Kultuur muutuvas ajas Kõikjal meie ümber on toimumas muutused, ka kultuur pole mingi erand, kultuur meie ümber on muutunud ja on praegugi muutumas. Kultuur, kui mõiste tuleb ladina keelsest sõnast ,,Colere", mis tõlgituna tähendab inimtegevust. Kultuur eraldub loodusest inimühiskonda. Kultuuriks saab nimetada inimtegevust, mis on antud rahvale, piirkonnale või ajastule omane. Seetõttu määratletakse kultuuri enamasti keele kaudu. Kultuur omandatakse ühiskonnast, kus inimene on üles kasvanud. Kultuuri alla kuulub moraal, tavad, oskused, traditsioonid jms. Tänapäeva ühiskonnas, eriti just Euroopa riikides esineb multikultuursus eksisteerivad kõrvuti mitmed erinevad kultuurid. Näiteks saab tuua ka oma kodumaa, väikese Eesti, kus enda mõõtmetest arvestamata on kõrvuti mitmeid kultuure, nagu näiteks ameerika kultuur, popkultuur ja mingil määral kindlasti ka vene kultuur. Seega võib järeldada, ...
Ühiskondlik kogemus – vargused, sissemurdmised jms selline mida indiviid kontrollida ei saa 12. Ei jõudnud pildistada 13. Täida lüngad tabelis, ehk kirjuta juurde kas väärtus või hälbekäitumine, mis on seotud antud väärtusega. /Tabel eraldi failina ÕIS’is/ 14. Ei jõudnud pildistada 15. Selgita, mida tähendavad kultuuride kokkupuutes akommodatsioon ja akulturatsioon? Akommodatsioon väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära Akulturatsioon võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad 16. Määra alloleval pildil kultuurikomponendid, too välja milles need komponendid seisnevad Kultuuri 3 komponenti: 1) kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju.
· Kultuur on kitsamas mõistes inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. N: euroopa kultuur, antiikkultuur. · Kultuurid tekivad, arenevad, muutuvad, asenduvad, kaovad. · Kultuuri mõjud: a) kultuurilaen teiselt kultuurilt õppimine, teise kultuuri üksikute elementide kasutamine. b) kultuuriline assimilatsioon sulandumine teise kultuuri (liivlased lätlaste sekka). c) kultuuriline akulturatsioon oma kultuuri kaotamine, kultuuride hävitamine. d) kultuuriline ...? - kultuuri vägivaldne pealesurumine. · Kultuuri kasutatakse kaunite kunstide ja vaimse loomingu juures (kujutav kunst, teater, muusika). · Kultuursus teritab meie vaimu, maitset, kombeid. · Kultuuri saab jagada: a) kõrgkultuur eeldab teadmisi, vaimset pingutust, vaimseid eeldusi, rahvusvahelise prestiizi kandja, (ballett, sümfoonia, ooper).
Teine definitsioon (seostub Herderi ja 18. sajandiga) juurdus antropoloogias, kus kultuuri mõiste tähistab uhiskonnas olulisi sumboleid ja väärtusi: kõik inimestele omased tegevused ja huvid: olumpiamaÅNngud, keegel, nooleviskamine, Hollandi juust, marineeritud peet, gooti kirikud, Iron Maideni muusika. *16.Akulturatsioon Oluline kultuurimuutuste vorm on akulturatsioon domineerivate (koloniaal)uhiskondade mõju põlisrahvaste kultuuridele (vahetus kontaktis). Näiteks P.-Am. indiaanlaste siirdamine reservaatidesse, keele, traditsioonide allasurumine, angloameerika eluviisi pealesurumine. Tänapäeval on uheks mõjukaks akultureerijaks USA: inimõigustel, demokraatial ja liberalismil põhinev ideoloogia, mis levib tänu USA tugevale positsioonile maailmas. Ameerikalik elulaad. *17
9. I Too välja eesti poliitilise eliidi kolm kasvulava Eesti erakondade juures tegutsevad noortekogud. Olgu siis Keskerakonna Noortekogu (nn kesknoored), Reformierakonna Noortekogu, Noor-Isamaa või Noored Sotsiaaldemokraadid. Nad on tulevase poliitilise eliidi kasvulava, kust peaksid esile tõusma uued ja võimekad poliitikud. II Millised on akulturatsiooni astmed Jaotub pinnapealseks on ajutine; ei muuda vastuvõtja kultuuri; tõeline akulturatsioon laen on püsiv ja puudutab sügavaid kultuurikihte. 10. I Mida tähendab teisene hälbelisus On sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelise käitumise reageerimise tulemusena. (nt häälte kuulmisel inimene hakkab nende häältega vestlema teiste inimseste seltskonnas, siis inimese küsitavat käitumist rõhutatakse ja inimene sildistatakse hälbeliseks. II Mida tähendab esmane hälbelisus
tihti tuleb välja, et siin võib eraldada kaks osa - kodaniku identiteet ja Etno-kultuuriline identiteet. Kodakonsus meie riigis on paljudele inimestele tähtis, eriti see on tähtis muulaste jaoks, sest see annab neile võimalust rohkem osaleda riigi elus ning muutuda neid aspekte, mis puutuvad nende elu. Muulaste etno-kultuurilise identiteedi peamine osa on keel, meie riigis see kõige rohkem puutub vene keelt, mida venelased püüavad säilitada. Akulturatsioon - psühholoogias ümbritseva kultuuri käitumismallide omaksvõtt (nt lapse poolt); laiemas mõttes teise kultuuri elementide ülevõtmine. Akulturatsiooni põhisuunad on separatsioon, assimilatsioon ja integratsioon. Separatsioon tähendab, et enamuse-vähemuse vahel püstitatakse ,,barjääre" ja peaaegu nad elavad eraldi. Separatsioon ei soobi meie riigi jaoks, kuna see on ohtlik, sest see tekitab võõrandumist ja getostumist. Assimilatsioon on
omaseks saavad ja omandavad seega omaniku jaoks uue tähenduse lisaks oma turuväärtusele. Pierre Bourdieu klass ja maitse. Inimese klassipäritolu paneb paika selle milline on tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse, kunsti, spordi jne osas. Habitus inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus. Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted Akulturatsioon protsess mille käigus subkultuur (näiteks venelaste kogukond Eestis) kohaneb domineeriva kultuuriga. Akulturatsiooni erinevaid viise näitab järgmine tabel: Subkultuuri suhtumine domineerivasse kultuuri positiivne negatiivne Suhtumine positiivne INTEGRATSIOON SEPARATISM oma kultuuri negatiivne ASSIMILATSIOON MARGINALISATSIOON
Kõigepealt leiavad aset afektiivsed reaktsioonid alates rõõmust kuni segaduse, ängistuse ja depressioonini (psühholoogiline kohanemine). Seejärel järgneb õppeprotsess, mille käigus õpitakse tundma uue kultuurikeskkonna eripärasid ning omandatakse oskused selles keskkonnas toime tulekuks (sotsiaal-kultuuriline kohanemine). Ning lõpuks, kui uues kultuuriruumis viibimine pikeneb, tekivad enesemääratlemise mõtted kas nähakse ennast selle kultuuriruumi osana või võõrana (akulturatsioon). Käesolevas peatükis vaatleme lähemalt lühema viibimisega kaasnevaid nähtusi. Kontaktide liigid Neid, kes elavad uues kultuuriruumis ajutiselt/lühiajaliselt ning planeerivad naasta oma kultuuriruumi, nimetatakse viibijateks (ingl k. sojourner) selleks, et eristada neid sisse- ja väljarändajatest, kellel koju pöördumise plaanid puuduvad. Käesolevas peatükis analüüsime põhjalikumalt kolme peamist ajutise viibija liiki: turiste, välisüliõpilasi ja võõrtööjõudu.
ühinemisriitused(riitus mingi seisundiga/olekuga/grupiga liitumiseks) Intensiivistamise riitused – viiakse läbi kriisisituatsiooni puhul, et intesiivistada sündmuste tekkimist Sümpateetiline maagia – sarnane tekitab sarnast Kontaktmaagia - põhineb usul, et eemalseisva isikuga või olendiga on võimalik kontakti saada temaga kokku puutunud või talle kuulunud eseme kaudu. Innovatsioon – viiakse sisse uuendusi, et muuta kultuuri paremaks Akulturatsioon – negatiivne nähtus, elu halvemaks minek Revilisatsisoon – kultuuri uuendamine, parandamine, et vähendada või peatada akulturatsiooni ehk elu halvemaks minekut. Assimileerumine – erinevad ühiskonnad tulevad kokku, esile tuleb kõige tugevam ja ainult see jääb ellu, teised sulanduvad kokku. a + b + c = a Sulatusahi – mitu ühiskonda saavad kokku, moodustavad mingi täiesti uue ühiskonna. a+b+c=x
mittetööstuslikus (eel-industriaalses) ühiskonnas ja tööstuslikus (industriaalses) ühiskonnas. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest. - Deviantsus hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest ehk normidest kõrvalekaldumine. · Akulturatsioon - nähtus, mis ilmneb erinevate kultuuride esindajate kokkupuutel multikultuursetes ühiskondades ja siirdumisel vähemusrühma liikmena uude dominantkultuuri. Akulturatsioon tähendab vähemusrühma sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist mugandumist (võõra) dominantkultuuriga. · Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimesed õpivad teatud ühiskonnale/grupile omaste normide ja väärtuste maailmas mõtlema, tundma ja käituma
Nõidus – maagiline tegevus, suunatud halva tegemiseks. Kultuurimuutused: individualiseerumine ja kultuuriline desorganisatsioon - Robert Redfield (1941) – funktsionalist Väikesed ük- d/isoleeritud kogukonnad lülituvad suurtesse ük-sse. Modernses maailmas olulisem indiviid, pole vaja kogukondi et hakkama saada. Innovatsioon – eliit pakub kultuuriprobleemidele innovaatilisi lahendusi. Ideed mille kaudu ük paraneb, muutub. Positiivne kultuurimuutus. Akulturatsioon – domineeriva ük mõju vahetus kontaktis, väiksem ühiskond loobub oma kultuurist suurema kasuks, võetakse üle teine kultuur ellu jäämise nimel. Domineeriv kultuur sunnib nõrgemat loobuma. Negatiivsed muutused, parem oleks kui kultuur säiliks ka siis kui inimestel on halvem elada. (sama arengut võidakse tõlgendada nii innovatsiooni, kui akulturatsioonina sõltuvalt vaatepunktist). Revitalisatsioon – Anthony Wallace, 1956
NÄITEKS: HÄKKERID, KURJATEGIJAD, PIRAADID. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Pakub elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Otsivad teisi, kes jagavad samu vaateid ja tugevdavad nende vastuseisu üldlevinud väärtustele ja käitumisele. Ntx: biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud. 55. Selgitage mida tähendavad assimilatsioon, akulturatsioon ja akommodatsioon. Näited juurde. KULTUURIKONTAKTID: · AKULTURATSIOON - VÕÕRASTE KULTUURI-ELEMENTIDE ÜLEVÕTMINE, LAENAMINE, IMITEERIMINE, NT LAENSÕNAD. · ASSIMILATSIOON - VÕÕRASTE KULTUURI-ELEMENTIDE JA NORMIDE OMAKSVÕTMINE JA SELLE VÕÕRA KULTUURIGA ÜHTESULAMINE; ÜKS KULTUUR KAOB. · AKOMMODATSIOON - VÄIKSEM KULTUURIGRUPP PIKEMA AJA JOOKSUL SUUDAB SUUREMA GRUPI SEES OLLES SÄILITADA OMA OMAPÄRA.
Nt kasvatab sotsiaalset kapitali massimeedia poole pöördumine, et olla kursis kogukonna eluga, aga meelelahutuse eesmärgil meedia kasutamine pigem pärsib aktiivset osalust kogukonnas. Intensiivne internetisuhtlus viib aga vastastikuse usalduse kasvule. (Shah et al 2001). SAJANDIALGUSE INTERAKTSIONISTID, CHICAGO KOOLKOND: - linn on sotsiaalne laboratoorium, mida iseloomustab korralagedus, marginaalsus, akulturatsiooni ja assimilatsiooni sümptomid, aga ka mobiilsus akulturatsioon vähemusrühma kohanemine ehk adapteerumine domineerivas kultuuris toimetulekuks. assimilatsioon oma kultuurilise identiteedi hülgamine ja domineeriva kultuuri täielik omaksvõtt, enese kultuuri pidamine madalamaks ning domineeriva kultuuri hindamine väärtuslikumana. Massimeedia: emantsipeerumise faktor (pakub inimestele võimaluse erinevateks valikuteks, otsusteks, hoiakuteks; esitab võimaluste paljusust);
Selle vaate taga on selline arusaam, et ühiskondades on olemas teatud põhjused muudatuste tunnustamiseks ja tõrjumiseks. See, mis näib sobivat, võetakse üle. Kätkeb arusaama, et ühiskonnas on sellised uuendusmeelsed inimesed, kes mõtlevad ise uuendusi välja või oskavad võtta uuendusi teistest kultuuridest. Positiivne vaade kultuurimuutustele. Ühiskond täiustub · Akulturatsioon negatiivne vaade, hinnang kultuurimuutustele. Tähendab kultuuri kadumist. Läbi uuenduste, mis võetakse teistelt ühiskondadelt, kaotab ühiskond oma eripärased jooned ja muutub sarnaseks mingi domineeriva ühiskonnaga. Iseloomulikud tunnused kaovad. * Emamaa surub kolooniatele peale euroopalikku kultuuri ja kohalik kultuur kaob. Kohalikud ise pole aktiivsed uuenduste vastuvõtmisel, vaid neid sunnitakse vastu võtma.
kontrakultuur (kultuuri kandjate normid ja väärtused on vastuolus kehtivate normide ja väärtustega), subkultuur (omab eripära ning pole samas vastuolus ühiskonna normidega) Kultuuriuniversaalid- iga kultuur on sõltuv inimlikust piirangutest ja inimese võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu probleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris. Sotsiaalsed institutsioonid- ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuurid Akulturatsioon (Berry, Kalin, Tayloe 1977)- kultuurilise muutuse protsess, mis tuleneb kultuuridevahelisest pidevast ja vahetust kontaktist. Vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva ühiskonna poolt. Assimilatsioon- osaline ja täielik sulandumine domineerivasse kultuuri. Sisenemine domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu.
40. Mida nimetatakse kontrakultuuriks? Näited Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud 41. Nimetage Geert-Hofstede kultuuridimensioonid. võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 42. Mis juhtub erinevate kultuuride kokkusaamisel? Akulturatsioon, assimileerumine, akommodatsioon. Seletused ja näited. Akulturatsioon- võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad. Assimilatsioon (assimileerumine)- võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühteulamine, üks kultuur kaob Akommodatsioon- väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära. 43. Mida tähendab kultuuribarjäär? Näited juurde
Seetõttu olid kõik puud maha raiutud valgete sinnajõudmise ajaks. (Näide, et loodusrahvas kui keskkonnasäästlik ei vasta tõele!) Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab iseenesestmõistetavana (Georgios N. Galanis) enkulturatsioon - oma kultuuriga kohanemine, sissekasvamine ehk vanem generatsioon mõjutab nooremat kas sunniviisiliselt või ilma (lastehirmutised) akulturatsioon - kohanemine võõra kultuuriga (domineerivate (koloniaal) ühiskondade mõju põlisrahvaste kultuuridele) Iseenesestmõistetavus on kultuuri mõiste juures väga oluline (nii on alati tehtud). Nooremad ei võta kunagi kõike täielikult üle. Põlvkondade konflikt - kui sa tead rohkem, siis ei kuula enam neid vanu. difusioon - (enkult. vastasvõiste) elementide omavahelike segunemine (difusionismi voolus püüti
Tekivad suured homogeensed kogukonnad, kaovad kultuurilised omapärad. Indiviidi enda valikud ja eristumine muutub olulisemaks, sest kollektiivsed väärtused on kadumas. Kultuurimuutuste liigid: · innovatsioon kultuuri rakendatakse uudseid nähtusi ja tegevusviise. Tehakse selleks, et muuta elu paremaks, leida probleemidele lahendusi. Muutusi pakub välja kultuuri eliit, mõned muutused võetakse vastu, mõned mitte. Muutused toimuvad läbi uuenemise · akulturatsioon domineerivad koloniaalühiskonnad avaldavad mõju põlisühiskondadele. Nõrgema ühiskonna kultuur kaob, võtab üle dominantse kultuuri. Läbi nende muutuste liigub muutub maailm kultuurilise mitmekesisuse poolest vaesemaks · revitalisatsioon (Anthony Wallace) inimesed muudavad oma kultuuri vabatahtlikult püüdes oma ühiskonna seisundit parandada, muutusi korraga palju. Ebaõnnestunud innovatsioon või akulturatsioon viivad halvema elu
Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 52. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. 53. Selgitage mida tähendavad assimilatsioon, akulturatsioon ja akommodatsioon. Näited juurde. Akulturatsioon - võõraste kultuuri-elementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad Assimilatsioon - võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob. Akommodatsioon - väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära 54. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
Asjastumine tendents vaadata asju lähtuvalt turuväärtusest - Tarbimisantropoloogia kritiseerib frankfurdi koolkonda, uurib iniemse kultuuri tarbimist, inimene oskab massikultuuriga manipuleerida Bourdieu klass ja maitse. Klassipäritolu määrab milline on elustiil ja maitse asjade osas - Habitus elukogemuse käigus kujunev kalduvuste, oskuste ja harjumuste süsteem. Samas klassis sarnane häbitus Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted - akulturatsioon protsess kus subkultuur kohaneb domineeriva kultuuriga Võim ja poliitika Võim Weber - võim ühe inimese võimalus sundida oma tahet peale - domineerimine ühe võimalus panna teisi täitma spetsiifilisi korraldusi - legitiimne võim mida peetakse kehtivaks Domineerimise tüübid 1. legaalne domineerimine käsule allutakse sest seadus 2. traditsiooniline käsule allutakse sest andja on alati käske andnud 3
mujale. - Grafton Eliot Smith ja William James Perry- Perry väidab, et ainult Egiptus on koht, kus leiutati põlluharimine, loomade kodustamine, kalender, keraamika, korvipunumine, püsielamud ning linnad. Sumner kõik suurepärased ajad olid tulnud vaaraode jne egiptusest ning kõik praegused kultuurid olid egiptuse kahvatused. Kultuur algas egiptusest ja levis sealt edasi. Akulturatsioon (Kroeber) - akulturatsioon muutused kultuuris teise kultuuri mõjul (pigem moodne difusionismi kohaldus) Assimilatsiooniteooriad:- assimilatsioon: inimene suudab siseneda domineeriva ühiskonna sotsiaalmajanduslikesse, majanduslikesse ja hariduslikesse positsioonidesse. E.Durkheim (1858-1917) Prantsuse sotsioloog, üks kaasaegse sotsioloogia rajajaid - huvitus ennekõike kaasaegsest ühiskonnast - Peamised sotsioloogilised tööd: - The Division of Labor in Society (1893)
Kultuuriline ühtsustunne kaob, kollektiivne kultuur kaotab tähtsuse urbaniseerumine, individualiseerumine. Kultuurimuutuste liigid · Innovatsioon seletab seda, miks üldse kultuurimuutused tekivad. Innovatsioon on muutuste põhiline mehanism progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi. Võimekate indiviidide uuendused võetakse kollektiivi poolt vastu. · Akulturatsioon senisest kultuurist loobumine. Nt põlisrahvaste muutumine kultuurikontaktides tulenevalt. Rahvas jääb indiviididena alles, kuid eitakse, et kasulikum on üle võtta domineeriva kultuuri vaated. · Revitalisatsioon (A. Wallace, 1956) traditsioonilise kultuuri taaselustamine, mille keskseks elemendiks on religiooni taaselustamine. Revitalisatsioon võib haarata kõiki elu valdkondi (ka kaubandus jne).
Teiseks sümboli ja märgi kultuur(raamatud, pildid, noodid, rahva looming). • Vaimne kultuuri hulka arvatakse, mis on loodud mingi ideaali, tõe, headuse või õigluse idee järgi(tavad, traditsioonid). • Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule(Euroopa,- Antiikkultuur). • 1) Kultuuriline assimilatsioon e sulandumine teise kultuuri nt Liivlaste sulandumine Läti kultuuri • 2) Kultuuriline akulturatsioon- oma kultuuri kaotamine nt Indiaanlaste kultuuri kaotamine/hävitamine Ameerikas. • 3) Kultuuriline ekspansioon- vägivaldne teise kultuuri peale surumine nt 17 sajandil koloniaalmaades suured riigid poloniseerisid maid ja surusid oma kultuuri peale(Portugaalased, inglased kes omasid asumaid). Ka Nõukogude kultuur oli Eestlastele peale surutud, ei andnud võimalus ise määramiseks. • Vaimse loomingu kohta kasutatakse sõna kultuur ja kaunite kunstide kohta
Kui varem kogukonna kultuur töötas selle heaks,et kogukond saaks hakkama, kuid enam pole vaja ühtse kultuuriga kokkelktiivi, tegutseb indiviid. Inimesed liiguvad rohkem geograafiliselt ja sotsiaalselt. Kaob traditsiooniline kultuur. Kultuurimuutuste liigid 1 *Innovatsioon – põhiline kultuurimuutusi käivitav mehhanism. On mingid üksikud isikud, kes pakuvad välja uudseid ideid. Valitakse innovaatilised lahendused ja siis kultuur areneb, võib olla laenatud ka mujalt. *Akulturatsioon – peetakse silmas domineerivate ühiskondade mõju. Üks ühiskond on domineeriv ja teine on allutatud,nõrgem loobub oma kultuurist. Indiviidid jäävad ellu, kuid võtavad üle tugevama ühiskonna kultuuri. Sama arengut võidakse erinevast positsioonist vaadatuna tõlgendada erinevalt. *Revitalisatsioon (Anthony Wallace 1956) – püütakse oma kultuuri uuendada läbi religioosse taaselustamise. Ühel hetkel loodetakse elu parandada, võti leitakse usulises uuendamises.
loodusekummardajad (mahetoit, looduslikust materjalist rõivad ja kodu sisustus jne), kommuunis elamine. 52. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited. Kontrakultuurid - subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Näide: hipid Nõukogude Liidus, biitnikud Suurbritannias. 53. Selgitage mida tähendavad assimilatsioon, akulturatsioon ja akommodatsioon. Näited juurde. Assimilatsioon - tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu (võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob). Näide: iirlaste kogukond New Yorgis. Akultureerumine toimub, kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused,
omandavad seega omaniku jaoks uue tähenduse lisaks oma turuväärtusele. Pierre Bourdieu – klass ja maitse. Inimese klassipäritolu paneb paika selle milline on tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse, kunsti, spordi jne osas. Habitus – inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus. Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted Akulturatsioon – protsess mille käigus subkultuur (enamasti mõeldakse siin subkultuuri all mingit rahvusvähemust, näiteks venelaste kogukonda Eestis) kohaneb domineeriva kultuuriga. Akulturatsiooni erinevaid viise näitab järgmine tabel: Subkultuuri suhtumine domineerivasse kultuuri positiivne negatiivne Suhtumine positiivne INTEGRATSIOON SEPARATISM oma
2. Eesmärgid ja ülesanded ...................................................................................................................................... 15 1.3. Metoodika ja ülesehitus ...................................................................................................................................... 15 2. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.........................................................................................................................18 2.1. Akulturatsioon: kultuurilaenud ja kultuuriliited. Ühinemised............................................................................. 18 2.2. Mis on džäss? Džässi teoreetiline ja ajalooline aspekt........................................................................................ 19 2.2.1. Sõna “jazz” päritolu ja definitsioon .......................................................................................................... 19 2.2.2
So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. · Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi · Kultuuriline relativism William G. Sumner 1906. "Folkways" kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille alusel kultuuri hinnata. 42 5.1.9. Kultuurikontaktid · Akulturatsioon - võõraste kultuuri-elementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad · Assimilatsioon - võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob. · Akommodatsioon - väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära Ideaalne ja reaalne kultuur Igal ühiskonnal on oma ideaalid, mille järgi käituda, kuid reaalsuses kipuvad
annaabi.ee 
