digitaaltehnoloogiat. Selle aluseks on parasjagu kasutusel oleva kõrgtehnoloogia tundmine ja teadmised selle kasutamisest. Digitaalse kirjaoskusega inimestel on võimalus teha oma tööd efektiivsemalt, eriti koos nende inimestega, kellel on tehnoloogia kasutamisel sarnased teadmised ja oskused. Digitaalset kirjaoskust uurides vaadeldakse kõiki digitaalvahendite abil info kasutamise viise, mitte ainult arvuti kasutamist. Digitaalne kirjaoskus kaasajal on midagi enamta, kui lihtsalt kirjaoskus. On oskus hakkama saada digitaalselt maailmaga. Digitaalne kirjaoskus on midagi enamat, sest juba väikestele lastele antakse kätte i pad-id ja tahvelarvutid, kuid nad ei oska neid kasutada. Tänapäeva noortele tunduvad koolis tehtavad ülesandes igavad ning nad ei pane proovile oskusi mida igapäevaselt kasutatakse. Kui tänapäeva noortele antakse mingi pikem ülesanne või mingi muu töö teha, mis tundub neile igav ja nad ei viitsi seda teha, otsivad nad vajaliku teksti internetist
Minu digitaalne kirjaoskus Digitaalne kirjaoskus on võime leida, mõista, hinnata ja analüüsida infot kasutades digitehnoloogiat. Pedagoogilisest vaatepunktist hõlmab digitaalne kirjaoskus oskust otsida teadmisi ning mõista digitaalsete lahenduste kasutamis- ja kaasamisvõimalusi. Digitaalse kirjaoskuse arendamine on oluline osa kaasaegses ühiskonnas, et inimene saaks olla osaline digitaalses ühiskonnas ja teadlikult võtta osa aruteludes. Digitaalse kirjaoskuse alla lähevad ka tänapäeval väga populaarseks saanud kohtades nagu näiteks facebookis kirjutamine ja postituste loomine. Digitaalset kirjaoskust oskavaid inimesi on tänapäeval
Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal 1625.a. oli Rootsi alistanud kogu MandriEesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: PõhjaEesti moodustas Eestimaa kubermangu, LõunaEesti ja PõhjaLäti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute juures pidi ...
12. märtsil Kumu kunstimuuseumi uste vahelt sisse astudes valdas mind otusärevus, sest pooldan ise õigekirja korrektset kasutamist ja leian, et ka sotiaalmeedias tuleks õigesti kirjutada. Oodates keerukaid sõnamänge ning kunstilisi näiteid, kus veaga lause võtab hoopis teise kuju, sain teistsuguse lahenduse osaliseks. Teosed olid valminud graafikat kasutdes. Näitusel ,,Kirjaoskus-kirjaoskamatus" haaras esimesena minu tähelepanu lätlanna Daria Melnikova teos ,,Täiuslik viga". Valge maal, mille vaskul, keskjoonest veidi madalamal oli väike must täpp. Juba enne pealkirja lugemist köitis mind pildi lihtsus, lihtsuses peitub võlu nagu öeldake, nähes aga teose pealkirja sai sellest minu lemmikteos. Eesti Kunstimuuseumi preemia saanud Jiri Thyni töö, pealkirjaga ,,Ajalugu, erinevad arvamused ja neli vaatepunkti", varastas mu silmad pikemaks ajaks. Minule meenutas koht pildi kõige enam Lõuna-Poolas asuvat Auschwitzi koonduslaagri gaasikambri ...
Kool ja kasvatus Vanal-Liivimaal Rahvaõpetuse ümberkorraldamise katsed Protestantismi kindlustumisega eestis jõudsid siia ka Lutheri ideed rahvaharidusest. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit. Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi. Kogudusekoolide põhisisuks katekismus ka kirikulaul. Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Koolid asutati kirikute juurde. Õppetegevust soodustas uue eestikeelse katekismuse väljaandmine ja aabitsa t...
Villem Reiman, Jaan Tõnisson ja Friedrich Reinhold Kreutzwald olid hernhuutliku taustaga. 29 Kreutzwaldi vanaisa Mango Rein oli väga aktiivne vennastekoguduse liige. Nii nagu ta isegi olid ka tema viis poega kõik kirjaoskajad. Võib oletada, et üks põhjus, miks Kreutzwaldi suguvõsa oli täis väga andekaid ja kirjaoskajaid, peitub selles, et perekond kuulus pidavalt vennastekoguduste mõjuringi, mis avaldas perekonnaliikmete arenemisele soodsat mõju.30 Hernhuutlus ja kirjaoskus Hernhuutlus parandas siinse rahva kirjaoskust. Talurahvakoolide seis oli 18. sajandil keskel väga armetu ning mõnepool puudusid need sootuks. Enne vennastekoguduste tulekut olid kirjaoskusega talupojad väga haruldased ja neid väheseid kasutati pietistlikes ringkondades ettelugejatena. Vennastekoguduste liikumine innustas aga siinseid usuliselt ärganuid lugemist ja kirjutamist õppima. Peamiseks lugemismaterjaliks oli kas
1. a. Mille poolest erinevad kriitiline mõtlemine ja kriitiline kirjaoskus? Selgita oma sõnadega! Kriitiline mõtlemine on see kui sa loed kellegi teksti ning sa suudad eristada arvamust ja fakti, õiget ja valet ning sa oskad analüüsida ja argumenteerida autori väiteid ja seisukohti. Kriitiline kirjutamine on aga analüüsi või oma arvamuse kirjutamine kellegi tekstist, kus on siis toodud välja oma seisukohad ja argumendid teksti kohta. b. Kuidas selgitad mõisteid sotsiaalne sidusus , sotsiaalne kaasatus ja funktsionaalne kirjaoskus?
ÜLDANDMED Portugali Vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92,090 km2 · Maa: 91,470 km2 · Vesi: 620 km2 Rahvaarv: 10,735,765 (Juuli 2010) Portugali lipp Riigikeel: portugali Rahaühik: euro (EUR) Naaberriik: Hispaania Ajavöönd: WET (maailmaaeg) Usk: Rooma katoliku 84,5%, teised kristlikud 2,2%, muud 0,3%, teadmata 9%, mitte midagi 3,9% Liiklus: parempoolne Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali vapp President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Telefonikood: 351 GEOGRAAFILINE ASEND ...
Karl Suure keisririik Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (Charlemagne; võimul 768-814), Pippin Lühikese poeg. Juba eluajal muutus see mees legendiks, teda peeti keskaja ideaalvalitseja kehastuseks. Võimule tulles ei osanud Karl lugeda ega kirjutada, aga rääkis ladina ja veidi ka kreeka keelt. Kirjaoskamatuks jäi Karl kuni elu lõpuni, mis polnud tolleaegses maailmas kuigi ebaharilik. Pärast Lääne-Rooma langust vähenes kirjaoskus. See tulenes osaliselt kultuuritaseme üldisest langusest, osalt aga ka asjaolust, et germaanlastel oli kombeks korraldada õigusasju suuliselt. Perioodi 773-800 võin pidada Karl Suure sõdade ja vallutuste ajastuks. Ühtekokku korraldas ta ligi 50 sõjaretke ja nende tulemusena saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Tekkis Karolingide impeerium. 800. aastal kroonis paavst Leo III Karl Suure Roomas keisriks. 812. aastal Aacheni
Kirjanduse areng Eestis Eesti kirjandus hakkas arenema suhteliselt hilja. Umbes 20 sajandil eestlaste kirjaoskus oli 96%. Esimesed autorid, mis on seotud 16. sajandiga olid sakslased. Ainult hiljem hakkasid kirjutama Eesti kirjanikud. Esimene tõeline eesti autor oli Käsu Hans,kes kirjutas Oh! ma vaene Tartu Linn! 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli tudeng Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) hakkas kirjutama luuletusi saksa keeles ja emakeeles ja hakkas rääkima Eesti kirjanduse keeles oma oodas "Kuu". 20. sajandi algusel eesti kirjandus märkis tekkimist modernism. Selle loojad olid "Noor Eesti". Nende moto oli:"Jääme Eestlaseks,aga saame Eurooplaseks".Nende juht oli Gustav Suits. Kuulsamad kirjanikud Eestis 20 sajandil: Friedebert Tuglas Bernhard Linde Johannes Semper Anton Hansen Tammsaare August Mälk Karl Ristkivi Küsimused: 1. Kes olid esimesed autorid Eestis? 2. Kes oli esimene Eestlane autor? 3. Mis zanr tekkis 20. sajandi algus...
Jaapan6 ja Nigeeria, siis tuleb Türgi, Afganistan, Rootsi, Soome ja kõige Laste arv (naise kohta) vähem5 on elanikke Eestis (nende riikide seast). Aasias on tihedam asustus, kui Euroopa riikides. Laste arv (naise kohta) 4 3 2 1 0 Afganistan Jaapan Rootsi Türgi Kirjaoskus (%) 100 Kõige 80 suurem sündivus on Afganistanis ja Nigeerias. Järgnevad Türgi, Soome, 60 Kirjaoskus (%) 40 20 Kirjaoskus (%) 100 80 Rootsi, Jaapan, Venemaa, Eesti. Võib järeldada, et suurem sündimus on lõunamaades. 60 Kirjaoskus (%) 40 20 0
Kirjaoskuse arengust Euroopas Ettekanne õppeaines Pedagoogika alused Jaak Timberg Tartu, 2011 Sissejuhatus Ettekanne annab ülevaate järgnevatest teemadest: Mis on kirjaoskus? Kirjaoskuse ajaloo uurimine Kirjaoskuse areng Euroopas Mis on kirjaoskus? Kirjaoskuse all peetakse enamasti silmas oskust kirjutada ja lugeda. Mõiste, mida tähendab kirjaoskus, on ajaloo käigus märkimisväärselt muutunud. Kirjaoskuse definitsioon tänapäeval OECD ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon defineerib kirjaoskust kui: kirjalike tekstide mõistmist, kasutamist ja hindamist lugeja enda eesmärkide saavutamiseks, teabe ja oskuste arendamiseks ning ühiskondlikus elus osalemiseks. Kirjaoskuse definitsioon tänapäeval UNESCO definitsioon: "Literacy is the ability to identify, understand,
25% Türklased 11%. 64% Roomalsed Serblased Teised rahvused 4. Täiskasvanute kirjaoskus riigis. Krijaoskus Kirjaoskus on arenenud riikidega 100 34%33% 33% 33% 33% 33% 33% 33% võreldes väikene, aga see suureneb 33% 36%
on kõige kõrgem arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga, järgmisena on Eesti ja kolmandana on Kuuba inimarengu indeks. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 36 ja Kuuba on 48 kohal. 2. Joonis 2. Järeldus: SKT/in on Maltal kõige kõrgem ning Kuubal on kõige madalam. Eestil on SKT/in palju kõrgem kui Kuubal ja natuke madalam kui Maltal. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 37 ja Kuuba on 88 kohal. 3. Joonis 3. Järeldus: Täiskasvanute kirjaoskus on Kuubas ja Eestis palju suurem kui Maltal, aga Maltal on IAI ja SKT/in nendest kolmest kõige kõrgem. Eesti on 3 kohal riikide järjestuses, Malta on 61 ja Kuuba on 2 kohal. Kuigi Eestil ja Kuubal on täpselt võrdne arv (99,8) on siiski Kuuba 2 kohal ja Eesti 3 kohal. 4. Joonis 4. Järeldus: Loodetav eluiga on Eestil kõige madalam ning Maltal kõige kõrgem. Kuubal on natuke madalam kui Maltal loodetav eluiga ,aga Eestist on Kuubal loodetav eluiga palju kõrgem
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvast...
Referaat Türgi - majandus ja arengutase Õpilane Narva 2009 Türgi majandus Türgi majanduse struktuur 28% - tööstus 15% - põllumajandust 6% - ehitus 51% - teenused Türgi majandus Türgis on suhteliselt head sündimuse (16,62) ja suremuse (5,97) näidised. Imikusuremus on suur (33), selle põhjuseks on madal medetsiini areng. Selle pärast on ka väike keskmine eluiga (68,6). Kirjaoskus riigis on 88,3%, sealhulgas meestel on kirjaoskus suurem kui naistel. Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest tööstusest ja ärist ning traditsioonilisest põllumajandussektorist, mille arvele 35% tööhõivest. 1980. aastal Türgi alustas reforme, mille eesmärgiks oli üleminek erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Reformi tulemusel oli suur ja kiire majanduslik kasv. Kuigi
mõeldavad. Tänu oma lihtsusele varasemate kirjasüsteemidega võrreldes oli foiniikia tähestik hõlpsasti omandatav. Levik Kirjaoskus levis Foiniikia ühiskonnas märksa laiemalt kui Egiptuses või Mesopotaamias. Tähestik levis kiiresti kogu Kaananimaal ja sai 1aastatuhande vältel eKr Ees-Aasias enamkasutatavaks kirjaviisiks. Haridus Kirjaoskuse hõlpsa omandatavuse tõttu võimaldas see hariduse teatavat ilmalikustamist: kirjaoskus polnud enam kitsa preesterkonna eesõigus. Teised tähestikud Arvatavasti on kõik tänapäeva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Juba varakult lõid kreeklased selle põhjal oma tähestiku alfabeedi ja kreeka tähestikust pärineb ka ladina tähestik. Jagunemine AITÄH!
2) karjakasvatus eraldus põlluharimisest esimene suur ajalooline tööjaotus 3) asulate rajamine 4) põldude niisutussüsteemid 5) ratta leiutamine 6) uued ehitusmaterjalid tellised Pronksiaja peamised tunnused: 1) adra leiutamine 2) meeste osatähtsuse tõus 3) käsitöö eraldus põlluharimisest 4) varanduslik ebavõrdsus 5) kihistumine inimeste jagamine jõukuse järgi grupidesse Rauaaeg (algas u 3000 a tagasi) 1) arenesid riigid 2) täiustus kirjaoskus 3) metall muutus valitsevaks Tsivilisatsioonid Pideva arengu tulemusena kujunesid u 5000 a tagasi välja esimesed kõrgtasemel ühiskonnad ehk tsivilisatsioonid. Nende kujunemise eeldusteks olid: 1) põlluharimisega tegelemine 2) rahvaarvu kiire kasv Tsivilisatsioonid võidi luua kas ühiskondlikku kokkuleppe alusel või vägivallaga. Tsivilisatsiooni tunnused: 1) organiseeritud ühine töö 2) riigi olemasolu 3) erinevad ühiskonna kihid 4) kirjaoskus
Riike jaotatakse 1)põhi ja lõuna 2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad ) -naftariigid(N:Kuiveit, Saudi-Araabia,Iraan, Iraak) -metallimaakide väljavedajad(N:Tsiili, Sambia ) -vaesed riigid(pole loodusvarasid, pole kapitali, pole odavat tööjõudu, ei tunta huvi investeeringute vastu.N: Afganistan, Aafrika riigid MIN.2 näitajat riigi hindamisel, mida rohkem seda parem. N: 1)SKT(GDP)- majanduse kogutoodang riigisiseselt, aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus dollarites, ü...
Riikide arengutasemete võrdlemine I variant Joonis 1. Kirjaoskamatus riikides 2003. aasta andmete kohaselt. Analüüs: Kirjaoskus ja -oskamatus oleneb suuresti riigi haridustasemest. Arengumaades ei ole veel haridustase eriti kõrge. Hiinas on haridus tõusuteel ning Euroopas juba väga hästi arenenud - Eesti on sellest väga hea näide. Joonis 2. Inimarenguindeks aastal 2002. Analüüs: Inimarenguindeks arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Eestis on haridustase ja kirjaoskus üsna tugevad, sissetulekud keskmised ja keskmine eluiga ning iive alla soovitu
KAASAJA POLIITILINE KAART. RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. 1.Täida tabel eri arengutasemega riikide võrdlemiseks. Andmed leiad järgmistelt linkidelt. http://hdr.undp.org/en/countries/ ((SKT, IAI ja riigi koht selles tabelis, täiskasvanute kirjaoskus, keskmine eluiga sünnihetkel, imikusuremus, interneti kasutajad 100 el. kohta) http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_fertility.htm (sündimus 1000 elaniku kohta ) http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_mortality.htm (suremus 1000 elaniku kohta, meeste ja naiste eluiga, imikusuremus http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_population.htm (linnaelanike %) http://esa.un.org/unpd/wpp/population-pyramids/population-pyramids.htm (rahvastikupüramiidid maailma ja riikide kohta https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2119rank.html (hõive majandussektorites, SKP jm.) Arengutaseme Sveits Ungari Saudi- Argen...
tänapäeva. Egiptuses olid kõige haritumad preestrid ning nemad olid ka õpetajad, koolid asusid templite lähedal ja õpilasteks oli mingi protsent elanikkonnast. Kiri tekkis umbes 5000 aastat tagasi. Kuna hieroglüüfid meenutavad väliselt piltkirja ja kirja põhimõte oli üsna keeruline ja nõudis suurt hulka märke(ligi tuhat hieroglüüfi), siis oli neid raske mõista. Kirjaoskus oli Egiptuses privileeg, mis sai osaks ainult paarile protsendile kogu elanikkonnast. Kirjaoskus on andnud väga suure panuse tänapäeva haridusse. Tänu Egiptuse suurepärastele teadmistele ja oskustele arstiteaduse valdkonnas, nende kirjaoskusele ja nende väljaarenenud ehituskunstile on Egiptuse panus maailma ajalukku minu arust tähelepanuväärne.
adekvaatseid järeldusi. Arvutist üksi on vähe.Arvuti juurde kuulub tarkvara, mis paneb arvuti kasutaja soovi kohaselt tööle. Arvuti kasutamiseks on olulised teadmised ja selgus, millist infot, kus ja millal tarvis läheb. Vajalik on andmebaas ja selle ohjesüsteem, mis võimaldavad andmeid ja infot nõutaval kujul säilitada ja hallata. 2. Informatsiooniline kirjaoskus on palju rohkem kui lihtsalt arvuti kasutamine ( klaviatuur, hiir, veeb) oskus. Informatsiooniline kirjaoskus on oskus erinevaid organisatsiooni toimimise elemente integreerida ettevõtte eduka toimimise ja tulemuste nimel. 3. Riistvara ( hardware), tarkvara ( software) ja inimvara ( persware). Riistvara peamine ülesanne on andmete sisendi ( input) ja andmete väljundiga ( output) seonduv. Tarkvara ülesanne on andmete töötlemine ( processing) ja inimese
1. Millal ja kuidas said eestlastest põlluharijad? 5's sajand, kui tuli raud. Sellega eestlased jäid paiksest ja hakkasid rauast tööriistu tegema ning nendega said nad aastaid pölde harida. 2. Kas Eesti ühiskond oli muinasajal teiste Euroopa maadega samal arengutasemel? Ei. Lõuna-Euroopas olid ammu juba riigid ja seal oskasid nad lugeda ja kirjutada. Eesti polnud veel riik ja kirjaoskus puudus täiesti koos lugemisoskusega. 3. Miks jäid eestlased muistses vabadusvõitluses kaotajaks? Eestlastel puudus objektiivsus, neid oli vähe, neil puudu väljaõpe ja hea relvastus. Nende vahel ei toimunud koostööd. 4. Kui tõesed on meie teadmised Eesti muinasajast? Põhjendage oma seisukohta. Väga valed, kuna Liivimaa Kroonika oli Sakslaste oma ja seal tehti eestlasi ainult maha. Muinasaeg on väga vana ning seda vähem töeseid teadmisi ka meil on. 5
Jakobson ei pooldanud kirikud ja Hurt pooldas sellest tekkis lahkheli ja Hurt lõpetas kaastööde saatmise Sakalale. Jakobson pööras tülli ka Jansseniga, süüdistades teda sakslastega koostöös ja vanameelsuses. Kui 1881 sai Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks lahkusid sealt Hurda pooldajad. Venestusreformid. Koolireform, inimeste igapäevaelu. Koolireform ,kogu õpetus venekeelne, lapsed ei tohtinud omavahel emakeeles suhelda- karistati kirjaoskus langes ,vallandati vene keelt mitte oskavad õpetajad, valdade ühendamine, kohtupidamine vene keeles(va. Vallakohtud), uus linnaseadus
· Põhjendaks ilmselt rahvaarvuga. Saudi Araabia oli 2003. Aastal 26 400 000 inimest. Austrias on rahvaarvuks 8 000 000 inimest. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanute SKT inimese maailma oodatav (üle 15.a) kohta (GDP riikide eluiga kirjaoskus per capita) hulgas ppp $ Norra 0,968 2 79,9 98,6% $ 51 862 Eesti 0,871 42 71,3 99,8% $ 19 155 Mosambiik 0,366 175 42,4 54,8% $ 739 Brasiilia 0,807 70 72,0 89,6% $ 8 949
Kirik linnas, selle mõju keskaegse inimese maailmavaatele Linlaste seas juurdus järjest enam mõttelaad, et olemasolevat vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. Rikkust hinnati linnas kõrgemaltki kui päritolu. Paraku läks selline suhtumine vastuollu ristiusu õpetusega, mis pidas kõike materiaalset teisejärguliseks hinge ning Jumala kõrval. Eriti taunitavalt suhtus kirik liigkasuvõtmisse e kõrge protsendiga raha laenamisse. Linnad ja haridus Linnades oli kirjaoskus märksa levinum kui maal. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisussse mittekuuluvaid poisse. Järk-järgult tekkis koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, nt õiguse- või arstiteadusealaseid teadmisi. Linnades asutati põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole. Ülikoolid Salernos oli 10.sajandil arstide kool, millest sai
Kui oli tüdruk siis tehti tihti aborti. Selle tagajärjel ei jätku enam poistele hiinas tüdrukuid ja nad hakkavad hiinast välja rändama. Loosung oli: üks pere, üks laps. Rohkem kui ühe lapse võis teha vaid riigi loal. Tulemuseks oli hiina rahvaarvu suurenemise pidurdamine. Ja nad said sellega hakkama. 4. Hõivestruktuur. * Primaarne majandus hankiv. * Sekundaarne majandus tööstus. * Tertsiaalne majandus teenindav. * IT-majandus. 5. Haridustase, kirjaoskus eri piirkondades. Kirjaoskus on põhjariikides väga kõrge: Eestis 99%, Rootsi 99%, Norra 99%. Lõunariikides on seeest kirjaoskus väga madal: Mali: 19%, Niger: 14,4 %, Sierra Leone: 29,6%. Haridustase on samuti põhjariikides kõrge: 12 aastat hariduse omandamist keskmiselt. Lõunariikides on see madal: keskmiselt 0.2 aastat inimese elu kohta. 6. Linnastumise aste maailma eri piirkondades. Kuveidis ja Naurus on linnainimesi 100% rahvast
majapidamises, suurtel riiklikel ehitustel ja sõjaväes. Olulisemad jumalad: 1) Ra-päikese jumal=Amon(oinapeaga) 2)Osiris-viljakuse, surnute jumal 3)Isis-viljakuse jumalanna(lehma sarvedega) 4)Seth-kõrbejumal(koerlane) 5)Horos- taeva- ja päikesejumal(pistriku kujuga) 6)Anubis-surnute jumal(saakali peaga) 7)Bastet-ilu ja harmoonia jumal(kass) 8)Hathor-tantsu ja laulu(lehm) 9)Apis-ennustaja(pühahärg) Kirjaoskus ja teadus- kirjaoskus on privileeg, tulevased vaaraod, ülikute pojad, enamasti rikkad pered. Teadus oli praktilise suunaga, Arstiteadus-tegid keerulisi silmaoperatsioone, õige diagnoos ja kohane ravi, Päikesekalender-täheteadus, avastasid et on 365-päeva, Geomeetria-ehitustöödel vaja minevad teadmised, osati arvutada pindalasi(ruut, kolmnurk,ring) ja ruumalasi(silinder, püramiid), teati pii väärtust. Kirjandus-religiooniga seotud(hümnid, õpetussõnad, hauakambrid), autobiograafia,
Globaliseerumine suurendab riikidevahelisi erinevusi: Globaliseerumine suurendab riikide vahelisi erinevusi, kuna ühed riigid saavad rikkamaks, kuid samas muutuvad vaesed riigid veel vaesemaks. 18) Paigutage Türgit, Afganistani ja Jaapanit iseloomustavad andmed tabelisse õigesse kohta. Andmed: Eeldatav kesmine eluiga meestel/naistel: 70/75 aastat, 78/85 aastat/ 43/44 aastat Sündimus: 9% , 17% , 46% Kirjaoskus: 99%, 87%, 36% Arenguastme näitaja Türgi Afganistaan Jaapan Oodatav keskmine eluiga 70/75 43/44 78/85 Sündimus 17% 46% 9% Kirjaoskus 87% 36% 99% 19) Tabelis on esitatud andmed kahe riigi kohta. Valige loetelust sobivad riigid ja paigutage need riike tähistavad tähed tabelisse õigesse kohta.
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike n...
Hieraatiline kiri ehk papüüruse kiri maaliti püntsliga, sellega kirjutati üles maksud ja vilja saagid. Demootne kiri ehk lihtsustatud hieroglüüfkiri oli rahvakiri. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis sisaldas umbes 1500 märki. Märgid vajutati pulgaga (millel oli kiilikujuline ots) pehmele savitahvlile. Kiilkiri arenes välja piltkirjast. Üks märk tähendas nii sõna kui ka silpi, märkide osa aja jooksul suurenes. Hariduse andmisega tegelesid Egiptuses preestrid ja templid. Kirjaoskus oli seal privileeg. Enamus õpilasi pärines rikastest ja suursugustest peredest, kuid oli ka lihtrahva lapsi. Mesopotaamia haridus toimub preesterkonna hoole all. Koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ülemkihist, kuid vahel said ka madalama päritoluga poisid õppida. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses. Egiptuse ellusuhtumine oli sügavalt religioosne. Jumalaid kujutati pool looma, pool inimese või pool linnuna. Jumalatele rajati templid, millest kuulsamad
* papüüruse kiri, märgid maaliti * märkide osa aja jooksul suurenes pintsliga * maksud, vilja saagid * demootne kiri * lihtsustatud hieroglüüfkiri * rahvakiri Haridus * preestrid ja templid tegelesid * preesterkonna hoole all, koolid hariduse andmisega rajati templite juurde * kirjaoskus oli privileeg * õpilased pärinesid enamasti * enamus õpilasi pärines rikastest ülemkihist, vahel said ka madalama ja suursugustest peredest, kuid ka päritolu poisid õppida lihtrahva lapsi oli * kirjaoskus levis laiemalt Jumalad * ellusuhtumine oli sügavalt * jumalate panteon- jumalate religioosne koorekiht
sotsiaalsed ettevõtjad, kasvab vabatahtliku ja projektipõhise töö osakaal, organisatsioonimudelid hägustavad, tööd tehakse kõikjal, pehmed motivatsioonipaketid ja ideaalne tulevikutöötaja. Milliseid tüüpi töö oskusi oodatakse teilt? Süvateadmisi vähemalt ühel alal ning oskustega mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine ning nendega tegelevaid inimesi. Mõtestamine, disain-mõtlemine, programmeeriv mõtlemine, loovus ja kohanemine, transdistsiplinaarsus, uue meedia kirjaoskus, virtuaalne koostöö, sotsiaalne intelligentsus, kultuurikompetents, enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse ohjamine. Missugused töökohad kaotavad tähtsust, millised tõusevad? Tõusevad Programmeerimine, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, majutus ja toitlustus ja elektroonika- ja elektriseadmete tootmine. Langevad Taime- ja loomakasvatus ja jahindus, rõivatootmine, jaekaubandus, haridus, avalik haldus ja riigikaitse.
Maroko Vabariik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer e juhtslaidi teksti laadide Teine redigeerimiseks tase tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Üldinfo Pealinn: Rabat Rahvaarv:30 182 000 (2006) Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Maroko dirham ( MAD ) Iseseisvus: 1956.a. Peamine usund: islam 99% , muud 1% Kirjaoskus: 52% Rahvuspüha: 30.juuli Tavad ja kombed Oluline tava Marokos on kauplemine. Islami tõttu on alkohol saadaval vähestes kohtades. Samuti on üksikuna reisivad naisterahvad vaadeldavad, kui kergesti kättesaadavad, seetõttu ei ole üksikutel naistel eriti mugav islamiriikides ringi liikuda. Toit Maroko toi...
kujul. See nõuab kirjutamise tehnilisi oskusi, nagu tähemärkide kirjutamist paberile, sõnade õigekirja, samuti tekstiloomeoskusi, mis väljenduvad teksti sidususes ja terviklikkuses. Kirjutatu kontroll tähendab oma teksti kriitilist lugemist ja viimistlemist vastavalt eesmärkidele. (1 lk 15) Kirjaoskusel võiks eristada neli liiki: formaalne, funktsionaalne, kreatiivne ja rekreatiivne kirjaoskus. (4 lk 13) Formaalne e. elementaarne kirjaoskus on see, kus inimene tunneb tähti ja numbreid ning suudab lugeda ja kirjutada lihtsat teksti. (4 lk 13) Funktsionaalseks e. toimetuleku kirjaoskuseks nimetatakse seda, kus inimene oskab lugeda ja kirjutada tasemel, mis võimaldab tal sotsiaalses keskkonnas täisväärtuslikult igapäevaselt toime tulla. (4 lk 13) Rekreatiivne e. taastav kirjaoskus on selline, kus inimene kasutab lugemist-
JEEMEN Rahvastiku püramiid: Demograafilise ülemineku etapp: Demograafiline üleminek Sündimus Suremus Loomulik iive: 2.72% Eeldatav keskmine eluiga: Keskmine vanus: 18,6 aastat Laste arv naise kohta: 5,5 Haridustase: kirjaoskus kogurahvastikust: 65,3% Mehed: 82,1% Naised: 48,5% Kooli eluiga kokku: 9 aastat Mehed: 11 aastat Naised: 8 aastat Pilt riigi elanikest: Rahvastiku kaart Rahvaarv: 26,052,966 Asustustihedus: 44,7 in/km² Linnastumise tase 32.3% kogu elanikkonnast 3 suuremat linna: San`ā' 2 298 000 Aden 737 800 Ta`izz 591 600 Hõive majandussektorites Põllumajanduses: 7.7% Tööstuses: 30.9% Teeninduses: 61.4% Leiduvad maavarad: *nafta *soolakivid *marmor *süsi *kuld *plii *nikkel *vask Peamised tööstusharud: *põllumajandus *karjatamine *ehitus *tööstus ja teenindus, kaubandus Eksportkaubad: *toornafta *kohv *kuivatatud ja soolatud kala *maagaas Ekspordipartnerid: 1.Hiina 2.Tai 3.India Peamised importkaubad: *toit...
lahkuvad siit esimesel võimalusel." Kolmas naine arvas sootuks, et noored on Eestist ära läinud ja sisse on toodud võõrtööjõud. Lõppu lisas veel murelikult: ,,Tänaval on näha palju värvikirevaid inimesi." Lisaks küsisime veel inimestelt, kas eesti keel on nende arvates hääbumas? Enamus arvas, et puhas eesti keel on kadunud. Üks küsimusele vastaja arvas, et tulevikus kaotab eesti keel täielikult oma tähtsuse. Arvati ka, et tulevikus kannatab kirjaoskus, sest juba praegugi on arvuti muutunud tähtsaks osaks inimeste elus. Inimeste vastused olid osalt vägagi üllatavad, aga kõige meeldejäävam oli ühe naise vastus: ,,Me elame ju digiajastul ja digimaailm aina ründab meid."
*koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust üldhariduskool *uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud *Keskharidus: *keskharidus muutus 8-klassiliseks *1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid *Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. *1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus *1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli *1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole *esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne. *Kõrgharidus: *eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes Teadus *sakslased: Carl Schmidt- füüsikalise keemia üks rajajaid Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija Constantin Grewingh- Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja
Haridustase Kõrge. Valdavalt keskharidus. Paljudel on kõrgharidus. Naiste tööhõive on suur, naised osalevad poliitikas. Tööpuudus Avalik 10-15%. Põhjus töökohad kaovad, ettevõtted lähevad pankrotti, tekivad uued ettevõtted - aitab ümberõpe. - LÕUNA-RIIGID Hõive struktuur teenindus 10%, tööstus 5%, põllumajandus 85%. Naised valdavalt kodused. Haridustase Madal. Piirkonniti väga erinev. Ladina-Ameerika kirjaoskus 75- 90%. Üldine algharidus, valdavalt kutseoskuseta. Must-Aafrika kirjaoskus 25- 50%. Tööpuudus varjatud s.o. alarakendatus 1/3 töötajatest. Inimesel on töökoht olemas, kuid on väga vähe tööd: juhutöölised, loteriipiletite müüjad jt.
koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust àüldhariduskool uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud Keskharidus: keskharidus muutus 8-klassiliseks 1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. 1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus 1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli 1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne. Kõrgharidus: eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes Teadus sakslased: Carl Schmidt- füüsikalise keemia üks rajajaid Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija
eristusid senisest selgemalt tegevusalade järgi, järk-järgult süvenes varanduslik ebavõrdsus kogukondlaste vahel, hakati relvade ning tööriistade valmistamise materjalina kasutama pronksi ja rauda. Rephrase: Viljelusmajandus, kasutati metalli, ühiskondliktööjaotus, erinevad varanduslikud klassid, riiklus, kiri. 5. Esimesed tsivilisatsioonid hakkasid tekkima 3000 eKr (Egiptus, Mesopotaamia). Pronksiaeg. 6. Egiptuses oli kirjaoskus kitsalt levinud (1%), sest see oli privileeg. Kirja keerukuse tõttu nõudis kirjaoskuse omandamine palju aega. Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides. Enamik õpilasi pärines rikastest peredest. Õppimine nõudis aastatepikkust rutiinset ja vaevarikast tööd õpetajate range järelvalve all. 7. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast
Aarjalaste tulek Nendelt pärinevad veeda tekstid Ühiskond jagunes neljaks varnaks Eraldi seisus oli puutumatud Kastisüsteem Buddha rajas budismi Vardhamana pani aluse dzainismile VanaIndia kiri brahm Haridus Haridust andsid Braahmanid Braahmani koolid Suuline õppetöö Range distsipliin Usulised kloostrikoolid Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraanasid (18 suurt puraanat) Kirjandust mõjutas bhakti (õitseng 11
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat „Lesotho rahvastik ja majandus“ Koostaja: Merly Lang Klass: 10E Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend, kliima, haldusjaotus 2.1. Haldusjaotus 2.2. Kliima 3. Demograafia 3.1. Rahvastik 3.2. Rahvusgrupid ja keeled 3.3. Usk 3.4. Haridus ja kirjaoskus 4. Majandus 4.1. Tööstus 5. Tervishoid 5.1. HIV/AIDS Lesothos 6. Huvitavaid fakte 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus Loosiga sain referaadi teemariigiks Lesotho. Kuna ma ei olnud sellisest riigist varem kuulnud, oli töö minu jaoks ühteaegu hirmutav ja huvitav. Eestikeelset materjali leidus äärmiselt vähe ja seetõttu pidin ette võtma inglisekeelsed tekstid ning need enne kasutamist tõlkima. Kogu informatsioon pärineb internetist.
Araabia ja Muhamedi kultuur Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale: · Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet · Palvetada tuleb 5 korda päevas · Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul · Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane A...
· Aastas saabub peamiselt 10 (jaapanlased, araablased) 000-11 000 immigranti 0,9%, liigitamatud 0,7% peamiselt USAst ja teistest Ladina-Ameerika riikidest, Saksamaalt, Itaaliast ja Portugalist Rahva arv mil. 203 429 773 inimest SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta on 8800 Sündimus % 21 Suremus % 6 Keskmine eluiga(N/M) N-76 M-68 Kirjaoskus % 88,6 Maavarad rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante,kulda Eksport-import Eksport - metallitooteid, keemiatooteid, autotooteid, maavarasid, puutooteid ja kohvi, puuvilju, maisi Impordib - rõivatooteid, tekstiilitooteid, naftat, gaasi, süsi Majandus sektorite jagunemine Energia Brasiilias leidub naftat tuumaelektrijaamadest ja hüdroelektrijaamadest Päikeseenergiat, tuuleenergiat
Svaasimaa Kristo Pullerits Asukoht Väike merepiirita riik LõunaAafrikas Naaberriigid: LAV ja Mosambiik Pindala: 17 364 km² (sellega ollakse maailmas 157. kohal) Svaasimaa sümbolid Svaasima lipp Svaasimaa vapp Rahvastik 1,1 millionit inimest Peamised rahvusrühmad on svaasid (84%) ja suulud (10%) 26,1 % rahvastikust on nakatunud AIDSi Oodatav eluiga kõigest 32 aastat(madalaim maailmas) Mswati III Svaasimaa kuningas 44 aastane 14 naist ja 23 last Tema isal oli 70 naist, 210 last ja umbes 1000 lapselast Viimane Aafrika absoluutne monarh Umhlanga pidu Augustis toimuv festival Mitukümmend tuhat palja ülakehaga naist tantsib kuningale Kuningas valib endale välja ainult ühe naise 2005. aastal tantsis talle 50 000 naist Elu Svaasimaal Enamus rahvast elavad väikestes külades Mehed on mitmenaise pidajad Elatuvad põlluharimisest Külades puudub elekter ja veevärk Kliima ja maastik Asub lähistroop...
Orja eest pidi kahju hüvitama orja omanikule. Perekond oli patriarhaalne, abielu sõlmiti peigmehe ja äia vahel lepinguga, pruudi kaasavara kuulus naisele. Mehel võis olla mitu naist, naiselt nõuti monogaamsust. Abielurikkujaid ootas karistus. Linnaühiskond. Assüüri kuningad lõid alalise armee- kaarikud, jalavägi, raskeratsavägi. Religioon ja kultuur EGIPTUS Hieroglüüfid, tähistasid mõisteid, häälikuid. Kiri oli keeruline ja sisaldas ligi 1000 hieroglüüfi. Kirjaoskus oli privileeg ja kättesaadav 1% elanikkonnast. Kirjutusmaterjal oli papüürus, mida saadi papüürusetaime säsist. Kiri säilis tänu heale kliimale. Teadus. Arstiteadus- osavad kirurgid, silmaoperatsioonid Päikesekalender- esimesed kes tuginesid ajaarvamisel välja arvestatud päikeseaastale. Geomeetria- ehitustöödeks vajalik teadmine Kirjanuds- ,,Sinuhe jutustus" Jumalad- Ra- päikesejumal, maailma looja, Keskmise riigi ajal Amon ,kokku Amon-Ra, arvati, et vaarao oli Amon-Ra poeg
Eesti arengutaseme võrdlemine Soome ja Lätiga Kristo Martin Vinni 10A Inimarenguindeks · Aastatel 1990 1995 on Lätis IAI langenud, kuid nüüd on see tõusuteel. Riik on 43 kohal. · Eestis on 1990 1995 aastatel IAI vaikselt langenud, kuid nii nagu Lätiski, on see tõusnud päris kiiresti. Riik on 34 kohal. · Soomes on IAI juba 1980 aastast ainult tõusnud. Riik on 22 kohal Sisemajanduse toodang inimese kohta · Soomes on SKT pidevalt tõusnud. · Eestis on pärast 2008 aastat hakanud SKT langema. · Aastal 1995 langes SKT Lätis järsult, siis hakkas tõusma kuni 2007 aastani ning pärast seda on taas ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
