ARMUMINE & ARMASTUS Armumise nurgakivid · Füüsiline lähedus, · kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, · isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Armumine · "Viib mõistuse peast" · Üldiselt tore ja mõnus tunne · Ei pruugi olla ainult nauding · Armumine möödub aja jooksul Armastus · Tõeline armastus sarnaneb tondiga, kellest kõnelevad kõik, kuid keda vähesed on näinud. · Armastust eristab sõprusest KIRG ja see, mil viisil armsama eest HOOLITSETAKSE. Armastuse kolmnurkne mudel · Intiimsus · Rahulolu
(Darrow). Meeldivuse põhjused: 1) Füüsiline atraktiivsus. 2) Sarnasus. 3) Komplimendid. 4) Kokkupuude ja koostöö. Haloefekt - kui üks positiivne omadus inimese juures määrab ära selle, kuidas teised teda tajuvad. Meile meeldivad inimesed, kes on meie sarnased (Byrne). Kui oleme kindlad, et meelitaja püüab meiega manipuleerida, kaldume reeglina siiski kiitust uskuma ja tundma sümpaatiat nende vastu, kes seda meile jagavad, ka siis, kui see on tõenäoliselt võlts. Kuna tuttavlikkus põhjustab sümpaatiat, mängib see rolli mitmesuguste otsuste tegemise juures, kaasa arvatud valimised. - Desegregatsioon - rassilise diskriminerimise kaotamine. Desegregatsioon koolis pigem suurendab kui vähendab eelarvamusi mustade ja valgete vahel. «Trükimängu klassitoa» meetod - õpilased peavad omavahel koostööd tegema, et eelseisvaks eksamiks vajalik materjal omandada. Kui tavaliselt tekitab tuttavlikkus suuremat sümpaatiat, on sellel hoopis vastupidine efekt,
– 0 - 45 cm - intiimne tsoon – … -120 cm – personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) – … - 360 cm – sotsiaalne tsoon – … - 610 cm – avalik tsoon Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall): formaalsuse määr (nt rituaalse käitumise nõue) soojus (turvaline, mugav ümbrus) privaatsus tuttavlikkus (sarnased tingimused, teadmine, kuidas käituda) piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist) distants (reguleerib füüsilist ja psühholoogilist lähedust teise isikuga) Keskkondlikud tegurid – sõnumi edastamine mööbli, valgustuse, temperatuuri jms kaudu Paralingvistilised, vokaalsed signaalid
Käiakse teatris, kinos ja mitmetel kontsertidel. Isegi oma kodus ning teel olles on võimalik erinevaid teoseid nautida. Kõigil on lemmikraamatuid, -filme ja -laule. Igaüks valib omale kirjanduse hulgast selle variandi, mis just temale kõige rohkem meeldib. Selle peamiseks põhjuseks on kirjanduse mitmekesisus ja lai valik. Igas loos on mõni tegelane või olukord, milles lugeja, kuulaja või vaataja iseennast ära tunneb. Taoline lähedus ja tuttavlikkus, teevadki kirjanduse niivõrd eriliseks. On palju teoseid, mida kiidetakse taevani, ent mõni ei suuda neid kohe üldse nautida ning samamoodi leidub teoseid, mis saavad enamuselt halvad hinnangud, kuid teevad mõned individuaalid väga õnnelikuks. Kirjandus parandab tuju ja paneb mõtlema. See aitab, kas või hetkeks, põgeneda rutiinsest igapäevaelust ning mingil määral lõõgastuda. Kirjandus mõistavad kõik, kuid igaüks teeb seda omamoodi ja erinevate teostega. Kirjanduse
Semantiliste seoste tekitatud interferents Selgitagem seda meeldejäetavate sõnade jada abil, milleks on: voodi, puhkamine, ärkvel, unenägu, ärkama, uinak, tekk, tukkuma, uinuma, norskama, tukastama, rahu, haigutama, unine. Need sõnad on seotud magamisega. Sõnade meeldetuletamisel meenub katsealustele vahel ka sõna ,,magama", mida tegelikult nimekirjas polnud. Seda efekti nimetatakse DRM paradigmaks. Ekslik tuttavlikkus Tuttavlikkus on üldine tunne, et stiimulit on varem kohatud. Näitena näidati katsealustele lavastatud kuritegu. Hiljem paluti kuritoes osalenute nägusid tuvastada fotode abil võimalike kurjategijate nägudest. Tegelikult õigeid inimesi piltidel polnudki, kuid inimesed valisid ikka kellegi välja, kes tundus sarnane. Püüd mäluvigu vältida Mäluvigu on parim vältida, kui suudame taastada õppimise ajal loodud psühholoogilise konteksti
Suhte loomine, millest võiks kujuneda lähisuhe, pole kerge. See, kui kiiresti või kui kergelt suhe hakkab kujunema, sõltub paljustki inimesest endast. Mõni inimene on loomult julge, aga teine hoiab pigem endasse. Eelduseid ja põhjuseid suhte säilitamiseks on väga palju ja väga erinevaid, kõik oleneb inimestest endast. Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhte kujunemist. Nendeks on: füüsiline lähedus, kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Mina samuti nõustun nendega. Leian, et kaks inimest mingil määral peaksid olema sarnased, kuid samas ka mingis mõttes erinevad. Toon näite: kui üks on väga aktiivne, siis teine pool peaks olema see, kes seda veidi tasakaalustab. Köitvus ja sümpatiseerivus saavad siiski eelkõige määravaks, kui ikka inimene meeldib, siis ikka meeldib. Selleks, et suhe säiliks, peavad mõlemad osapooled kõvasti vaeva nägema
kses erineb stereotüüpsest esindajast vad mõne võrra. 2. tajutav subjekt – esmamulje. Esmasuse ja hiljutise efekt – millal inimese kohta infot saadakse – kas varem(esm) või hiljem(hiljut). Esmasuse efekt = esmamulje on määrav ja jääb kestma. Esmalt ilmnenud asjade suurem mõju kujunenud muljele. [Asch 1964] Kuidas kujuneb? 1. In füs välimus 2. Mitteverbaalne kommunikatsioon 3. Tuttavlikkus 4. Keskkond – contrast e kuivõrd ta eristub keskkonnast. 3. Kontekst Kolm muutujat seoses adekvaatse sotsiaalse tajuga 1. kontekst 2. eneseusaldus (adekvaatne enesehinnang) 3. teised muutujad (kõrge intel – tajuvad adekvaatsemana, madal intell; empaatilisemad in tajuvad adekvaatsemana; juhtimisstiili puhul demokraatlik – tajuvad adekvaatsemalt kui autoritaarse juht.stiiliga inimesed)
❖ partneriks valitakse inimene, kelle omadused täiendavad enda omi PARTNERI VALIK SÕLTUB: ❏ soolistest erinevustest ❏ planeeritavast suhte pikkusest ❏ ootustest partneri suhtes ❏ enese tundmise määrast SUHETE KUJUNEMIST SOODUSTAVAD: ❏ füüsiline lähedus- viibimine samas keskkonnas (kool/ ühistranspordivahend) Sama ruumi kasutamine annab võimaluse inimesega kohtuda, teda märgata. ❏ kontaktide sagedus ja tuttavlikkus- mida rohkem kokkupuuteid, seda enam võib avastada jooni ja omadusi, mis tekitavad huvi ❏ isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus e. köitvus- mida sarnasem on teine inimene, seda sümpaatsem ta paistab. Lisaks füüsilist atraktiivsust hindab inimene oma eelistustest.
loeme ja tõlgendame, on ratsionaalne ja tahab oma seisukohtade kaitseks esitada selles tekstis häid argumente. Võrrelda võiks hermeneutilist tekstitõlgendamist võõra keele õppimisega. Nii nagu keel, mida õpime, mis on osaliselt tuttavlik - sõnad, väljendid aitavad meil koos mõningase grammatikatundmise konstrueerida tähendusi - on ka interpreteeritav tekst samavõrra arusaadav, kuivõrd leiame selles tekstis varasematele teadmistele tuginevat tuttavlikkust. Tuttavlikkus ja võõrus, see kas tekst tundub meile omasena või võõrana, sõltub teksti interpreteerimisel meie tõlgendamise võimest või oskusest. Tuttavlikkuse võõruse aluseks on ka see, kuivõrd me teame ja oskame seostada tõlgendatavat teksti sama autori ülejäänud teostega. Hermeneutika üheks ülesandeks peab Gadamer koos tema poolt tsiteeritavate Schleiermacheri ja Astiga leida üksmeel varasema vaimuloominguga kuid gadamerlik on siin minek ajaloolisest nö
millest suppi keeta ja vaestele pakkuda. Nii sai temast aednike kaitsepühak. Apostel püha Bartolomeus olevat elusalt nülitud, temast sai kõigi nahatöötlejate, sealhulgas ka parkalite ja kindavalmistajate kaitsepühak. Enamikule keskaja inimestest oli pühak justkui kaaslane, keda paluda ja loota eestkostet Jumala ees. Seda tuttavlikkust, millega igapäevases elus Jumalaga suheldi, tuleb vaadelda kahest küljest. Osalt oli see usu tingimatu kindlus ja otsesus. Samas, kui see tuttavlikkus oli kord juba kommetesse juurdunud, oli oht, et kultus võis muutuda profaanseks ja banaliseeruda. Kui ühelt poolt iga tavalise elu toiming omandas pühadel hetkedel kõrgema pühitsuse, siis teiselt poolt jäi pühadus tänu oma lahutamatule segunemisele argieluga pidevalt argisuse valda. Mõned nägid selles juba tol ajal kristliku universalismi allakäigu märki. Samas on tõsi, et see sakraalse ja profaanse, poliitilise ja religioosse tihe ühtepõimumine aitas
Seega võib öelda, et tuttavaid inimesi tuntakse ära paremini kui võõraid inimesi. Ka R. Jenkins ja M. Burton on kirjeldanud tuttavate nägude äratundmise aspekti. Juhul, kui tegemist on tuttava näoga, paraneb märgatavalt tuvastaja võime vastavat isikut ära tunda. Näiteks suutsid tudengid tuvastada nende lektori ära kahel fotol, isegi kui tegemist on väga madala kvaliteediga piltidega. Seega on kirjanduse andmetel isikute nägude tuvastamisel võtmekohaks näo tuttavlikkus. Rahvusvaheline julgeolek ja kuriteo ennetamine sõltuvad tihti inimeste võimest tuvastada, kas konkreetne isik on see, kes ta väidab ennast olevat. Uuringutega on näidatud, et üllatavalt keeruline on tuvastada nägu foto peal. Sellist ülesannet, mis on tihti vigade tekkeid soodustav, täidavad iga päev passikontrolli ning turvakontrolli töötajad ja politseinikud. Inimese näos eksisteerib väga palju informatsiooni, mis edastab visuaalset teavet
Soov läheduse järgi viib meid partneri otsimise ja leidmiseni. Miks hakkab meeldima just see ja mitte teine inimene? Kas me sobime oma vahel? Mida teha et kellelegi meeldida? On tähtis, et inimene oskaks ära tunda, milline on tema mõtlemis- ja käitumisviis, millest ta lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks maailmavaadete sarnasus, väärtushinnangute samasus, kultuuritausta, haridustaseme ja sotsiaalse staatuse sarnasus. Inimesi mõjutab arusaam mis on ilus see on ka hea. Välimus mõjutab sündmuste arengut seni, kuni sõlmitakse lähem tutvus, varjatule
viitamine/esitlemine Embleemid- MV nagu sõnad, tähendusega märgid Illustraatorid- kõnega kaasnevad Adaptorid- endale suunatud, tahtmatud Afektide väljendamine Regulaatorid Proskeemika- personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (iskutevaheline distants) 0-45cm intiimne tsoon -120cm personaalne tsoon -360cm sotsiaalne tsoon -610cm avalik tsoon Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall) formaalsuse määr (nt rituaalse käitumise nõue) soojus privaatsus tuttavlikkus piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist) distants Keskkondlikud tegurid- sõnumi edastamine mööbli, valgustuse, temperatuuri jms kaudu Erinevused lähedusuhetes ja suhte kujunemisel: ● Jõulisus, intensiivsus ● Pühendumine ● Emotsionaalsus ● Seksuaalsus Meeldimine: ● Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus ● Sarnasus- hoiakud/väärtused, huvid, sotsiaalne klass
(laager poistega metsas) Hea politseinik/halb politseinik-hirm halva ees ja pika karistuse ees-hea politseinik on kui päästja Süütu assotsiatsioon kas heade või halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse.. assotsiatisooni printsiip ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest(einestamine, marsi sokolaad,ilmaennustaja) Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu, kiitus, tuttavlikkus,assotsiatsioon.. Vasturünnakuks on vaja ära tunda, millal on teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Ja kui selline tunne tekib tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavhel ära lahutada ja erinevate individuaalidena vaadata. Küsimused: Mida tähendab termin haloefekt? Kuidas see aitab selgitada seost isiku füüsilise atraktiivsuse ja tema üldise atraktiivsuse vahel teiste inimeste silmis?
Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega Identiteet, motiivid, tähendused ja käitumine sulavad kokku noorukieas nende kogemustega sisenetakse täiskasvanuikka Seksuaalne kõrgiga 18-29.eluaastal, hiljem langeb vanemlikkuse, perekonna, töö- ja kogukonnaülesannete kasvamise tulemusena Pikaajalised intiimsuhted põhinevad pigem sellistel mitteseksuaalsetel faktoritel nagu tuttavlikkus, kaaslus, toetamine, harjumus vms Seksuaalne käiskiri muutub nii ajas kui ruumis, ka subkultuuriti see mida peetakse seksuaalselt erutavaks ja kuidas sellele reageerida sõltub rassist, rahvusest, religioonist jm teguritest 11. bioloogilised teooriad erinevate sugupoolte erineva käitumise kohta Kui suured on erinevused meeste ja naiste käitumises ning kas need tulenevad just bioloogilistest teguritest?
jälgivad teiste käitumist ja peavad seda õigeks. Sarnasus inimesed kalduvad enam teiste endasarnaste eeskuju täitma. 2.4 Meeldivus Meeldivus inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad tunnevad ja kes neile meeldivad. Müügimehed kasutavad seda ära füüsilise atraktiivsuse läbi ja luues tunde, et müügimees on kliendile kuidagi tuttav või sarnane ( tegeleb sama huvialaga või on välimuselt sarnane ). Sarnasus, tuttavlikkus alateadlik sümpaatsus. Süütu assotsiatsioon kas heade või halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse. Assotsiatisooni printsiip ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest. Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda siis, kui teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Kui selline tunne tekib, tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavahel ära lahutada, et neid erinevate individuaalidena vaadelda. 2
Väärtinformatsiooni efekt- sellise protseduuri tulemus, mille puhul esitatakse sündmuse läbi elanud inimestele selle sündmuse kohta eksitavaid küsimusi võin vihjeid ning inimestel tekib kalduvus pidada väärtinformatsiooni osaks oma mälestustest DRM-paradigma- levinud mälu-uurimise protseduur, mille puhul katsealused loevad omavahel seotud sõnu ja seejärel püüavad kohe neid meenutada. Sõnu ühendavad teemat tähistav sõna nimekirja ei kuulu. Tuttavlikkus- üldine tundmus, et teatud stiimuliga ollakse juba varem kokkupuutunud Meenumine- konteksti meenumine, milles teatud stiimulit varem kohati. Eksplitsiitne mälu- teadvustatud mälestused, mida saab soovi korral kirjeldada ja mida saab esile kutsuda otsese küsimusega Implitsiitne mälu- mälestused, mis ei pruugi teadliku meenutamise peale meelde tulla, kuid on täheldatavad kautse testi abil
0 - 45 cm - intiimne tsoon ... -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) ... - 360 cm sotsiaalne tsoon ... - 610 cm avalik tsoon Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall): · formaalsuse määr (nt. rituaalse käitumise nõue) · soojus (turvaline, mugav ümbrus) · privaatsus · tuttavlikkus (sarnased tingimused, teadmine, kuidas käituda) · piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist) · distants (reguleerib füüsilist ja psühholoogilist lähedust teise isikuga) Keskkondlikud tegurid sõnumi edastamine mööbli, valgustuse, temperatuuri jms kaudu Paralingvistilised, vokaalsed signaalid Konflikt · Konflikt ... - lahkheli ootuste, vajaduste, huvide jms. vahel. - suhete loomulik osa
lõpuks kaovad need mälestused üldse. ● Unustatakse, sest pidevalt õpitakse uut infot juurde – lisanduv info võib olemasolevat kuidagi kahjustada. ● Interferents – mineviku meenutamine läheb raskeks, kuna mälestusega seguneb mingi muu info. ● Väärinfo efekt – inimesele antakse mingi sündmuse kohta valet infot ning inimese jaoks saab see osa tema mälestustest (hakkab seda infot kui tõesena võtma). ● Ekslik tuttavlikkus – mõned stiimulid tunduvad tuttavad, kuid eksime selles osas miks see tuttav tundub. Motivatsioon. ● Alguses arvati, et motivatsioonil on ainult geneetiline alus ehk et meil on ainult geneetiliselt kaasasündinud instinktid, kuid reaalsuses on paljud meie käitumised õpitud. ● Tungide teooria – tungide rahuldamine ongi üheks meie motiivide aluseks. ● Homöostaas – sisemise tasakaalu säilitamise protsess. ● Võitle vs põgene reaktsioon
Kuidas suhted alguse saavad? Soov läheduse järele viib elukaaslase, seadusliku abikaasa, poiss või tüdruksõbra otsimise ja leidmiseni. See küsimus köitnud ka teadlasi. Arvukad uurimused on aidanud avada teemat ,,kes kellele meeldib". Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist. SUHETE KUJUNEMISE NURGAKIVID Suhete kujunemist soodustavad: · füüsiline (ka ruumiline) lähedus, · kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, · isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Füüsiline (ruumiline) lähedus Füüsilise läheduse all mõistetakse viibimist samas keskkonnas. Näiteks on tähele pandud, et sageli tutvutakse tulevasega bussis. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse inimesega kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus Mida rohkem on kokkupuuteid, seda enam võib tekkida huvi kaaslase vastu.
Kuidas suhted alguse saavad? Soov läheduse järele viib elukaaslase, seadusliku abikaasa, poiss- või tüdruksõbra otsimise ja leidmiseni. See küsimus köitnud ka teadlasi. Arvukad uurimused on aidanud avada teemat „kes kellele meeldib”. Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist. SUHETE KUJUNEMISE NURGAKIVID Suhete kujunemist soodustavad: • füüsiline (ka ruumiline) lähedus, • kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, • isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Füüsiline (ruumiline) lähedus Füüsilise läheduse all mõistetakse viibimist samas keskkonnas. Näiteks on tähele pandud, et sageli tutvutakse tulevasega bussis. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse inimesega kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus Mida rohkem on kokkupuuteid, seda enam võib tekkida huvi kaaslase vastu.
(hiljutine). Esmasuse efekt= esmane mulje on määrav (võõraga kohtumisel). 1959- eksperimendid selle kohta (esmamulje). Esmamulje kujuneb välja kuskil 60 sekundiga- 4 minutiga (selle kohta on erinevaid andmeid/arvamusi- kindlasti ei ole kumbki vale). Tajuga seonduvad mehhanismid on seotud esmamuljega! Kuidas esmamulje kujuneb? 1. Inimese füüsiline välimus 2. Mitteverbaalne kommunikatsioon 3. Tuttavlikkus 4. Keskkonna kontrast Järjestuse efekt on püsiv efekt. 2) Oreooli efekt- teiste tajumine põhineb võtmeomadustel. Mida arvame teistel olevat. (D. Archer, 1983) Eksperiment (isiksusejooned- anda kirjeldus selle inimese kohta- PILT). I- tundub, et päris normaalne; II- ei ole tore eriti. Tegelikult oli nimekirjas vaid üks omadus muudetud- soojus vahetatud külmuse vastu. Soojus/külmus on see võtmeomadus, tänu millele riputatakse inimesele külge ka muud omadused
dokumendid lahenduse kirjeldus, täiendatud lepingud tulemused loogiline andmemudel (tehniline lahendus, arvestab andmemudeliga nt relatsiooniline), loogilise andmebaasiskeemi kirjeldus, täiendatud lepingud (viited tabelitele ja veergudele). Loogilise disaini tulemusena on tabelid viiendal normaalkujul. • Millised on hea relatsiooni votme omadused? ̃ (tuttavlikkus tal on tähendus, lihtsus võimalikult vähe komponente, stabiilsus muutub vähe või üldse mitte, ei sisalda kodeeritud informatsiooni) • Mis on reaalsed kasutusjuhud, millal ja milleks neid luuakse? (reaalsed kasutusjuhud on kasutajaliidesega kooskõlas ja kirjeldavad täpselt seda, mida kasutaja teeb ja mis selle peale juhtub; luuakse DISAINI kaigus) Teema 11
Tähtsamad komponendid: 1. reklaami usutavus 2. reklaami taju 3. hoiak reklaami edastaja suhtes 4. hoiak reklaamitegevuse kui sellise suhtes 5. meeleolu Loetletud hoiakukomponentide koosmõjus kujunebki hoiak reklaamteate suhtes. Reklaami tunnustena esinevad: · huumor · jõud · sensuaalsus · unikaalsus · isiklik olulisus · irriteerivus Võib ka nii: · meelelahutuslikkus · irriteerivus · tuttavlikkus · empaatia · hämmeldus · informatiivsus · margi kinnistamine Laialdaselt on kasutatud semantilise diferentsiaali meetodil saadud hinnanguskaalasid, mis taanduvad 3 põhifaktorile aktiivsuspassiivsus, potents, positiivsusnegatiivsus. Reklaamitava suhtes hoiaku kujunemise peamine tegur on reklaamitava margi tuntus. Ostukavatsust reguleerib margi tuttavlikkus lihtsamini just madala osalusmääraga reklaamitingimustes.
Loogilise andmebaasiskeemi esialgse versiooni saab genereerida kontseptuaalsest andmemudelist, kasutades teisendusreegleid. Teisendusreeglid sõltuvad: millist meetodit kasutades on kontseptuaalne andmemudel koostatud (ERD, ORM, ...), Väga levinud meetodiks on kasutada kontseptuaalse andmebaasi disaini tulemuste esitamiseks olemi- suhte diagramme. millisel andmemudelil põhineb loodav andmebaas. Loogilise andmebaasi disaini teisendusreegleid: Võtme soovitavad omadused: Tuttavlikkus kasutaja jaoks omab võtme väärtust tähendust Lihtsus väärtus on andmemahu mõttes võimalikult väike / koosneb võimalikult vähestest komponentidest Stabiilsus väärtus muutub aja jooksul võimalikult harva või ei muutu üldse Väärtus ei sisalda kodeeritud informatsiooni (nagu isikukood sisaldab infot soo ja sünni aja kohta). Võtmete liigitus: Surrogaatvõti võtme väärtus on unikaalne arvuline väärtus, mida kasutatakse olemi
kogemusi ja elamusi, viib uudistavale käitumisele, üha laiema teabe kogumisele. 3) Esteetiline huvi. - Ärritajate või objektide kollatiivsed tunnused - nende struktuuriomadused, mida saab iseloomustada siis, kui me võrdleme mingit objekti teiste objektidega või objektide esindusega inimese mälus. Kollatiivsed tunnused - tunnused, mõõdetakse teatud kindlate dimensioonide või mõõdete raames: keerulisus-lihtsus, uudsus-tuttavlikkus, ootamatus-ootuspärasus, mittemõtmelisus- ühene määratletus, ebasümmetrilisus-sümmeetrilisus, seesmine vastuolulisus-seesmine kooskõla, elementide rohkus, elementide ühtlane või ebaühtlane jaotumine, ennustamatus- ennustatavus. - Maksimaalselt eelistatavad - keskmise, optimaalse intensiivsuse ja kollatiivsusega stiimulid. Huvipakkuvus kasvab aga seda enam, mida suurem on objekti kollatiivsus. 19
HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON- laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega TURVALISUSE FUNKTSIOON- kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada 3. SUHE JA ARMASTUS 3.1. Üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist. Nendeks on: Füüsiline (ka ruumiline) lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus Isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus 3.2. Armastuse komponendid Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis võib olla sissejuhatuseks pikemaajalisele lähedussuhtele. Armuda võib nii esimesest silmapilgust kui ka pärast pikemajalist sõprust. Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel
89. Mis vahe on linna- ja maaelul? Nimeta erinevusi, erinevaid tunnuseid. · Linnaelu omadusteks peetakse: Agressiivsus, Maskuliinsus, Intelligents, Võim · Maaelu omadusteks peetakse: Perekond, Puhkus, Rahu ja vaikus, turvatunne Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat: Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega Karakteristik Maaelu Linnaelu Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 11
Mõlemad saavutatakse sensomotoorse arengu ajal. · ISIKU ENDA ÄRA TUNDMINE Lewis ja Brooks- Gunn leidsid tõendeid, et juba 9-12 kuused imikud suutsid mõnel määral eristad pildilist kujutist endast ja teistest. Oma pildi peale naersid nad rohkem. · TEISTE LIIGITAMINE LASTEL imikud omandavad isiku jäävuse enne eseme jäävust. Nad liigitavad isikuid sotsiaalsete mõõdete järgi, milleks on tuttavlikkus, vanus ja sugu. Emotsionnalne areng · EMOTSIOONIDE VÄLJENDAMINE beebid hakkavad oma emotsioone väljendma sünnihetkest alates. Kõie varem saab eristada positiivseid ja negatiivseid tundeid- kas nad on rahul ja õnnelikud (naeravad) või rahulolematud ja stressis(nutavad). Emad oskavad rohkem emotsioone eristada, peale 2 nädalat peale lapse sõndi. Siis
Sõpruse tekkimisel hakkab mõjuma see, mil määral inimesed puutuvad kokku. Nt. lähedane suhe pinginaabriga, või toakaaslasi ühikas. - järjepidevalt inimesega kokku sattumine informaalselt, mitte spetsiaalselt selleks plaane tehes. Kui on mugav kokku puutuda, siis tekib sõprussuhe. - võimalused jagada oma ideid ja tundeid Meeldimist mõjutab: - Sarnasus – erinevates aspektides, sh hoiakutes, väärtustes, hariduslikus ja sotsioökonoomilises taustas jne - Tuttavlikkus – seda suurendab sarnasus, lähestikku paiknemine, kokkupuutumine - Väärtustamine ja selle väljendamine - Füüsiline atraktiivsus - Berscheid, Reis, 1998 - Kontekst = eneseavamine Eneseavamine = enesest privaatse, intiimse ja/või riskantse info jagamine => Selle kaudu defineeritakse suhte olemust. Sõpruse “tuum” (Harvey, Omarzu, 1997) - EA on retsiprookne (vastastikune) – seda mõjutavad kongurentsus, täpsus, vastastikusus (Miller ja Kenny, 1986).
Aitab mõista nt pensioniiga või majanduse mõju sündidele vms. 20.5. Mille poolest populatsioonimustrid modernses ja arenguühiskondades üksteisest erinevad? 21) Linna-, eeslinna- ja maaelu - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 21 21.1. Millised erinevused domineerivad diskusiooni linna ja maaelu vooruste üle? 1. loomulikkus vs kunstlikkus - maaelu on looduslik ja rahu, vaikus; linnaelu on justkui patusem ja kunstlikum 2. tuttavlikkus vs võõrapärasus - linna seostatakse uue, erineva ja ootamatuga, maaelu aga tuttavate inimeste ja asjadega 3. kogukondlikud suhted maal vs linnaelus domineerivad umbisikulised ühiskondiku iseloomuga sotsiaalsed suhted. 4. traditsioon vs muutus - maa on traditsiooniliste väärtuste kants ning linn koht, kus traditsioonid purunevad ja arenevad uued normid. Maal tehakse nii nagu on alati
tähenduste ja motiividega 79 · Identiteet, motiivid, tähendused ja käitumine sulavad kokku noorukieas nende kogemustega sisenetakse täiskasvanuikka · Seksuaalne kõrgiga 18-29.eluaastal, hiljem langeb vanemlikkuse, perekonna, töö- ja kogukonnaülesannete kasvamise tulemusena · Pikaajalised intiimsuhted põhinevad pigem sellistel mitteseksuaalsetel faktoritel nagu tuttavlikkus, kaaslus, toetamine, harjumus vms 10.1.6. Seksuaalsed käsikirjad · Seksuaalne käiskiri muutub nii ajas kui ruumis, ka subkultuuriti see mida peetakse seksuaalselt erutavaks ja kuidas sellele reageerida sõltub rassist, rahvusest, religioonist jm teguritest · Viimase 50 aasta seksuaalse käsikirja muutumise põhjusteks on mitmed ühiskondlikud suundumused: Rasestumisvastased vahendid seksuaalelu saab eraldada ainult reproduktiivsest funktsioonist
- kaob andmete liiasus; - kaovad andmete muutmisest tingitud anomaaliad; 32 - tulemuseks on paindlik andmebaasi disain, mis on kergesti laiendatav; - normaliseerimine sunnib disainerit uurima ja tundma õppima iga atribuuti. 5. Terviklikkuse reeglite kirjeldamine. Millised on hea relatsiooni võtme omadused? Tuttavlikkus, lihtsus, stabiilsus, ei sisalda kodeeritud informatsiooni. Mis on reaalsed kasutusjuhud, millal ja milleks neid luuakse? Reaalne kasutusjuht kirjeldab protsessi konkreetselt, disainitaseme täpsusega, ekraanivormi väljade täitmise tasemel. Pööratakse tähelepanu sisend/väljund tehnoloogiatele. Näiteks kui kasutatakse graafilist kasutajaliidest, siis sisaldab reaalse kasutusjuhu kirjeldus seotud aknaid
monofunktsionaalne Ansambli keskmised tunnused - Inimesed oskavad hinnata elementide keskmisi suurusi mida kõiki eraldi ei tajuta. - Tajutavad tunnused võivad olla mittetriviaalsed Dihhotoomiad (3): Globaalne ja lokaalne taju - Globaalne – üldpilt - Lokaalne – detailid Taju liigub globaalselt lokaalsele: globaalse info eelistamine (kiirus, interferents) > globaalne tasand on varem kättesaadav ja automaatne - Piirtingimused Eelduseks mõlema tasandi võrdne: tuttavlikkus, keerulisus, identifitseeritavus, elementide sõltumatus – see võib olla lokaalse eelistamiseks globaalsele Joonte teooriad – pole piisavad. - Spetsiaalsed rakud ja rakkude tulbad erinevatel töötlustasanditel. Tarvis kõrgemat järku nägemisteooriat - Kortikaalsel tasandil on tõenäoliselt kõrgemate protsesside mõju mis aitab tähelepanufiltrit mõjutada Mis on kõrgemat järku taju kood? – kui erinevad nägemisvälja rakud võivad oma eelistusi
annaabi.ee 
