Kultuur muutuvas ajas Kõikjal meie ümber on toimumas muutused, ka kultuur pole mingi erand, kultuur meie ümber on muutunud ja on praegugi muutumas. Kultuur, kui mõiste tuleb ladina keelsest sõnast ,,Colere", mis tõlgituna tähendab inimtegevust. Kultuur eraldub loodusest inimühiskonda. Kultuuriks saab nimetada inimtegevust, mis on antud rahvale, piirkonnale või ajastule omane. Seetõttu määratletakse kultuuri enamasti keele kaudu. Kultuur omandatakse ühiskonnast, kus inimene on üles kasvanud. Kultuuri alla kuulub moraal, tavad, oskused, traditsioonid jms. Tänapäeva ühiskonnas, eriti just Euroopa riikides esineb multikultuursus eksisteerivad kõrvuti mitmed erinevad kultuurid. Näiteks saab tuua ka oma kodumaa, väikese Eesti, kus enda mõõtmetest arvestamata on kõrvuti mitmeid kultuure, nagu näiteks ameerika kultuur, popkultuur ja mingil määral kindlasti ka vene kultuur. Seega võib järeldada, ...
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
· Kultuur on kitsamas mõistes inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. N: euroopa kultuur, antiikkultuur. · Kultuurid tekivad, arenevad, muutuvad, asenduvad, kaovad. · Kultuuri mõjud: a) kultuurilaen teiselt kultuurilt õppimine, teise kultuuri üksikute elementide kasutamine. b) kultuuriline assimilatsioon sulandumine teise kultuuri (liivlased lätlaste sekka). c) kultuuriline akulturatsioon oma kultuuri kaotamine, kultuuride hävitamine. d) kultuuriline ...? - kultuuri vägivaldne pealesurumine. · Kultuuri kasutatakse kaunite kunstide ja vaimse loomingu juures (kujutav kunst, teater, muusika). · Kultuursus teritab meie vaimu, maitset, kombeid. · Kultuuri saab jagada: a) kõrgkultuur eeldab teadmisi, vaimset pingutust, vaimseid eeldusi, rahvusvahelise prestiizi kandja, (ballett, sümfoonia, ooper).
sajandiga) juurdus antropoloogias, kus kultuuri mõiste tähistab uhiskonnas olulisi sumboleid ja väärtusi: kõik inimestele omased tegevused ja huvid: olumpiamaÅNngud, keegel, nooleviskamine, Hollandi juust, marineeritud peet, gooti kirikud, Iron Maideni muusika. *16.Akulturatsioon Oluline kultuurimuutuste vorm on akulturatsioon domineerivate (koloniaal)uhiskondade mõju põlisrahvaste kultuuridele (vahetus kontaktis). Näiteks P.-Am. indiaanlaste siirdamine reservaatidesse, keele, traditsioonide allasurumine, angloameerika eluviisi pealesurumine. Tänapäeval on uheks mõjukaks akultureerijaks USA: inimõigustel, demokraatial ja liberalismil põhinev ideoloogia, mis levib tänu USA tugevale positsioonile maailmas. Ameerikalik elulaad. *17
9. I Too välja eesti poliitilise eliidi kolm kasvulava Eesti erakondade juures tegutsevad noortekogud. Olgu siis Keskerakonna Noortekogu (nn kesknoored), Reformierakonna Noortekogu, Noor-Isamaa või Noored Sotsiaaldemokraadid. Nad on tulevase poliitilise eliidi kasvulava, kust peaksid esile tõusma uued ja võimekad poliitikud. II Millised on akulturatsiooni astmed Jaotub pinnapealseks on ajutine; ei muuda vastuvõtja kultuuri; tõeline akulturatsioon laen on püsiv ja puudutab sügavaid kultuurikihte. 10. I Mida tähendab teisene hälbelisus On sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelise käitumise reageerimise tulemusena. (nt häälte kuulmisel inimene hakkab nende häältega vestlema teiste inimseste seltskonnas, siis inimese küsitavat käitumist rõhutatakse ja inimene sildistatakse hälbeliseks. II Mida tähendab esmane hälbelisus
Referaat. Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis. Ellen Antipenko NT1. Eestis nagu teistes paljudes riikides on muulaste küsimused mitte viimasel kohal. Muulaste arv igal aastal muutub, mõnikord suureneb, mõnikord väheneb - Eestis on muulasi ühest viiendikust ühe kolmandikuni. Muulasi võib jagada mitmeks rühmadeks. Eestis on nii need muulased, kes on sündinud Eestis, kui ka need muulased, kes on sündinud välismaal. Mõnedel neist on Eesti Vabariigi kodakonsus, mõnedel on Venemaa kodakonsus vm. Muulaste hulgas on kõige rohkem venelasi, kelle pered sattusid Eestisse Teise maailmasõja või Nõukogude ajal. Tänapäeval võib leida palju informatsiooni venelaste, kelle elamiskoht on Eestis, elu kohta. See teema ilmub ajalehtedes, Interneti materialides jne. Kõikidel, nii eestlastel, kui ka muulastel on oma arvamus selle kohta. Lu...
omaseks saavad ja omandavad seega omaniku jaoks uue tähenduse lisaks oma turuväärtusele. Pierre Bourdieu klass ja maitse. Inimese klassipäritolu paneb paika selle milline on tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse, kunsti, spordi jne osas. Habitus inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus. Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted Akulturatsioon protsess mille käigus subkultuur (näiteks venelaste kogukond Eestis) kohaneb domineeriva kultuuriga. Akulturatsiooni erinevaid viise näitab järgmine tabel: Subkultuuri suhtumine domineerivasse kultuuri positiivne negatiivne Suhtumine positiivne INTEGRATSIOON SEPARATISM oma kultuuri negatiivne ASSIMILATSIOON MARGINALISATSIOON
KOLMAS OSA PEATÜKK 10: Toimetulek erinevustega Kui kaks inimest suhtlevad, siis määratlevad nendevahelise suhtlemise mitte ainult mõlema vestleja isiklikud omadused, vaid ka suuremate gruppide, kuhu vestlejad kuuluvad, iseloomulikud näitajad. Keeleküsimus Igas elulises situatsioonis, kus kohtuvad kaks inimest ja peavad omavahel suhtlema, tekib mitmesuguseid tegureid, millega arvestada: kuidas luua võimalikult hea esmamulje, milline on olukord ja põhjused, kus kohtutakse jne. Kui kohtuvad erinevast keele- ja kultuuriruumist pärit inimesed, tekib paratamatult ka keeleküsimus: kas suhtluspartnerid räägivad üht või mitut ühist keelt? Kui mitut, siis milline neist valida? Ja mis saab siis, kui ei ole ühtegi keelt, mida nad mõlemad oskaksid? Vaatleme neid võimalusi ükshaaval. Ühekeelne keskkond Kui vestlejatel on ainult üks ühine keel, siis suure tõenäosusega on see ühe osalise jaoks emakeel ja teisele (esimene) võõrkeel. See eeldab ...
ühinemisriitused(riitus mingi seisundiga/olekuga/grupiga liitumiseks) Intensiivistamise riitused – viiakse läbi kriisisituatsiooni puhul, et intesiivistada sündmuste tekkimist Sümpateetiline maagia – sarnane tekitab sarnast Kontaktmaagia - põhineb usul, et eemalseisva isikuga või olendiga on võimalik kontakti saada temaga kokku puutunud või talle kuulunud eseme kaudu. Innovatsioon – viiakse sisse uuendusi, et muuta kultuuri paremaks Akulturatsioon – negatiivne nähtus, elu halvemaks minek Revilisatsisoon – kultuuri uuendamine, parandamine, et vähendada või peatada akulturatsiooni ehk elu halvemaks minekut. Assimileerumine – erinevad ühiskonnad tulevad kokku, esile tuleb kõige tugevam ja ainult see jääb ellu, teised sulanduvad kokku. a + b + c = a Sulatusahi – mitu ühiskonda saavad kokku, moodustavad mingi täiesti uue ühiskonna. a+b+c=x
mittetööstuslikus (eel-industriaalses) ühiskonnas ja tööstuslikus (industriaalses) ühiskonnas. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest. - Deviantsus hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest ehk normidest kõrvalekaldumine. · Akulturatsioon - nähtus, mis ilmneb erinevate kultuuride esindajate kokkupuutel multikultuursetes ühiskondades ja siirdumisel vähemusrühma liikmena uude dominantkultuuri. Akulturatsioon tähendab vähemusrühma sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist mugandumist (võõra) dominantkultuuriga. · Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimesed õpivad teatud ühiskonnale/grupile omaste normide ja väärtuste maailmas mõtlema, tundma ja käituma
Abielu, perekond, soorollid Abielul vaid üks kõigile kultuuridele universaalne joon ja selleks on vastastikune seksuaalne ligipääs. (On veel sarnasusi aga mitte universaale, nt kooselu pole alati ühine joon). Abieluvormid: 1)monogaamia – 1 mees + 1 naine. (10% ühiskondadest, peamiselt domineerivates, enamasti majanduslikud põhjused). Vormid: - range monogaamia (kui üks sureb ei tohi teine uuesti abielluda). Tihedamini kehtib see reegel rangemalt naistele, kui meestele. -seeriamonogaamia (korraga vaid üks, aga elu jooksul võib vahetada). 2)Polügüünia – üks mees abielus mitme naisega (90%) Siiski tavaline, et sellises ük-s palju mehi ikkagi ühe naisega. Varjuküljed: Piiratakse naiste arvu (mehed olulisemad), naiste eest ei hoolitseta, ka tapetakse. 4 põhjust miks levinud: a) meeste suremus kõrge ük-s, nt palju sõdu, naised ülekaalus. b) naised oluline tööjõud (aiapõllundu...
NÄITEKS: HÄKKERID, KURJATEGIJAD, PIRAADID. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Pakub elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Otsivad teisi, kes jagavad samu vaateid ja tugevdavad nende vastuseisu üldlevinud väärtustele ja käitumisele. Ntx: biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud. 55. Selgitage mida tähendavad assimilatsioon, akulturatsioon ja akommodatsioon. Näited juurde. KULTUURIKONTAKTID: · AKULTURATSIOON - VÕÕRASTE KULTUURI-ELEMENTIDE ÜLEVÕTMINE, LAENAMINE, IMITEERIMINE, NT LAENSÕNAD. · ASSIMILATSIOON - VÕÕRASTE KULTUURI-ELEMENTIDE JA NORMIDE OMAKSVÕTMINE JA SELLE VÕÕRA KULTUURIGA ÜHTESULAMINE; ÜKS KULTUUR KAOB. · AKOMMODATSIOON - VÄIKSEM KULTUURIGRUPP PIKEMA AJA JOOKSUL SUUDAB SUUREMA GRUPI SEES OLLES SÄILITADA OMA OMAPÄRA.
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohusta...
Selle vaate taga on selline arusaam, et ühiskondades on olemas teatud põhjused muudatuste tunnustamiseks ja tõrjumiseks. See, mis näib sobivat, võetakse üle. Kätkeb arusaama, et ühiskonnas on sellised uuendusmeelsed inimesed, kes mõtlevad ise uuendusi välja või oskavad võtta uuendusi teistest kultuuridest. Positiivne vaade kultuurimuutustele. Ühiskond täiustub · Akulturatsioon negatiivne vaade, hinnang kultuurimuutustele. Tähendab kultuuri kadumist. Läbi uuenduste, mis võetakse teistelt ühiskondadelt, kaotab ühiskond oma eripärased jooned ja muutub sarnaseks mingi domineeriva ühiskonnaga. Iseloomulikud tunnused kaovad. * Emamaa surub kolooniatele peale euroopalikku kultuuri ja kohalik kultuur kaob. Kohalikud ise pole aktiivsed uuenduste vastuvõtmisel, vaid neid sunnitakse vastu võtma.
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
40. Mida nimetatakse kontrakultuuriks? Näited Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud 41. Nimetage Geert-Hofstede kultuuridimensioonid. võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 42. Mis juhtub erinevate kultuuride kokkusaamisel? Akulturatsioon, assimileerumine, akommodatsioon. Seletused ja näited. Akulturatsioon- võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad. Assimilatsioon (assimileerumine)- võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühteulamine, üks kultuur kaob Akommodatsioon- väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära. 43. Mida tähendab kultuuribarjäär? Näited juurde
* Keel määrab meie mõtlemise - tänapäeval niiväga seda seisukohta ei toetata, vaid nõrka versiooni sellest - eri keele rääkijad tõlgendavad sündmusi erinevalt (kas panna kokku sinine ja kollane nöör või sinine kepp ja sinine nöör) * Masing: eestlastel pole tulevikku nii suur tung kui näiteks indogermaanidel. Poliitantropoloogia Ühiskonna struktuur Sotsioloogiaga sarnased mõisted (kohanemine, akulturatsioon, staatus jne). Chicago koolkonna mudel: kontakt-konkurents-kohanemine-assimileerumine Staatus ja roll. Ühiskond on ühiste huvidega inimeste sotsiaalne süsteem, mis koosneb erinevatest positsioonidest staatustest. Sellele sobiliku käitumise eeskiri roll. Siirderiitused. Laps kasvades vahetab staatusi. Siidrumine ühest staatusest teise on ühiskonnas reguleeritud. Staatused: · Omandatud: saavutatakse isikliku tublidusega. · Päritud: ei saa muuta, on vanematelt kaasa saadud.
Tekivad suured homogeensed kogukonnad, kaovad kultuurilised omapärad. Indiviidi enda valikud ja eristumine muutub olulisemaks, sest kollektiivsed väärtused on kadumas. Kultuurimuutuste liigid: · innovatsioon kultuuri rakendatakse uudseid nähtusi ja tegevusviise. Tehakse selleks, et muuta elu paremaks, leida probleemidele lahendusi. Muutusi pakub välja kultuuri eliit, mõned muutused võetakse vastu, mõned mitte. Muutused toimuvad läbi uuenemise · akulturatsioon domineerivad koloniaalühiskonnad avaldavad mõju põlisühiskondadele. Nõrgema ühiskonna kultuur kaob, võtab üle dominantse kultuuri. Läbi nende muutuste liigub muutub maailm kultuurilise mitmekesisuse poolest vaesemaks · revitalisatsioon (Anthony Wallace) inimesed muudavad oma kultuuri vabatahtlikult püüdes oma ühiskonna seisundit parandada, muutusi korraga palju. Ebaõnnestunud innovatsioon või akulturatsioon viivad halvema elu
Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 52. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. 53. Selgitage mida tähendavad assimilatsioon, akulturatsioon ja akommodatsioon. Näited juurde. Akulturatsioon - võõraste kultuuri-elementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad Assimilatsioon - võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob. Akommodatsioon - väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära 54. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
Asjastumine tendents vaadata asju lähtuvalt turuväärtusest - Tarbimisantropoloogia kritiseerib frankfurdi koolkonda, uurib iniemse kultuuri tarbimist, inimene oskab massikultuuriga manipuleerida Bourdieu klass ja maitse. Klassipäritolu määrab milline on elustiil ja maitse asjade osas - Habitus elukogemuse käigus kujunev kalduvuste, oskuste ja harjumuste süsteem. Samas klassis sarnane häbitus Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted - akulturatsioon protsess kus subkultuur kohaneb domineeriva kultuuriga Võim ja poliitika Võim Weber - võim ühe inimese võimalus sundida oma tahet peale - domineerimine ühe võimalus panna teisi täitma spetsiifilisi korraldusi - legitiimne võim mida peetakse kehtivaks Domineerimise tüübid 1. legaalne domineerimine käsule allutakse sest seadus 2. traditsiooniline käsule allutakse sest andja on alati käske andnud 3
mujale. - Grafton Eliot Smith ja William James Perry- Perry väidab, et ainult Egiptus on koht, kus leiutati põlluharimine, loomade kodustamine, kalender, keraamika, korvipunumine, püsielamud ning linnad. Sumner kõik suurepärased ajad olid tulnud vaaraode jne egiptusest ning kõik praegused kultuurid olid egiptuse kahvatused. Kultuur algas egiptusest ja levis sealt edasi. Akulturatsioon (Kroeber) - akulturatsioon muutused kultuuris teise kultuuri mõjul (pigem moodne difusionismi kohaldus) Assimilatsiooniteooriad:- assimilatsioon: inimene suudab siseneda domineeriva ühiskonna sotsiaalmajanduslikesse, majanduslikesse ja hariduslikesse positsioonidesse. E.Durkheim (1858-1917) Prantsuse sotsioloog, üks kaasaegse sotsioloogia rajajaid - huvitus ennekõike kaasaegsest ühiskonnast - Peamised sotsioloogilised tööd: - The Division of Labor in Society (1893)
Kultuuriline ühtsustunne kaob, kollektiivne kultuur kaotab tähtsuse urbaniseerumine, individualiseerumine. Kultuurimuutuste liigid · Innovatsioon seletab seda, miks üldse kultuurimuutused tekivad. Innovatsioon on muutuste põhiline mehanism progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi. Võimekate indiviidide uuendused võetakse kollektiivi poolt vastu. · Akulturatsioon senisest kultuurist loobumine. Nt põlisrahvaste muutumine kultuurikontaktides tulenevalt. Rahvas jääb indiviididena alles, kuid eitakse, et kasulikum on üle võtta domineeriva kultuuri vaated. · Revitalisatsioon (A. Wallace, 1956) traditsioonilise kultuuri taaselustamine, mille keskseks elemendiks on religiooni taaselustamine. Revitalisatsioon võib haarata kõiki elu valdkondi (ka kaubandus jne).
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
loodusekummardajad (mahetoit, looduslikust materjalist rõivad ja kodu sisustus jne), kommuunis elamine. 52. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited. Kontrakultuurid - subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Näide: hipid Nõukogude Liidus, biitnikud Suurbritannias. 53. Selgitage mida tähendavad assimilatsioon, akulturatsioon ja akommodatsioon. Näited juurde. Assimilatsioon - tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu (võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob). Näide: iirlaste kogukond New Yorgis. Akultureerumine toimub, kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused,
omandavad seega omaniku jaoks uue tähenduse lisaks oma turuväärtusele. Pierre Bourdieu – klass ja maitse. Inimese klassipäritolu paneb paika selle milline on tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse, kunsti, spordi jne osas. Habitus – inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus. Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted Akulturatsioon – protsess mille käigus subkultuur (enamasti mõeldakse siin subkultuuri all mingit rahvusvähemust, näiteks venelaste kogukonda Eestis) kohaneb domineeriva kultuuriga. Akulturatsiooni erinevaid viise näitab järgmine tabel: Subkultuuri suhtumine domineerivasse kultuuri positiivne negatiivne Suhtumine positiivne INTEGRATSIOON SEPARATISM oma
2. Eesmärgid ja ülesanded ...................................................................................................................................... 15 1.3. Metoodika ja ülesehitus ...................................................................................................................................... 15 2. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.........................................................................................................................18 2.1. Akulturatsioon: kultuurilaenud ja kultuuriliited. Ühinemised............................................................................. 18 2.2. Mis on džäss? Džässi teoreetiline ja ajalooline aspekt........................................................................................ 19 2.2.1. Sõna “jazz” päritolu ja definitsioon .......................................................................................................... 19 2.2.2
So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. · Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi · Kultuuriline relativism William G. Sumner 1906. "Folkways" kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille alusel kultuuri hinnata. 42 5.1.9. Kultuurikontaktid · Akulturatsioon - võõraste kultuuri-elementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad · Assimilatsioon - võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob. · Akommodatsioon - väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära Ideaalne ja reaalne kultuur Igal ühiskonnal on oma ideaalid, mille järgi käituda, kuid reaalsuses kipuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
