vaimu kasvatamine. 18.sajandi valgustajad on võtnud kasutusele mõiste „kultuur“ leksikaalse ühikuna ja sellest alates on alati välja toodud inimetegevuse valdkond, mitte jumala poolt loodud. Kultuurilugu on eelkõige inimese vaimu poolt loodud. Erinevad väljendusviisid – jäävad vabaks, enesemääratleda. Kultuuri algallikad Usk ja religioon Mäng – vabatahtlik tegevus Ilumeel Kasvatamine, eneseareng KESKAEG 1. Mõiste Bibliotekaar Giovanni Andrea 1469. A Medio Aevo – Aegade vahe 2. Ruumiline piiritlemine 3. Ajaline piiritlus V-XV saj.
4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppeprotsess mitte hindamine 8. Õppekava on selgelt kohandatud lapse ealistele iseärasustele 9. Väga hästi toimib õpilase tundmaõppimine, individuaalne lähnemine ning õpetajate kollektiivne eneseareng 10. Waldorfkoolid sobivad lastele, kes vajavad rahulikku (stressivaba) arengukeskkonda 11. Intellektuaalne õppimine- käsitöö ja kunst, draama, muusika ning liikumine on õppekavas tähtsal kohal ning nad on omavahel lõimunud. 12. Waldorfkoolide arv kasvab Eestis pidevalt. Praegu on neid kokku 7: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Rakveres, Põlvas, Keilas...
Mida kõrgem on iga kodaniku sisemine moraal ja eetikakoodeks, seda ausam, avatum, tolerantsem ning heasoovlikum on kogu ühiskond. Kui mul õnnestub läbi politseiameti vähemalt ühte inimest muuta ausamaks, õilsamaks, sõnakuulelikumaks ning riiki austavamaks, olen ma juba muutnud meie ühiskonda paremaks. Politseiamet nõuab julgust, järjepidevust, tahtejõudu ning sihikindlust. Kindlasti ei saa politseikool olema kerge, kuid kerged ja lihtsad valikud mind ei inspireerigi. Eneseareng saab toimuda vaid uusi asju õppides. Sest õnnelik on see, kes on leidnud oma tõelise olemuse ja kutsumuse. Olen pikalt analüüsinud ja visualiseerinud end erinevates ametites ning tunnen, et just politseiniku töö on see, mis muudab mind enesega rahulolevaks ja õnnelikuks. Järgin ju ikkagi südame häält.
Tugevused Nõrkused Kogemused Rahalised võimalused Uued oskused Köögi piirangud Innovaatilisus Koka ja tarbija piirangud Inspiratsioon Isiklikud maitse- Heaolutunne eelistused Koostöö arendamine Maitsev lõpptulemus Aire Ilves 2011 6 SWOT 2 Võimalused Ohud Eneseareng Puuduv kogemus Innovaatilisus Vähene tahtejõud Lai tööpind Segavad tegurid ja sellega Palju materjale seonduv (telefon vs. Hulgaliselt allikaid põhjakõrbemine) Kui kellelegi teisele, siis positiivse vastukaja soov Aire Ilves 2011 7 Kokkuvõte
infoliikumisele läbi mentorlusprogrammi. Räägib suhtlusvõrgustikust täpsemalt. Motiveerimise kunst Motiveerimise/impulsi olulisus: Juhtimine= visioon x inspiratsioon x impulss Impulss- raha, võim, Impulss on raha- sageli inimesed kui nad tunnevad, et on ,,õiglaselt tasustatud" ja piisavalt kindlustatud ei motiveeri neid enam lisateenistus ega rahalised preemiad. Võim- enamik tahab mingitki võimu oma elu üle /eneseareng/ Samuti on väiksemal määral neid, kes tahavad suuremat kontrolli ning on väga organiseeritud. Kadedus- ,,kui tema suudab seda teha, suudan mina seda teha paremini" Uhkus ,,Nad ütlesid, et ma ei saa sellega hakkama- küll ma näitan neile" /positiivse ja negatiivse lähenemise erinevus!/ Kohusetunne- on hea, kuid võib osutuda ka kaitsemehhanismiks. Edu- motiveerimise maailmas pole miski nii edukas kui edu /motivatsioonikõnelustel õpib inimene paremini hindama ja jagama oma edulugusid/
Karjääri mõiste tähendus on viimasel aastakümnel meie ühiskonnas oluliselt muutunud. Tegelikult mõeldakse karjääri all midagi rohkemat. See on mitmekülgne teekond elu eri rollides, mitte ametialane trepp, nagu varem räägiti. Töö ei eksisteeri kellegi elus eraldi, inimene on abikaasa, lapsevanem ka siis, kui ta teeb tööd. Samuti ei peeta karjääri edukaks vaid suure palganumbri või ametikõrgenduse tõttu, vaid olulised on ka isiklik rahulolu, eneseareng, suhted (Karjäär ja selle planeerimine, 2002). Kuigi käsitame karjääri inimese tööalaste arengute ja muutuste protsessina, mõjutavad seda paratamatult ja väga oluliselt tema tööväline elu ning sellest tulenevad rollid. Näiteks võrreldes üksikult elava inimesega on kooliealiste lastega pereisal või –emal palju keerulisem otsustada ning vastu võtta tunduvalt kõrgema palgaga töökoha pakkumine, kui see nõuab senise elukoha muutmist, elama asumist teise linna.
väide, et inimene on kui kapitalisti ori ja kapitalist kui kapitalismi ori. Peale selle peatuksin veel teemal, kus käsitleksin täpsemalt probleemil, kus kapitalism väidedavalt võõrandab inimesest loovuse ja läbi selle ka soovist end teostada. Rääkimaks lähemalt sellest, kuidas proletaarlane nagu ka Marx neid nimetas muutub ja jääb kapitalismi ajahammasrataste vahele ning ei pääse sealt kunagi. Tänapäeva orja, ehk täpsemas käsitluses proletaarlase loovus ja eneseareng takerdub veelgi ega näe võimalust taaskord tõusta. Mida autor järgnevalt oma väitega kinnitab, et kui enne kapitalismi tulekut pärisori tõusis kommuuni liikmeks pärisorjuse olukorrast samuti nagu väikekodanlane tõusis kodanlaseks feodalistlikku absolutismi ikke all. Siis tänapäeva tööline seevastu ei tõuse koos tööstuse arenemisega, vaid ta langeb järjest sügavamale allapoole oma klassi elutingimusi.
Kui energiat ei jätku, tunnetab juht esmalt väsimust, huvi langust kõige suhtes, kuigi võib seda enda jaoks sõnastada viisakamas vormis. Näiteks "Ma nagunii juba tean kõike seda", "See on vaid ...". Samas aga juht tunnetab, et kaob huvi ka muude asjade vastu. Ta kitsendab intuitiivselt enda aktiivset sotsiaalset ja ärielu, enesetäiendamise valikuid. See peakski olema iga juhi jaoks ohu 2 sümptom. Peatunud eneseareng on sisuliselt üks reguleerimata koormuse ja selle tulemusel tekkiva väsimuse üks olulisi tunnuseid. Siin appi tulevad koolitused. Ja ma arvan, et ühtlasi peab koolitama välja keskastmejuhid, et nad igapäevaselt inimesi tööle värvates inimlikult ja empaatiliselt suhtleksid,ning usaldusväärse õhkkonna looksid. Inimestele meeldib, kui neidinimestena koheldakse. Eelmisest lausest tuleb järgmine fakt, Kiire tempoga organisatsioonides peab juhi töövõimekus
2. Nimetada äriplaani koostisosad. Kõige pealt vastata kolmele küsimusele: Kes on kindlad tarbijad? Mida pakkuda tarbijale? Kuidas tegutseda? Äriidee otsimine ja leidmine. Äriidee kindlaksmääramine. Äriidee elluviimise kontrollimine – Konkurentsivõimeline, uudne, vajalik, kasutatav, ostetav, elluviidav. 3. Nimetada 10 põhjust ettevõtlusega alustamiseks. Elatusallikas, sõltumatus, jõukus, kuulsus, eneseareng, kasulikkus, proovikivid, peremees, hobid, unistus. IV väljund - mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel 1. Nimetada tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel. Tööandja peab tagama töötajate ohutu töökeskkonna. Isegi kui ümbrus on ohtlik, tuleb tagada ohutusnõuded/vajalikud riided/vajalikud esemed. Näiteks alati peaks olema töökohas esmaabi sisaldab kott/pakk/kapp. Töötajal on õigus
Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus. Sisemine motivatsioon: psühholoogiline rahulolu. Maslow vajaduste hierarhia: McClellandi teooria: 4 vajadust, mis juhte motiveerivad: 1) saavutusvajadus 2) võimuvajadus 3) kuuluvusvajadus 4) asjatundlikkus Herzbergi töö ja rahulolu teooria: hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust, nt palk, töötingimused, suhted (omavad effekti teatud maani v ei oma üldse). Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu, nt eneseareng, huvipakkuv töö, vastutuse usaldamine jne. Konflikt vastuolu. Iseloomustab tase. Muudatustele aitab kaasa optimaalne tase. Stress: elustress ja distress. A-tüüpi inimene: agressiivne, võitlev, rahutu, eesmärke püstitav, ajahädas, ei oska lõõgastuda. B-tüüpi: suhtub rahulikult aega jne ei stressa! LOENG 6: KONTROLL. Kontrollimine aitab nt organisatsioonil kohaneda kkmuutustega, vähendada omahinda jm. Kontrolli standardid: 1) ajalooline standard 2) võrdlev standard
Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus. Sisemine motivatsioon: psühholoogiline rahulolu. Maslow vajaduste hierarhia: McClellandi teooria: 4 vajadust, mis juhte motiveerivad: 1) saavutusvajadus 2) võimuvajadus 3) kuuluvusvajadus 4) asjatundlikkus Herzbergi töö ja rahulolu teooria: hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust, nt palk, töötingimused, suhted (omavad effekti teatud maani v ei oma üldse). Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu, nt eneseareng, huvipakkuv töö, vastutuse usaldamine jne. Konflikt vastuolu. Iseloomustab tase. Muudatustele aitab kaasa optimaalne tase. Stress: elustress ja distress. A-tüüpi inimene: agressiivne, võitlev, rahutu, eesmärke püstitav, ajahädas, ei oska lõõgastuda. B-tüüpi: suhtub rahulikult aega jne ei stressa! LOENG 6: KONTROLL. Kontrollimine aitab nt organisatsioonil kohaneda kkmuutustega, vähendada omahinda jm. Kontrolli standardid: 1) ajalooline standard 2) võrdlev standard
· Osalus töötajaid peetakse partneriteks, kees osalevad nende tööd puudutavate otsuste langetamisel · Kommunikatsioon avatud kommunikatsioonipoliitika · Juhtimisstiil eelistatakse demokraatlikku juhtimisstiili, kus juhid on nähtavad. Rõhk on koostööl ja soositud on vastastikuse usalduse õhkkond. · Hoolimine hoolitsus firma ja töötajate käekäigu eest. · Pidev areng ja koolitus soositud on iga töötaja eneseareng ja koolitus, enesepädevuse tagamine on iga töötaja kohus. · Sisemine eelistus vabanev ametikoht püütakse võimaluse korral täita oma firma töötajaga. PERSONALIPOLIITIKA ÜLESANNE ON AMETKOHTADE TÄITMISEKS TÖÖTAJATE LEIDMINE, KES SOBIKSID IDEAALSELT OLEMASOLEVASSE MEESKONDA. Tänapäeval on vaja inimesi, kellele saab delegeerida tööülesandeid ja kellel on kõrge vastutustunne
Antud teooria väidab, et kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006) Frederick Herzbergi kahe faktori teoorias käsitletakse kahte vajaduste katagooriat: hügieeni- ja motivatsioonitegurid. Esimesteks on näiteks töökeskkond, palk, suhted kolleegidega, järelvavlve kvaliteet. Motivatsioonifaktoriteks on näiteks tööalased saavutused, karjäärivõimalused, eneseareng, tunnustus. Hügeenifaktorite heaolu on oluline mitterahulolematuse jaoks, head motivatsioonitegurid tagavad tööga rahulolu. (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006) Esimene situatsioon Esimene töösituatsioon, mida analüüsisime, juhtus avaliku sektori ettevõttes. Täpsemalt noortekeskuses, mille põhitegevusteks on ürituste ja laagrite korraldamine, vabatahtliku töö
3 Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd. Eesmärgiks: luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks. 4 Töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Teaduslik juhtimine seisnes põhimõttel, et organisatsiooni edukuse määravad töötajad – tükitöö, töö normeerimine ja pideva eneseareng. Administratiivne juhtimine seisnes pigem kindlates käsuliinides ja võimusuhetes, kontrollimises ja rohkemas bürokraatias. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Hawthorne’i ja E. Mayo eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemustele. Eksperimentide käigus pöörati inimestele tähelepanu, mille puhul tootlikkus tõusis. 10. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y
Ja ringides osalemises.otsijad ei haara kõike pakutavat, vaid teevad mingeid valikuid. Suurim autoriteet ja vastutus on igaühe enese kogemus.Kui uue vaimsuse keskkonnas ringi vaatame,on ka seal omad iidolid,gurud, erinevatel meistritel ja tervendajatel on oma autoriteet.Inimesed kellel on rohkem sügavamaid kogemusi ja võimeid. Elu muredega toimetulek Jumalaid palutud väga erinevatel eesmärkidel. On neid kelle esmane siht pole vaimne eneseareng vaid parandamine suhteid elukaaslasega,elukaaslase leidmine,tervenemine.paljudel juhtudel eeldab see siiski vaimse enesearengu kontseptsiooniga kaasa minemist.Probleemide lahendamine eeldab pöördumist new age'i maailmavaatesse.Suurem osa praktikaid on suunatud üksikisikutele.seega peetakse new age'i järgijaid egoistlikeks.
2. Ülesande struktuur 3. Positsiooni võim Võimu allikad Tasul põhinev võim- ressursid Karistuse võim- hirm Positsiooni võim- turve Karisma võim- võlu Ekspertvõim- teadmised Herzbergi töö ja rahulolu teooria Hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontroll, suhted) Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, eneseareng, huvipakkuv töö, tunnustus) ERG teooria Clayton Aldferder Kolm gruppi tuumavajadusi: eksistents, sõltuvus ja areng Erinevus Maslow'ga: ei ole nii jäika struktuuri. McCellandi teooria Saavutusvajadus Võimuvajadus Kuuluvusvajadus (osalus) + asjatunlikkus Ootuste teooria Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna ta tajub eeldatavat tulemust ja kui tõenäoline on, et ta tulemuse saavutab Kui töötajad tajuvad ebavõrdsust:
kasutati algul laene mujalt ja valitses õpetuste-praktikate paljusus. Erimeelsused õpetustes põhjustasid vaidlusi sajandeid.) Sõnu, ideid, religioosseid motiive, metafoore laenatakse uues vaimsuses oma uudse religioosse kogemuse väljendamiseks. Psühholoogia ja alternatiivmeditsiin tervenemine, enesetervendamine. P. Heelas oli esimene, kes väitis, et on olemas sidus õpetus mina-vaimsus (self- spirituality) ja new age'i põhiline eesmärk on oma tõelise olemuseni jõudmine; eneseareng. Inimene on rollide vahel lõhestunud, inimese mina on rikutud; inimesed on egoistlikud haiged, traumeeritud ebaloomuliku sotsiaalse keskkonna poolt. ,,Kahe mina õpetus" - ühelt poolt üritatakse egost lahti saada, teisalt otsitakse oma ,,mina". 1960. aastatel hakkasid täiesti terved inimesed psühhoteraapia- ja eneseabirühmades osalema, et vaimset areneda. Tervenemine <--> vaimne areng. Kehalisi haigusi,
mängivad nad läbi kõike seda, mida päeva jooksul õppisite või teada saite. 16 Kasutatud allikad: Jaan Aru „Ajust ja arust“, 2017 John Medina „Aju toimimise reeglid“, 2014 Daniel Kahneman „Kiire ja eaglane mõtlemine“, 2013 http://www.lastehaigla.ee/public/vaimse_tervise_keskus/Aju_arengu_neurobioloogiline_k 2sitlus_Serbak.pdf http://alkeemia.delfi.ee/eneseareng/meelerahu/kuidas-hoida-aju-noorena-piisavalt- puhkust-ja-vanu-mustreid-muutvat-mottetood?id=78913978 17
nagu staatus ning teiste poolt osutatud tunnustus ja tähelepanu. . Eneseteostuse (eneseaktualisatsiooni) vajadused - tung saada selleks, kelleks sa oled suuteline saama, tung igakülgse arengu järele Herzbergi töö ja rahulolu teooria . Hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontroll, suhted) . Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, eneseareng, huvipakkuv töö, tunnustus) ERG teooria .� Clayton Alderfer (1969) .� Kolm gruppi tuumavajadusi - eksistents (existence E), sõltuvus (relatedness R) ja areng (growth G) .� Nagu Maslow: (1)rahuldatud madalamat järku vajadused viivad soovile rahuldada kõrgemat järku vajadusi. .� Vastupidiselt Maslow'le (1) samaaegselt võib aktuaalne olla rohkem kui üks vajadus ,(2) kui kõrgematasemelise vajaduse rahuldamine on maha surutud, suureneb soov rahuldada madalamatasemelist vajadust
Õpeta mindfullness´i: Pöörata tähelepanu nt mõtetele siin-ja-praegu, mittehinnanguliselt X loeng 10.11.14 Nõustamine gruppides GRUPP koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuseses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Oluline, et inimesed suhtleksid omavahel ja ka nõustajaga. Nõustamisel grupis on omad piirid. Grupivormi rakendatakse selliste teemade puhul nagu kasv ja eneseareng. Enamasti on nõustamine grupis nii-öelda vabas vormis nõustamine. Grupinõustamise puhul on oluline just ennetav loomus. Kuid grupinõustamine on nii ennetava ja/või sekkuva loomuga. Enamasti on igal grupil spetsiifiline eesmärk, mis lepitakse esimestel nõustamistel kokku (hariduslik, sotsiaalne, personaalne, karjäärialane jne). Sisu on enamasti probleemilahendus. Orienteeritud kasvule, arengule (vs ravi).
kogemustega). Aga suhtepsühholoogias: väited (müüdid): *tõeline suhe kestab kogu elu *kui inimene on suhtes õnnetu, siis ta peaks suhte katkestama *kui inimene on suhtes õnnelik, siis mikski ega keegi pole sellega seotud *suhe lõppeb, kui armastus kustub. Kasu ja kahju sisu (Sedikles, Oliver & Cambell, 1994): *kasu- kaaslus või seotus (60%), seksuaalne rahuldus (sagedamini mehed, 45%), armastuse tundmine ja andmine (43%), intiimsus (42%), suhete kogemus ja teadmised suhetest (40%), eneseareng ja endast arusaamine (37%), eneseavamine (sagedamini naised, 32%), turvalisus (28%), sotsiaalne toetus partneri sõpradelt ja sugulastelt (22%). *kahju- vabaduse kaotamine sotsialiseerumisel (sagedamini mehed, 69%), vabaduse kaotamine kohtamisel (sagedamini mehed, 68%), aja panustamine(27%), akadeemilise edu langus (27%), identiteedi kaotus (naised sagedamini, 22%), enda halvem tundmine (22%), stress ja muretsemine suhete pärast (20%), tülid (16%),
Saavutusvajadus Võimuvajadus Kuuluvusvajadus Asjatundlikkus a.1> 4 vajadust, mis juhte motiveerib Herzbergi töö ja rahulolu teooria · Hügieenifaktorid: mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontroll, suhted). Kui nad on olemas, siis nad rahulolu ei tõsta, kui neid ei ole, siis on pahandus majas. · Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu (saavutamisvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, eneseareng, huvipakkuv töö, tunnustus). Need on need, mis tõstavad motivatsiooni. ERG Teooria Kolm gruppi tuumvajadusi eksistents (existence E = kui rahul ma isenda nägemusega enast olen), sõltuvus (relatedness R) ja areng (growth G) Vastupidiselt malsowle (1) samaageselt võib aktuaalne olla rohkem kui üks vajadus, (2) kui kõrgematasemeluse vajaduse rahuldamine on maha surutud, suureneb soov rahuldada madalamataseme vajadust. Ei eelda, et eksisteeriks jäik hierarhia.
muutused 3 Kasvamine Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad) motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine) kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu
Ehitusettevõtja on kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; Samas võib ehitaja teha projekteerijale ettepanekuid muudatusteks. Ideaalis toimubki ehitaja ning projekteerija vahel pidev infovahetus, et kitsaskohti lahendada. Samuti tuleb kasuks ehitaja kogemus 28. Ehitusettevõtte arengu-trendid toetudes juhtimisteooriale ja praktikale Eestis enam populaarsust kogunud juhtimistrendid on seotud nn pehmete teemadega inimeste juhtimine ja juhi eneseareng. 29. Ehitusettevõte kui avatud süsteem Avatud süteem on süsteem, millel on ümbritsevaga nii energia- kui ainevahetus. Organisatsiooni efektiivsuse võtmekriteeriumiks on selle puhul : kohanemisvõime ja välised võimalused.Organisatsioonid seatakse vajaduse ette konkureerida nii ebaselges kui ka võistlevas keskkonnas. Võtmeprotsessid avatud süsteemi mudelis: loov probleemide lahendamine, innovatsioon ja muudatuste juhtimine
Saavutamine (noorem täisiga) teadmiste abil kompetentseks, Sotsiaalne vastutamine (keskiga) vastutus teiste eest, Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) kompleksed suhted erinevatel tasanditel Reintegratsioon (vanadus) - tähenduslikkus Isiksuse areng: Normatiivsne-kriis mudel: Erikson intiimsus vs isolatsioon (paarisuhte loomine või üksikuks jäämine). Kui valitakse suhe panustatakse oma isiklikku arengusse, isolatsioonis eneseareng pidurdub ja saab mõjutatud. Erikson ütleb, et erinevates eluetappides on erinevad dilemmad. Tema käsitlust me tänapäeval väga enam ei kohtu. Rohkem kohtab sündmuste ajastatuse mudelit. Neugarten: sotsiaalne kell. Et igal sündmusel on aeg. Ajastused muutuvad. Pole seotud abielu ja laste saamine. Tänapäeval on keeruline panna paika, millal on ,,õige aeg", nt abielluda (normatiivsed elusündmused?).
massimeedia vastu; Paljud uued uskumused on lühiajalised, eriti nn Maailma eitavad sektid, kuna nõuavad täielikku pühendumist, mida on sageli raske järgida ning palju noored kasvavad sellest nö välja ja pöörduvad normaalse elu juurde tagasi. Miks inimesed ühinevad uute religioossete liikumistega? Praktilised põhjused: 1) Võti eduks nt saientoloogia pakub liikmetele teadmisi ja tehnikaid vabastamaks nende hingelist jõudu ning see eneseareng lubabki inimsetele tervist, võimu, edu, isiklikku õnne jne. 2) Põgenemine lühiajaline praktiline lahendus põgenemaks perekonna, isiklike või tööprobleemide eest. Teiseks suureks põhjuseks liitumisel uute uskumustega on sekulariseerumine, aga ka marginaliseerumine, suhteline deprivatsioon, staatusega seotud frustratsioon, sotsiaalsed muutused. 18.1.15. Sekulariseerumine ,,secular" ,,mitte-religioosne"
· Ori täidab kellegi teise (isanda) tahet. Ori ei arenda iseennast, oma isiksust, oma andeid. · Ori teeb isanda tööd. Orja kasutatakse ära. · Vastand orjade ja isanda suhtele oleks meeskonnatöö (ka juhi ja alluva suhe saab olla selline, et igaühel on oma töö, kuid kokku on meeskond, mitte kubjas ja matsid), meeskonnavaim (meeskondlik motivatsioon, kaasatus nii planeerimisse kui mõtestamisse, kõigi meeskonnaliikmete eneseareng). Kas orjust leidub ka tänapäeval? Reaalsus on enamasti nende kahe eespool toodud alternatiivi vahepeal. Kassi-hiire mängu teiste inimeste allutamise, raha ja võimu nimel leidub ka täna. Ühiskondlik leping · Lahendus: iga inimene annab end täielikult ühiskonnale koos oma õiguste ja omandiga. · Tuleb "leida selline ühiskondliku ühinemise vorm, mis kaitseks ja toetaks kogu ühisjõuga
annaabi.ee 
