- Majandusliku toimetuleku saavutamine ja säilitamine, karjääriredeli tippu jõudmine Oluline märksõna antud eas on kriitilisus, millega vaadatakse üle kõik oma senised saavutused, seatakse uued eesmärgid. Kui keskealise mehe töö rahuldab teda, siis selles perioodis on võimalik jõuda karjääriredeli tippu. - Vaba aja harrastuste arendamine, loovus Kuna keskeas on karjäär püsiv ning lapsed on kodust lahkunud, leidub mehel rohkem vaba aega ning energiat, et tegeleda hobidega. Keskiga on paras aeg loominguliseks tegevuseks ning loovuseks ehk valmisolekuks hüljata vanad tegutsemisviisid ja anda koht uutele. - Murdeealiste laste toetamine arengus vastutustundlikuks ja õnnelikuks täiskasvanuks Keskeas saavad lapsed täisealisteks ning lahkuvad vanemate kodust, mis mõjutavab väga tugevasti perekonna elu – perekonna tähtsus väheneb. Mees peab sellega leppima ning leidma uusi lahendusi, et pereelu jääks püsima. - Uutmoodi suhete loomine abikaasaga
hoidmine, laste kasvatamine. 30-ndate kriis (algab umbes 28-selt) Iseenese leidmise aeg. Enne 30-ndat eluaastat on inimene innukas "ühe asja liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40% meestest ja 80% naistest.Keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et talud seotud tuska
Downi sündroom - Vanemate vanus riskieguiks - Levikus 1:800 - Aeglasem areng: kognitiivne, keel, sotsiaalne areng - Mahajäämus motoorikas - Toimetulekuraskused igapäevases elus algklassides võivad teistega koos olla, hiljem jäävad maha - Füüsilised anomaaliad, südamehaigused ja lühem eluiga Mehed haavatavamad häiretele Inimese areng täisiga - 20-44 varane täisiga ehk noorus - 45-64 keskmine täisiga ehk keskiga - 65... hiline täisiga ehk vanadus Noorem täiskasvanuiga - Noorus autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus - Täiskasvanuks saamise kriteeriumid iseseisvus otsustes ja majanduslik iseseisvus - Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel tehakse ja jõutakse palju - Käeline tegevus langeb alates 30ndast - Kuulmine hakkab langema 20ndates Kognitiivne areng - Intelligentsus kasvab 30-40 aastani
laureaat Osalenud paljudes Eesti saadetes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LAPSEPÕLV Veri Higi Pisarad NOORUSAEG Viin Naised Muusika KESKIGA Kepp Kõnd Järelravi VANADUS Kirst Tuhk Teemant JÄRELSÕNA Peer ja könt PEETER OJA RAAMATUST "Tegemist ei ole eluaruandega, kus ma oma saavutused ja asjad ette loen ja medalid ja nii edasi. Tegemist on elulooga ja elulugu peab olema läbi mõeldud, konkreetne ja seda ta vaieldamatult on" "Mul on nii täiuslik raamat, sinna on võimatu midagi juurde kirjutada. Täiust saab teha ainult halvemaks"
Caspar David Friedrich Referaat Alice Berens 11 B Kuressaare 2015 Sisukord 1. SISSEJUHATUS……………………...…………………………………….…….....3 2. ELULUGU…………………………………………………………..………………4 2.1. Lapsepõlv ja noorukiiga.. ……………………………………………………….4 2.2. Keskiga………………………………………………………………………….4 2.3. Vanadus………………………………………………………………………… 5 3. LOOMING…………………………………………………………………………..6 3.1. Stiil ja tehnika läbi aastate…………………………. …………………………...6 3.2
Benjamin Franklin Matti Aivar Lind Liina Salonen 11H Tallinna Lilleküla Gümnaasium VARAJANE ELU ·USA, Boston (1706 a. jaanuar) ·Algkoolist isa ärisse, ·Ärimehest isa Josiah Franklin sealt venna trükkikotta ja ·Kodukanast ema Abiah ujuma Folger ·Silence Dogood - ajakiri NOORUS JA KESKIGA ·Poliitik ja (aja)kirjanik ·Postkontori ülemjuhataja ·Leiutaja ja teadustega tegeleja ·Tegeles ajuti ka muusikaga Füüsikale andis suure panuse oma avastuste ja teooriatega elektri vallas. TEADUSHUVI ·Dr Spenceri loeng elektrist (kana, biifsteek, tuli, piiritus, elektrikett) ·Kiindus elektrisse ja pühendas kogu oma aja ·Londonist elektrostaatiline toru siidiga hõõrumiseks ja sai
Erinevate tegevuste proovimine ja elukutsevalik. Eeel etapp (14 - 17 aastat) Ülemineku etapp (18 - 21 aastat) Katse etapp (22 - 24 aastat) Ameti omaksvõtmine ehk varane täiskasvanuiga Sellesse etappi kuuluvad 25 44 aastased. Pädevuse saavutamine valitud valdkonnas. Sisaldavad mina-kontseptsiooni rakendamist ametirolli. Katse etapp (25 kuni 30 aastat) Stabiliseerimise etapp (30 kuni 44 aastat) Ameti säilitamine ehk keskiga Sellesse etappi kuuluvad 45 65 aastased. Selles etapis säilitatakse kõik võimed ja oskused mis on eelnevate eluaastate jooksul õpitud. Kolm arenguülesannet: säilitamine, ajaga kaasaskäimine ja uuendamine. Ametist lahkumine ehk vanuriiga See etapp algab 65 eluaastast. Tööelust kõrvalejäämine Inimeste võime töökus ja huvi hakkab selles etapis kahanema. Inimene pole enam füüsiliselt ja vaimselt sama ergas kui ta oli nooremas eas. Pensionile siirdumise iga.
Rõõm elamisest Inimese sünni ja surma vahele mahub kolm perioodi: rõõmus lapsepõlv, kuldne keskiga ja väärikas vanaduspõlv. Kui palju meile neist antakse ei sõltu meist. Oma elus kogeme nii rõõmsaid ja häid hetki, kuid ka kurbi ning halbu. Soov elamisest rõõmu tunda on loomulik ja paljudel südames. Inimese kujunemine algab maast madalast ja lapse kasvataja on täiskasvanu. Lapsevanemate ülesanne laste kasvatamisel on keeruline ja vastutusrikas. Nad soovivad kindlasti, et nende laste lapsepõlv oleks õnnelik ning täiskasvanuks saades tunneksid nad
2. IMIKU-JA MAIMIKU IGA • kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng • küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK • motoorsed oskused, eriti peenmotoorika • jõud ja tugevus 4. KAINIK • füüsiline kasv aeglustub • sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA • kiire areng 6. NOOR TÄISKASVANU – 20-40 • füüsiline tervis on tipus 7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik • kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm • rinnaümbermõõt : 6k = 45cm • 1a = 48cm • aju füüsiline kasv : vastsündinul 1/4 täiskasvanu aju kaalust 1 aastasel 2/3 tk aju kaalust 2a 4/5 tk ajukaalust 2. maimik • hambad • 2. eluaastal : kaal +2,5-3.5 kg
lääneeuroopa-ameerika kultuuri – saatust tema eelolevates staadiumides." Varajasele Spenglerile oli omane analoogiatel põhinev filosoofiline käsitlus, mis otsis mitte mõisteid ja seadusi, vaid ajaloo toimumise põhivorme. Käsitles kaheksat tsivilisatsiooni, mida nimetas suurteks kultuurideks. Võrdles neid looduse ja organismidega, mille elukäigule on omane kasv, õitseng, närbumine ja surm. (Lapseiga, noorus, keskiga ja vanadus.) Huvipakkuvaks on ka ta teooria kultuuri algsümbolist kui arusaamast ruumist, mille järgi muu kultuuris olevat vaid selle väljendus. Suurtele kultuuridele olevat omaseks nende eluead. Kogu eluterviku keskmiseks pikkuseks leidis olevat poolteist tuhat aastat. Kevad Naiivse elutunnetuse aeg. Luule ja tõelisuse segu, inimliku ja jumaliku segu. Suurmeesteks romantilised sangarid, mitte arvestavad teoinimesed. Loomis- ja kangelaslood. Asjalik tõestus pole veel tõe mõõdupuuks
ENUREES/ENKOPREES - Primaarne (sünnist) ja sekundaarne (peale stresseerivat sündmust) . P seas rohkem; vanus 5-7a . Iseseisev või kaasneb teiste käitumis-ja tundeelu häiretega . Lisaprobleemid (narrimine, EH, kohanemine jne.) LAHUTAMISKARTUS Vanusegrupp 4-9-a . Esinemissagedus 3,5-5,4%, P=T . Diagnostiline kui kartus intensiivne, kaasnevad ärevus, suhtlemisraskused, somaatilised kaebused Noorem täiskasvanuiga, keskiga. Väga palju sõltub tervisest, eluviisist 20-30 varane täisiga e noorem täiskasvanuiga; 40-50 keskmine täisiga; 60- ... hiline täisiga e vanadus Noorus- autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: Nt iseseisvus otsustustes (psühho sotsiaalne) + majanduslik(isegi kui finantseerivad, ise otsustad kuidas kuulutada) iseseisvus : 18.-34. a.
Kindlasti on see keel, mida paljud ei pruugi mõista. See on koht, läbi mille saab sügavuti minna ja miks ka mitte end poeetilisemast küljest näidata, kas või oma hinge paljaks kiskuda avalikult või sihtida näpuga mingile probleemile. Kunst on minu jaoks valdkond, mis just nagu on hea õigustus säilinud lapsemeelsusele mis pole veel kaduma läinud, olles ise liginemas keskeale. Öeldes seda sedasi otse välja, tundub see keskiga siiski valgusaastate kaugusel. Kunst on inimese sisemise väe väljendus. Kui oled nii inspireerunud, siis kogu see vägi tahaks seest kuidagi välja purskuda ja manifisteeruda füüsilisel kujul võttes ühte või teist vormi. Sisemine vägi on sisemaailma tunnetamise küsimus. Minu arvates õnnelikud on need, kes suudavad piisavalt tunnetada ja sügavuti minna ja neile avaneb automaatselt laiem maailm, metamaailm, paralleelmaailm, kuidas keegi soovib nimetada
2.5. ,,Tootsi pulm" Nagu nimest võib välja lugeda, räägib raamat Joosep Tootsi ja Raja Teele pulmast. 2.6. ,,Argipäev" "Argipäevas" (ehk algupärase nimega Äripäev) on tegevustik suunatud Kiirele, kes on endiselt vallaline mees ning peab valima kahe ootamatult Paunverre saabunud õmbleja Juuli ja Maali vahel. 2.7. ,,Sügis" "Sügise" esimene osa avaldati juba 1938. aastal, teine osa ilmus ent raamatuna alles 50 aastat hiljem. Raamat käsitleb tegelaste keskiga Vabadussõja järgsetel aastatel. 2.8. ,,Talv" 1939. aasta 10. märtsil lubas Luts Uudislehes lugejaile lasta samal aastal välja kaks raamatut, üks neist pidi olema sarja viimane osa "Talv". Raamatut siiski ei ilmunud. 1994. aastal avaldas Tartu kirjastus ,,Ilmamaa" Oskar Lutsu nime all ,,Talve", mille väidetavalt oli käsikirjast ümber kirjutanud kirjandushuviline Arnold Felix Karu. Raamatu autorluse ümber puhkes ajakirjanduses diskussioon. 2.9. ,,Nukitsamees"
ühelegi zanrile, pigem on tema teosed mitme zanri segu. Kurvitza taastoodetud teos ,,Maelström" koosneb ligi 10 000 pudelist, millest enamus on täidetud veega, osadesse on lisatud ka puulehti ning mis paiknevad laburindi kujuliselt raudkonstruktsioonide vahel. Et jätta suursugusemat muljet on autor lisanud pudelitele ka valgustuse ning on taustaks pannud mängima heli. Üheks näituse suurimaks teoseks on ,,Sekundaarsed kultuurid. Ida-Euroopa tasandike noorus ja keskiga III", mis katab näitusesaalis terve seina ning mis koosneb tekstiilist, värvist ning peamisel osal nõgestest. Silmapaistvaks teebki selle teose just tema suurus ning materjal millest see valmistatud on. Teos ise näeb välja nagu kuivatatud nõgestest valmistatud vaip või siis hoopis tükk huvitava disainiga maja seinast. Vaadates seda teost on väga raske mõista seda mida on autor selle pealkirja all silmas pidanud. Tegumoelt kõige
kokku. o Millal peaks vanematepoolne kontroll liikuma üle teismelistele? Märkimisväärset konfliktide sageduse tõusu ei toimu. o Konfliktidega kaasnevad tugevamad emotsioonid. Juhtumi kontekstis Vanemad ei asenda eakaaslasi Suhe muutub võrdsemaks Üksteise mitte mõistmine TÄISKASVANUIGA JA VANADUS Arenguperioodid: 20 - 44 varane täisiga ehk noorus 45 - 64 keskmine täisiga ehk keskiga 65 - … hiline täisiga ehk vanadus Levinsoni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga o 17-22 üleminek varasesse täisikka o 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine o 28-33 30-ndate üleminek o 33-40 settimisperiood 40-65 keskiga o 40-45 üleminek keskikka o 45-50 50-ndate üleminek o 55-60 keskea kulminatsioon 60-85 hiline täisiga o 60-65 üleminek hilisesse täisikka
tajuti. Täiskasvanuiga Arenguperioodid: 20-30 varane täisiga 40-50 keskmine täisiga 60- ... hiline täisiga Levinsoni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga o 17-22 üleminek varasesse täisikka o 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine o 28-33 30-ndate üleminek o 33-40 settimisperiood 40-65 keskiga o 40-45 üleminek keskikka o 45-50 50-ndate üleminek o 55-60 keskea kulminatsioon 60-85 hiline täisiga o 60-65 üleminek hilisesse täisikka Üle 80 hiliseim täisiga Noorem täiskasvanuiga. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: - Nt iseseisvus otsustustes + majanduslik iseseisvus - Periood pikk: 18.-34. eluaastad
tegutsemine, et elu muutuks. sisemise tunde leidmise etapp - kerkivad küsimused - mida mina tegelikult tahan teha? Kelle tahet ma õieti teostan? iseenda kohtamine - mõtte ja tundetasandil, sügavamate põhitunnete tasandil. oma koha leidmine kollektiivis ja ühiskonnas - perekonnas, inimsuhetes, töös. suhte loomine elumõttega - oma individuaalsuse tunnistamine ja arendamine, suhe ellu, universumisse. Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. · 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40% meestest ja 80% naistest. Keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et taluda vananemisega seotud tuska. Sellesse etappi jääb ka bioloogiliste rütmide mõju, klimakteerium, naistel jällegi varem kui meestel. Küpsuse periood (60/65 a
on hea, kui ajaga tood aeg ajalt juurde midagi väikest ja uut. Naiste hulk kes oli elanud seksuaalelu viimase nädala jooksul oli väiksem kui meeste oma. Naiste seksuaalne võime on lühem kui meestel. Naistel lõpeb see tegevus alates 50 ndast eluaastast. Arvatakse, et seksuaalelu alustamise varasus või hilisus meestel ei seondu tulevase seksuaalelu naudingulisusega. Praktikas on ette tulnud ka juhtumeid kus mees on alustanud seksuaalelu oluliselt peale keskiga, see on siiski pigem erand kui reegel. Enamus meestest Eestis saab esmased sekuaalelu kogemused tänapäeval siiski 17 eluaastatel või pisut hiljem. Palju noori ei toeta sotsiaalministeeriumi väljapakutud seadust, millega keelataks täisealistele seks alla 16aastastega. Pigem leiavad noored, et koolis võiks hakata varem seksi puudutavatel teemadel rääkima. Poiste küpsemine puberteedieas toimub keskeltläbi üks kuni kaks aastat hiljem kui tüdrukutel. Tavaliselt selline
Põlvkondadevaheline lõhe või sarnasus? Vanematega sarnasus piirdub poliitiliste, religioossete tõekspidamistega, elustiiliga, mitte aga väärtustega. Sarnasus tuleb mitte väärtuste ülekandumisest järgmisele põlvele, vaid pigem sarnasest sotsiaalsest staatusest või lapsed sotsialiseerivad oma vanemaid teatud väärtusi omaks võtma. Noorem täiskasvanuiga, keskiga Arenguperioodid: 20-30 varane täisiga 40-50 keskmine täisiga 60-... hiline täisiga Tinglikud vanuseperioodid. Üleminekud ühest vanuseperioodist teise ei ole diskreetsed pigem on mingid sensitiivsed vanuseperioodid, ja üleminekud ühest vanuseperioodist teise. Levinsioni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga 17-22 üleminek varasesse täisikka 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine 28-33 30-ndate üleminek
Fischer: abstraktne mõtlemine; printsiibid Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine Intelligentsus kasvab kuni 30-40 aastani Loovuse kõrgpunkt peale 30-ndaid. Schaie järgi olen ma keskealine o.O *Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) teadmine iseenesest *Saavutamine (noorem täisiga) teadmiste abil kompetentseks, 1 *Sotsiaalne vastutamine (keskiga) vastutus teiste eest, *Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) kompleksed suhted erinevatel tasanditel *Reintegratsioon (vanadus) tähenduslikkus Lahutuse riskitegurid: abielueelne kooselu, noorelt abiellumine, lastetus, kasulapsed, vanemad lahutatud Füüsiline areng keskeas: 1) Nägemisteravuse langus (40-50) 2) Kuulmise langus (20-..., kõrgema sagedusega helid; alates 55. a meestel enam kui naistel) 3) Maitse-, valu- ja lõhnatundlikkuse vähenemine.
o Ametikohtade rühmitamine o Alluvus- ja aruandlussuhete määramine o Õiguste ja võimu jaotamine o Allüksuste tegevuste koordineerimine o Liini ja staabi eristamine Likerti organisatsioonide tüpoloogia, Süsteem 1 Süsteem 4. Organisatsiooni elutsükkel areng moodustamisest (sünd ettevõtja ja abiline, mitteformaalne, noorus kiire kasv, tsentraliseeritud, omanik ei otsusta üksi, tööjaotus, esimesed spetsialistid, keskiga suur ja jõukas, formaliseeritud, bürokraatlikus suureneb, spetsialistid olulistel aladel, detsentraliseeritud vastutus, delegeerimine. Küpsus kontrollsüsteem, arvepidamine ja tööjaotus paigas, töötab proffe, otsused tsentraliseeritud) Ametikohtade rühmitamine funktsionaalne, toodete järgi, asukoha järgi, tarbjate järgi, maatriksstruktuur, meeskondlik struktuur, multidivisjoniline struktuur Eestvedamine ja motiveerimine
stadium(12-..a)- *kuj abstraktne ja loogil mõtlem *opereerib võimalikkuse,tõenäos jms katekooriates VII noorukiiga(19-22/25a)- *identiteedi kuj *iseseisvumine *rahunemine,sisemine tasakaal *mõtlemine teroteetiline *tunded sügavamad,püsivamad *Intiimsus/Isolatsioon VII varajane küpsusiga(25-35a)- *füüsik võimete kõrgtasemeline hetk *fluidised koguitivsed võimed on tipus *Generatiivus/Stagnitsioon IX keskmine küpsusiga e keskiga(35-60)- *al 45 hakkavad füüsil võimed langema;liigeste elastus väheneb,organism vanaeb *vananemiskiirus individuaalne *tõuseb kristalliseerunud intelligentsuse osatäht;kogemuslik pagas ja mälus talletatud info hulk suur,kasutatav *Integraalsus/Meeleheide X hiline küpsusiga e elatanudiga(60-75a)-*krooniliste haiguste esinemise risk kõrge *väheneb vaimsete ül sooritamise kiirus *väheneb vahetu mälu maht ja meenutamiskiirus XI vanuri e raugaiga(75-surm)-
Üksi ei saa meist keegi hakkama, sest me oleme juba loodud selleks, et kellegagi koos oma elu veeta. Ka Aadamale loodi ju Eeva, et ta ei peaks üksi olema ja Paradiisi mõnusid nautima. Täiskasvanuiga möödub igaühel nii nagu ta ise seda tahab. Mul on tuttavaid, kes 25 selt on abielus ja kasvatavad lapsi ning on tuttavaid, kes 30 40 selt pidudelt pidudele käivad ning lihtsalt palgapäevast palgapäevani elavad. Täiskasvanuea kõige ,,oodatum" on keskiga ning sellega kaasnev keskeakriis. Taaskord hormoonidest tingitud füüsilised muutused. Seda aega nimetatakse ka teiseks puberteediks. Lisaks hormonaalsetele muutustele toimuvad ka muud füüsilised muutused, mida nimetatakse ka vananemiseks. Vananemine on elu paratamatu osa, sest keha väsib, kellel kiiremini ja kellel aeglasemini. See sõltub nii geenidest kui ka inimesest endast. Kuidas 6 keegi oma keha eest hoolitseb
9. vastuseks rohkem kui üks sõna 10. stiimulsõnast mittearusaamine VI Arengulised staadiumid (psyche arenemine) libido fokusseerimise järgi · lapseiga sünnist kuni noorukieani libido tegevustesse, kõnesse, 5. aastast seksuaalfunktsioonidesse · täiskasvanu iga noorukieast kuni umbes 40 aastani libido õppimisse, sotsiaalsesse ellu, perekonda, laste kasvatusse ekstravertne, "bioloogiline", energiline · keskiga alates 40 aastast libido elutarkusesse, elu mõttesse kultuur, filosoogia, vaimsed väärtused. religioon VII Psyche arenemise suunad · Progressioon (progression): psyche areng harmoonia, elutarkuse ja mõistmise poole · Regressioon (regression): alateadvuse suunas, psyche "põrkub" tagasi, libido alateadvusse; (frustratsioon) VIII Elu mõte Eesmärk: psyche vastandite tervikuks süntees ja
9. vastuseks rohkem kui üks sõna 10. stiimulsõnast mittearusaamine VI Arengulised staadiumid (psyche arenemine) libido fokusseerimise järgi · lapseiga sünnist kuni noorukieani libido tegevustesse, kõnesse, 5. aastast seksuaalfunktsioonidesse · täiskasvanu iga noorukieast kuni umbes 40 aastani libido õppimisse, sotsiaalsesse ellu, perekonda, laste kasvatusse ekstravertne, "bioloogiline", energiline · keskiga alates 40 aastast libido elutarkusesse, elu mõttesse kultuur, filosoogia, vaimsed väärtused. religioon VII Psyche arenemise suunad · Progressioon (progression): psyche areng harmoonia, elutarkuse ja mõistmise poole · Regressioon (regression): alateadvuse suunas, psyche "põrkub" tagasi, libido alateadvusse; (frustratsioon) VIII Elu mõte Eesmärk: psyche vastandite tervikuks süntees ja
nimetatakse neid uuteks. Kuna eelkõige on arenenud rohkem ikka erakoole siis ka kirjaoskus parim ei ole ainult 93%. Euroopa riikide jaoks on see küllaltki madal näitaja. Tervisehoid 9 Viimas sajandi jooksul on eluiga kasvanud väga palju. Naistel 1920 aastal oli keskmine eluiga 40 aastat, aga juba 2000 aastal oli see 79,7 ja meestel 35,8 1920 aastal ja 72,6 2000 aastal. Kuigi keskiga on päris kõvasti kasvanud, jääb see ikka Euroopa Liidu riikidele alla. Peamised suremuse põhjused on vereringeelundite haigused 39% ja vähk 20%. Õnneststest olid surma põhjustanud 4,9% juhtumitest ja suurem osa olid mehed, mis muudustasid tervet 73%. Autoõnnetused moodustasid 29%. See näitaja on suurim Europa Liidu riikide vahel. Transport Suuremates linnades on laialt arenenud ühistransport. Lissabonis on see metroo, bussid, trammid ja mitu lifti
sügavamate tunnete, mälestuste ja kujutluste kohta. Paljud kogemused, tunded, sümbolid, müüdid ja paradoks ei mahu sellesse maailmapilti. Tõdetakse, et elu on keerulisem kui loogika, abstraktsete kontseptsioonide ja selgete eristuste maailm. Vajalik on dialektilisem, vastuolusid ja määramatust lubav elukäsitlus. Selle skeptiliseks muutuva ja probleemitseva kriisi väljundiks on uue usulise tunnetuse kujunemine. Siduv usk tekib harva enne keskiga. Leiab aset isikliku mineviku ja kogemuse uus mõtestamine ja läbitöötamine. Nüüd ollakse avatud oma sügavamale minale. Tunnetatakse, et suur osa oma minast kirjeldub ja pärineb sotsiaalselt klassilt, usuliselt traditsioonilt ja etniliselt grupilt, millesse kuulutakse. Seega peab usk mõtestama meie päritolu selle sõna laiemas ja sügavamas tähenduses. Tõdetakse, et inimene pole sõltumatu, olenematu ega tulenematu vaid kannab endas kõigi erinevate kujunemistingimuste jälgi
tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ametisse kõrged ametnikud (kohtunikud, diplomaadid, sõjaväe juhtkond), täidab tseremoniaalseid kohustusi. Praegune president on valitud valimiskogu poolt. Kellest koosneb valimiskogu? Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajatest. Miks on põhiseaduses kehtestatud presidendiks kandideerija vanuse alampiiriks inimese keskiga, aga mitte näiteks 21 aastat nagu Riigikokku kandideerijate puhul? Esita kaks põhjendust. *Presidendil suurem vastutus kui Riigikogu saadikul. *Presidendi töö nõuab rohkem kogemusi. Millal vahetub Eestis valitsus? *Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel. *Peaministri tagasiastumise või surma korral. *Kui Riigikogu avaldab umbusaldust. Kuidas toimub valitsuse moodustamine peale Riigikogu valimisi? Kirjelda erinevaid etappe.
psüühilisel tasandil. Hea Reeda kontaktid lähisugulastega -( tütar, lapselapsed) ,vennad, surnud tütre elukaaslasega; lapsepõlve ja sõbrannatega on hea., töökaaslastega, trennikaaslastega Telefoni-, Skypi, facebooki abil iga päev, külas käimine üks kord kuus. Aktiivsusteooria järgi Reet on säilitanud aktiivsuse, tasakaalukas, kohanenud rollikaotustega. Eraldamisteooria järgi tema näeb vanadust teistsuguse eluperioodina kui keskiga ja saab aru, et kohanemine vanusega nõuab muudatusi kui indiviidil. Ta teab, et inimsuhetel, erinevatel harrastustel ja muul tegevusel on oluline roll õnneliku vanaduse seisukohalt ja hindab seda. Vajalikke impulsse sotsiaalse tegevusvõime jaoks antud eakal: · kirjandus- loeb lehte/ ajakirju · internet- e-mail, Skype, Facebook · mobiilne side · televiisor · raadio · isiklik looming- peab päevikut · külaskäigud tütre, sõbranna juures
antud vanuses inimese jaoks kõige olulisemad. Inimese arengustaadiumid: 1. usaldususaldamatus (0.1,5. eluaasta) 2. iseseisvushäbi (1,5.3. eluaasta) 3. initsiatiivsüü (3.6. eluaasta) 4. töökusalaväärsus (varane puberteet: 6.12. eluaasta) 5. identiteetidentiteedi segadus (noorukiiga: 12.18. eluaasta) 6. intiimsusisolatsioon (varane täisiga 18.24. eluaasta) 7. loovusstagnatsioon (keskiga: 25.50. eluaasta) 8. terviklikkusmeeleheide (vanadus: 50. eluaasta) Sotsialiseerumisprobleemid · isolatsioonis elanud lapsed · lastekodulapsed · keelt mitteoskavad inimesed 10 KOKKUVÕTE Iga laps, kes maailma sünnib, saab kaasa "oma kaasavara", milleks on · ARENGUEELDUSED esivanematelt · UURIMISE JA AVASTAMISE TUNG;
- töö laiendamine - töö rikastamine (vastutunne) - töö omaduste kudu lähenemine - meeskonnatöö Organisatsiooni struktuuri tüübid: - funktrionaalne - toodete järgi - asukoha järgi - tarbijate järgi - maatriksstruktuur - meeskondlik structuur - multivisjoniline struktuur 11 - Elutsükkel -organisatsiooni areng tema moodustamisest peale ning sarnaneb üldjoones toote elutsükliga. Elutsükli faasid: 1) firma sünd 2) noorus 3) keskiga 4) küpsus - Juhtimisulatus - ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt talle peavad aru andma. V.A. Graicunas kirjeldas organisatsiooni suhteid: R=n(2^(n-1)+n-1) - n -alluvate arv - R - organisatsiooni suhete arv Suhete liigid: - Suhted ülemuse ja alluva vahel. - Suhted ülemuse ja alluvate grupi vahel. - Alluvate vahelised suhted. Juhtimisulatust (чистота управления) mõjutab: - Organisatsioonisisesed protseduurid.
o Töö käib telefoniteel, e-maili teel, faxi teel o Enami juhtimise funktsioonidest ostetakse sisse Organisatsiooni elutsükkel o Org elutsükkel koosneb: Firma sünd- asutamine, asutaja täidab kõiki ülesandeid, org on mitteformaalne ja ülesanded kattuvad. Noorus- Org kasvab kiiresti, toodetel on turul edu. Kotroll ja otsustamine endiselt tsentraliseeritud. Keskiga- Firma on saavutanud heaolu. Kasvanud suureks ja jõudsaks. Tööjaotus on välja kujunenud. Protseduurid ja juhendid on paigas. Tööle on võetud spetsialistid. Küpsus- Firma on kasvanud äärmiselt suureks ja muutunud mehhanistlikuks. Juhtimisulatus o 1 ülemuse alluvuses olevate in arv, kes otseselt peavad aru andma. Opt alluvate arvuks nimetatakse 3-7 inimest.
saavutatakse 7.-10. eluaastaks · Laps tugineb esimestel eluaastatel keha tasakaalu reguleerimisel põhiliselt visuaalsele informatsioonile, 3-6-a. laps aga kasutab rohkesti juba ka kinesteetilist informatsiooni III LOENG MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL INIMESE ELUIGA · Eluiga on ajavahemik inimese sünnist kuni surmani · Üldiselt jaotatakse inimese eluiga järgmiselt: - lapseiga kuni 15. eluaastani - noorus 15.- 45. eluaastani - keskiga 45.- 65. eluaastani - vanuriiga 65.- 90. eluaastani - raugaiga alates 90. eluaastast VANANEMISEGA SEOTUD PROBLEEMID · Vananemisega seotud probleemid on tänapäeval eriti aktuaalsed seoses vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas · Praegu on Eestis üle 60-aastaste elanike osakaal 19%, aastal 2050 on see prognooside kohaselt üle 40% · Elanikkonna vananemine mõjutab tervishoiu ja sotsiaalteenuste nõudlust, samuti tööhõivet
5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus I küsitluse näited: II käsitluse näited: Jung Sõnum - millestki rääkides peab tegelt aru saama kes millest ja mida täpselt räägib. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine Küpsemine - seostatud arenguliste muutustega kehas, mis on tingitud vanuse suurenemisest. Bioloogiline arenemine. Muutused sõltvad geneetikast. Õppimine - suhteliselt püsivad muutused käitumised, mis on omandatud. Selgelt kogemuse tagajärg
Presidendiks valituks ja rahva hääletamine jääb ära. /---/ 1. Võrrelge 1938. ja 1992. aasta põhiseaduseid. Mille poolest erineb presidendi valimise kohta sätestatu? Leidke kolm erinevust. (3 p) 1938. ja 1992. aasta põhiseaduste erinevused presidendi valimise osas: näit kandidaadi vanus; ametiaja pikkus; kandidaadi ülesseadmise kord; valimise süsteem. 2. Miks on mõlemas põhiseaduses kehtestatud presidendiks kandideerija vanuse alampiiriks inimese keskiga, aga mitte näiteks 21 aastat nagu Riigikokku kandideerijate puhul? Esitage kaks põhjendust. (2 p) vanuselise piirangu põhjenduseks poliitilise ja elukogemuse vajalikkus; amet eeldab ka tuntust jne; 3. Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimise sisseseadmisest tänases Eestis? Põhjendage oma seisukohta kahe argumendiga. (2 p) Seisukoht: ??? Põhjendused: 1) otsevalimiste pooldajad rõhutavad rahva osalemise väärtust (osalusdemokraatia)
Tihenemisperiood kestab sõltuvalt pilve massist kümneid tuhandeid kuni sadu miljoneid aastaid. Kokkutõmbumisel tähe sisemuse temperatuur tõuseb, kuni on lõpuks küllalt suur tuumareaktsioonide algamiseks. Tähtede sisemuses hakkavad vesinukutuumad ühinema heeliumituumadeks ja vabastavad seejuures energiat. Kui tuumareaktsioonid on saavutanud täie hoo, siis on tähe elus kätte jõudnud väga kindel ja rahulik ajajärk: temast on saanud nn. põhijada täht. See periood on tähe keskiga, mis kestab miljoneid või miljardeid aastaid. Näiteks meie Päike on praegu stabiilses põhijadaperioodis. Sel ajal muutub vesinik tema sisemuses vähehaaval heeliumiks. Põhijadaperioodi pikkus ja tähe hilisem saatus sõltuvad tähe massist ja keemilisest koostisest, mõnevõrra ka pöörlemiskiirusest (impulsimomendist) ning magnetväljast. Mida suurem on tähe mass, seda kiiremini ta areneb. Kaksiktähe arengut võib suuresti mõjutada ka kaaslastäht.
jne). Ta ei pidanud teatud elukutse esindajaks või 25 – 44 a. Pädevuse saavutamine valitud konkreetse ala õppuriks saamist pelgalt isikliku valdkonnas. Sisaldavad mina-kontseptsiooni valiku ja eelistuste tulemuseks, vaid nägi sellega rakendamist ametirolli. Katse etapp (25 kuni 30a). kaasnevaid kompleksseid mõjureid, mis pole in Stabiliseerimise etapp (30 kuni 44 a) Ameti enda poolt kontrollitavad. Ta kirjeldab k-iotsuse säilitamine ehk keskiga- 45 – 65a. Selles etapis tegemist kui stressirohket protsessi, mille käigus in säilitatakse kõik võimed ja oskused mis on võib eksida nii eneseanalüüsis kui eelnevate eluaastate jooksul õpitud. Kolm keskkonnatingimuste hindamisel. Nõustatavat saab arenguülesannet: säilitamine, ajaga kaasaskäimine aidata valede uskumuste ja mittekasulike ja uuendamine. Ametist lahkumine ehk
võimalik ravida süstemaatilise kehalise töö või treeninguga · Hüpokineesiaga on vahetult seotud: - istuv eluviis tingib rida haigusi (alaseljavalud, veenihaigused jt.) - immobilisatsioon (voodis lamamine, kipsmähis, ortoos jt.) VANANEMISEL / INIMESE ELUIGA · Eluiga on ajavahemik inimese sünnist kuni surmani · Üldiselt jaotatakse inimese eluiga järgmiselt: - lapseiga kuni 15. eluaastani - noorus 15.- 45. eluaastani - keskiga 45.- 65. eluaastani - vanuriiga 65.- 90. eluaastani - raugaiga alates 90. eluaastast VANANEMISEGA SEOTUD PROBLEEMID · Vananemisega seotud probleemid on tänapäeval eriti aktuaalsed seoses vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas · Praegu on Eestis üle 60-aastaste elanike osakaal 19%, aastal 2050 on see prognooside kohaselt üle 40% · Elanikkonna vananemine mõjutab tervishoiu ja sotsiaalteenuste nõudlust, samuti tööhõivet
Need on kõige olulisemad momendid vaba aja huvide ja tegevuste osas, kuna nendega koos meie igapäevaelu mjstrid kalduvad muutuma ja nõuavad rekonstrueerimist. Psühhobioloogilised "eelseadistused" nt sugu, etnilisus ja kultuur, sotsiaalne klass, rass, perekonna jõukus, mida me sobitame, kohandame ja muudame elu kestel sunniest surmani. Mis mingis perioodis midagi mõjutab? Eluetapipde tinglik vanuseline jaogus. Lapsepõlv ja noorus 0 -22 Varane täisiga 23-40 Keskiga 41-60 Hiline täisiga 61-75 Vanadus 76-90 Pikaealisus 91+ Eelseadistused eluetappides noored 10-18 põlvkondade vaheline konflikt Noored täiskasvanud 17-25 eelneva faasi peegeldus ja vabaduse otsing. Vanemate mõjusfäärist väljatulek. Väljakujunenud 23-55 suurenevad vastutused ja teatud rollide võtmine Hilisemad aastad 55+ tervis ja piisav majanduslik stabiilsus. Eluiga vähendavad valikud. Eluiga pikendavad valikud Eluviis, elujärgud ja sugupõlved
piirangud, kui kaua tohib väljas olla, kui palju peab õppima jne psühholoogiline kontroll - vanemate käitumine, mis takistab lapse psühholoogilist arengut, sest ei vasta tema emotsionaalsetele vajadustele õpetajate arust on koolis poistel rohkem probleeme, samal ajal tajuvad poisid õpetajaid tõrjuvamate ja kontrollivamatena kui tüdrukud 24.11 & 1.12 Kaia Kastepõld-Tõrs– Noorem täiskasvanuiga. Keskiga. Vanadus ◦ 20-30-aastane – varane täisiga ◦ 40-50- aastane – keskmine täisiga ◦ 60- ... - hiline täisiga ◦ tegelikult ei saa kindlalt määrata ◦ noorem täiskasvanuiga ▪ küpsus – psühholoogiline valmisolek, nt vastutamine, vastuoludega toimetulek ▪ autonoomsus, iseseisvus – majanduslik, ise otsustamine ▪ täiskasvanuks saadakse 18-34-aastaselt ▪ füüsiliste võimete tipp, nt tippsportlaste vanus 19-26
Nende mõju egole on tugev. Anima/animuse teadvustamine on võimalik ainult läbi vastassugupoole. Self ehk mina ise. Isiksuse keskpunkt, see, mille ümber ülejäänud arhetüübid koonduvad. Annab elule eesmärgi, mõtte. Selle sümboli on täiuslikkuse sümbolid (ring). Inimene peab ise leidma oma ainukordsuse, individuaalsuse. Tuleb ületada maski domineerimine, teadvustada varju ja animat/animust ning alles siis jõuab selfini. On vaja elukogemust (enne keskiga pole võimalik). Isiksuse arengu lõppeesmärk on jõuda tõelise minani. Ego ehk mina. Puhas teadvuse kese. Arengu käigus saavad ego ja self üheks. Ego lööb järjepidavust, võimaldab analüüsida kogemusi. Seisab alateadvusele vastu. Terviklik süsteem. Pilet 7. Adler. Oli Freudi õpilane, pigem praktik kui teoreetik. On pereteraapia looja, pidas oluliseks individuaalset lähenemist, kus inimest tuleb mõista nendes raamides, kus inimene asub.
plaadid, koolitarbed, kiirestivalmistatav toit, karastusjoogid, maiustused, näts, kosmeetika ja hügieenitarbed, odavamad ehted, filmid, mobiiltelefonid, arvutimängud. 3. Noored täiskasvanud (2034a): mööbel, majapidamistarbed, autod, autohooldusvahendid, toit ja alkohoolsed joogid, arvutid, kodune elektroonikaaparatuur, puhke ja kultuurikaubad, ostud endast nooremate segmentide jaoks. 4. Noorem keskiga (3549a): eramud, ehitusmaterjalid, autod, uus mööbel, kompuutrid, puhkusemajandus, juveelid, rõivad, toit ja alkohoolsed joogid. 5. Vanem keskiga (5064a): puhkemajandus, ostud lastele ja nende perele, reisimisega seotud kaubad, aiatööriistad, käsitööriistad. 6. Vanad inimesed (üle 65 a): ravimid ja meditsiiniteenused, reisimisega seotud tooted ja teenused, ostud noorematele ja nende perele, soojad rõivad.
1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-... Arengut jaotatakse kaheks protsessiks: Küpsemine bioloogial põhinev protsess, mis kirjeldab seda, kuidas arengulised muutused kehas aset leiavad Õppimine suhteliselt püsiv muutus käitumises; on selgelt kohemuse tagajärg, ei tule geneetikast Arengupsühh. põhiküs: 1. Keskkond vs pärilikkus mis on arenguliste muutuste peamiseks põhjuseks? How do nature and nurture interact? Tugevate geneetiliste
Areneb välja kas armastu tunne või isolatsioon sõpradest ja romantilisest suhetest. Ideaalne, kui suudad ennast avastada läbi teiste. Lahend peaks tulema selline, et peaks oskama hoida suhet, egotsentrism on suhtest kadunud, peaks oskama jagada. Egotsentrismi on vaja, et ennast suhtes tunnetada. Egoistlikku suhet on vaja, et tajuda ja mitte ära kaotada enda piire. Neg -> suhete kriis Suhe emaga määrab palju. 7. Generatiivsus või stagnatsioon Keskiga Elu eesmärkide täitumine -> rahulolu või pettumus. Eneseteostus- kas on midagi loodud endast, on kuhugi arenenud. Vajadus kellegi eest hoolitseda. Suhted - kodu, pereliikmed, abikaasa, töökaaslased, sõprus muutub vähetähtsamaks. 8. Ego terviklikkus või ahastus Hiline täiskasvanuiga Tuntakse kuulumist maailma, osa millestki. Ahastus -> identiteet välja töötamata. Käidud teele tagasi vaatamine, kas lepitakse sellega või tekib ahastus ja meeleheide.
varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1.Perekonna osas--madal sotsiaal-ökonoomiline status ja väga palju lapsi juba enne perekonnas olemas. 2. Geneetiline eelsoodumus teatud haigustele 3. Ema karakteristikud: Vanus alla 18 a. Vanus üle 40 a.
julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E. Erikson (1968) Mõtlemise areng 0 1,5 sensomotoorne (siin ja praegu domineerib, tekib objektipüsivus) 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine) 4 7 eeloperatsionaalne (intuitiivne mõtlemine, egotsentriline) 7 12 konkreetsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, teine vaatepunkt)
Monoloog on tüüpiliselt formaalsema keele vorm. Teised olulised sotsiaalsed tegurid on sugu ja vanus. Naised on ka eesti uurimustes enam normikeele vorme järgivad. Seega järgib ka eesti keeleühiskond üldeuroopalist sotsiolingvistilist universaali (vt eespool). Samuti kehtib eesti uurimustes naiste tugevam seos keeleliste innovatsioonidega. Võru näites naised järgivad enam innovaatilisi vorme (-n) kui mehed. Vanus annab pildi, milles nooremad on normikeelsemad. Keskiga on vähem, kuid veidi enam normikeelne kui vanad. Kõige kaugemal normikeelest on lapsed/õpilased. Kas on asi selles, et noori esindavad eelkõige üliõpilased, kes paistavad olevat kõige normikeelsemad? Igatahes paistab, et normikeelsus tõuseb ja langeb eaga koos. Nooremad ja keskiga on kõige normikeelsemad. Seegi asi on seletuv lihtsalt: lapsed on nö grupikeelsed ja kalduvad norminguid eitama. Vanad on normikeelest kaugemal, võibolla
on esimene teadaolev empiiriline keeleteaduslik käsitlus: A. näitab, kuidas me mõnikord saame aru sõnadest ka siis, kui need ei ole oma tavalises tähenduses. Näiteid metafoorist A. mõttes üldine üksik Laev seisab (kuigi tegelikult on ankrus) üksik üldine kümme tuhat(kuigi tegelikult palju) üksik üksik minu näide: hiir(kuigi tegelikult arvuti osa) analoogia kevad suvi sügis noorus keskiga - vanadus 3) Aleksandria periood (Dionysios Thrax(surnud u 100 eKr, Apollonius Dyscolus(2. Sajand AD); Aleksandria koolkond tekkid soovist ja vajadusest mõista Homerose tekste. Thraxilt tuli esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia käsitlus, mida oli u 13 lk teksti. See sisaldas: -tähtede (st häälikute) klassid sõnaliigid (nimisõna, verb, partitsiip, artikkel, pronoomen, prepositsioon, adverb, konjunktsioon)
3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40) 8) Noorus (18-25) 8) Keskiga (40-65) 9) I küpsusiga (25-36) 9) Vanadus (65....) 10) II küpsusiga (36-55) 11) Vanadus (55....) Nooruse näited: Kenniston 20-30 Bühler 15-25 Jung 12-40 Põhiküsimused 1) Kas arengus on olulisem KK või pärilikkus? Nt ühemunarakukaksikuid uurides, need peaks eraldama ja eri KK-s üles kasvatama Plomin, Papalia, Olds Füüsilistest omadustest on tugevate komponentidega: pikkus, kaal, hääletoon,
ning otsitakse teid, kuidas panna neid valitsevaid reegleid ja norme omaks võtma. Kriitilised noorsooteooriad Kriitilised teooriad rõhutavad vastupidiselt, et heaolule vaatamata ei saa noored üldiselt ja eriti naised ning vähemusgruppide noored ressurssidest võrdselt osa ning nende seisukohad jäävad tähelepanemata. Eriksoni arenguteooria •Mõiste „elutee“ viitab üksteisele järgnevatele eluetappidele (lapsepõlv, noorukiiga, täisiga, keskiga, pensioniiga), mida mõjutavad sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid •Elutee kesksed põhimõisted on: ühiskondlik kontekst (sociohistorical time and place), indiviidi iseseisvad valikud (human agency and personal control), sündmuste/tegevuse aeg (timing in/of lives) ning seotud elud ja sotsiaalsed suhted (linked lives and social ties). •Elutee teooriasse on koondatud nii ühiskondlik kontekst, indiviidi isiklikud valikud,
annaabi.ee 
