– eri materjalide omapära maksimaalne arvestamine – hooned olid lihtsa ja range vormiga – siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks – terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse – lamekatuste ehitus – esemete ja hoone vorm pidi lähtuma nende funktsioonist Tuntuimad funktsionalistid-arhitektid • Walter Gropius (“Bauhaus”) • Ludwig Mies van der Rohe • Le Corbusier • Ehitati ärinaisele • Märksõnadeks “inimene”, “varjupaik” ja “loodus” • Interjööris vähe seinu, seega mini- malistlik “luu ja nahk” hoone • 2004 a müüdi maja https://en.wikipedia.org/wiki/Ludwig_Mies_van_der_Rohe 7,5 miljoni dollari eest Ludwig Mies van der Rohe projekteeritud Fransworthi maja Chicagos (1946
Abielu puhul määravad pruudi või ka peigmehe valiku perekonnapead, jõu abil kontrollitakse teiste pereliikmete käitumist. Kuigi verepilastus on keelatud, on see siiski väga levinud nähtus paljudes ühiskondades. Tänapäeva Ameerikas on kodune seksuaalvägivald esimene põhjus, miks tütarlapsed kodust põgenevad. Abielu on osa perekondade vahelisest võimusüsteemist, kus abielu kaudu kas säilitatakse või muudetakse perekonna majanduslikku ja poliitilist seisundit. Seal kus funktsionalistid näevad peresuhete loomises kogukonna tugevdamist, näevad konfliktiteoreetikud tegelikult vaid erinevust ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata. Mikrosotsioloogiline käsitlus Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 16 Sotsioloogia alused Liina Käär 65
sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. ,,Bauhaus" Bauhaus oli kunstikool Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius, Ludwig Mies van der Rohe ja disainer Laszlo Moholy-Nagy olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee, kes kasvatasid üles kunstnike põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid. Natside vaenulik poliitika ja II maailmasõda sundis paljusid Euroopa kunstnikke otsima pääsu Ameerikas, eelkõige Ameerika Ühendriikides. Osalt nende mõjul, osalt aga USA liberaalse ja
Kihistumise olemus, lk 111)? Kõikides ühiskondades eksisteerib kolm eriti kõrgelt hinnatud ressurssi: 1) võim võime oma tahet teistele peale suruda' 2) prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3) omand vara (majanduslikd) Sotsiaalseks hierarhiaks nimetatakse kõrgest madalamani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogumit Võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist perspektiivi (Marx, Gramsci ja Bourdieu). Funktsionalistide käsitlus: · Funktsionalistid usuvad,et kihistussüsteemide iseloomu saab põhjendada inimloomuste ja kollektiivseid vajadusi käsitlevate teooriatega.Kõikide inimeste võimed ei ole ühesugused , mõnel on on neid rohkem teisel vähem. · Kui oskused on populatsioonis ebavõrdselt siison oskuste valdajate huvides kasutada oma oskusi kõigi inimeste hüvanguks vastukaaluks väärivad nad suuremat tasu võrreldes nendega,kes neid oskusi ei oma.
vormis. Gropius van der Rohe Moholy-Nagy Bauhausi hoone Farnsworth House Kompositsioon Dessaus Väga oluline oli kunstikooli "Bauhaus" (asutati 1919) tegevus Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius (1883-1969), Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) ja disainer Laszlo Moholy-Nagy (1895-1946) olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee kasvatasid üles kunstnike põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid. Natside avangardkunsti vaenulik poliitika ja II maailmasõda sundis paljusid Euroopa kunstnikke otsima pääsu Ameerikas, eelkõige Ameerika Ühendriikides. Osalt nende mõjul,
põhjus, miks tütarlapsed kodust põgenevad. Abielu on osa perekondade vahelisest võimusüsteemist, kus abielu 12 Sotsioloogia alused Liina Käär kaudu kas säilitatakse või muudetakse perekonna majanduslikku ja poliitilist seisundit. Seal kus funktsionalistid näevad peresuhete loomises kogukonna tugevdamist, näevad konfliktiteoreetikud tegelikult vaid erinevust ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata. 61. Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks)? Tootmine jaguneb omakorda:
· Hermann Ebbinghaus- mõõtis eksperimentaalselt stiimulmaterjali omandamist ja unustamist mälus. · Struktualism- mitmete esimeste psühholoogiateaduse esindajate teoreetiline baas Euroopas (Wilhelm Wundt, Ameerikasse ümberasunud inglane Edward B. Titchener) Püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. · Funktsionalism- 11.saj lõpu mõjukaim suund Ameerikas (William James, John Dewey). Funktsionalistid esitasid küsimusi sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus. Selle vaatenurga eelduseks oli asjaolu, et Charles Darwin oli juba esitanud alused psüühika evolutsioonilise olemuse kirjeldamiseks ja teooria keskkonnaga kohastumise kui võtmeküsimuse kohta. · 19
Verepilastuskeeldu ja abielureegleid kasutatakse varanduse hoidmiseks suguvõsas. Abielu puhul määravad pruudi või ka peigmehe valiku perekonnapead, jõu abil kontrollitakse teiste pereliikmete käitumist. Kuigi verepilastus on keelatud, on see siiski väga levinud nähtus paljudes ühiskondades. Abielu on osa perekondade vahelisest võimusüsteemist, kus abielu kaudu kas säilitatakse või muudetakse perekonna majanduslikku ja poliitilist seisundit. Seal kus funktsionalistid näevad peresuhete loomises kogukonna tugevdamist, näevad konfliktiteoreetikud tegelikult vaid erinevust ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata. 61. Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks)? Tootmine jaguneb omakorda:
majanduslikkus süsteemis tomuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest VERTIKAALNE MOBIILSUS ALAGRUPPIDE LIIKUMINE ÜLES VÕI ALLA. HORISONTAALNE MOBIILSUS LIIKUMINE NENDE GRUPPIDE PINNAL, MIS ON STAATUSELT/HIERARHIALT SAMAL TASAPINNAL, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine 92. Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid, konfliktiteoreetikud? KONFLIKTITEOREETIKUD: SARNASELT MARXILE NÄGI WEBER ÜHISKONNA EBAVÕRDSUSE ÜHEKS OSAKS KONFLIKTI VÕIMU JA RESSURSSIDE PÄRAST, KUID LISAKS SELLELE NÄGI TA ÜHISKONNA EBAVÕRDSUST MULTIDIMENSIONAALSEMALT. SOTSIAALNE KIHISTUMINE EI SEISNE AINULT KLASSIS JA MATERIAALSEL ALUSEL, VAID SEAL ON OLULINE ROLL KA STAATUSEL JA PARTEIL. KUI MARXIL TULENEVAD ERISUSED TOOTMISVAHENDITEST, SIIS WEBER VÄIDAB, ET
oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Vertikaalne mobiilsus: Struktuurse mobiilsuse andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmete alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. Horisontaalne mobiilsus: Liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/ hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine. 90. Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid, konfliktiteoreetikud? Funktsionalistid - ühiskond koosneb omavahel seotud osadest, mis teevad koostööd stabiilsuse säilitamiseks. See stabiilsus on ohustatud ühiskonnas düsfunktsionaalsete tegevuste ja institutsioonide poolt. Konfliktiteoorikud - ühiskonda iseloomustab ebavõrdsus, sotsiaalne elu on võitlus ressursside pärast. Sotsiaalne korraldus soodustab ühtede gruppide heaolu teiste gruppide arvelt. 91. Milles seisneb vanuseline, sooline, rassiline ebavõrdsus? Kas ja kuidas ilmneb Eesti ühiskonnas?
Eliiti loetakse avalikkuse jaoks asendamatuks. Avatud ja demokraatlik massiühiskond peaks kasvatama ka eliiti, omades ligipääsu viimasele. Eliit muutub vähem eksklusiivseks ja saavutused saavad elitaarse grupi hulka pääsemise aluseks. Säärased arengud on ühiskonnale vajalikud, kuid teisalt ohustavad ka kultuuri. Eliidil on oht muutuda väga hajusaks (orientatsioonipuudus), kusjuures erinevad eliidid ei suuda enam ühiskonda vormida (Hartmann 2007). Funktsionalistid põhjendavad eliidi eksistentsi peamiselt inimeste motiveerimisega sotsiaalses süsteemis, pakkudes „õiglast“ palka ametite erineva funktsionaalsuse alusel. Kui positsioonid ja ülesanded oleksid sarnaselt meeldivad, siis ei oleks vahet, mis positsioonil keegi asub. Kuna mõned neist on kergemad-teised raskemad, nõuavad enam väljaõpet ja oskusi, mille tarbeks napib kvalifitseeritud tööjõudu, ning osad funktsionaalselt olulisemad, siis on vaja
Siit võime järeldada, et sotsialiseerumine on mitmetahuline protsess, milles ühiskond omab olulist rolli inimese käitumise muutumisel ja kujundamisel, mis omakorda on interaktiivne protsess, kus inimesed on üksteisega aktiivselt seotud ja kus võetakse vastu otsuseid sellekohta, kuidas kujundada ennast ümbritsevat elu ja sotsiaalset keskkonda. See sotsialiseerumise definitsioon on kombinatsioon kriitilisest ja interaktsiooni teooriast. Aga funktsionalistid või konflikti teooria esindajad defineerivad sotsialiseerumist teisiti. Sotsialiseerumise funktsionalismi teooria. Funktsionalistid defineerivad sotsialiseerumist, kui protsessi, mille kaudu ühiskond kujundab ja vormib inimesi selles (eriti noori), mis on neile kohane (sünnis) ja aitab kaasa selle toimimisele. Spordisotsioloogid kasutasid sellist definitsiooni 1970ndatel aastatel
Integratsiooniks nimetatakse nii seisundit kui ka protsessi. Protsessina on see menetlus, mis viib paljudest osakestest terviku moodustamiseni. Seisundina on ta selle protsessi tulemus (poliitilise integratsiooni tulemus). Euroopa integratsiooni protsessi käsitlemisel vastamisi kaks koolkonda: A- föderalistid, B- funktsionalistid. Föderalistid : suuremad ühendused saavad tekkida ainult siis, kui osavaldkonnad kannavad oma võimu (osa sellest) üle üksustele, millega nad teadlikult tahavad liituda. Parimad näited riigiõigusl föderalistlikust riigist- Sveits, Am Ühendriigid, ka Saksamaa. Funktsionalistide arvates tekivad integr.protssid iseenesest majand huvide ja asjaolude survel. Need protsessid viiakse ellu mittepoliit organis.tehnol orient-tud ekspertide poolt
inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. (Horisontaalne mobiilsus liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine) 90. Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid, konfliktiteoreetikud? Funktionalism õigustab ebavõrdsust, sest on olemas väärtused, mida kõik aktsepteerivad. Eksisteerib konsensus funktsioonide tähtsuse osas. 91. Milles seisneb vanuseline, sooline, rassiline ebavõrdsus? Kas ja kuidas ilmneb Eesti ühiskonnas? 92. Mis on perekond? Perekonna tunnused. Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine. Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused:
Võim on... Inimesest sõltumatu poolt distsiplineeritud teadvus (üks viis struktuuri ja indiviidi vastuolu ületada), 4) võim on igal pool (mitte ainult teatud institutsioonides) Foucault’ teooriat on raske „rakendada”, aga inspiratsiooniks on ta olnud eriti kultuuri uuringutes: pöörab tähelepanu viisidele, kuidas kõne sees on peidus võim seda saab siis analüüsida. 22. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi kihistumisele. Parsons: ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) * ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi *et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega)
st., kas klassid eksisteerivad ka tegelikkuses, selgepiiriliselt, või on tegemist kokkuleppelise jaotusega (siis eelistatakse pigem terminit "kiht"). # Teine valik: kas klassid on antagonistlikud (st omavahel vastuolus olevate huvidega) või valitseb nende vahel koostöö? # Kolmas valik: kas klasside erinevus põhineb ühele tegurile või mitmele? # Kihtide puhul teine valik: kas kihtide teineteisest eristamise aluseks on üks tegur või mitu? 1. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia inimesed väärivad oma positsiooni), tööjaotus areneb, diferentseerub iga inimene täidab terviku suhtes mingisugust ülesannet. # ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi # et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest
arenemiseni. Luhmann tõmbab paralleeli ühiskonna evolutsiooniga, mis areneb läbi funktsionaalse kihistumise. Luhmanni töid läbivad kolm alajaotust: 1. Süsteemiteooria kui üldine ühiskondlik teooria 2. Kommunikatsiooniteooria 3. Evolutsiooniteooria Süsteemiteooria · Süsteemiteooria loomisel jätka Talcott Parsonsi tööd, kuid seda oluliselt muutes ja arendades 37 · Kui funktsionalistid küsivad kuidas on ühiskond üles ehitatud süsteemina nii, et oleks tagatud selle püsimine ja stabiilsus, siis Luhmann esitas küsimuse: "Miks üldse on süsteemid olemas, millist funktsiooni nad täidavad?" · Süsteemiteooria algab postulaadiga et SÜSTEEMID ON REAALSELT OLEMAS Pikemalt loe nt Ragne Kõuts-Klemmi artiklit "Inimeseta teooria: Sissejuhatus Niklas Luhmanni autopoieetilisse sotsiaalsetesse süsteemidesse", Akadeemia nr 11, 2007. 5. KULTUUR JA VÄÄRTUSED Kultuur
abielupaari elukoht seostub ema liiniga. Sotsialisatsioon järgnevate põlvkondade lülitamine kultuuri. KULTUURIMUUTUSED Evolutsionistlik vaade: · Metslus barbaarsus tsivilisatsioon 16 o Animism polüteism monoteism o Hõim riik impeerium. Areng toimub primitiivsemalt astmelt täiuslikkuse suunas. Fukntsionalistlik vaade: Ka teise lähenemiste pooldajad näevad muutumisi, sh ka funktsionalistid, kes jälgivad rohkem kaasaega, aga panevad ka siiski muutusi tähele. Malinowski: Kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus, ehk siis selle sotsiaalne, vaimne ja aineline tsiilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise. Malinowski sõnul on kultuur muutuv nähtus. Robert Redfield (1941): individualiseerumine ning kultuuriline desorganisatsioon Uuuris külakogukondi ja leidis, et väikesed, isoleeritud külakogukonnad satuvad järjest
Päästeetnograafia kolonialismi ohu tajumine kultuuridele, vajadus nö päästa, mis päästa annab; üheks väljundiks ka Torrese väina uuring Seega ka suurem vajadus intensiivse andmekogumise järele Malinowski rõhutas välitöö pika kestvuse olulisust, mida varem ei peetud oluliseks Antropoloog üksi kohapeal elades hakkab märkama struktuure ühiskonnas Malinowski leidis, et evolutsionistide probleemiks oli vale meetod Funktsionalistid tundsid huvi institutsioonide olemuse ning osadevaheliste seoste vastu Huvitus sellest, mida hetkel on kohapeal näha, mitte minevikust mineviku saab rekonstrueerida kohapeal nähtavast Pidas välitöös oluliseks - institutsioonide kirjeldust, tegelikku sotsiaalset igapäevaelu, etnograafiliste väidete kogumist (dokumenteerivad kohalikku meeleolu) Malinowski antropoloogia keskne joon: See, mida inimesed ütlevad ja see, mida nad tegelikult teevad,
Verepilastuskeeldu ja abielureegleid kasutatakse varanduse hoidmiseks suguvõsas. Abielu puhul määravad pruudi või ka peigmehe valiku perekonnapead, jõu abil kontrollitakse teiste pereliikmete käitumist. Kuigi verepilastus on keelatud, on see siiski väga levinud nähtus paljudes ühiskondades. Abielu on osa perekondade vahelisest võimusüsteemist, kus abielu kaudu kas säilitatakse või muudetakse perekonna majanduslikku ja poliitilist seisundit. Seal kus funktsionalistid näevad peresuhete loomises kogukonna tugevdamist, näevad konfliktiteoreetikud tegelikult vaid erinevust ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata. 78. Mis on elatusviis? viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks
proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis. Väga oluline oli kunstikooli "Bauhaus" (asutati 1919) tegevus Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius (1883- 1969), Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) ja disainer Laszlo Moholy-Nagy (1895-1946) olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee kasvatasid üles kunstnike põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid. Natside avangardkunsti vaenulik poliitika ja II maailmasõda sundis paljusid Euroopa kunstnikke otsima pääsu Ameerikas, eelkõige Ameerika Ühendriikides
Ka vaimulikud vahel, kõik kes saavad diktaatorit hoida oma kohal. 22. Diktatuur: funktsionalistlik interpretatsioon Funktsionalistlik interpretatsioon on sellel arvamusel, et Holocaust tuli altpoolt, bürokraatiast ja mitte ülevaltpoolt käsuna Hitlerilt. Usutakse loomulikult, et Hitler oli see, kes julgustas antisemiitlikku käitumist. Teiselpool on need, kes arvavad, et see oligi kogu aeg Hitleri plaan, saada lahti juutidest ja et algatada Holocaust. Funktsionalistid arvavad, et taheti neid Euroopast välja saata, kuid kui see ei juhtunud, siis prooviti neid hukata. 23. Mussolini võimuletuleku põhjused Mussolini andis Itaallastele midagi, millesse uskuda, ta rääkis Itaalia suursugususest. Ühiskonnas oli probleeme, võlad olid suured ja majandus halb, valitsus oli nõrk ja otsuseid oli raske teha, sest oli koalitsioon. Peale sõda oli tunne nagu neid oli välja jäetud valduste jagamisest. Tekkis tööpuudus ja rahutused
Sekulariseerumine religioossete institutsioonide tähtsuse ja mõju vähenemine ühiskonnas. KUIDAS DEFINEERIDA RELIGIOONI ja MÕNINGAD RELIGIOONIKÄSITLUSED 1. Funktsiooni ehk religiooni ülesande kaudu? Põhjenduse andmine Nt religiooni algus on inimlikus hirmus (Plutarchos), või religioon on psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsionalistlik teooria püüab leida religioosseks nimetatu sotsiaalseid, psühholoogilisi ja poliitilisi rolle. Funktsionalistid on näiteks Karl Marx, Émile Durkheim ja Sigmund Freud. Émile Durkheim religioon kui ühiskonda kindlustav uskumuste ja käitumiste kogum. Uskumused ja tavad võimaldavad nendega seotud inimestel luua ühise, ühiskondliku identiteedi. Karl Marx mõistis religiooni rahustina. Religioon on oopium rahvale, mis vaigistab rõhutud rahva valu ja võõrandumistunnet.
Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu liikmete käes 22. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi kihistumisele. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole
Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu liikmete käes 22. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi kihistumisele. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega)
Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu liikmete käes 22. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi kihistumisele. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole
) 4) Iga Tõenäosusliku Automaadi Kirjelduse kohta leidub sensoorsete sisendite alamhulk nii, et sellise kirjeldusega organismil on valus siis ja ainult siis, kui mõned tema sensoorsed sisendid kuuluvad sellesse alamhulka. Koguseisund. Masinatabeli seisundid on süsteemi koguseisundid. Nii on igal ajahetkel süsteem vaid ühes funktsionaalses seisundis. Putnam: “valu või valuseisund on organismi kui terviku funktsionaalne seisund.” Hiljem on funktsionalistid lähtunud pigem individuaalsetest siseseisunditest, mida kirjeldatakse funktsionaalselt (sisendi, väljundi ning üksteise kaudu). Nii saab igal ajahetkel olla süsteemil palju funktsionaalseid seisundeid. Funktsionaalseid seisundeid käsitletakse seisunditena, mis vahendavad organismi sisendit ja väljundit ja neid seisundeid mõistetakse kui sümbolilisi esitusi, millega toimuvad arvutusprotsessid. 2.Psühhofunktsionalism
- Mõned sotsioloogia jaoks tähtsad küsimused, millele vastata saab ainult oletamisi: * Kas inimene on oma põhiolemuse poolest ratsionaalne/irratsionaalne; homo oeconomicus või suunavad teda emotsioonid, arvestamine teiste heakskiiduga, tavad jne? * Kas inimene on loomuselt sotsiaalne (Platon/Aristoteles: Zoon politikon ja kahejalgne karvutu (ja viievarbaline)) või asotsiaalne = ühiskonnaga vastuolus (Freud: Lustprinzip ja Realitätsprinzip)? * Kas ühiskond on harmooniline (Parsons ja funktsionalistid) või konfliktne (Marx)? * Kas otsustav on subjekt või struktuur, kumba uurima peab? inimesel on vaba tahe/ei ole (miks on kl 16-17 kõik tänavad autosid täis . miks inimesed seda .tahavad.?) # eelpool mainiti 2 definitsiooni, see küsimus koondab suurt osa vastuoludest * Ja mis siis on teaduse ülesanne (teadmisehuvi)? 1. ennustamine ja kontroll (palju kaasaegsest sotsiaalteadusest) - töö, 2. mõistmine, hermeneutiline huvi (vrd. Weber, .verstehende
8 ennast säilitada. Kogu ühiskondlikud institutsioonid töötavad selle nimel, et säilitada ühiskondlikku kollektiivi. Durkheimi lähenemise pooldaja. Inimesed on sekundaarsed grupi suhtes (indiviidid). Üldiselt pigem on funktsionalimi lähenemise viis, et uuritav teha kaasaegseks uurija enda kaasajas uuritakse. Samas nad pole väitnud, et ajalooline moment pole oluline. Asi, mida ette heideti oli loogiline kriitika funktsionalistid väidavad, et sotsiaalsed institutsioonid on loodud mingi funktsioonide täitmiseks, kuid see tähendab, et funktsioonid on olemas enne funktsioone, kuid kuidas need enne olemas on. Kui on organisatsioon tekib ka funktsioon. Seega tekib küsimus kumb oli enne, kas vajadus või institutsioon. Ei suuda seda hästi ära seletada. Suurt murrangut etnoloogia ja antropoloogia valdkonnas seostatakse funktsionalismi tekkega. Nüüd liikus teises suunas
söeressurssidele ning turgudele. Suurbritannia ja USA vastuseuisu tõttu pidi Prantsusmaa pärast Londoni konverentsi oma välispoliitilisi seisukohti oluliselt muutma ning senise suuna asemel, mis taotles Saksamaa nõrgestamist ning jagamist, võeti omaks lähenemine, mis taotles koostööd ja ühendust. 48 Edasise arengu osas läksid Euroopas arvamused lahku. Oli kahe suuna esindajad: föderalistid ja funktsionalistid. Mõlema eesmärk oli ühine Euroopa, erinevused olid aga meetodis. Föderalistid lootsid viia Euroopa poliitilist ühinemist läbi ühtse konstitutsiooni väljatöötamisega. Funktsionalistid aga leidsid, et ühinemise aluseks saab olla vaid majandus. Viimaste üheks oluliseks argumendiks oli ka see, et 1954. aastal ei õnnestunud Prantsusmaa vastuseisu tõttu luua Euroopa Kaitseühendust (ingl European Defence Union). Välisministrite 1955
Uurida tuleb ka sotsiaalsete praktikate funktsioone selles tervikus. Struktuur-funktsionalism peab ühiskonda funktsionaalselt vastastikku sõltuvatest osadest koosnevaks tervikuks. Pea kõik antropoloogilised uurimused on uurimused nähtustevaheliste suhete kohta. Evolutsionistid- otsivad suhteid varasemate ja hilisemate sotsiaalsete nähtuste vahel. Kasutavada lineaarse arengu analoogiat, mis sarnaneb bioloogiliste organismide arengu ja keerukamaks muutumise protsessiga. Funktsionalistid vaatlevad seost mingi nähtuse ja antud ühiskonnas olevate vajaduste rahuldamise vahel. Struktuurfunktsionalistid lisab struktuuri olulisuse ühiskonna mõistmisel, osade paiknemise süsteemis, mis võimaldab 'tüüpilist' leida ja võrrelda. Sotsiaalne vorm (Radcliffe-Brown) - Sotsiaalne vorm on sotsiaalse struktuuri normaalne muster, mis väljendub sotsiaalsetes normides, mille järgi ühiskond käitub.
See on kujunenud, sest inimesed erinevad omandatud ja omistatud saatuselt ja seetõttu hinnatakse neid erinevalt, mistõttu sotsiaalne hierarhia on saanud tekkida. 8.2. Mis on kihistumine strukturaal-funktsionalistliku perspektiivi seisukohast? Funktsionalistlik süsteem seletab sotsiaalseid struktuure olemasolevate ühiksonnakorralduste põhjal: mis juhtub, kuna nii- ja niisugune sotsiaalne süsteem on olemas. Davis ja Moore: kõikide inimeste võimed ei ole sarnased. Funktsionalistid usuvad, et stratifikatsiooniprotsessid toodavad talentide hieraria ehk nende inimeste valitsemise, kellel on kõige paremad võimed või kes on seda kõige rohkem väärt. 8.3. Mis on kihistumine konfliktiteoreetilise perspektiivi seisukohast? Kontrastina funktsionalistlikule käsitlusele seletab konfliktiteooria sotsiaalse struktuuri tekkimist ühiskonnas eksisteerivate gruppide võistlusega väheste ressursside pärast.
Definitsioone teistest valdkondadest: Funktsionalismi definitsioon ehitus- ja tarbekunstis eeldab, et kõik mis pole otseselt vajalik ehituse otstarbe seisukohalt, on üleliigne ja tuleb heita üle parda. Louis Sullivan: "Form follows function" - vorm lähtub funktsioonist (kasutusest). Ratsionaalsus, praktilisus. Ilus on asi, mis on otstarbekohane. Ornamendist ja dekoratiivsusest lahtiütlemine. Seos tänapäeva elulaadiga: moodne ehitus vajab moodsat ümbrust. Funktsionalistid ütlesid lahti vana arhitektuuri pärandist. Eriti põlgasid nad historitsismi ja eklektikat. Nende ideaaliks olid täiesti uued linnad, kus vana tänavatevõrgu asendavad väljakud kõrghoonete vahel. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 163 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
alusdokumendiks: o linn tuleb läbi mõelda nii ruumilisest kui ka funktsionaalsest aspektist o planeerimisprotsess on kollektiivne (sh vee ja kanalisatsiooni, liikluse jt teemade käsitlemine on linnaplaneerimise tehniline osa) • Eestis on kaasajal linnaplaneerimine suhteliselt tehnitsistlik, sageli on määravaks vee- ja kanalisatsiooniinseneride ning teedeinseneride normatiivne lähenemine. Modernismi rünnak ruumilisele rinnale • Modernsed arhitektid ja planeerijad, hilisemad funktsionalistid, käivitasid rünnaku ajaloolisele linnale, mis oli püsinud rohkem kui 5000 aastat • Funktsionalistide uus mudel koosnes tsoneeritud antiruumist, kus paiknesid vaba paigutusega hooned ja nn diferentseeritud liikluse süsteem. • Kaasaegne planeerimine jätkab liikluse diferentseerimise ning funktsionaalse tsoneerimise põhimõtteid • Auto tähtsus modernismile oli sama mis raudteel tööstusrevolutsioonile - modernistliku linna toimimiseks pidi olema funktsioneeriv autotransport
annaabi.ee 
