Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"saekaatri" - 12 õppematerjali

thumbnail
4
docx

Puitmaterjalid

Üldkeeles nimetatakse palgiks igasugust enam-vähem silindrilist vähemalt umbes kolme meetri pikkust ja paarikümne cm jämedust puittooret. Ümarpuitu kasutatakse materjalina suhteliselt vähe. Kooritud palki kasutatakse näiteks palkmajade ehitamisel. Ümarpuitu kasutatakse immutatuna või ilma ka mitmesuguste postide valmistamisel. Ümarmaterjali esmatöötlus toimub tavaliselt saeveskis, kus lõigatakse saepalgid saekaatri abil saematerjaliks (prussideks ja laudadeks). Saematerjalid Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali. Kuna puit on looduslik materjal siis on puidu välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad, Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali...

51 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Soome majandus 19.-20. sajand

Ettevõte viidi hiljem Nokiasse, Nokianvirta jõe äärde, kus olid paremad ressursid hüdroelektri tootmiseks. Sealt saigi firma oma nime, mida kasutab tänapäevani. Nokia pärineb jõest, mida kutsuti Nokianvirtaks, mis tähendas vanas soome keeles karvast looma saabelit, keda kohalikud kutsusid "nokiaks". Pärast I maailmasõda ostis Soome kummitöökoda Nokia saekaatri ja ka Nokia kaablitööstuse, mis tootis telegraafide ja telefonide kaableid. Kõik kolm ettevõtet ühendati Nokia korporatsiooniks (Nokia Corporation) aastal 1967. Nokia korporatsioon oli sellel ajal seotud paljude sektoritega, tootes mingil ajahetkel paberitooteid, jalgrattaid, autorehve, jalatseid, arvuteid, kaableid, televiisoreid, elektrigeneraatoreid, kondensaatoreid, alumiiniumi ja muid tooteid. 1970ndatel sidus Nokia ennast järjest rohkem telekommunikatsiooni tööstusharuga...

Üldbioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Praktika Osaühingus Erisisu

Mõne aja pärast võeti vastu otsus likvideerida Aramea Saekaatrid OÜ ja osta uus tegutsev firma ja selleks oligi Osaühing. Esialgselt tegeles Osaühing mööbli tootmisega, kuid omanike peamiseks eesmärgiks oli jätkata sama äritegevust, st hakata tegelema saematerjali tootmise ja müügiga. Osaühingul on Jõgevamaal kaks saekaatrit, millest üks asub Maarjas ja teine Palal. Saekaatrid asuvad maakonna keskusest vastavlt siis 40 ja 60 km kaugusel, kahe saekaatri vahemaa on ca 30 km. Peakontor asub Jõgeval. Mõlemas saekaatris on meister, kes vastutab tootmise eest ja sekretär-raamatupidaja, kes vastutab saekaatri jooksvate dokumentide korrasoleku eest. Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest. ÜLDHALDUS TOOTMINE Tegevdirektor Tootmisdirektor...

Raamatupidamise alused
294 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Eesti Loomastiku esitlus

Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes Click to edit Master text styles Second level Third level...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Praktika Osaühingus Erisisu

Mõne aja pärast võeti vastu otsus likvideerida Aramea Saekaatrid OÜ ja osta uus tegutsev firma ja selleks oligi Osaühing. Esialgselt tegeles Osaühing mööbli tootmisega, kuid omanike peamiseks eesmärgiks oli jätkata sama äritegevust, st hakata tegelema saematerjali tootmise ja müügiga. Osaühingul on Jõgevamaal kaks saekaatrit, millest üks asub Maarjas ja teine Palal. Saekaatrid asuvad maakonna keskusest vastavlt siis 40 ja 60 km kaugusel, kahe saekaatri vahemaa on ca 30 km. Peakontor asub Jõgeval. Mõlemas saekaatris on meister, kes vastutab tootmise eest ja sekretär-raamatupidaja, kes vastutab saekaatri jooksvate dokumentide korrasoleku eest. Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest. ÜLDHALDUS TOOTMINE Tegevdirektor Tootmisdirektor...

Finantsjuhtimine
122 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kõik poisid ei saa suureks

Jan ja Villu olid kalal, Villu nöökis Jani, sest Jan oli esimest korda kalal. Neil tuli mõte settejärve saarele teha onn. Võtsid siis järgmine päev tööriistad kaasa ja hakkasid parve ehitama. Seal samas oli maha raiutud mets kus olid veel jäätud pakud ja oksad. Said siis parve valmis ja tegid proovi. Pidas ainult üht poissi. Jan ja Villi kutsusid Mardi ja Silveri ka kampa. Nad tegid suurema parve,Mart oli tüürimees ja Silver kamba juht.Nad hakkasid end saatanateks kutsuma. Neid nägi Guidu kes tahtis ka kampa kokku ajada.Guido ajaski võttis isegi Vaiast paar poissi nii oligi Guidol 5 liikmeline kamp koos. Saatanand olid teinud endale saarele hütti mida üritasid vallutada Guido kamp, aga nad said valusalt lüüa.Oli tulemas suve lõpp, see tähendas, et Kelleri kamp hakkab liikemeid värbama. Nüüd olid Jan ja Villu piisav...

Kirjandus
210 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte...

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Töökoha riskianalüüs

3. Tulemused ning abinõud Nr. Ohutegur Abinõud 1 Liikuvad masinad Kuna pooled varjualused asuvad teisel pool veoautode rada, siis on seal palju käimist. Seega varjualused peaks olema teest eemal, et ära hoida raskemaid õnnetusi. 2 Müra Saekaatri töölistel on kõigil kohustuslikud kõrvatropid. Ka laotöölistel võiks seda rakendada. Samas võib see suurendada riski masinate alla jäämisele, kui ei kuule. 3 Füüsilise töö raskus Võimalikult paljud tõstmised tuleks teha tõstukiga, mis säästab selga. 4 Kukkumisoht Laopinna suurendamisega saaks vältida kõrgete pagivirnade tekkimist....

Riski- ja ohutusõpetus
75 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Eesti metsade loomad

Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes. ( www.miksike.ee ) 5 Kokkuvõte...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Täpsed andmed Eesti roomajate arvukuse kohta puuduvad.Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses.Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes. 14...

Ökoloogia
11 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Väga põhjalik kokkuvõte Eestis elavatest roomajatest

Täpsed andmed Eesti roomajate arvukuse kohta puuduvad. Kus Eesti roomajad elavad? Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes. Milles seisneb Eesti roomajate tähtsus?...

Loodus
4 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ehituspuit eksami kordamine

Tehnoloogiline laast, saepuru, puukoor. 38. Mis on tehnoloogiline laast Spetsiaalsetes raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükid (35-60 nurga all puidukiudude suuna suhtes). Sõltuvalt kasutuseesmärgist peab andma pikkuse ja paksuse alam- ja ülemmäära. Tooraine tselluloositööstuses, puitlaas- ja puitkiudplaatide tehases, hakkepuiduna hea kütus. 39. Mis on saepuru 1-5mm pikkused puiduosakesed (olenevalt saekaatri tüübist, lõiketera paksusest, puuliigist, puidu niiskusest). Kasutatakse tehnoloogilise toormena puitlaastplaatide tootmiseks, majade soojustamisel. 40. Mis on puukoor 10-12% saepalgi mahust. Kuiva koore kütteväärtus võrdub puidu kütteväärtusega, kuid kuivatamine kulukas. Küttematerjal (kui niiskus alla 40%). 41. Saagimine lihtlõikusega Esimese saagimisega saetakse palk soovitud paksusega plankudeks ja laudadeks. Plankude servamine toimub teises faasis. Kasutatakse väikestes...

Ehitus materjalid ja...
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun