 2005 1 347 510 2006 1 344 684 2007 1 342 409 2008 1 340 935 2010 1 340 127 2011 1 340 194 1 311 870 2014 8 Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. Tööjõu jaotumine sektoritesse (2008)SektorOsakaal Põllumajandus 2,8% Tööstus 22,7% Teenindus 74,5% SKP jaotumine sektoritesse (2009) Sektor Osakaal Põllumajandus 2,7% Tööstus 26,3% Teenindus 74,5%
· Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. · Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest. · Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. · Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed · Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu.
Vanemad kontrollivad mida, kuna, kellega, miks laps teeb, mida ta tunneb ja mõtleb ning siis otsustavad lapse eest keeldude-käskude- lubamiste näol, mis on lapsele hea või halb. Selline vähese armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, initsiatiivikas, julge, loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses
o traditsioonid siis sujub kõik palju paremini Valitsuse poliitika o toetused Kui riik jagab toetusi, siis põllumajandus sujub paremini. o tollipoliitika 8. Põllumajanduse jagunemine elatus- ehk naturaalmajanduslikuks ja turumajanduslikuks Elatud- ehk naturaalmajanduslik põllumajandus (omatarbeline): kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks. Turumajanduslik põllumajandus (kaubaline): esmane eesmärk on toodangu müük. 9. Haritava maa pindala piirkonniti, analüüs Kõige suurem on see Okeaanias (1,94 ha elaniku kohta), Põhja-Ameerikas (0,74 ha elaniku kohta), Ida-Euroopas (0,68 ha elaniku kohta). Kõige väiksem on Ida-Aasias (0,10), Kagu-Aasias 0,18) ja Lõuna-Aasias (0,19) 10. Millest sõltub erinevate kultuuride ja loomade kasvatamise võimalus erinevates maailma piirkondades? Vegetatsiooniperioodi pikkusest
ehk 3500 aastat eKr ja viimased muudatused tehti alles 2000 a eKr. Stonehenge'i otstarbe kohta on püstitatud palju hüpoteese, kuid täit tõde pole selgunud. On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda. Eesti turismifirmad pakuvad reise pea kõikidesse Suurbritannia linnadesse. Nii noorte kui täiskasvanute seas on London ning teised linnad väga populaarsed. Oluline on ka saadav keelepraktika. EESTI MAJANDUS Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning 1. mail 2004 Euroopa Liiduga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. Eksport- Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (2006. a. 25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%)
Mitu Austria maalijat on võitnud rahvusvaheliselt tunnustust, ent tähelepanu pälvivad ka vähem kuulsad kunstnikud. Arvatavasti tuntuim Austria maaliatest on olnud Gustav Klimt (1862-1918), Viini Sezession'I asutajaliige ja peamine esindaja. Ta kasutas oma maalides kulda ning ilustas neid rabavate "mosaiikidega". Ainestik oli tihti allegooriline, segunenud peene erootikaga. [1. ] 6 Majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ja suured pangad. Haldusfirma Österreichische Industrieverwaltungs- Aktiengesellschaft kontrollitavais riigiettevõtteis valmib veerand Austria tööstustoodangust. Riigistatud tööstus on suuremalt jaolt erastatud. Austria majandusse on paigutatud ka rohkesti väliskapitali, millest
Presidendi aktide täitmist ning annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Kohtulik: I astme kohus on maakohus, II astme ringkonnakohus ja III astme kohus Riigikohus, mis vaatab kassatsiooni korras kohtulahendeid läbi, parandab kohtuvigu ja täidab põhiseaduslikkuse järelevalvet. Riigikohus koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi.
kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel. Ajateenistus on kohustuslik 1828 aastastele meestele. Kutsealuste teenimisaeg on kaheksa kuni üheteistkümne kuu pikkune. Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon on seotud euroga. Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (33% aastasest ekspordimahust), puitu ja paberit (15%), kangaid (14%), toidukaupu (8%), mööblit (7%), metalle ja keemiatooteid. Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena
Pikemaajalised investeeringud. 3) Spetsialiseerunud fondid, panus tehakse ühele majandusharule või majanduspiirkonnale. 4) Universaalsed, klassikalised muudavad pidevalt oma positsioone. STRATEEGIA JÄRGI: 1) Kasvustrateegia- aktsiafondid 2) Tasakaalustatud strateegiad- segafondid 50:50 võlakirjadesse, aktsiatesse 3) Konservatiivne- võlakirjafondid Alaliigid- pensionifondid nii vabatahtlikud kui kohustuslikud. Plaanimajanduslik pangandus Turumajanduslik pangandus Klient seotud kindla pangaga Kliendil võimalus panka vabalt valida, olla mitme panga klient. Pangal võimalik klienti valida. Pangal polnud vaja teenindustaseme ja Konkurents pankade vahel, tegelevad panga tehnoloogia arendamisega vaeva arendamisega ise. Usaldusväärsus ja näha
tööstruktuuri paindlikumaks. Suurenenud on arusaam, et enam pole ainuke prioriteet juhi eesmärkide tätitmine, vaid ka töötajatele eraldi nn alameesmärkide püstitamine, mis võimaldab näha nende enda saavutusi ning mille tulemusel on töötajad rohkem motiveeritud. Paratamatult ei olene tootlikkuse suurendamine ainult töökorralduse või mõne muu struktuuri efektiivsuse tõstmisest, vaid juhtidele peab olema taunitav, et siinne turumajanduslik tase ei pruugi olla soodne nende eesmärkide täitmiseks. 3 1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID Rääkides töökorraldusest ettevõtte tasandil, siis on personalitöötajatel koostöös juhtidega paljugi ära teha. Vaadates asjaolusid, millest sõltub töö tootlikkus, algab kõik sellest, kas töötaja üldse oskab oma tööd teha
tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1. kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19% 2. Teed ja ehitised- 3% 3. Siseveekogud, liustikud- 20% 4. Metsamaa- 27% 5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed Põllumajanduse spetsialiseerumine sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest ja põllumajanduse looduslikest teguritest (üleval). Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse
Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte Nokia Oyj, kelle osaks hinnatakse Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998 langenud 1,9%. Ehitustegevuses saabus madalseis hiljem kui majanduses tervikuna. 1996-1999. aastatel järgnes sellele tõus, kuid 1990. aasta tase pole veel saavutatud. Eesti Eesti on demokraatlik vabariik ning kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist2 011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi.
MAKROÖKONOOMIKA MAJANDUSTEADUS *Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove. Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel Ühiskonna majanduseesmärgid: · Majanduskasv ...
PÕLLUNDUS; KUIVEMATEL LOOMAKASVATUS. TASASTEL ALADEL ON SOODUSTATUD TAIMEKASVATUS, MÄGISTEL LOOMA-KASVATUS. NIISKEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS TERAVILJA- JA TEHNILISTE KULTUURIDE KASVATUS (mais, nisu, päevalill, suhkrupeet) KUIVEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS LIHAVEISTE JA LAMBAKASVATUS. TIHEDA ASUSTUSEGA MERELISES PARASVÖÖTMES TEGELETAKSE ROHKEM KÖÖGIVILJADE, PIIMAKARJA, SEA- JA LINNU-KASVATUSEGA. PÕLLUMAJANDUS Elatusmajanduslik Turumajanduslik e. naturaalmajanduslik e. kaubaline EKSTENSIIVNE INTENSIIVNE põllusaadusi Eesmärgiks on kasvatakse ja loomi toodangu müük peetakse ainult oma pere toitmiseks Põllumajanduse osatähtsus SKTs Põhja ja Lõuna riikides XXI saj. algul (%) Põllumajanduse toodang VAHETU TOORAINE TARBIMINE TÖÖTLEMINE toiduaine-, tekstiili-, naha-, jalatsi-, farmaatsia jm tööstus
MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED Loengud 1-3: Majanduspoliitika olemus, põhimõisted, struktuur, eesmärgid, etapid, vahendid ja valikud ning populism 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus • Ühiskonna(riigi)teadused: – Ajalugu; – Õigus; – Sotsioloogia – Demograafia; – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja finantsmajandusõpetused – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuu...
aastaks 1918. Taasiseseisvumine oli aastal 1991, olles 51 aastat Nõukogude võimu all. · SKT ühe elaniku kohta on 15 555 USD (2008 a. seisuga) · Rahvastiku hõivatus : põllumajandus (4.7%), tööstus (33.7%), teenindus (61.6%) · Keskmine eluiga on mehel 36,5 aastat ja naisel 43,5 aastat. · Imiku suremus 7,32/1000 sünni kohta · Sündimus 10,37/1000 elaniku kohta · Suremus 13,42/1000 elaniku kohta Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning 1. mail 2004 Euroopa Liiduga. Eesti majandus on mitmekesine olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad; ka põhineb Eesti energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on vägagi haruldane loodusvara
Ajateenistus Eestis on kohustuslik 1828-aastastele meestele. Kutsealuste teenimisaeg on kaheksa kuni üheteistkümne kuu pikkune olenevalt väeliigist. Pärast Eesti ühinemist NATOga 2004. aastal kuulub Eesti Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning organisatsiooni põhikirja artikli 5 alusel on Eesti kaitsepoliitika aluseks organisatsiooni liikmesriikide kollektiivse kaitse põhimõte. Eesti Õhuväe lennuk Aero L-39 Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuutaEesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi.
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja...
ta tunneb ja mõtleb ning siis otsustavad lapse eest keeldude-käskude-lubamiste näol, mis on lapsele hea või halb. Selline vähese armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, julge ja loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, mille ainsaks pere-tunnuseks on
1. Ühiskond, majandussüsteem: Majandussuhete organiseerituse põhivormid (K.Polanyi) Retsiprookne / vastastikune: ressursside vastastikune vahetus, sotsiaalne vahetus, sotsiaalsed kohustused -> traditsiooniline majandussüsteem; Ümberjaotav: tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus -> tsentraliseeritud majandussüsteem (nt sotsialistlik maj.süsteem, autokraatne võim) Turukeskne: turupõhine vaba vahetus, konkurents, kasum -> turumajanduslik süsteem Majandussüsteemid: erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid; Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud kõik; Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia (Durkheim), transformatsiooniteooriad; 2. Tööstusharu, turg: · Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; · Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne);
Täidesaatev võim kuulub Kreekas ministrite kabinetile, mille määrab ametisse president. 2004.aasta märtsist on riigi 11 peaminister Costas Karamanlis. Kreeka valitsuse koosseisu kinnitab president, kandidatuuri aga seab üles peaminister.. Riigi tähtsamad parteidon valitsev konservatiividepartei ND, sotsiaaldemokraatlik PASOK, kommunistlikpartei KKE ja vasakpartei Synaspismos. Majandus Kreeka on turumajanduslik riik, kus avalik sektor annab u.40% SKT-st. Ligi viiendik tööjõust on võõrtöölised. Suure osa SKT-st annavad turism,laevandus ja rahandus. Pangandus ja rahandus on hästi arenenud ning on riigi oluline tuluallikas. Loodusvaradest on levinumad pruunsüsi, boksiit, magnesiit, nikkel, hõbe ja marmor. Põllumajanduse arengut mõjutavad halb mullastik, sademete vähesus,haritava maa killustatus väikemaavaldusteks ja maaelanike arvu vähenemine. Teisalt
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
