KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine, köbruke lähendamine ja taha viimine Seljalailihas Viis alumist rinnalüli, ...
1989. aastal andis Gorbatsov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. aastal lagunes NSV Liit 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. 12. märtsil 1999. aastal astusid Ungari, Poola ja Tsehhi vabariik NATO-sse. Liitumistseremoonia korraldati Ameerika Ühendriikides Independence'i (Missouri osariik) Harry S. Trumani nimelises raamatukogus.Võib öelda, et Külma sõda võib pidada kolmandaks maailmasõjaks, sest võitlus toimus. Ei võideldud küll mitte vägivaldselt, aga püüti üksteist üle lüüa igas valdkonnas, kuid mitte nii nagu Teises maailmasõjas, kus rünnati ja tapeti üksteist.
See on vale, lihtsalt olemisest ei piisa, te peate olema armastusväärsed, sest vastasel juhul on see lihtsalt armastuse teesklemine. Lapsel tekib teadmatus, ta ei saagi siis õieti aru mis see armastus on. See on nii vale kui sa ütled kellelegi: "Mul on palju kohustusi! Ma olen EMA või ma olen ISA!", tekib küsimus kas sa siis tegelikult ka teed midagi selleks või sa oled lihtsalt suur suu? Kolmandaks. Hirm ja valu. Miks see tekib, kui armastus on nii ilus ja lilleline? See on hirm ettearvamatuse ja tundmatu ees. Kindlasti ka ebakindlus. Hirm tekib muutuste ees. Kardetakse vana(mälestus, illusioon) maha jätta uue nimel. Kindlasti ka valulik on egost loobumine. Aa ja veel enesetapp ei ole mingi armastuse väljendamine see on lihtsalt vale, oma ego upitamine jällegi, nagu ma juba mainisin inimest ei saa omada ta ei ole mingi ese.
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis ini...
Videvik Stephenie Meyer Isabella Swan elas rahulikult koos emaga ja kasuisaga Phoenixis, kuni ta otsustas kolida süngesse ja vihmasesse Forksi, et mitte segada oma ema ja kasuisa. Seal pisikeses linnakeses Washingtoni osariigis elas tema isa politseiülem Charlie. Bella oli kahvatu naha, pruunide juuste ja halva kordinatsioonivõimega tütarlaps, täiesti tavaline, ei midagi erilist. Forksi kohale jõudes saab Bella üllatuse osaliseks Charlie kingib talle auto vana pikapi. Nii sõidabki Bella järgmisel hommikul sellega oma uude kooli ,,Forksi keskkooli".Bella on koolis kõikide õpilaste tähelepanu objekt, peale viie inimese Rosalie, Jasper, Emmet, Alice ja Edwardi. Nad on erakud noore doktori kasulapsed, kes hoiavad omaette. Bioloogias peab aga Bella Edwardi kõrvale istuma ja talle tundub, et poiss tõrjub teda. Bella otsustab, et räägib Edwardiga, kuid pois...
Kuna minu eriala ja töökohustused ei ole kunagi otseselt tootmisega seotud olnud, siis pole mul seni olnud vajadust neid sügavamalt uurida. Seega proovin kogu teemat käsitleda üldiselt vaadatuna. Näiteks jäid meelde neli olulist verstaposti, kuidas tootmisele ja tootmisjuhtimisele tõhusamalt läheneda. Esmalt tuleb välja töödata ja koostada ülevaade ettevõtte eesmärkidest ja stateegiatest, teisalt tõlkida kogu eelnev „tootmiskeelde“ ja selgitada täpset tootmise rolli. Kolmandaks tuleks koostada põhjalik tasemehindamine tootmissüsteemi etappidele ja neljandaks korrigeeria tootmissüsteemi elemente ühtse fookuse alusel ja suunas (Kase, 2017, 8). Arvan, et selline lahtimõtestatud lähenemine on terviklikult mõeldes oluline paljudele ettevõtetele ning teeb ka kogu töö oluliselt lihtsamaks, efektiivsemaks. Kuid nagu ka loengus arutasime siis paljud ettevõtted arvavad, et neil on juba terviklik ja väga hästi toimiv süsteem, täpselt selliste ettevõtetega olen ka
Kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit, on tuntud kui kodanikuühiskond. Tsiviilühiskonda kuuluvad vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Kolmanda sektori elujõu kolm komponenti on esiteks seadused ja õiguslik keskkond, teiseks finantseerimine ja ressursid ning kolmandaks organisatsioonide ja üksikisikute võimekus. Kuid kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Eestis on kolme liiki kodanikualgatuslikke organisatsioone- mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on tsiviilühiskonna koostisosa. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute olemasolu Eestis näitab, et meil toimib kodanikuühiskond. Tänapäeval on mittetulundussektor
Mis tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal? Jan Müür Eesti Vabariik kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus ja 24. veebruaril avaldati manifest Tallinnas. Eesti Vabariigi sündi ei korraldatud nädalaga ning selle võimalikuks saamiseks oli vaja erinevaid eeldusi. Need eeldused saab suuresti jagada kolme gruppi. Esimeseks on majanduslikud eeldused, teiseks poliitilised eeldused ning kolmandaks kultuurilised eeldused. Millised olid eeldused nendes gruppides, mis tegid võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal? Eesti Vabariigi sünnile aitasid kaasa mitmed majanduslikud eeldused. Vundamendi selleks ladus talupoegade õigus osta talusid päriseks. Need osteti küll enamasti laenuga, kuid talupojad pidid ise õppima majandama, tekkis majanduslik kindlustunne ja neist said maaomanikud. Majandust elavdas raudteede ehitamine, mille tulemusena muutus
Keskaja seisused Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes
Baroki ilmingud 17. Sajandil Euroopa maade kujutavas kunstis Referaat Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit. Sealt tulenes omadussõna ,,barokne" tähenduses ,,iseäralik, korrapäratu". Barokk-kunst on väga rahvalik. Ta toetus eeskätt meeltele ja tunnetele ning nähtavasti suutis just sellepärast edukamalt köita laia publikut. Barokk on jätnud paljude maade rahvakunsti sügavama jälje kui hilisemad stiilid. Näiteks rahvariietes on barokiaegne ametlik mood sageli äratuntav. 17. sajandil jagunes Euroopa kunsti alusel kolme rühma kuna eri maade areng oli ebaühtlane. Esiteks olid need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Need riigid olid eelkõige Habsburgide dünastia võimu alused alad nagu Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia), samuti Poola-Leedu. Nende maade ku...
Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" 1. Annab viite, et keegi sooritab kuritöö ja sellele järgneb karistus. Käesolevas raamatus ma pean karistuseks pigem Raskolnikovi 2. Üks põhiteema on kindlasti üleolevus ja arvamus, et Raskolnikov on teistest parem ning see annab talle õiguse teha, mida iganes ta tahab, ka sooritada mõrv. Teiseks on konflikt iseendaga peale kuritöö sooritamist. Kolmandaks on prostitutsioon ja asotsiaalne elu. Neljandaks see, et, et linn oli sünge, kus tänavad olid hulkureid, eluheidikuid ja joodikuid täis ning sellise keskkonna mõju rahvale. 3. Probleemid: Mis juhtub inimesega peale mõrva sooritamist. Vaesus ning milleni see võib inimese viia. Prostitutsioon ja selle mõju (Sophia) lähedastele ja sõpradele. · Konflikt romaanis seisneb Raskolnikovi sisemises väitluses iseendaga peale Aljona ja Elisaheta mõrvamist
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami,
Mina olen sündinud 1993. aastal. Minu õde on sündinud 1978 ning vaatlen tema teabevälju aastast 1998. Minu ema on sündinud 1955, seega vaatlen tema teabevälju aastast 1979.Uurin, mida on saanud erinevad generatsioonid kaasa kodust, mis olid kodused väärtused (fundamentaalne teave). Veel uurin spetsialiseeritud teavet kolme põlvkonna vahel, näiteks, kus lasteaias ja koolis nad käisid ning mis see neile juurde andis ja mida nad lisaks koolile veel tegid/millega tegelesid. Kolmandaks uurin operatiivse teabe saamise viise, meediaväljaanded, TV, internet, raadio, mida sellel ajal loeti ja vaadati, mis oli olemas ja mis mitte
suusatamises . Seni olid skandinaavlased korraldanud Põhja mänge , kus oli kavas 30km ja 60km suusatamine . LASKESUUSATMINE Esimesena asusid starti laskesuusatajad ehk patrullsuusatajad , nagu neid tollel ajal nimetati . See peeti kuue võistkonna osavõtul demonstratsioonvõistlusena . Üllatavalt hästi sõitis Sveitsi meeskond , kes alustasid küll tagasihoidlikult , kuid lõpetasid suure edumaaga Soome ees . Kolmandaks tulnud Prantsusmaa kaotas 23 minutiga . 50 KM SUUSAMARATON Raja kõrguste vahe oli 1000m . Võtjateks oli algusest lõpuni loomulikult norralased ning nemad olid ka ainsad , kes läbisid raja ajaga alla 4 tunni . Oma esimese kulla võitis neil Thorleif Haug . Esimese kuue hulgas olid neli norralast ja kaks rootslast . Enamik soomlasi katkestas . Eelmisel päeval edukalt esinenud sveitslased alustasid tugevalt , kuid varsti ei suutnud ka
oled ammu tahtnud aga pole seda endale lubanud. 2. Inimesed lükkavad asju edasi, kuna nad tegelevad pigem tühisemate asjadega, mis on huvitavad ja kerged. Teine põhjus on, et nad tunnevad hirmu või ebameeldivust selle töö suhtes ja pigem lükkavad selle edasi. Selle vältimiseks on mitmeid varjante. Esiteks igal hommikul ärgates öelge endale "Tee seda kohe!". Teiseks alusta enda hommikuid sellega, et võtad ühe ülessande, mis sulle ei meeldi ja teed selle ära. Kolmandaks tee suur ülessanne väikesteks juppideks. 3. Mina lükkan ka edasi selliseid töid, mis mulle üldse ei meeldi, näiteks anatoomiaks õppimine või mingite mahukate ülessanete tegemine. Seda saaks parandada mitmel moel. Esimekseks enda premeerimine millegi heaga. Teiseks mõte, et kui mul on see töö tehtud ei ole mul vaja sellepärast enam muretseda ja saan rahulikult omi asju teha. Kolmandaks mõte, et kui ma näiteks õpin anatoomiaks ilusti ja ei kuku eksamit läbi siis on see juba
Kolmanda maailma probleemid ja nende lahendamine Kolmandaks maailmaks nimetatakse külma sõja aastate riike, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Nimetus tekkis 19-20 sajandil. Kolmanda maailma riikides oli suur hulk probleeme. Milles need seisnevad? Kes ja kuidas peaks neid lahendama? Esimese probleemina nimetan suurt võlga emamaale ja monokultuuri. Emamaadelt võeti väga suure protsendiga laenu ja nüüd on riigid sõltuvuses endisest emamaast
1)Kes juhtis Lui 14 ajal Prantsusmaa välispoliitikat ja militaarpolitiikat? Nende peaeesmärgid ja milleni see viis? Lui 14 valitsemise ajal juhtis Prantsusmaa militaar ja välispoliitikat kuningas ise, üritades riigipiire laiendada sedavõrd, et see muudaks võimatuks riigi eduka ründamise mis tahes suunast. Selline tegevus viis Prantsusmaa eriaegadel konflikti pea kõigi ülejäänud Euroopa võimudega. Esmajärjekorras Hispaaniaga. 2)Millise riigi vahendusel ning milliste riikide vahel sõlmiti 1720. a Uusikaupunki rahu ja mida selle rahu tingimused kaasa tõid? 1720. aastal sõlmisid rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Selle tulemusel fikseeris Venemaa oma võidu ja tõusis Euroopa suurriigiks. Rootsi langes suurriigist regionaalseks teisejärguliseks riigiks, loovutades Eestimaa ja Liivima alad Venemaale. Tugevnesid Venemaa mõjud Poolas ja Euroopas hakkasid tugevnema Preisimaa mõjud. 3)1795. a toimus Poola lõplik jagamine tsarinna Katariina II juhtimi...
See toob endaga kaasa lõheliste hukkumise, sest lõhelised peavad kudemiseks jõgedest merre rändama. Järelikult on elektrijaamad Eesti keskkonnale suureks nuhtluseks, sest kahjustavad nii atmosfääri kihte, kui ka lõheliste kudemist. Kokkuvõtvalt on Eesti suurimateks keskkonnaprobleemideks linnastumine, mis tekitab liikide hävimist. Teiseks suurimaks on põhjavee saastatuse tase, mis on ka kogu maailmas suureks probleemiks. Kolmandaks on oluliseks keskkonnaprobleemiks ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk ning tammid, mida elektrijaamade tarbeks ehitatakse, sest need takistavad lõheliste kudemist.
suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. Üldiselt võime nimetada maavärinat maakoore liikumiseks teine teise suhtes. Kui aga võtta sõna maavärin, kui seismoloogia mõistet siis on see seismeliste lainete põhjustatud maapinna võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks põhjustajaks on Maa sisepinged, teiseks on aga vulkaanipursete järgsed värinad, kolmandaks põhjustajaks on koobaste kokku langemine ning neljandaks võime eristada värinaid, mille põhjustajaks on inimtegevus. Antud referaadis tuleb juttu maavärinatest ning nende tekkepõhjustest. Samuti puutume kokku selliste faktidega nagu maavärina ette ennustamine ja raskus astme hindamine. 1. Maavärin mis see on ? "Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tekitatud kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid."( http://www.rescue.ee/19669)
Kirjanduse kodutöö Arvamus ,,Kui palju õnne saab raha eest osta." Claudia Dreifusi intervjuu sotsiaalpsühholoogi Daniel Gilbertiga (New Yor Times 2008) Vastused küsimustele. 1. Kas pealkiri vastab tekstile? Claudia Dreifusi intervjuu pealkiri on ,,Kui palju õnne saab raha eest osta?" Pealkiri vastab tekstile osaliselt. Artikli algust lugedes sügavalt sisukat vastust sellel küsimusele ei saa. Ajakirjanduslikus mõttes on see aga huvitekitav ja lugejaid ligitõmbav. Põhiliselt räägitakse inimese loomusest, reageerimisest edule ja ebaedule ning viidatakse, et inimese käitumine tulevikus ei pruugi olla ootuspärane. Raha või materiaalse heaolu ja õnnelikkuse võrdlus tuuakse sujuvalt sisse eelviimases küsimuses ,,... rahaga ei saa õnne osta?" ja siis on vastus küsimusele lihtne: ,,Andmed näitavad, et vaeste puhul saab väikese rahaga osta palju õnne. Kui oled rikas, saad suur...
Mesilaspere vajab aastas eluks 80-90 kg mett. Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150-180 kg mett, aga Eesti oludes on normaalne siiski 18-30 kg mett pere kohta. Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne oleks 3-4 hektari kohta, ülirikka korjemaa puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. Temperatuur, niiskus jm. Ilmastikuolud, seega kolmandaks teguriks on ilmastikutingimused. Esiteks temperatuur. Üle 30 °C kuivatab nektari, 20-25 °C juures eritavad nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid jt), aga ka 6-10 °C. Teiseks oleks õhuniiskus. Sobivaim on 60-80 %. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. Kolmandaks on valgus. Päiksepaistelistemas kohtades toodavad taimed ka rohkem nektarit. Viimane ilmastikuolu on tuul. Tugev tuul vähendab taimedel nektari
linnused, kui enne keskaega ehitati linnusi puidust siis keksajal hakkati Eestis neid ehitama paekivist ja telliskivist. Paekivist ehitati peamiselt Põhja-Eestis, sest seal oli see kergemini kättesaadavam ja Lõuna-Eestis ehitati linnuseid peamiselt telliskivist. Linnuse tüüpe oli keskajal Eestis kolm. Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed.
haldamist, elanikkonna tervist ja ohutust. Riiklik tasand suudab suunata tsentraliseeritud jõupingutusi. Argumendid tsentraliseerimise vastu. Esiteks: piirkonna geograafiline erinevus (de)tsentraliseeritud juhtimine aitab paremini arvestada keskkonna kvaliteeti, kohalikku teadlikkust kuidas toota mingit toodet. Teiseks: eksperimenteerimine (de)tsentraliseeritud otsustamine võimaldab erinevatel haldusüksustel katsetada erinevaid protsetuure, tegevusi ja tegutseda4. Kolmandaks: võistlus - (de)tsentraliseerimine toob esile võimu kehtestamise erinevate alluvusalade vahel5. Ja neljandaks: (de)tsentraliseerimine võimaldab enese- määratlemise. Argumendid tsentraliseerimise poolt e. ratsionaalse valiku põhimõtted. Esiteks: väljapoole suunatus6 tekivad ühes haldusalas, aga tekitavad kahju hoopis teises haldusalas. See on ka argument, miks liikuda sub-riiklikult tasandilt riiklikule tasandile, riiklikult tasandilt regionaalsele tasandile jne
vabaks osta. Nii said talupojad endale talu päriseks osta ja majandada seda edaspidi sõltumatu peremehena või siis nad võisid ka linna elama minna. Linna ja maa vahel ei olnud eriti suur vahet.Esiteks nii maal kui ka linnas said inimesed korralikult süüa. Söök maal ei olnud linna omast palju halvem. Teiseks said inimesed mõlemas kohas rikastuda. Talupojad, müües oma toodangut linnaturul, linnakodanikud rikastusid siis, kui nad tegid tööd linnas. Kolmandaks oli linnas talupoegadel raske hakkama saada, kuna paljud inimesed suhtusid neisse põlguse ja üleolekuga. Linnas peeti au ainult nende ees, kellel oli palju raha või kes olid headest perekondadest pärit. Aga maal olid peaaegu kõik talupojad võrdsed. Kui kaks head asja, mis olid linnas, kuid maal neid polnud olid kindluse tunne ja koolid, kust saadi haridust. Kokkuvõteks tahaksin ma öelda, et minu vaatenurga alt ei olnud talupoegadel kasulik minna linna elama
projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsema; õppimispedagoogika põhimõteteks on esiteks lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija, teiseks isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö ja kolmandaks õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja. Õppimise kontekstuaalsus tähendab eelõpetuse seotust lapse enda kogemusmaailmaga ja kasvatuskeskkonnaga ja seda vaadeldakse eelõpetuse rakendamisr analüüsiva teoreetilise mudeli abil. Minu jaoks oli uus ka see, et hindamise abil jälgitakse koolituse teostumist, toetatakse koolitus arengut ja parandatakse õpieeldusi. Tänu sellele saab teada, millised küljed vajavad rohkem arendamist ja millised vähem
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus aastatel 1914-1918, see oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. Sõja puhkemise põhjuseid oli palju. Esiteks olid tugevad vastuolud maailma suurvõimude vahel ning sõja ohtu alahinnati. Teiseks, puudusid rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid ning inimesed kippusid sõda romantiseerima. Kolmandaks, Saksamaa soovis võimu endale ja oli Prantsusmaaga konfliktis. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid kaheks: Antandiks (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, hiljem ka Jaapan) ja Kolmikliiduks (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem ka Türgi). I maailmasõjas oli võitjaid palju vähem kui kaotajaid. Kõige suurem võitja selles sõjas oli USA, kelle hiline sõttaastumine tõi kaasa väikesed kahjud. Kuna sõda toimus tuhandeid
MARIE CURIE on sündinud 1867a. õpetajate viie-lapselises peres noorimana, Varssavis, Poolas. Gümnaasiumi lõpetab ta kuldmedaliga, mis saab kolmandaks nende peres. Pärast lõpetamist läheb tööle eraõpetajana, joostes ühe noore juurest teise juurde, teenides lisa raha perele. 17.aastaselt läheb koduõpetajaks, õpetades kuni 8h päevas, ülejäänud aja ise õppides. Kuna tol ajal Poolas naised ülikooli minna ei saanud, lepivad nad vanema õe Broniaga kokku, et too läheb Pariisi ülikooli arstiteadust õppima, ning samal ajal saadavad isa ja õde talle raha. Ning varsti saab ka Marie ise järgi minna
eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. G.H.Merkel- Liivimaa koduõpetaja- tema raamat- „Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise saj. Lõpul.“- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. 16. Mõis ja talu Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid (e. Eramõisad), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad (e. Riigimõisad). Kolmandaks olid pastoraadid (e. Kirkikumõisad). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed,
Mis muutuks ,kui mina oleksin linnapea Kui mina oleksin linnapea ,siis minu esimene otsus ja muudatus oleks see ,et kõik võimalikud teed oleksid korras. Teiseks põõraksin enda valla elanikele rohkelt tähelepanu,et oleksid kõigil oma kodu ja töö kohad olemas. Kolmandaks aidata neid perekondi kes on majanduslikes raskustes ega suuda kuidagi toime tulla . Neljandaks üritaksin enda vallast välja suruda selle suure alkoholismi ja saadaks parmud ja joodikud ravile. Neljandaks võitleksin kõigi õiguste ja vajaduste eest. Ma tänan kuulamast. Märt Aulik Kp-21
Me saame pealt kuulata, mis toimub istungitel, me oleme teadlikud, mis seadused vastu võetakse. Meil on olemas riiklikud koolid, poed ja muud institutsioonid, mis alluvad riigi seadustele ja mis toimivad tänu maksumaksja rahale. Kindlasti kõike ei avaldata meedias ja rahvaga manipuleeritakse, et kindlalt võimul püsida. II peatükk Kolmas maailm sai alguse 1950-ndatel aastatel, mil riigid, kes soovisid külmas sõjas erapooletuks jääda, nimetasid ennast just nii. Hiljem kutsuti kolmandaks maailmaks arengumaid nagu Aafrika, Aasia ning Ladina-Ameerika ehk siis riike, kes olid majandustasemelt madalaimad. Kolmandat maailma iseloomustasid kolooniad, sest tol ajal oli tavaline, et esimese maailma riigid lõid kolooniaid. Juba 1970. aastal oli raske seda mõistet ülal hoida, kuna just kolmandast maailmast leiti maavarasid, mis hakkasid üha enam neisse riikidesse kapitali sisse tooma, mistõttu vaesus vähenes ja majandus kasvas. Kõige vaesemaid
Martinson-Hiiuväin, Brett McGee, Oliver Metsalu, Joosep Pokla, Heiko Rannula, Kristo Saage, Ivars Timermanis, Janis Vahter, Raimonds Vaikulis, Joonas Vaino, Viljar Veski, Raido Villers Treener: Andres Sõber. 2011-2012 Sellel hooajal lahkusid paljud põhimängijad teistesse klubidesse. Asemel tulid mängijad Lätist kes on mänginud Eurobasketi liigas. Kaspars Cipruss Raimonds Vaikulis Rinalds Sirsnis Juris Umbrasko Ivars Timermanis Korvpalli meistriliigas jäid nad kolmandaks. Balti liigas jäädi 13-ndaks. 2011-2012 Mängijad Janis Vahter, Timo Oja, Valmo Kriisa, Allan Ehte, Kristjan Rinaldo, Viljar Veski, Juris Umbrasko, Reinar Hallik, Kaspars Cipruss, Oliver Metsalu, Martin Dorbek, Joonas Vaino, Rinalds Sirsnis Treener: Andres Sõber 2012-2013 Esimest korda prooviti see hooaeg mängida Euro Challenge liigas. Võideti Eesti korvpalli cup. Balti liigas jõuti veerandfinaali. Eesti korvpalli meistriliigas jäädi kolmandaks. 2012-2013 Mängijad
naiste kui meeste arvestuses. Suure huvi põhjuseks võis välja tuua nii tiitlivõistlusteta aasta, kus keskenduti peamiselt MK-sarjale kui ka Otepää etapi populaarsusele sportlaste endi hulgas" . Tema sõnul oli tänavune mõõduvõtt kõigile talispordisõpradele suurepäraseks võimaluseks näha rahvusvahelist suusaeliiti meie endi koduõues. Meeste 15 km sõidul tegi ajalugu Sveitsi võistleja Dario Cologna. Teiseks tuli Lukas Bauer Tsehhist (+24.0) ja kolmandaks Devon Kershaw Kanadast (+25.2). Sveitsi võistleja sai esimeseks tippsuusatajaks, kes saavutanud Otepää MK-etapil kuldse duubli ehk võitnud nii sprindi- kui distantsivõistluse. Eesti võistlejatest sai parima tulemuse Algo Kärp, kes kaotas võitjale 2:50.4 jäädes sellega 38. Kohale. Sarnaselt Dario Colognale sai Otepääl, Tehvandi Spordikeskuse suusaradadel kuldse duubliga hakkama ka Justyna Kowalczyk Poolast, kes lisas sprindi võidule ka naiste 10 km esikoha
1848.-1849. aasta revolutsioonid. Revolutsioonide põhjused: 1. Võim oli aadlike käes, aga rikastunud kodandus tahti samutiosaleda riigijuhtimises. 2. Aadlikud ei arvestanud tihti riiki juhtides ettevõtjate huvideg.a 3. Tekkisid majanduslikud raskused 4. Osades maades olid suured rahvuslikud vastuolud Jaanuar 1848- Revolutsioonid said alguse Lõuna-Itaaliast Veebruar 1848-Revolutsioon Prantsusmaal kukutati kuningas ja mõneks aastaks sai Prantsusmaast vabariik Detsember 1848- Prantsusmaa presidendiks valiti Louis Bonaparte, kes oli Napoleoni sugulane 1851-President tegi riigipöörde ja kuulutas ennast keiser Napoleon III-ks. (kolmandaks) Enamikus maades revolutsioonide käigus vanad valitsejad jäid püsima, algul nad ehmatasid ja tegid järeleandmisi ja uuendusi, hiljem nad kogusid jõudu ja surusid (kergeid reegleid maha..)
SAAV KÄÄNE Kelleks? (?) Milleks? ( ?) Mis ajaks? ( ? ?) Saav = omastav + -ks Autojuhiks = autojuhi + -ks Saav kääne : 1. , ( muutuma , minema , saama , jääma , osutuma ..) Päevad hakkavad pikemaks minema. Selles koolis saab õppida õmblejaks, kokaks või kingsepaks. See osutus valeks. 2. Paul sai terveks. Mari jäi haigeks. Tuju läks heaks. 3. Raamat sobib kinkimiseks. Need seened on soolamiseks. Eduks on vaja visadust. 4. Referaat tuleb kooli tuua reedeks. Lõpetan eesti keele kursused suveks. 5. , : Ma sõidan ära nädalaks. Sõidame ekskursioonile kolmeks päevaks. Sellest toidust jätkub terveks nädalaks. 6. Palju õnne sünnipäevaks! Südamlik õnnesoov uueks aastaks! 7. Esiteks Teiseks Kolmandaks ÜLESANNE 1. Kelleks sa tahad saada? ......................
Fruktoos Üldiseloomustus Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6. Nagu ka teised monosahhariidid, imendub see seedimise käigus otse vereringesse. Fruktoos on kõige magusam looduslikult esinev süsivesinik.On 1,73 korda magusam kui sahharoos. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv. Fruktoosi lisatakse toitudesse maitsestamiseks, maitse tugevdamiseks ja ka pruunistamiseks mõne toidu puhul, näiteks pagaritoodete juures. Suhkrute segud nagu kommid, mis sisaldavad fruktoosi, on pehmemad kui need, mis ei sisalda fruktoosi. Majanduslik tootmine Seal tehakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupeedist või maisist ning on olemas kolm majanduslikult tähtsat vormi: Kr...
Me võitsime ja tegime Eesti taas riigiks. ,, Lõpp: Tagasi alguse juurde: ,,Me tahame, et Eesti riik jääks püsima. Me saame sellega hakkama. Me oleme tugevad, kui hoiame ühte." 2 Üleskutse, soovitus, ergutus, soov: ,,Me saame sellega hakkama, kui me hoidume vigadest. Esiteks, me peame alati enda suhtes ausaks jääma. Teiseks, me ei tohi ise ennast petta tühjade lubadustega. Olgu need lubadused kui kaunid tahes. Ja kolmandaks, me ei tohi arvata, nagu elaksime muretus ja lõplikult turvalises maailmas. Tulevikunägemus: ,,Kui me neid kolme viga väldime, siis pole Eestil vaja oma tulevikku karta ega oma sammude puhul kõhelda. Üleskutse, üles õhutus: Me usume oma tulevikku. Me usume iseendasse. Me hoolime inimestest, kes siin elavad. Me armastame Eestit. Me usume vabadusse." Presidendi kõne pauside ajal on kuulda aplause ja hüüdeid. See annab tõestust selles, et kõne oli edukas ja inimesi haarav.
SDE töö Sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku- ja heaoluallikatest esikohale töö Nende eesmärk on konkurentsivõimeline Eesti majandus Panevad majandusarengus teenima inimesi, mitte vastupidi SDE õiglus Kindlustab kvaliteetse ja kättesaadava arstiabi ning toetuse ja hoolekande erivajadustega inimestele ja eakatele Kõigi ühiskonnaliikmete kohus on panustada ühiste eesmärkide saavutamisse. Valimised SDE jäi kolmandaks 15,2 protsendiga ja kohti neile riigikokku 15. Aitäh kuulamast!
Kelli Hinn 8A ALATSKIVI REIS 30.septembril käisid 8a ja 8c klassi õpilased Alatskivil Juhan Liivi muuseumis ja Alatskivi lossis. Esimese asjana nägime õppereisil Juhan Liivi elukohta ning saime palju uut huvitavat teada. Juhan Liiv ise oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema luulepõhiteemadeks oli loodus, isamaa ja isiklik saatus. Juhan oli veendunud, et kunagi rajatakse Eesti riik ja rahvas saab vabaks. Kuid tema seda oma silmadega ei näinud. Juhan Liiv sündis 1864.a ja suri 1913.a. Klassidega käisime ka Juhan Liivi hauasammblal Alatskivi surnuaial, ning õpetaja Sirje Hüvato süütas küünla tema mälestamiseks. Kolmandaks sihtpunktiks oli Alatskivi loss. Alatskivi lossis saime teada kuidas vanasti elu käis ja kuidas toimusid erinevad üritused. Nägime vahast tehtuid teenreid, mõisapere,lapsehoidjat jm. Loss oli iseenesest väga suur ja uhke. Saime ka teada nt:missugused olid vanasti riided, kui...
Üks päev rüütli elust. 11. sajandi lõpus detsembrikuus kutsusid rüütlid äsja rüütliks ristitud Kristof von Sharperi linnusesse peole. Kristof van Sharper oli tugev ja rikas mees. Kristof jõudis peopäeval üsna varakult kohale. Tal lubati linnuses ringi liikuda. Esiteks vaatas ta ruumidesse. Seal oli külm, aga luksuslik. Teiseks läks ta vaatetornidesse kus olid reas rüütlid kes valvasid linnust. Kolmandaks leidis ta linnuse nurgast keldri. Seal oli palju toidumoona. Tagapool olid seal vangikongid ja varuväljapääs, et sealt halvimal korral välja saada. Muidu oli linnusess väga palju sõjamehi, et turvalisem oleks. Lõpuks jõudis kätte õhtu mida Kristof juba pikka aega ootas. Isegi kuningas oli sinna kutsutud. Söögilauas paigutati Kristof von Sharper täpselt kuninga juurde istuma. Laud oli pidulikult ära kaetud. Laual oli kõike head paremat. Peol söödi,
Kuidas matemaatikas Segaarvu teisendada liigmurruks ja vastupidi? 1. Kui on 7/3 (seitse kolmandikku) siis vaata mitu kolme mahub seitsmesse. (7:3=2 j 1) ehk kaks tervet ja üks murdosa. 2. Selle (7/3) vastuseks on 2 1/3 3 Kuidas ma sellise vastuse sain? Esiteks ma jagasin 7 kolmega siis sain 2 jääk oli 1. Teiseks kirjutasin täisosa ära ja siis kirjutasin murd osa. Kolmandaks sain ma murd osa nii ,et ma kirjutasin jäägi (mis jäi 7:3 alles) lugeja kohta siis kirjutasin nimetajasse selle millega ma jagasin(7 ehk jagatav). Tagasi teisendamine. Algne näide 6 2/6=38 1. vaata mis arv on nimetajas. Näiteks seal on 6. siis korruta kuus täis osaga(6*6) ning liida sellele lugeja(6*6+2). Siis saad vastuse. Ma toon 3 näidet 2 3/6=15=6*2+3 3 6/7=27=7*3+6 100 8/9=908=9*100+8
" Platon kirjutab asjadest ja nende sisemistest väärtustest. On asjad, millel puudub igasugune sisemine väärtus, kuid neid on ometigi tarvis kui vahendit eesmärgi suunas. Teised on need, mis omavad kõrgemat sisemist väärtust, sest nende omamisel annavad need võimalusi ning samas omavad ka praktilist väärtust. Näiteks haridus, mis on omandatud vaimseks arenemiseks ja millest on kasu nii praktilisel kui ka filosoofilisel tasandil. Kolmandaks on asjad, mida omandatakse enda sisemise mina eesmärkide saavutamiseks. Näiteks enese harimine selleks, et teha head- aidata nii meid ümbritsevaid inimesi kui ka ülejäänud ühiskonda. Mats Volbergi kirjandi järgi on Platoni teoses ,,Riik" väidetud järgmist: ,, Kogu haridussüsteem, mis nõuab ühelt paariteistkümnest ja teisel paarikümnest pühendumist, mis hõlmab nii keha kui vaimu treenimist ning arendamist, on
Tere kohalviibijad! Mina räägin täna tervislikest eluviisidest. On 7 lihtsat põhimõtet, millest kinni pidades, elame tervet elu. Esimene põhimõte on liigutada ennast teha sporti Inimese keha on loodud liikumiseks, mitte pikutamiseks või istumiseks. Kehaline koormus on hea tervise püsimiseks hädavajalik. Teiseks peame kindlasti jälgima oma toitumist Kõige olulisem on süüa mitmekesiselt, valides oma menüüsse toitaineterikkad ja samas vähese kalorisisaldusega toidud. Kolmandaks on hea teada oma vererõhku, sest kõrge vererõhk on kõige suurem südame-veresoonkonna haiguste riskifaktor. Neljas põhimõte on "kehakaal hoida normis"! Ülekaalus inimesed riskivad paljude tervisehäiretega, näiteks diabeet, kõrge vererõhk, mitmesugused liigestehädad jne. Ülekaal on suur lisakoormus kogu organismile. Ka veresuhkru tase on tähtis Enamus toidust mida sööme, muutub ainevahetuse käigus glükoosiks, mida organism kasutab energiaallikana. Kui insuliini ei...
KOHTUSÜSTEEM I. Võrrelge Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika kohtusüsteemi. Täitke tabel. Mandri-Euroopa kohtusüsteem Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa mudel Kohtunikud Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika nimetab ametisse valitus, vajalik mudel Kohtunik on omab poliitilises õigusalane kõrgharidus, amet on kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale rahva poolt valitav, tal ei pea olema korrale. Kohtusüsteem on juriidilist haridust, ei pea olema mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on valitseva korra kaitsja. Kohtusüsteem konstitutsioonikohus. on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. II. Kostage skeem, mis iseloomustaks Eesti kohtusüsteemi struktuuri. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud (4) ja halduskohtud (2), teise as...
puutub kokku nakatunuga. Viirus levib piisknakkusena. Peiteperiood Peale nakatumist esineb peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad 1015 päeva (maksimaalselt 21 päeva). Sümptomid Tekib palavik, mis kestab 34 päeva, kaasuda võib ka köha, nohu ja silmapõletik. Tekib lööve, mis algab kõrvade tagant, levib näole, järgmisel päeval kehale ja kätele. Kolmandaks päevaks on lööve ka peopesades ja jalataldadel. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, kestab 5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkiski. Iseloomulikud on põskede sisepinnale tekkivad pruunikad laigud ehk Kopliki laigud. Ravi Spetsiifilist ravi ei ole, püütakse leevendada sümptomeid. Peamiselt palavikku langetav ravi Paracetamoliga, aspiriini ei soovitata kasutada. Kui haigus tüsistub, siis kasutatakse
tundlik. Kaalu muutmise korral ei muutu pingerida. Swedpank jääb endiselt esimesele kohale ning napilt teiseks jääb Salva kindlustus. Kriteeriumi algväärtus on 0,33 ning kriteeriumi suhe ülejäänud kriteeriumitesse enne muutmist on 0,33/(1–0,33) = 0,49. Väärtuse muutmisel 0,33lt 0,99ni, on kriteeriumi suhe ülejäänud kriteeriumitesse 0,99/(1-0,99) = 99. Isegi sel juhul jääb liidriks Swedbank (0,319), sellele järgneb Salva (0,318) ning If kindlustus jääb kolmandaks (0,316). Eelkirjeldatud muudatus on vähetõenäoline, kuna see eeldaks taastamise ulatuse kriteeriumi tähtsuse suurendamist 99*(1/0,49) = 202 korda. 26 6.1.2 Tundlikkuse graafik taastamise ulatuse suhtes (tulekahju stsenaarium) Joonis 19. Kriteeriumi „Taastamise ulatus“ tundlikkuse analüüs (tulekahju). Graafikult võib järeldada, et tulekahju stsenaarium on taastamise ulatuse muutuse suhtes vähe tundlik
Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: Deoksüribonukleiinhape ehk Dna – leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis Ribonukleiinhape ehk RNA – leidub kogu rakus. RNA täidab kolme erinevat ülesannet organismis. Esiteks toodab ta informatsiooni rakutuumast ribosoomi valgusünteesiks. Teiseks transpordib ta aminohapet tsütoplasmast ribosoomi. Kolmandaks osaleb ta ribosoomi koostises valgusünteesis. mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. Replikatsioon on Dna kahekordistumine enne raku jagunemist. Uus Dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib...
Veetee on ülioluliseks allikaks sissetulevate kaubalaevadele ja sissetoodavatele toorainetele. Poliitiliselt üks tähtis kaubatee on läbi Atlandi ookeani USA ja Kanada, Põhjameri on tähtis oma põhjanmaise Naftavarude poolest Norra ja kontakt maismaaga Prantsusmaa. Samuti ülejäänud Euroopa riikidega.Teiseks liiniks on maismaatee Inglismaa ja mandriga läbi Calaisi väinaaluse tunneli otse Prantsusmaale. Inglismaa maismaa ühendustest olulisemaiks punktiks on London. Kolmandaks liiklusvahendiks on kaupadele ja inimestele õhutee lennundus. Suurosa kuu ja pikkapejoodilistest kaupadest ning postisaadetistest vahendatakse lennundusega. Lennundus on üks arenenumaid samuti liiklus maismaal.Inglismaa, Sotimaa, Iirimaa peamisteks majandus teedeks on veetee. Veetee on ülioluliseks allikaks sissetulevate kaubalaevadele ja sissetoodavatele toorainetele. Poliitiliselt üks tähtis kaubatee on läbi Atlandi ookeani USA ja Kanada, Põhjameri
Nimelt kirjeldas Paul Hoyningen- Heune oma teksti kolmandas peatükis (Hoyningen-Heune, lk 3) eksperimentide rakendamist, mis omakorda võimaldab kontrollida teaduslike teooriate või väidete õigsust ning kooskõla faktidega. Sellest tuleneb ka teine kattuvus kahe teksti vahel ehk korratavuse kriteerium. Kahtluse korral on teadlastel alati võimalus korrata katseid, et iseseisvalt kinnita või ümber lükata mitmeid teaduslikke tulemusi ja järeldusi. Kolmandaks kattuvuseks on teaduse usaldusväärsuse kriteerium, mis Mittelstrassi teksti puhul väljendub eelkõige uute teadmiste ning eelnevalt kinnitatud teooriate vaheliste vastuolude puudumises. Hoyningen-Heune’i „Teaduse süstemaatilisuses“ oli teaduse usaldusväärsus tihedalt seotud eelkõige eelnevalt mainitud kontrollitavuse ning korratavuse kriteeriumitega, ehkki tema arutelu eksperimentide osas viitas
keegi tulekahjus. Miks ei võiks olla nii, et Kalevipoeg tuleb ruttu ja kustutab tulekahju oma suure ämbriga juba siis, kui tulekahju on väike. Teiseks suureks probleemiks pean ma majanduskriisi. Inimesed jäävad töökohata, laenavad ennast lõhki ja ei suuda varsti endale ka kõige elementaarsemaid asju osta. Kalevipoeg võiks kiiresti ehitada ühe suure firma, mille kaupa ta põrguväravas müüma hakkaks. Kolmandaks halvaks teguriks on see, et tormid, üleujutused hävitavad inimeste kodusid, mida nad on nii kaua ehitanud ja mis on neile väga kallid. Samas rikuvad ebasobivad ilmad ka põllusaagi. Kui meil oleks selline kangelane nagu Kalevipoeg, siis ta puhuks kõik pilved eemale, ehitaks vallid, tammid veekogule ette enne üleujutust. Niisiis arvan ma, et Kalevipoja suguse kangelase olemasolu oleks väga kasulik. Ta looks ühtekuuluvustunnet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
