Kas maailm on moraalne? Selleks, et teada saada kas maailm on moraalne peab leidma kõigepealt vastuse küsimusele, kas me oleme moraalsed üksteise suhtes. Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimuvad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim. Hobbes leidis, et loodus on loonud meid kehaliselt ja vaimselt võimetelt ligikaudu võrdsetena,
** Essee Kas maailm on moraalne? Kas võime öelda, et maailm on moraalne? Või peaksime kõigepealt tõstatama küsimuse, kas inimesed on moraalsed üksteise suhtes? Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mis on neile kõige kasulikum, püütakse vältida kahju ja otsitakse rahuldust, et kõik oleks nii nagu on neile parim. T. Hobbes on öelnud, et loodus on loonud meid kehalistelt ja vaimsetelt võimetelt ligikaudu võrdsetena, seega oleme me kõik suutelised teist inimest kahjustama või isegi vajadusel tapma
1. Kas tööheaolu on moraalne probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on eeskätt moraalne problem, sest igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Muidugi tööandja ei tohi teha oma töötajatele kahju, selle pärast, et tööandja vastutab, et tema töötajad saaksid minna koju oma perede juurde elusatena ja tervetena. Näiteks 2008 aasta jõustus Suurbritannia Ühendkuningriigis seadus Corporate Manslaughter and Corporate Homicide Act 2007. See võimaldab rangemini karistatada tööandjaid hooletusest ja lohakusest põhjustatud tervisekahjustuste eest. 2
Kas ma käitun moraalselt? Ferdin and Kruus LS 11 Kas ma käitun moraalselt seda ma teiste inimeste vaatne nurgast õelda ei oska, aga enda arust ma käitun hästi. Tuttavaid inimesi ma tervitan alati, kui ma neid kusgil näed aga võõrastele ma tere ei ütle , sest ma ei pea seda vajalikuks sellepärast, sest ma ei tunne neid. Ligemaid inimesi , tuttavaid ja häid sõpru tervitan ma käsipidi. Samat stiili sõpradele nagu mina toimub tervitamine nimoodi et võetakse käest kinni ja väike patsutus õlapeale. Seda ma pean piisavalt moraalseks ja õigeks käitumiseks. Enamus ajast annan vanematele inimestele bussis istet aga oleneb ka muidugi olukorrast. Naised ja vanemad inimesed lasen ka alati esimesena uksest sisse või välja, sest ni on mind õpetatud . Ma ei suhtle paljude inimestega ka , sest ma tunnen et nad ei vääri mu seltskonnas olemist või midagi s...
Teiseks punktiks oleks ühise raha kasutamine, nii oleks perekond ka ettevõtte omanikud, kellel on ettevõttel mitu kaarti, aga üks pangakonto. See annab ülkise definitsiooni aga ma ei pea seda veel täiesti õigeks. Perekond võib olla ka lahus, isa soomes ja ema eestis ning lapsed üle maailma laiali, aga nad on ikkagi perekond. (kitsas tähendus) Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abistamine ja moraalne vastutus. See oleks nüüd minu eelmisele punktile väga hea lahendus, kus perekond ei pea olema koos aga nad teavad et on perekond. Saavad olla abiks ja anda nõu kõigil teemadel.(lai tähendus) Argiteadvuses on perekond pikka aega koos nenud abielus olevast heteroseksuaalsest* paarist lastega. Antud juhul on tegemist kõige vanema verisiooniga, tänapäeval ei pruugi olla vanemad heteroseksuaalsed, vanemaid ei pruugi olla ka kaks ning alati pole ka lapsi.(kitsas tähendus)
Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arenguetappidel lahendavad lapsed ka probleeme erinevalt. Referaadis uuritakse millised on need arenguastmed mille laps läbib erinevates arenguperioodides Piaget ja Kohlbergi teooriate järgi. Mis on nende arenguetappide iseärasused, sarnasused, erinevused? Mis juhtub kui arenguetapi läbimine hälbib või läbitakse tavapäraselt
On mõistetav, et teatavad rituaalid on juba sajandite vanused ning traditsioone peab hoidma, kuid moraalsest aspektist ei ole need sageli vastuvõetavad. Mina usun, et religioossed nõuded inimestele peaksid olema moraalsed, seega ei usu ma ka Jumaliku käsu teooriasse. Pojmani kirjeldatud autonoomia tees sobib palju paremini tänasesse maailmapilti. Moraal ei tulene Jumala käskudest, kuid ta võib siiski inimeste jaoks olemas olla. Ka ateist võib olla moraalne ning ka jumalakartlik inimene võib käituda ebamoraalselt. Me ei ela enam maailmas, kus inimeste ohverdamine on tavaline ning igati moraalne tegevus, me ei tohiks sellisel juhul rituaalsetel eesmärkidel ohverdada ka osakesi inimestest.
Faust Issand ja Mefistoteles sõlmivad taevas kihlveo. Saatan nimelt väidab, et inimene on oma loomult õnnetu ja armetu, igavesti nurjuv ja loodudki kannatama. Jumal aga usub inimese õilsusesse ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Mefistoteles pakub Faustile oma teenistust, andes talle kasutada oma võimed ja lubades talle igasuguseid imesid näidata. Vastutasuks peab Faust andma oma hinge kuradile hetkel, kui tunneb, et on eluga rahul. Kuna Faust on oma ebaõnnestumise tõttu asja tuuma otsingul sügavas depressioonis, on ta kokkuleppega nõus. Mefistotelese tegevus jääb siiski vähetulemuslikuks, sest just tema kurjus ja hävitustöö, eriti Fausti armastanud noore Margarita surm, sunnivad Fausti enda põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise ...
Kirjalik arvestus FILOSOOFIAS I. osa 1. Filosoofia eesmärk on: A...saada teoreetiliselt aru maailmast B...looduse alistamine C...luua eluks vajalikke fiktsioone 2. Protsessi, mille tulemuseks on teadmised nimetatakse A. tunnetuseks B. tõeks C. usuks 3. Moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse on A. uhkus B. häbi C. rõõm 4. Empirismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 5. Ratsionalismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 6
FAUST 1) Milles seisnes lepingu ja kokkuleppe tuum? A) Issanda ja Mefistofelese vahel B) Fausti ja Mefistofelese vahel 2) Kuidas iseloomustas end Mefistofeles ja miks ta tegevus oli vähetulemuslik? 3) Milles seisnes Fausti vaimne ja moraalne suurus? 1. A) Mefistofeles oli kindel, et kõik inimesed on hukule määratud. Issand on aga veendunud vastupidises ning kuna mõlemad pooled soovivad oma arvamust tõestada, vajavad nad katsealust. Selleks valitakse Faust. Mefistofeles tunnistab, et kuigi Faust on teistest inimestest erinev, suhtub ta siiski kõikidesse eelarvamusega ning peab end neist paremaks. Issand on veendunud, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Leping jumala ja
„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav
pole vaimsete asjadega, vaid nt lihtsalt kerge kukkumisega, siis pole selles minu arvates midagi halba, kui poissi sellega lohutada, kuna tavaliselt nad nutavad pigem ehmatusest, kui valust. Head lapsed kasvavad vitsata Kui reeglid on kehtestatud, tuleb neid ka täita vastasel juhul saab rikkuja karistada. Selle mõistmist peaks juba lapsele süvendama. Ka Laps on täisväärtuslik ühiskonna liige, seega kohustatud õppima vastutust. Iseasi on aga see, mis on kellegi jaoks karistus moraalne või füüsiline etteheide. Olen sellega nõus, et head lapsed kasvavad pigem vitsata, kuna paraku on nii, et vägivaldsus peres kandub edasi ka lapsele nii vaimses, kui füüsilises mõttes.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Mait Adoma NOTAR- KAS ERAÕIGUSE VÕI AVALIKU ÕIGUSE ESINDAJA Referaat Juhendaja: Karin Ploom TARTU 2011 Elame õigusriigis, kus poliitiline kohustus on inimese moraalne suhe riiki. Poliitiliste kohustuste probleem on nii mitmetahuline, nagu ka inimesed ise. Probleemide tekkides seaduste raames on õnneks kehtestatud mitu vastavat ametiposti, kust abi võib saada- juristid, prokurörid, notarid ja kohtutäiturid. Käesoleva referaadi raames tutvume lähemalt notari ametiga. Uurime kuidas on võimalik üldse notariks saada, mis see amet endast õigupoolest kujutab ja millised on notari funktsioonid
seoses motiive oma käitumist. Antipodes aususe - valeta, silmakirjalikkus ja reetlikkuse.Ei ole vaja tõestada, et aus kohtuniku kohtu ettenähtud ülesandeid vande nõuab kohtunik nagu inimene aus. Sa ei saa olla aus oma ametikohal ja ebaaus igapäevases elus, mis ei ole riietatud kohtu riideid. Kohusetundlikkus täitmisel kohtusüsteemi tollimaksud koos oma kohusetunnet.Asendamatu moraalse kvaliteedi kohtunik - kõrgendatud kohusetunne oma moraalne aspekt. Sotsiaalne moraalne kohustus kohtunik - õiglane õigusemõistmine. Ta ümber ja võla pooled ja teised puhul, mis võivad vajada kohtunik, et kaitsta oma õigusi, vabadusi ja seaduslikke huve, au ja väärikust. Õiglane õigusemõistmine on võimalik ainult siis, kui kohtunikud on erapooletu. Võimet uurida asja ja otsustada, samuti kohaldatakse lepinguosaliste seotud teiste isikute puhul ei tooks isiklikel põhjustel - mitte ainult seadusega ette nähtud, vaid ka isiklik kvaliteet kohtunik nagu inimene.
Näiteks, lapsed on potentsiaalsed täiskasvanud, kuid kuid see ei anna neile täiskasvanutega võrdseid õigusi või kohustusi. Üldiselt eristataksegi potentsiaalseid ja tegelikke olendeid. Paljud potentsiaalse inimese õigused jäävadki vaid potentsiaalseteks - tegelikeks õigusteks saavad nad alles siis, kui inimesest saab tõeline inimene. Siiski aga omab vastsündinud laps nii vähe moraalseks isiksuseks vajalikke tunnuseid, mistõttu ei saa tema eluõigus põhineda mõttel, et ta on moraalne inimene. See näib hoopis tulenevat potentsiaalist, et temast kujuneb elu jooksul moraalne inimene, mistõttu on ka potentsiaalsel moraalsel inimesel õigus elule. Moraalselt valeks saab abordi lugeda ka radikaalsemal juhul, võrdsustades selle mõrvaga. Aktsepteerides aborti, muudetaks vastuvõetavaks ka tapmine. Seeläbi väheneks inimeste austus elu vastu. Abordi mõrvaga võrdsustamiseks on peamine meetod situatsiooni inimsuse mõiste rakendamine
TEST-sissejuhatus 1. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on juriidiline probleem. Tööheaolu on juriidiline probleem. Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid , Euroopa Liidu direktiivid , ELs ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ja selle alusel vastu võetud määrused. 3. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu on majanduslik probleem.
Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks isetuse tegudeks egoism- enesearmastus altruism- teiste heaks toimimine ilma kasu motiivita. Hobbes: inimene on loomult egoist, tema moraalne toimimine on toimimine teiste kätumist juhib enesearmastus. huvides. Moraal põhineb kokkuleppel, see on kõigile kasulik. isegi kaastune on egoistlik. (Hobbes) Tõeliselt moraalsed teod on need mis on See tuleneb sellest,et inimene kujutab ette et tehtud armastusest teiste vastu, headusest. sama häda võib tabada ka neid. Mandeville: Inimese tugevaimaks egoistlikuks Inimesed annetavad vaestele tunnuseks on edevus
2.02.2012 Slide 25 Slide 26 Kategoorilise imperatiivi Kanti moraalne "peab" 2. vormel Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi "Tegutse nii, et sa käsitled olemasolust.
Doriani moraalne allakäik ja selle põhjused Doriani moraalne allakäik on suuresti, või isegi täielikult, seotud lord Henryga. Samas võib ju süüdistada ka Basilit, nagu seda tegi ka Dorian ise, kuna tema ju selle saatusliku maali tegi. Kuid maal kui selline minu arust siiski nimitegelasele probleeme ei tekitanud, probleemid tekkisid täna lord Henryle. Enne Henryga kohtumist oli Dorian Gray normaalne, rikas ja ilus noormees. Temas oli palju rikkumatust ja ilu. Ent kui ta kohtub Henryga ning hakkab taga sõprussuhteid looma,
muutuvad inimesed. Enam ei peeta kohustuslikuks minna pühapäeval perega kirikusse palvet lugema, vaid minnakse sinna siis, kui tuntakse selleks vajadust. Kuna on toimunud pidevad arengud nii tehnikas kui ka teaduses ja maaelu on jäänud tagaplaanile, siis on ka olnud linnastumine väga suurejooneline. Inimesi on linnades palju ja neile on vaja pakkuda ka lõbustusi aina rohkem ja rohkem. Tekib prostituutide pealetung, rohkem baare, alkoholism süveneb veelgi Toimub küll moraalne allakäik, aga endiselt peetakse meeles ka olulisi tähtpäevi, sündmusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et kultuur on ajaga palju muutnud. Kultuur on vaid edasi arenenud, mille on tinginud teaduse ja tehnika areng. Areng on muutnud kultuuri mitmekülgsemaks ja laialdasemalt võetavaks. Võib küll öelda, et viinakultuur on palju süvenenud ja arenenud ja on toimunud moraalne allakäik, aga samas on rahval endiselt meeles ka vanad kombed ja tavad
1. Kas tööheaolu on moraalne probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on moraalne probleem. Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem. Hea töökeskkond on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täitsa olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad
Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu. EETIKA OBJEKT- eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi
Moraal hoiab meie ühiskonda koostlagunemast. Leevendab inimkannatusi. Soodustab inimõitsengut, aitab lahendada konflikte õiglastelt ja mõistlikult. Moraali abil same jagada kiitust, laitust, tasu ja karistust. Moraali eesmärk on kujundada õnnelike ja vooruslikke inimesi, seda laadi inimesei, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Ilma moraalita me ei saa hüvesid edendada. 6. Kas on alati inimeste huvides olla moraalne ? Mis on moraali funktsioonid Kui lähtuda Hobbes'ist, kes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, siis ma arvan, et ei ole alati inimeste huvides olla moraalne- sest vahel on meie huvides ka selliseid asju, mis ei pruugi moraalsed olla. Samas kui ei oleks mingit moraalisüsteemi või mingit ühist võimut, mis hoiaks inimesi aukartuses, siis poleks inimese elu kõik seda, mida ta võiks meie praeguses ettekujutses olla
Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat
Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat
Teol endal on instrumentaalne väärtus Olulisem alateooria UTILITARISM mida suurem hüve mida suuremale hulgale (ühiskonnale), seda õigem on tegu. Tagajärg iseendale kui teo tegijale (EGOISM) või kasu teistele, kelle pärast seda tehti (ALTRUISM), või on kasu üldine st kõigile kasulik (UNIVERSALISM) Eetikateooriad · Deontoloogiline teooria - otsuse tegemisel arvestatakse sellega, kas tegu, mida tehakse on ise moraalne ja õige, kas sellel on sisemine moraalne väärtus. Olulised on põhimõtted, millest tegutsemisel lähtutakse Tagajärg ei ole oluline. Õige tegu tehakse teo enda pärast Privaatsust tuleb tagada. Inimene peab alati rääkima tõtt. Eetikateooriad · Relatiivsusteooria kõik on suhteline, universaalseid tõdesid ei ole. Eetiline relativism rõhutab, et ei saa olla kõikidele ühiseid
· Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter
Objektivism loomult objektiivsed Eetiline subjektivism eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta, moraalihinnang on igaühe enda asi ning moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (vrd. Ilu vaataja silmas). Sellest tuleneb, et · Igaühe arvamus on võrdselt tähtis · Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset · Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija Relativism erineb sekptitsismist moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Eetiline absolutism igale moraaliprobleemile ainult üks korrektne lahendus ja ei sõltu kultuurist. Absolutist usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas sellised printsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata. Loomuõigus Absolutismi esindab ehedalt loomuõiguse teooria: Moraalne kord on looduse poolt antud.
Me ei suuda kõikide tegude tagajärgi ette ennustada. Tuleks eristada naudingute kvaliteeti. Naudingut ei ole võimalik õpetada, need on omandatud. On olemas ütlus : Parem on olla õnnetu inimene, kui õnnelik siga. Deontoloogilin eetika, Kanti eetika. Deontoloogia on moraalifilosoofia suund, mis väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehkkohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant . Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Kanti jaoks olid
Liberalistlik maailmavaade on endaga kaasa toonud arusaama, et kõik müüdav on tingimata ka väärtuslik. Seetõttu on tekkinud olukord, kus inimeste jaoks on oluline kasuahnus ja võim. Tõeliste väärtuste jaoks ei jätku enam aega ning tagajärgedele ei soovita mõelda. Isekuse ja ahnuse lämmatamine näib olevat ületamatult keerukas. Vaadates minevikku, näeme, et tänapäeva inimese väärtushinnangud erinevad kardinaalselt eelmiste põlvkondade omadest. Elu materiaalne ning moraalne pool olid varem üksteisest selgelt eraldatud. 21. sajandil on aga väärtusliku ja väärtusetu vahel vahet tegemine keerulisem kui kunagi varem. Demokraatia ning liberalismi võidukäik on viinud meid olukorda, kus asjade tõeline tähtsus ja moraalne väärtus ei mängi mingit rolli. Ühiskonna jaoks on muutunud oluliseks hoopis vajadus rikastuda. Kui varem tuli kõik eluks vajalik ise toota, siis tänapäeval sõltume supermarketitest. Massiline tarbimiskultus kujundab meie
kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse vastu ning meie ühise kasu nimel püüdlema igaühe täieliku eneseteostuse poole. Autonoomia (kr k 'seadus iseendale') Sõna-sõnalt olema iseenesele seaduseks [vrd: kreeka keeles Autos = ise, nomos = seadus], kuid kuigi "iseenesele seaduseks olemisel" on tavaliselt negatiivne seadusetusele viitav varjund, võttis Kant selle kasutusele rõhutamaks, et vastutustundlik moraalne tegutseja peab moraaliseadused omaks võtma nagu enda omad, ja mitte tegutsema üksnes ülemvõimu poolt peale pandud kohustuste ajel [vrdl: heteronoomia]. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast,
tagajärjel. See on vältimatu. Surevatele inimestele on aga välja pakutud võimalus eutanaasiale, ehk meditsiinilisele halastussurmale. Sellega kustutatakse juba suremas oleva inimese eluküünal ilma edasiste kannatuste ja piinadeta. Kuid kas eutanaasia kasutamine on üldse õigustatud käitumine? Suremisabi kasutamise üle on olnud ja on ka kindlasti edaspidi väga palju poleemikat. On neid, kes usuvad, et sureva inimese piinadest vabastamine on loomulik ja moraalne käitumine. Sellest tulenevalt on mitmed riigid, nende hulgas Holland, Sveits, Belgia ja Luksemburg legaliseerinud eutanaasia kasutamise. Just nimelt moraalsetest põhimõtetest ongi need riigid lähtunud. Inimesel peab olema õigus otsustada oma enda elu jätkamise või lõpetamise üle. Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et inimese vabadus peab vastama inimväärikusele ja sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Siinkohal ei tohiks riik sellist otsust dikteerida
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eripedagoogika osakond TÜDRUKUTE MORAALSED ARUSAAMAD Referaat Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Erinevused poiste ja tüdrukute mängudes ja selle seotus moraalse arenguteooriaga............4 Tüdrukute moraalne arusaamine............................................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................10 2 Sissejuhatus
Kõik meie teod ja otsused sisaldavad moraalseid küsimusi ja teemasid, seda nii tööga kui ka mitte seotud valdkondades, ja iga meie tegu ja otsus sisaldab meie endi väärtusi, seda mida me peame oluliseks ja tähtsaks. Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema. Üldiselt võib ärieetikat defineerida kui eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus. Ärieetika jaguneb: 1. kitsas ärieetika – siia alla kuulub ettevõtte sisene eetika ehk ettevõtte ärikultuur ning tegeleb ettevõtte siseste probleemidega, 2. laiem ärieetika – siia alla kuuluvad ettevõtluse ja riigi vahel esile kerkivad eetilised probleemid. Eetiline käitumine ei tarvitse alati kerge olla – aga see on alati õige.
Marie-Madeleine Pioche de La Vergne oli prantsuse kirjanik, üks suurimaid varase romaani arengu mõjutajaid. Pariisis elades sai kirjanduslike rühmituste keskuseks figuuriks, osaledes poliitikas. Peateost “Printsess de Cleves” on õigustatult nimetatud esimeseks psühholoogiliseks romaanis. 11. Filosoofiline miniatuur, maksiim, sentents. Miniatuur - Vaimukas lause millesse võetakse kokku mingi elutarkus või moraalne järeldus. Maksiim - peamine arvamus või seisukoht või moraalne sentents Sentents - üldine elutõde 12. René Descartes tähtsus ajastul, filosoofilised põhimõtted. Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatika, füüsik, füsioloog ja loodusteadlane. Kartesanismi ja ratsionalismi rajaja. R. Descartes'i rajatud õpetus, sellest lähtuv suund 17-18 sajandi filosoofias ja loodusteaduses.
leidub sama palju, kui on inimesi, ning seetõttu ei pruugi alati kõigi arusaamad ühtida. See aga tekitab probleeme keskkonnas, kus me elame, ning vastavast teemast tulenevad küsimused kerkivad aina esile. Millest tuleneb sallivus ning millised on Eesti ühiskonnas tolerantsusega seotud problemaatilised teemad? Sallivus ja sallimatus ei ole kaasasündinud, vaid sotsialiseerumise tulemus. Oma elu algusaastatel oleme eelarvamustevabad ja veel puutumatud ühiskonna mõjutustest. Lapse moraalne areng, kus kujunevad välja ka tulevased arusaamad tolereerimise kohta, sõltub kasvamiskeskkonnast. Näiteks kodu ja kool annavad meile individuaalsete hoiakute ja tõekspidamiste alused tulevaseks eluks. Kool on koht, kus nooruk veedab suure osa oma päevasest ajast, ning ka ühiskonna peegel. Koos „sotsiaalse mina“ leidmisega võtame omaks sotsiaalkogukonna arusaamad, millega kaasneb tihti sallimatus. Merle Klandorf on samasugupoolte
tunnistama tapmises kui võimalus tekib. 2. Analüüs 1. Asjakohasust kõne Marmeledov on see, et ta tunneb süüd tema hea tütre olema sellises olukorras nagu prostituut. Dostoesky kasutab seda näidata Lows inimesi minema, et ellu jääda vaesuse tõttu kannatanud maailm me elame sisse ka, see näitab, kuidas head inimesed ei patune tegusid, kuid saab veel häid inimesi, sest asjaolud tegude toimepanemist. Mõiste Sonya andes oma viimase raha Marmeledov näitab ka, et ta on moraalne redemptor lugu. Ta teab, tema isa oleks raiskama raha patune tegu joogivee, kuid ta ikka loodab, et õnne teistega ja annab talle raha. 2. Aasta kohtumine tänaval, Sonya näitab, et ta on veel uhke ise. Ta teab, et ta on patune oma positsiooni ja lihtsalt tahab olla üksi. Sonya saab oma raha, kohustub patune tegusid, kuid tahab elada üksi maailmas koos oma patud. Me näeme tema moraalne kvaliteet, sest ta üritab hoida oma väärikust, kuigi ta ei ole väärika positsiooni elus
kaasaja heaoluühiskond) · ei märka pikaajalisi tagajärgi; · vähemus võib ostutada kannatajaks "enamuse ikke" all; · soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega; · kulukas ja aeganõudev analüüs kõigi huviliste arvestamiseks II. Deontoloogiline eetika kr. deon nõutav, kohustuslik logos õpetus Põhineb ideel, et tegevustel on oma seesmine moraalne väärtus: ühed tegevused on oma olemuselt head (ausus, teiste õiguste austamine jm.), teised halvad (ebaausus, vägivald jm.), vaatamata kui palju head või halba nad põhjustavad. Immanuel Kant (1724- 1804) Kanti järgi ainus loomupärane headus on hea tahe s.o. tegu, mis juhindub kõrgemast moraalisedusest ja teostatakse kohustundest. Kategooriline imperatiiv: "Talita alati vaid vastavalt niisugusele maksiimile, mis peaks (võiks) üldkehtivaks seaduseks saama". (vt
TEO-DEONTOLOOGIA Deontoloogiline ehk teatud kohustuste või reeglite või normide täitmisel põhinev eetika. Kesksed mõisted on tegu ja normid ja siit sugenevad teodeontoloogilised ja reeglideontoloogilised süsteemid. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav
c) Tehnoloogilised rõivad: tehnilise protsessi kaitseks inimese eest (toiduaine tööstus, farmaatsia, elektroonika, parfümeeria jne.) 16. Milliste tunnuste alusel jaotatakse alagruppides rõivaid liikidesse? V: Nt. tooted, sugu, aastaaeg, elukutse. 17. Millest sõltuvad rõivale esitatavad nõuded? V: Rõiva otstarbest, geograafilistest ja klimaatilistest tsoonidest, kasutamistingimustest, tarbija soost ja east. 18. Rõivaste ekspluatatsioonilised nõuded. Üldine- kohalik- ja moraalne kulumine. V: Ekspluatatsiooniliste omaduste hulka kuuluvad kasutamise iga, kandmise mugavus, parandamise võimalus, vastupidavus kulumisele, vormihoidmine jne. ➔ Üldine kulumine - toote välisilmne muutus kogu toote ulatuses. ➔ Kohalik kulumine - materjali purunemine üksikutes kohtades, nt. murdeäärel. ➔ Moraalne kulumine - riideeseme vananemine rõivaste arengu tõttu. 19. Mida mõeldakse rõivaste esteetiliste nõuete all?
● Abiellus Nora Bernacle'iga - poeg Giorgio ja tütar Lucia ● Esimese maailmasõja eest läks ta pagulusse. Sel ajal ilmus romaan “Pagulased”. ● Kannatas silmahaiguse all, mis hiljem lõppes pimedusega. ● Suri 13. Jaanuar 1941 Zürichis James Joyce Joyce’i looming Vähemalt 12 teost, millest kuulsamad on kolm romaani, üks näidend, luulekogu ja novellikogu. ● 1907 Luulekogu “Kammermuusika” ● 1914 Esimene romaan “Dublinlased”- kodulinna vaimne ja moraalne halvatus ● 1915 Näidend “Pagulased” ● 1916 Autobiograafiline romaan “Kunstniku noorpolveportree” ● 1922 Kõige kuulsaim romaan “Ulysses” ● 1939 Romaan “Finnegans Wake” Miks on Joyce oluline? ● Originaalne ja ilus looming ● Erinevad kirjutamise stiilid ● Väljendas kõike, mida tahtis ● Oskas segada müüte ja tegelikkust ● Lai sõnavara ● Psühholoogilised ja teaduslikud tekstid Fun facts
poolte võrdväärsusel põhinevat arsti-patsiendi suhet. Ilmneb ka terapeutilise suhte tüübid. Arstid oma suhetes patsientidega kõigil aegadel järginud mitmeid üldisi eetikapõhimõtteid, millest osa on fikseeritud juba Hippokratese vandesse. Oluline ka patsiendi inimväärikuse ja autonoomia austamine, õiglus ning tõe rääkimine. Elu algus Elu alguse hulka kuuluvad: Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine. Planeerimine: Rasestumisvastased vahendid Steriliseerimine , Abort Elu algus
Kolooniatest saadud kasu emamaadele · Vürtsid · Toiduained · Odav tööjõud (sh orjad) · Puit · Rauamaak jm maavarad · Luksuskaubad, sh kuld, teemantid jm NB! Kolooniad oli turg Euroopa tööstuskaupadele, võimaldades hoogsat tööstusrevolutsiooni Kolooniatest saadud probleemid nüüdisajal · Suguhaigused · Ebasoovitav immigratsioon ja kultuurikonfliktid · Emamaadel on moraalne vastutus toetada endisi kolooniaid praegustes probleemides Kolooniate kasu koloniaalsüsteemist · Hariduse paranemine · Moderniseerumine · Elustandardi paranemine · Tööstuskaubad · Ekspordivõimaluste avardumine Kolooniate kahju koloniaalsüsteemist · Tapeti ja orjastati kohalikku elanikkonda · Hävitati kohalikku kultuuri · Indiaanlased surid massiliselt eelkõige sissetoodud haigustesse, mille suhtes puudus neil immuunsus · Kohalikud loodusvarad viidi välja
Ta ei pea loetelu täielikuks ja lõplikuks, aga ta teab, et voorusi kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus.Teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Deontoloogiline on rohkem kui Platoni järgi (tarkus, vaprus, tasakaalukus ja õiglus). eetika, Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus? Võrreldes Platoniga, on Aristotelese eetika uudne selles mõttes, et siin on tegu iseseisva, praktilise teadusega. Kui Platon rääkis moraalselt kohustuslikud
· Millist rolli täidavad vastutusmehhanismides surmakujutelmad? Surmauskumuste puhul on- suremise loomusel rituaalne aspekt, mis tähistab suremise loomuse sõltuvust rituaalidest ja moraalne aspekt, mis tähistab surmajärgse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomuse sõltuvust surnuga tehtavatest rituaalidest. Surmauskumuste puhul on ka surmajärgse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomus, kus on rituaalne aspekt e. suremise loomus on seoses inimese moraalsusega ja moraalne aspekt e. surmajägse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomus on seoses inimese moraalsusega · Miks kaasaegsed kultuuris surmauskumuste mõju on väike? Tänapäeva euroopalikus kultuuris on inimeste ja looduse vaheline seos vähenenud ja ainujumalauskumused taandunud perifeersetele aladele. Sellest tuleneb see, et pealtnägija (kui alati olev keegi kes näeb pealt) saab olla vaid inimene ja kui inimene pealt ei näe siis vastutust ei järgne
Kalduvus rõhuda negatiivsusele Eeldab, et kõigist võimalikest variantidest tuleb kõige kehvem Reaalsus on eriti halb Subjektiivne Esimene pessimist Hardy Pooldas evolutsiooniteooriat Kristluse vastane Kurjus kaalub headuse üle Moraalne Intellektuaalne Poliitiline Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21. septembril 1860 "Maailma kui tahe ja Metafüüsika kujutlus" Esteetika
Kordamisküsimused kontrolltööks 1.Mis on dualistlik interaktsionalism? Nimeta esindajad. On olemas keha, vaim ja nad vastandavad teineteist.Nt:külma tunnen tekib protsess, panen end soojemalt riide.Rene Descartes. 2.Mis on okasionalism? Nimeta esindajad. Keha ja vaimu vahel ei ole seoseid.Nt:söömine ei tekita täiskõhu tunnet.N.Malebronche. 3.Mis on ettemääratud harmoonia teooria? Nimeta esindajad. Keha ja vaim ei mõjuta üksteist.Jumala poolt ette määratud ja kooskõlas.G.W.Leibniz. 4.Mis on epifenomenalism? Nimeta esindajad. Kehalised protsessid põhjustavad mentaalseid aga mitte vastupidi.Thomas Henry Huxby. 5.Mis on vabadus? On võimalus käituda vastavalt oma tahtele. 6.Mis on tahtevabadus? On võimalus valida oma tahtmisi. 7.Jäik determinism.Esindajad. Ütleb vabadus on ainult illusioon.Benedictus Spineza,Paul Holbach. 8.Indeterminism.Esindajad. Ütleb, et meil on olemas tahte vabadus.R.Descrates,W.James. 9.Nõrk determinism.Esindajad. Ütl...
Tõde 1) tõde või seisukoht tõest 2) tegelikkus või kooskõlastatud faktiga 3) proportsioonid, kokkulepped; näiteks matemaatiline tõde 4) seisukoht 5) aksepteeritud fakt või aksepteeritud informatsioon 6) reaalselt olemasolev 7) ausus, ausalt, tõeselet 8) proportsioonis sõltuvalt seisukohast 9) originaalist lähdudes 10) arhailiselt, konstantselt või propotsionaalselt 11) moraalne ja eetiline tõde Absoluutne 1) terviklikult, kogunisti, kõigiti, ilma eranditeta 2) positiivne, kindel 3) kõikumatu 4) sõltuv vaatenurgast Mina sõnastaksin definitsioonina absoluutse tõe: Tõde mis aksepteerib 1) erinevaid vaatenurki 2) vastavalt olukorrale 3) negatiivseid ja positiivseid seisukohti 4) erandlik ja vastav kõikidele seisukohtadele
Lapsetapmine. Üks Ida-Aafrika hõim viskas väärarenguga lapsed jõehobude ette. olenedes kultuurist või isiku valikust. Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. pole olemas absoluutseid universaalseid On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma moraalistandardeid, mis oleksid siduvad vananevad vanemad tappa (näiteks kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel
-Poliitilised oskused- võime saada enesele eesmärkide saavutamiseks piisavalt võimu. Juhtimise eetika- eetilise juhtimise põhimõte on täita seadusi, rääkida tõtt, ole inimestega lugupidav, ära tee teistele haiget, tegutse kui see on sinu kohus, arenda osavõttu ning lõpetuseks ning kokkuvõtvalt võiks öelda, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Juhtimise eetika jaguneb kolmeks: Immoraalne, ammoraalne ja moraalne eetika. Ammoraalne juhtimine- ignoreerib või jätab eetilised kaalutlused märkamata. Moraalne juhtimine- vastandub immoraalsele juhtimisele, järgib eetilisi põhimõtteid. Immoraalne juhtimine- vastandub aktiivselt eetilisele käitumisele, eetilised põhimõtted puuduvad. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist- Mõjutavad keskkonnategurid, nt tugeva konkurentsiga keskkond, kitsi keskkond, suur sõltuvus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
