Sellisel juhul olid pulmad kiired tulema ja kõik olid rahul. Mehed pidid naise perekonnale tema eest ka maksma summa polnud kindel. Mida rikkam kosilane, seda suurem summa. Määrati ka kindlaks, mis mõrsjale kaasavaraks antakse jõukama talu pruudi kaasavara oli kindlasti lehm. Kosima mindi üldiselt hilissügisel või talvel, õhtul hilja või täitsa öösel. Kosja sõitis peigmees koos isamehega hilisemal ajal oli kaasas ka isamehe naine või peigmehe vend. Isameheks sai naisemees ja hea jutumees. Kosjasõit oli tähtis mindi ratsa ja mindi ratsa täkuga, harvem ruunaga, kuid mitte kunagi märaga. Parim variant oli valge hobune prints valgel hobusel ja must hobune tähendas õnnetust. Sõideti ratsa isegi naabertallu. Hobuse lakk oli kammitud ja jalad rautatud hobuseraua kaotamine kosjateel oli suur õnnetus. Kui kosjasõidul kõndis vastu vana naine, tähendas see, et kosjad lähevad luhta kui just
kuigi räägid temaga neutraalsetel teemadel, ja kätled, on nende jaoks juba seksuaalne lähenemine. India Pulm Pulm on jagatud kolmeks osaks, koosnedes pulmaeelsetest ja -järgsetest rituaalidest ning pulmast endast. Pulmaeelsed rituaalid on Tilak, Mehandi,Sangeet jt. Bariksha (Variksha) - pruudi perekond on vihjanud, et on huvitatud teatud peiust ja peigmehe perekond on nõustunud. Tilak kätkeb endas pruudi perekonna külaskäiku peiu perele, et kihlust ametlikuks teha. Peigmehe perekond korraldab selleks puhuks suure peo. Byaha Haath tseremoonia tähistab pruudi ja peigmehe meele, hinge ja keha puhastamist, valmistades neid ette pulmadeks. Uptan on sandlipuust, kurkumist ja roosiveest segatud pasta, mida määrivad seitse vallalist perekonna naisliiget pruudi ja peigmehe näole, kätele ja jalgadele. Pärast seda tseremooniat ei tohi pruut ja peigmees enam toast väljuda enne päris pulmapäeva.
matustel oli nutulauljad, kes ülistasid surnut. Pärast matuseid toimusid peied. Kirstu kaasa pandi villaseid paelu, mõnikord ka nuga. Toimus kindlasti jutlus. Abiellumiseks sobivaks vanuseks loeti meestel 25-30 aastat ja naistel 20-25 aastat. Vanematelt pidi saama loa. Kosja pruudi majja mindi koos isamehega, kes harilikult oli kosija isa, vader või mõni sugulane. Saades jaatava vastuse kosilased ja mõrsja vahetasid kingitusi: raha, sõrmus ja rätik.Samas mõrsja sugulased vaatasid peigmehe üle. Joodi teed. Laulatuse eelõhtul mõrsja ja peigmees läbisid rituaalse pesu, mis toimus saunas. Laialdaselt oli levinud pulmanutt, mis toimus mõrsja isatalus koos mõrsja sõbrannadega. Peale laulatust mõrsja sõitis oma kodu ja peigmees oma kodu, kus mõlemad pidutsesid oma sugulastega eraldi. Järgmisel päeval peigmees läks mõrsjale järele. Nüüd minnakse peale laulatust kohe peigmehe koju. Peigmehe kodus toimus nüüd vastuvõtu pidu
olla keegi külaliste seast. · Pulmapidu lõppeb siis, kui külalised väsivad. Kellel on soov, saab omal kulul Klaaramanni puhkemajja ööbima jääda ( ~20 inimest). · Noorpaar viiakse pulmaööks vanemate poolt Pärnu Tervise Paradiisi hotelli sviiti. Järgmise päeva õhtul lendab noorpaar mesinädalaid veetma Bermudale. Lisa: · Kogu pulmapäeva tegemised ja toimetused võtab keegi, pruudi või peigmehe perekonnast, videosse (koduvideo) ning ka pildistatakse (lisaks Pärnus profifotograafi juures tehtavatele piltidele). · Kui noorpaar jättis pulmakorralduse perekonna/tuttavate kätte, siis pruudi mureks jääb tema kelit, meik, soeng ning lillekimp ja peigmehe mureks tema riietus ja sõrmused. · Kingitused noorpaarile: kuna noorpaar on omale koduehitamas, siis nende kingi sooviks on pesaehitamisetoetus (raha) ja kui mõne külalise jaoks on
perekonnaseisuametnikule. Selleks ilmuti alati koos kohale. KIHLUMINE Enne abiellumist jagati oma õlevoolavat rõõmu kõigi oma tuttavate ja sugulastega. Seks puhuks korraldati kihluspidu. Mõnedel juhtudel saadeti laiali kihlakaardid. Tavaline kihlakaardi tekst oli järgmine: ILLA KARDNA HENN TARRAND Narva 7.VII 1939 Tallinn Tavaliselt kirjutati kohanimed kaardile vaid siis, kui pruut ja peigmees elasid erinevates kohtades. Pruudi elukoht kirjutati vasakule , peigmehe elukoht paremale. Varasematel aegadel kutsuti kihluspeole ainult kõige lähedasemad perekonnaliikmed ja sõbrad. Tavaliselt oli kihluspeo korraldamine pruudi ülesanne. Kihluspeol istub pruutpaar kõrvuti, nende vastas pruudi vanemad. Peigmehe isa istub majaproua , ema- majahärra kõrval. KIHLASÕRMUS Sageli ostetakse laulatussõrmused valmis juba kihluseks ja kantakse neid kihluse tunnusena vasaku käe teises sõrmes. Kui rahakott lubab,
jooksevad peidus olijad tema juurde, võtavad ta vägivaldselt kinni, heidavad selleks varutud saani ja ruttavad temaga koju. Kui nüüd pruudi sõbrad seda kisa kuulevad, jooksevad nad kohe välja odade ja mõõkadega, kavatsusega neilt pruuti jälle tagasi võtta, ja kui nad neile järele ja ligi jõuavad, tuleb nende vahel hirmus taplus; kes siis kõvem on, saab pruudi endale; kui nad aga jõuetuse pärast ei saa ära võtta, siis viivad teised tema koju kaasa ja sulevad pruudi ja peigmehe koos kambrisse, jätavad nad kogu ööks ühte; ja kui nad selle öö jooksul oma asjas kokku lepivad ja kui nad teineteisele ka järgmisel päeval meeldivad, võivad nad siitpeale kokku jääda." Muinas-Eesti varafeodaalses ühiskonnas, nagu ka paljude teiste rahvaste juures, ei tuntud ilmselt veel kosimist selle hilisemas mõttes. Meelepärane tütarlaps osteti või tõmmati (rööviti) naiseks. (http://pulmakorraldaja.ee/pulmadest/kosjad/ ; 31.12.2012) Hilisemal ajal, 19
Ukraina pulmakombed Perekonna õpetus Erika Langinen 12. klass Ukraina pulmakombed Erinevad sõltuvalt piirkonnast. Pulmad kestavad nädal aega. Pidutsetakse terve külaga (mitu sada inimest) Kosjaskäik Üks tähtsaim pulmakombeid Noormees astub oma sugulastega neiu majja, et teha abielu ettepaneku. Otsustajateks on tütarlapse vanemad. Pulmakleit Pulmakleidi peab muretsema peigmehe pere. (ostetakse, õmmeldakse) Loori all neiu juuksed peavad olema patsis ning kaunistatud värviliste pealtega. Päev enne pulmi Neiu kannab traditsioonilisi riideid Astudes igasse külla majja kutsub kõiki pulmale. Pulmad Traditsiooniks on kihlumine Kirikus ning selle ümber kogunevad kõik külalised. Püha isa kuulutab neid naiseks ja meheks. Järgneb pidutsemine rikka laua taga. Pulmaöö Neiu läheb ööbima mehe majja. Peigmehe ema võtab neiu peast loori maha ning seob rätiku. Hommikul riputakse lina kõigile nähtavale. Teine pulmapäev Ämm koos me...
· Seda võidakse teha nii registreerimisel, laulatusel või peopaigas kui ka mõnes avalikus kohas, ajaloolise vaatamisväärsuse juures või looduskaunis paigas. Näiteks on Tartus pildistatud pruutpaare Raekoja platsil ja raudteejaamas. · Peamiselt mitte-eestlaste seas on levinud komme kinnitada pulmade puhul mõne silla käsipuu või muu võre külge tabalukk, mis sümboliseeriks abielusideme tugevust; sellisele lukule võidakse graveerida pruudi ja peigmehe nimed, abielu sõlmimise kuupäev ja muud sümboolikat. ·Tavaliselt on pulmapeol tähtis pidulaud söögi-joogiga, kuid jätkuvalt harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (nt pruudipärg ja mitmesugused osavusproovid). · Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. · Pruuti saadavad pruutneitsid, peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. · Pulmakomben a pidi pruut oskama atra
..................................................................................5 Pulmad tänapäeval...................................................................................................................... 5 Pruudi peakate........................................................................................................................5 Kingitused teineteisele............................................................................................................ 6 Peigmehe rõivastus................................................................................................................. 6 Pulmakutsed............................................................................................................................6 Abielusõrmused .................................................................................................................... 7 Pulmavalss.....................................................................................
Need tööd on võimalik planeerida(käia proovidele, testimisele jne.) · Muudes töödes ajareserv puudub. Kõige kriitilisem on tööd (8,10) ja (10,11), mis sõltub ateljeest(trükkimine) ja ajast, millal on kutsed valmis, mitte ettevalmistajatest. · Kindlasti tasub mõelda, kuidas saaks kiiremini mõelda pidutsemis stiil ja leida saal tähistamiseks. See võimaldaks leida rohkem aega, et pühendada seda pruudi ja peigmehe väljanägemisele(mis on pruudi jaoks väga tähtis!)
kellelegi näidata. Tänapäeval on kõige parem alustada pruudisoengu ettevalmistamisest juuksuriga konsulteerides. Kui on vaja teha keemilise lokke, juukseid värvida või ette võtta muid suurimaid töid, ei tasu neid jätta viimasteks päevadeks. Juuksurile tuleb teada anda ka kleidimood ja peaehe, sest sellest sõltub soengumood. Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See hetk tuleks teha võimalikult tähenduslikuks. Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut. Oma kauni kleidiga valmistab ta peigmehele
Lühim aeg kosjade ja pulmade vahel sai olla kolm nädalat, sest vähemalt kolmel pühapäeval tuli pruutpaar enne laulatust kirikus maha hõigata. Kosjade ja pulmade vahelist aega täitsid mitmesugused ettevalmistused pulmadeks. Juba väikesest peale õpetati tüdrukutele eluks vajaminevaid naistetöid. Aja jooksul valminud näputööd koguti riidekirstu, mis pulmadeks pidi olema kaasavara täis. Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi. Ühest korrast ei aidanud, pulma tuli ikka kolm korda kutsuda. Kindlasti pakkus kutsuja viina ja kuna käidi kutsumas kolm korda on öeldud, et kutsumisele kulus viina hulga rohkem kui pulmas. Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Laulatus oli vanasti pulmadega nõrgalt seotud. Kuigi just kiriklik laulatus kinnitas ametlikult abielu, võeti seda kui paratamatut asjaajamist. Tavaliselt toimus laulatus nädal või
veimevakk vaksa kõrgune". Eriti hoogu läks veimede valmistamine enne pulmi, kosjade ja pulmade vahelisel perioodil. Traditsiooniliselt käisid siis külatüdrukud pruuti abistamas. Keskmisteks pulmadeks pidi pruudil olema varutud kindaid üle 50 paari, vöid ning paelu üle 100, lisaks sukki ning muid riideesemeid. Muidugi ei tohtinud pruudi kaasavarast puududa ilus kirjaline vaip-sõidutekk, millele 19. sajandil lisandus ka vooditekk. Pulma kutsuti peigmehe ja pruudi sugulased ja lähedased naabrid, tuttavad. Küla muud inimesed võisid tulla tavaõoguse kohaselt pulmi vaatama ja neist vähesel määral ka osa võtma. Ühest korrast ei aidanud, pulma pidi kutsuma kolma korda. Kutsudes kummardati iga kutsutava ees. Pulmaliste arv ulatus üldiselt mõnekümne inimeseni, tõustes jõukamate juures hilisemal ajal sajani ja üle sellegi. Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte alati pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Rõivastus
.................................................................. 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................................10 Enne pulmi............................................................................................................................ 10 Laulatus..................................................................................................
arvestada tuleb sellega, et aega kulub veel kohendamisele, terviselauale, sõnavõttudele, õnnitlemisele, lauda istumisele, ametimeeste jagamisele isamehe poolt jne. VIII Tervituslaud Noorpaari auks süüdatakse "eluküünal" kõige sinna juurde kuuluvate traditsioonidega. IX Aeg istuda pidulauda, et saaks alata pulmaga. Pruudikimp asetatakse spetsiaalsele alusele Pruut istub peiu paremal käel. Pruudi kõrval istuvad peigmehe vanemad ja peigmehe kõrval pruudi vanemad. Peale neid õed-vennad. Noorpaari kõrvale võivad istuda ka vanavanemad. Seda otsustab noorpaar - kes kus istub. X Lauas on hea komme teha tutvustust - igaüks tõuseb püsti ja tutvustab ennast . Pulmavanem valib vajadusel välja "pulmakelnerid" ja praad võibki tulla. Kindlasti annab pulmavanem veel ettevalmistatud nimekirja alusel ametitiitleid-ülesandeid pulmarahvale, räägib kodukorrast XI Avavalss.
Vaimuelu kui terviku seisukohalt oli 18. sajand eesti rahva seisukohalt üldiselt troostitu. Aeg, mida Lääne-Euroopas tunti kui filosoofilist sajandit, kui valgustussajandit, kui inimõiguste väljakuulutamise sajandit jne, oli eesti rahvale pigem sõdade ja pimeduse sajandiks. (4) 10 Pulmad Eesti pulmakombestikule on iseloomulik peigmehe ja pruudi passiivsus. Olles küll peategelased, ei tegutsenud nad ise, vaid nende eest toimetati kõik ära -- niihästi kosimisel kui pulmades. Kosjas kõneles ja tegutses isamees, vanem abielus mees, tavaliselt peigmehe sugulane. Kosja mindi vanasti ratsa täkkhobusega, hiljem sõideti ehitud vankriga. Aeg pidi olema noore kuu teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Kosilastel olid kaasas kingitused, varasemal ajal õllelähker, hiljem viinapudel. Kosjaviin pidi olema magus ja punane
Tänapäeval on kõige parem alustada pruudisoengu ettevalmistamisest juuksuriga konsulteerida. Kui on vaja teha keemilise lokke, juukseid värvida või ette võtta muid suurimaid töid, ei tasu neid jätta viimasteks päevadeks. Juuksurile tuleb teada anda ka kleidimood ja peaehe, sest sellest sõltub soengumood. Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See hetk tuleks teha võimalikult tähenduslikuks. Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut. Oma kauni kleidiga
Dorian Gray portree tegelased Tegelased lord Henry Wotton e Harry - avaldas portree kohta oma arvamuse, pruunid silmad, elab Curson Street´il Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja, kunstnik, tegi portree Gray ´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux, Selby on tema oma Lord George Fermon sõbralik, laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma, romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane näitleja James Vane - Sibyli vend Teatri direktor kilev hääl, paks, juut Victor - Doriani teener Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega
Küüned laseme katta valge värvi ja lilledega. Pruudi kimp tuleb roosade rooside, inkaliilia ja kipslille kooslusest. Sellise kimbu maksumus on 44 eurot. Ja selle tellime Kuressaare lillepoest, mis asub Auriga keskuse esimesel korrusel. Samuti peab endale kostüümi valima Peigmees, temale on see küll mitu korda lihtsam kui Pruudile, aga siiski peavad nende kahe riietused kokku sobima. Valisime peigmehele sikki valge ülikonna. Peigmehe pulma ülikonna maksumus on 130 eurot, selle sisse kuuluvad ka jalanõud. Ülikond on valge, millele lisandub roosa pluus, valge lips ja valged kingad, samuti lisanudb sinna veel valged sokid. Pruutpaar valib endale ka pruutneitsid, kes enne pruudi sisenemist puistavad maha valgeid ja roosasi roosi õielehti. Pruutneitsisi on kolm. Pruutneitsitel on käes kaunid valged korvikesed, mis on valmistatud satiinist ja mille keskel on kuldne kaunistus ning selle hind on 4 eurot tükk
NAISTE POSITSIOON. ABIELU JA PEREKOND Ühiskond ja abielu • Kreeka ühiskond oli patriarhaalne • Naistel puudusid kodanikuõigused • Naiste peamine koht oli kodu • Abielu eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi • Vastastikused tunded ei mänginud enam rolli • Abielu lepiti kokku tulevase äia ja peigmehe vahel Mehe ja naise suhted • Mees oli palju kodust ära, kas siis rahvakoosolekul, sõjakäigul või mõnel muul üritusel • Naine pidi hoolitsema majapidamise eest • Mees võis luua suhteid ka väljapool abielu, ehk nad pidasid ka armukesi • Naine oli ka madalamates ühiskonnakihtides mehe võimu all Õpetused naisevõtuks • Peab olema üsna küps, umbes kolmekümnendates • Naine tuleks valida enda naabrusest, keda tuntakse juba ammu • Naist tuleb hoolega valida
lähedal, Itaalias 1431 a. ja suri Mantuas 1506 a. Reisimisest Ta on esimene täielikult renesanssiaegne maalija ja graveerija Põhja-Itaalias Kunstiline vaatenurk Padova ülikool antiikmütoloogia- ja piibliteemalised seina- ja tahvelmaalid antiikaja arhitektuur, ornaminetika ning realism Perspektiiviga mängimine Kangelaslikkuse rõhutamine inimesi kujutades Tuntumad Teosed Kõige paremini säilinud ning tuntuim töö on "Camera degli Sposi" ("Pruudi ja Peigmehe Tuba") Overati kabeli freskod Caesari võitu sümboliseeriv pildiseeria (tema hilise stiili haripunktiks) "Camera degli Sposi" Ludvico II Gonzaga 1465 -1474 a. Ruumilisus Toa kirjeldus: "Court Scene" "Meeting scene" Laes olev n-ö silm Ovetari katedral Ermitani kiriku paremal käel asuv kabel 1448 1457 a. 1944 a. Antonio Ovetari surm 1944 a. pommitamine "Triumphs of Caesar" 9 pildiga pildiseeria 1484 -1492 Julius Caesari võidu auks korraldatud rongkäik
seda pulmapäeval, raamib siis ära ja hoiab alles, kuni abiellub perekonna järgmine pruut. Inglismaa: Traditsiooniliselt jalutab pruut koos saatjaskonnaga jala kirikusse. Protsessiooni ees käib väike õisi loopiv tüdruk, et pruudi tee oleks lilleline ja rõõmus. Briti pruudid võivad ka õmmelda kleidi serva talismani nagu näiteks head õnne toova hoburaua (seda on kasutanud ka kuninglikud pruudid). Kreeka: Pulma aukülaliseks on peigmehe ristiisa. Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida. Kreeka pulmakroon on kas valge või kuldne. "Magusa elu" kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. Venemaa: Vene pulmakülalised ei tee kingitusi, vaid võtavad neid ise vastu! Pruut kingib sõpradele ja sugulastele maiustusi ning pulmakülalised annavad pruutpaarile pärast pulmi raha. Vene õigeusu tseremoonia ajal pruutpaar kroonitakse ning nad võistlevad, kes astub
· ,,Upanjana" rituaal poiste õpimise algus. Esimene kokkupuutumine teadmistega toimub lapsel, kui ta on 5 aastat vana last pühendatakse püha tähestikku saladustesse. · Kui õpimine lõppeb (tavaliselt kui laps saab 16 aastaseks) toimub Gurule toidu pakkumise rituaal · Abielu omab suure tähtsuse ühiskonnale. See on raske rituaal, millega kaasneb palju erinevaid pidulikke tseremoonijaid. Pulmade päeva määrab astroloog. Siis peigmehe ja pruudi majas läbiviiakse jumalannateenistuse rituaale. Pidulikult ja rikkalt riietatud pruudi viiakse spetsiaalsesse paviljoni, mis oli spetsiaalselt ehitatud pulmade läbiviimiseks. Siin läbiviiakse erinevaid ,,õnne kutsumise" rituaale, riisi ja piima pakkumise jne. Pärast kõike neid rituaale peigmehe ja pruudi mitu korda viiakse püha tuli ümber. Kogu tehtud rituaalide kogum peab aitama uue perekonna heaolule
Eriti vallalised naised, kes loodavad pulmakülaliste seast omale sobiva mehe leida. Nad lihtsalt ei saa välja näha koledad või pruudist tavalisemad. Pruudil juba mees olemas. 4 Pulmatoidud Hispaania pulmades hakkab üha populaarsemaks muutuma peigmehe kook, kuid sellest on seal palju vanemaid traditsioonilisi toite, mida tänapäevalgi süüakse. Pulmaküpsised, mis on maitsestatud vürtside ja
Ajumehed Saatsid ja sõidutasid pulmarongi. Pulmalaulikud Meelelahutuslik ülesanne. Kink Hoolitses õlle eest. Pillimees Korraldas pillimänguga saadetavaid mange ja tantse. 2.4. Pulmatort Pulmatort on mitmekihiline, sümboliseerides intiimelu algust ja viljakust. Tordi lahtilõikamine ning jagamine tähendab peo kulminatsiooni. Pruutpaar lõikab torti 5 koos, nuga hoiab pruut ja peigmees omakorda tema kätt. Samal ajal võib pruut püüda laua all peigmehe jalale astuda, et ka perenaise sõna majas maksma hakkaks. Noorpaar sööb torti ühe taldriku pealt, võib ka teineteist sööta. 2.5. Pulma-aastapäevad Läbi aegade on peetud tähtsaks pidada meeles abikaasasid nende pulma- aastapäevadel. Seda nii omavahel, kui ka sõprade ja sugulaste poolt. Kõikidele on ju tuttavad hõbe- ja kuldpulmad, aga lisaks nendele on olemas oma sümbol iga pulma- aastapäeva kohta. Alustades vattpulmast, mis tähistab esimest koosveedetud aastat ja
Pulmad olid vanade eestlaste üks suurimaid pidustusi üldse, neid peeti alati toretsevalt enamasti 2 3 päeva, jõukamates peredes isegi kuni nädal aega jutti. Ka pulmakülaliste arv sõltus suuresti perekonna rikkusest: mõnekümnest inimesest kuni sajani. Pulmade suuruse ja tähtsuse mõõdupuuks oli hobuste arv pulmarongis. Kõige ees sõitis pruutpaar, kutsariks isamees. Nende järel peiupoisid pruuttüdrukutega, siis pruudi ja peigmehe vanemad ning rongi lõpus muu pulmarahvas. Pruutpaari hobuse look oli punutud värviliste lintidega. Aiste küljes kõlisesid kellad. Samas ei olnud pulmapeo korraldamine kõigile eesti talupoegadele jõukohane, siis abistasid neid sugulased ning ka naabrid, kogudes annetusi veimede jaoks, täites pulmakotti pulma kaasaviidavate toiduainetega ning tehes kinke noorpaarile. Veimed olid mitmesugused "nägusad" kingitused oma uutele sugulastele. Sageli hakkasid emad tütardele varakult veimi
• rooma ajastul oli suudlus nn. tehingu lõpetamist sümboliseeriv • praegusel ajal tähendab see, et paar ühendab ja jagab oma hinge Pruudi kandmine üle lävepaku • vanasti oli abiellumine sunniviisiline kui mees naise röövis ja ta mõneks ajaks peitu viis. • seetõttu ei läinud naine ka väga hea meelega mehe koju ja ta tuli üle lävepaku tirida. • veel kaugemast ajaloost on pärit uskumus, et perekonna deemonid järgnesid naisele ja et neid mitte peigmehe koju lasta, tuli naine üle lävepaku tõsta ja seeläbi takistada deemonite pääsu mehe majja
tordi pulmanoaga Abielusõr mus · Sõrmuste vastastikkune sõrmepanek · Sõrmust kantakse paremas käes, neljandas sõrmes · Sõrmus jääb sõrme kogu eluks Laulatus · Laulatada saab vaid juba ametlikult registreeritud abielupaare · Laulatatavad peavad olema ristitud ja leeritatud · Laulatus võib, aga ei tarvitse toimuda samal päeval · Sõrmused pannakse sõrme laulatusel · Pruudi saadab altari ette peigmehe kõrvale tema isa Pulmavanem · Peaülesandeks teha peost pulmapidu · Kohusetundlik ja avatud mõtteviisiga Pr uudipär ja mäng · Pulmapeo kindlamaid tavasid · Selle rituaaliga valitakse välja järgmine pruut ja peigmees · Sümboliseerib perekonnaelu järjepidavust Pulmavalss · Sümboliseerib noorpaari sobivust ja kooskõla · Pulmavalssi tantsib pruutpaar üksi
Lõpuks saab tast kuulus kujur) ja eneseteadlik, arvab et tema arvamus peab teistele tähtis olema ja seab end eeskujuks. Teeb suuri sõnu, filosofeerib. Samuti Jelenasse armunud, kuid käitub lapsikult, vihahood. Mõistes et Jelena talle Bersenevit eelistab, teeb stseeni ("Kas teil pole mind vaja?!?") * Zoja - priske, valgevereline, lapsik ja liigkorralik vene sakslanna. Stahhovite majas mingi sugulane- seltsidaam. Ei saa aru kuidas Jelena võib põlata ära isa otsitud peigmehe, talle endale meeldib. Lõpus saab tast tolle andunud ja õnnelik naine. Raamatus ebatähtis. * Anna Vassiljevna Stahhova (end. Shubina) - Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv/nukrutsev. 7aastaselt jäi orvuks (päris mõisa). Väike, kõhetu, peente näojoontega, püsimatu. Mehe truudusetus sõna otseses mõttes sööb teda. Kuuldes Jelena plaanidest Insaroviga, on murtud ja peab seda maailma lõpuks. * Nikolai Artemjevitsh Stahhov - Jelena isa
Kus ja kuidas lauldi rahvalaulu. Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. *Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. *Endastmõistetavalt lauldi talgutel. *Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. *Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus ...
ja samas lähedal külas peatub tudeng Bersenev. Tegevus algas siis, kui Bersenevile tuleb külla tuttav Insarov, keda mõisas oodatakse, et mehega tutvuda. Algul Jelena pettub mehes, kuid tolle ebatavaline olemus hakkab teda veetlema, Jelena armub. Samuti tunneb ka Insarov, kuid arvates, et tunne on ühepoolne tahab ta lahkuda. Jelena peatab mehe ning nad räägivad oma tunnetest, pärast seda otsustavad põgeneda ja abielluda. Naise isa aga leiab tütrele peigmehe, kes ei mõista Jelena külmust, kuid naine põgeneb Moskvasse, kus saab teada, et Insarov on raskesti haige. Jelena jaInsarov sõidavad koos Viini ja Veneetsiasse, kus mees ka sureb, kuna on kaua haige olnud. Jelena aga soovib jätkata oma mehe missiooni kodumaa vabadusvõitluses, sõidab Bulgaariasse ning pärast seda ei kuule temast enam keegi midagi. 10.Lugeja arvamus:Algul oli raamat väga huvitav, kuid mida lõpupoole ma selle raamatu
Iisrealis oli Moosese seadus. Need seadused olid üpriski sarnased. Mõlemas seaduses oli ,,Silm silma,hammas hamba vastu" süsteem, surmanuhtlus varastele, abielurikkujaid ähvardati surmanuhtlusega, naistelt nõuti ranget monogaamsust ning mees võis omada mitut naist korraga. Aga olid ka omad erinevused. Hammurapi seaduses olid õiguslikud seisused: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Moosese seaduses seisuslikult eristati vaid vabu inimesi ja orje. Hammurapi seaduses abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, mis määras kindlaks tulevaste abielu poolte varalised suhted. Moosese seaduses pidid inimesed teadma 10 käsku. Mina arvan nii, et need kaks riiki on sarnased, kuna nende põllud olid viljakad, maavarad olid peaagu samad, kiri sai alguse piltkirjast ning Hammurapi seadusest arenes välja Moosese seadus.
Vanasti oli see rohkem traditsiooniline sündmus täis igasuguseid rituaale ja maagilisi sündmusi. Tänapäeaval üritatakse pulmadega teisi üle trumbata, kuigi põhimõte on sama mis vanasti. Pulmadele võivad järgneda mesinädalad. Eesti pulmakombed Tänapäeval rahvariideid kantakse harva Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. Pruuti saadavad pruutneitsid. Peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. Tavaks on, et pulmalised teevad pruutpaarile kingitusi. harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (pruudipärg ja osavusproovid). Laulatus On Kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad teineteisega abielulepingu. Laulatus on kristliku abielu algus. laulatus kuulub pühade toimingute hulka. Laulatust viib läbi vastavate õigustega vaimulik.
Mesopotaamiast, vaid on loodud kohapeal. Sammuti on nende elulaad rõõmus ning rahumeelne, mida ei saa võrrelda ühegi kultuuriga. Kreeklaste igapäevane riietus oli lihtne. Tavaliselt kanti napilt põlvini ulatuvat õlhadelt kinnitatud ja vööga kokku tõmmatud kitooni. Toidulaualt võis leida palju puu- ning juurvilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha söödi harva. Naistel puudusid Kreekas kodanikuõigused. Nad pidid alluma meestele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel, mille eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Itaalias tegeleti rohkem põlluharimisega ja merd sõideti vähem kui Kreekas. Linn kujunes mitu sajandit. Rooma linn ümbritseti müüriga. Rooma linna valitses kuningas koos nõukoguga ehk senatiga, kuhu kuulusid tähtsate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jahunes sugukondadeks, mis omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim. Roomas oli talupojaühiskond. Tuli täita ka sõjaväekohust
arv, mis võib ulatuda kuni 500 inimeseni. Ukraina pulmad kestavad ühe nädala ( sõltub). Üheks tähtsaks pulmakombeks peetakse kosjaskäiku, kus peigmees teeb pruudile abielu ettepaneku. Peigmees tuleb koos oma sugulastega ja perekonnaliikmetega pruudi majja. traditsiooni kohaselt ei tohi neiu rääkida kuna tema eest rääkivad vanemad, kes osutuvad otsustajateks, kas pulmad toimuvad või mitte. Kui pruudi vanemad on nõus, paneb isa oma tütre paremat kätt peigmehe peopessa. Ukrainas on traditsiooniks, et pulmakleidi peab ostma noormehe pere. Võimalusel võivad seda õmmelda noormehe sugulased. Kombeks on ka pruudi juuste punumine patsi ning kaunistamine värviliste paeltega, mis on omakorda kaetud looriga. Viimasel päeval enne pulma on kombeks neiul riietuda ukraina traditsiooniliste riietesse. Lauldes ja jalutades mööda küla koos oma sõbrannatega peab pruut astuma igasse majja ning kutsuma kõiki oma pulmadele.
Minu unelmatepulm Unelmatepulm peaks tõesti olema täielik unelm. Kõige ilusam päev pruudi ja peigmehe elus. Kindlasti tahaksin abielluda suvel, kuskil juulis või augustis, et väljas oleks ikka soe ja mõnus. Tahaksin, et toimuks kirikliklaulatus. Kirik peaks olema ilusti kaunistatud valgete liiliatega, maas on punane vaip ning kui mina sisse tulen, mängib orel. Kui meid on paari pandud läheksime edasi tähistama mõnda ilusasse mõisa. Pulmapidu toimuks ikka nii nagu eestlastele kombeks. Peigmehel
Raamatus vanaema ütles väiksele tüdrukule pere pisemaile piigale kui tema oli parasjagu õppimas ja väljas oli hundi ulgumist kuulda et:" Ära kutsu metsa kutsut!" selle tsitaadi alusel võib ütelda et rahvast olid need metsakutsud juba l2bi aegade hirmutanud ja sellest ei saadud üle kuni nüüdis ajani mil hakati neid küttima. Antud kontekstis kui ,,libahunt" oli Tiinale antud eelkõige kadueduse tõttu. Kuna Tiina sai omale peigmehe keda tahtis Mari.Mari oli sunnitud selle välja mõtlema kuigi ta teadis et seda Tiina ei ole.Tiina sai sellest aru kuid ta oli v6imetu ennast kaitsma.Sellest oli tingitud tiina õnnetu saatus. Libahunt kui öösiti kui oli täiskuu ja siis oli ta hunt ja päeval inimene.Libahunt ei olnud kui hunt ta oli tugevam kiirem targem ja mõtles paremini ehk loogilisemalt.Libahunt kui ka lumeinimene on ulme kirjandus.Sellest ei ole mingeid tõendeid et kunagi üldse midagi siukest olnud oleks
jumalate juurde vi tungida sdamete sgavavustesse. "Vanemuise kosjaskik" algab jllegi Tartu mineviku idealiseerimisega. Valge habeme ja hallide juustega laulujumal lheb kosja maattarde juurde. Saanud kolm korda eitava vastuse, tmbub ta tagasi ksindusse, Endla jrve maile. Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta, kes on "inimeseks saanud luule". "Endla jrv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla jrvega, mille kaldal Vanemuise kasuttar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma prast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku lbi vaadates aga elustub nnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub vistlejaid ja piduvraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa vtma. Kahjuks jb viimane tulemata. Peol vttis lauluhle les vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja kheda hlega lauldes ajas rahva korduvalt naerma. Viimaks rritus auvrsest raugast piduvanem nendest
Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelau...
pruutneitsid, kolmekihiline tort ja kaunistatud pulmaauto. Üheks tuntud pulmakombeks on saanud, et pulmade lõpus võtab noor abielumees oma noorelt naiselt ära sukapaela ja viskab selle poissmeestele. See, kes selle kätte saab on järgmine naisevõtja. Kuna USAs elab väga palju erinevate maade rahvaid, siis tihtipeale lisanduvad ameerika traditsioonidele ka selle maa kombed, kust noorpaar või nende vanemad pärit on. · Kreeka Pulma aukülaliseks on peigmehe ristiisa. Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida. ,,Magusa elu" kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. Pruudil ja peigmehe sõbrad kannavad riideid, millel on kujutatud silm- et eemale peletada kurjad vaimud. · Egiptus Abieluettepaneku teeb pruudile peigmehe pere, mitte peigmees ise. Egiptuses on paljud abielud vanemate korraldatud. Enne pulmapidu
sügavavustesse. "Vanemuise kosjaskäik" algab jällegi Tartu mineviku idealiseerimisega. Valge habeme ja hallide juustega laulujumal läheb kosja maatütarde juurde. Saanud kolm korda eitava vastuse, tõmbub ta tagasi üksindusse, Endla järve maile. Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta, kes on "inimeseks saanud luule". "Endla järv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla järvega, mille kaldal Vanemuise kasutütar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma pärast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku läbi vaadates aga elustub õnnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub võistlejaid ja piduvõõraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa võtma. Kahjuks jääb viimane tulemata. Peol võttis lauluhääle üles vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja käheda häälega lauldes ajas rahva korduvalt naerma. Viimaks
Seekord istusid koos mõrsja ja peiuga lauda mõrsjapoolsed pulmalised. Ent söömisele eelnesid veel mõned maagilist laadi talitlused noorpaariga. Väga levinud tavaks oli, et toodi tükk leiba soola või võiga, leivatükk murti pooleks-üks anti mõrsjale, teine peiule. Üle maa tuntakse ka sülepoisi (rüpepoisi, rüpelapse) kommet. Enamasti on see seotud esimese söömaajaga peiukodus, kohati ka tanutamise või põlletamisega. Komme oli järgmine: kui pulmalised pruudikodust peigmehe juurde läksid ja esimest korda laua taha istusid, siis toodi üks väike poisslaps ja pandi pruudi põlvele istuma. See pidi teda hüpitama, andis peigmehe kätte, see tegi niisama, selle järel pruuttüdruk, peiupoiss ja muud niisama. Seegi oli sigivust taotlev komme. Söömaajale järgnes uus etapp pulmakombestikus, nimelt peiukodu ja majapidamise tutvustamine mõrsjale. Peiu ema talutas miniat läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid
2- Neiu võtab ettepaneku vastu 3- Külaliste nimekirja koostamine 4- Pulma teema valimine 5- Peosaali rentimine 6- Toitlustajate valimine/tellimine 7- Tordi valimine/tellimine 8- Toitlustusmenüü koostamine 9- Sõrmuste ostmine 10- Abieluvande kirjutamine 11- Kutsete valmistamine 12- Kutsete saatmine 13- Pruudi kleidi otsimine/ ostmine 14- Peigmehe ülikonna hankimine 15- Pruutneitside ja peiupoiste kleitide/ülikondade hankimine 16- Lillede valimine/ tellimine 17- Fotograafi leidmine/ tellimine 18- Pruutpaari auto rentimine 19- Poissmeesteõhtu ja tüdrukuteõhtu korraldamine 20- Pulm Tööd: Töö nr Töö nimetus Töö kestvus (0, 1) Pruudi vastuse andmine 0 päeva
- staadioni pikkud veidi üle 192 m - olümpiarahu 1. Ei tohtinud relvi kanda. 2.Kellegi sinnapääsu relvaga takistada ei tohtinud. - võitja tõi kuulsust ka linnale -> kaaskodanikud hindasid olümpiakangelasi väga kõrgelt. Neile püstitati ausambaid. Abielu ja perekond 1. Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus muu suhtes. 2. Abielu- kokkulepe peigmehe ja tema tulevase äia vahel Lahutamine: naine sai kaasavara tagasi ja läks taas oma isa eestkostele. 3. Põhieesmärk hankida seaduslikke järglasi
· Dorian Gray Ilus, rikas, hingeliselt puhas ja rikkumata noormees · James Vane Näitleja Sibyli vend · Lea Doriani majapidaja · Lord George Fermon Sõbralik, kuid laisk ja lõbumaias aadlik · Lord Henry Wotton e Harry Paradoksaalse kõneviisiga, aforisme armastav ja küüniline aadlik · Margaret Devereux Romantiline iludus, kes suri aasta pärast peigmehe surma. · Mr Hubbard Punase põskhabemega väike raamimeister · Parker Basili teener · Sibyl Vane Näitleja, kes Dorian Graysse armus. · Teatri direktor Paks ja kileva häälega juut · Victor Doriani teener
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Pulheria Raskolnikov - Raskolnikovi ema Dunja - õde Luzin - Dunja kihlatu Svidrigailov - rikkur, kes armastab Dunjat Marfa Petrovna - Svidrigailovi naine Sofia - prostituut Petrovits - uurija Lebezjatnikov - Luzini korterikaaslane Zossinrov- arst Aljona Ivanova -liigkasuvõtja Ilja Petrovits - uurija Katarina Ivanova - Marmeladovi naine Marmeladov - joodik, endine ametnik Tegevuskoht: Peterburg Sündmustik: Raskolnikov elab väikeses üüritoas. Ta on katkestanud oma õpingud vaesuse tõttu, ta nälgib ning ta ei suuda maksta üüri. Kui ta oli kõrtsis, kuulis ta pealt, kuidas üks mees rääkis ühest ideest: et kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kuna temalt saadus rahaga saaks teha ükskõik mida. Raskolnikov otsustas selle idee teostada. Ta viib liigkasuvõtjale pandi, kuid ta ei hooli rahast, vaid tema eesmärgiks on uurida tulevast kuriteopaika....
· Jalamaid kastreeriti nad uuesti, siis elasid ainult vähesed üle. · Koos haaremite kadumisega kadusid eunuhhidki. Haaremielu linnades. · Esimesed naised oli ülemad ja neil oli rohkem seaduslike õigusi. · Kuna naised ja mehed omavahel seltsida ei tohtinud,korraldasid abielusid agendid. · Enne pulmi ei kohtunud pruut ja peigmees kordagi. · Pulmatseremooni algas tiheda loori alla varjatud pruudi saabumisega peigmehe majja. · Hilisõhtul viisid pruudipoolsed meessugulased pruudi peigmehe magamistuppa. · Abielus olid mehe ja naise sihted üsna rangelt reglementeeritud. · Naised kuulsudi mehe eraellu, naised kuulusid haaremisse. · Mees ja naine sõid enamasti eraldi. · Koraani järgi pole abiellumisel naise nõusolekut vajagi. · Reedeöö kuulus tingimata esimesele niasele. · Teine ja kolmas abielu sõlmiti enamasti küpseseas,et mees võiks leida uusi rõõmuallikaid.
Kuusaim Faehlmanni teos: ,,Müütilised muistendid": ,,Koit ja Hämarik" tassisid päikest määda taevas ja said kokku igal hommikul ja õhtul, nad armusid, koos said nad pikemalt olla ainult Jaanipäeval. Vanaisa näeb nende armastust, soovitab abielluda, kuid nad ise ütlevad ära, siis on armastus igavesti noor. ,,Endla järv ja Juta" seotud Laiusel asuva Endla järvega, mille kaldal Vanemuise kasutütar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma pärast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku läbi vaadates aga elustub õnnelik minevik. Enamik Faehlmanni muistenditest on kunstmuistendid. Õpetatud Eesti seltsile esitas ettekande ,,Muinaslood", milles koondatud muistendid Kalevipojast üheks looks. 4. Friedrich Reinhold Kreutzwald tähtsaim kirjanik eesti kirjanduse rajajate hulgas. Õppis Tartu ülikoolis arstiteadust. Töötas Võrus arstina, andis välja harivaid väljaandeid "Maarahva
Linnriigi kodanike hulka kuulusid nii jõukad kui sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nende hulka ei kuulunud orjad ja rentnikud. Otsuste tegemisel olid tähtsad rahvakoosolekud, kus rahvas tavaliselt kiitis heaks kuninga ja vanemate nõukogu otsused. Hammurapi seadus (1795) Need seadused määrasid iga kuriteo eest karistuse tapmise, varguse, vigastuste, petmise, nõiduse ja ka perekondlike üleastumise eest. Kaitses lesknaisi ja vaeslapsi. Abieli sülmiti aäa ja tulevase peigmehe vahel. Mehel võis olla mitu naist. Kaasavara kuulus naisele. Abiellurikkujat naist ootas surmanuhtlus. Need seadused jagasid elanikud kolme seisusesse; vabad kodanikud, sõltlased, orjad. Linn oli: 1. Poliitilise elu keskus 2. Religioosse elu keskus 3. Majanduskeskus Ehitati põletamata tellistest lameda katusega maju. Alumisel korrusel olid töökojad ja poed, üleval eluruumid. Tänavad oli kitsad, kuid kindla planeeringuga. Kesklinn oli ümbritsetud
Orjade tapmine oli enamjaolt keelatud. Orjade olukord oli Roomas parem, sest seal võisid nad omada varandust, neil oli võimalik end vabaks osta ning mõnikord neid lihtsalt lasti vabaks. Perekond ja naiste positsioon Kreekas ja Roomas olid küllaltki sarnased. Naised olid seaduse silmis isa, abikaasa või mõne meessugulase eestkoste all. Kogu võim perekonnas kuulus pereisale. Naistel puudusid kodanikuõigused. Kreekas lepiti abielu kokku tavaliselt tulevase äia ja peigmehe vahel. Abielu võis vastavalt kokkuleppele ka lahutada. Roomas oli naisel isegi võimalik teatud juhtudel elada iseseisvalt, ühestki mehest sõltumatult. Kreekas see polnud võimalik. Samuti polnud Roomas naised avalikust elust täiesti kõrvale jäetud, seetõttu oli Roomas naiste positsioon parem kui Kreekas. Nii Kreekas kui Roomas pidasid ülemkiht sõpruskonnaga ühiseid pidusööke. Kreekas nimetati neid sümpoosioniteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
