Akadeemia nr.1/2009 Juhan Julm 12.a Narkoprobleem Eesti koolides Margit Pärn, Mare Liiger, Ene Lausvee Eesti koolinoorte kokkupuuted uimastitega tekitavad viimastel aastatel üha enam muret. Kiirabitöös on järjest sagedamini hakanud ette tulema eestlastest patsiente, kellel on mitmesuguseid probleeme uimastitega, näiteks kanepi ja alkoholi koostoimel tekkinud hirmusündroom; alkoholi ja ecstasy segajoove ning selle tüsistused; samuti amfetamiini tarvitamise järgne depressioon, enesetapukatsed
Referaat GISi õpetamine koolides (gümnaasiumites, kutsekoolides ja ülikoolides Eestis ja mõnes teises riigis. Geoinformaatika I 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.GIS päev.......................................................................................................
Turvalisus Eesti koolides *MIKS SELLINE TEEMA? – 27.okt toimunud eesti esimese koolitulistamise tõttu tuleks rõhutada hetkel just turvalisust Eesti koolides. *Turvalisus kui mõiste - HTM-,,kooliturvalisuse all mõistetakse kõike mis koolis toimub.,, Kehtib nii tulekahju, koolivägivalla, koolitulistamise, pantvangiolukorra kuid samuti ka meie tervisliku tseisundi tagamises (ehk siis meile sobilik õppekava ja õpetamismeetodid) . *KOOLIDE TURVANÕUDED- PjG:kool peab tagama turvalisuse, mille eest vastutav meeskond NEG-l on AINULT tuleohutus evakuatsiooni nõuded
Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle-
Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele Määruse eesmärk on õpilase vaimse ja füüsilise tervise säilitamine ning õppe- ja kasvatustegevusest tulenevate ebasoodsate mõjude vähendamine. § 7. Koolitee pikkus ja ranitsa (koolikoti) raskus (3) Ranitsa (koolikoti) lubatud raskus (koos sisuga) on: 1) 1.3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg; 2) 4.6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg; 3) 7.9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg. § 9. Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele (1) Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18ºC. § 10. Tunniplaani koostamine ja kontrolltööde planeerimine (3) Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist. (4) Õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd. (6) Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning v...
docstxt/134944476252.txt
Report The aim of this report is to compare Estonian and British students opinion on educational system. We wrote down our opinion on the 6th of september 2012 in our english class. We had 12 students who gave an opinion about the Estonian educational system. Corporal punishment is illegal in British and Estonian schools. 62% of British childrens think that it would be needful but only 31% Estonian childrens have the same opinion. Actually it could be not banned, because if they used controlled corporal punishment it is not likely to be harmful. I would argue that there were actually fewer discipline problems back in the old days when corporal punishment was more common. Most school in England require children to wear school uniform. Estonian children no longer wear uniforms but few decades ago they wore uniforms. 74% British students and 39% Estonian students believes that school uniforms ...
esitamise ja kaitsmise võimalus. Võib vaielda arvamuse üle, neid muuta või omaks võtta. Järjest rohkem laskutakse koolis õpetaja ja õpilase vahelisse dialoogi, lastakse osaleda õpilastel reeglistiku väljatöötamisel ja otsuste tegemisel. See on õpilasele väga oluline, sest elus tulebki rinda pista probleemidega, võtta vastu otsuseid ja teha koostööd. Kooli ülesandeks ongi anda õpilasele kogemus, et ta oskaks neis protsessides edaspidises elus osaleda. Osades koolides on antud lastele sõnaõigus kaasa rääkida, milliseid riideid võib kanda, see tähendab kaasa rääkimist otsustes, mis puudutavad probleemseid kohti ja olukordi. On väga oluline anda võimalus lastele väljendada oma suhtumist ja õppida seda tegema nii, et teised haiget ei saaks. Kui laps esitab oma arvamuse, tuleb tal lasta seda ka põhjendada, et miks ta nii arvas. Laste kaasamine elu kujundamisse on olulisel kohal ja see paneb neid
Bullying In march 2000 an honour-roll student named Hamed Nastoh jumped off the Pattullo Bridge in New Westminster, B.C. Hamed, 14, left a seven-page note that said he was killing himself because his classmates tormented him with names like gay or faggot. He had never told his mother he was being bullied. A few months later, on November 10, another 14-year-old, Dawn-Marie Wesley of Mission, B.C., hanged herself with a dog leash in her bedroom. She too left a note for her family. It read: "If I try to get help, it will get worse. They are always looking for a new person to beat up, and they are the toughest girls.If I ratted, there would be no stopping them. I love you all so much!" Most Canadians remember the tragic 1997 murder of Reena Virk, a high-school student whose battered body was recovered from the Gorge Waterway, near Victoria. Her head and internal organs had been severely damaged by a ...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ja Kaja Rand LAPSE KAASAMISE TEHNIKAD Ainetöö Juhendaja: Karmen Toros, PhD Tallinn 2014 Lapse kaasamiseks saab kasutada väga erinevaid meetodeid. Kuna meie tööst tulenevalt suhtleme lastega kindlatel teemadel, nagu sõltuvusained, vägivald (st igasugune) ja ka liiklus jne, siis ka tehnikad ja tegevused lastega on antud teemadega seotud. Kõik oleneb ka laste vanusest, nende enda olekust ja loomulikult ka lapse vanusest. Lasteaia lastega on tegevused mängulisemad, näiteks ,,Valgusfoori ja Sebra mäng". See annab juurde lastele tähelepanelikkust ja kuidas liikluses ette tulevaid ohte märgata. Mida vanemad on lapsed seda rohkem tõsisemaks lähe...
Minu tulevane elukutse 1. Töökohustused Музыкальные продюсеры пишут, организуют, производят и записывают песни, формируют ли они звук альбома другого исполнителя или создают удары или песни для своих собственных проектов (Music Producers write, arrange, produce, and record songs, whether they’re shaping the sound of another artist’s album or creating beats or songs for their own projects) 2. Töövahend (millega koos ta töötab) В современных записях задачи записи и микширования обычно централизованы на компьютерах с использованием цифровых аудио- рабочих станций, таких как FL Studio. (In modern recordings, recording and mixing tasks are usually centralized on computers using digital audio workstations such as FL Studio) 3. Töötingimused Музыкальный продюсер должен быть комфортно в среде студии звукозаписи и иметь возможность работать с необходимым оборудованием, используемым в музыкальном производстве (A Music Produc...
Jaan Tõnissoni instituudi juures asuva UNESCO kodanikuhariduse ja mitmekultuurilisuse uuringute õppetooli juhataja Sulev Valdmaa analüüsis ajakirjas „Haridus“ artiklis „Noorte väärtushinnangud Eesti koolides“ 2009. aastal läbiviidud pilootküsitluse tulemusi. Rahvusvaheline projektimeeskond soovis koguda andmeid Eesti, Soome, Läti, USA Illinoisi ja Colorado osariigi ning Aserbaidžaani 16-18- aastaste noorte väärtushinnangute ja arusaamade kohta mitmekultuurilises globaliseeruvas maailmas. Kuna erinevused koolide vahel olid liiga suured, et Eesti tulemusi üheks lugeda, tuli kokkuvõttes eesti ja vene koolide õpilaste andmed eraldi välja tuua. Eesti ja vene õpilaste hinnangud meie ühiskonna mitmekultuurilisusele on suhteliselt erinevad. Eesti õpilased peavad Eesti kultuuri avaramaks ning arvavad, et meie ühiskonnas on arvukalt eri ühiskonnagruppidesse kuulujaid. Halvas mõttes üllatas uuringu läbiviijaid...
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik...
Lugupeetud klassikaaslased, Meie koolis on tahetud ellu viia koolivormi kandmise idee. Korraldati hääletus ning napilt jäid võitjaks need, kes seda ei soovinud. Leian, et see on väga hea, sest muidu oleksid kõik vanemad sunnitud oma võsukestele koolivormi välja ostma ning majanduslikes raskustes peredele oleks see päris suur hoop, eriti kui arvestada praegust majanduskriisi järgset aega, kus paljud inimesed on oma töö kaotanud ning kes rohkem palka saanud, elavad säästudest, kuid kes enne kuidagi ots-otsaga kokku tulid, on nüüd päris näljapajukil. Mõnel on vaja üles kasvatada lausa kaks, kolm või veelgi rohkem last. Mõelgem nüüd sellele summale, mida need pered välja peaksid käima. Teiseks, koolivorm võib nädala keskel määrduda. Sellel juhul tuleb ilmselt reedeni mustade riietega koolis käia, sest riideid nii kiiresti pesta ja kuivatada ei jõua. Viimaks, koolivorm on väga ebaoriginaalne ning nõukogude, kus i...
Retsensioon nr. 1 Mina käisin 6.detsembril kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis. Minu arust oli kontserdi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka tema oli Saksmaa helilooja ja orelimängija. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja...
Koeru Keskool ,,SULA" Orkestiteos Koostaja: Eleri Flink Juhendaja: Aino Linnas Koeru 2010 Sula "Sula all tähistab sulamise protsessi mõtete, materjali, kõlavärvi või helide transformatsiooni ühest olekust teise. Teose idee üheks käivitajaks oli küllaltki ajakajaline idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimat...
Võsa 7 Vasalemma 76101 Estonia John Black & Co 49 Crown Road Ambridge 10 March 2010 Dear Sir/Madam I am writing to apply for the position of Office Junior, which was advertised in Eesti Ekspress on 1 March 2010. I am currently employed as Junior Administration Officer in X-Global Services, where I am responsible for processing of orders and preparing bills. My duties also include answering to phone calls and e-mails. I graduated from the secondary school in 2007 and passed a course in office administration in 2008. I am fluent in Estonian and English. I believe I would be suitable...
Märkimisväärse erandina olid Tartu ja Tallinna rajoonid, kus oli rohkem vastavaid koole. Üldiselt loodi puuetega lastele suurematesse rajoonidesse umbes kolm kooli. ENSV Haridusministeeriumi haldusse kuulus seitse sanatoorset raskete tervisehäiretega laste kooli, nende seas Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Kose-Lükati Sanatoorne Metsakool, Helmme Sanatoorne Internatkool, Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, Vastselinna Eri- Internaatkool, Piusa Eri-Internaatkool. [2] Koolides oli rõhk teadmistel, mis pidid aitama hilisemas elus paremini toime tulla. (Nii võiks kõlada sisult TÕENE väide) Parem sõnastus: Koolides oli rõhke teadmiste edastamisel, mis peaksid aitama tulevases elus õpilasel paremini hakkama saada ja pöörati tähelepanu ettevalmistuseks tulevaseks iseseisvaks eluks. mitte integreerimisel ühiskonda. Väljendit ,,integreerimine ühiskonda" tõesti siis ei kasutatud.
See teema tundus meile huvitav Tahtsime kirjanduse ajaloost rohkem teada saada See tehnika tundus meile põnev Keegi teine ei tahtnud seda teemat Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõiki kirjatöid, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel .Sellesse kuuluvad nii vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Keskajal kasutati pikapistelist köidet läbi puuplaatide, meie tegime lihtsalt pikapistelist köidet. Pikapistelise köite eesmärk oli võimalikult lihtne, ilma liimita köitmine. Köiteid, mille ...
Dialogue A.S : Good afternoon madam, can i help you? C : Yes please , id like to buy a shampoo, but i dont know whitchone would suit me. A.S : It depends, do you have stressed hair, colored hair, dry hair, damadged hair or if you would like to protec your hair from the tear. C : I have dry, stressed and damadged hair, what do you reccommend? AS : Dry, stressed hair need intensive care. I would reccommend our GLISS KUR '' Total repair 19'' shampoo. It features a unique combination of 19 effective repair ingredients and vitamins. This shampoo corrects and strengthena the hair structure, by accurately filling in damaged, porous parts. On the surface the rough and brittle hair structure is effectively smoothed and closed. C : How do i use it? A.S : You'll have ti appos...
Õpetamise põhimõtted, millest olete oma töös lähtunud aine õpetamisel, kasvatuses ja õpilaste teadmiste hindamisel. Kuidas need põhimõtted on kooskõlas koolides rakenduva õppekava ja selle eesmärkidega. Olen ameti poolest küll politseinik, kuid käin Orissaare Gümnaasiumis lugemas sisekaitselise eelkutseõppe valikkursust. Valikkursus koosneb kolmest kursusest politsei, pääste, piirivalve. Omakorda on politseikursus jaotatud kahte sessiooni politsei üldalused ja politseitöösse kaasamine ehk abipolitseiniku õppekursus. Viimased kaks aastat olengi lugenud seda teist
Eesti 19.-20. sajandi vahetusel Kärolin Ilves 9. klass Tööstus Eestis oli tööstuslinnaks Narva. 19. sajandi lõpuks oli enamus suuremaid tööstusettevõtteid koondunud Tallinna. Enamik ettevõtteid kuulus vene päritolu ettevõtjatele, baltisakslastele või välismaisele kapitalile. Juhtivad tööstusharud olid: tekstiilitööstus. masina- ja metallitööstus. paberitööstus. laevaehitustehased. Haridus... 1870. aastatel kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus ning laienes koolivõrk. 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Õppida oli võimalik: vallakoolides kihelkonnakoolides kreiskoolides reaalgümnaasiumites gümnaasiumites tütarlastegümna...
Haridussüsteem Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Pealinnaks on Jeruusalemm/ Tel Aviv (ÜRO tunnustab pealinnana). Riigikeelteks heebrea ja araabia ning inimesi umbes 8 miljonit, nendest pea kolmveerand juudid. Haridusministriks on Shai Piron. Kõigest paarkümmend aastat tagasi otsustas Iisrael oma majanduspoliitika fookuse suunata teadmiste- ja innovatsioonipõhisele arengule. Tänaseks on Iisraelist struktuurse lähenemise, haritud tööjõu ja targalt investeeritud kapitali najal saanud maailma üks juhtivamaid riike tehnoloogilise innovatsiooni ja selle rahvusvahelise turundamise osas. Sealne haridussüsteem on juba varajasest staadiumist suunatud noorte ettevõtliku hoiaku kujundamisele ja ettevõtlusoskuste arendamisele. Haridussüsteem koosneb kolmest tasandist: 1. Algharidus – klassid 1-6 vanuses 6-12 2. Keskastme koolid – klassid 7-9 vanuses 12-15...
Jakob Westholmi Gümnaasium KASVATUS ERI KULTUURIDES MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? Tallinn 2011 Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas, millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral. Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski 19. sajandi teisel poolel ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu või suurem osa rahvast oli omandanud kirjaoskuse. Jaapanis õpib praegu 99%
% riigi pindalast. Maakonna keskuseks on Jõhvi, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel. Maakonnas tegutseb 49 üldhariduskooli, 61 koolieelset lasteasutust ja kolm kutseõppeasutust. Koolides õpib kokku umbes 15000 õpilast. Ida-Viru maakonna lipp koosneb kahest värvist, ülemine värv on valge ja alumine roheline. Lipu keskes asub sinisel taustal müür koos torniga. Müüri kohal on kaks mõõka risti. Maakonna vapiks on see sama sinisel taustal asuv müür koos torniga, mille kohal on kaks mõõka risti. Ajalugu Virumaa on üks vanemaid kohti Eestis, mille on inimene asustanud
Vägivald kui probleem Üha enam kajastatakse vägivalla kohta uudiseid. Televisoonis näidatakse õpetlikke saateid kooli-, kodu- ning internetivägivalla kohta. Ei mõelda sellele, et neid filme tehes on sündmused võetud elust enesest. Alati ei pruugi olla vägivald füüsiline, ka vaimne, seda juhtub kõige rohkem koolides. Millised võivad olla vägivalla põhjused ning kellele sellest rääkida, kui peaks vägivalla ohver olema? Vägivald võib alguse saada juba lapsest peale, kus vanemad kasutavad laste peal väärkohtlemist. Vanemad elavad ennast laste peale välja ning ei oska lastega toime tulla. Seda juhtub sageli vaesemates peredes. Vägivalla all kannatanuid on palju, kuid vähesed julgevad sellest rääkida kas siis oma lähedastele või politseile. Koolides on ikka tavaline narrimine ning mõnitamine
Hando Runneli luulekogude analüüs Hando Runnel on luuletaja ja kirjanik. Ta on sündinud 24. novembril 1938.aastal Järvamaal Võhmatu vallas Liutsalu külas Vainu talus.Tema isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt. H.Runneli huvi kirjanduse vastu tärkas algkoolis. Juba teisest klassist peale tahtis ta kirjanikuks saada. Alghariduse omandas Hando Runnel Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani koolides. Keskhariduse sai Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Aastatel 1957 - 1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat ning töötas kodukolhoosis. Eesti Põllumajandus Akadeemia jäi Handol lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid ta tööle ajakirja Loomingu toimetusse, kus avaldati ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele. Kirjanike Liitu kuulub ta 1969. aastast, mille juhatusse on teda ka korduvalt valitud.
Haridussüsteem eesti ja vene koolide erinevuse määrajana 2014. aastal avaldatud PISA testi tulemuste põhjal selgus, et Eesti õpilased on maailma parimate seas, tippe on koolides rohkem ja mahajääjaid vähem. Kuigi tulemused olid Euroopa kontekstis Eestile väga meelepärased, siis edetabeliga tuli esile suur lõhe venekeelsetes ja eestikeelsetes koolides õppivate laste tulemuste vahel. Sellele probleemile lahendusi leides peaks pilgu heitma haridussüsteemi poole, mille eesmärk on olla peamine intuitsioon, mis annab venekeelsetele noortele vajaliku ettevalmistuse Eesti ühiskonnas toimetulekuks. Tänane vene õppekallakuga kool erineb palju Nõukogude perioodi ajast, mil eesti- ja venekeelsed haridussüsteemid olid iseseisvad ning ei püüdnudki teineteisega kombineeruda.
Kooli vägivald Kooli vägivald on nii laialdane teema, et selle üle võib palju arutleda. Olen kindel, et selline probleem on paljudes koolides. Sageli on lihtsalt nöökimine, narrimine või juustest tirimine, mis kuuluvad iga koolipäeva sisse. Kuid samas on ka kõigel sellel, mis koolis toimub ka mingi muu põhjus. Nii tekivadki küsimused. Mis on koolivägivald? Kuidas koolivägivald tekib? Kuidas seda ära hoida või kuidas saaks aidata , et koolis vägivalda ei tekiks? Koolivägivald on minu arust õpilaste kiusamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt.Põhiline vägivald toimub vahetunnis, jala taha panemine, lükkamine
Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole pealinnast, haarates vabrikutöölisi, ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samaaegselt teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks, maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Kuid kas sellest kujunes sündmus, mis edendas Eesti elu või tähendas see kõik hoopis vastupidist. Vabadusliikumise levinumaks vormiks oli rahumeelne palvekirjade saatmine,
saj alguses oli tugev erakool (võrdsustatud tänapäeva gümnaasiumiga) kättesaadav vähestele ja ainult poistele. Tänapäeval saavad kõik soovijad keskkooli minna, olenemata soost. 20. saj alguses oli keelatud tellida raamatuid majja, kui sellega polnud kursis või ei olnud vastav voli kooli direktorilt. Tänapäeval võivad kõik õpilased lugeda koolis või kodus seda, mida hing ihkab, pole ükski teos keelatud. Seoses sellega jättis antud romaan mulje, et 20. sajandi alguses üritati koolides peale suruda iseenda ja/või valitseva riigikorra maailmavaateid ning uskumusi, mis tänapäeval on kindlasti vastuvõetamatu. 20. saj alguses oli koolides õpetajateks meesterahvad, keda austati ja kelle sõna maksis. Tänapäeval saame näha enamjaolt koolides naisterahvaid, kelle vastu noortel õpilastel austus puudub, ehk siis koolis puudub tänapäeval kord ja aukartus(?). Õppejõu sõna tol ajal maksis rohkem kui tänapäeval
talumajadesse, ühiselamusse, postijaama jm. Keskküte oli vaid üksikutes koolimajades, maakoolides oli ahjuküte. Tingimused klassiruumides olid enamasti halvad. Seal oli vähe õhku, valgust ning ruumid olid õpilasi täis topitud. Klassis levisid 3 parasiidid, nakkused ja tuberkuloos. Ei olnud ebaharilik, et koolis pesti põrandaid ainult neli korda aastas. Veevärk oli üksikutes koolides ja kaevud olid lahtised. Paljudes koolides puudusid wc-d, mis olid asendatud lagunenud välikäimlatega. Osades koolides puudusid isegi eraldi tualetid poistele ja tüdrukutele. Mõnedel maakoolidel oli oma puuviljaaed või vähemalt üksikud viljapuud. Järjest rohkem hakkasid koolidele appi tulema naiste ja koduperenaiste seltsid, kes muretsesid istikuid ja lilli. Üldiselt oli nii, et mida ida poole, seda vähem oli koolidel maad. Koolitalusid kasutasid
kanalitest erineva rakursi all. Meedia mõju indiviidile võib olla äärmiselt suur, nagu ka kogu ühiskonnale. Eesti ja Vene telekanalite erinevuse ning ühise infovälja puudumise tõttu on kahe kogukonna ühtsus väga keeruline. Samuti võiks välja tuua eestlaste ning venelaste erineva ajalookäsitluse. Osalt tulenevad erinevad arusaamad meie ühisest ajaloost kodusest õpetusest, teisalt aga ka koolidest. Veel hiljuti õpetati ajalugu Eesti Vabariigis asuvates venekeelsetes koolides kardinaalselt erineva sisuga õpikutsest kui Eesti koolides. Mõnedes koolides võib see toimuda veel tänini. Peamine probleem ajaloo käsitlemisel on II maailmasõda- eestlaste arusaamade järgi oli Venemaa näol tegemist jõhkra okupandiga, vene kogukond aga usub, et just nemad tõid meile vabaduse. Järelikult raskendab integreerumist erinev õpetus ning ajaloo raske taak. Paljud leiavad, et raske lõimumise taga võib olla aga midagi hoopis sügavamat, nimelt eri
või meedia), siis neid peaks saama valida õpilased ise. Samamoodi võiks olla ka koolisiseste tasemetööde ja –eksamitega, siis võiksid õpilased samuti valida, millises aines nad teevad tasemetöö või eksami või hoopis mõne loovtöö. Praegu on see meie eest juba ära otsustatud. Ja kui oleme selle valikaine valinud, siis on meie kohustus seal tunnis ka käia või eksamit teha. Meie koolis on kohustusi rohkem kui teistes koolides. Nii palju tasemetöid, kui meil, tehakse vähestes koolides. Samuti kuna meie koolis on vähe õpilasi, siis peab igaüks meist käima rohkem kooli esindamas kui suuremates koolides. Tihti nõuab see lisatööd ja suurt ettevalmistust. Paljud õpetajad arvavad, et nende õppeaine on kõige tähtsam ja just seal tuleb kõige rohkem pingutada, mistõttu peame tihti kodus väga palju õppima ja meil ei jää üldse puhkeaega, sest koolipäev ise on juba väga pikk. Seaduseski on kirjas, et igal inimesel, seal hulgas ka õpilasel, on õigus puhkusele
samasid uske . Mardi vastusega lõpetasime ka meie oma töö tänaseks ning panime nende vastuste põhjal kokku väikese artikli õpilaste arvamusest usuõpetuse kohta. Õpilaste vastuseid oli erinevaid , võib öelda , et isegi väga erinevaid . Kes vihastas , et selliseid küsimusi tänapäeval meedia küsib või siis vastupidi oli rõõmust lakke hüppamas. Järelduse põhjal ütleb Õhtulehe toimetus koostöös reporteritega , et usuõpetus peaks siiski olema koolides olemas , kuid mitte kõigile õpilastele. Õpilastele ei tohiks seda uut õppeainet kohustuslikuks teha vaid lasta õpilastel valida ja otsustada kas soovivad teada usuõpetusest ja sellega kaasnevast. Õhtuleht september 2011
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis
rääkida, mida väga isikliku info avaldamine võib kaasa tuua. Internetiohtude tajumine ohuna Kui peale erinevatest ohtudest rääkimist tajusid tüdrukud, et teatud ohud neid ikkagi internetis vähemalt mingil määral varitsevad, siis poisid jätkuvalt ei näe interneti kasutamises ohtu, sest nad väidavad, et oskavad tajuda piire, kust üle minna pole mõttekas Internetiohtude käsitlus koolis Koolis on internetiohtudest räägitud erinevalt osades koolides on põgusalt sellel peatutud, teistes on sellest põhjalikumalt räägitud kas arvutitunnis või on mõni vastava valdkonna asjatundja käinud loengut pidamas Õpetajad leiavad, et koolis peaks sellist infot jagama spetsialistid või arvutiõpetajad. Kuna arvutiõpetuse tund on koolides erinevates vanuseastmetes, ei pruugi see olla parim lahendus. Ennetustöö peaks hakkama juba väga varajases eas kodus, kui arvutit ja internetti kasutama hakatakse
·PROJEKTI TEGEVUS 1. november 2012 30. aprill 2013 Projekti ajaline kestvus: Noorte sündmus toimub aprillis Tegevus oli: ·Korduv (sarnast tegevust viiakse ellu rohkem kui üks kord) (jooni alla) Kestev (tegevus on algatatud ning viiakse ellu järjepidevalt) Projekti toimumiskoht: (riik/ maakond/ linn/ vald) Nõmme Linnaosa, tegevused viiakse läbi kõigis Nõmme koolides (Rahumäe PK, Nõmme PK, Kivimäe PK, Nõmme G, Pääsküla G) Lõpuüritus toimub Nõmme Põhikoolis. ·SIHTRÜHM: Nõmme koolide õpilased (Rahumäe PK, Nõmme PK, Kivimäe PK, Nõmme G, Pääsküla G) Sihtrühma vanus: 12.-18.aastased Planeeritud sihtrühma Projektis plaanime osalejaid umbes 400 õpilase ringis, aga
arengule. Vanasti ei olnud õpilastel mingeid õigusi, sest oli karm NSVL kord, kuid tänapäeval on see muutunud, kuna meie riik on muutunud rohkem demokraatlikuks ja saanud iseseisvaks. Praeguses koolis arutatakse palju erinevate reeglite, õiguste ja kohustuste üle. Usun, et tulevikus muutuvad koolide sisekorraeeskirjad pigem karmimaks, kuna sisekorraeeskirjad on hetkel liiga kerged ja õpilastel on üleliia õigusi, mis segavad tegelikku õppimist.. Tänapäeval on koolides palju sisekorda kehtestavaid reegleid ja kindlasti neid lisatakse veel. Hetkel arutatakse palju õpilaste vabaduste üle, kas need on liiga karmid või kerged. Hetkel on võimalik Tallinna Arte Gümnaasiumi õpilastel saada kooli juhtkonnalt ja õpetajatelt teavet õppimise kohta, valida kooli õppekavas fikseeritud õppesuundi, teha ettepanekuid koolikorra parandamiseks, osaleda kooli ringides ja kasutada kooli ruume, rajatisi ja vahendeid
Elus on väga palju vägivalda igasugustes erinevates kohtades ja paljude erinevate põhjuste pärast. Vägivald tuleneb arvatavasti Väikestel lastel multifilmide ja filmide vaatamisest ning täiskasvanutel oma elukogemustest. Kas vägivald tekitab vägivalda?Kindlasti tekitab kuna kui algab käsikähmlus siis võib sellest edasi areneda juba väiksemat sorti vägivald ning edasi juba palju suurem ja hullem. Eelkõige esineb vägivalda esiteks koolides, kus õpilased hakkavad omavahel vaidlema mingite ebaloogiliste või siis mõtetute asjade pärast, ja see väike vaidlus võib viia juba kooli vägivallani.Minu arust on koolivägivald üks hullemaid, kuna seal on osalejateks alles noored ja elukogenematud inimesed ning nad ei tea veel, et kõike saab selgeks teha ka sõnadega.See on jube kui sinu vanemad kutsutakse kooli kuna oled oma kooligaaslasega ebaviisakalt või lausa labaselt käitunud
· Siiski oli vaid piiratud arv koole, mis võtsid vastu ainult rikkaid. Nendes koolides said õppida vaid poisid. Tavainimesed olid haritud kodustes tingimustes. Kuninglikul perekonnal olid omad eraldi õpetajad. · Tüdrukud Naiste põhiülesanded Egiptuses olid toitmine ja teenindamine. Need oskused olid alati antud edasi põlvest põlve. Tüdrukute emad õpetasid neile põhioskuste alustõdesid. Nagu näiteks majapidamist, küpsetamist, õlle valmistamist ehk pruulimist (leotati tärklist vees ja siis pandi käärima ta pärmiga) ja riiete valmistamist
kultuurile. Vanas-Kreekas oskas iga haritud inimene üht pilli mängida ja noodikirja lugeda. Kreeka koolides oli muusikaõpetus põhiaine koos matemaatikaga ja iga kooliõpetaja tundis noodikirja. Kreeka noodikiri oli tähtnimetustega. Muusikat kasutasid hellenid ka Olümpiamängudel sportlastele energia andmiseks ning ka muusikud võistlesid omavahel. Kui nüüd võrrelda hellenite muusika tähtsust tänapäevaga, siis see on palju muutnud. Muusikaõpetus pole enam koolides põhiaine, matemaatika aga küll. Samuti pole enam noodikiri tähtnimetustega ning noodikirja tunnevad üldiselt ainult muusikaõpetajad. Olümpiamängudel ei võistle enam muusikud omavahel. Euroopa suurim muusikutevaheline lauluvõistlus on nüüd Eurovisioon, mis toimub kord aastas kevadel. Rooma kultuuris oli muusika osatähtsus suhteliselt tagasihoidlik. Nende kultuur muutus meelelahutuslikuks ning ajaviiteliseks. Alguses võtsid roomlased üle kõik hellenite traditsioonid,
Emakeelepäev Emakeelepäev on riiklik tähtpäev ja seda tähistavad inimesed kogu Eesti riigis. Emakeelepäeva tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeaval korraldatakse teemakohaseid üritusi näiteks: inimesed loevad luuletusi ja jutte. Emakeelepäeva tähistavad inimesed kõikides koolides ja kultuurimajades. Emakeelepäeva on juba tähistatud 19 aastat ja emakeelt on vaja selleks, et maailma mõista ja mõtestada emakeele najal. Emakeelepäev on ka lipupäev. Sel päeval tuleb üles panna Eesti lipp. Kristjan Jaak Peterson oli Eesti luuletaja ja kirjanik ja teda peetakse ka Eesti esimeseks luuletajaks. Ta uskus, et Eestis võiks ja peaks olemas olema täiesti oma emakeelne kirjandus. Emakeelepäeva üritused: Vikerr...
Noored korraldavad pidusid, kus tarvitatakse seda nii palju, et saadakse alkoholimürgitus ja tuleb kutsuda kiirabi või juuakse niimoodi, et lihtsalt oksendatakse pool ööd ja järgmine päev on ikka veel paha olla. Sellega jäädakse samuti õpetajatele ja politseile vahele, mis toob ka suuri probleeme. Narkootikume peetakse üheks ohtlikemaks vahenditeks, mida tarvitatakse, et saada hea tuju. Sellega enam nalja ei ole ja kui sa võtad üledoosi, võid ka ära surra. Koolides, eriti algklassides, käiakse tutvustamas neid vahendeid ja ka seda, kui ohtlikud need on tervisele ja eriti noortele inimestele. Sellegi poolest lapsed ei kuula ja esimest korda tarvitatakse neid kas pidudel või tänaval. Lapsed lihtsalt ei mõista nende ohtlikust ja nad mõtlevad, et mis see üks kord ikka teeb - ainult proovin. Sõltuvusse satutaksegi proovimisest ja lõpuks lihtsalt pead seda ainet saama, sest sul on meeletud valud, mida leevendavad ainult narkootikumid.
Reformierakonna lubadused LOL 1. Tõstame õpetajate palka, eraldades selleks riigieelarvest täiendavat palgafondi. 2. Käsitleme kooli palgafondi ühtsena ning lubame omavalitsustele eraldatud riikliku haridustoetuse raames finantseerida vajadusel ka koolides töötavaid tugispetsialiste või osta teenuseid maakondlikelt tugikeskustelt. 3. Tagame riikliku koolivõrgu arengukava koolides stabiilse riigipoolse õppekavapõhise rahastamise sõltumatult kooli omandivormist. Jätkame IB õppekava rahastamist. 4. Kindlustame kvaliteetse alg- ja põhihariduse andmise kodu lähedal. 5. Seame sihiks valikuterohke kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse. Rajame riigigümnaasiumid Tartusse, Pärnusse, Jõhvi ja Võrru, jätkame ettevalmistustega riigigümnaasiumide rajamiseks Kärdlasse, Põlvasse ja Valka ning teistesse selleks valmisolekut avaldanud omavalitsustesse. 6
elule, tuleks kooliaastatest võtta maksimum, või kuidas? Pidevalt avaldatakse meedias artikleid süvaõppega koolide vajalikkuse või mittevajalikkuse üle, kuid paratamatult jäävad silma autorite vähesed kogemused ning emotsioonide põhjal tehtud järeldused." Kokkuvõte: ,,Eestis valitseb olukord, kus ebapiisavate teadmiste või isiklike kogemusteta inimesed võtavad pidevalt sõna süvaõppega koolide ja neis toimuva kohta ning loovad avalikkusele petliku pildi kesklinna koolides toimuvast. Üksikute pettunud lapsevanemate nägemused on muutunud üleriigiliste arvamuslugude ja debattide aluseks. Kuigi tõde on subjektiivne, ei ole ta minu kui ühes "tavakoolis" ja kahes "eliitkoolis" õppinud ning mitmetel katsetel käinud gümnaasiumilõpetaja silmis kaugeltki selline, kui meedias kujutatakse. Kui mõned kodanikud kurdavad, et lastelt võetakse neid koolikatseteks treenimisega lapsepõlv ära, siis minu meelest ei tasu selle pärast muretseda, väga paljudel
Koolielu Tänapäeval Tänapäeva koolielu on väga muutunud võrreldes vanasti. Praegu on koolides kõik töövihikud ja õpikud igas aines. Kooli vägivalda on tänapäeval palju rohkem kui vanasti. Võib ka juhtuda mõnes koolis, koolitulistamist, mis on olnud juba mõnes koolis. Praegu on koolis käimine kohustuslik kuni põhikooli lõpuni. Praegu kirjutatakse koolides pastakatega, aga algklassides on kohustuslik kirjutada hariliku pliiatsiga. Kunstitundides on olemas kõik värvimiseks vajalikud asjad. Näiteks quassvärvid, värvipliiatsid, rasvakriidid , erinevaid värve pastakaid ja akrüüle. Aga vanasti polnud nendest asjadest kuuldagi. Kui kodus on vaja mingeid jutte kirjutada, siis on minu abimees ikka arvuti ja printer, aga vanasti pidi kõik trükimasinaga kirjutama. Kooli toit on koolis tasuta
eesmärkidest pole meie õpejate puhul veel eriti hea. Minu arvates võib põhjuseks olla vähene usk õpilastesse. Meie õpetajad käivad koolitustel, kuid toetavaid mentoreid siiski veel koolidesse rakendatud pole. Kogemusi saavad õpetajad jagada teiste õpetajatega. Tõhusate eestvedajate ettevalmistamine on samuti Eestis murekohaks, vähemalt mina arvan nii, sest tihti on koolides direktoriteks, mitte nii pädavad inimesed. 2. Haridussüsteemi kvaliteet ei saa olla parem kui õpetajate kvaliteet: õpetajaametisse tuleb leida nii-öelda sobivad inimesed, kellel on motivatsioon oma tööd teha ja kes teevad seda hingega. Ühtlasi ei saa antud olukorras olla haridussüsteemi kvaliteet parem kui õpetajate kvaliteet, mistõttu tuleb just panustada õpetajate väljakoolitamisse, et
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:Koolivägivald Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Koolivägivald minu jaoks. Selline koolides toimuv väike riid ja nääklemine on kogu aeg eksiteerinud, vägivalda on koolides esinenud kindlasti pidevalt ajast aega, kuid on vist muutunud vahendid ja viisid. Vanasti toimus ju samuti(seda võib järeldada filmist ,,Kevade") koolivägivald väiksemate pahanduste kaudu. Hetke olukorras on koolivägivald üleüldiselt vägagi aktuaalne teema meedias ja ajakirjanduses. Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
