ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR REFERAAT Motivatsiooni teooriad Julia Kähär EV-1-Q-TAL Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Nüüdisaja ühiskond ei kahtle, et kõige olulisem ressurss iga firma jaoks on ettevõtte oma töötajad. Siiski paljud juhid ei tea, kui raske on juhtida seda ressurssi. Mida efektiivsem ja tõhusam on iga töötaja töö, seda edukam on ettevõte. Turundusjuhtide ülesanne seisneb selles, et maksimum efektiivsusega kasutada personali võimeid. Ükskõik kui targad otsused võetakse vastu juhatuse poolt, tulemust on võimalik saada ainult siis, kui need plaanid on edukalt rakendatud töötajate poolt. See võib toimuda ainult juhul, kui töötajad on huvitatud oma tehtud töö tulemustest. Selleks on vaja inimesi motiveerida ja julgustada tegutsema. Peamine motiveeriv tegur on palk, kuid on olemas ka palju teisi tegureid, mis panevad inimest tööle. Praegu kindla isiku motiveerimiseks on tohutult võima...
EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2. Sõltuvuse tees moraal on sõltuv kultuurilisest kontekstist ja ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus; teistpidi ei saa mõelda. Etno tsentrism sallimatus ,,Meie kultuurireeglid on parimad." EMOTIVISM Väidab, et kõlbelised tegevused pole midagi muud, kui vaid emotsion...
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (re...
ARMUMINE & ARMASTUS Armumise nurgakivid · Füüsiline lähedus, · kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, · isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Armumine · "Viib mõistuse peast" · Üldiselt tore ja mõnus tunne · Ei pruugi olla ainult nauding · Armumine möödub aja jooksul Armastus · Tõeline armastus sarnaneb tondiga, kellest kõnelevad kõik, kuid keda vähesed on näinud. · Armastust eristab sõprusest KIRG ja see, mil viisil armsama eest HOOLITSETAKSE. Armastuse kolmnurkne mudel · Intiimsus · Rahulolu · Pühendumine suhtega sõltub · Kirg ennekõike sellest, mida inimene ise suhtelt ootab! Armastuse värvideteooria · EROS- armastus esimesest silmapilgust · LUDUS- mänguline armastus · STORGE- sõprusel põhinev armastus · MANIA- armastus, mis paneb partnerist sõltuma · PRAGMA- praktiline, mõitsusel tuginev · AGAPE- kõike ...
Tallinna Tehnikaülikool MIKS DINOSAURUSED VÄLJA SURID? Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu........................................................................................................... 5 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine .................................................................... 5 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................................. 7 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria ..............................................................
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega
Selle referaadi eest sain 5.Lehti kokku 6.Sigmund Freudi elulugu, Freudi teooriatest on ka siin kirjas.
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks] 9.) Idealism- G.Berkeley õpetus, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning jumal. Ideedeks nim G.Berkeley tajumisi ning ta arvas, et tajuda saamegi ainult ideesid. Pole materiaalne. 1967 10.) Dualistlik interaktsionism- Pr filosoofi R. Descartesi seisukoht, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku. 11.) Missugune keha ja vaimu käsitlevatest teooriatest sai Sinult enam punkte? Miks? Dualistlik interaktsionism, sest ma arvan sama moodi, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku. Teised teooriad on mulle mõeldamatud. Ma arvan, et teised pole tõesed. 12.) Kuidas nim iiri filosoof G.Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis? Ta oli iiri piiskop. Ta arvas, et tulevad kogemustest ja tahtest. 13.)Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Berkley? Põhjenda.
Palun lugege läbi I. Meosi õpikust „Filosoofia põhiprobleemid” peatükk teemal „Keha ja vaimu probleem” (lk 158-186): 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks? Mina leian, et kõige õigem teooria on dualistlik teooria. Olen ise arvamasule, et inimesel on keha, mis on materiaalne ja vaim/hing, mis on mittemateriaalne. Sellisel arvamusel ollas, leina, et suudan andma parimat abi inimestele ja olla humaane. Kui teha näiteks süsti, materiaalsele kehale, pole see midagi aga mittemateriaalne vaim võib tunda valu. Selle
1. ja 2. rühma kodutöö ihu-vaimu problemaatika seminariks 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? 3. Kas arutlusel ,,keha ja vaimu" üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. 1. Minu arvates tundub olevat kõige õigem dualistlik interaktsionism, kuna see on kõige loogilisem ja kõige paremini arusaadavam minu jaoks. Seal räägib, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist ja sama arvan mina
erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi. Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane. Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest. Seejärel kirjeldan olukorda Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid. Käsitlen tööpuudust, selle liike, põhjusi ja võimalikke erinevaid võimalusi ja meetodeid tööpuuduse vastu. Töö viimases osas arutlen Eesti tööjõuturu tuleviku üle ja uurin erinevaid võimalusi tööturu olukorra parandamiseks ja töötuse vähendamiseks.
Uhuru Peak on kõrgeim tipp Kibo ja kraatri serval.Kilimanjaro on hiiglaslik vulkaan,mis hakkas moodustuma miljoneid aastaid tagasi.Kaks kolmest tipust, Mawenzi ja Shira on väljasurnud, samas kui Kibo on puhkeseisundis ja võib uuesti pursata.Viimane suur purse dateeriti 360000 aastat tagasi, kuid viimase tegevus salvestati vaid 200 aastat tagasi. Ajalugu: Ei ole teada, kuidas täpselt on tulnud nimi Kilimanjaro.Sellega seoses on mitmeid teooriaid.Paljud neist teooriatest oletavad, et sõna on jagatud Kilima (suahiili keeles "mägi, väike mägi") ja Njaro, mis muistse suahiili keeles tähendas valget või vahuveini.Esimest korda mainiti neid lumiseid mäetippe II sajandil.5. oktoober 1889 jõuavad Saksa ronija Hans Meyeri ja Austria dirigent Ludwig Purtsheler esimest korda mäe tippu. Olukord: Aastal 2002 ennustasid paljud eksperdid, et liustiku täielik kadumine toimub 15 aasta pärast
Tere kallid õpetajad, vanemad ja teised kohalviibijad! Me oleme täna kogunenud siia selleks, et astuda teelt kõrvale ja alustada uuelt leheküljelt. Me kõik oleme näinud vaeva, et olla täna siin, teie ees. Me oleme käinud konsultatsioonides, mis siiski pole aidanud meid, me oleme proovinud leida muid lahendusi, et saada aru kõikidest füüsika ja keemia teooriatest ning seda kõike tulutult. Kuid siiski suutsime me teha eksamid nii, et tuua rahulolu enda kui ka õpetajate hinge. Üheksa aastat tagasi me kohtusime meie esimese klassijuhataja valvsa pilgu all, me saime sõpradeks, kasvasime üheks ja oleme seda tänaseni. Mis saab edasi, kuhu meid teed viivad, kas jääme sõpradeks? Keegi ei tea sellele vastust. Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas, kuid kõige selle
7.Võrrelge Gibbsi reflektsiooniringi ja Korthageni ALACT-mudelit millised on nende sarnasused ja erinevused ? Kumb mudel tundub teile paikapidevam? Põhjendage. 8. Analüüsige Erik Erikson psühhosotsiaalsete arengu teooriat ( millega olete nõus, millega mitte). Tooge mõned näidet, kuidas saab Eriksooni teooria ideid õpetajatöös kasutada. 9. Võrrelge enesetõhususe teooria, atributsiooniteooria, enesemääratluse teooria ja saavutuseesmärkide teooria põhiideid. Milline nendest teooriatest kirjeldab teie arvates kõige paremini motivatsiooni kujunemist? Põhjendus. 10. Millised raskusi võivad laste tähelepanuprobleemid õppetöös jm eluvaldkondades endaga kaasa tuua? Kuidas saab õpetaja laste tähelepanu arendada ja toetada?
Esitatud artiklid on PSÜHHOSOTSIAALNE TÖÖ- MIS SEE ON. A. Tiko Sotsiaaltöö õppetooli dotsent, 1994 ja KLIENDI VAJADUSTE HINDAMINE SOTSIAALTÖÖS. Dagmar Narusson, sotsiaaltöö doktorant. Sotsiaaltöö nr 2, 2005 3. Mõttekaart, mis vastab küsimusele “Kuidas saab valitud sotsiaaltöö teoreetilist kontseptsiooni kasutada sotsiaaltöö praktikas?” Valisin kommunikatsiooniteooria, mis on üks sotsiaalpsühholoogilistest teooriatest ja minu arust üks tähtsamatest. 4. Kirjandusallikate loetelu, kust olen otsinud lisainformatsiooni kommunikatsiooniteooria kohta. 5. Enesereflektsioon, milles on analüüsitud portfoolio koostamise kogemusi ning püstitatud isiklik eesmärk seoses sotsiaaltöö teoreetiliste kontseptsioonide/mudelite teema valdkonnas. 3 2
Kas bioloogiliste vajaduste rahuldamine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamine vi juhtide suhtumine ttajatesse. Kokkuvte: Materjali ei olnud eriti palju. Enamik infost oli inglise keelne. Raamatutest sai samuti materjali, kuid philiselt oli seal kirjas sama info, mis internetiski. Kuna tegin referaadi ksinda, siis ei saa tjaotusest kirjutada. Kige suuremaks probleemiks kujuneski materjali puudus, kuid see innustas rohkem enda mtteid kirja panema. Elulugudest oli vhe kirjutatud, teooriatest natuke rohkem. Tulemusega vib rahul olla, sest kik vajalik sai kirja. Tutvustatud on lhidalt David McClellandi, Abraham Maslow ja Douglas McGregori elulugusid. Pikemalt on rgitud nende teooriatest. Maslow ja McClellandi teooriad on vga sarnased. Nad mlemad kirjutasid inimeste vajadustest, kuid pidasid erinevaid vajadusi olulisteks.
Elika Šaškina, O17-01 Kodutöö: Ihu-vaimu problemaatika 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Minu jaoks tundus kõige õigem Dualistlik interaktsionism, sest see on kõige loogilisem. Ma arvan, et igal tegevusel, mida me teeme või nähtusel, mida näeme või tunneme on mingisugune põhjus. Alati on võimalik leida põhjus ning kunagi ei juhtu midagi niisama. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Kuigi tekstis oli selle teooria vastuväideks välja toodud küsimus „kus on hing“, mina
IHU JA VAIMU PROBLEMAATIKA Palun vastake järgmistele küsimustele ja postitage vastused siia: 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Kõige õigem ja loogilisem tundub olevat "Dualistlik interaktsionism". Paljude inimeste jaoks loogiline, et keha sõltub vaimust ja vaim kehast. Keha ja vaim on nagu üks tervik. Kui vaim lõpetab töötamise, lõpetab ka keha töötamise. Näiteks inimesel hakkab kõht korisema, kui tal on kõht tühi, seetõttu, et inimene ei ole söönud. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal?
Teooriad 17 sajandil leiti, et valgus koosneb väikestestest osakestest korpusklitest. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumb teooriatest on õige? Optika liigitus Valgus koosneb valguskvantidest ehk footonitest. Neid saab käsitleda kui lained ja kui osakeste voogu. Geomeetriline optika Ei arvesta valguse laineiseloomu. Valgust vaadatakse kui kiiri. (valguse murdumine, levimine) Laineoptika Tegeleb laineiseloomust tulenevate nähtustega. (inerferents) Kvantoptika Valgust käsitletakse nii osakestena kui lainetena. Osa kvantmehaanikast. (fotoefekt) Neli optika põhiseadust
Nüüd olen mina see kes otsustab ja ma püüan seda teha alati nii inimlikult kui vähegi võimalik. Püüan alati mõista inimest ja tema teguviisi, püüan kõike seletada. Olen arvamusel, et kõigel meie elus on teatud roll kanda. Kui osata järgida intuitsiooni, on võimalik elus ära hoida valed otsused ja teguviisid. Samas toetudes oma intuitsioonile ja tunnetele, võime jõuda oma eesmärkideni ja elada soovitud elu. Eetika loengutes õpitud teooriatest sobib minule Aristotelese vooruseeetika. Teooria väidab, et õnnelikuks saab ainult oma isiklike omadusi arendades, läbi mõtlemise, järelduste ja loogika. Aristoteles kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kui kompromisse ehk "kuldse kesktee" leidmist kahe halva äärmuse vahel. Tegu on hea, kui see on mõistlik. Pean ütlema, et olen suhteliselt sama meelt. Vooruseeetika ütleb, et tähtis pole teha ainult õigeid asju vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone
,,Keha ja vaimu probleem" 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Minu arvates tundub olevat kõige õigem teooria "Dualistlik interaktsionism". Seisukoht, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Olen samal arvamusel, et kehas on hing, mis töötab koos kehaga, nagu kaksikud, kes on lahutavatud ja käivad käsikäes. Näiteks oli kirjeldatud näiteid: külmatunne tekib sellest, et keha on külmas
mis on kooskõlas juba teiste tõesekstunnistatud väidetega. Tõe vastavusteeoria järgi on tõesed need väited, mis on vastavuses ka tegelikkusega. Pragmatismi tõeteooria ütleb, et tõesed on uskumused, mis ka reaalselt töötavad ehk siis nendest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Ja redundantsiteooria kohaselt on tõe mõiste ülearune³. Millisest tõeteooriast peaks, siis lähtuma, kui lahti mõtestada tõe olemus? Minu arvates ei sobi üksi nendest teooriatest esindama ühtset tõde. Võib olla kõige lähedasem teooria ühtsele tõele minu vaatepunktist oleks tõe vastavusteooria. Tõestamaks ühtse tõe olemas olematust, pean tõestama, et olemasolevad teooriad ei kehti, mis on tunnistatud kehtima. Näiteks kooskõlateooria järgi, kus tõesed on väited, mis on kooskõlas teiste tõeks tunnistatud väidetega. Aga kuidas saab olla kindel, et need "teised tõeks tunnistatud väited" on ikka tõesed? Sest
Kvantitatiivse uuringu tarbeks saan üheks aluseks võtta Gabor Toka valija tüüpide määramise teooria. Oma teooria töötas ta välja Bartolini ja Mairi ning Knutseni ja Scarbroughi „lõhestuvuse“ teooriatest. Mõiste (valijate) „lõhestuvus“ tähistab konkreetset konflikti tüüpi demokraatlikus poliitikas, mis on tulenenud sotsiaalsete struktuuride muundumisest ning mille on käivitanud ulatuslikud protsessid nagu näiteks riigi ühesehitamine, industrialiseerimine ja tõenäoliselt ka postindustrialiseerimise tagajärjed. (Simon Bornschier ). Bartolini ja Mair formuleerisid „lõhestuvuse“ kontseptsiooni“ eristades selle kolm komponenti:
Miks eelistab falsifikatsionist julgeid hüpoteese? Kuidas on hüpoteeside julgus sõltuv ajast, millal neid esitatakse? Julgeid hüpoteese eelistatakse selletõttu, et nende abil saab tostada mõningaid nähtusi/fakte, mis tunduvad ebatõenäolised olevat või millest pole keegi kunagi kuulnud. Need on uudsed ning neid peetakse falsifitseeritud teooriate parandajateks. Need annavad ennustusi mõningate uute teooriate välja töötamiseks ning tihtipeale ei sõltu varasemalt kindlaks tehtud teooriatest. Hüpoteeside julgus sõltub ajast, mil neid esitatakse kuna nad peavad koos käima ajaga. Julged hüpoteesid peaksid olema kas tundmatud või selgesõnaliselt seletamatud, et neid saaks pidada julgeteks, muul juhul on tegemist ettevaatliku teooria kinnitamisega.
töötajate motiveerimise taustast. · Autor struktureeris teemat küllaltki hästi ning tõi välja inimeste motiveerituse erinevad tasemed Maslow teooria näitel. Samuti pakkus Paul Glen'i teooria baasil välja soovitused vähimatest tingimustest töötajate motiveerimiseks, kuid jätis need sisulise poole pealt läbi analüüsimata. Miinuspooled · Allikatele viitamine on teostatud puudulikult, sest lugedes tekkis soov rohkem teada saada Maslow teooriatest ning nende rakendamisest praktikas, kuid konkreetset viita ei ole töös välja toodud. · Ei ole käsitletud probleemi kõiki tahke ega kirjeldanud miks tõi välja just sellise valimi. Näiteks võiks antud teemas käsitleda veel ülekoormust, töötaja isikuomadusi ja kõrvalisi teisi mõjutegureid (näiteks elamistingimused, situatsioon kodus jne), mis mõjutavad teinekord mõjutavad tugevalt töötulemusi. · Osaliselt läheneb probleemile vale nurga alt
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile KEEL JA KÕNE (Keeleline areng) .Keele omandamise teooriad. ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada. Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi ignoreerivad, seega pole neljakuulise lapse häälitsustes märgata emakeele mõju, kuid 9-kuune kasutab just emakeele häälikuid. Teooria vastuargumendid: Lapsed, kellel pole kombeks teiste juttu imiteerida, ei jää oma kõne arengus imiteerijatest maha. Selle teooriaga ei saa seletada ülereguleerimise nähtust, mis on sage 3-4 a laste kõnes. (ülereguleerimine laps teeb vigu, mida ta varem ei te...
MARSS Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved), seetõttu on mõistetav, miks just see planeet on inimestes äratanud hulganisti mõtteid ja kujutlusi, teaduslikest teooriatest alates kuni julgeima fantastikani välja. Marsi kaarte on koostatud 17. sajandist alates, kõige detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. Joonisel on toodud P. Lowelli joonistatud kaart aastast 1909; tihe joontevõrk kujutab endast Marsi nn. "kanaleid". Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks.
nendega harjunud. Teine koopaiidolite liik on aga liiga kirglikult ühe või teise ajastu õpetuses kinni keskendudes seejuures mitte õpetusele endale, vaid temale vastava aja õnnelikkusele. 9) Esimesteks turuiidoliteks on olematute asjade nimed ehk nimed, millel puuduvad asjad või eksisteerivate asjade nimed, mis on halvasti piiritletud ja liialt üldised. Nad on päris tühjadest teooriatest ning seetõttu on neid läbi teooria eitamise lihtne kõrvale heita. Teine turuiidolite liik kujutab endast abstraktseid, mittekonkreetseid sõnu, mis on vigased ja pole tõestatud. 10) Esimene teatri-iidoli sugu võtab filosoofia ainesse kas palju vähestest asjadest või vähe paljudest asjadest ehk kummalgi juhul mitte piisavalt. Tagajärjeks on see, et filosoofia rajatakse liiga kitsale kogemuste baasile ning otsustused tehakse väikese, seejuures
Sugulaskeeled: soome, liivi, vadja, isuri, karjala Sõnad: - abrivalentne - paraboolne - advekaante - troska: voorimehesõiduk - füüsikus: arst - kilter: töö ülevaataja mõisas - parmas: lõigatud vilja sületäis - tünder: suur tünn - meigas: kaelustuvi - filisterlik: väikekodanik - suspendeerima: edasi lükkama - rustikaalne: robustne - kriska: siibri aset täitev kaan ahjulõõris - fopaat: väärsamm - eklektika: eri teooriatest kokkupandud - segment: kõik - patsifism: rahupooldaja - virtuaalne: kujutuslik
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD 4 II INTELLIGENTSUSE TESTIDE RAKENDAMINE KOOLIS 7 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD MATERJALID 1 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on praktilise intelligentsuse teooriad ja intelligentsustestide rakendamine koolis. Selle referaadi põhieesmärk on luua endale ja ka teistele selgem pilt praktilise intelligentsuse teooriatest ja ka sellest, kuidas oleks kõige õigem kasutada intelligentsusteste koolis ning kas see üldse lubatud on. Eesmärk on luua teadmine sellest,millised on praktilise intelligentsuse teooriad, mida üldse mõeldakse praktilise intelligentsuse teooriate all ning kuivõrd olulisi muutusi on toonud praktilise intelligentsuse teooria vaimse intelligentsuse teooriasse. Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks peatükiks
kohta. Dualism, biheiviorism, samasusteooria, funktsionalism, eliminatiivmaterialism – kõik nad püüavad anda parimat teooriat vaimu analüüsimiseks. Lugedes neid erinevaid teooriaid tunduvad nad alguses kõik väga sümpaatsed ja ainuõiged seni kuni tuuakse vastuargumendid, mis laastavad teooria. Samas ei ole ükski teooria nii täiuslik, mida võiks pidada kontinentselt ainuõigeks. Antud teooriatest tundub funktsionalism olevat täielikus kooskõlas argimõistusega, kuna ta on kooskõlas mitmesuguste füsikalismi vormidega, mis omakorda on inimõistusele vastuvõetavam ja seega julgen väita, et antud teooriatest ja antud ajahetkel on funktsionalism parin teooria vaimu kohta. Ave Hamatvalejev 06.01.2012
olemas. On ainult olevik. Iga järgnev hetk hävitab eelmise ja saab hävitatud järgmise poolt. See käsitlus teeb ajareisid võimatuks. Aeg eksisteeriks meie mälestustes, lootustes ja ennustustes, kuid mitte milleski käegakatsutavas. Hetk, millal alustasite selle artikli lugemist, on igaveseks möödunud ja hetk, millal lugemise lõpetate, on kohe-kohe saabumas, kuigi praegu seda veel ei ole. Aeg on vaid üks viiv. Milline neist või kas üldse mõni neist teooriatest õige on, ei tea keegi. Kui valgus on pime laik füüsikas, siis aeg on pime laik pimeduses. Tulevik näitab...
Romaani sündmustik alagab suvel juulis, sellele viitab ka järgmine asjaolu, et esimeses peatükis oli kirjas lause “kuumal ja leitsakulisel juulipäeval…” Raskolnikovi varasem käekäik: üliõpilane, kelle käekäik Peterburis näitab allakäigu märke, „ta on vaesusest masendunud.” Raskolnikovi mõttelaad tulvil mitmesugustest teooriatest, ta on tark ja andekas, ta on ideeinimene, kes kaitseb ja püüab realiseerida oma ideed. Ta õppis juurat. Mida tegi R. varastatud kraamiga? Ta peitis selle ühe maja hoovi kivi alla. Mida kirjutas R…? ta kirjutas kolmandas peatükis sellest, et tegelikult see raha mis Raskolnikovile saatsid said nad Svidrigalilt laenuks. Õde Dunja pidi võla tasumiseks töötama mõisniku Svidrigailovi juures, aga too ajas talle kogu aeg ligi. Millega teenis Razumihhin elatist
1. Mis erinevus on fundamentaal- ja rakendusteadustel? · Fundamentaalteadus uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. See moodustab vastava teaduse tuuma, koosneb faktidest, seadustest, teooriatest ja hüpoteesidest. · Rakendusteadus teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jms tarbeks. 2. Mis on biotehnoloogia? Näide. · Biotehnoloogiaks nimetatakse rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse
on näiteks: Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika jne. (http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Teadlased, kes sama teooriat pooldavad, moodustavad teadlaskonna. Normaalteadusest rääkides peavad eksisteerima paradigmad, ilma nendeta ei saa uurimustööd teha, küll aga on Kuhn välja toonud selle, et paradigmad võiksid määrata normaalteaduse, ilma et avastatavad reeglid sekkuksid(lk 69) Seda seetõttu, et teadlased lähtuvad teooriatest, reeglid ilmnevad alles praktiseerimise käigus, kui teooriad on omaks võetud. Ja ainult teooriatest lähtuda saab täpselt nii kaua kuni antud teadlaskogukond aktsepteerib juba saavutatud probleemilahendusi. Seega, niikaua kuni teadlased on üksmeelel ning paradigmades pole põhjust kahelda, ei ole reeglid tähtsad, kuid kui paradigmade suhtes ollakse ebakindlad, on reeglite funktsioon oluline. Ja siinkohal peab Kuhn õigeks just reeglite
tulemust võimatuks.[1] Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Jõudis tähe siseehituse teooriat arendades (aastast 1915) 1922 järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid, tõestas seda (sõltumatult Hans Albrecht Bethest) 1937. Rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis (1938 ja 1977) selle abil põhjendada jääaegade tekkimist (1952). Öpik esitas ühe juhtivatest teooriatest jääaegade perioodilisuse kohta. Öpiku järgi muutub perioodiliselt energiatootmise intensiivsus Päikese keskmes ning see muudab konvektsioonimustreid Päikese tuumas. Viisi tõttu, kuidas Päikese atmosfäär reageerib muutustele energiatootmises, jõuab Päikese tuuma soojenemisel Maa pinnale vähem päikeseenergiat. Öpiku teooriat ei ole kinnitatud ega ümber lükatud, kuigi see võib-olla seletab neutriinovoogu Päikeselt, mille avastasid uued maa-alused neutriinodetektorid.
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel on kirjutatud sotsiaalpsühholoogia alustest. Autoriks on Nicky Hayes. Peamine rõhk on artiklis pandud hoiakute ja eelarvamuste peale. Autor alustas hoiakute kirjeldamisest. Hoiakutes olevat kolm põhimõõdet- tunnetuslik mõõde, afektiivne mõõde ja tungide ehk käitumismõõde, need kolm mõõdet on siis hoiaku kujunemisel põhilisteks. Hoiakute näidetest kõnetas ja pani mind mõtlema kõige rohkem Bemi enesetaju teooria, kus ta seletas lahti kus kohast võtavad inimesed endile hoiakud- inimene võtab endale hoiakuid just teisi inimesi matkides, vaadeldes ja uurides, ehk siis loome me iseendile just kõige sobivamad hoiakud teisi vaadates. Inimeste hoiakud võivad muutuda vastavalt kogemustele, olukordadele ja läbi elamistele. Näiteks toodi suitsetamise kahjulikus. Inimesed võivad küll teada kui kahjulik on tegelikult suitsetamine ja kuidas see organismi tapab, kui aga sind ümbri...
Küsimused sissejuhatus erialasse kohta 1. Milline on tähise MK13-TE1 tähendus? MK on müügikorraldus, 13 on õpingute alustamise aasta, T on tsükli või töökohapõhine, E tähendab eestikeelset õpet, 1 rühma nr. 2. Kuidas on Teko direktori nimi? Direktori nimi on Meeli Kaldma 3. Kuidas on kaubandusvaldkonna juhtivõpetaja nimi? Kaubandusvaldkonna juhtivõpetaja nimi on Aive Antson 4. Mis on teie õppekava nimi ja nr? MÜÜGIKORRALDUS, kood 81313. 5. Mitu tundi on 1 ÕN (õppenädal) ? 1ÕN sisaldab 40 õppetundi 6. Mitu ÕN (õppenädalat) on Sinu õpitava kursuse ainemaht kokku? õppekava maht keskhariduse baasil on kaks õppeaastat 80 õppenädalat 7. Mida tähendab moodul? Müügikorralduse õppekava moodul on õppekava terviklik, eesmärgile orienteeritud ja hinnatav sisuline ühik, mis koosneb õppeainetest või nende osadest või erandjuhul ühest õppeainest. 8. Mida tähendab töökohapõhine õpe? Et ...
Norra- Varustus laevad, et nafta tankrile minna. Kruiisi laevad samuti. Saab siin teha kuna läbimõeldus ja disain, siin disainerid juba olemas, muidu peaks endale sisse ostma. Spetsiifiline kruiisilaevadele santehnika, siin klaster olemas. miks eestis, Saaremaa väikelaeva ehitus, - piirivalvelaevad, patrulllaevad. Toodavad eelkõige läänemerele, arvestab piirkonna spetsiifikat, kiire remondi tagamine. Dickensi raamatuga tutvuda 1. Küsimus kultuurist, selle mõjust 2. Küsimus teooriatest 3. Küsimus riikide ja transnatsionaalide kohta (mis moodi eristuvad jaapanlased upsakatest jänkidest) 4., 5. Harude kohta. Algtoodang (põllumajandus, kaevandamine jm) ning midagi tööstuse, teenuste koha pealt. Mis on sektor üldiselt, mahud, olulisus, paiknemine, spetsiifika, demokratiivsed strateegiad ja riiklikud poliitikad. . Tekstiil ja õmblustööstus- milliseid strateegiaid inimesed kasutavad- meedia, turu eelis. Suuremate firmade ära nimetamine
kui vaeste. Roomlaste tõeline kirjandus hakkas kujunema 3. sajandist eKr, mis kujunes kreeklaste kirjasõna ja kultuuri alusel. Esimesed autorid piirdusidki kreeka kirjanduse teoste mugavdamise ja ümbertõlkimisega. Aga roomlased suutsid ise ka luua silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Filosoofia ja teadusega ei paistnud roomlased silma, nas püüdsid hoopis leida kreeklaste teooriatest konkreetseid elu- ja käitumisjuhiseid. Eeskätt mõeldi kohusetäitmist isamaa ja riigi ees. Teater polnud roomlaste jaoks nii tähtis, kui seda oli kreeklaste jaoks. Teatrietendused olid mõeldud inimeste naerutamiseks ja lõbustamiseks, ei käsitletud maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Vabariigi lõpul muutus teater veelgi rahvapärasemaks. Dialoogi asendasid labastel zestidel põhinev nali. Kuna sellised labased näitemängud ei rahuldanud haritumat publikut, hakkasid
Iga inimene peab panema paika enese prioriteedid. Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusega ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, millisel määral võib seadusandlus indiviidi vabadust piirata ? Igal inimene peab täitma oma kohustusi nii riigi kui ka seaduste eest. J. S. Mill arvab, et seadused kui ka ühiskondlik arvamus võivad indiviidile esitada teatud nõudmisi. Kohuse- eetika teooriatest on tuntuim Saksa filosoof Immanuel Kanti (1724-1804) eetika. Kanti arvates tuleneb teo moraalne väärtus selle motiivist, tulemus ei ole oluline. Sama tulemuseni võivad viia subjektiivselt väga erinevad teod. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest
tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid - kõike seda, mida isegi realistid polnud veel märganud kujutada. Hiljem jäi aga impressionistide lemmikmotiiviks maastik ja erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine. Milles seisnes nende poolt kasutusele võetud kujutamisviis? Kas see toetus teadmistele või nägemisele? Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Näiteks olid nad huvitatud füüsikute teooriatest valguse kohta. Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena, nagu teame neid olevat, vaid sellistena, nagu me neid näeme. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses
tegelikeks asjadeks. Näiteks Aristootel on muutunud kogu filosoofia enda mugavuseks, andis sellele oma loogikat. Tema filosoofia seisnes sellel, mis teda rohkem huvitas. Turuiidolid on inimeste ja ühiskonna seos, suhted ja ideed mis levivad koos suhtlusega. Siin suurt rolli mängib keel ja selle arusaamine, sageli segatud, mis muudab kõiki. Teatriiidoleid kirjeldavad teadmised mis me saame teooriatest, filosoofiast ja ideoloogiatest, ja mis me kasutame valesti. Kuid meie ei suuda nendega vaielda. 5. Descartese arvamuse järgi oli tarvis leida uue meetodi. See uus meetod sai neli reeglit. · Esiteks tuleb tõeks pidada ainult seda, mida on ise selgelt nähtud (mõistetud). Minu arvamus: Selleks et poleks põhjust pärast kahelda, tuleb uskuda ainult sellesse mida oled ise näinud ja tunnetanud, ainult seda võib pidada tõeliseks
indiviididedega, sotsiaalne toetus gruppidevahelises kontaktides ja ühise jõupingutuse vajadus. Hiljutsed kollektiivse käitumise uurimused näitavad, et indiviidid rahvahulgas tajuvad oma tegusid erinevalt. Rahvahulga käitumise mõistmiseks on vajalik suurem teadlikkus sotsiaalse konteksti ja ennetavate tegurite kohta. Altruistliku käitumise uuringud on näidanud, et inimsed on valmis teisi aitama isegi iseenda arvelt palju enamatel asjaoludel, kui geneetilise determinismi teooriatest järeldada võib. Psühholoogias on see suhteliselt väheuuritud valdkond. Sotsiaalpsühholoogia alused 5 Hayes, N. (2000/2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: Külim.
.......................................................................11 3.2 Piaget mängust..............................................................................12 3.3 Harjutusmäng................................................................................13 3.4 Sümbolmäng ehk kujutlusmäng...........................................................14 3.5 Reeglitega mäng.............................................................................15 4 KOKKUVÕTE TEOORIATEST...............................................................16 KOKKUVÕTE........................................................................................17 ALLIKAD.............................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset
,,Meister ja Margarita" Autor on Vene kirjanik Mihhail Bulgakov, kes hakkas raamatu esimest varianti kirjutama 1928. Seda kirjutades annab endale aru, et tegu on kunstilise testamendiga. 1930 põletas ta kirjutatu ära ja hakkab uuesti. 1932 abiellus oma viimase naise Jelenaga. Jelena on Margaritale väga sarnane, võiks isegi öelda, et prototüüp. Bulgakov sureb 1940, raamatuga tegi tööd kuni surmani, näiteks töötas kasutatud materjali läbi (,,Faust", Piibel). Ei ole teada, kas surres alles jäänud romaan oli valmis. Jelena oli Bulgakovile tõotanud, et teeb kõik, et romaan välja antaks. Sõjaoludes (II maailmasõda) ei saanud raamatut kirjastada. 1953 sureb Stalin, kuid ka siis ei taha keegi seda trükkida. 1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see o...
.......................6 Kokkuvõte...............................................................................................7 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese definitsiooni majandusteaduse ja majandusteaduse ajaloo olemusele.Majandusteadus ei ole välja kujunenud mitte tänasel päeval vaid on arenenud ja kujunenud läbi mitmete koolkondade ja sajandite. Moodsa majandusteooria rajajaks peetakse Adam Smithi,referaat annab ülevaate tema teooriatest. 1.Majandusteaduse ajalugu Majandusteaduse ajalugu ehk majandusmõtte ajalugu on majandusalaste vaadete areng, kaasa arvatud kitsamas mõttes majandusteaduse ajalugu.Mitmed antiikfilosoofid on teinud mitmesuguseid majandusalaseid tähelepanekuid. Kõige tähtsam neist on Aristoteles.Keskaja araabia mõtlejatest, kes on majanduse mõistmisse oma panuse andnud, on üks tähtsamaid Ibn
Erving Manual Goffman (1922-1982) Goffman Sündis 1922 a-l Kanadas Ukraina juutide perekonnas. USA-sse kolis ta 1949 aastal. Teda peetakse üheks kõige mõjukamaks 20. sajandi Ameerika sotsioloogiks. Goffman kuulub 20. sajandi alguses tegutsenud USA juhtivasse sotsioloogilisse Chicago koolkonda. Goffmani sotsioloogia-alased vaated olid tugevalt mõjutatud George Herbert Meadi ja Herbert Blumeri teooriatest. (Wikipedia 2012) Õppides Chicago Ülikoolis, tegi ta väliuuringuid Shetlandi saartel, mis andis talle inspiratsiooni kirjutada oma esimene suurem töö ,,The presentation of self in everyday life". Selles ülikoolis õppis ta koos Evert Hughesi, Gregory Adamsi ja Edward Shilsiga. Goffmani suurimaks panuseks sotsiaalsesse teooriasse peetakse tema uurimust sümboolsest interaktsioonist läbi dramaturgilise analüüsi. Tema uuringute teised valdkonnad hõlmavad
Laps ei saa olla vastutav oma iseloomu eest, kuna seda mõjutavad nii paljud tegurid nagu vanemad, sugulased, lasteaed, sõbrad jne. Võin oma kogemusest öelda, et on võimalik õppida julgem või tänulikum olema. Voorused ja pahed on küll õpitavad, kuid siiski üldiselt lähtutakse moraalireeglitest ja südametunnistused nende kasutamisel. Analüüsides enda tegusi ja otsusi sain aru, et lähtun peamiselt kohuse- eetika ja tagajärje-eetikast. Teooriatest lähtumine sõltub olukorrast, mis sellel hetkel vajab lahendamist. Peamiselt kasutan kohuse-eetikat kuna leian, et on lihtsam järgida moraalireegleid, kui lähtuda oma voorustest ning samuti ei ole võimalik kõiki reaalseid tagajärgi ette ennustada. Moraalireeglid on kõigile universaalsed ja üheselt mõistetavad, mis teeb minu arvates ühiskonna toimimise võimalikuks. Samuti on tänu moraali reeglitele maailmas palju erinevaid kultuure ja usundeid, millest nii mõnigi on ajalukku vaibunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
