leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole. [leninistidega ei saa koostööd teha, lähevad stalinistideks kätte] Kommunistid on lihtsalt pimedad. Lenin võltsis vabadusmeelse sotsialismi teooria ja marksismi autoritaarseks riigikapitalismiks. Nõukogude Liit mõõdab end USA imperiaalsete pretensioonide varal. Reformid surub alla kas riigi- või erakapitalistlik reaktsioon. 3. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, selle jaoks ei tähenda riigikapitalism alternatiivi erakapitalismile, sest mõlemad võimustruktuurid väljuvad demokraatliku kontrolli alt ja eitavad tööliste kaasamääramisõigust, tehes seda küll ideoloogiliselt vastandliku märgi all, ent kui täpselt vaadata, siis ühel sihil: nad ei taha võimu jagada. [riigikapitalism (NL) ja erakapitalism (USA) on ühtemoodi halvad] 4. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, see on salliv oma poliitiliste vastaste suhtes, nõudes küll neiltki
vedada,alglis inimeste pakkumin ed vahendid vajaduste e väike toodang ga (mõtle NSVL ajale) ·Vabamajanduslik kapitalism –Majandus on vaba, riik reguleerib ainult seadustega · Heaolu majandus – Riik jaotab tulu ümber et tagada ühtne heaolu aga erakapital domineerib (Rootsi) · Riigikapitalism –Riik domineerib tähtsates majandus valdkondades ning kontrollib ettevõtet (Venemaa) · Dumping-ehk hõivemüük, kauba või teenuse alla oma hinna müümine, et vabaneda konkurentidest ja/või laienda turgu · Monopol- Ainult üks tootja paku toodet (Tallinna Vesi) · Kartell- Mitu tootjat on turu ära jaotanud aga ka hindade kohta · Tarbijate ostukorv- Riigi elanike ostudest koosnev summa, kus on toidu kui tööstuskaubad ja siis võrreldakse seda mingi teatud aja tagant
7.5.Tulevikk sotsialismijärgsetes maades Madalam elatustase -ajude äravool -segadus kauba küllusest kirevusest -arenenud ühiskonna jäljendus Kapitali sissevool mujalt meil kõik odavam ,maksud soodsamad ,nõuded nõrgemad Oluline roll transpordil , rahva haridusel ,loodusolud ,kliima, poliitiline stabiilsus 7.6.Sotsialismile truud. Hiina Rahvavabariik Plaani ja käsumajandus asendub turusotsialismiga (eraomand,eraettevõtlus,väliskapital) Maa ,tööstus riigi oma riigikapitalism. Rahvastikuplaneerimine-range sündivuse kontroll. Ta on välismaailmale "põhjatu turg" Poliitiline süsteem on vana,parteiriik ,demokraatia lämmatatakse julmalt. Eeskujuks Vietnamile ja Laosele. Kuuba ja Põhja Korea : 1.Plaani ja käsumajandus 2.Eraldatus teistest 3.Teisitimõtlemine pole lubatud 4.Võim koondunud ühele või ta perele 5.Juhikultus 6.Majandus väga raskes seisus 4
Imikusuremus on Eestist palju suurem 15,2 surma 1000 elussünni kohta võrreldes 6,82 surmaga. Puhtalt näitajate järgi võib öelda, et Eesti on arenenud riik ning Hiina on veel mingisuguses arengujärgus. Hiina on maailma kõige suurema rahvaarvuga riik. Ta on sotsialistlik riik ja alates Rahvariigi asutamisest on seda valitsenud Hiina Kommunistlik Partei (ehk HKP). Kuigi sotsialistlikud riigid on enamasti kapitalismivastased, siis Hiina on need kaks ühendanud neil toimib riigikapitalism. Hiina tähtsus pole koguaeg olnud nii suur, kui ta on tänapäeval. Kuid sellegipoolest umbes 250 aastat tagasi oli Hiina väga võimas riik, mis tootis kolmandiku kogu maailma kaubast ning sellega ületas ta isegi Euroopat. Koos teiste Aasia riikidega oli nende kogutulu 80% maailmamajandusest. 50 aastat hiljem oli Hiina Euroopaga ligikaudu võrdse kogutuluga. Sealt sai alguse langus. Pärast Teise maailmasõja lõppu väljus Mao Zedong Hiina kodusõjast
· 1922 oli kodusõda lõppenud enamlased olid saavutanud võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi aladel iseseisvunud piiririigid moodustasid nn sanitaarkordoni (Lääne ja Nõukogude Venemaa vahele jääv tsoon) · Maailmas oli sündinud esimene totalitaarne riik, mis andis eeskuju teistele NEP uus majanduspoliitika · 1921-1927 · Tagasipöördumine kapitalistlike majandusvormide juurde (riigikapitalism); · Rahareform 1922-1924 · Talupoegadele naturaalmaksud · Vabakaubandus siseriigis · Eraettevõtluse ja väliskaubanduse lubamine · Väliskaubandus, suurtööstus ja suurehitused jäävad endiselt riigi omandisse. · 1923.aastaks taastus teravilja eksport Sisepoliitikas · 1921.a. parteisisese opositsiooni keelustamine; · 1922.a. NSVL moodustamine; · 1925.a. Trotski tagandamine;
eesmärgid. Ja liitlaste vastuolulised arusaamad interventsioonipoliitikast. Sõja tagajärjed: Leninlikku tsentralismi ohustavad 1921 Petrogradi tööliste streik ja Kroonlinna madruste ülestõus. 17'-21' sõjakommunismi läbikukkumine: tootmisvahendite natsionaliseerimine ja majanduse keskne planeerimine viib majanduskriisini. See sunnib Leninit alustama uut majanduspoliitikat (NEP 1921) Sisuks oli tagasipöördumine kapitalistlike majandusvormide juurde (riigikapitalism): talupoegade naturaalmaksud, vabakaubandus siseriigis, eraettevõtluse ja väliskapitali lubamine. Väliskaubandus, suurtööstus ja suurehitused (just nii on kirjas) endiselt riigiomandiks. 1922 Rapallo lepinguga de iure tunnustused UK-lt, Itaalialt ja Prantsusmaalt. Kom-partei diktatuur kindlustatakse 1921 parteisiseste oppositsioonigruppide keelustamisega. Ametiühingute tasalülitamine. 1922 Tšekaa korraldatakse ümber Riiklikuks Poliitiliseks Valitsuseks, mille peasekretäriks saab
toodete ja teenuste hinnad viiakse alla, tõuseb ühiskonna ja selle liikmete heaolu · Reaalsus: suur ebavõrdus, kuigi üldine elatustase kõrge. Osad ühiskonnaliikmed kontrollivad ressursse rohkem kui teised. Samas peavad paljud sotsioloogid kapitalismi ühiskonna heaolu allikaks. Demokraatlikud riigid: ressursside ümberjaotamise programmid. Kapitalistlik majandussüsteem · Heaolu- ehk riigikapitalism piiratud vabaturg, mis kindlustab sotsiaalse stabiilsuse. Vajalik, et vältida: Tööjõu vaba vahetus riikide vahel odav tööjõud arengumaadest Kasvab tarbimisvõlg ei investeerita Rikkuse ja võimu kontsentreerumine üha kitsama sotsiaalse grupi kätte: konglomeraadid, korporatiivsed direktoraadid 108 15.1.6. Sotsialistlik majandussüsteem
tööstusharu- suhkrutööstuse, metallurgia ja söe tootmise peavalitsused jne. Nõukogusid moodustati ka kõikvõimalikel madalamatel tasanditel. Rõkov oli kõige mõjukam isik Vm majandusasjade juhtimisel, aga üks isik ega peavalitsuste juhatajad polnud võimelsied kogu tööstust juhtima. Kodusõja lõpuaastateks sai selgeks, et enamlaste partei juhtkonnas varem esinenud erimeelsused riigistamise osas lõppesid, riigikapitalism sai ainsana eluõiguse. Kodusõja lõpuks oli kogu tööstus viidud üle riigikapitalistlikule arenguteele- kõik tööstusettevõtted ja nende varad kuulusid ainuüksi riigile. Riik üritas kõiki tööstusettevõtteid juhtida tsentraliseeritult, enamlaste partei poolt ametisse nimetatud ametnike kaudu, jätmata kohapeale vähimatki otsustusõigust. Kogu sissetulek läks täielikult riigile. Töölistest said endiselt palgatöölised, nüüd riigikapitali palgaorjad.
annaabi.ee 
