Sotsioloogia

Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks

– indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevuse tulemusena loodud väärtuse liikumine ühest sotsiaalsest positsioonist teise. Horisontaalne mobiilsus: liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast grupist teise. Nt.isiku üleminek ühest usust teise või ühest perekonnast teise. Vertikaalne mobiilsus: indiviidi üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise. Jaguneb: tõusev mobiilsus ja langev mobiilsus. 5 teadust, millega sotsioloogia on seotud: geograafia, pedagoogika, psühholoogia, keeleteadus, filosoofia. Millised on akulturatsiooni astmed: akultratsiooni protsess kooseb: heakskiit, kohanemine e. omaksvõtt ja vastuseis. Mida tähendab esmane hälbelisus: – Esmane hälbimus – norme rikutakse, kuid seda ei panda tähele ning ei oma mõju indiviidi identiteedile. – Teisene hälbimus – sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp kuidas inimesed reageerivad hälbivale käitumisele

Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad

teadmistel, ajaloolistel tingimustel, uskumustel, kontseptsioonidel oma roll. Ei ole puhast empiirilist teadmist. Seepärast ka teatud pingestatus empiiria ja teooria vahel 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?) „Kuidas on“ lausetest ei saa loogiliselt järeldada „kuidas peaks olema“ lauseid. Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline publik Mitteakadeemiline publik

Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 • Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. • Referaat. Tähtaeg- 18 detsember • Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib

4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika “karjääriredeli” valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi (“meritokraatia”) vanus. RAAMATU KÜSIMUSED Sotsioloogia Ivar Aimre 2005 1 Sotsiaalsed protsessid (257-259) Inimene elab muutuste kulgemise ehk protsesside sees (looduses nt päevad järgnevus). Ka inimtegevuses ilmnevad pidevad ja korduvad, ühed ja samad või väga sarnased nähtused. Sotsiaalprotsessid on nähtuste seeriad, mis mõjutavad üksteist vastastikku või toimuvad gruppide organisatsioonis ja struktuuris ning millel on inimeste või koosluse elementidevahelised seosed.

Kontrolltöö 3 Irühm Looduslähedus-linlikkus,indikaatortunnused ja dünaamika. linlikkusajalooline dünaamika-tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine. Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga suudetakse kiiremi

2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: ? tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; ? tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; ? turukonkurents;

Sotsioloogia m

• Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna

Sotsioloogia alused Liina K

momendil, kuid mõni võib olla täielikult mõjutatud sellest. Nt. reklaamitakse uut šampooni ja  olgugi, et inimesel pole seda otseselt vaja, ta ostab selle reklaamimõjutuste tõttu. 5. Ei jõudnud pildistada 6. Nimeta religiooni põhielemendid ja too näiteid juurde VASTUS: Religiooni 5 põhielementi on:  1. Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu ? nr sulgudes mõiste seletuse järel näitab peatükki Sotsioloogia raamatust, kus mõiste esineb  2. Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust Nt. ei saaks kristlus eksisteerida, kui keegi ei usu Jumala olemasolusse või nt. uskumus, et kui sa 

MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria –

Sotsioloogia ajalugu Teaduse ajaloo kaks tahku ? Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused ? Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus ? Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota ? Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? ? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama ? Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid ? Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) ? Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) ? Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid ? Karl Marx ? Emile Durkheim ? Max Weber Auguste Comte (1798 – 1857)

06-09-2006 Sotsioloogia- analüüsioskus. Argisotsioloogia- inimesed teevad päevast- päeva (nt. otsutamine) enesele aru andmata. Teaduslik sotsioloogia- toimub plaanipäraselt, sihikindlalt. Kuidas algab uuring? Prognoos 1. Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta? 2. Mida teha, et olukord muutuks? 3. Kuidas kontrollida, kas olukord on muutunud? Sotsioloogia klassikud/ isad ? August Comte (1798- 1857)- mõtles välja sõna sotsioloogia (societas- ühiskond, logos- õpetus, teadus) Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis. Sotsioloogia hakkas arenema 18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon (1789), tööstus revolutsioon. ? Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid.

1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite oma

Kordamisteemad T

1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite oman

o Tööjõupuudus (urbaniseerumine , kuna maatöö on raske ja linnas on haridus) o Talud on väikesed o Vajalik uus põllumajandusreform o Pärimisseadus • Maalähedane meelsus (sh linnarahva seas) • Ühistuline meelsus: o Töötasid väga hästi o Riik toetas ühistuid  1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole

Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Väljarännet ei saa üheselt mõõta kuna väljarändajate hulka loetakse ka neid inimese, kes lihtsalt käivad ja elavad välismaal oma töö pärast, kuigi nende inimeste pered asuvad Eestis. See on just omane neile inimstele kes käivad Soomes tööl ja nädalavahetuseks tulevad koju pere juurde. Seda nimetatakse pendelrändeks ja selge piirjoone tõmbamine pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele on suhteliselt keeruline. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud(I, II ja III laine puhul)? Esimene läine sai alguse 19.sajandi keskpaigast. Kuna meditsiin arenes ja suremus vähenes siis rahvaarv maal kasvas hüppeliselt ja kuna Eestis oli maad vähe siis rännati Venemaale kus maad jagus. Teine laine toimus 1944 aastal, kui suur hulk eestlasi põgenes läheneva punaarmee eest välismaale, ennekõike USAsse, Kanadasse ja Rootsi. Kolmas laine algas taa