JUUDID NETTY KÜNNERPÄ 8.A KES ON JUUT? v HEEBREALASED v INIMGRUPP, KELLEL ON ÜHISED RELIGIOOSSED JA ETNILISED TUNNUSED v JUDAISM v SAANUD NIMETUSE JUUDA HÕIMU JÄRGI JUUTIDE AJALUGU v ESMAKORDSELT MAINITUD 3.TUH LÕPUL EKR v PÕLLUHARIJAD PALESTIINAS v MASSILINE JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JUUDID EESTIS v EESTI ESIMENE JUUT 1333.AASTAL TALLINNAS v POOLAST TOODUD ALAEALISTE SÕJAVÄEKASVANDIKE, SÕDURITE JA RÄNDKAUBITSEJATE NÄOL v 2011.AASTAL 1973 JUUTI v EESTI JUUDI KOGUKOND TOIT v KOŠŠER v KEELATUD ON SEGADA LIHA-JA PIIMASAADUSI
Muusika küsimused ja vastused! Juudi muusika ! Kristel-Heleri Järvi! Viimsi Keskkool! 7.G! 1. Mida tähendab sõna "juut"?! V: Nad on etniliste tunnustega inimgrupp, kelle esivanemaks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.! ! 2. Kuidas nimetatakse juudi riiki, mis ajast eksisteerib praegune juudi riik?! V: Iisrael.! ! 3. Milline religioonil põhinev raamat on ühine juutidel ja kristlastel?! V: Vana testament! ! 4. Kuidas nimetatakse juutide pühakoda ja õpetajat, kes seal pühasid tekste selgitab?! V: Sünagoog ja rabi.! ! 5. Mis pill on "sofar"?! V: See on sarvepill, mis on valmistatud kõverast oinasarvest.! ! 6
Lähis-Ida juutide ja araablaste vastasseis Kairo Arna Rando Rommot 9.C Juudid Juudid on ühtsete religioossetetunnustega inimgrupp, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ning Juuda elanikkonda. Maailmas on 13,2 miljonit juuti, kellest kõige suurem osa elab USA-s ja Iisraelis. Juudid on judaismi usku. Araablased Araablased on semiidi päritolu rahvas. Araablaste puhul ei saa religiooni tunnusena kasutada. Araablaste üldarvuks maailmas hinnatakse 200 miljonit. Kõige rohkem elab neid Egiptuses 66,8 miljonit. Lisaks elavad araablased veel näiteks Marokos,
Majandusmudelid Traditsiooniline majandus Plaanimajandus Turumajandus Majandussektorid Turusektor Turuväline sektor Majanduslik ringkäik HÜVISTE TURG KODU AVALIK ETTEVÕTTED MAJAPIDAMISE SEKTOR D TEGURITURG Majapidamised on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühiseid majapidamisotsuseid. Ettevõtted on organisatsioonid, mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele ettevõtetele, majapidamistele või avalikule sektorile. Kõik sellised tootjad on ettevõtted, sõltumata nende suurusest või toodangust. Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon, millel kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu jaotamine Majandusanalüüsi vahendid
Minu pere ja ühiskonnaelu valdkonnad Igaüht meist ümbritseb mingisugne ühiskond. Koolis ümbritseb õpilasi õpetajad, töötajaid tööl teised töötajad ja tänaval jalutades ümbritsevad meid teised inimesed. Kas ühiskond on alati mingi kindel inimgrupp? Ei pea olema. vahel on meid ümbritsev ühiskond lihtsalt mets ja linnulaul. Millist rolli mängin mina ühiskonnas? Kes moodustab minu ümber kõige lähedasema ühiskonna? Selleks grupiks võin ma lugeda enda perekonda. Iga päev, hommikust õhtuni, puutun ma kokku oma perekonnaga. On olemas ema, kes teeb mulle süüa ja isa, keda ma aitan igasugustes abitöödes. Teise olulise grupi minu ümber moodustab kool. Tänapäeval ei kujutaks ma enda elu ilma koolita ettegi
*Väljaandja vastutab Kellest ühiskond koosneb? Demograafia on rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku koostist, struktuuri, kasvu ja kahanemist. Iive näitab rahvaarvu muutumist, sündide ja surmade ja rahvaste rändamsii. Leibkond Koosneb inimestest, kellel on ühine majapidamine, aga nad ei ole sugulased. Ülalpeetav inimene, kellel puudub sissetulek. Tööjõud- tööjõulised inimesed. Rahvus- teatud inimgrupp kellele on omane teatud kultuur ja keel Integratsioon- rahvaste lõimumine Sotsiaalne kihistumine inimeste grupeermine teatud teenuse abil. Inimeste erinevad huvid Kompromiss- osapooled nõustuvad osaliselt ühisseisukohaga. Konsensus- grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus. Multikultuurne ühiskond elavad erineva rahvuse ja usuga inimesed, ollakse omavahel tolerantsed
Antisemitism Sandra Haar Eleri Pärna Antisemitism- vaenulikkus juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. Holokaust- on termin, mida üldiselt kasutatakse II Maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Juudid- ka heebrealased, on ühtsete etniliste ja religioossete tunnustega inimgrupp, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli elanikkonda. Antisemitismi erinevad viisid 1)Religioosne antisemitism ehk anti-judaism avaldus kuni 19.sajandini eelkõige religioosse sallimatuse vormis, peamiselt kristliku või islami taustaga maades. Judaism oli neis maades suurim vähemusreligioon ning seetõttu sattusid juudid sageli religioossetest ajenditest tulenevate rünnakute alla. 2) Rassiline antisemitism kui ksenofoobia või rassismi vorm sai valdavaks alates 19
pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. (?) Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket. Käsitöö eraldus põllumajanudsest ning tekkis eraldi inimgrupp kes pühendus käsitööle. Ka kaubavahetus muutus tihedamaks ja kujunes teinegi grupp inimesi kaupmehed. Liivimaa ristisõja käigus saabusid saksa kaupmehed ka Eestisse ning selle tõttu tekkisid elementaarselt ka esimesed linnad. Esimeste linnade hulka kuulusid Eesti pinnal Tallinn, Rakvere, Narva ning Tartu. Pärast Jüriöö ülestõusu, 1343 aastal, hakkas Eestis välja kujunema pärisorjus. Euroopas hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale
pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänide süsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket. Käsitöö eraldus põllumajandusest ning tekkis eraldi inimgrupp, kes pühendus käsitööle. Ka kaubavahetus muutus tihedamaks ja kujunes teinegi grupp inimesi – kaupmehed. Liivimaa ristisõja käigus saabusid saksa kaupmehed ka Eestisse ning selle tõttu tekkisid elementaarselt ka esimesed linnad. Esimeste linnade hulka kuulusid Eesti pinnal Tallinn, Rakvere, Narva ning Tartu. Pärast Jüriöö ülestõusu 1343. aastal, hakkas Eestis välja kujunema pärisorjus. Euroopas hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale
pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket. Käsitöö eraldus põllumajanudsest ning tekkis eraldi inimgrupp, kes pühendus käsitööle. Ka kaubavahetus muutus tihedamaks ja kujunes teinegi grupp inimesi kaupmehed. Liivimaa ristisõja käigus saabusid saksa kaupmehed ka Eestisse ning selle tõttu tekkisid elementaarselt ka esimesed linnad. Esimeste linnade hulka kuulusid Eesti pinnal Tallinn, Rakvere, Narva ning Tartu. Pärast Jüriöö ülestõusu, 1343 aastal, hakkas Eestis välja kujunema pärisorjus. Euroopas hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale
neist edukad natsiideoloogia järgijad. Ühe ajastu lõpp tähendab alati uue ajastu algust. Sama kiiresti, kui mõni riik võib majanduslikult või poliitiliselt langeda, võib see ka tõusta. Saksamaa puhul isegi Euroopa võimsaimaks riigiks. Piisavalt auahne poliitiku jaoks, kes oskaks olukorda ära kasutada, on avatud praktiliselt terve maailm. On lihtsalt vaja natuke rõhuda inimeste rahvuslikkusele ja patriotismile ning leida inimgrupp, keda kõigis riigi probleemides süüdistada saaks ning kogu see innukus nende vihkamisele suunata.
Põlvkondade sotsiaalne mobiilsus – põlvkondade lõikes parandatakse oma ühiskondlikku positsiooni Ülespoole suunatud sotsiaalne mobiilsus, allapoole suunatud sotsiaalne mobiilsus, seisuslikud ühiskonnad 4. Selgitage eliidi ja massi olemust. Mis võivad sellise kihistumise tulemused olla? Mis põhjustab vaesust ja sotsiaalset tõrjutust? Eliit on inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile või lugupeetavusele suudab mõjutada ühiskonnaelu ja ühiskonnas tehtavaid olulisi otsuseid. Mass – eliidist ülejäänud ühiskond. Klassivahed mõjutavad kultuuritarbimist, hariduse kättesaadavust. Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust võib tekitada elukoha valik (maapiirkonnad), vähesed palgad, töötus. 5. Mis on rahvus ja identiteet ning kuidas on nad omavahel seotud? Millist mõju
kohustused ja privileegid, kodanikuühiskond - inimeste koondumine ühendustesse ja püüavad lahendada probleeme riigita, kohtuvõim õigusemõistmine, kõlblus moraal, kolmas sektor inimeste oma algatus, kompromiss vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe, konsensus üksmeel, konservatiivne alalhoidlik, korruptsioon - ametiisiku teene tegemine kellelegi raha või muu meelehea eest altkäemaks, kristlus ristiusk, legaalne seaduslik, leibkond ühise eelarvega inimgrupp, liising seadmete rendimaksed mis võetakse arvesse hilisemal väljaostmisel, majandus asjade ja teenuste tootmine, pakkumine ja müük, meedia nimetus ajakirjanduse, raadio ja tv kohta, minister juhib riigi halduse ala, valitsuse liige, monopol kaubaartikli ainumüügi või ainutootmis õigus, moraal käitumisnormid, mis määravad suhtumise inimestesse, nepotism onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtadele, notar -
Eksamivorm: kirjalik, iga üliõpilane vastab 5 küsimust, iga küsimus 20 %, hinne vastavalt kooli hindamise juhendile. JUHTIMISE ALUSTE EKSAMIKÜSIMUSED 1. Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukas tegevuses? Org.on inimgrupp,kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org. edukus tuleneb in.koostöö tulemustest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis. Planeerimine- eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine Organiseerimine- kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine Eestvedamine- inimeste motiveerimine Kontrollimine- saadud tulemuste võrdlemine püstitatu eesmärkidega 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond
Näiteks kalendripühadeks hakati pidama suurt reedet, ülestõusmispüha, jõulupühasid ning mitmeidki teisi. Usupuhastus oli siiski samasuguse mõjuga nii Eestis kui ka Lääne-Euroopas – kiriku, kui vahendaja, roll vähenes ning kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal. Rahvaarvu kasv soodustas Lääne-Euroopas linnade teket. Käsitöö eraldus põllumajandusest kuna paljud inimesed keskendusid just käsitööle ning nendest tekkis eraldi inimgrupp. Euroopas muutus ka kaubavahetus tihedamaks, mille tulemusel tekkisid ka kaupmehed. Saksa kaupmehed jõudsid ka Eestisse Liivimaa ristisõdade käigus, kes soodustasid linnade teket. Eesti esimesteks linnadeks said Tallinn, Rakvere, Narva ning Tartu. Aktiivse kaubanduse tulemusel tekkis Hansa Liit, mis oli Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linnade vaheline kaubandusliit. Liidu juhtivaks linnaks sai Lübeck, mis asus Saksamaal, Eestis osutus tähtsamateks hansalinnadeks Tartu ning Tallinn
koos piirprintsiibiga sunnivad tarbijat ja tootjat pidevalt analüüsima iseenda käitumist. Majanduslik ringkäik Majandus ehk majandamine on mehhanism, mis jaotab olemasolevaid piiratud ressursse. Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: - Majapidamised - Ettevõtted - Valitsused Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Iga inimene kuulub mingi majapidamise koosseisu. Ettevõte on organisatsioon, mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele ettevõtetele, majapidamistele või avalikule sektorile. Kõik sellised tootjad on ettevõtted, sõltumata nende suurusest või toodangust.
Mina kui osake ühiskonnast Igaüht meist ümbritseb mingisugne ühiskond. Koolis ümbritseb õpilasi õpetajad, töötajaid tööl teised töötajad ja tänaval jalutades ümbritsevad meid teised inimesed. Kas ühiskond on alati mingi kindel inimgrupp? Ei pea olema. vahel on meid ümbritsev ühiskond lihtsalt mets ja linnulaul. Millist rolli mängin mina ühiskonnas? Kes moodustab minu ümber kõige lähedasema ühiskonna? Selleks grupiks võin ma lugeda enda perekonda. Iga päev, hommikust õhtuni, puutun ma kokku oma perekonnaga. On olemas ema, kes teeb mulle süüa ja isa, keda ma aitan igasugustes abitöödes. Millist rolli etendan mina enda perekonnas? Kindlasti ei saa ma öelda, et ma
teine. Miks on paljud uued ettevõtted põrunud väga varajases staadiumis? Ma usun, et põhjus liigses soovis saada kõik ja kiiresti. Ärimaailmas tuleb olla kiire see on kindel, kuid ei ole tark tahta kõike ja kohe. Kui olla piisavalt töökas ja enesekindel saavutatakse ka edu, sest töökus ei jää tasuta. Kunagi ei saa kõigile meeldida, ükskõik millega firma tegeleks. Tuleks otsida enda kindel klientuur inimgrupp millele keskenduda, vähemalt alguses. Kõige suurem tarbija on praeguses ühiskonnas noored, kuna nemad on just need kes tahavad pidevalt ajaga kaasas käija ja on avatud rohkem uutele pakkumistele. Riigid on erinevad ja samuti kultuurid see tähendab, et globaalseks muutumiseks peab igale poole viima uusi ideid või vähemal midagi muutma, sest vastasel juhul võib ees oodata läbikukkumine. . Inimesed kes tahavad midagi saavutada peavad olema väga motiveeritud,
Kuidas ühendada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Üha rohkem ja rohkem hakatakse tänapäeval rääkima loodussäästlikuset ja rohelisest eluviisist. On tekkinud väike inimgrupp, kes nimetavad end ÖKO-inimesteks. Nad ongi suutnud vähemal või suuremal määral oma elu loodusega kooskõlla viia. Kuid kui me soovime järeltulevaltele põlvedele säilitada Maa liigirikkuse, mitmekesisususe ja elamisväärse keskkonna, peaksid aga kõik inimesed hakkama mõtlema, kuidas käituda igapäevaelus loodussäästlikumalt. Alati polegi vaja minna äärmustesse või oma elu kardinaalselt ümerkorraldada. Piisab vaid väikestest muutustest, mis saavad alguse meie
sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi liikumine sotsiaalse kihistumise süsteemis hprisontaalne/vertikaalne põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad oma vanemates erineva elukutse ja tihti ka teistsuguse väärtussüsteemi sotsiaalne staatus- inimese positsioon sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema omandatud materiaalsed ja vaimsed ressursid või tema päritolu. eliit- klassisüsteemi tipus asetsev väike inimgrupp, keda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond väärtustab (päritolu, varandus, võim, haritus) omistatud staatus- muutumatu tunnus, mis on inimesel tema enese soovist olenemata. (päritolu, rass, sugu) omandatud staatus- saadud valikute, teenete või pingutuste eest. sotsiaalsed erisused varanduslikud, regionaalsed, etnilised, ideoloogilised sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale
Kokkuvõttes oli see üks suur massimõrv. Aga inimesed võivad ju tõstatada küsimuse, kas holokaust oli midagi hullemat, kui see mida tänapäeval korraldavad terroristid. Tegelikult toimub terrorirünnakute näol praeguses maailmas samasugune tapmine nagu Teise maailmasõja ajal. Terrorirünnakutes sureb tuhanded süütuid inimesi, nagu ka holokaustis. Terrorismi ja holokausti suurim erinevus on see, et holokasuti korral võeti üks kindel inimgrupp ning seda hakati taga kiusama. Terrorirünnakus surevad suvalised, sellegipoolest süütud, aga suvalised inimesed. Nende hulgas võib olla mustanahalisi, hindusid ning loomulikult ka juute. Ükskõik mis kujul inimeste tapmine on kohutav ja see pole mitte millegagi õigustatav. Olukord ühiskonnas on küll paranenud, aga ikkagi on olemas inimesed, kes kiusavad taga teisi nende erinevuse pärast. Ja väga tihti on põhjuseks usk.
Käsumajand.-plaanimajand.äärmuslik vorm,turgu ei arvest. Katastroof-äkiline ja erakorral.õnnetus.Kaubandus-kaupade ja teenuste ost ning müük.Koalitsioon-vabatahtlik ühinemine ühiste eesmärkide saavutamiseks.Kodanik-indiviid,kellele laien.riigi kohustused ja privileegid.Kodanikuühiskond- kodanikule seadusega antud õigusi kodanikud ka tegelikult akt.kasut. Kohtuvõim-õigusemõistmine.kõlblus- moraal.kollekt. Diktatuur-riigivõimu teost.kas üks partei või inimgrupp.Kolmas sektor-inimeste tegevusfäär ühiskonnas,mis on lahus riigivõimust ja ärist.Kompromiss-vastastikuse järeleandm. saavut.kokkulepe. konku Rents-võistlus,protsess,mitu inimest taotlevad sama eesmärki.Konsensus-üksmeel.Konservatiivne-alalhoidlik, vanameelne,uuendustevaenulik.Konventsioon-sobimus,kokkulepe,eriti rahvusvaheline leping pol.maj.vms suhete korraldamiseks.Korruptsioon-pistisevõtmine,ametnike äraostetavus(rahaga)Kostja-isik,kelle vastu on kohtus esit. hagi
raamistik (normide, käitumismallide, struktuuride, institutsioonide jne süsteem) Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel sotud inimkooslus Ühiskond ja kultuur Kultuur ideestik, algjõud, mis hoiab inimesi koos, iseloomulik ühiskonnale Ühiskond inimkooslus, koosluse "nähtav" vorm, tulenev kutuurist Ühiskond ja kultuur Ühiskond on ennast taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ning jagatud eluviis Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kutuuri poolt Kultuur on kõik see, mida inimene teeb ja millel pole otsest bioloogilist või geneetilist alust Ühiskond ja riik Ühiskond = riik. Mõlemad tähistavad teatud inimkooslust, inimtegevuse organiseerumise vormi kõige levinum argiarusaam (Eesti riik vs eesti ühiskond) Ühiskond > riik. Ühiskond tähistab inimorganisatsiooni süsteemi, institutsionaalset raamistikku, mille üheks
*Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. *Keskklass-iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga, korralik kodus, korralikud riided. Küllaldane sissetulekuga inimeste kategooria. Kõrgelt haritud. *Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning vahel ka teistsuguse väärussüsteemi, kui on nende vanematel. *Alamklass- kõige madalam sotsiaalse staatusega inimgrupp. Madal palk,lihtne töö, haridustase madal. Staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Päritud- nt rass,vanus, sugu. *Omistatud staatus ehk muutumatu tunnus- on inimesele omistatud, tema enese soovist või pingutustest sõltumata. nt 11. aastasel on ühiskonnas lapse staatus, mis keelab tal teatud asju teha. *Omandatud staatus- vastupidine omistatule, teatavate teenete, pingutuste tulemus. Nt: Abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena saavutatud staatus.
tsitaatidest. Need kaks lähenemist, justkui täiendavad üksteist, kui heita välja Marxi ateistlikud väited ning valida välja tema rahulikumad tööd Nende ühiseks jooneks on see, et nii Marx kui Weber uurisid ja rääkisid religiooni eetikast, sest religioon ei seisne keeludes, vaid õpetab inimest ühiskonnas käituma. See tõestab omakorda seda, et usul on mõju ühiskonnale. Kui isegi selle eetilistest kujutustest peaksid kinni vaid väike inimgrupp, siis see oleks peaasjalik resultaat, sest need inimesed astuvad sotsiaalsesse vahekorda teiste ühiskonna gruppidega, need omakorda võtavad neilt üle, kui aga mitte, siis kannavad informatsiooni kolmandale isikule jne. Niisugusel moel religioon tungib ühiskonda pidevalt. Religioonide levikuks kulusid sajad aastad, mille käigus edastati suulisel teel kõnelusi, üht-teist pandi kirja, kaotati tegelikku ilmet, siin mängis oma rolli
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid? Organisatsiooni mõiste. Inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loodud määratletava omavahelise suhete struktuuri. Organisatsioonide jaotus: Formaalsed, Mitteformaalsed, primaarsed, sekundaarsed Sekundaarsed eesmärk: - Ei ole kuulumise fakt vaid see, mida inimene organisatsioonilt saab. Tähtis on tulemus Primaarsed eesmärgid: Inimesed koonduvad kuna neile meeldib koos olla. Väärtustatud on sellesse gruppi kuulumise fakt ning saadakse emotsionaalset
omasugustega, vajab suhtlemist Kultuur - inimtegevus ja selle tulemus Moraal - kirjutamata seadus Õigus - riigi kehtestatud kohustuslike käitumisreeglite kogum Sotsiaalne kihistumine - ühiskonnaliikmete ligipääs toodetud hüvedele, jõukusele, sellest on erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon Sotsiaalne klass - jaotatud majanduslikest võimalustest ja jõukusest ühiskonnas. Määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil. Eliit - inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile suudab mõjutada ühiskonnaelu ja otsuseid (poliitiline, ametnike, äri, loome, sõjaväeline, akadeemiline) Mass - suurearvuline ja ebamäärne inimhulk Ühiskond- inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne ja mis elab piiritletud maa-alal. Pigem sotsiaalne kooslus. Riik- pigem politiiline moodustis; selle all mõeldakse ennekõike erinevaid võimuinstitutsioone, mis teostavad võimu ja juhivad ühiskondi.
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). 2. Ettevõtte mõiste Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). 3. Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 4. Organisatsioonide jaotus
Kui rassism tähendab uskumust, et üks rass on olemuslikult parem (kõrgem) teistest rassidest, siis kultuuriline rassism tähendab uskumust, et teatud kultuur (nt. keel või traditsioonid) on olemuslikult parem (kõrgemal) teistest kultuuridest. 2. Mida teavad õpilased nendest gruppidest, keda Eestis nende hinnangul peetakse „halvemaks“? 3. Võõravihal on kaks peamist objekti: a. domineerivast ühiskonnagrupist mingis olulises mõttes erinevaks peetav inimgrupp (nt. usu või rahvuse järgi); b. kultuurilised elemendid, mida tajutakse võõra, veidra ja ohustatavana. Kultuuriliste elementide näidetena võib tuua nt. 1980ndatel geide „salamärke“ - kõrvarõngas, väljapaistev rätik tagataskus. Tätoveeringuid seostati vanglakaristuse läbimisega. Seletage, kuidas selliste kultuuriliste elementide tähendus muutub ajas. Tänapäeval võivad inimestel tekitada võõrastust sellised elemendid, nagu nt.
füsioloogiliselt, anatoomiliselt või psüühiliselt. See tähendab, et nad erinevad teistest inimestest teatud joonte kaudu mis võivad muuta nende võimalused ühiskonnas piiritletuks. Reisimine on pidevalt kasvav ning arenev majandusharu. Reisimine annab inimestele võimalusi õppida või kogeda midagi uut ning erinevat, millega igapäevaselt harjunud oleme. Olgugi, et reisimine tundub lihtne ning võimalik kõigi jaoks, on olemas inimgrupp, kellel võib reisimine olla kauge unistus. Arvatakse, et puhkusereisid võivad paremat mõju avaldada just erivajadustega inimestele nende elu rahulolu tõstmiseks. Positiivse mõju annab ta erivajadustega inimestele seetõttu, et neil ei ole tavaliselt võimalik osa võtta tegevustest, millega tegelevad inimesed, kellel puudub erivajadus. Reisimine annaks neile võimaluse liikuda erinevatesse keskkondadesse, areneda läbi pilkude ning uute kogemuste. (Pagan 2012)
Raamatut lugedes ja analüüsides tekkis mul mõtetes võrdlemine läänemaailma kasvatusega, mis on palju vabam. Lastel ei ole kindlat raamatut või kirjutatud reegleid, mille järgi elada nii, nagu islamis on koraan. Kohati lastakse lastel justkui ise kasvada ja neil on palju valikuvõimalusi. Araabia maades aga peavad juba väikesed lapsed esimesed elementaarsed palved pähe õppima. Võib-olla see põhjustabki selle, miks seal piirkonnas on hetkel sellised kriitilised ajad, kus mingi inimgrupp on otsustanud elada koraani järgi nii täpselt, et on hakanud seda valesti tõlkima ja mõistma. 13
1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid: Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad
võimalik saavutada. 4 SISSEJUHATUS PERSONALIJUHTIMISSE Enamiku elust veedame organisatsioonides või nendega suheldes, need varustavad meid ka kaupade ja teenustega. Organusatsioon omakorda sõltub selles töötavatest inimestest, seega on organisatsioon loomisel ja ellujäämisel kesksel kohal personali juhtimine. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Esimese tingimuse saab täita personalivaliku abil, valides igale ametikohale selle töö tegemiseks vajalike võimete, huvide ja isiksuseomadustega inimesi. See, milliseid jõupingutusi töötaja on nõus tegema, sõltub mitmesugustest personalijuhtimisega seotud tegevustest nagu organisatsiooni palgasüsteemi motiveeriv jõud ja töökohtade kavandamine. Toetus hõlmab
energiajookide koostises. Koreas on populaarne Samgyetang-supp Zelee tarretis Zeleerima tarretama Zeleesuhkur - sisaldab pektiini. Segades vee või mahlaga tekib zelee. T Tabacco vürtsikas tsillikaste Tagliatelle lintmakaron Tartalett täidisega korvike Tartar kuubikuteks tükeldatud toit Terriin vormis küpsetatud jämedakoeline pasteet Tournedo veise sisefileest lõigatud tükk Trühvel hinnaline seen või sokolaadist käsitöökomm Taimetoitlus - Inimgrupp, kes pretendeerivad taimetoitlase nimetusele, Taleggio juust - Itaalia lehmapiimajuust, mida valmistatakse Taleggio orus Bergamo provintsis Itaalias Tangeriin - kääbusmandariin, kuulub tsitruseliste perekonda Taruvaik - ehk tarupigi ehk proopolis on pungadelt, okstelt, tüvedelt korjatud vaik, millele mesilane on lisanud vaha, õietolmu ja ensüüme. Tofu - valmistatakse leotatud, purustatud ja nõrutatud sojaubadest. Tofut valmistatakse kolme tihedusega U
Juhtimise osad: 1) töö ülesandega 2) töö inimestega Juhile väga oluline on tervikliku pildi nägemise oskus ja võime tuleviku arengusuundi võimalikult varakult ette näha. 1 Sissejuhatus juhtimisse - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärgi; inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonid jagunevad: 1) formaalsed ja mitteformaalsed (есть определенные цели или нет) 2) primaarsed ja sekundaarsed (есть эмоциональное удовлетворение среди сотрудников; главное - только цель, остальное - сотрудничество). Kliendite Eesmärgid:
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e
JUHTIMISE EKSAM 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine
riigiga), sotsiaalse struktuuriga (eliit, keskklassid, massid). Kuidas me näeme ennast ümbritsevas keskkonnas ja kuidas näevad teised meid ning kuidas me üksteist mõjutame. Sotsiaalse identiteedi kujunemine sotsiaalne identiteet kujuneb välja nii, et kelle moodi ma olen, nii ma ka suhtlen teiste inimestega. Tavaliselt on see seotud erinevate rühmadega, kellega ma suhtlen ja ei, käitun vastavalt rühma nõudmistele ja ootustele. Referentgrupp ehk osutusgrupp inimgrupp, kellega inimene arvestab või kellele viitab oma käitumist grupi liikmete käitumise järgi kujundades. Tähtsus: Referentgrupi tähtsus seisneb selles, et inimesed saavad sellest eeskuju võtta ja samamoodi käituda. NT: Kui noorsportlane alles pürgib tippu, siis ei võta ta eeskuju ümbritsevatest inimestest, vaid ajastu tippsportlastest. Isegi siis, kui tal pole nendega otsest kontakti, võib noor võtta neid referentgrupina ja kasutada modellidena, võttes
levib nakkus kiiremini), ringi liikumise sagedusest (ringi liikumine soosib nakkuse levikut); 2) kui kaua nakatunud indiviid on teistele ohtlik, kui kaua nakatunu püsib elus või on haige; 3) haigustekitaja nakkavus, kui kergelt nakkus uuele indiviidile levib. Nakkushaiguste ajalugu Kiviajal kui inimkond elas küttide-korilastena ei esinenud suuri epideemiaid, kuna inimesed elasid nii hajutatult, et nakkustel ei olnud kellelegi edasi levida, kui üks inimene (või inimgrupp) oli nakatunud. Seetõttu olid nakkushaigused ka vähem virulentsed (vähem ohtlikud), kuna viiruse jaoks oli kasulik, et haige võimalikult kaua elus püsiks ja uute inimestega suhtleks. Kui tekkisid suuremad asulad ja hakati rohkem ringi liikuma (seoses kaubavahetuse ja sõjakäikudega), siis hakkasid inimeste seas levima epideemiad. Mitmed viirushaigused muutusid surmavamateks, kuna nakatunud inimene kohtas ka lühikese haigusperioodi jooksul piisavalt palju uusi inimesi. 20
Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: -normatiivsed -väärtustele tuginevad -Sotsiaalseid kohustusi võtvad Liigitada saab eetikakoodekseid vastavalt nende välisele vormile, eesmärgile, hõlmavusele ja sisule. Üldisi põhimõtteid, väärtusi ja missiooni kajastavad. Konkreetseid käitumisjuhiseid ja valmis retsepte pakkuvad juhised. Erinev hõlmavus (suured rahvahulgad või konkreetne inimgrupp). Kontraktualism on piiratud: Seega on kokkuleppeline moraal vaid kohaliku toimega ning tekitab rahvusvahelisel rakendamisel uusi eetilisi küsimusi ja probleeme. Kontraktualistliku eetika peajooned : Moraal põhineb inimeste vastastikusel kokkuleppel. . Moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides. Moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega. ÜRO INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON!! 1948! METAEETIKA:
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust.
Eesti rahvarõivad ning kaasa pandud ka ehteid jmt. Vaadati, mis sellest lõpuks järele jääb. Tuhast saadi pärast kätte üks kolmandik ning kui tuhk läbi sõeluti, siis saadi kätte veel teine kolmandik, kuid viimane kolmandik põhimõtteliselt haihtus. Etnoarheoloogia Etnoarheoloogia peamiselt jälgib ning uurib teisi inimesi, mitte ei korralda ise eksperimente. Jälgitakse teiste rahvaste elu ja kultuuri. Peamiselt huvitab uurijat mingisugune inimgrupp, kes elab ning käitub tänapäeval nii nagu vanasti. Uuritakse ka seda, mis nende gruppide inimtegevusest maha jääb, uuritakse vanu laagrigruppe. Uuritakse ka, kus nad mida teevad, kui nad veel laagris elavad, kus süüa teevad, kus söövad, kus magavad jne. Enne etnoarheoloogia teket uuriti valdavalt inimestevahelisi suhteid, nõiakunsti, seksuaalkäitumist jmt. Enamasti aga eriti ei huvitatud algselt sellest, kuidas need
ühiskonna sotsiaalse kihistumisega erinevate tunnuste alusel Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise (nt seoses väga kiire arengutempoga vms). jaguneb – horisontaalne (ühest linnas teise, ühest majandusharust teise) vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks või vastupidi, keskklassist kõrgklassi) Eliidist eristub mass ehk tavakodanikud ehk keskklass. alamklass on kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp KUID MITTE KODUTUD ALAM- KLASS KESKKLASS MAJANDUSLIKULT MAHAJÄÄNUD POSTINDUSTRIAALNE DEMOKRAATLIK ÜHISKOND DEMOKRAATLIK ÜHISKOND (alamklass saab vähem palka,nende haridustase ja kultuursus on madalam kui selles ühiskonnas kombeks) / Eliidist eristub mass ehk tavakodanikud ehk keskklass. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud
kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (kõrgklass). Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist suur inimrühm, kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon. Tavaline jaotus: · Kõrgklass e eliit · Keskklass e mass e enamik kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. · Alamklass madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp, kes teeb lihtsat tööd, saab vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad, kui selles ühiskonnas kombeks. Omistatud e päritud e kaasa sündinud staatus muutumatu tunnus, mille üle inimesel puudub kontroll. Nt vanus, sugu, rass. Omandatud e saavutatud staatus on teatud valikute, teenete või pingutuste tulemus. Nt abikaasaks saamine, ema, isa. Rollikonflikt olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt koolis
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust.
Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise. · Turu tasakaal on majanduse parim punkt. · Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks. · Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp. · Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik · Lühiperiood (shortrun) vähemalt üks sisend ei ole vahetatav · Pikkperiood (longrun) kõik sisendid on vahetatavad · Kui ülesandes pole sõna pikkperiood, siis lahendatakse lühiperioodi. · Optimaalsuseprintiip - ei ole võimalik saada maksimaalset tulemust minimaalsete kuludega. Kahest eesmärgist on võimalik kätte saada üks maksimaalne tulemus või minimaalne kulu.
kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (kõrgklass). Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist – suur inimrühm, kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon. Tavaline jaotus: Kõrgklass e eliit Keskklass e mass e enamik – kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Alamklass – madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp, kes teeb lihtsat tööd, saab vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad, kui selles ühiskonnas kombeks. Omistatud e päritud e kaasa sündinud staatus – muutumatu tunnus, mille üle inimesel puudub kontroll. Nt vanus, sugu, rass. Omandatud e saavutatud staatus – on teatud valikute, teenete või pingutuste tulemus. Nt abikaasaks saamine, ema, isa. Rollikonflikt – olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt koolis
Inimene võtab ideoloogia omaks, kui leia, et tema on see inimene, kellele on suunatud avalik tekst (nt. reklaamid: ,,Onu Sam vajab, et just sina liituksid armeega") 10 Gramsci hegemoonia on midagi, mida võime vastandada Althusseri ideoloogia nägemusele. Hegemoonia on ülemvõim, mis põhineb osalisel teiste huvidega arvestamisel. Althusseri ,,ideoloogia" aga ei arvesta teiste huvidega. Üks inimgrupp võib võtta võimu oma kätte, kui ta nõustub teiste huvidega arvestama, seal, kus pole olemusliku tähtsusega tema jaoks, seetõttu hegemoonia tingimustes on võimalik, et grupp omab teiste toetust. Nt. infoühiskonnas, kus erakapital on mõjukaim seltskond ühiskonnas, kuid on oma mõju saavutanud seetõttu, et see, mis ta teeb teenib mingisugusel viisil ka teiste ühiskondade huve. Hegemoonia on võimalik saavutada siis, kui pakkuda teistele seda, mida nad justkui tahaksid, nt
kui kaua nakatunud indiviid on teistele ohtlik, kui kaua nakatunu püsib elus või on haige 3. haigustekitaja nakkavus, kui kergelt nakkus uuele indiviidile levib. · Nakkushaiguste ajalugu - Kiviajal kui inimkond elas küttide-korilastena ei esinenud suuri epideemiaid, kuna inimesed elasid nii hajutatult, et nakkustel ei olnud kellelegi edasi levida, kui üks inimene (või inimgrupp) oli nakatunud. Seetõttu olid nakkushaigused ka vähem virulentsed (vähem ohtlikud), kuna viiruse jaoks oli kasulik, et haige võimalikult kaua elus püsiks ja uute inimestega suhtleks. Kui tekkisid suuremad asulad ja hakati rohkem ringi liikuma (seoses kaubavahetuse ja sõjakäikudega), siis hakkasid inimeste seas levima epideemiad. Mitmed viirushaigused muutusid surmavamateks, kuna nakatunud inimene kohtas ka lühikese
annaabi.ee 
