Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus ’Globaaldebatid’ Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk IV ja V International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M.
perekond, turg, keskpank, AS, ametiühing). Institutsioon ≠ organisatsioon. Institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis, algmudel. Funktsioon: määratlevad tegevuste legitiimsust (legaalne/illegaalne; professionaalsus, vanus), suunavad ja filtreerivad infot ja andmeid; kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9 ja 10 3. Loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu • Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi Arengu eeldus 1 – tööviljakuse kasv -> töö = universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna; tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad => tööviljakuse kasv. Rv tööjaotus => efektiivsus + lõputu
· Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge.
Domineerimistüübid: Legaalne, karismaatiline, traditsiooniline Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine, eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu
Always. All the time. That story makes you what you are. We build ourselves out of that story.” Patrick Rothfuss When talking about identity, it´s creation is a very important moment. To understand it, I was always thinking practically – I created a character, like in a movie or a book. What should happen first with the character, what factors influence the creation of individual identity? I agree to Giddens – person isn´t born with identity, everyone has to build and develop it during the whole life. Many factors play their own roles in this process, and I think the first factor is a family. All mayor impressions about culture, religion, relations we carry through life starting from families, especially parents. Secondary factor, what comes to characters´ life is neighbourhood and friends. From this moment factors are starting to interact, influencing our thoughts and feelings
Mari-Liis Männik Laste psühhosotsiaalne areng Mitmed sotsiaalteoreetikud (Beck, Lash, Giddens et al., 2001) on välja toonud selle, et kaasaegses ühiskonnas defineerivad noored ennast isiklike tarbeesemete ja tegevuste kaudu. Noored tarbivad enamjaolt isikliku heaolu nimel, väärtustatakse rahulolu ja naudingut, mida saadakse tarbimise käigus. Lisaks määrab ära tarbimine noorte arvates nende sotsiaalse kuuluvuse (Keller & Kalmus, 2007). Sotsiaalse kuuluvuse kohta tooksin välja ka veel selle, et mida vanemaks saadakse, seda
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilis...
1. Sotsioloogia test 1. Sotsioloogia loojaks peetakse Auguste Comte 2. Sotsioloogias uuritakse makrotasandil protsesse, mis puudutavad ühiskonda tervikuna 3. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on, et uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimustööd 4. Kes autoritest rõhutas esimesena, et sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte Emile Durkheim 5. Sotsioloogilise postmodernse arenguetapi käigus pööratakse olulist tähelepanu subjektile, kes on uurimise oluline osa 6. Auguste Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena olema väärtustevaba ning objektiivne 7. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse dogmatismi 8. Sotsioloogilise kujutluse mõiste autor on C.Wright Mills 9. Auguste Comte kasutas enne mõistet sotsioloogia mõistet sotsiaalne füüsika 10. Sotsioloogilise kujutlus tähendab seda, et isik...
Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. taevaseks eluks. 5. Giddens ja Beck: 10. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste
See kriitika oli suunatud eeskätt vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse idee pihta, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Lahendati, nii et : · pensionile lisandus kohustuslik kogumispension, · töötu abiraha saamiseks on omad tingimused · tuleb vastu võtta iga pakutav töökoht · lühendatud abiraha maksmise kestust. Sotsioloog Anthony Giddens, kes on nn kolmanda tee teoreetik rõhutab et probleemidele tuleb leida ennetus. Selle asemel, et korvata haiguse tõttu saamata jäänud tulu, peaks motiveerima terveid eluviise; selle asemel, et maksta töötu abiraha, peaks haridussüsteem pakkuma niisugust koolitust, millega tööturul hätta ei jää. Heaolu pole ainult majanduslik vaid ka psühholoogiline. Näiteks võib töötu saada nõustamisel olulisemat tuge kui napist abirahast. Niisuguste ennetavate poliitikate kompleksi
Individuaalne ja kollektiivne heaolu Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas arusaam, et inimese toimetulek pole eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonda. Nüüdisajal on kõik demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus on erinev. Iga riik pole unikaalne, saab rääkida heaolureziimidest, mis on omased teatava sarnase heaolukorralduse ja -põhimõtetega riikidele. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalhüvesid peavad saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada tasuta arstiabi või haridust on samasugune. kodanikuõigus bagu õigus valida. Peamine heaolu pakkuja on riik(valitsus). Kehtestatud on kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Sotsiaaldemokraatia Jõukad nõus maksma, s...
Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse vara...
Sotsiaalse tõrjutuse põhjused on töötus,erivajadus või kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. Sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu Ühiskondlik hoolitsus ja abirahade maksmine võtvat ära motivatsiooni töötada ja probleemidele lahendusi leida, see kriitika oli suunatud vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse idee pihta, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Anthony Giddens rõhutab vajadust liikuda seniselt traditsiooniliselt heaolupoliitikalt, mis tegeleb inimhädade tagajärgedega, nende ennetamisele. Sellist kompleksi nimetab ta positiivseks heaoluks, kus tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
Nüüdisühiskonda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. 1.1 Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstuspöördeks majanduses võib lugeda põllumajanduslikult tootmisel üleminekut tööstuslikule tootmisele. Masinate kasutuselevõtt töötegemisel moodustas tööstusrevolutsiooni tehnoloogiliste uuenduste külje. Uuenesid ka töö organiseerimise moodused ning uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Inimestele oli see kõik kurnav. Nad pidid olema piki tunde kodust eemal sest töögraafik ei sõltunud enam ei ilmast, ega tähtpäevadest, ega usupühadest. Kuna tootjad tahtsid saada maksimaalset kasumit, siis suhtusid nad tihti töötajatesse väga halastamatult: maksid neile pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega. Tänu sellele hakkasid tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid. Kuid tööliste ...
TSS0004 Majandus.Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), k...
rahvuslusse rahvuslus suhtumine Tugev heaoluriik kõigile Turvavõrk abivajajatelePositiivne heaolu ehk heaoluriiki sotsiaalsete investeeringutega riik tuntumad esindajad Olof Palme Milton Friedman Anthony Giddens Willy Brandt Friedrich Hayek Tony Blair kõrgaeg 1960ndad 1980ndad Millenniumivahetus Konservatismi pehmemaks haruks on kristlik demokraatia, mis kujunes Mandri Euroopas II maailmasõja järel. Kristlik demokraatia pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori
Euroopa liidus seadused. Piirkondlikud tulu ning infrastuktuuri erisused. Sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu. Väidetakse, et ühiskondlik hoolitsus ja abirahad võtavad ära motivatsiooni tööd teha. Vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse ideeõigus sotsiaalsele turvalisusele peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Euroopa reformide ühisjooneks on inimese panused ja vastutuse suurendamine. N:kogumipension. Anthony Giddens arvab, et on vaja eelkõige inimhädasi ennetada: Selle asemel et korvata haiguse tõttu saamata jäänud tulu peaks motiveerima terveid ekviise. Selle asemel, et maksta töötu abiraha, peaks pakkuma koolitust, millefa hätta ei jää. Ennetada poliitikate kompleks on positiivne heaolu, kus oluline on inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
tõrjutuse vähenemisele, nõuab olukorra põhjalik parandamine ka riiklikke toetusprogramme äärealade arendamiseks. Sotsiaalne kodakondsus- Õigus sotsiaalturvale peab automaatsel kuuluma igale kodanikule. Positiivne heaolu - Heaolu pole mitte ainult majanduslik, vaid ka psühholoogiline mõiste.Nt võib töötu saada nõustamisest olulisemat tuge kui napist abirahast. Niisuguste ennetavate poliitikate kompleksi nimetab Giddens positiivseks heaoluks, kus tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse. Positiivne heaolu Õp. lk. 59 (1, 2,3). Tv ül. 35, 36
Sissejuhatus sotsioloogiasse 17.10 Kodanikeühiskond Veel mõisteid: - kodanikuühiskond (tuleneb sõnast kodanik/kodanlik üks inimene, kes lähtub oma huvidest, tähelepanu ainsusel) - kolmas sektor - mittetulundussektor - vabasektor inglise keeles 'civil society' tsiviliseeritud inimesed. 18. saj tekkis sfäär, kus inimesed saavad üksteist usaldada, suusõnalised lepingud jne. --> Adam Smith; --> Adam Ferguson. See sfäär oli nende jaoks majandussfäär. Rõhk tsiviliseeritusel. Adam Smith nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste rahuldamise sfäär majandustegevus toimub seal. Teiseks osaks on korporatsioonid MTÜ-de eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine). Kuidas panna om...
toimima, kuna mudel vajab palju rohkem mikro- ja makrokinnitamist. See artikkel näitab ka, kuidas käitumise seletused võivad moodustada osa agendipõhisest mudelist. Nende terviklikkus koos kogutud andmetega on hinnanguline. Agendipõhine modelleerimine suurendab vaatluse tüüpe ja teeb need seeläbi avatumaks põhjalikule sotsioloogilisele uurimisele. Sotsiaalse uuringu põhjal väidetakse, et analüütiline mudel ei seleta sotsiaalse statistika olulisi omadusi. Giddens pakkus struktuuriteoorias välja, et sotsiaalne uuring võib aset leida neljal omavahel seotud tasandil: (1) tõlgendav selgitus tähenduse raamidest, (2) konteksti uuring ja praktilise teadvuse vorm, (3) teadmisvõime piiride tunnused ja (4) ühiskondliku korra detailne kirjeldus. Blaikie kohaselt on neist neljast tasandist kaks esimest "mikro" ja paremini uuritud kvalitatiivsete meetoditega, samal ajal kui teised kaks on "makro" ja paremini uuritud kvantitatiivsete meetoditega
*postmodernsed teooriad (sh Giddens) eluviisid on indiviidi identiteedi ehituseaines. Identiteet, eluviis ja märgietooria. Iga tarbimisaktiga taastoodame identiteeti. *Globaliseerimis- ja tarbimiskriitilised teooriad (sh Ritzer, Bryman, Klein) nt Disney'seerimine vms globaalsed brändid eluviisi määratlejana. Luuakse tarbimisharjumused, mis kujundavad eluviisi. Eluviis ja tarbimisharjumused *eluviisi all mõistetakse asageli inimese identiteedi materiaalset ilmingut. A. Giddens: eluviis on teatud teadlikult valitud tegevusste summa, mille eesmärgiks on luau isiku elust koherentne narratiiv. M. Feathersoten: Postmodernsed eluviisid on libisedvad, eesmärgiks ei ole luau teadlikku järjestust, vaid soov kogeda jätkuvalt midagi uut. Elu jutustus õnne poole liikumisest. Mida teeme, mida tarbime, sobitame nii, et see oleks meile endale arusaadavad. Ei kasva üks välja teisest vaid võib minna uuele üle, kuida see võib tähistada nt ka
kooselupaarile, siis tekib soov kooselu registreerida, põhjenduseks see, et laps peab sündima abielusse ning tal võiks olla vanematega ühine perekonnanimi. Seega võib arvata, et laps on traditsiooniliste väärtuste kõige kindlam säilitaja. Ta teeb seda oma olemasolu kaudu, vanemliku kohusetunde loomise kaudu, kuid ka argirutus kaotsi läinud põlvkondadevaheliste sidemete taastamise kaudu. Tunnustatud sotsioloog Anthony Giddens on öelnud, et tänapäeva ühiskonnas võib igaüks ise endale valida sobiva elustiili, lisades, et sellele paneb piirid vaid majandusliku jõukuse tase. Mis tahes sisuga täiskasvanud perekonna mõiste täidavad nad on oma valikutes vabad, st jääda vallaliseks, abielluda, elada grupina või samast soost partneriga laste omamine esitab täiskasvanutele aga endiselt kindlad nõudmised. Laps vajab stabiilsust ja selgust, vajab oma tegevuses piiride tunnetust,
ületarbimine. Kasvu piirid. Ökotarbimine. Poliitike mõju tarbimisele. Keskkonnaprobleemid on pöördumatud. Jätkusuutlik ühiskond- Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut. Giddens ja Beck: Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Individualiseerumine- Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid. Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena. Individuaalne vastutus oma valikute ees. Aja ja ruumi lahutatus- Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Suurenev distantseerumine
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristok...
kutsumus, riigi roll tagaplaanil; ennustatav, stabiilne õiguskeskkond Poliitiline kapitalism – private property and profit-and-loss accounting are at work, unplanned; unplanned, opportunistic result of temporary political majorities Modernse kapitalismi arengu eeltingimused: kultuurilised – „kapitalismi vaim“; institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Modernne ühiskond kui protsess – Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt, sisemise keerukuse tõus ning järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta majandus” Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu
81). As increased consumer choice may afford a dizzying array of life options (Gergen, 1991), the stylising of a distinctive mode of living also promises the opportunity to anchor one’s self amidst the cacophony of liquid modernity (Bauman, 2000). Featherstone (1987) does question, however, whether lifestyles actually cut across structures such as class and culture, as the politics of consumption are still mired in economic asymmetries. Nonetheless, Giddens (1991) offers that the more post-traditional and fragmented the context, the more lifestyle choice becomes critical in the (re)constitution of self-identity. Chaney (1996) thus sees lifestyle as the consumption of sets of goods and services in response to a perceived loss of meaning in everyday life. In this latter sense, the aesthetic sign-value of lifestyle consumption becomes politically mobilised and forms a basis for resisting dominant power structures, as seen in the
Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism,puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos,kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus:regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurennendu avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Indivisualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; indivisuaalne vastutus oma valikute ees
Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism, puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos, kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil • infoühiskonna areng; suurenenud avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; individuaalne vastutus oma valikute ees
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Maailma ajaloos võib identifitseerida kolm perioodi, mil erinevad riigid on olnud hegemoonilises seisus. Maailma hegemoonia defineerib ajastule omaseid arengusuundi, riigi huvi esitatud kui maailma huvi. Need kolm riiki on olnud Holland mare liberum & ärikapitalism; Inglismaa tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab, et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse ,,kõigi jaoks" olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil prantsaslik luksus ja inglaslik kasinus (viktoriaanlus)s, mille põhiolemus on õdusus (cosyness)
Need kolm riiki on olnud Holland mare liberum & ärikapitalism; Inglismaa tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Need perioodid langevad kokku kolme modernismi perioodiga (Berman 1988): 16-18 sajand (kartesiaanlus, inimene universumi keskusena); 19 sajand (muutuse asemel inimtõugatud progress); 20 sajand (ülemaailmne modernisatsioon). Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab, et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse ,,kõigi jaoks" olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil prantsaslik luksus ja inglaslik kasinus (viktoriaanlus)s, mille põhiolemus on õdusus (cosyness)
avalikussektoris. Rahvusvaheliste organisatsioonide toetus - World Bank, IMF. Thatcherism: Erastamine- recommofication. Välja kontraktimine- restrechment. Tõhusus ja konkurents (riigihanked). HR kulude kärped, sh. kvalif. kriteeriumide karmistamine (retrenchment). Suurimad kärped elamumajanduses ja kõrghariduses. Reguleerimine maksude abil (mitte ainult kärped!). Iseloomulik ka reaganoomikale. Kolmas tee kui ideoloogia ANTHONY GIDDENS (1938): Väidetavalt tuntuim Briti ühiskonna teadlane Keynes’i järel; Igal aastal uus raamat (ca. 40 kokku). Tony Blairi “vaimne isa” ja nõuandja. LSE direktor, nüüd emeritus; seotud Cambridge’ga; Polity Pressi asutaja. Kaasaegse vasakpoolsuse ja eriti uus-leiborismi põhiteoreetik 4 “kolmanda tee” mõiste autor: al. 2004 paruni tiitel, leiborite esindaja Lordide kojas
I ÜLESANNE: MÄRGI VÄITELE VASTAV AUTOR 1p. Maagia kaudu toimub oma hirmude ja ebakindluse vähendamine, mis toimub tänu ettekujutusele, et ollakse kontaktis jumalatega ning suudetakse neid mõjutada. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funktsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioossed institutsioonid on vormitavad majanduslike ja poliitiliste institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioon võib kujundada inimese mõtteviisi nii, et see hakkab mõjutama inimeste majanduslikku tegevust. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust ja taastoodab seda. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 2p. Millisele domineerimist...
Mittetraditsioonilised perekonnatüübid Inimsuhete demokratiseerumine (vähemalt ideaalina) Traditsiooniliste sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemine – emantsipeeriv – kuid! – kaasneb riskide individualiseerumine Institutsionaliseeritud individualiseeritus (Beck, Beck-Gernsheim) Industriaalühiskonna kindlustunde mõranemine -> individuaalne vajadus ja vastutus uue sotsiaalse kindlustunde leidmiseks (Beck, Giddens, Lash 1994); “Enesestmõistetavad“ valikud eluteel on asendumas uue individualismiga – pidev enesereflektsiooni, aktiivse identiteediloome surve; Struktuursete põhjustega kriisid ja ühiskondlikud vastuolud – tajutud kui personaalne vastutus (kes on süüdlane: “ise” või “teised”/”võõrad”); Lääneriikides: heaoluühiskonna „kokkutõmbumise“ doominoefekt – süvenevad
Keel ja sümbolid on olulisemad elemendid. Subjektiivsed tähendused ja reageerimine loovad ümbritseva maailma. Ühised arusaamad, reaalsuse tajumine on mitmekesine ja muutuv. Sümbolid ja märgid omavad mingit tähendust, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, mina-pilt ja eneseteadvus(indiviid nii subjekt kui ka objekt). Ennast objekti vaadates näed ennast sellisena, kuidas teised sind näevad. Sotsiaalne konstruktivism- Strukturatsiooniteooria- Giddens, konstruktivism- Bourdieu Sots. keskkond kujundab indiviidi ja indiviid oma tegevusega taastoodab ja loob keskkonna. Habitus- realistlikud, kognitiivsed orientatsioonid ja tegutsemisstrateegiad, mis on iseenesest mõistetavad, tähistavad valmisolekut tegutsemiseks, tulenevad indiviidi kogemusest. Väli- sotsiaalses ruumis on tegemist erinevate väljadega, väli moodustub niipea, kui positsioonid, suhted ja tegevused on diferentseeritud ja järgivad kindlat loogikat.
4) Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos Sotsiaalse muutuse olemus: Kapitalismi põhitüübid: 1) Ratsionaalne kapitalism 2) Poliitiline kapitalism 3) Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism. Peamised domineerimistüübid: Religiooni(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: 5) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste Kaasaegse ühiskonna põhijooned: · Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt · Sisemise keerukuse tõus · Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, ,,kaaluta" majandus Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos ,, Positiivse filosoofia kursus"- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2)...
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühi...
Hälbiva käitumise sotsioloogia Tallinna Ülikool 2012 I. 1. loeng sissejuhatav loeng Hälbiva käitumise vastand on normaalne käitumine. Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile, nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimen...
# ,,Jati": kohalikud (ametipõhised) grupeeringud, mis panevad kastide positsioonid paika (ka nime, nt Gandhi = parfüümikapumees). Väljaspool süsteemi on kastitud (paariad, Harijan). Põhineb hinduismi traditsioonide ja kohustuste täitmise olulisusel. # Keenias kõige rohkem haritlasi ja edasijõudnud oli hindude seas Mõlema puhul sotsiaalne mobiilsus raskendatud, majanduskasv takerdub. Anthony Giddens: kastisüsteemi mõiste väljaspool India konteksti tähendab midagi muud: kaks või enam etnilist rühma on segregeeritud ja esinevad arusaamad, et oma etniline rühm on teistest puhtam. Tabud ja mõnikord seadused, mis takistavad segaabielusid. USA, Lõuna-Aafrika (intiimsuhted ja abielud varem seadusega, praegu nõrgemat laadi sotsiaalsete normidega keelatud valgete ja mustade vahel). Majanduslik kommentaar: tööjõu mobiilsus on takistatud => majanduslik areng ja kapitalism on võimatu.
8 keskkonna mehaaniline produkt. Sageli on juhitud tähelepanu sellele, et sotsialiseerumise puhul on kõne all vastastikune mõjutamine, kus sugupõlved aktiivselt üksteist mõjutavad laps ,,kujundab vanemaid" täpselt samal määral kui vanemad last. Kasvatus kui sugupõlvedevaheline interaktsioon Tänapäeva sotsioloog Anthony Giddens tahab sotsialiseerumisest rääkides eriti rõhutada kolme seika: "Sotsialiseerumine ei tähenda kunagi seda, et ,,ühiskond" jätab oma jälje passiivsesse indiviidi. Oma kõige varasematest kogemusest peale võtab indiviid aktiivselt osa nii üha uuenevast sotsiaalsest interaktsioonist kui ka enda samm-sammult arenevast ,,ühiskonnaga sidumisest"." "Sotsialiseerumine ei lõpe indiviidi saamisega ühiskonna ,,küpseks" liikmeks.
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
Karimaatiline - lojaalsus liidri erakorralistel isikuomadustel, irratsionaalne otsustamine, järgijad, juhi staatuse, määrab iga liikme isiklik lojaalsus, vastandub süstemaatilisele majanduslikule tegevusele Traditsiooniline autoritaasus, andejõud, tugineb traditsioonidel, sugulased, vasallid, valitseja ressursid, soosib majandulikku traditsionalismi ja poliitilist kapitalismi KAASAEGNE ÜHISKOND, GLOBALISEERUMINE, JÄTKUSUUTLIKKUS Anthony Giddens 1938-... Ulrich Beck 1944-2015 Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Sotsiaalsete suhete vabanemine Järjest dünaamilisem Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel (kasvuhoone efekt, pagulased) kui individuaalsel tasandil (peame pidevalt jälgima ja kohanema uute tingimustega, elu muutub) Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid
Need kolm riiki on olnud Holland mare liberum & ärikapitalism; Inglismaa tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Need perioodid langevad kokku kolme modernismi perioodiga (Berman 1988): 16-18 sajand (kartesiaanlus, inimene universumi keskusena); 19 sajand (muutuse asemel inimtõugatud progress); 20 sajand (ülemaailmne modernisatsioon). Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab, et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse ,,kõigi jaoks" olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil (esik -> elutuba), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil prantsaslik luksus ja inglaslik kasinus (viktoriaanlus)s, mille põhiolemus on õdusus
eluvaldkondades. Traditsioonilise ühiskonna piirangutest vabastamine, kaasneb aga bürkoraatia. o Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne; poliitiline; traditsiooniline kaubanduslik. o Domineerimistüübid: 2 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus o Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: - Infoühiskonna areng - Suurendab nii avatust kui ebakindlust o Individualiseerumine: - Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
Inimväärikas elu: kannatus nt vaesus ja tõrjutus Universaalsed vajadused: Maslowi püramiid ( alt üles: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus/armastus, ausus, eneseteostus) Kuidas neid vajadusi rahuldada? Vajaduste lõpmatus Suhtelised vajadused: keskkonnast sõltuvad 3. Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi? · Bessant et al (2003) · RISK I Beck (1992) · riskiühiskond: moderniseerimise kõrvalmõjud Giddens (1999) · riskiühiskond: leevendada riske · RISK II riske on võimalik reguleerida nt heaoluriigiga Riski kindlaks määramise teholoogia(d) - vähendada ebakindlust Kes? · looduslikud + sotsiaalsed riskid · töötus, haigus, puue, vanadus... · toimetulek ja sissetulek (toimetulek: võime ennast elatada; sotsiaalne risk on seotud sissetulekuga: nt üksikema sõltub kellestki teisest)
muud kui tühjad loo-sungid. Ent ilma riigi kaitsva, ümberjagava ja konflikte vahendava toimeta muutuvad kodanikeühiskonna arendamise püüdlused getostatuteks, killustatuteks ja stagneerunuteks või sünnitavad omaenese ebavõrd-suse ja vabadusetuse vorme (Keane 1988: 15) Ühiskonnakäsitlusi n Mann: ühiskond on piiridega ühik, mille sees on suhteliselt tihe ja püsiv suhtlemine, võrreldes suhtlemisega, mis ületab tema piirid n Giddens: ühiskond (kooslus) on eriline sotsiaalsete süsteemide tüüp, mis tõuseb esile teiste süsteemsete suhete taustamaastikust: n Eriline institutsioonide klasterdumine ajas ja ruumis n Sotsiaalse süsteemi ja kindla koha või tegevusala seos n Esinevad normatiivsed alged, mille hulgas on antud koha legitiimse valdamise väide n Ühiskonna liikmete hulgas valdavad tunded, et neil on
Max Weber 2. Auguste Comte 3. Karl Marx 4. Emile Durkheim * 9. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on 1. uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimistööd * 2. uurimistöös tule pöörata tähelepanu ainult subjektile 3. uurimistöös peavad objekt ja subjekt olema teineteisest lahutatud 10. Kes on sotsioloogilise (sotsiaalse) kujutluse mõiste autor? 1. Anthony Giddens 2. Auguste Comte 3. Max Weber 4. C. Wright Mills * 11. Anthony Giddensi järgi koosneb sotsioloogiline (sotsiaalne) kujutlus kolmest aspektist. Need on 1. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja kriitiline meel * 2. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja institutsioon 3. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja empaatia 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
