Sotsioloogia eksamiküsimused (0)

Kordamisküsimused eksamiks
Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud.
Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada.
Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist!

Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)
Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel.

Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.
Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis.

Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus ? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.
Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Peter Berger’i sõnul tähendab sotsioloogiline kujutlus tavaliste asjade nägemist erilisena. Näiteks uurides täiesti tavalisi igapäevaseid käitumisviise täiesti teisest vaatenurgast. Ning kui me arvestame fakti, et iga inimene on unikaalne , siis ühiskond toimib igaühe jaoks erinevalt – laiemalt vaadates kogevad erinevate tunnustega inimesed ühiskonda täiesti erinevalt.
Nt tassi kohvi joomine:

• Rituaal - Sümboolne tähendus
  
• Personaalne – seltskondlik (sotsiaalne)
  
• Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris
  
• Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel
  
• Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele
  
• Elustiili valikud – millist kohvi juua – globaliseerumine
  

KLASSIS TEHTUD NÄIDE: KOHVI JOOMINE, PESEMINE
• MAJANDUS
• RITUAAL
• LEGAALNE STIMULANT
• ELUSTIIL
• SELTSKONDLIK
• MAJANDUS
• ELUSTIIL
• ÄRATAJA
• SOTSIAALNE (KUI KÄIA KOOS SAUNAS)
• TERVIS
Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud , muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas.
Näide abielulahutus : Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem

Mis on sotsiaalne institutsioon ? Millest koosneb? Näited.
Sotsiaalne institutsioon on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused , mis puudutavad kõik ühiskondi.

• Perekond kui institutsioon-reeglid abiellumise, lastesaamise kohta
  
• Haridus kui institutsioon- kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad
  
• Religioon kui institutsioon- kirikud mošeed jne
  

Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Nt seadus, keel, norm.(eksisteerib sõltumatult indiviidi teadvusest ja tahtest)

Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID JA FAKTID MÕJUTAVAD INIMESTE MÕTLEMIS- JA KÄITUMISVIISE. NT: PEREKOND ÕPETAB SOTSIAALSEID NORME NING RÄÄGIB, MIS POLE LUBATUD (EHK HÄLBED), KOOLIS SAAB TEISTEGA SOTSIALISEERUDA, RELIGIOONIST TULENEB KULTUUR JNE.

Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
Iseloomustavad järgmised peamised tunnused:

• Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.
  
• Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
  
• Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
  
• Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile.
  

Auguste Comte – miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
Sotsioloogia isa, võttis mõiste „sotsioloogia“ kasutusele. 3 astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline, positiivne. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria – positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine .

Mida tähendab sotsioloogias positivism , mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nim. positivismiks.
Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku. Positivistlik lähenemine eeldab teadmiste loomisele läbi empiirilise jälgimise, võrdluse ja eksperimenteerimise.

• Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas
  
• Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjal sündmusi ette näha
  

Mida tähendab Comte „kolme astme seadus”? Peate oskama lahti seletada erinevad kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positivistlik ehk kuidas iga tasandi kohaselt maailma ja seal toimuvat seletatakse.
1. Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus (jumala usk)
2. Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika (looduslikul moel ühiskond)
3. Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi)
Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud.

Herbert Spencer : mida tähendab sotsiaalne darwinism ?
Kõige tugevamad ja kohanemisvõimelisemad jäävad ellu.

Herbert Spencer: elusorganismi ja ühiskonna võrdlus ehk mis on sarnane ja mis erinev võrreldes elusorganismi ja ühiskonda omavahel?
Erinevad tunnused on:

• Organismi osad on füüsiliselt seotud; ühiskonna koostisosad vabad ja laiali pillatud
  
• Mõtlemine ainult ühes organismi osas; ühiskonnas mõtlevad kõik inimesed
  
• Bioloogilises organismis eksisteerivad elemendid terviku jaoks; ühiskond eksisteerib oma liikmete hüvanguks.
  

Ühiskond
Organism
Teed ja ehitused
Skelett
Majandus
Toitumine
Hüvede jaotus
Vereringe
Regulatsioon
Aju ja närvisüsteem
Indiviid
Rakk
Sotsiaalne grupp
kude

Emile Durkheim – tema panus sotsioloogiasse?
Funktsionalist. Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri “Annee Sociologie”. Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus . Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale . Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja.

Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus – mida tähendab, mis seob mehaanilise solidaarsuse korral gruppi/ühiskonda kokku? Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral?
Durkheim jagab ühiskonnad kaheks:
1) traditsioonilised ühiskonnad – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt
2) kaasaegsed ühiskonnad – inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest

Mida tähendab anoomia ?
Anoomia – kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus . Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna .
Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda.

Karl Marxi panus sotsioloogiasse?
Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted – proletariaat , kodanlus , klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat.

Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat)
KAPITALISM JA KLASSIVÕITLUS:
MAJANDUSES 2 KATEGOORIAT:
1) TOOTLIKUD JÕUD - INIMENE JA KAPITAL ;
2) TOOTMISSUHTED - OMANDISUHTED.
TEKIB KAKS KLASSI:
1) KODANLUS - TOOTMISVAHENDITE OMAJA ;
2) PROLETARIAAT - EI OMA TOOTMISVAHENDEID .
NEED KLASSID KONFLIKTSETE HUVIDEGA .

Baas ja pealisehitus – ühiskonna seletamine.
ÜHISKONNA ALUSEKS ON MAJANDUS (BAAS) NING KÕIK MUUD INSTITUTSIOONID PEALISEHITUSEKS. (KARL MARX).
Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi – perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem – pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas..
Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks.

Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad – nt maailmapaljastus, ideaaltüüp, võimu teema)
KAASAEGSE SOTSIOLOOGIA TEADLANE JA RAJAJA MAX WEBERI MEELEST ON SOTSIOLOOGIA EESMÄRK FIKSEERIDA INIMKÄITUMISE SUBJEKTIIVNE MÕTE. (SELLE ALUSEL KUJUNEB VÄLJA NELI LIIKI: SIHIRATSIONAALNE, VÄÄRTUSRATSIONAALNE, AFEKTIIVNE JA TRADITSIOONILINE TEGEVUS.) TA LISAS, ET TULEKS KESKENDUDA TEGEVUSELE, MITTE SOTSIAALSETELE STRUKTUURIDELE. TA PIDAS OLULISEKS INIMESTE VÄÄRTUSI JA IDEID.
MAAILMAPALJASTUS – KUI TEADUS AVALIKUSTAB LOODUSSEADUSED , HÄVINEB OSA EKSISTENTSI IMEST JA MÜSTIKAST.
MÕISTMINE – VÕIME KUJUTLEDA MAAILMA SELLISENA, NAGU SEDA VÕIKSID NÄHA TEISED INIMESED NING MÕISTA PROTSESSE, MILLE KAUDU INIMESED MÕTESTAVAD SEDA, MIS NENDEGA JUHTUB
RATSIONALISM – KAASAEGSELE ÜHISKONNALE OMANE KÄITUMISVIIS.
IDEAALNE TÜÜP – MÕISTEST PÜÜTAKSE VÄLJA TUUA UURITAVA SOTSIAALSE ELEMENDI TÜÜPILISED JOONED NNG SEE AITAB SELGITADA UURIMISE ÜLDISEID REEGLEID.
SOTSIAALSE TEGEVUSE IDEAALTÜÜBID:
SIHIRATSIONAALNE TEGEVUS – RATSIONAALSET EESMÄRKI TAOTLETAKSE RATSIONAALSETE VAHENDITEGA. PÕHILISED MÄRKSÕNAD ON: EDU, SAAVUTUS, KASU.
VÄÄRTUSRATSIONAALNE TEGEVUS – SO KÄITUMINE, MILLE MÄÄRAVAD ÄRA TEATUD OLULISED VÄÄRTUSED ÜHISKONNAS.
AFEKTIIVNE EHK EMOTSIONAALNE TEGEVUS – TEGEVUSE ALUSEKS HETKELINE TUNDE-JA/VÕI EMOTSIONAALNE SEISUND.
TRADITSIOONILINE TEGEVUS – TEGEVUSE ALUSEKS SISSEJUURDUNUD HARJUMUS.

Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?
Mõistmine( weber ) – võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub . Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad.

Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele)
MAX WEBERI MEELEST ON SOTSIOLOOGIA EESMÄRK FIKSEERIDA INIMKÄITUMISE SUBJEKTIIVNE MÕTE. TULEKS KESKENDUDA TEGEVUSELE, MITTE SOTSIAALSETELE STRUKTUURIDELE. TA PIDAS OLULISEKS INIMESTE VÄÄRTUSI JA IDEID

Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi – kirjeldage ning tooge näited.
Sotsiaalse tegevuse ideaal-tüübid:

• sihiratsionaalne tegevus – ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega. Põhilised märksõnad on: edu, saavutus, kasu.
  
• väärtusratsionaalne tegevus – so käitumine, mille määravad ära teatud olulised väärtused ühiskonnas.
  
• Afektiivne e emotsionaalne tegevus-tegevuse aluseks hetkeline tunde- ja/või emotsionaalne seisund.
  
• Traditsiooniline tegevus- tegevuse aluseks sissejuurdunud harjumus.
  

Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist ) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited.
PIERRE BOURDIEU- PRANTSUSE SOTSIOLOOG. SOTSIAALNE VÄLI ON SOTSIAALSETE FAKTORITE KOGUM, MIS MÕJUTAB INIMESE TEGUTSEMIST JA KÄITUMIST. HABITUS ON INIMESE ISELOOMULIKE OSKUSTE, HARJUMUSTE, USKUMUSTE, EELISTUSTE JA SOOVIDE KOGUM. KOGUKAPITAL ON KOGU ÜHISKONNA POOLT TOODETUD RESSURSS. KAPITAL VÕIB OLLA SEALHULGAS NII MATERIAALNE (RAHA, KAUP, TOOTMISVAHENDID), KUI MITTEMATERIAALNE (TEADMISED JA SUHTED). (LISAKS TULEB MÕISTA, ET SÜSTEEM KEHTESTAB NENDELE HIERARHILISED SUHTED, EHK ON OLEMAS VALITSEVAD NORMID JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD VÄÄRTUSED JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VÕIMUL OLEVAD TEGUTSEJAD JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD HABITUSED (VALITSEVATE TEGUTSEJATE DISPOSITSIOONID) JA KÕIK ÜLEJÄÄNUD.)

Selgita funktsionalistliku teooria selgitust ühiskonna kohta üldiselt?
(ÜKS TUNTUMAID TEOORIAID ON STRUKTURAAL- FUNKTSIONALISTLIK TEOORIA. IGA TEOORIA EESMÄRK:
• UURIDA KUIDAS TOIMIB SOTSIAALNE ELU
• IGAL TEOORIAL ON OMA VAATENURK JA OBJEKT, MIDA UURIDA
• IGA TEOORIA TOOB VÄLJA PEAMISED SEISUKOHAD, MIS PÜÜAVAD KIRJELDADA, SELGITADA JA VAHEL KA ENNUSTADA TOIMUVAT ÜHISKONNAS.)
TEOORIA UURIB SOTSIAALSEID INSTITUTSIOONE EHK PEREKONDA, HARIDUST, RELIGIOONI JNE NING KUIDAS SELLINE ELU SFÄÄR AITAB KAASA ÜHISKONNA KUI TERVIKU SÄILIMISELE.

• Põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi: terviku (ühiskond, mingi grupp) ja selle osade (sotsiaalse tegevuse valdkonnad, grupi liikmed) vahel.
  
• Põhineb arusaamal, et ühiskond on stabiilne korrastatud süsteem, kus kehtib konsensus .
  
• Uurib sotsiaalseid institutsioone ehk perekonda, haridust, religiooni jm ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele
  

Peamine kriitika funktsionalistliku teooria kohta?

• Liialt abstraktne , liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist;
  
• Funkt.-l teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale, stabiilsusele ja korrale ning süsteemis valitsevad ebakõlasid nähakse ajutiste probleemidena. Välistatakse võimalus, et süsteem võiks olla vigane;
  
• Funkt-lik analüüs ei jälgi muutusi läbi aegade ja ei uuri iga konkreetse sotsiaalse mustri ajaloolist konteksti.
  

SEE RÕHUTAB ERINEVUSI ERI SOTSIAALSE STAATUSEGA INIMESTE HÄLBIVA KÄITUMISE LIIGI JA MAHU OSAS.

Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta?

• Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel;
  
• Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus
  
• Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad
  
• Uuritakse Ühiskonnas tekkivaid pingekoldeid erineva võimuhulgaga inimeste ja gruppide vahel;
  
• Konfliktide kontrollimise tehnikaid;
  
• Viise, kuidas võimu omavad ühiskonnaliikmed säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle, sh valitsevad ideed ja väärtused.
  

KESKENDUB ÜHISKONNA KORRATUSELE JA KOKKULEPETE PUUDUMISELE. UURITAKSE PINGEKOLDEID ERINEVA VÕIMUHULGA INIMESTE VAHEL.

Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus?
Mikrosotsioloogia-uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid.

• Sümboolne interaktsioon : kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad?
  
• Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont:
  

Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse;

Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides.

Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad ?

• Erving Goffman – elu on teatrietendus , kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris
  
• Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside
  
• Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat
  

UURIJAD JÄLGIVAD INIMESTE KÄITUMIST, ILMEID, EMOTSIOONE

Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused.
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur.
Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet . (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus , kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. ( Giddens ).

Nimeta ühiskonna kolm peamist looduslikku raamistikku ning too näiteid kuidas iga osa mõjutab ühiskonnatüüpi ja olemust.
Ühiskondliku elu looduslik raamistik koosneb kolmest osast:

• Ökoloogilised tingimused-geograafiline asukoht, kliima, loodusvarad
  
• Bioloogilised tingimused: inimeste bioloogilispsühholoogiline ülesehitus, mis väljenduvad kultuuris vajaduste, väärtuste, institutsioonidena
  
• demograafilised tingimused – rahvaarv, iive, suremus , elanikkonna koosseis jm, elanikkonna kontsentratsioon, asustustihedus ja sellest tingitud sotsiaalsed tagajärjed.
  

Kas ühiskond on grupp inimesi või võib ühiskonda vaadelda ka inimesteset eraldi? Objektivistide ja subjektivistide nägemus ühiskonna olemusest? Igaüks peaks leidma endale sobiva seisukoha ning oskama seda põhjendada.
Teadlased jagunevad kaheks:

• objektivistid – rõhutavad ühiskonna väljapoolsust ehk ühiskond on inimestest eraldi
  
• subjektivistid – ühiskonna mõtestamine algab inimeste tegevustest, käitumisest ja koostoimest.
  

Nõustun pigem subjektivistidega, sest minu arvates poleks ilma inimesteta ühiskonda. Kui poleks inimesi, siis minu meelest nt puud ei moodusta oma ühiskonda vms

Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga ?
Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium , on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu .

Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse?
Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside ( korilus -, agraar jms) alusel.
Primitiivne või tsiviliseerimata ühiskond.
Korilus – 20-60 inimeselistes rühmades inimesed elatusid sellest, toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul.
Jahindusühiskond – oli prganiseeritud mitmest perest koosnevasse hõimudesse, naised korjasid ainult oma pere rahvale, jahisaak aga jagati kõigi laagripaigas olijatele.
Karjakasvatamine – lisandus loomatalitus ja –kasvatus, aiandusega käis kaasas taimede tundmaõppimine, maaharimine ja saagikogumine. Asumid suuremad. Kasvas tegevusalade hulk ja mitmekesisus , naaberkultuurist laenati või leiutati uusi oskusi, punumine , pottsepatöö, kudumine .
Maaharimine – kaasnes kündmine ja niisutamine, kindlamad toiduvarud.kaubavahetuse areng teistesse ühiskondadesse.
ÜHISKONDI ON VÕIMALIK KLASSIFITSEERIDA RELIGIOONI, GEOGRAAFILISE ASUKOHA JA TOOTMISVIISIDE ALUSEL (ÜHISKONDI SAAB LIIGITADA NT ANTIIKÜHISKOND, FEODAALKAPITALISTLIK, SOTSIALISTLIK ÜHISKOND, VÕI KA AVATUD JA SULETUD, INDUSTRIAALNE VÕI AGRAARÜHISKOND (AGRAAR- TOOTMISVIIS ).), KUID LEVINUIMAKS VIISIKS ON ÜHISKONDI JAOTADA TRADITSIOONILISTEKS , INDUSTRIAALSETEKS JA POSTINDUSTRIAALSETEKS. TRADITSIOONILISES ÜHISKONNAS ALLUTAKSE TRADITSIOONIDELE JA EI POOLDATA VÄGA MUUTUSI, INDUSTRIAALÜHISKONNAS IMBUB TEHNIKA JÄRJEST ENAM IGAPÄEVAELLU NING POSTINDUSTRIAALSES ÜHISKONNAS ON VALDAVAKS TEENINDUS JA ESIKOHAL TEADUS.

Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
Traditsiooniline ühiskond – rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. Tradits.ühiskond jaguneb: Lääne ühiskonnad – eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga; Ida ühiskonnad – omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames
Industriaalühiskond – kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on:
Eraomand – majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus;
Äritegevus – sotsiaalse protsessi käima panev mootor
Mänedžerism – põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid
Pluralistlik demokraatia – poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri
Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine – tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne
Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide „väline” arenguvorm – poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms
Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab „korporatiivsete tegutsejate” (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle.
Postindustriaalühiskond – kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades – tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist , rahvusest, soost ja vanusest . Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne , professionaalsus , kompetents ja loomingulisus.

Mis on siirdeühiskond? Mis siirdeühiskonnas toimub?
Siirdeühiskonnad – transitsioon ehk siire tähendab süsteemseid muutusi kogu ühiskonnas, toimub ühiskonnatüübi vahetumine . See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. Siirdeperiood kestab umbes 10 – 30 aastat ja jaguneb kolme ossa:

läbimurre (1-5 aastat)

.uue poliitilise, majandus- ja õigussüsteemi aluste rajamine (3 – 10 aastat)

.demokraatliku ühiskonnakorralduse stabiliseerumine (3 – 15 või enam aastat)
Sellega kaasneb inimeste de- ja resotsialiseerimine üleminekuühiskonnas: uue mõttelaadi ja käitumise kujundamine. Siirde põhiprobleeme on selles, kuhu ühiskond suundub, millised on eesmärgid.

Mis on kultuur?
Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Inimestest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed siis, kui nad õpivad igapäevaselt kultuuris osalema ehk sotsialiseeruvad. Kultuur ei saa eksisteerida ilma ühiskonnata ja vastupidi. See, milline on kultuur, sõltub sellest, milline on ühiskond. Kultuur hõlmab endas uskumusi, väärtusi ja ideesid ning asju, sümboleid ja tehnoloogiat.

Nimeta kultuuri kolm komponenti ning too näiteid. Peate olema valmis ülesannet lahendama , vaadake ÕISis vastavat töölehte.
Kultuuri 3 komponenti:

• Kognitiivne – kuidas mõtleme (keel, sümbolid, väärtused, reaalsustaju )
  
• Normatiivne – kuidas me käitume (normid, kombed)
  
• Materiaalne – materiaalsed asjad ( kunst , arhitektuur , kingitused)
  

Mida tähendab kultuuriuniversaal? Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega?
KULTUURIUNIVERSAAL ON SOTSIAALSETE INSTITUTSIOONIDE KOGUM, MIS ON (VÄLJA KUJUNENUD) TEKKINUD INIMVAJADUSTEST.
Iga kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja inimese võimalustest ning kuna grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris:

• Kohanemine keskkonnaga
  
• Korra säilitamine
  
• Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt
  
• Uskumuste kujunemine
  

Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid – kultuuriline erinevus.
Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad.

Mis on väärtus?
Väärtused: üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav , ihaldusväärne

Selgitage erinevate sotsiaalsete normide olemust: tava, moraalinorm, seadus, tabu ?
Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid – ettekirjutused , mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise –

• tabu (sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud).
  

• Tavad – tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised – nt söömine noa ja kahvliga või näppudega;
  
• Moraalinormid – tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms.
  
• Seadused – reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid – politsei, kohtud, vanglad.
  

Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Eksamil ülesanne väärtuste ja normide omavahelisest seosest, vaadake töölehte nr 2.
Näide: Hindame mingit asja, väärtus. Norm on et kuidas käitume. Norm on see et peame end pesema , väärtus on puhtus .
Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Ühiskonnas kehtivad normid on tuletatud ühiskonnas kehtivatest arusaamadest hea ja halva, õige ja väära kohta. Neid üldiseid arusaamu kutsutakse väärtusteks.Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme.

Mis on kultuuriareaal ? Näide
Laiem kultuuriline kooslus (nt keel, riietus, müür)
Nt Euroopa ja Lääs-mille erinevad osad erinevad üksteisest märkimisväärselt
KULTUURIAREAAL ON TERRITOORIUM/PIIRKOND, KUS ÜHE KULTUURI ELEMENDID ON LEVINUD NING KUS MINGIT KULTUURI PRAKTISEERITAKSE (NT: RIIK, LINN, KÜLA).

Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest.

Mis on kultuurišokk? Näide.
kui lähen kuskile teise kultuuri ning seal tehakse kõike hoopis teistmoodi, kui me oleme harjunud. Nt hispaanlased musitavad kõiki põskedele teretades

Mis vahe on eliit- ja massikultuuril?
Massikultuur – tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu
Elitaarne kultuur – massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile , eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele.

Mis on sümbol?
Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel.

• Anda märku enda positsioonist, staatusest (nt abielunaise staatus, lein , koolilaps jne)
  
• Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest
  
• Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada
  

Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine ? Kuidas võivad kultuuriti erineda?
Sümbolid ja keel – verbaalne suhtlemine
Mitteverbaalne kommunikatsioon(Kineesika) – kehahoiak , žestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus.
Sarnaselt kõneldavale keelele, sõltub ka žesti tähendus kultuurist. Mõnede žestide tõlgendamine võib suuresti erineda ühiskonniti, kusjuures teised, nagu näiteks naeratus näivad olevat igas kultuuris sama tähendusega. Sõltuvalt kontekstist võib ühe ühiskonna sees žesti tähendus samuti muutuda: auandmine ohvitserile on austuse märk sõjaväebaasis aga oma vanematele auandmine võib tähendada lugupidamatust.

Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
Keel ja taju – kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist.
Sapiri- Worfi hüpotees – reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms.

Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited.
Rituaalid – kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Kõige universaalsemate rituaalide hulga kuuluvad Siirderituaalid , mis tugevdavad ühiskonna tähtsust ja aitavad inimesi siirduda ühest elufaasist teise. Avalik tseremoonia , millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutmist ühiskonnas. Näiteks: Pulmarituaalid, Matuse rituaalid, Täiskasvanukssaamise rituaalid, Sünniga seotud rituaalid

Rituaalide erinevad käsitlused, kriitika.
Turner : rituaal on kultuuri põhiväärtuste esiletooja, rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab rituaalis manifesteeritavate väärtuste vastavus kultuuri põhiväärtustele
Durkheim: rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust, rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab ühine rituaalis osalemine

Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
Erinevates sümbolites, erinevad rituaalid, maa erinevad harimis meetodid. Vajadus erinevate sotsiaalsete insitutsioonide järele on olemas kõigis ühiskondades. Samas on institutsioonide sisu ja üksikud elemendid kultuuriti ja ühiskonniti erinevad ja sõltuvad ühiskonna ajaloost ja arenguastmest. Nendest insitutsioonidest tulebki kultuuriline mitmekesisus ning kommete , uskude ja ainelise kultuuri hämmastav erinäolisus. (Näiteks ühiskonna majandussüsteem , poliitiline struktuur, sotsialiseerumine , haridussüsteem ja ususüsteem ühiskonnas on sotsiaalsed institutsioonid. Ehk ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure nim. Sotsiaalseteks institutsioonideks.)
Subkultuurid – alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest – advokaadid, arstid.
Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada.
Kontrakultuurid – subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas.
Massikultuur – tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu
Elitaarne kultuur – massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele.
Samas on eliidi maitse laienenud ning ka massid tarbivad tooteid, mis varem olid vaid aristokraatiale kättesaadavad: ooper , ballett , kirjandus, autod jpm.

Mis on etnotsentrism ? Etnotsentrismi positiivne (oma kultuuri väärtustamine) ja negatiivne (teiste halvustamine) tähendus. Ksenofoobia . Näited.
Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, “õigeks”, tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne.
Etnotsentrismi võimalikuks  positiivseks jooneks  võiks olla ehk eelduse andmine sõltumatu, omanäolise, pika traditsiooniga kultuuri kujunemiseks, mis maailma kultuuripilti kahtlemata rikastab. Etnotsentrism kultuuriagressioonina (vähemusrahvuste represseerimine, okupeeritud alade uuskultuuristamine) ei jäta kahtlust, et tegemist on negatiivse nähtusega. Etnotsentrism tähendab seda, et arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast: teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri.
Ksenofoobia – vihatakse neid, kes teistmoodi. Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist.

Mis on subkultuur ? Näited
Subkultuurid – alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest – advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada.

Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited.
INIMESTEGRUPP, KES EI SUUDA VÕI EI TAHA KOHANEDA ÜHISKONNAS VÄLJAKUJUNENUD NORMIDEGA. NÄITEKS: HÄKKERID, KURJATEGIJAD, PIRAADID .
Kontrakultuurid – subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Pakub elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Otsivad teisi, kes jagavad samu vaateid ja tugevdavad nende vastuseisu üldlevinud väärtustele ja käitumisele. Ntx: biitnikud , lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud.

Selgitage mida tähendavad assimilatsioon , akulturatsioon ja akommodatsioon . Näited juurde.
KULTUURIKONTAKTID:
• AKULTURATSIOON - VÕÕRASTE KULTUURI-ELEMENTIDE ÜLEVÕTMINE, LAENAMINE, IMITEERIMINE, NT LAENSÕNAD.
• ASSIMILATSIOON - VÕÕRASTE KULTUURI-ELEMENTIDE JA NORMIDE OMAKSVÕTMINE JA SELLE VÕÕRA KULTUURIGA ÜHTESULAMINE; ÜKS KULTUUR KAOB.
• AKOMMODATSIOON - VÄIKSEM KULTUURIGRUPP PIKEMA AJA JOOKSUL SUUDAB SUUREMA GRUPI SEES OLLES SÄILITADA OMA OMAPÄRA.
Assimilatsioon - võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob.
Akulturatsioon - võõraste kultuuri-elementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad
Akommodatsioon - väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära

Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt.

Mis vahe on mikro - ja makrosotsialiseerumisel? Näited.
MIKROSOTSIALISEERUMINE- INIMESE KUJUNEMINE ÜHISKONNA LIIKMEKS (INIMENE TÄIUSTUB, OMANDAB TEADMISI). NT: KOGEMUSTE SAAMINE, ÕPPIMINE
MAKROSOTSIALISEERUMINE- INIMESE KUJUNDAMINE ÜHISKONNA LIIKMEKS JA SEOTUD KELLELEGI MÕJU AVALDAMISEGA. NT: KOOLIS ÕPPIMINE, VANEMAD ÕPETAVAD OMA LAPSI

Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht – milliseid tegureid see endas sisaldab?
SOTSIALISEERUMISE TEGURITEKS ON NEED FAKTORID JA TEGEVUSED, MIS MÕJUTAVAD INIMESE HOIAKUID, KÄITUMIST JA TEGEVUST:
– VAJALIK INFORMATSIOON – MIDA SEE STAATUS ENDAST KUJUTAB, MIDA PEAB TEGEMA.
– VÕIMALUS HARJUTADA : KATSE-EKSITUS MEETOD, ANTISIPATOORNE.

• SOTSIALISEERUMINE EHK ROLLI HARJUTATAKSE ENNE VASTAVASSE STAATUSESSE ASUMIST, MATKIMINE EHK AUTORITEETSE INIMESE KÄITUMISE KOPEERIMINE.
  

– TAGASISIDE: POSITIIVNE VÕI NEGATIIVNE, OLULINE KELLELT SEE TAGASISIDE TULEB.
– SOTSIAALNE TOETUS SOTSIAALSETELT VÕRGUSTIKELT.
(SOTSIALISEERUMISPROTSESSI FUNKTSIOONID:
• ÜHISKONNA SÄILIMINE JA TAASTOOTMINE
• ISIKSUSE KUJUNEMINE JA KUJUNDAMINE)

Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?
muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. et tekiksid vaimsed arenguhäired jne
SEE ON VAJALIK SELLEKS, ET TEMAS SAAKS TOIMUDA SOTSIALISEERUMINE. VASTASEL JUHUL PUUDUVAD TAL VAJALIKUD ELEMENDID NING TEMAGA EI JUHTU SEDA

Kes või mis on sotsialiseerimisagendid?
SOTSIALISEERIMISE AGENTIDEKS NIMETATAKSE INIMESI JA ORGANISATSIOONE, KELLE ÜLESANDEKS ON SOTSIAALSETE NORMIDE JA ÜHISKONNAS VAJALIKE NORMIDE ÕPETAMINE. (PEAMISED AGENDID ON VANEMAD, SÕBRAD, ÕPETAJAD, MASSIMEEDIA).

Mida tähendab sotsiaalne mina?
ISIKSUSE KESKNE , PÜSIV KOMPONENT , MIS ON SEOTUD EELKÕIGE ISEENDA VASTANDAMISEGA ÜMBITSEVALE MAAILMALE JA TEISTELE INIMESTELE NING MIS KINDLUSTAB TEADVUSE JA KÄITUMISE JÄRJEPIDEVUSE

Kuidas kujuneb mina-pilt?
Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal.
Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna.
Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad inimesed ja see, millega sa tegeled.

Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised?
Tähtsad teised – vanemad, eakaaslased jt, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseenesest;
Üldistatud teised – kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid

Mida tähendab desotsialiseerumine ?
Desotsialiseerumine – õpetatakse rollist loobuma

Mida tähendab resotsialiseerumine ?
Resotsialiseerumine – uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine.
Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine , töölehakkamine, abiellumine , vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused .

Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti?
SOTSIALISEERUMISEGA ON TEGELENUD PSÜHHOLOOGIA, PEDAGOOGIKA, SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA, SOTSIOLOOGIA, AGA KA POLITOLOOGIA , MAJANDUSTEADUS , ÕIGUSTEADUS, KRIMINOLOOGIA, ANTROPOLOOGIA JA HUMANÖKOLOOGIA (UURIB INIMPOPULATSIOONE OHUSTAVATE KESKKONNATEGURITE JA –PROTSESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME). MAJANDUSTEADUSES ON TEGU OMANDI ÜHISKONNASTAMISEGA, SOTSIOLOOGIAS JA PSÜHHOLOOGIAS ISIKSUSE KUJUNDAMISEGA. SOTSIALISEERUMINE ON PROTSESS, MILLES INIMENE OMANDAB KULTUURI NING TA ÕPIB TUNDMA ENNAST, OMA SOTSIAALSET MINA, ARENEB VÄLJA ARUSAAM SELLEST, KES TA ON JA MILLINE TA ON.
SOTSIALISEERUMINE ON KOGEMUSTE JA VÄÄRTUSORIENTATSIOONIDE OMANDAMINE SELLEKS, ET INIMENE SAAKS TÄITA OMA SOTSIAALSEID ROLLE.
SOTSIALISEERUMISE KÄIGUS OMANDATAKSE ÜHISKONNA ELULAAD JA TAVAD, TEISALT ARENDAME VÄLJA OMA IDENTITEEDI. SEE ON ELUAEGNE PROTSESS, KUNA ELU JA ÜMBRUSKOND MUUTUVAD PIDEVALT.

Mida nimetatakse hälbeks?
Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. Koos normide kehtestamisega luuakse ka hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine. Hälbed on seotud tugevalt võimu ja ebavõrdsusega.
Hälbekäitumine – käitumine, mis läheb vastuollu üldiselt järgitavate normidega.
Hälbekäitumise põhjuseid tuleb otsida sotsiaalsest keskkonnast. Ühiskonnas pealesurutud ootused toodavad ka hälbekäitumist. Intereaktsiooniteooria – hälve tekib suhtlemise käigus. Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele;

Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse ( deviantsus vs kriminaalsus)? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas?
Väärtushinnangute, religioonide normide järgi, kuidas teised inimesed reageerivad - see määrab ära raskusastme. Hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Ükski käitumine ei ole iseenesest halb, vale või hälbiv. Käitumine aga võib olla määratletud mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes.
Deviantsus – mitteformaalsete normide rikkumine ; kõrvalekalle normist , tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus , sageli ei peagi olema seadusega karistatav – tegemist on suhtelise käitumisega;
Kriminaalsus – formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis.

Millisest kolmest osast lähtudes võib hälvet, deviantsust uurida?
Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast:
Esiteks eksisteerib mingisugune sotsiaalne norm – nt vastavalt kristlikule moraalile ei tohiks inimesed tappa teisi inimesi.
Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus – nt inimene tulistab või laseb teise inimese püssist maha.
Kolmandaks osaks on sotsiaalne reageering sellele käitumisele – nt legaalne karistus tulistanud inimesele

Millistest teguritest hälve sõltub? Tooge näiteid.
ÕIGUSLIK VAATEPUNKT – TEGU, MILLE EEST ON ETTE NÄHTUD KARISTUS.
SOTSIOLOOGILINE ASPEKT – KUI PANNAKSE TOIME TEGU, MIS EI OLE TEISTE ISIKUTE VÕI ÜHISKONNA POOLT AKTSEPTEERITAV.
ÜHISKONDLIKUST SEISUKOHTADEST LÄHTUDES ON HÄLBIV TEGU, MIS VASTANDUB ÜHISKONNAS VALITSEVALE KULTUURILE ISELOOMULIKELE TEGUDELE JA ON MITTEVASTAVUSES ÜLDISTELE KÄITUMISMALLIDELE.
DURKHEIMI JÄRGI ON ÕIGUSLIKULT HÄLBIV KÄITUMINE SEOTUD KINDLA AJALOOLISE JA KULTUURILISE KONTEKSTIGA, NORMIDE JA STANDARDITEGA NING ARUSAAMAGA SELLEST, MIDA PEETAKSE NORMIDEKOHASEKS KÄITUMISEKS JA KUIDAS PEAKS NORMIDE RIKKUMISELE REAGEERIMA.

Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik, mis on hälbe funktsioonid? (Emile Durkheim)
Durkheim: hälbelisus pole tegelikult ühiskonda hävitav, vaid suisa vajalik:
Kuritegevus liidab ühiskonda – liitumine kuritegevuse vastu, seesmine seotus või nn üldine tuju, mis grupikonsensuse kaudu tugevdab sotsiaalset korda
Piiride märkimine – protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. Piiridega märgitakse kuhumaani aktsepteeritakse inimese tegevust ning kusmaalt muutuvad need hälbivaks. Nii muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. Hälbiv käitumine väljendab rahulolematust kehtivate väärtuste ja normidega. Hälbiva käitumisega saab välja lasta viha, maandada pingeid. – võib viia piiride nihkumiseni või ka sotsiaalsete muutusteni.

Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? Esmane ja teisene sildistamine.
Sildistamisteooria järgi on hälbimus seotud hoopis suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel. Sildistamisteooriat kasut. kõige rohkem.
Howard Becker – “hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad”. Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne
Esmane hälbelisus – norme rikutakse ühel või teisel moel, kuid seda ei panda tähele. Ei mõjuta indiviidi identiteeti ja arusaama endast.
Teisene hälbelisus – sotsiaalselt määratud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena.

Konfliktiteooria hälbelisuse kohta?
. ÜHISKONNAS KEHTIVAD SEADUSED AITAVAD HOIDA JA KAITSTA VÕIMU OMAVATE ISIKUTE POSITSIOONI NING SEADUSED EI OLE OMA OLEMUSELT SUGUGI NEUTRAALSED EGA KAITSE KÕIKIDE INIMESTE ÕIGUSEID. ÕIGUSSÜSTEEM PÖÖRAB PEAMISE TÄHELEPANU JUST VAESEMATE INIMESTE KURITEGUDELE, JÄTTES TÄHELEPANUTA VÕIMU OMAVATE ISIKUTE SEADUSERIKKUMISED VÕI KARISTAB NEID MINIMAALSELT

Kontrolliteooria hälbelisuse kohta?
SEE VÄIDAB, ET KURITEGEVUS ILMNEB SIIS, KUI PUUDUB TASAKAAL KURITEGELIKU KÄITUMISE IMPULSSIDE JA SOTSIAALSE VÕI PSÜHHILISE KONTROLLI VAHEL. SELLE KOHASEL OTSUSTAB INDIVIID DEVIANTSE KÄITUMISE KASUKS VASTAVALT SITUATSIOONILE, LÄHTUDES VÕIMALIKU KASU JA KARISTUSE VAHEKORRAST.

Konformne käitumine – mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
KONFORMNE KÄITUMINE – SOTSIAALSELT AKTSEPTEERITUD KÄITUMINE, KUJUNEB VASTAVALT NORMIDELE, TAVADELE, REEGLITELE. MILLISES SOTSIAALSES GRUPIS TEGU KORDA SAADETAKSE . (HÄLBEKÄITUMISE VASTAND!)

Mis on sotsiaalne kontroll?
SOTSIAALNE KONTROLL ON PLANEERITUD VÕI PLANEERIMATA PROTSESS, MILLEGA INIMESTELE ÕPETATAKSE, VEENDAKSE VÕI SUNNITAKSE NORMIDELE ALLUMA .

Kes on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad?
SOTSIAALSE KONTROLLI AGENTIDE EESMÄRGIKS ON PIIRATA HÄLBEKÄITUMIST JA SOODUSTADA NORMIDE JÄRGIMIST. NENDEKS VÕIVAD OLLA VAIMUHAGILA PERSONAL, POLITSEI, KOHTUD, VANGLATÖÖTAJAD KUI KA KIRIKUTEGELASED JA SOTSIAALTÖÖTAJAD. NEID JAGATAKSE KARISTATAVAKS JA PIIRAVAKS.

Mis vahe on struktuursetel ja protsessile keskenduvatel teooriatel hälbe käitumise selgitamisel?
STRUKTURAALSETE TEOORIATE ALLA KUULUVAD STRUKTURAAL-FUNKTSIONALISTLIK TEOORIA, KONFLIKTITEOORIA, MIS RÕHUTAVAD ERINEVUSI ERI SOTSIAALSE STAATUSEGA INIMESTE HÄLBIVA KÄITUMISE LIIGI JA MAHU OSAS.
PROTSESSITEOORIATE ALLA KUULUVAD TEOREETILISED LÄHENEMISED, MIS UURIVAD SEDA, MIKS INIMESED SOTSIALISEERUVAD DEVIANTSETEKS

Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
KIHISTUMINE EHK STRATIFIKATSIOON TÄHENDAB SOTSIAALSET HIERARHIAT, MIS ON KÕRGEMAST MADALAMANI JÄRJESTATUD SOTSIAALSETE STAATUSTE KOGUM.

Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust.
Ebavõrdsus on ühiskonna, mitte indiviidi tunnus
Ebavõrdsus püsib põlves-põlve ning on sageli pärandatav
Sotsiaalne ebavõrdsus on universaalne, aga varieerub
Sotsiaalne stratifikatsioon ei sisalda ainult ebavõrdsust, aga ka uskumusi
Sotsiaalne stratifikatsioon tekitab jagatud identiteeti

Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias ?
OMANDATUD TUNNUSED NAGU OSKUSED JA SISSETULEK NING OMISTATUD TUNNUSED NAGU SUGU, VANUS, RASS , RAHVUS, RELIGIOON, TEKITAVAD HINNANGUTE ANDMIST NENDE SOTSIAALSETE VÄÄRTUSTE KOHTA. KUI INIMENE SÜNNIB HEAL JÄRJEL JA AUSTATUD PEREKONDA, SIIS ON TA SOTSIAALSES HIERARHIAS KÕRGEMAL TASEMEL, KUI VASTUPIDI, SIIS ON MADALAL TASEMEL.

Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub?
Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi:
1. võim – võime sundida oma tahet peale teistele inimestele
2. prestiiž – lugupeetavus, teiste inimeste austus
3. omand – varandus , mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms.
Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia .

Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)?
1. orjandus – eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses;
2. kastisüsteem – Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti;
3. seisused – feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks šerifid, meerid;
4. klass – suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus.

Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum.
Kuna inimesed erinevad omandatud ja omistatud staatuselt, hinnatakse neid erinevalt ja seetõttu kujuneb ühiskonnas sotsiaalne hierarhia.

Millised kihistumissüsteemid neljast peamisest on avatud ja millised suletud süsteemid? Mida avatud ja suletud süsteem tähendab?
AVATUD SÜSTEEMID ON SEISUSED JA KLASSID NING SULETUD ON ORJANDUS JA KASTISÜSTEEM. AVATUD SÜSTEEMIS ON VÕIMALIK EDASI JA PAREMUSE POOLE LIIKUDA , KUID SULETUD SÜSTEEMIS SEDA TEHA EI SAA

Milles seisneb kaasaegne orjus?
INIMESTEL ON TEKKINUD KINDEL RUTIIN. RAHA SAAMISEKS TULEB KÄIA KOGUAEG TÖÖL. INIMESTELT OODATAKSE KINDLAID ASJU JA KUI NEID EI TEHTA, SIIS VAADATAKSE INIMESTE PEALE HALVASTI.NT: LAENUORJUS, prostitutsioon

Mille poolest erineb klassisüsteem teistest kihistumissüsteemidest?
see on avatud süsteem, sealt võib tõusta kõrgemale, ei ole nii range.
klass pole tekkinud religioosse või võimu staatusel ning liikmete kuulumine mingisse klassi pole pärilik. Puuduvad konkreetsed piirid erinevate klasside vahel;
ühiskonnaliikmetel on võimalus liikuda ühest klassist teise – sotsiaalne mobiilsus;
klassid on sõltuvuses majanduslikust seisusest, ebavõrdsus seisneb materiaalsete ressursside kontrollis;
teistes süsteemides on seisuste vahelised suhted reguleeritud väga isiklikul tasandil: nt ori ja tema omanik, kuid klassisüsteemis väljendub see pigem ebaisikulisel moel, nt töötingimused ja makstav palk.

Kuidas erinevad süsteemid mõjutavad inimeste ligipääsu haridusele, tervisele, võimule? – seosed omandatud ja omistatud tunnustega.
OSADES SÜSTEEMIDES OLEVATEL INIMESTELON LIGIPÄÄS KÕIGELE (SEISUSED, KLASSID) NEIL ON RAHA JA SELLEGA KAASNEBKI VÕIM. KASTISÜSTEEMI ALL OTSAS VÕI ORJANDUSES OLLES, EI OLE RAHA NING KA MUUDEL PÕHJUSTEL EI OLE NEIL LIGIPÄÄSU SELLISTELE ASJADELE

Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
ühiskonnaliikmetel on võimalus liikuda ühest klassist teise – sotsiaalne mobiilsus

Põlvkondade vaheline ja põlvkonnasisene mobiilsus?
Võrreldes vanemate ja laste staatuseid, räägime põlvkondade vahelisest mobiilsusest. Kui võrdleme inimese staatust tema elu jooksul, siis on tegu põlvkonnasisese mobiilsusega. Mobiilsus e inimeste liikumine võib olla nii ülenev kui alanev
PÕLVKONDADE VAHELISE MOBIILSUSE PUHUL RÄÄGIME VANEMATE JA NENDE LASTE STAATUSEST, PÕLVKONNASISESE PUHUL AGA INIMESE STAATUS TEMA ELU JOOKSUL. MOBIILSUS EHK INIMESTE LIIKUMINE VÕIB OLLA NII ÜLENEV KUI ALANEV.

Struktuurne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus. Mobiilsuse harjutus, vt töölehte nr 4.
STRUKTUURNE MOBIILSUS – VIITAB ÜHISKONNATASANDI FAKTORITELE, MIS MÕJUTAVAD MOBIILSUSE TASET ÜHISKONNAS TERVIKUNA. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikkus süsteemis tomuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest
VERTIKAALNE MOBIILSUS – ALAGRUPPIDE LIIKUMINE ÜLES VÕI ALLA.
HORISONTAALNE MOBIILSUS – LIIKUMINE NENDE GRUPPIDE PINNAL, MIS ON STAATUSELT/HIERARHIALT SAMAL TASAPINNAL, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine

Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid , konfliktiteoreetikud?
KONFLIKTITEOREETIKUD: SARNASELT MARXILE NÄGI WEBER ÜHISKONNA EBAVÕRDSUSE ÜHEKS OSAKS KONFLIKTI VÕIMU JA RESSURSSIDE PÄRAST, KUID LISAKS SELLELE NÄGI TA ÜHISKONNA EBAVÕRDSUST MULTIDIMENSIONAALSEMALT. SOTSIAALNE KIHISTUMINE EI SEISNE AINULT KLASSIS JA MATERIAALSEL ALUSEL, VAID SEAL ON OLULINE ROLL KA STAATUSEL JA PARTEIL . KUI MARXIL TULENEVAD ERISUSED TOOTMISVAHENDITEST, SIIS WEBER VÄIDAB, ET OSKUSED, KVALFIKATSIOON JA TEHTAVA TÖÖ TÜÜP ON ERISUSTE ALUSEKS.
FUNKTSIONALISTID: KUI OSKUSED ON INIMESTE SEAS EBAVÕRDSELT JAOTUNUD, SIIS ON NENDE INIMESTE HUVIDES KASUTADA OMA VÕIMEID TEISTE KASUKS. VASTUKAALUKS VÄÄRIVAD NEED INIMESED SUUREMAT TASU. TASU SAAMISE EELDUSEKS ON SEE, ET NAD EI RISKI VÕI EI KASUTA OMA OSKUSI MUIDU, KUI NAD EI SAA TASU, MIS ON VAEVA VÄÄRT. SEEGA ON RESSURSSIDE EBAVÕRDNE JAOTUMINE KOLLEKTIIVSE EKSISTEERIMISE SEISUKOHALT KASULIK.
FUNKTSIONALISTID USUVAD, ET KIHISTUMISPROTSESSID TOODAVAD TALENTIDE HIERARHIA EHK NENDE INIMESTE VALITSEMISE, KELLEL ON PAREMAD VÕIMED VÕI KES ON SEDA ISE KÕIGE ROHKEM VÄÄRT
Melvin Tumini kriitika:

• kui motiveerida tasuga kõige andekamaid, kas see on siiski piisav neile, et asuda soovitud positsioonidele
  
• motiveerimise aluseks ei pea olema alati tasu, vaid ka rõõm tööst endast
  

Funktionalism õigustab ebavõrdsust, sest on olemas väärtused, mida kõik aktsepteerivad. Eksisteerib konsensus funktsioonide tähtsuse osas.
Kriitika: milline funktsioon siis ikkagi on tähtsam kui teine, kuidas mõõta; andekaid on igas ühiskonnas, kuid sageli neid ignoreeritakse ja nad ei pääse vastavatele positsioonidele.

Milles seisneb vanuseline, sooline, rassiline ebavõrdsus? Kas ja kuidas ilmneb Eesti ühiskonnas?
INIMESED EI OLE ERITI SALLIVAD NING SIIS KOHELDAKSE ERINEVATEL PÕHJUSTEL TEISI INIMESI HALVASTI.
PRAEGU ON AKTUAALNE TEEMA PAGULASED NING EESTLASED EI SOOVI NEID SIIA NENDE TEISE RASSI JA USU PÄRAST.

Mis on perekond? Perekonna tunnused.
PEREKOND ON GRUPP INIMESI, KES ON OMAVAHEL SEOTUD SUGULUSSIDEMETEGA: VERESUGULUS, ABIELU VÕI ADOPTEERIMINE.
PEREKONNA TUNNUSTEKS ON SEE, ET TA ON VÄIKEARVULINE GRUPP, MIS ON MOODUSTATUD MINGIL ALUSEL, ELU JA TEGEVUSE ÜHINE EESMÄRK, ÜKS LEIBKOND, TÄIDAB ÜHISKONNAS KINDLAID SOTSIAALSEID FUNKTSIOONE

Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist?
Monogaamia - üks mees abielus ühe naisega. Kaasaegses seeriamonogaamsus ehk ühest monogaamsest suhtest minnakse teise
Polügaamia - üks abielupool on abielus mitme vastaspoole esindajaga. JAGUNEB:

• Polügüünia - ühe mehe abielu mitme naisega ( islamimaad , ebaseaduslikult mormoonide seas Ameerikas Utah’ osariigis)
  
• Polüandria - ühe naise abielu paljude meestega (Tiibet, Todas Lõuna-Indias)
  
• Bigaamia - abielu kahe vastassugupoole kaasaga
  
• Eksogaamsed abielud - sõlmitakse väljaspool sugulus -perekondlikku gruppi
  
• Endogaamsed abielud - sõlmitakse sugulus-perekondliku grupi sees
  
• Nukleaarperekond ehk tuumikperekond koosneb abielupaarist ja nende lastest
  

SEE VÕIB OLLA TINGITUD KULTUURILISEST ISEÄRASUSEST (NT ISLAM ).

Nimeta perekonna funktsioonid? Miks perekonda vaja on?
SOO JÄTKAMINE, KULTUURIPÄRANDI EDASTAMINE, LASTELE SOTSIAALSE SEISUNDI ANDMINE, EMOTSIONAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMINE, MAJANDUSLIKU TOETUSE PAKKUMINE.
SEST SIIS ON ALATI OLEMAS INIMESED, KES ON TOEKS JA ABIKS NII NÕU KUI KA JÕUGA

Nimeta erinevaid perekonnatüüpe – mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, horisontaalne ja vertikaalne laiendatud perekond, traditsiooniline ja modernne laiendatud perekond, patriarhaat , matriarhaat, patri -, matrilineaarne perekond, patri- matrilokaalne perekond, sümmeetriline perekond, homogaamne ja heterogaamne perekond, eksogaamsed ja endogaamsed abielud, taasloodud ehk kärgpere, üksikvanemaga pered)
LAIENDATUD PERESÜSTEEM – SUUR ÜKSUS, MIS KOOSNEB MITMETEST SUGULUSES OLEVAS MAJAPIDAMISEST
PEREKONNATÜÜBID:
• MONOGAAMIA - ÜKS MEES ABIELUS ÜHE NAISEGA. KAASAEGSES SEERIAMONOGAAMSUS EHK ÜHEST MONOGAAMSEST SUHTEST MINNAKSE TEISE
• POLÜGAAMIA - ÜKS ABIELUPOOL ON ABIELUS MITME VASTASPOOLE ESINDAJAGA. JAGUNEB:
• POLÜGÜÜNIA- ÜHE MEHE ABIELU MITME NAISEGA (ISLAMIMAAD, EBASEADUSLIKULT MORMOONIDE SEAS AMEERIKAS UTAH’ OSARIIGIS)
• POLÜANDRIA- ÜHE NAISE ABIELU PALJUDE MEESTEGA (TIIBET, TODAS LÕUNA-INDIAS)
• BIGAAMIA - ABIELU KAHE VASTASSUGUPOOLE KAASAGA
• EKSOGAAMSED ABIELUD - SÕLMITAKSE VÄLJASPOOL SUGULUS-PEREKONDLIKKU GRUPPI
• ENDOGAAMSED ABIELUD - SÕLMITAKSE SUGULUS-PEREKONDLIKU GRUPI SEES
• NUKLEAARPEREKOND EHK TUUMIKPEREKOND KOOSNEB ABIELUPAARIST JA NENDE LASTEST

• LAIENDATUD PEREKOND KOOSNEB ABIELUPAARIST, NENDE LASTEST, ABIELUPAARI VANEMATEST , LASTELASTEST JM.
  
• TUUMIKPEREKOND – ABIELUPAAR JA NENDE ALAEALISED LAPSED
  
• ÜHE VANEMAGA PEREKOND
  
• UUSPERE – TEIST VÕI ENAM KORDA ABIELLUNUD INIMESED, KUS EELMISEST SUTHEST ON KAASA KA LAPSED
  
• LASTETA ABIELUPAAR
  
• KLASSIKALINE LAIENDATUD PEREKOND MITU SUGULUSSUHETES OLEVAT TUUMIKPEREKONDA ELAVAD ÜKSTEISELE VÄGA LIGIDAL (VERTIKAALNE JA HORISONTAALNE)
  
• MODIFITSEERITUD LAIENDATUD PEREKOND EHK MITU SUGULUSSUHTES OLEVAT TUUMIKPEREKONDA, KES ELAVAD ÜKSTEISEST KAUGEL, KUID SUHTLEVAD KAASAEGSEID TEHNOLOOGIAVAHENDEID KASUTADES (VERTIKAALNE JA HORISONTAALNE)
  
• MATRIARHAAT - VÕIM JA VARA PÄRANDUVAD PEREKONNAS EDASI NAISLIINI MÖÖDA
  
• PATRIARHAAT - VÕIM JA VARA PÄRANDUVAD PEREKONNAS EDASI MEESLIINI MÖÖDA
  
• SÜMMEETRILINE PEREKOND - KOHUSTUSED JA VÕIM ON ABIKAASADE VAHEL VÕRDSELT JAOTUNUD
  
• TAASLOODUD PEREKOND - PEREKOND, KUHU ÜKS VÕI MÕLEMAD PARTNERID TOOVAD KAASA OMA LAPSED MÖÖDUNUD ABIELUDEST
  
• ÜKSIKVANEMAGA PERE - LAST VÕI LAPSI KASVATAB VAID ÜKS NENDE VANEMATEST, OMANE EELKÕIGE KAASAEGSETELE ÜHISKONDADELE. LAHUTUS , KAASLASE SURM, RASESTUMINE ILMA EELNEVA KOOSELUTA JNE
  
• PEREKONNA ELUASE - PATRILOKAALNE, MATRILOKAALNE, NEOLOKAALNE
  
• PEREKONNA PÕLVNEMISJÄRJESTUS - PATRILINEAARNE, MATRILINEAARNE, NEOLINEAARNE
  

TRADITSIOONILISE ÜHISKONNA PEREKONNAS OLID PEREKONDLIKUD KOHUSTUSED ÜLEMAD KUI INDIVIDUAALSED ÕIGUSED, KAASAEGSES ÜHISKONNAS RÕHK PIGEM ÜKSIKISIKUL JA TEMA VAJADUSTEL

Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus.
Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid
Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine , toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia.
Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid.
Kas perekond taastoodab ebavõrdsust?
Kas perekonnas koheldakse kõiki liikmeid võrdselt?
Perekond, mis peaks olema ühiskonna aluseks, ei pruugi oma liikmete eest hoolt kanda nii nagu ühiskond neilt ootab

Mis on perekonnatsükkel? Kuidas erinevates kultuurides ja erinevatel ajalooperioodidel on toimunud muutused perekonnatsükli erinevates osades?

• kohtumine
  
• abiellumine suhteliselt lühikese perioodi jooksul, ohtrad seksuaalkogemused
  
• perekonnas keskmiselt 2 last
  
• peale laste kooli minekut või varemgi naaseb ema tööle
  
• vanemate eluiga suhteliselt pikk
  
• laste lahkumine kodust, oma perekonna loomine
  
• vanematel roll lastelaste kasvatamisel, või hoidmisel
  
• kaasaegset perekonda iseloomustab „tühja pesa faas”, mida varasemad põlvkonnad ei tundnud
  
• tõusnud on lastesünnitamise ja abiellumise iga – paremad võimalused tööl käia, rasedust vältida
  
• tõusnud on lahutuste arv ja taasabiellumine. Erinevate teadlaste hinnangul jääb kauemaks kui 30 aastat püsima alla poole sõlmitud abieludest. Minevikus jäid paljud lapsed poolikusse peresse kasvama peamiselt ühe abikaasa varajase surmaga.
  

Millised on peamised muutused kaasaegses perekonnas võrreldes nt 100 aasta taguse perekonnaga?
KAASAEGSET PEREKONDA ISELOOMUSTAB „TÜHJA PESA FAAS”, MIDA VARASEMAD PÕLVKONNAD EI TUNDNUD.
TÕUSNUD ON LASTESÜNNITAMISE JA ABIELLUMISE IGA – PAREMAD VÕIMALUSED TÖÖL KÄIA, RASEDUST VÄLTIDA.
TÕUSNUD ON LAHUTUSTE ARV JA TAASABIELLUMINE. ERINEVATE TEADLASTE HINNANGUL JÄÄB KAUEMAKS KUI 30 AASTAT PÜSIMA ALLA POOLE SÕLMITUD ABIELUDEST. MINEVIKUS JÄID PALJUD LAPSED POOLIKUSSE PERESSE KASVAMA PEAMISELT ÜHE ABIKAASA VARAJASE SURMAGA
Vähem lapsi perekonnas, üksikvanemad, pidev uute kaaslaste otsimine, kärgpered

Mis on tundenihe?
Tundenihe – kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa.

Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal, sotsiaalne fakt?
Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamsel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas.
KULTUURIUNIVERSAALID ON KÕIKIDES KULTUURIDES ESINEVAD ELEMENDID, MILLEKS ON KOHANEMINE KESKKONNAGA, KORRA SÄILITAMINE, KORRAPÄRANE PALJUNEMINE JA UUTE LIIKMETE VASTUVÕTT NING USKUMUSTE KUJUNEMINE. SEE ON ÜHISKONNA LIIKMETE SOTSIALISEERUMINE.
Kogemuslik religioossus – isiku emotsionaalne side religiooniga
Rituaalne religioossus – kui tihti isik praktiseerib religiooniga seotud tegevusi nagu palvetamine, kirikus käimine jms
Ideoloogiline religioossus – indiviidi uskumus religioossetesse doktriinidesse
Tähenduslik religioossus – kui tugevalt väljendub religioon indiviidi igapäevaelus
Intellektuaalne religioossus – indiviidi teadmised konkreetse religiooni ajaloost, põhimõtetest, õpetustest

Religiooni inklusiivne ja eksklusiivne käsitlus.
INKLUSIIVNE (KAASAHAARAV) DEFINITSIOON
– SISALDAB VÄGA LAIA USKUMUSTE RINGI, MILLELE INIMESED ON OMISTANUD RELIGIOOSSE MÕÕTME. SAMAS EI SISALDA ENDAS ÜLIINIMLIKKE, ÜLELOOMULIKKE NÄHTUSI. SEE DEFINITSIOON HAARAB ENDASSE NII JALGPALLI, MUUSIKA , ROJAALSUSE JMS, MIS VÕIVAD INIMESE ELUS OMANDADA RELIGIOOSSE STAATUSE, KUIGI PALJUD EI MÕTLE SELLELE KUI MINGILE USULE , RELIGIOONILE.
EKSLUUSIVNE (TÕRJUV) DEFINITSIOON
– VIITAB USKUMUSTELE,
MILLES ON OLEMAS ÜLELOOMULIK, ÜLE-INIMLIK ELEMENT NING
MIDA ENAMIK INIMESI MÕISTABKI RELIGIOONI ALL: ISLAM,
KRISTLUS, BUDISM , SIKHISM, HINDUISM

Mis on religioossus, selle viis tasandit ? Selgitus ja näited.
Religioossus-viitab religiooni tähtsusele indiviidi isiklikus elus
Charles Glock viitab viiele dimensioonile:

• Kogemuslik religioossus – isiku emotsionaalne side religiooniga
  
• Rituaalne religioossus – kui tihti isik praktiseerib religiooniga seotud tegevusi nagu palvetamine, kirikus käimine jms
  
• Ideoloogiline religioossus – indiviidi uskumusi religioossetesse doktriinidesse
  
• Tähenduslik religioossus – kui tugevalt väljendub religioon indiviidi igapäevaelus
  
• Intellektuaalne religioossus – indiviidi teadmised konkreetse religiooni ajaloost, põhimõtetest, õpetustest
  

Nimeta religiooni põhielemendid? Näited.
Religiooni 5 põhielementi on:
1) Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu.
2)Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks
3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine
4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit
5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust

Mis on maagia ? Näited maagia kohta.

Mis on religooni funktsioonideks?
Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni:
1. Regulatiivne – põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid.
2. Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse.
3. Kommunikatiivne – väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.
4. Psühhoteraapiline – avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad.

Funktsionalistlik (sh Durkheimi käsitlus) ja konfliktiteoreetiline käsitlus (sh Max Weber, Karl Marxi nägemus religioonist).
FUNKTSIONALISTLIKU KÄSITLUSE JÄRGI PAKUB RELIGIOON INDIVIDUAALSET TUGE, ON SOTSIALISEERIMISAGENT NING AITAB INTEGREERUDA ÜHISKONDA.
KONFLIKTITEOREETIKUTE JÄRGI ON RELIGIOON SOTSIAALSE KONTROLLI VAHEND, MIDA VALITSEV
KLASS ENDA HUVIDES KASUTAB: HOIAB INIMESI PAIGAL NENDE STAATUSES , ALLUTAB NEID
VASTAVALT REEGLITELE NING TOETAB JA ÕIGUSTAB ÜHISKONNAS VALITSEVAT EBAVÕRDSUST..

Mis on uskumuste funktsioonid?
FUNKTSIOONID:
RELIGIOOSED USKUMUSED– USK ÜLELOOMULIKKU (JUMAL,
JUMALUSED ) VÕI SÜMBOLITESSE, MIDA PEETAKSE PÜHADEKS,
PÜHITSETUKS ( RIST , TOOTEM).
TEOLOOGIA – ÕPETUSTE JA USKUMUSTE KOGUM, MIS
ENAMASTI PÕHINEVAD MÕNEL PÜHAL RAAMATUL ( PIIBEL
( KRISTLASED ), KORAAN (ISLAM), TIPITAKA (BUDISM)).
RELIGIOOSNE PRAKTIKA – RITUAALIDE VÕI TSEREMOONIATE
KOGUM VÄLJENDAMAKS USKU KAS ÜKSI VÕI AVALIKULT
(PÕLVITAMINE PALVETAMISE AJAL, JUMALATEENISTUSED ,
LAULMINE , KÜÜNLATE SÜÜTAMINE JNE).
RELIGIOOSSED INSTITUTSIOONID – ERINEVAT TÜÜPI
ORGANISATSIOONID USKLIKELE (KIRIKUD, MOŠEED, KABELID JMS).
RELIGIOONI TAGAJÄRJED – MORAALSETE VÄÄRTUSTE KOGUM,
MIS SUUNAB/MÕJUTAB USKLIKE IGAPÄEVAELU KÄITUMIST
(KÜMME KÄSKU PIIBLIST).

Millele ja kuidas on religioon veel mõju avaldanud?
PIIBEL KUI ÜHISKONDLIKU ELU MÕJUTAJA:
INIMESTE OMAVAHELISED SUHTED EHK EESKUJU PIIBLILUGUDEST; PIIBEL ELU KESKPUNKTIS : KESKAJAL OLI PIIBLILUGEMINE VAID VÄHESTE EESÕIGUS;
PIIBEL KUI KUNSTI MÕJUTAJA: KIRJANDUS, MUUSIKA , ARHITEKTUUR, KUJUTAV KUNST, IKOONID, TEATER JA FILMIKUNST

Mida nimetatakse sekulariseerimiseks ?
„secular“ – mitte religioosne
Tähendas algselt kirikute ja kloostrite varade konfiskeerimist riigi poolt, kirikuomandi ja -õiguste võõrandamist.
Praegu tähendab protsessi, mille käigus ühiskonna makrostruktuurid, organisatsioonid, grupid ja üksikisikud võõrandatakse religiooni mõjust.

Religioonide jagunemine: kirik , denominatsioon , sekt , kultus . Mis vahe neil on?
KIRIK – RELIGIOOSNE ORGANISATSIOON , MIS SOBITUB ÜMBRITSEVASSE ÜHISKONDA. TUNNISTATAKSE JUMALAT KUI KÕRGEIMAT JÕUDU NING LUUAKSE ÜLDISED NORMID JA VÄÄRTUSED. KATOLIIKLUS, PROTESTANTLUS , ISLAM JT.
DENOMINATSIOON – KIRIK, MIS ON RIIGIST LAHUTATUD, ISESEISEV, AKTSEPTEERIB RELIGIOONIDE PALJUSUST. ERISTUB PEAVOOLUST RITUAALIDE, NORMIDE VM POOLEST, KUID MITTE ÄÄRMUSLIKULT. NT BAPTISTID , METODISTID JT.
SEKT – RELIGIOOSNE ORGANISATSIOON, MIS ERISTUB ÜHISKONNA ENAMUSEST. LIIKMED USUVAD RANGELT OMA DOKTRIINI NING HALVUSTAVAD KÕIKI TEISI VAATENURKI. ÄÄRMUSLIKEL JUHTUDEL ERALDUVAD ÜHISKONNAST TÄIELIKULT, ET OMA USKUMUSI PRAKTISEERIDA. KARISMAATILINE JUHT. LÜHIAJALISED. ERINEVALT KIRIKUTEST JA DEMONINATSIOONIDEST ATRAKTIIVSED EELKÕIGE MARGINALISEERUNUD GRUPPIDELE. NT JEHOOVA TUNNISTAJAD.
KULTUS – RELIGIOOSNE ORGANISATSIOON, MIS TÄIESTI VÄLJASPOOL ÜHISKONNA TRADITSIOONE, VÄÄRTUSEID JA NORME.KARISMAATILINE LIIDER, KES KUULUTAB TÄIESTI UUT ELAMISVIISI. SAMAS ISLAM, KRISTLUS KUI KAUAPÜSINUD RELIGIOONID ON ALGUSES OLNUD KULTUSE TASEMEL

Mis on elatusviis ?
“elatusviis” – viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks

Millisteks peamisteks osadeks jaguneb majandus (tootmine, jaotus, tarbimine)?
MAJANDUS ON KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMINE (TOOTMINE ON INIMTEGEVUS, MILLE TULEMUSEL TEKIB TOODE, MILLEL ON TARBIJA. TOOTEKS VÕIB OLLA KA TEENUS, TEOS, ETENDUS JMS.), VAHETUS, JAOTUS (KAUPADE JA TEENUSTE JAOTUMINE ON PROBLEEM, MIS TULEB LAHENDADA IGAS ÜHISKONNAS. ALUSEKS SOTSIAALSELE STRATIFIKATSIOONILE.) JA TARBIMINE (TARBIMINE – SEE KUIDAS ÜHISKONNA LIIKMED KASUTAVAD SAADAOLEVAID KAUPU JA TEENUSEID NÄITAB KULTUURI OLEMUST.).

Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks: primaarne, sekundaarne ja kolmanda astme tootmine)? Näited, kas kultuur, religioon nt mõjutavad?
Primaarne tootmine – nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus , karjandus , korilus;
Sekundaarne tootmine – millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused , autod vms
Kolmanda astme tootmine – tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv – eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel

Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil?
Kapitalistlik majandussüsteem – minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll, tootmisvahendid (maa, vabrikud, teadmised, ettevõtted) eraomanduses ja neid kasutavad omanikud endale kasumi teenimise eesmärgil.
Sotsialistlik majandussüsteem – maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine , tuleb lähtuda rahva vajadustest , mitte aga kasumist.

Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
Barter – sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine.
Vahetus võib olla ka kaudne: retsiprooksuse reegel – kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma

Kuidas on tarbimine kultuuriti ja kaasajal muutunud?

Mis vahe on ametlikul ja mitteametlikul majandusel?
AMETLIK MAJANDUS – AMETLIKULT HEAKSKIIDETUD MAJANDUSSÜSTEEM, KUS TÖÖTAJATE ÜLE PEETAKSE ARVESTUST NING NENDE TÖÖTASUDELT ARVESTATAKSE MAKSE.
MITTEAMETLIK MAJANDUS – NN “MUST MAJANDUS”, KUS TEENUSTE JA TOODETE EEST MAKSTAKSE SULARAHAS VÄLTIMAKS MAKSUDE TASUMIST

Mis on töö ja kuidas mõjutab töö olemasolu ja tegemine kaasaegses ühiskonnas selle liikmete igapäevaelu?

Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist?

Mis on võim? Funktsionalistide ja konfliktiteoreetikute lähenemine?
VÕIM ON VÕIME SURUDA TEISELE POOLELE PEALE OMA SEISUKOHTI JA ÜHISKONNA VÕIME MOBILISEERIDA RESSURSSE OMA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS.
FUNKTSIONALISTID: VÕIM ON ÜHISKONNA TASANDIL VÕIME VALITSEDA JA SÄILITADA GRUPISISEST KORDA.
KONFLIKTITEOREETIKUD: KONKREETSE KLASSI VÕIME SAAVUTADA ENDALE SEATUD EESMÄRKE

Mis on autoriteetsus? Mis on sund?
AUTORITEETSUS ON TÕENÄOSUS, ET KUULETUMINE KÄSULE VÕETAKSE VASTU TEATUD GRUPI INIMESTE POOLT.
SUND ON VÕIMU TÜÜP, MIS POLE LEGITIIMISEKS TUNNISTATUD NENDE POOLT, KEL VÕIMU EI OLE

Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad?
WEBER ERISTAS KOLME VORMI:
TRADITSIOONILINE RAJANEB HARJUMUSE JA KOMMETE JÕU NING GRUPITAVADE AKTSEPTEERIMISEL.
KARISMAATILINE PÕHINEB JUHI ERAKODSETEL VÕIMETELE VÕI TEMA IDEEDE ERAKORDSUSEL.
LEGAALNE ON KÕIGE RATSIONAALSEM KUNA PÕHINEB VALITSEJA JA VALITSETAVA VAHELISTEL UMBISIKULISTEL SIDEMETEL..

Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina?
POLIITIKA ON TEATUD PÕHIMÕTETEST LÄHTUV KAVAKINDEL TEGUTSEMINE, ET MÕJUTADA VÕI KORRALDADA RIIGIASJU, RIIKIDEVAHELISI SUHTEID VÕI ÜHISKONNAELU.
POLIITIKA INSTITUTSIOONINA ON POLIITILISTE REEGLITE, STANDARDITE JMS KOGUM, MILLEGA REGULEERITAKSE JA JUHITAKSE ÜHISKONDLIKKE PROTSESSE.

Nimeta erinevaid poliitilisi režiime ja kirjelda neid? (Demokraatia vs totalitarism)
TOTALITAARNE: RIIGIPEAD ÜRITAVAD REGULEERIDA ÜHISKONNA JA SELLE LIIKMETE ELU KÕIKI ASPEKTE.
DEMOKRAATLIK: KODANIKUVABADUS , POLIITILINE MÕTTEAVALDUS, ERINEVATE PARTEIDE JA POLIITILISTE SUUNDADE ESINDATUS

Nimeta erinevaid avaliku arvamusega manipuleerimisvõimalusi – poliitilisi vahendeid?
Avaliku arvamusega manipuleerimine :
Propaganda – sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne võimulolijatele ja mis peaks suurendama solidaarsust ja toetust liidritele;
Tsensuur – informatsiooni valikuline tagasihoidmine. Kontrollitakse millist informatsiooni elanikkonnale edastada ning millist mitte
Poliitilise opositsiooni lämmatamiseks kasutatavad vahendid:
Varjatud jälgmine, Telefonide pealtkuulamine, Posti avamine jm
 Sund, repressioon ( arest , vangistus, hukkamine jm), genotsiid (kogu opositsioonis oleva elanikkonna tapmine ) – sotsiaalse kontrolli viimane aste sõnakuulelikkuse saavutamiseks

Mis on sotsiaalse lojaalsuse kese ning kuidas seda luuakse? Näited.
VALITSEV GRUPP MUUTUB SOTSIAALSE LOJAALSUSE KESKMEKS, MÄÄRAB JA KEHTESTAB REEGLID. JUHIKS VÕIB OLLA OLENEVALT ÜHISKONNAST NÕID, KUNINGANNA, KEISER , SÕJAVÄELINE DIKTAATOR, PRESIDENT VM.
LOJAALSUS SUUREMALE KOGULE LUUAKSE JA KINDLUSTATAKSE RITUAALIDE JA MUUDE ÜHENDAVATE SÜMBOLITE ABIL

Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?
Protsess, mille käigus keskkonna mõjutustel ja inimese isiklike kogemuste alusel kujuneb välja inimese poliitiline orientatsioon . Oluline roll esmastel sotsialiseerimisagentidel. Oluline seos ülikoolil ja hilisemal töökohal. Nt konservatiivsed noored valivad töökoha kas äris või militaarsektoris, liberaalsemate vaadetega teaduslikus või sotsiaalsektoris.

Mis on avalikud varad? Kas ja kuidas võimulolijad seda ühiskonnaliikmetele tagama peavad?

• Õigused, mis on olemas igal ühiskonna liikmel
  
• Selleks, et igaüks saaks oma õiguseid kaitsta, peavad olema piirangud teistele
  
• Nt mul on ainult niikaua õigus elule kui teistel on piirangud minu elu kallale tulemiseks