järgides eetilisi ja elukeskkonnaga sobituvaid tegevusmõhimõtteid.1 Traditsioonilises tähenduses on kvaliteet vastavus tehnilistele standarditele, terviklikus kvaliteedijuhtimises lähtub kvaliteet kliendist ja tema nõudmistest. Kvaliteet ei tähenda lihtsalt parimat, kvaliteetsus tähendab seda, et klienti varustatakse sellega, mida ta tahab, millal ta tahab ning selle hinnaga, mida klient endale lubada võib.2 Majutusettevõtte puhul tajub klient kvaliteeti nähtavasti peamiselt läbi teeninduse kvaliteedi, kuna ettevõtte personaliga on kliendil vahetu kontakt. Samuti on oluline roll toodete kvaliteedil näiteks numbritubade puhtus, hommikusöögi väljapanek, toidu kvaliteet jne. Ka väiksed detailid võivad suurt rolli mängida ning kvaliteetse ebakvaliteetseks muuta. 1 2
Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri Hea jätk - kui joone kõverus teatud punktis ei muutu, siis tajutakse kujutist ühtse tervikuna ( kaitsekuju, värv) 5. Leia ja selgita mõisted. A) Valivus e. selektiivsus - Objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pööramine ka rohkem tähelepanu. B) Püsivus e. konstantsus (vormitaju). - Inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. C) Taju kestvus e järeltoime - Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus. D) Struktuursus – tundmatule nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes objekti nimetus v kategooria E) Liikumisparallaks lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini,vaatleja liikumisele vastassuunas
ülekandmiseks Vastus 5 Evangelista Torricelli Uuris jugade voolamist Vastus 6 Hans Thoma Arendas välja aksiaalkolbmasina Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Millist materjali alltoodud loetelust tajub induktiivandur kõige paremini (kõige kaugemalt)? Vali üks: a. Tavaline teras b. Roostevaba teras c. Messing d. Alumiinium e. Vask Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Mis on roboti täiturseade? Vali üks või enam: a. Täidab roboti liikumisfunktsioone ning tema põhiosaks on üks või mitu manipulaatorit b. Käituri (rattad, roomikud või sammumehhanism) olemasolul on täiturseade mobiilne ning võib liikuda mööda tsehhi territooriumi. c
panevad trummikile võnkuma ja levivad sealt edasi keskkõrva. Liikuma hakkavad kuulmeluukesed annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Tekivad närviimpulsid, mis kanduvad peaajju. 3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5.Kuulmishäireid võib põhjustada: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi osa ravimeid. 6.Kuidas säilitab inimene tasakaalu? Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7
Lõhna tajumise häired ja selle põhjused Toiduainete sensoorse hindamise alused Lõhn Lõhn-toidu organoleptiline omadus inimene tajub oma lõhnaanalüsaatori ehk nina abil Lõhnaaistingu tekitab enamasti gaaside segu nuusutamisel satuvad kergestilenduvate ühendite molekulid koos sissehingatava õhuga ninasõõrmetesse, kust kanduvad nina ülemise piirkonna limaskesta haistmisepiteelil asetsevate retseptoriteni, mis reageerivad lenduvate ainete osakestele > lõhna tajumine. Ajju edastatud signaali tulemusena tekib inimesel vastav käitumismuutus
Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest. Tunnuste ülekandmine inimene asetab tajutava isiku teatud kategooriasse ja omistav selle isikule selle kategooria omadusi. Samastamine - inimene üritab teise inimese mõtetega samastuda
Taju Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. Taju omadused ja liigid Püsivus inimene tajub objekti muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. Valvus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega.
oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika mängimine, loomine ja kuulamine.*Personaalne intel 1)interpersonaalne tajub ja mõistab hästi teisi; 2)intrapersonaalne tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg: 1)seesmine komponent info hankimine, probleemi käsitluse planeerimine, teadmiste kohandamine. 2)kogemuslik komponent - korduvas situatsioonis kasutame teadmisi automaatselt. 3) seotus väliskeskkonnaga eri kultuurid seavad esiplaanile erinevad ülesanded ja oskused. IQ test 1904 (Alfred Binet & Theodore Simon) tegid laste vaimse arengu testi. William Stern võttis tarvitusele
TAJU JA AISTINGUD TAJU Taju on tunnetusprotsess Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta
Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. ......... Inimese haistmiselundiks on keel. ........ Inimese kompimiselundiks on nahk. ......... Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. ......... Väikeaju paikneb kuklas. ........ Väikeaju reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. ........ Õige: Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. Õige Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit.
Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. ......... Inimese haistmiselundiks on keel. ........ Inimese kompimiselundiks on nahk. ......... Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. ......... Väikeaju paikneb kuklas. ........ Väikeaju reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. ........ Õige: Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. Õige Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit.
kirjeldasid oma elamusi. Aasta lõpus koostasime pildialbumi ja kinkisime selle klounidele. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: Nukuteatri külastamine Estonia talveaia külastamine Igal asjal oma aeg Pöörati tähelepanu eesti kuulturile, rahvuskommete omandamisele mardipäev kadripäev jõulud rahvariided rahvapillid Igal asjal oma aeg Projekti käigus: Laps tunneb huvi eesti keele vastu. Laps kuulab ja tajub eesti keele kõla. Laps rikastab sõnavara. On tutvutud rahvakommetega. Läbi mängu omandatakse kergemini eesti keel. Laps tunneb rõõmu tegevusest. Igal asjal oma aeg Projekt andis lastele teadmisi linnast, eesti kultuurist , mida saab edaspidi ära kasutada. Suhtlemises on kadunud ära nn keelebarjäär. Laps kuulab ja tajub eesti keele kõla ja vastab õpitud sõnavara piires. Kohtumiseni!
LASTE ARV, ÕNNASPOSITSIOON JA - SUHTED Sissejuhatus Kui vanemad soovivad rohkem kui ühte last, siis on nende loomulik soov ja ootus, et lapsed armastaksid oma õdesid-vendi ja hoolitseksid nende eest Kogemused näitavad siiski, et harva kujunevad suhted heaks ilma vanematepoolse koostööta Laps, kes on harjunud, et kogu tähelepanu on tema päralt, tajub ões-vennas ohtu ja võistlejat Millest saavad probleemid alguse? Vanemad pööravad ühele lapsele rohkem tähelepanu kui teisele/teistele. Tavaliselt neelab vanemate tähelepanu noorim laps Kui laste endi suhtlejaomadused on erinevad Nõrga tervisega, sageli haigestuv, füüsilise või vaimse erivajadustega laps saab endale rohkem tähelepanu, nii positiivset kui ka negatiivset Laste sünnijärjekord ja selle mõju
Agatha Christie ,,On kurjust päikese all" Tähtsamad tegelased: Hercule Poirot Arlena Marshall Linda Marshall Kenneth Marshall Patrick Redfern Emily Brewster Poirot`l tekib tervisega probleeme ja miss Lemon organiseerib talle puhkuse väikesel saarel Devoni ranniku ääres. Aga niipea, kui Poirot jala maale saab tajub ta õhus pinget. Vestelnud teiste puhkajatega, saab talle selgeks, et oodata võib kõige hullemat... Ja tõepoolest, õige pea leitakse rannalt näitlejanna Arlena Marshall´i laip ning Poirot`l tuleb taas välja selgitada, kes naise tappis. Arlena Marshall oli ilus , võluv, ta oli naine kellesse mehed kergesti ära armuvad ja kellest nad ka kiiresti tüdinevad. Arlena Marshall oli abielus Kenneth Marshall´ga, kuid neil ei olnud õnnelik abielu. Pr.Marshall´il oli salasuhe Partrick Redfern´ga, kes olid samal saarel koos, kuid ka Mr.Redfern oli abielus Christine Redfern´iga. Linda Marshall oli Kenneth Mershall´i tütar, ke...
Konflikti lahendamisks on kolm võimalust: ennast habemenoaga ära tappa, saades nii lahti kõikidest piinadest (seadis eesmägi, et see juhtub tema 50.sünnipäeval); enda üle naerda; näha rõõmu pisiasjades. Hermine kohtumine Harryga, paneb Harry tundma rõõmu pisiasjadest näiteks tantsust, mida Hermine talle õpetas. Hermine hakkas domineerima stepihundi üle (natuke). Magiline teater 1. Esimest korda 50 eluaasta jooksul naudib Harry peaoelamust, tajub ühtsuse joovastust, hullumeelset eneseunustust, oskab märgata "kiirgust iseenese käest pääsevas pilgus". Kaotab iseenda, isiksus lahustub. "Ma polnud enam mina." 2. Kohtub taskupeegli Stepihundiga ja kustutab selle. Harry vabaneb hundiks ja inimeseks lõhenemise painest. "Tema elu (nagu kõigi teistegi oma) ei kõigu mitte ainult kahe
teised, et kompenseerida puuduvat. Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke Näiteks võib kuulmismeele ärritamisel tekkida nägemisaisting- pildilised kujutlused. Tundes toidu lõhna võime tunda selle maitset jne. 4.Taju Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. 5. Taju omadused ja liigid Püsivus inimene tajub objekti muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. Valvus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega.
märganud tema jaoks olulist suurt silti? Tähelepanematus Hajutatud tähelepanu Tähelepanematusepimedus (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 15) Õpiku peatükis on toodud sarnane näide tähelepanematusepimedusest ning õpikut lugenud õpilasele kindlasti meenub see lõik tähelepanu olulisusest sõiduteel. 2. Milles seisneb muutusepimeduse efekt? Inimene tajub muutusi pimedamas ruumis paremini Inimene ei taju temale ebaolulist muutust Pime inimene tajub muutusi paremini (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 28) Õpikus on välja toodud, et muutusepimeduse efekti saame jälgida, kui inimene ei pane tähele olulist muutust, mis sünnib otse tema silme ees, kuna see info pole tema jaoks hetkel oluline ja inimese tähelepanu on hoopis mujal. 3. Millisel järgnevatest piltidest on näha esilehüppamisefekti? 1
Seda, et vaim pole determineeritud näitab meie võime kasutada keelt ja reageerida olukordadele ettearvamatult. Seda võimet ei saa taandada mehaanilistele printsiipidele ja seega, kui materiaalne maailm on taandatav matemaatilisele teadusele, siis inimhing vajab oma teadust. Berkeley aga eitab ainelist substantsi, ta leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka materiaalsuse oma. Tegelikult ongi kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Selle tõestuseks on see, et tajume erinevaid asju erinevalt ja seetõttu omistame neile erinevaid omadusi. Descartes on jõudnud järeldusele, et tema olemise olemus on olla puhtalt mõtlev asi. Ning Berkeley on kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust.
ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Karismaatik: isehakanud. Näeb erakordseid unenägusid. Üleminekuriitus: inimene liigub ühest sotsiaalsest seisundist teise Tootem: loom, kellest usutakse olevat põlvnenud Riitus: usuline toiming müüdi elustamiseks Müüt: tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused Selgita Totemismi erivormid: •Grupitoteism - mingi grupp tajub, et mingi loom vms on nende esivanem(?) •Individuaalne toteism - inimene tajub seotust just mingi ühe kindla loomaga ja kui loom sureb, siis võib tihti surra ka omanik. •Soototeism - meestel ja naistel on erinev tootem(mis ei pruugi alati olla elus asi) •TABU - negatiivne toteism, ei või mingit sõna või asja öelda, või ei või mingit looma ntx süüa(lehma) •Positiive toteism - tootemloom on peamine toiduallikas •Hiis - mingi püha koht, kus tehti pühasid asju
VÕNKUMISED JA LAINED 1. Mehaaniline võnkumine ( mõiste, liigid, näited ) 2. Mida on tarvis vabavõnkumiste tekkeks? 3. Mis on harmooniline võnkumine? 4. Hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, ringsagedus ( mõiste, tähis, ühik ) 5. Resonants ( mõiste, näide ) 6. Mis on laine? 7. Ristlaine ( mõiste, näide ) 8. Pikilaine (mõiste, näide ) 9. Mis liiki on helilaine? Kuidas helid jagunevad? 10. Ultraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, kasutamine ) 11. Infraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, miks on see ohtlik ) 12. Mille poolest erinevad muusikalised helid? 13. Helitugevus ( millest ja kuidas sõltub, ühik, kui suur helitugevus on inimesele surmav ) 14. Helikõrgus ( millest ja kuidas sõltub, kui kõrgeid helisid inimene kuuleb ) 15.Lainete peegeldumine ( mõiste, näide ) 16. Lainete murdumine ( mõiste, näide ) 17. Lainete interferents ( mõiste, näide,millal tekivad interferentsi maksimum
,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähendades sukeldub,suurendades tõuseb...Toidu vastuvõtmiseks seedeelundid maks ja kõhunääre,...Sigimiselundid-seemnesarjad ja munasarjad...Erituselundid-eritatakse jääkainid..
närvilisust, masendust, unehäireid, väsimust jm. See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Järgnevas neljas osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest, põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire faas, vastupanu faas, kurnatuse faas. Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. Vastupanu faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faasi jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. Kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus aga kahjustab organismi. Mis põhjustab stressi
saabuvad helivõnked teosse. Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsiks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsse ja inimene tajub helisid. 9. Tasakaaluelund kõrvas- Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik. Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. 10.Kuulmise tervishoid Kasuta kõrvaklappe õigesti
Kanapimedus- hämaras näeb väga halvasti, põhjuseks A-vitamiini vaegusest tingitud nägemispigmendi vähesus. Keel Keele pinnal on näsajad moodustised-keelenäsad, kus paiknevad tunderakud ehk retseptorid. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. Aineosakeste kokkupuutel tunderakkudega tekivad närviimpulsid. Need kanduvad mööda närve ajukoore vastavasse piirkonda, kus toimub maitsete eristamine. Inimene tajub 4 põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende segunemisel. Keele eri piirkonnad tunnevad erinevat maitset. Haistmiselund Paikneb ninaõõne ülaosas, koosneb paljudest haisterakkudest. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega. Haisterakkudes 1
Kokkuvõte:maitsmine,haistmine ja kompimine · Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimese maitsmis- elundid on keele pinnal. · Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. · Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinna- omadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. · Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma.
enesest vimalikult kaugele, silma alt ra. Hoolimata sellest kuuleb ja mrkab laps surma sna tihti. Oma ksimustele ta enamasti vastust ei saa, sest tpiline tiskasvanulik reageering ksimustele on negatiivne. Ei peeta vajalikuks lapsele surmast rkida. Kuigi tsistest asjadest rkimine valmistab vanematele raskusi, peaksid lapsed saama vastuseid oma ksimustele just emalt-isalt. Pikka aega on uuritud, kuidas laps surma mistab. On leitud, et juba sna varakult tajub laps elu bioloogilisi rtme, niteks une ja rkveloleku, ja peva vaheldumist. Arvatakse, et vaheldumine annab lapsele esimese kogemuse sellest, mida thendab olla olemas ja mitte olla olemas. Imik uurib juba hoolega oma elukeskkonda. Kui ta paneb mngides silmad kinni, siis pole teda olemas, silmi avades tuleb ta siia maailma tagasi. Selles mngus kogeb laps mitmeid surma ja lestusmisega seonduvaid tundeid-hirmu, pinget ja rmu. Umbes kaheaastaselt hakkavad paljud lapsed pimedust kartma.
Kuulmisaistingu kujunemine : Kõrvalest suunab helilained kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele ( vasar, alasi, jalus), mis võimendavad võnkeid ning muundavad helivõnked närviimpulssideks, mis liiguvad mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse. Kõrvas asub ka tasakaaluelund, mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Inimene tajub 16- 20000Hz. Alla 16 Hz-infraheli ning üle 20000 Hz ultraheli ( inimene ei kuule) MAITSMINE JA HAISTMINE Maitsmine ja haistimine tähendavad vastavalt maitsmis ja haistmisrakkudle reageerimist. Maistmisrakud asuvad keelel ning haistmisrakud ninakoopas. Maitsmine eristatakse magusat, haput, soolast ja kibedat maitset. Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus. Maitsmismeele abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti
hindamissüsteemile: hinded 1-5ni. Igale hindele annab õpetaja põhjaliku hinnangu, miks õpilane on oma hinde vääriline. Iga õppeaasta lõpus saadakse kirjakeelne tunnistus, kuhu iga aine õpetaja on midagi konkreetse õpilase kohta kirjutanud ning tema arengut iseloomustanud. kokkuvõte. Meie koolist ellu astuv noor inimene on loova mõtlemisega, utugeva enesetunnetsega, emotsionaalselt intelligentne, viisakas ,austav nii enda, kui teiste suhtes, hooliv, heatahtlik, tajub maailma ja ennast kui ühtset tervikut, hindab ilu, puhtust ja korda, väärtustab elu, hoiab loodust, tunneb enda väärtust, armastab ennast ja teisi enda ümber, näeb, märkab, tajub, mõistab maailma, tajub ja analüüsib kogemusi, omab iseeneslikku soovi õppida ja areneda, on motiveeritud, elujaatav ja psüholoogiliselt terve ja rõõmsameelne, oskab võtta vastu otsuseid ja võtab vastutuse oma elu eest. Allikad: Silja Hiielaid Waldorfpedagoogika lapsed Diplomitöö
saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984 Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab oma olukorda ohtlikuks või ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust selle olukorraga toimetulekuks. Stress kui protsess, mis pidevas muutuses, sõltub indiviidi hinnangust stressorile ja oma toimetulekule. Toimetulek kui pidevalt muutuvad kognitiivsed ja käitumuslikud püüded.
Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, Vees ta hukkub. Sama suur kui klorella( 8-14 um). Paljuneb pooldudes. Klorella Üherakuline rohevetikas. Erinevalt koppvetikast puuduvad tal viburid. Kasvab nt märjal maapinnal, Veekogudes ja elab samblike talluses sümbioosis seentega. Paljuneb eostega ja on koppvetikast väiksem(2-15 um). Koppvetikas elab väikestes veekogudes, isegi lompides. Tema munakujulise keha (15-30 um) eesmises osas on kaks viburit ja punane silmtäpp.Sellega tajub ta Valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa poole. Rohelise värvuse annab talle kopakujuline kloroplast. Suvel paljuneb mittesuguliselt Eostega Veeõitseng Vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkumist. Algloomad jagunevad kolmeks: Amööb Amööb on väike (0.2-0.5 mm) palja silmaga vaevalt märgatav ainurakne algloom, mis on värvusetu ja meenutab
Neil tarvit- seb puudutada hammastega viiulikorpust, kui helid jõuavad sisekõrva luujuhtimise kaudu. HELI KÕRGUS. Heli kõrguse määrab VÕNKE SAGEDUS EHK MITU VÕNGET TEEB VÕNKUV KEHA 1 SEK.JOOKSUL. Sagedusühikuks on Hz. 1Hz = 1 võnge 1 sekundis. MIDA ROHKEM VÕNKEID KEHA 1 SEKUNDI JOOKSUL TEEB, SEDA KÕRGEMAT HELI KUULEME! Inimene kuuleb (ehk tajub helivõnkeid) alates 16-20 Hz.kuni 15000-20000 Hz.Helisagedusi alla 16-20 hertsi nim. INFRAHELIKS. Infraheli tekitajaks on atmosfääriprotsessid - tuul (torm), maavärinad, plahvatused, vibratsioon jm. Infraheli ehk madalsagedusheli peaaegu üldse ei neeldu , seetõttu levib ta kaugele. Infraheli ei kuule inimene helina, külla aga avaldavad need võnked inimesele tugevat mõju. Nad tekitavad valu kõrvades, peapööritust,seletamatut hirmutunnet (paanikat).
7. omavahel pöördvõrdelised =c/f 8. Võnkeperiood T on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. 9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h-plancki konstant 6,6*10"-34J*s 19. Interferents- lainete liitumine, mille tulemusel lained tugevdavad või 20. nõrgestavad üksteist 21. Difraktsioon- lainete kandumine tõkke taha 22. Polarisatsioon- on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. 23. Fotoefekt- elektronide välja löömine valguse toimel 24
Liikumine Valu on keha hoiatussignaal Valu tundmine on selle märk, et meie kehal on midagi viga. Neid signaale tuleb võtta tõsiselt ja valu põhjust tuleb üksikasjalisemalt uurida. Valu on see, mida me tunneme, kui stimuleeritakse tundlikke närvilõpmeid. Selliseid närvilõpmeid leidub hulgaliselt nahas ja teistes kehaosades. Valusensorid võivad tajuda erinevaid stiimuleid, nagu kuumus, rõhk või väänamine. Nende reaktsioonist lähtuvad signaalid võivad samuti varieeruda. Iga inimene tajub valu erinevalt ja psühholoogilised tegurid võivad taju täiendavalt mõjutada. Valu on üldiselt hoiatusnähuks, et organism on ohus, ülepingutatud või haige. Valu tugevus Valu tugevust ei saa mõõta, sest valu tunnetus on erinev. Seetõttu kasutatakse valutugevuse hindamiseks sageli küsimustikke. Kõige lihtsamaks valu kvantifitseerimise meetodiks on nn visuaalne analoogskaala (VAS). Patsiendil palutakse kirjeldada valu tugevust vahemikus 010, kus 0 on valu puudumine ja 10
ka edukalt väljaspool sporti, sealhulgas äris. Teises peatükis seletatakse täpsemalt lahti, milline on coaching’u dialoog juhi ja treenitava vahel. Enamasti toimub coaching’u sessioon GROW mudeli järgi, selle lahti seletamine toimub teise peatüki esimeses alapeatükis. Veel räägitakse selles peatükis kahest coaching’u dialoogi tähtsast osast – kuulamine ja mõjukate küsimuste küsimine. Õige kuulamisega saab coach informatsiooni kõikjalt, näeb, kuuleb, tajub. Ta tajub hästi töötaja emotsioone, kehakeelt. See kõik viib juhi õigete küsimuste küsimiseni. Küsimused peavad olema vastatavad pika vastusega, mitte ainult ‘’jah’’ või ‘’ei’’. Kolmandas peatükis seletatakse, millistel juhtudel peaks ettevõttes kaasama professionaalse coach’i ja mida peaks juhina tegema, et töötaja jaoks oleks coaching kõige efektiivsem. Näiteks, mida peaks juht tegema, kui töötaja ei võta juhi nõuandeid ja juhendamist tõsiselt või kuidas
Teenindaja kehakeel Elina Kaldarova MJ212 21.03.14 Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid: Teenindussuhtlus tähendab enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Klient tajub, millised on teenindaja hoiakud. Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse.
· toitevakuool selles toimub seedimine. Lahustunud toitained imenduvad toitevakuoolist tsütoplasmasse, kus neid elutegevuses tarbitakse. · pulseeriv vakuool aeg-ajalt tsütoplasmasse ilmuv põieke, mis täitub vedelikuga ja seejärel tühjendab end amööbi ümbritsevasse keskkonda. Joonis 2: näide amööbist 1.3 Silmviburlane liigub viburit keerutades · Silmviburlasel on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on vibur. · Valgust tajub silmviburlane punase silmtäpiga. · Silmviburlane saab valguse käes fotosünteesida, sest tal on kehas kloroplastid (nende tõttu on ta ka roheline). · Pimedas omastab silmviburlane orgaanilisi aineid läbi kehapinna. · Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. Mõisted: · vibur silmviburlase keha eesmises osas asuv pikk ja niitjas jätke. Seda keerutades ta nagu kruvib end vees edasi.
Minu mõtted raamatuga ,,Tiigri tütar" Panen raamatu käest. Silmadesse on kogunenud rasked pisarad, mis kohe-kohe ähvardavad kolinal langema hakata. Võtan oma kaks pisitüdrukut põlvedele ja surun nad tugevaks embuseks enda vastu. Suurem tüdruk tunneb mind ja tajub kohe, kui mõni emotsioon minust keskmisest suuremal hulgal vallanduma hakkab. Ta vaatab oma suurte siniste silmadega mulle sügavale silma ja küsib peaaegu sosinal ,, Emme, miks sa nii kurb oled ? ,, Kuidas ma seletan sellele viieaastasele, et ma nägin teda selles tüdrukus, kelle kohta ma raamatut loen, kuidas ma räägin talle, te ma kujutasin ette kedagi nii imelist, nii habrast, nii andekat nii kaitsetut kogemas elu , mis täiesti ebaõiglane on ? Kuidas vormida sõnadesse
*pea piirkonda kinnituvad tundlad *ümber suuava asetseb kolm paari lõugu *lõugadele abiks on kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu *lõugjalgedest tagapool on 5paari käimise jalgu *esimesed lõugjaad on suured ja laienenud ja moodustab koos tipulülidega uime Närvisüsteem *väike peaaju *kombib tundlate ja jäsemetega *tunneb lõhna ja maitset tundlatega Nägemine *liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist *liitsilmad paiknevad lühikeste jätkete tipul ja koosnevad sadadest läätsedest-väikestest osasilmadest *ohu korral saab vähk silmad pearindmiku alla tõmmata seedeelundkond *sõrgadega haarab toitu ja suunad selle suuava juurde' *lõugadega peenestab toitu *seedib toitu lühikeses sooles *seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks *erituselunditeks on vähil pikkade tundlate kinnituskoha läheduses paiknevad rohelised näärmed.
Eestlane- kes ta on? Inimesi on liiga palju. Seda avastatakse tavaliselt ühistranspordiga sõites, kui tunned kellegi küünarnukke oma neljanda ja viienda ribi vahel. Vaadates aga eestlasi arvuliselt, siis ei tundu neid sugugi nii palju. Kuid kas meie arv on üldse oluline? Oluline on inimene ise- see, kes ta tegelikkuses on. Maailm on meie kujutlus. See, millisena inimene maailma tajub, kujutleb, sõltub sellest, kes on ta ise. Saksa filosoof Artur Schopenhauer on oma "Elutarkuses" toonud välja inimese olemuse olulisi aspekte, mis teevad inimesest selle, kes ta on. Alati on otsustav see, mis keegi on ja mida ta seega eneses omab, sest tema individualiteet saadab teda alati ja kõikjal ja temast on varjundatud kõik, mis ta läbi elab. Raskeid õnnetusjuhtumeid kõrvale jättes on vähem otsustav see, mis kellelegi elus juhtub ning osaks saab, kui
Neil tarvit- seb puudutada hammastega viiulikorpust, kui helid jõuavad sisekõrva luujuhtimise kaudu. HELI KÕRGUS. Heli kõrguse määrab VÕNKE SAGEDUS EHK MITU VÕNGET TEEB VÕNKUV KEHA 1 SEK.JOOKSUL. Sagedusühikuks on Hz. 1Hz = 1 võnge 1 sekundis. MIDA ROHKEM VÕNKEID KEHA 1 SEKUNDI JOOKSUL TEEB, SEDA KÕRGEMAT HELI KUULEME! Inimene kuuleb (ehk tajub helivõnkeid) alates 16-20 Hz.kuni 15000-20000 Hz.Helisagedusi alla 16-20 hertsi nim. INFRAHELIKS. Infraheli tekitajaks on atmosfääriprotsessid - tuul (torm), maavärinad, plahvatused, vibratsioon jm. Infraheli ehk madalsagedusheli peaaegu üldse ei neeldu , seetõttu levib ta kaugele. Infraheli ei kuule inimene helina, külla aga avaldavad need võnked inimesele tugevat mõju. Nad tekitavad valu kõrvades, peapööritust,seletamatut hirmutunnet (paanikat).
Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu. Peaksid olema välja kujunenud põhilised organsüsteemid/struktuur paigas. Organogenees e. elundite süsteemide areng lõppenud. - 16 rasedusnädal - loote liigutused muutuvad keerukamaks, õpib haarama, imema, grimasse tegema - 20 rasedusnädal - platsenta küps, maksimaalne kaitsevõime, - 24 rasedusnädal - laps kuuleb ja tajub valgust. Välja arenenud tasakaaluelund, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. Platsenta formeerub -> elutegevuse vahendaja-> toitainete rikas veri sisse. jääkaineterikas veri välja. - 28 rasedusnädal- seitsmendal raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed. - 32 rasedusndal - nahk tugevam, rasvakiht paksem, (olemas mälu) Sündimisel läbib luulise vaagna, koed, järgneb elujõulisuse hinnang.
Mis on valgus? Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Laiemas mõttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida. Kahe keskkonna piiril valguse levimise suund muutub, osa valgusest murdub esimesse keskkonda tagasi, osa murdub teise keskkonda. Valguse murdumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge as...
ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega hinge poolt tajutavad ideede muude mateeria omadustega, mis kogumid. ERINEVUSED iseloomustavad keha. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on Tema arvates on hing seotud vaid needsamad asjad, mida ta näeb ja keha organite tervikuga, see tunneb ning oma aistingutes tajub. tähendab, et kui eraldada mingi Tema arvates kogetakse mateeriat osa keha tervikust, lahkub hing vaid meeletaju kaudu ning reaalsed kehast, kuna sel juhul on keha on üksnes tajumused ise ja mingit organite omavaheline seos reaalset objekti nende taga ei ole. hävitatud. Descartes'i väitel on vaim kehaga seotud põhjuslikult: vastasmõju toimub käbinäärme vahendusel.
NEOIMPRESSIONISM Neoimpressionism (uusimpressionism) ehk puäntillism (pr.k.”punkt”) 1886. a eksponeeritud tööpunktilaadsete värvilaikudega. •Eesmärk – jäljendada nähtavat maailma, kuid anda seda edasi puhtate värvipunktidena. •Tardunud figuurid ja esemed tugevas valguses. Konstrueeritud kompositsioonid. •Täpitehnika levis kogu maailmas. Georges Seurat (1859-1891).Neoimpressionist •Värvisegamise asemel taotles optilist segu, mida vaataja tajub. Paul Signac (1863-1935) Neoimpressionist Konrad Mägi (eestlane)(1878-1925) Neoimpressionistlik
Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas ja need ka talitlevad. Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. Kasvab areneva lapse aktiivsus. Suguelundid on arenenud niikaugele, et nende järgi saab eristada poissi ja tüdrukut. Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. Kasvamine aeglustub. Sel ajal on loote südamelöögid juba kuuldavad. Loode kuuleb ja tajub ka ema häält. Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. Hästi on eristatavad silmad ja kulmud. Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude.
Silmviburlane 8 klass 1 · Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm pikkused algloomad. · Elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. · Silmviburlase nimi iseloomustab teda hästi, sest tal on liikumiseks keha esimeses osas pikk ja niitjas jätke vibur ning selle läheduses valgustundlik punane silmtäpp. 2 Silmviburlase ehitus. 3 · Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. · Ujumiseks kasutab viburit, ujumist soodustab ka tahapoole ahenev kehakuju. · Silmviburlase pelliikul on võrreldes amööbiga tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. 4 · Silmviburlane on hästi läbipaistvas vees roheline. · Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. · Valguse käes toimub kloroplastides fotosüntees, mille tulemusena tekib
· Maitsmismeele abil saame kindlaks teha toidu maitset ja maitsmine on oluline eeskätt toidu ja joogi kõlblikkuise hindamisel. · Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi- keelenäsad mille küljel paiknevad tunderakud. · Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees, või süljes. · Maitset ei tajuta siis kui sülje eritub vähe ja keele pind on kuiv. Keelenäsad Põhimaitsed mida inimesed tunnevad · Inimene tajub viit põhimaitset: Soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit. · Umami on segu, mis on soolasest ja vürtsikast maitsest. · Inimene tunneb eri maitseid keele kõigi piirkondadega. Keeletundlikkus Mis mõjutab maitsmismeelt? · Maitse tajumises osaleb ka haistmine. · Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad närviimpulsse ajusse. · Maitseaistingu kujunemisel on oluline osa selles, milline
tegevustest tellimuste täitmisest ja klientide hoidmisel rahulolevatena. Ettevõtte soov on panna oma kliendid tajuma, et nendega on hea ja kerge koostööd tegema. o Klienditeenindus on funktsioon või tulemus, mis toetab lõppeesmärki kliendipoolsed positiivset hinnangut ja rahulolu. Seega ei saa klienditeenindus ise olla lõppeesmärgiks, vaid on vahendiks selle saavutamiseks. Kui teenuse osutamise käigus klient tajub, et pakutav väärtus on temale tähtis ja oluline, saavutatakse kliendi rahulolu ja teenuse positiivne väärtustamine. o Tasemel klienditeenindus on oivaline relv konkurentsivõitluses ja kujutab endast täiendavat eelist hinnakonkurentsis. o Tasemel klienditeenindus ei tähenda üksnes olemasolevate klientide jäämist, vaid ka kliendibaasi laienemist uute klientide lisandumise kaudu. Tellimuste tsükkel.
Õpistiilid Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Mälu on kolmeastmeline 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. o Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet
Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Futurismi olemus Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enamvähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värve kasutada!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
