Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A
perekond, turg, keskpank, AS, ametiühing). Institutsioon ≠ organisatsioon. Institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis, algmudel. Funktsioon: määratlevad tegevuste legitiimsust (legaalne/illegaalne; professionaalsus, vanus), suunavad ja filtreerivad infot ja andmeid; kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9 ja 10 3. Loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu • Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi Arengu eeldus 1 – tööviljakuse kasv -> töö = universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna; tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad => tööviljakuse kasv. Rv tööjaotus => efektiivsus + lõputu
· Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge.
Tööjaotus, dubleerimise vältimine, keerukad tegevused jagatud osadeks. Selgelt määratletud käsuliinid Universaalsed reeglid, formaalsuse olulisuse kasv Domineerimine teadmiste ja kompetentsi alusel Kapitalismi põhiüübid: Ratsionaalne kapitalism, poliitiline kapitalism, traditsiooniline kapitalism Domineerimistüübid: Legaalne, karismaatiline, traditsiooniline Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus
Identity as a personal project How could be one identity created? Or is it creating itself? Or, maybe, every child is born with some kind of identity? There are many theories about what identity is and how it is developing, so in this essay I want to discuss A. Giddens´ text and my reflection about his theory. “It's like everyone tells a story about themselves inside their own head. Always. All the time. That story makes you what you are. We build ourselves out of that story.” Patrick Rothfuss When talking about identity, it´s creation is a very important moment. To understand it, I was always thinking practically – I created a character, like in a movie or a book
Mari-Liis Männik Laste psühhosotsiaalne areng Mitmed sotsiaalteoreetikud (Beck, Lash, Giddens et al., 2001) on välja toonud selle, et kaasaegses ühiskonnas defineerivad noored ennast isiklike tarbeesemete ja tegevuste kaudu. Noored tarbivad enamjaolt isikliku heaolu nimel, väärtustatakse rahulolu ja naudingut, mida saadakse tarbimise käigus. Lisaks määrab ära tarbimine noorte arvates nende sotsiaalse kuuluvuse (Keller & Kalmus, 2007). Sotsiaalse kuuluvuse kohta tooksin välja ka veel selle, et mida vanemaks saadakse, seda
Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilised põhjused. Teoteooriast. Tallinn: Tänapäev, 2003, 301 lk Bourdieau, P. Meeste domineerimine. Tallinn: Varrak, 2005, 158 lk.Weber, M. 2002. Võimu ja religiooni sotsioloogias.
Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. taevaseks eluks. 5. Giddens ja Beck: 10. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste
13. Metasotsioloogia uurib sotsioloogiat spetsiifilise teadusena 14. Elton Mayo kohaselt peab sotsioloogias kasutama oma erilisi uurimismeetodeid 15. Positiivne arenguetapp tähistab Auguste Comte väitel sotsioloogia tekkimist iseseisva teadusena 16. Auguste Comte kirjutab kolmest teaduse arenguetapist. Need on teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne 17. Sotsioloogilise vaatekoha hulka ei kuulu ..inimesed ei omista oma elule tähendust 18. Anthony Giddens´i järgi koosneb sotsioloogiline kujutlus kolmest aspektist. Need on ajalooline tundlikus, antropoloogiline vaade ja kriitiline meel. 19. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi põhiidee on uurimise objekt ja subjekt peavad olema teineteisest eraldatud ja sõltumatud
See kriitika oli suunatud eeskätt vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse idee pihta, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Lahendati, nii et : · pensionile lisandus kohustuslik kogumispension, · töötu abiraha saamiseks on omad tingimused · tuleb vastu võtta iga pakutav töökoht · lühendatud abiraha maksmise kestust. Sotsioloog Anthony Giddens, kes on nn kolmanda tee teoreetik rõhutab et probleemidele tuleb leida ennetus. Selle asemel, et korvata haiguse tõttu saamata jäänud tulu, peaks motiveerima terveid eluviise; selle asemel, et maksta töötu abiraha, peaks haridussüsteem pakkuma niisugust koolitust, millega tööturul hätta ei jää. Heaolu pole ainult majanduslik vaid ka psühholoogiline. Näiteks võib töötu saada nõustamisel olulisemat tuge kui napist abirahast. Niisuguste ennetavate poliitikate kompleksi
Individuaalne ja kollektiivne heaolu Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas arusaam, et inimese toimetulek pole eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonda. Nüüdisajal on kõik demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus on erinev. Iga riik pole unikaalne, saab rääkida heaolureziimidest, mis on omased teatava sarnase heaolukorralduse ja -põhimõtetega riikidele. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalhüvesid peavad saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada tasuta arstiabi või haridust on samasugune. kodanikuõigus bagu õigus valida. Peamine heaolu pakkuja on riik(valitsus). Kehtestatud on kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Sotsiaaldemokraatia Jõukad nõus maksma, s...
hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus -ja tarbimiskultuuri kujundamist. Jätkusuutlik ühiskond: • Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. • Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Giddens ja Beck: kaasaaegse ühiskonna põhijooned: • Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt • Sisemise keerukuse tõus • Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta“ majandus Refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: • Infoühiskonna areng; • Suurendab nii avatust kui ebakindlust;
Sotsiaalse tõrjutuse põhjused on töötus,erivajadus või kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. Sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu Ühiskondlik hoolitsus ja abirahade maksmine võtvat ära motivatsiooni töötada ja probleemidele lahendusi leida, see kriitika oli suunatud vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse idee pihta, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Anthony Giddens rõhutab vajadust liikuda seniselt traditsiooniliselt heaolupoliitikalt, mis tegeleb inimhädade tagajärgedega, nende ennetamisele. Sellist kompleksi nimetab ta positiivseks heaoluks, kus tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
Postmodernism: täielik modernismi vastand. Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et mingisuguseid universaalseid väärtusi ei saagi olemas olla. Postmodernism väljendab pessimismi ka ühiskonna arengu ratsionaalsuse ning loogilisuse suhtes. Georg Simmel-esimene modernismi sotsioloog. Huvitus selles, kuidas muudab uuelaadne keskkond inimese elustiili ja indiviide- ühiskonna suhtlemisskeemi. Jan Baudrillard- postmodernismi teoreetik. Authony Giddens- tunnistab, et nüüdisühiskond kätkeb endast nelja tõsist riski (võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof)
TSS0004 Majandus.Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni
rahvuslusse rahvuslus suhtumine Tugev heaoluriik kõigile Turvavõrk abivajajatelePositiivne heaolu ehk heaoluriiki sotsiaalsete investeeringutega riik tuntumad esindajad Olof Palme Milton Friedman Anthony Giddens Willy Brandt Friedrich Hayek Tony Blair kõrgaeg 1960ndad 1980ndad Millenniumivahetus Konservatismi pehmemaks haruks on kristlik demokraatia, mis kujunes Mandri Euroopas II maailmasõja järel. Kristlik demokraatia pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori
Euroopa liidus seadused. Piirkondlikud tulu ning infrastuktuuri erisused. Sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu. Väidetakse, et ühiskondlik hoolitsus ja abirahad võtavad ära motivatsiooni tööd teha. Vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse ideeõigus sotsiaalsele turvalisusele peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Euroopa reformide ühisjooneks on inimese panused ja vastutuse suurendamine. N:kogumipension. Anthony Giddens arvab, et on vaja eelkõige inimhädasi ennetada: Selle asemel et korvata haiguse tõttu saamata jäänud tulu peaks motiveerima terveid ekviise. Selle asemel, et maksta töötu abiraha, peaks pakkuma koolitust, millefa hätta ei jää. Ennetada poliitikate kompleks on positiivne heaolu, kus oluline on inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
tõrjutuse vähenemisele, nõuab olukorra põhjalik parandamine ka riiklikke toetusprogramme äärealade arendamiseks. Sotsiaalne kodakondsus- Õigus sotsiaalturvale peab automaatsel kuuluma igale kodanikule. Positiivne heaolu - Heaolu pole mitte ainult majanduslik, vaid ka psühholoogiline mõiste.Nt võib töötu saada nõustamisest olulisemat tuge kui napist abirahast. Niisuguste ennetavate poliitikate kompleksi nimetab Giddens positiivseks heaoluks, kus tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse. Positiivne heaolu Õp. lk. 59 (1, 2,3). Tv ül. 35, 36
- Kumulatiivne areng; - Peame läbima etapid pole lihtsat otseteed; - Inimkonnale on loomulik olemuslik muutus. Negatiivne vabadus vabadus millestki; Positiivne vabadus vabadus millekski. Situatsiooniloogika pole absoluutset muutust mingis suunas. Nt Smith'i nähtamatu käe teooria: see, et ühiskond saab jõukamaks, on ,,nähtamatu käe" juhuslik tagajärg see pole tingimata eesmärk. Modernism modernsuse idee, juhib meie ühiskonda. Giddens'i definitsioon on ajalooline hakkas ilmuma umbes 17. Sajandil ja on muutunud globaalseks. Teoreetiliselt eristamine Sztompka: 1. Individualism meid ei defineeri enam grupp, kuhu kuulume. Emantsipatsioon (püüe poliitilisi õiguseid ja võrdsust saavutada, sõltuvusest või kitsendustest vabaneda). 2. Diferentseeritus indiviidid on eristatud. Tööjaotus Bourdieu. 3. Ratsionaalsus parima lahenduse leidmine, usk teadusesse. 4
toimima, kuna mudel vajab palju rohkem mikro- ja makrokinnitamist. See artikkel näitab ka, kuidas käitumise seletused võivad moodustada osa agendipõhisest mudelist. Nende terviklikkus koos kogutud andmetega on hinnanguline. Agendipõhine modelleerimine suurendab vaatluse tüüpe ja teeb need seeläbi avatumaks põhjalikule sotsioloogilisele uurimisele. Sotsiaalse uuringu põhjal väidetakse, et analüütiline mudel ei seleta sotsiaalse statistika olulisi omadusi. Giddens pakkus struktuuriteoorias välja, et sotsiaalne uuring võib aset leida neljal omavahel seotud tasandil: (1) tõlgendav selgitus tähenduse raamidest, (2) konteksti uuring ja praktilise teadvuse vorm, (3) teadmisvõime piiride tunnused ja (4) ühiskondliku korra detailne kirjeldus. Blaikie kohaselt on neist neljast tasandist kaks esimest "mikro" ja paremini uuritud kvalitatiivsete meetoditega, samal ajal kui teised kaks on "makro" ja paremini uuritud kvantitatiivsete meetoditega
Kodune kasvatus määrab kultuurilise kapitali, laps täiskasvanuna taastoodab sedasama. Struktuur määrab inimese eluviisi või abituse. Ja taastoodab. Inimene on stsiaalselt determineeritud, sotsiaalne agent, võib seda 9 muutma, kuid kipub seda taastootma. Aga kontekst võib muutuda, nii et ei saa taastoota. Konflikt on sisse kirjutatud ka põlvkondlikult. *postmodernsed teooriad (sh Giddens) eluviisid on indiviidi identiteedi ehituseaines. Identiteet, eluviis ja märgietooria. Iga tarbimisaktiga taastoodame identiteeti. *Globaliseerimis- ja tarbimiskriitilised teooriad (sh Ritzer, Bryman, Klein) nt Disney'seerimine vms globaalsed brändid eluviisi määratlejana. Luuakse tarbimisharjumused, mis kujundavad eluviisi. Eluviis ja tarbimisharjumused *eluviisi all mõistetakse asageli inimese identiteedi materiaalset ilmingut. A
kooselupaarile, siis tekib soov kooselu registreerida, põhjenduseks see, et laps peab sündima abielusse ning tal võiks olla vanematega ühine perekonnanimi. Seega võib arvata, et laps on traditsiooniliste väärtuste kõige kindlam säilitaja. Ta teeb seda oma olemasolu kaudu, vanemliku kohusetunde loomise kaudu, kuid ka argirutus kaotsi läinud põlvkondadevaheliste sidemete taastamise kaudu. Tunnustatud sotsioloog Anthony Giddens on öelnud, et tänapäeva ühiskonnas võib igaüks ise endale valida sobiva elustiili, lisades, et sellele paneb piirid vaid majandusliku jõukuse tase. Mis tahes sisuga täiskasvanud perekonna mõiste täidavad nad on oma valikutes vabad, st jääda vallaliseks, abielluda, elada grupina või samast soost partneriga laste omamine esitab täiskasvanutele aga endiselt kindlad nõudmised. Laps vajab stabiilsust ja selgust, vajab oma tegevuses piiride tunnetust,
ületarbimine. Kasvu piirid. Ökotarbimine. Poliitike mõju tarbimisele. Keskkonnaprobleemid on pöördumatud. Jätkusuutlik ühiskond- Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Giddens ja Beck: Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Individualiseerumine- Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid. Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena. Individuaalne vastutus oma valikute ees. Aja ja ruumi lahutatus- Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Suurenev distantseerumine
deklaratsiooni universaalsus nonsenss). Inimkäitumise pidamist irratsionaalseks viib sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi. Tohutu valiku tõttu kultuur fragmentaarne ja kultuuritarbimine eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus ähmastuvad ka piirid reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus (nt Jean Baudrillard). Anthony Giddens´i mõõdukam teooria nüüdisühiskond kätkeb endas nelja tõsist riski: võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid ja uued humanistlikud liikumised on siiski alles, tegeledes reaalsete probleemidega (keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale.
kutsumus, riigi roll tagaplaanil; ennustatav, stabiilne õiguskeskkond Poliitiline kapitalism – private property and profit-and-loss accounting are at work, unplanned; unplanned, opportunistic result of temporary political majorities Modernse kapitalismi arengu eeltingimused: kultuurilised – „kapitalismi vaim“; institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Modernne ühiskond kui protsess – Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt, sisemise keerukuse tõus ning järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta majandus” Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu
Distinctive consumption becomes a life project wherein ‘the particularity of the assemblage of goods, clothes, practices, experiences, appearance and bodily dispositions’ are designed together into a lifestyle (Featherstone, 1987, p. 59). Lifestyle practices such as habits of dressing, what to eat, how to spend leisure time and even ‘favoured milieux’ become ‘decisions not only about how to act but who to be’ (Giddens, 1991, p. 81). As increased consumer choice may afford a dizzying array of life options (Gergen, 1991), the stylising of a distinctive mode of living also promises the opportunity to anchor one’s self amidst the cacophony of liquid modernity (Bauman, 2000). Featherstone (1987) does question, however, whether lifestyles actually cut across structures such as class and culture, as the politics of consumption are still mired in economic asymmetries. Nonetheless, Giddens
Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism,puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos,kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus:regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurennendu avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Indivisualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; indivisuaalne vastutus oma valikute ees
Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism, puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos, kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurenenud avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; individuaalne vastutus oma valikute ees
majanduslikule ja/või kultuurilisele kapitalile. Sotsiaalne kihistumine võib viia konfliktideni ja kutsuda esile sotsiaalse muutuse erinevates sotsiaalse elu aspektides. Klass ja eliit 19 Kuidas peaks rikkus ühiskonnas jaotuma? Klassid on suured inimeste rühmitused, kellel on käsutada samasugune majanduslik ressurss, mis tugevalt mõjutab nende võimalusi kujundada oma elustiili (A. Giddens). Jõukuse omamine koos ametikohaga on peamiseks klassidevahelisi erinevusi määravaks teguriks (A. Giddens) P.Bourdieu: klass eksisteerib ainult juhul, kui inimesed end ise teatud klassiga samastavad, kui nad tunnustavad oma klassikuuluvust. Klassid ei ole "sotsiaalses reaalsuses" antud, need luuakse (konstrueeritakse). Karl Marx määratles klassimõistet suhte kaudu tootmisvahendite omamisse. Max Weber nägi samuti klassi majandusliku kategooriana, kuid rõhutas
Maailma ajaloos võib identifitseerida kolm perioodi, mil erinevad riigid on olnud hegemoonilises seisus. Maailma hegemoonia defineerib ajastule omaseid arengusuundi, riigi huvi esitatud kui maailma huvi. Need kolm riiki on olnud Holland mare liberum & ärikapitalism; Inglismaa tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab, et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse ,,kõigi jaoks" olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil prantsaslik luksus ja inglaslik kasinus (viktoriaanlus)s, mille põhiolemus on õdusus (cosyness)
Need kolm riiki on olnud Holland mare liberum & ärikapitalism; Inglismaa tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Need perioodid langevad kokku kolme modernismi perioodiga (Berman 1988): 16-18 sajand (kartesiaanlus, inimene universumi keskusena); 19 sajand (muutuse asemel inimtõugatud progress); 20 sajand (ülemaailmne modernisatsioon). Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab, et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse ,,kõigi jaoks" olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil prantsaslik luksus ja inglaslik kasinus (viktoriaanlus)s, mille põhiolemus on õdusus (cosyness)
Heaoluriikide kvaliteet pigem sõltumatu, mitte sõltuv muutuja. Segadus tüpoloogiate ja ideaaltüüpide vahel Francis Castles (1993): Welfare families. Muutujad: Geograafiline asukoht, keel, kultuur, traditsioonid, ajalugu. Neli perekonda: Anglo-Saksi (UK, Iirimaa + USA, Uus-Meremaa, Austraalia), Nordic, Mandri-Euroopa, Lõuna-Euroopa (Kreeka, Portugal, Hispaania). Uued tüpoloogiad: Fookus: ümberjaotamiselt investeeringutele. A.Giddens- lääneriikide ümber vaatamine. Ian Gough (2004)- tüpoloogia laiendamine arengumaailmale: Kagu-Aasia- informal security regimes, Aafrika- insecurity regimes (humanitaarabi alad), market versus livelihoods (elavikud), parteipõhine pol. mobiliseerimine versus mitmed erinevad kuuluvusgrupid (rahvus, religioon, eapõhised rühmad, ökokogukonnad), mitmekesisemad võimusuhted (palju toimijaid, sh. r/vahel) Režiimi tüpoloogia pole relevantne
C.) Etnotsentrism D.) Diskursus E.) Dialoog Selle definitsiooni autor on Prantsuse kultuuri- ja ühiskonnateadlane Foucault III ÜLESANNE: TÄITKE LÜNGAD, TÕMMAKE RING ÜMBER ÕIGELE VASTUSELE 1p. Millise koolkonna esindajaid nõnda iseloomustatakse? Täida lünk: A.) „Sümboolsed interaktsionalistid leiavad, et see, mida indiviid ja ühiskond tajub ja mõistab kui tegelikkust, on konstruktsioon, indiviidide ja gruppide vahelise interaktsiooni tulemus.“ (giddens 2006: 152) 1p. Lõpeta lause: A.) „Valitseva klassi ideed varjavad reaalsust valitseva klassi huvides, kujundades domineeriva väärteadvuse!“ Millise käsitlusega see tsitaat on kõige lähemalt seotud? A.) Bernstein hariduselust klassiühiskonnas B.) Foucault diskursiivsetest formatsioonidest C.) Karl marx ideoloogiast D.) Weber võimust E.) Greetz kultuurist 2p. Kellega võiks seostada järgnevat väidet ning arutluskäiku: „ Kui inimesed
Goffmann), fenomenoloogia (A.Schutz), etnometodoloogia (H. Garfinkel) -> indiviidi tasand loeb! Sotsiaalsed faktid on loodud ühiskonnaliikmete poolt, tähenduseloome protsessis; Suur osa igapäevakäitumisest põhineb rutiinsel kogemusel, seda tajutakse enesestmõistetavusena, ometi on see sotsiaalselt (taas)loodud igapäevastes interaktsioonides Sotsiaalne struktuur vs tegutseja III -> Teooria praktikast (P.Bourdieu), strukturatsiooniteooria (A.Giddens) vastasmõju struktuuri ja tegutseja vahel struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviidid muudavad ja taastoodavad neid oma tegevusega struktuuri mõju avaldub nii indiviidi-väliselt kui internaliseerituse kaudu (kuidas indiviid „väliseid“ piiranguid ja võimalusi mõtestab) dünaamiline, ajas muutuv KULTUUR - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende
Keel ja sümbolid on olulisemad elemendid. Subjektiivsed tähendused ja reageerimine loovad ümbritseva maailma. Ühised arusaamad, reaalsuse tajumine on mitmekesine ja muutuv. Sümbolid ja märgid omavad mingit tähendust, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, mina-pilt ja eneseteadvus(indiviid nii subjekt kui ka objekt). Ennast objekti vaadates näed ennast sellisena, kuidas teised sind näevad. Sotsiaalne konstruktivism- Strukturatsiooniteooria- Giddens, konstruktivism- Bourdieu Sots. keskkond kujundab indiviidi ja indiviid oma tegevusega taastoodab ja loob keskkonna. Habitus- realistlikud, kognitiivsed orientatsioonid ja tegutsemisstrateegiad, mis on iseenesest mõistetavad, tähistavad valmisolekut tegutsemiseks, tulenevad indiviidi kogemusest. Väli- sotsiaalses ruumis on tegemist erinevate väljadega, väli moodustub niipea, kui positsioonid, suhted ja tegevused on diferentseeritud ja järgivad kindlat loogikat.
4) Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos Sotsiaalse muutuse olemus: Kapitalismi põhitüübid: 1) Ratsionaalne kapitalism 2) Poliitiline kapitalism 3) Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism. Peamised domineerimistüübid: Religiooni(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: 5) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste Kaasaegse ühiskonna põhijooned: · Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt · Sisemise keerukuse tõus · Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, ,,kaaluta" majandus Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja
Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 15. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele · Olulised on inimeste väärtused ja ideed
SKUF(SAF)- sotsiaal-kultuuriliste ürituste fond(sotsiaalse arengu fond)' TAF tootmise arendamise fond Etevõte sai oma vahenditega hankida täiendavaid masinaid ja seadmeid. Varustaja oli oluline töötaja. Toimus juhtimise detsentraliseerimine. 1965 a mindi jälle üle tsentraliseeritud juhtimisele. Kõik need saavutused imponeerisid läänele, NL autoriteet paranes. NL ise rikkus selle asja ära. 1968 a augustis viis väed Tsehhoslovakkiasse. Peatamaks reforme seal. 1)A.GIDDENS- inglane, juhib Londoni poliitika ja majanduse instituuti. Üle 30 raamatu. Tony Blair oli tema tuntud õpilane, enam tsiteeritud teadlane. Giddens sarnane Weberiga. Poliitikateaduse oluline esindaja. Ka väga kriitiline Tänäepäeva maailmas on kadunud selged piirjooned ideoloogiate vahel. Teine populism-üha rohkem tehakse populismi abil poliitikat, mis näitab ühelt poolt moraali allakäiku ja teiselt poolt rahava harimatust. Populismiga kaasneb demagoogia.Üha rohkem poliitikat tehakse
SKUF(SAF)- sotsiaal-kultuuriliste ürituste fond(sotsiaalse arengu fond)’ TAF tootmise arendamise fond Etevõte sai oma vahenditega hankida täiendavaid masinaid ja seadmeid. Varustaja oli oluline töötaja. Toimus juhtimise detsentraliseerimine. 1965 a mindi jälle üle tsentraliseeritud juhtimisele. Kõik need saavutused imponeerisid läänele, NL autoriteet paranes. NL ise rikkus selle asja ära. 1968 a augustis viis väed Tšehhoslovakkiasse. Peatamaks reforme seal. 1)A.GIDDENS- inglane, juhib Londoni poliitika ja majanduse instituuti. Üle 30 raamatu. Tony Blair oli tema tuntud õpilane, enam tsiteeritud teadlane. Giddens sarnane Weberiga. Poliitikateaduse oluline esindaja. Ka väga kriitiline Tänäepäeva maailmas on kadunud selged piirjooned ideoloogiate vahel. Teine –populism-üha rohkem tehakse populismi abil poliitikat, mis näitab ühelt poolt moraali allakäiku ja teiselt poolt rahava harimatust. Populismiga kaasneb demagoogia
behaviour (The New Penguin Compact English Dictionary) · Deviance modes of action which do not conform to the values held by most of the members of a group or society. What is regarded as ,,deviant" is as widely variable as the norms and values that distinguish different cultures and subcultures from one another. Many forms of behaviour which are highly esteemed in one contect, or by one group, are regarded negatively by others (Giddens, Sociology, 6 th ed). Norm on seotud sotsiaalse kontrolliga. Sotsiaalne kontroll: mehhanismid ja tegurid grupis, mille ülesanne on grupi liikmete mõjutamine konformselt käituma. Kontrolli elluviimise vahendid on sanktsioonid: negatiivsed ja positiivsed tagajärjed. Kontrolli teostavad erinevad institutsioonid: pere, kool, sõpruskond jne. Karistusõigusliku sotsiaalse kontrolli fookus on kriminaalne käitumine. Kontrolli teostajateks on politsei, kohtud, justiitssüsteem, vanglad jne. II
# ,,Jati": kohalikud (ametipõhised) grupeeringud, mis panevad kastide positsioonid paika (ka nime, nt Gandhi = parfüümikapumees). Väljaspool süsteemi on kastitud (paariad, Harijan). Põhineb hinduismi traditsioonide ja kohustuste täitmise olulisusel. # Keenias kõige rohkem haritlasi ja edasijõudnud oli hindude seas Mõlema puhul sotsiaalne mobiilsus raskendatud, majanduskasv takerdub. Anthony Giddens: kastisüsteemi mõiste väljaspool India konteksti tähendab midagi muud: kaks või enam etnilist rühma on segregeeritud ja esinevad arusaamad, et oma etniline rühm on teistest puhtam. Tabud ja mõnikord seadused, mis takistavad segaabielusid. USA, Lõuna-Aafrika (intiimsuhted ja abielud varem seadusega, praegu nõrgemat laadi sotsiaalsete normidega keelatud valgete ja mustade vahel). Majanduslik kommentaar: tööjõu mobiilsus on takistatud => majanduslik areng ja kapitalism on võimatu.
8 keskkonna mehaaniline produkt. Sageli on juhitud tähelepanu sellele, et sotsialiseerumise puhul on kõne all vastastikune mõjutamine, kus sugupõlved aktiivselt üksteist mõjutavad laps ,,kujundab vanemaid" täpselt samal määral kui vanemad last. Kasvatus kui sugupõlvedevaheline interaktsioon Tänapäeva sotsioloog Anthony Giddens tahab sotsialiseerumisest rääkides eriti rõhutada kolme seika: "Sotsialiseerumine ei tähenda kunagi seda, et ,,ühiskond" jätab oma jälje passiivsesse indiviidi. Oma kõige varasematest kogemusest peale võtab indiviid aktiivselt osa nii üha uuenevast sotsiaalsest interaktsioonist kui ka enda samm-sammult arenevast ,,ühiskonnaga sidumisest"." "Sotsialiseerumine ei lõpe indiviidi saamisega ühiskonna ,,küpseks" liikmeks.
inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 19. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga? Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium, on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu. 20. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse?
Karimaatiline - lojaalsus liidri erakorralistel isikuomadustel, irratsionaalne otsustamine, järgijad, juhi staatuse, määrab iga liikme isiklik lojaalsus, vastandub süstemaatilisele majanduslikule tegevusele Traditsiooniline autoritaasus, andejõud, tugineb traditsioonidel, sugulased, vasallid, valitseja ressursid, soosib majandulikku traditsionalismi ja poliitilist kapitalismi KAASAEGNE ÜHISKOND, GLOBALISEERUMINE, JÄTKUSUUTLIKKUS Anthony Giddens 1938-... Ulrich Beck 1944-2015 Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Sotsiaalsete suhete vabanemine Järjest dünaamilisem Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel (kasvuhoone efekt, pagulased) kui individuaalsel tasandil (peame pidevalt jälgima ja kohanema uute tingimustega, elu muutub) Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid
Need kolm riiki on olnud Holland mare liberum & ärikapitalism; Inglismaa tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Need perioodid langevad kokku kolme modernismi perioodiga (Berman 1988): 16-18 sajand (kartesiaanlus, inimene universumi keskusena); 19 sajand (muutuse asemel inimtõugatud progress); 20 sajand (ülemaailmne modernisatsioon). Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab, et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse ,,kõigi jaoks" olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil prantsaslik luksus ja inglaslik kasinus (viktoriaanlus)s, mille põhiolemus on õdusus
eluvaldkondades. Traditsioonilise ühiskonna piirangutest vabastamine, kaasneb aga bürkoraatia. o Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne; poliitiline; traditsiooniline kaubanduslik. o Domineerimistüübid: 2 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus o Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: - Infoühiskonna areng - Suurendab nii avatust kui ebakindlust o Individualiseerumine: - Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid
süsteemina. Kultuuriline ja majanduslik, üleilmsed valitsemismudelid Riik ja riikidesüsteem n Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. n ,,Rahvusvahelised suhted" ei seo valmiskujul riike, mis suudaksid oma suveräänsust säilitada ka ilma nendeta nad on alus, millel põhineb rahvusriikide toimimine. (Giddens 1985: 263-264) n Riik omandab tähenduse riikide süsteemis Westfaali mudel 1 n Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast n Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi n Riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusvahelisi reegleid on vähe ja nad on nõrgad
Inimväärikas elu: kannatus nt vaesus ja tõrjutus Universaalsed vajadused: Maslowi püramiid ( alt üles: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus/armastus, ausus, eneseteostus) Kuidas neid vajadusi rahuldada? Vajaduste lõpmatus Suhtelised vajadused: keskkonnast sõltuvad 3. Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi? · Bessant et al (2003) · RISK I Beck (1992) · riskiühiskond: moderniseerimise kõrvalmõjud Giddens (1999) · riskiühiskond: leevendada riske · RISK II riske on võimalik reguleerida nt heaoluriigiga Riski kindlaks määramise teholoogia(d) - vähendada ebakindlust Kes? · looduslikud + sotsiaalsed riskid · töötus, haigus, puue, vanadus... · toimetulek ja sissetulek (toimetulek: võime ennast elatada; sotsiaalne risk on seotud sissetulekuga: nt üksikema sõltub kellestki teisest)
muud kui tühjad loo-sungid. Ent ilma riigi kaitsva, ümberjagava ja konflikte vahendava toimeta muutuvad kodanikeühiskonna arendamise püüdlused getostatuteks, killustatuteks ja stagneerunuteks või sünnitavad omaenese ebavõrd-suse ja vabadusetuse vorme (Keane 1988: 15) Ühiskonnakäsitlusi n Mann: ühiskond on piiridega ühik, mille sees on suhteliselt tihe ja püsiv suhtlemine, võrreldes suhtlemisega, mis ületab tema piirid n Giddens: ühiskond (kooslus) on eriline sotsiaalsete süsteemide tüüp, mis tõuseb esile teiste süsteemsete suhete taustamaastikust: n Eriline institutsioonide klasterdumine ajas ja ruumis n Sotsiaalse süsteemi ja kindla koha või tegevusala seos n Esinevad normatiivsed alged, mille hulgas on antud koha legitiimse valdamise väide n Ühiskonna liikmete hulgas valdavad tunded, et neil on
Max Weber 2. Auguste Comte 3. Karl Marx 4. Emile Durkheim * 9. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on 1. uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimistööd * 2. uurimistöös tule pöörata tähelepanu ainult subjektile 3. uurimistöös peavad objekt ja subjekt olema teineteisest lahutatud 10. Kes on sotsioloogilise (sotsiaalse) kujutluse mõiste autor? 1. Anthony Giddens 2. Auguste Comte 3. Max Weber 4. C. Wright Mills * 11. Anthony Giddensi järgi koosneb sotsioloogiline (sotsiaalne) kujutlus kolmest aspektist. Need on 1. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja kriitiline meel * 2. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja institutsioon 3. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja empaatia 4
annaabi.ee 
