Kas vajame piire ja piiranguid? Maailmas on palju riike kus on tähtis, et oleksid piirid ja piirangud.Kui kas või ühes maailmariigis puuduksid reeglid siis oleks arvatavasti kogu maailm peapeale pööratud. Piire ja piirangudi vajab iga maailmariik.Eelkõige on piirangud olulised selleks et inimesed ei läheks oma mõtete ja tegudega üle käte ja ei hakkas tegema kriminaalseid tegusid. Igal erineval elatist teenival elualal on omad piirid ja piirangud, mida tohib ületada ja mida mitte.Kõige rangemad piirangud on pandud kõrgematele riigiasjadega tegelevatele aladele.Kui inimesed ei peaks nendest etteantud piirangutest kinni, siis istuksid arvatavasti palju inimesed vanglates
Kas vajame piire ja piiranguid? Eesti ühiskond liigub pidevate muutuste teel. Valitsusel on kohustus reguleerida inimeste elu ja leida võimalusi selle turvaliseks muutmiseks. Sellest tulenevalt luuakse uusi seadusi ja piiranguid, mis piiravad või keelavad teatuid tegevusi. Muidugi tuleks igasuguste piirangute kehtestamisel arutleda, kas millegi ära keelamine on antud olukorras just parim võimalus. Kas keelamine aitab saavutada vajalikku eesmärki? Milliseid muutusi toob keeld teistes eluvaldkondades ja lõpuks kumb on siis ikkagi suurem- kas kasu või kahju? Täiuslikus maailmas pole vaja seadusi ega piiranguid, inimesed on healoomulised ning õilsad. Nad hoiduvad teistele inimestele nii vaimsete kui ka füüsiliste kahjustuste tekitamisest. Kahjuks või õnneks on selline idülliline maailm olemas vaid raamatus nimega ''Gulliveri reisid'' 4. osas, mille autoriks on Jonathan Swift. Autor on kir...
Juba maast madalast õpetatakse meid elama reeglite järgi. Kui lapsepõlves ütlesid vanemad, mida teha võib ja mida mitte, siis nüüd hakkavad üha enam meie elu vormima seadused. Kuid kas on neid üldse vaja? Miks me ei või olla täiesti vabad? Peresisesed reeglid on olnud pikka aega tähtsaimad piirangud, mida me teame. Ema ütles, kui palju kommi süüa tohib ning keelas puutuda ravimeid. Hoiatati, et õues üksi liiga kaugele ei mindaks ning hoiduda võõrastest inimestest ja nende pakutavatest asjadest. Oma vanemaid tuleb austada ning neile ei tohi vastu hakata. Kodutööd tuleb ära teha ning õppida hästi. Taskuraha jagatakse tavaliselt plaani alusel. Veidi vanemana lubati kauem väljas olla, kuid siiski pidi kindlaks ajaks koju jõudma. Need perekonnas loodud reeglid õpetavad inimest hilisemas elus järgima ka teisi, riigi poolt seatud piiranguid. Ühe osa inimest ohjeldavatest reeglitest moodustavad eetika ja moraal. Need mää...
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine .................................................................................................
EESTI KUNSTIAKADEEMIA VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND “Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel” Essee Jana Soans Uusmeedia I Juhendaja : Ingrid Ruudi TALLINN 2014 Orgaanika kui masin ja masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel Alates tööstuslikust pöördest Inglismaal on arusaamine maailmast ja inimese mõtlemise olemus paljugi muutunud. Mehhaniseeritud keskkonnad ja linnastumine ning masinate laialdane kasutuselevõtt ja indiviidi kitsam spetsialiseerumine mingile kindlale alale on liitnud inimkonna üksteisest suhteliselt tihedalt üksteisest sõltuvate “rakkude” kogumiks. Tsüklilisus ja süsteemsus kui meie universumi omapära on inimese jaoks alati oluline olnud kui...
Euroopa kultuuripärandit kogu selle mitmemõõtmelisuses tuleb kõikide vahenditega säilitada ja levitada nii liidus kui väljaspool selle piire, eitamata asjaolu, et on äärmiselt soovitatav suhtuda nii avatult kui võimalik teistesse kultuuridesse, mis lisaks on alati olnud Euroopa kullaproov. Meie kultuuripärand, sealhulgas selle väljendusvormide mitmekesisus ning algallikate segunemine, nagu näiteks kreeka-ladina ning juudi-kristlik pärand, on ajaloo vältel asetanud Euroopa kõikide kontinentide etteotsa. See on tõestanud end innovatsiooni, arengu ja edu võrreldamatu tõukejõuna, mis levis kõikides
PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE Luunja Keskkool 11.Klass Astrid Metsoja SISSEJUHATUS Igasugune loodusvarade kasutamine, nagu ka põllumajandus, avaldab mõju looduskeskkonnale. Millised põlumajandusega seotud tegevused on ületanud keskkonnataluvuse piire, põhjustanud looduskeskkonna pöördumatuid muutusi või seadnud ohtu inimese heaolu ja tervise. LOODUSLIKU MITMEKESISUSE VÄHENEMINE Metsade raadamine Soode kuivendamine Kuivade alade niisutamine Põllumaade laienemine ja intensiivne kasutamine vähendab loodusliku mitmekesisust. MULLA EROSIOON Vihmametsade asemele rajatud põllud muutuvad aga paari aastaga viljatuks ning sidususe kaotanud mulla uhub vihmavesi nõlvadele rajatud põldudelt kergesti
Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle suhtes rakendati pehmeid kasvatusmeetodeid on tähendanud, et nad: · Ei saanud aru, millal on küllalt · Omasid nõrku sotsiaalseid ja isiklikke piire 7 · Olid vastutustundetud · Mõistsid valesti oma õigusi · Usuksid ja tegutsesid maailma nabana, olid peres domineerivad · Nende vanemad ei oodanud, et nad täidaksid kohustusi · Nad ei pidanud õppima neid oskusi, mida teised lapsed · Reeglid puudusid täielikult · Vanemad andsid liiga palju vabadusi
Religioon ja usk ning kuidas see meid mõjutab Viimastel aastatel on suuremat tähelepanu pööratud erinevatele religioonidele ja nende põhitõdedele. Kahjuks on jõutud nii kaugele, et mainides religiooni mõeldakse koheselt erinevaid riike vapustanud terroriaktidele ning islamile, langemata religiooni sügavamasse tähendusse. Tänapäeval ei saa tõmmata rangeid piire erinevate riikide ja religioonide vahele. Tahest tahtmata peame olema tolerantsemad inimest vastu, kelle tegemised ning maailmavaade on seotud mingi kindla usuga. Peamised probleemid, mis usuvabadusega seoses tekivad, puudutavad inimeste diskrimineerimist tema usuliste veendumuste ning väljavaadete tõttu. Inimesed, kes puutuvad igapäevaselt kokku usuga ning keda see ka tugvalt mõjutab, väidavad, et religioonil on tohutu mõju igapäevaelus peaaegu kõigile, palju suurem kui enamik inimesi
..............................11 paide linnuse hilisem ajalugu....................................................................................................12 Narva Hermanni linnus.......................................................................................................................15 Ajalugu......................................................................................................................................15 Natukene Liivimaast väljapool Eesti piire.........................................................................................17 Vidzeme.....................................................................................................................................17 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................18
“Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses” Kuigi prantsuse luuletaja Francois Villon (u 1431 – u 1465) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud Dante, Boccacio ja Petrarca, oli tema looming renessansi ideest veel puutumata. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab luule ometi silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Villoni poeetilise pärandi moodustavad kaks luuletsüklit:”Värsid” ehk “Väike testament” (1456) ja “Suur testament” (1461). Keskaegse kirjanduse jaoks ei olnud isikuväärtust ega idividuaalsust. Villoni kirjanduses see isiklikkus aga sünnib. Tema roll oma teostes mitte lihtsalt vaataja, vaid tegutseja, tema meenutab tihti iseenda oma teostes.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond TÖÖPOLIITIKAST VENEMAA, ROOTSI JA KREEKA NÄITEL Referaat Juhendaja: Pärnu 2015 1 TÖÖPOLIITIKAST VENEMAAL Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis – Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias – moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Hetkeseisuga on Venemaal umbes 143 miljonit elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud. Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav.
lükkas parve koos tüdrukuga keset kiire vooluga jõge. Nõnda lõppeb see novell. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Novell algab ühe maastiku kirjeldusega. (Üldse on Gailiti siinsetes novellides palju loodusobjektide nimetamisi: näiteks sumbkingustik, vaarastik, sulglohustik, joovik, küüvits, sugassõnajalg, soopihl.) Kirjeldatakse ka ühte meest, Madis Parvit, kes on ihne mees, kes tahtis aina laiendada oma mõisa piire, ümberkaudsed talud ja väiksemad kohakesed, isegi sood ja rabad said üksteisejärgi temale. Endale ehitas ta häärberi, kuid nähes kui kulukas see oli, jättis ehituse pooleli ja elas üksi seal ühes suuremas ruumis kägisevas voodis. Tal oli üks tütar Kadri, kes elas linnas, ta oli isaga tülis ega suhelnud temaga. Ühel sügisööl Madis tapeti linnas ja Kadri tuli maale elama. Kui alguses käis ta
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Teenindusjuhtimise eriala Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile Venelased... Millised nad on? Täiendatud kodutöö Katrin Sillamäe PS -2-S-E-tal Tallinn 2009 Sissejuhatus Venelased... Millised nad on? Kuigi nad elavad juba aastasadu meie kõrval, pole sellele hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nend...
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist.
Meedia – see on vabadus ja vastutus Tänapäeval on meedia meie jaoks midagi sellist mida on võimatu mitte tähele panna. See puudutab meid kõiki. Meedia on tänapäeval niivõrd suure osakaaluga, et võib öelda : see isegi mõjutab masse. Kuid seejuures peab see kindlasti pidama kinni teatud piirides. Ühelt poolt on meedia vabadus, kuid teisalt ka vastutus. Võib öelda, et Eestis on meedia suhteliselt vaba. Ajakirjanikele pole seatud erilisi piire mis piiraks nende vabadust. Enamasti võivad nad kirjutada kõigest. Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks. Tihtipeale ongi juhtunud, et ajakirjanikud liialdavad ning kritiseerivad üpris teravalt. Kuid
Piirid meis ja meie ümber Elame maailmas, kus valitseb 21. sajand ja kõik, mida me näeme on omavahel ühendatud. Näiteks 100 000 aastat tagasi, ei kujutatud ette, et inimene räägib kellegi teisega, olles ise tuhandete kilomeetrite kaugusel või, et keegi astuks samme suure helendava täpi peal maa kohal, mida nüüd kutsutakse kuuks. Seda kõike on võimaldanud meile maailma globaliseerumine, kuid suuremate võimalustega kaasneb ka rohkem piire nii meis kui ka meie ümber ja rohkemate piiridega kaasnevad omakorda suuremad rikkumised. Igale poole, kuhu me ka ei vaataks, võime füüsiliselt näha mingeid piire, olgu nendeks siis, kas silma-, metsa-, riigipiir või mingi muu selline, tuleb see piir siiski ületada, et saada teisele poole. Aga alati ei pruugi see nii kerge olla, näiteks jõudes silmapiirile, avanaeb ainult jällegi uus ja viimaseni jõuda polegi võimalik. Võib juhtuda ka nii, et ei pääseta üle riigipiirist
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käituvad
eestlastest Saksa poolel ja seda Venemaa range kommunistliku reziimi pärast. Lähtuti põhimõttest - hädakorral võib Kuradi väljaajamiseks kasutada ka Peltsebuli abi. Paljud lootsid, et kordub 1918. aasta situatsioon kus mõlemad Eestit okupeerinud suurriigid, Venemaa ja Saksamaa, kurnavad ennast sõjas vastastikku välja ja nii avaneb ehk võimalus Eesti iseseisvuse taastamiseks. Eesti iseseisvus oli eesmärk, mille nimel tasus võidelda ja püüda Eesti piire uue Nõukogude okupatsiooni eest kaitsta. 3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult? Eestlasi süüdistatakse tihti II Maailmasõjas koos sakslastega sõdimise pärast, samal ajal kui kõik demokraatlikud riigid olid hitlerliku Saksamaa vastu. Kuid tuleb arvestada seda, et eestlastel selles olukorras, kuhu nad sattunud olid, polnud antud võimalust valida
Piiride taju näitab inimese tarkust Igaühel on oma sisemised piirid, mida me ei ületa. Kõigil on see individuaalne. On piire, mida ei suudeta ületada südametunnistuse pärast ja on piire, mida ei saa ületada seaduste ja reeglite tõttu. Iga inimene tunnetab oma piire omamoodi. See, mis on minu jaoks õige, võib olla kellegi teise jaoks täiesti vastuvõetamatu. Igaüks teab ise, kus see piir neil jookseb. Tihti ei suuda ma kindlaid asju teha südametunnistuse tõttu. Pole vahet, kas keegi ei näe või ei kuule, aga kui ma ise tunnen, et mu teguviis on vale, siis ma ei suuda seda oma südametunnistuse tõttu teha. Me kõik teame ise, milleks me oleme suutelised ja milleks mitte. On olnud indiviide, kellel puudub täielikult
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber määravad meie elu ja me ei saa neist üle ega ümber. Me ei saa hüpata üle iseenda varju. Me sipleme nagu kärbsed ämblikuvõrgus oma ja teiste loodud piiride rägastikus. Piirid seab meile maailm milles me elame, ja osa piire seame me endale ise. Eksisteerivad piirid meis endis ja piirid väljaspool meid. Sisemised piirid tulenevad meil isiksuslikust omadustest, temparemendist, mis on suures osas kaasa sündinud. Kas me oleme kartlikud, konservatiivsed, passiivsed ja lepime üsna rahulikult nende piiridega, mis on meile seatud väljaspoolt? Või oleme me aktiivsed , agressiivsed, rahutud ja ei taha, ei suuda leppida meile seatud piiridega? Kas me oleme kuulekad, juhitavad või oleme me ise juhtijad,
Päevavalgusteguri arvutus (%) Päevavalgusteguri arvtustus Akna suurus (%) Valgusläbivustegur 10 30 50 70 0,2 0,39 1,18 1,96 2,75 0,4 0,78 2,35 3,92 5,49 0,6 1,18 3,53 5,88 8,24 Jahutuskoormuse arvutus (W/m²) Jahutuskoormus, IDA Akna suurus(%) Päikese läbivustegur 10 30 50 70 0,2 16,2 48,6 81 113,4 0,4 32,4 97,2 162 226,8 0,6 48,6 145,8 243 340,2 Jahutuskoormus, LÕUNA Akna suurus(%) Päikese läbivustegur 10 30 50 70 0,2 17,64 52,92 88,2 123,48 0,4 ...
Normid ja reeglid on paigas, meie kohustus on neid täita. Kas neid ka korrapäraselt täidetakse ongi õpetajate ja juhatuse eesmärk/kohustus jälgida. Selleks peavad õpetajad tegema suurt vaimset tööd (rõhutades sõna vaimset), nii iseenda kui õpilastega. Kõik õpetajad soovivad teha oma tööd pädevalt ja hoida õpilastega häid suhteid. Ja enesekehtestus on õpetajale enamasti suur väljakutse. Distsipliin ja selle kehtestamine on vajalik, et õpilane teaks ja tunneks oma piire. Kui piire ei ole, siis ei tea õpilane, mida temalt oodatakse ja kuidas käituda. Distsipliini korraldust saab õpetaja tagada oma kehakeele ja seletuse kooslusena. Kui õpetaja suudab ennast kehtestada klassi ees ja selle ka säilitada aitab see kaasa nii õpetamisele kui õppimisele. Distsipliini tagamise võtmesõnaks ongi enese kehtestamine ja seletustöö. Välistatud aspektid sealjuures peaksid olema võimul (karistamine, süüdistamine) põhinevad
noori inimesi on kergem mõjutada, kui loobutakse oma võimu kasutamisest nende 3 kontrolli all hoidmiseks. Mida rohkem sa kasutad võimu selleks, et inimesi kontrolli all hoida, seda vähem suudad sa nende elu tegelikult mõjutada (Gordon 2003). 4 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE Piire saab seada ainult kasvataja-isiksus, kes peab olema teadlik nii enda voorustest kui ka puudustest. Lapsi tuleb mõista sellistena nagu nad on. Neid juhendades, toetades ja abistades pannakse paika ka reeglid. Laps ei õpi iseseisvust, sõltumatust ja üksteisega arvestavat suhtlemisviisi ilma rituaalide ja piirideta. Samuti ei saa ta ka vabadust tunnetada ilma korra ja vastutuseta. Seal kus piire pole, valitseb ebakindlus ja lapsed hakkavad järele proovima, kui kaugele nad minna tohivad (Rogge
Kõige levinum kliimavöötmete jaotus on järgmine: 1) ekvatoriaalne vööde 2) lähisekvatoriaalne vööde 3) troopiline vööde 4) lähistroopiline vööde 5) parasvööde 6) lähispolaarne vööde 7) polaarne vööde. Sarnaselt soojusvöötmetega paiknevad ka kliimavöötmed vöödena ümber maakera. Kliimavöötmeid eristab soojusvöötmetest ühtlasem ilmastik vöötme piires, samas on aga erinevalt soojusvöötmete piiridest kliimavöötmete piire raskem määratleda. Kuhugi täiesti täpseid piire tõmmata ei olegi võimalik. Kliimavöötmete piirid ei ole sirged, vaid kõverad. Seda põhjustavad ülejäänud kliimat mõjutavate tegurite nagu maismaa ja ookeanide paigutus, hoovuste mõju jms.
puutuma vanuseastmelt just teismelistega. Teismeliste mälu areng on sootuks teine kui lastel ning täiskasvanutel, kuna murdeeas muutub laste suhtumine õppimisprotsessi. Sel perioodil ei ole koolitund nende jaoks ainult teadmiste kogumiseks vaid ka suhtlemiseks. Ainult siis võib nooruk kaaslased unustada, kui õpetaja seletab midagi väga huvitavat või korraldab tunnis midagi meisterliku. Murdeeas tekivad isiklikud huvid ja harrastused ning teadmised sageli ületavad kooli õppeprogrammi piire, areneb inimesetundmine ja isiksuse hindamise kriteeriumid, tekivad uued õppimismotiivid, mis on seotud tulevikuplaanide ja ideaali kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103). Kognitiivse arengu seisukohalt on teismelised mööduvad üleminekuga teadusmõtlemisest süsteemse mõtlemiseni, sel perioodil suudavad nad aina rohkem mõelda abstraktsetest teemadest ja hüpoteetilistest olukordadest. Kui rääkida otseselt mälust, siis võib see meid üllatada oma mahukuse seisukohalt
Piirid meis ja meie ümber Essee raamatu ,,Meister ja Margarita" põhjal Inimene on piiratud olend, piiratud kõikjal, ükskõik kas vaadelda piire käitumisnormide, viisakuse ja seadustena või suutmatuse, küündimatusena mõista või uskuda seda, mis esmapilgul tundub võimatu. Mis juhtub, kui eemaldada piirid, näidata inimestele seninägematut? Ma väidan, et piirid annavad inimestele turvatunde, isegi kui vahel tundub vastupidi. Olla piiratud on elada mugavalt, tunda, et kõik on kontrollitav, süsteemne. Kui vaadelda raamatud ,,Meister ja Margarita", saame näha, et inimesed, kes kohtusid Saatanaga ehk kõige
Laengukandjate suunatud liikumist nim. elektrivooluks. Voolu tekkimisel on vajalik vabade laengukandjate olemasolu. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Tüüpilised juhid on metallid.Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. Nad sisaldavad väga vähe laengukandjais. Pooljuhid on saanud oma nime vahepealse elektrijuhtivuse järgi juhtide ja dielektrikute vahel. Laengukandjad pole küll tihti vabad, kuid ei ole neid raske vabaks teha. Kindlaid piire kolme ainete rühma vahel pole.Elektrivoolu iseloomustamiseks on voolutugevus. See näitab , kui suur laeng läbib ahaühikus juhi ristlõiget. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate suund. Voolutugevus ühikus on üks amper. Inimkeha juhib elektrit suhteliselt hästi. Kui kuivasid juukseid kammida, võivad need elektrit täis minna, aga siis kui kamm teha märjaks, siis need juuksed ei tõmbu kammi külge
ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kas on siis meil seda vaja?? Kuigi Eesti riik on väike, tal on vaja kaitset. Kaitsevägi ei tähenda ju ainult metsas passimist ja ringide jooksmist. Kaitsevägi valvab ka piire ja õhutsooni. Keegi peab seda ju tegema. Siinkohal võiks mõelda, kellel ikka seda Eestit vaja. Kuid piire kasutatakse kontrabandistide poolt narko ja teistes ebaseaduslikkes ärides. Ning on vaja kaitsest selle eest. Politsei ei jõua kõigega tegelda. Samuti kriisi olukordades on vaja väge. Praeguses maailmas ei tea iial mis võib juhtuda. Määsumeelsus aina tugevneb ning ajakirjandus õhutab seda veel rohkem. Seega sõjaväge on vaja kriisiolukordade lahendamiseks.
pare maks, tublimaks turvalisuse ja optimaalse Kasvatusprotsess on tee arengu eest juhendamiselt iseseisvusele Vanemate kasvatusülesanded 1. Esmaseks ülesandeks on lapse turvalisuse tagamine 2. Lapsevanem peab olema lapsele eeskujuks ning pakkuma malle, mida järgida 3. Raskeim ülesanne on normide ja väärtuste esindamine; lapsele seaduste ja korra sisendamine Vanem teeb seda, mis tundub õige, kuid lastel on kombeks piire proovile panna Vanemate kasvatusülesanded Kasvatusülesanded Hea arendamise võtteid 4. Hädavajalikud on Lugege lapsele lapse ja kasvataja Kasutage vanasõnu, kõnekäände head suhted (usaldus) Mängige lapsega Ühine söömine Võimaldage käelist tegevust Aidake kaasa tolerantsusele Kasvatusstiilid
abil ja ähvardustele tuginedes – miks eeldame, et see lastele sobida võiks? Lastes äratab seesugune käitumine täpselt samu tundeid mis täiskasvanuteski. Niisiis on oluline, et lapse ja täiskasvanu vahel tekiks usaldussuhe. Hea ja tõhusa usaldussuhte eelduseks on aga selline kasvatusstiil, kus austatakse nii lapse kui täiskasvanu õigusi ning oluliseks peetakse lapse ja vanema vahelist kokkulepetel põhinevat suhet. Vanema ülesandeks on seada lapsele piire, mis arvestavad lapse vajaduste, huvide, arvamuste ja isikupäraga. Lapsel on kergem nõudmistest ja käitumisreeglitest kinni pidada, kui ta on kaasatud perekonna otsustesse, tema seisukohti on küsitud ning nendega võimaluste piires ka arvestatakse. Kui laps teeb pahandust, tuleb rääkida lapsega, ning uurida, kuidas laps tekkinud olukorda selgitab. Igal käitumisel ja tegevusel on oma loogika ning oma põhjendus on ka lapsel.
Ühismängu eriti ei ole 4-5 aastased Kognitiivne areng Sotsiaalne tase Liigutusmäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Seisab toeta Voolib Mängult ja Asetab Arenenud suurem ühel jalal kolmest osast päriselt esemeid ette osa keeleoskusest Hüppab kujukesi Kirjanduspalade taha ja Räägib tunnetest tagurpidi ja Lõikab läbi mängimine kõrvale Katsetava piire ja ühel jalal ümmargusi Nimetab või mõtestavad oma Põrgatab kujundeid näitab pildil käitumist palli Lõikab puuduvat osa Ühismäng (eelistab Oskab kleebib Leiab eseme mängida jalgrattal Ehitab paarilise täiskasvanuga) suunda klotsidest Oskab leida
mitmekümne kilomeetri kaugusel Narva jõest ida pool ja kagus teisel pool Petseri linna. Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) ja kogu Petserimaa Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940 säilis Jaanilinn Eesti osana. Pärast teistkordset okupeerimist 1944 muutis Nõukogude Venemaa ühepoolse otsusega enda piire Eesti NSV-ga. Jaanuaris eraldati Jaanilinn halduslikult ülejäänud Narvast ja viidi see üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Samal aastal eraldati 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblasti Petseri rajoon. 23. augustil 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise Pihkva kubermangu ala, millest moodustati Pihkva oblast. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon.
Tuumas asuvad positiivelt laetud prootonid ja neutraalsed neutronid. Tuuma ümber tiirlevad oma orbiitidel elektronid, mis on negatiivse laenguga. Planetaarmudel: Aatomi keskel asub positiivselt laetud aatomituum, millesse on koondunud aatomi mass. Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber päikese. Kaasaegne aatomimudel: Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga.statsionaarne olek e ajas muutumatu olek, mil aatom ei kiirga, ning teisest küljest aatom kiirgab (neelab) teatud koguse energiat ainult üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise. Bohri postulaadid: Stats. Oleku- aatom võib viibida
nendega ei ole võimalik kaubelda. Me võime neid teada või mitte tunda, kuid rikkuda neid ei saa. A. Einstein on öelnud, et kui inimesel õnnestuks rikkuda kasvõi ühte loodusseadust, siis Universum variseks kokku. Nii on osooniaugud ja kliima muutused tekkinud kõigi loodusseaduste järgi, mitte neid rikkudes. Tegevusvabaduse suurendamist võimaldab loodusseaduste parem ja täpsem tundmine. Vabadusele paneb piire ka kultuur ning ka usk. Näiteks mosleminaised peavad katma enda pea ja keha, et vältida võõraste meeste pilke. Juutidel ja moslemitel tehakse usu tõttu ümberlõikamisi. Juutidel toimub see siis, kui laps on alles mõne nädala vanune. Seega ei ole noorukil selles mingisugust sõnaõigust. On ka selliseid kultuure, kus ei vaadata soosivalt naisi, kes soovivad end harida või töötada. Tihti võib juhtuda, et me käitume just nii nagu ühiskond seda soovib, sest kardame erineda.
Kõige tähtsam on probleemi tunnistamine! Loomulikult oleme ennetustööga jälle natuke hiljaks jäänud ning peame nüüd tagajärgedega tegelema. 4. Halb kasvatus Laps sünnib siia ilma vajadusega tunnetada ja teadvustada, kas ja kus on piirid. See on temasse looduse poolt sisse kirjutatud programm. Kui lapsepõlvekasvatus on olnud kõikelubav või kui lapsega pole tegeletud, siis jäävad tal piirid välja arenemata. Ta vajab neid piire sama palju kui õhku. Sellist lapse elutunnetuslikku vaakumit toidab headusest vohav vabakasvatus. Hiljemalt teismelisena, murdeeas, hakkab ta piire jõuliselt otsima ja kompama. Seda siis juba väljaspool oma kodu: koolis, tänaval, baarides jne. Alkohol, narkootikumid, möllud, joomingud, laamendamine, lõhkumine jne. Kui ta ikka piire ei leia mida tohib, mida mitte - siis hakkab ta vägivallatsema teiste omasuguste ja eelkõige endast nõrgemate kallal.
piire ületav ) jumal peaks meile olema juba loomukohane ja meile seesmiselt omane. Augustinuse öeldud lause, kus ta leidis jumala iseendas on selle arutluse lõpuks suhteliselt asjakohane. Kui me leiaks Augustinuse lausesse mingi sobivama sõna jumala asemele oleks see lause ka kõikidele vastuvõetav. See sõna oleks immanentse definitsioonist tulenevalt mina ise või kui panne see lausesse- Augustinus : Otsisin iseennast kõikjalt, kuid leidsin omaenda hinges. Mina ise on kogemuse piire ületav suurus, mis on omane meie loomusele ja sisemiselt on ta meil kõigil olemas. Siinkohal jõuan järeldusele, et kõike hõlmav maailmamõistmine on meie loomukohane ning eksisteerib meis kõigis, aga selle defineerimatu suuruse leidmine enda hingest ei ole kõige kergem ülesanne. 4.) .polaarsed -dnjana-bhakti - Minus tekkis kohe arutelu armumise ja armastuse piiridest, kus üks lõpeb ja teine algab. Muidugi on selge, et mõlema piirid puudutavad üksteist päris selgelt
merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad reformid kogu Euroopas, deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust, kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, kirik allutati enam riigivõimule-ei pälvinud rahva poolehoidu, keelati piinamised ja kaotati surmanuhtlus, kehtestati seitsmeaastane koolikohtustus, kaotati pärisorjus-linnades tsunftisundus, Austria jagati kümnekonnaks piirkonnaks, riigikeeleks saksa keel. FRIEDRICH II keelas piinamised, kehtestas
Väga paljud noored loevad ning harivad end meediaga. Kui aga on sinu ümber pidev kollane kõmu, siis sinu väärtushinnangud muutuvad ka selletõttu, kuna meedia on noorte eeskuju. Saadakse aru, et skandaalide tekkimine ning enda rikkumine ongi tänapäeval õige. Minna reality show saadetesse ja teha nn.15min labast kuulsust – nii peabki! See täiesti vale. Meedia loob noortele valesid maailmavaateid ning väärtushinnanguid. Meediale peaks seadma mitmeid norme ja piire. Peab mõtlema mitmekülgselt. Tuleb mõelda ühiskonnale, järelkasvule ning kvaliteetsele ajakirjandusele. Sõnavara ja teksti kasutamine võiks olla läbi töödeldud ning kontrollitud, et ei oleks ebameeldivaid kõmutekste kui ka mitmesuguseid valesid arusaamatusi. Noorte õigemad väärtushinnangud kujuneksid selletõttu paremini. Pole liialt kollaseid uudiseid ja kriitikat, saaksid nad aru ka positiivseid uudsite külgi
aastal doktoritööd „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“. Valdur Mikita esikteoseks nimetatakse luuleraamatut „Äpraduse rõõm“, kuigi see seostub tugevalt tema doktoritööga „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“. Mikita enda sõnul on „Äparduse rõõm“ mõnes mõttes selle materjali ülejääk, mida ei saanud teadustöösse sisse kirjutada. Teoses aga uurib Mikita semiootika, keele- ja luulemängude abil keele ja kirja piire, märgisüsteeme ja kommunikatsiooniäpardusi Järgmiseks teoseks on 2001.aastal ilmunud „Rännak impampluule riiki“,mis asub luule, esseistika, semiootika ja teoreetilise kirjandusteaduse piiril, uurides keele ja mõtlemise vahekorda ning luule piire. „Kirsiõieturundus: visioon alternatiivsest turundusest“ on Valdur Mikita 2004.aastal ilmunud essee, mis käsitleb turundust. „Metsik lingvistika: sosinaid kartulikummardajate külast“ on 2008. aastal ilmunud esseekogumik,
,,hädaseisund". Erinevalt teistest karistusseadustiku terminitest avavad need sõnad oma tegeliku sisu üsnagi adekvaatselt. Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ning ,,kaitse". Seega tuleb eeldada, et kõigepealt peab olema käes ,,häda" ja alles siis saame hakata rääkima õigusest ,,kaitsele" ehk häda likvideerimisele. On teada, et hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See on õiguspärane kui ei ületanud hädakaitse piire. Kuid kas hädakaitse on seaduslik või mitte? Heaks näiteks siinkohal on Ida-Virumaal toimunud pussitamine, kus majaperemees tekitas kehalisi vigastusi kolmele öösel tema majja tunginud mehele, kellest üks hiljem haiglas suri. Selle loo puhul tundub enamikule inimestele ilmselge, et vangi peaks minema majaperemees, kuna just tema tekitas kehavigastusi, millesse üks suri ja teised haiglaravi vajasid.
· Enne külili pööramist asetada padi pea ja kaela alla (pilt 1). Pilt 1 2. Külili asendi toestamine: · Asetada külje toestus talje nõgususse (pilt 2, 3). Pilt 2 Pilt 3 · Asetada selja taha või madratsi alla pikuti kokku rullitud padi (pilt 4) ja vajadusel tõsta üles voodi võre ehk piire, et seljatoestus ei vajuks ära (pilt 5). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 · Asetada keha esiküljele kaisupadi, mis toetab patsienti eestpoolt (pilt 6, 7). Pilt 6 Pilt 7 · Asetada padjad patsiendi pealpool asuva jala alla kubemest varbaotsani (pilt 8, 9, 10, 11).
Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt Ungari helilooja (1811-1886) Rajas uue interpretatsioonisuuna – klaverile kõlajõu andmine Pianistina oli pidevalt ringreisidel „Lisztomaania“ – tohutu populaarsus Käis kaks korda Eestis „Rännuaastad“ – klaveripala Kontsertetüüdid „Transtsendentsed etüüdid“
Vahvärk Konstruktsioonid Traditsiooniline vahvärkkonstruktsioon on puitdetailide võrgustik, mis on omavahel ühendatud erisuguste liitetappide ja puupunnidega. Ei mingeid naelu, ühenduspolte ega kruvisid! Alates 10. sajandist ehitati kogu Euroopas keeruliste, ühendatud vahvärk- katusekonstruktsioonidega massiivseid hooneid, mis isegi tänapäeval näivad trotsivat ehitusinseneriteabe piire ning on kõige märkimisväärsemad arhitektuurilised meistriteosed maailmas, pakkudes ilu ja inspiratsiooni. Puitmajade voodriks kasutatakse põhiliselt laudist või krohvi, paljud horisontaalpalkmajad jäetakse väljastpoolt aga üldse vooderdamata. Vähem esineb vahvärk-tüüpi (Fachwerk) seinu, kus puitsõrestiku detailid (postid, diagonaalid ja rõhtvööd) on nähtaval ja sõrestikuvahelist osa katab krohvi- või laudisekiht. Näiteid Vahvärk konstruktsioonidest :
Novell ,,Korvitegija Siimu õnn" 1. Novelli idee- Ära aja taga õnne, see tuleb ise sinuni kui kannatlik oled. 2. Novelli lõpp jäi väga segaseks.Ei saanud aru kas Siim sai siis lõpuks rikkaks meheks või see oli justkui väljamõeldud lugu. 3. Gailiti novell oli parema lahendusega ja lõppes selgelt. Vallaku novell oli kerge lugemine oli aga ootamatu ja arusaamatu lõpuga. 3.1 Gailiti novellis oli vähem kõrgeid tegelasi, Kerill-Kerkerill oli ainus kes ületas piire, Ta lendas üle aia ja tahtis lennata ära lõunamaale.Teised lauda loomad seda ei teinud ehk siis nad olid madalad tegelased ja liikumatud.Nende tegevus oli vaid lauda piires. Vallaku novellis oli kaks kõrget tegelast-korvitegija Siim ja rändaja .Nad ületasid piire, Siim käis kulpe müümas väljaspool oma kodu ja käis ka Pärnus korve müümas.Rändaja liikus suuremaid vahemaid.Selletõttu võib neid ka liikuvateks tegelasteks nimetada
enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused Laps tunnetab piire ilma käskude, keeldude ja karistusteta; Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt; Laps peab kõik ise ära proovima; Areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Täname tähelepanu eest!
Kaalub keskmiselt 400 grammi. Põhilise toidu moodustavad umbrohtude seemned, mahavarisenud teravili, rohttaimede rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud. Hunt Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Talvel elavad hundid kindlal maaalal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses.
1a fraasid Feared natural predators- kardetud looduslikud kiskjad Beyond the limits- piire ületades/piiridest kaugemale Developed such a special bond- loonud (sellise) erilise sideme Brought up on a farm- farmis üles kasvatatud How to interpret- kuidas tõlgendada/selgitada Dedicated to- pühendunud (millesegi) A unique and unforgettable- eriline ja unustamatu The negative perception- negatiivne mulje He aims to sh savagely fierce ow people- ta soovib näidata inimestele The ferocious and mindless- metsik ja tundetu Are portrayed in the media- kujutatakse meedias
Kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest Tarbimisühiskond - ühiskond, milles kaupu tarbitakse üle tegelike vajaduste LOOSUNG ÜHISED ARUSAAMAD Eeskujud – zen-budism, hinduism Vabadus Lihtsus Siirus Loomulikkus Looduse armastamine Free love Muusika, kunst, luule VASTANDUMINE Vastanduvad tarbimisühiskonnale Valitsusele Ei võta seadusi omaks Ei sea endale piire TARBIMINE TARBIMINE prügikasti toit pakendivaba elu taaskasutamine MAITSEEELISTUSED Raamatud Luule Elav muusika VÄLIMUS pikad juuksed kirkad värvid pärlitest käenöörid ja kaelakeed liibuvad trikoosärgid nn trompetpüksid heegeldatud murumütsid Vestikesed maksiseelikud ja platvormkingad helesinised kulunud teksad ja teksajakid ruudulised särgid
kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika Sots.demid sõlmisid lepingud Poola, NSVL, Ida-Saksamaaga ja Tsehhoslovakkiaga = Sm tunnustas 1945 väljakujunenud piire · 1989 Berliini müüri lammutamine · 3.okt 1990 Sm taasühinemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
