Järvamaa Kutsehariduskeskus Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kristel Eslas PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge.........................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Stephen Hawking'i panus füüsikasse referaat Koostaja: Stella Kruusimäe 10. klass Juhendaja: Marko Häelm 2015 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 KES ON STEPHEN HAWKING? ....................................................................................................... 4 ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA........................................................................................................... 5 ...
Viini klassikud Viini klassikuteks peetakse kolme heliloojat: Ludwig van Beethovenit, Wolfgang Amadeus Mozartit ja Joseph Haydn'i. Nad on kõik tuntud oma erakordse panuse eest muusika ajalukku. Kõik nad tegutsesid Viinis klassitsismiperioodil. Franz Joseph Haydn (31.03.1732-31.05.1809) oli Austria helilooja. Tema on kõige vanem Viini klassikutest. Teda peetakse sümfoonia ja keelpillkvarteti isaks, sest ta andis nende arengusse väga olulise panuse. Haydn sündis Unagri piiri lähedal Rohrau külas. Tema vanemad ei tundnud kumbki nooti, aga siiski meenutas ta tihti, et tema lapsepõlv oli rohkelt muusikat täis, sest lauldi palju naabritega ja perekeskis. Kui Haydni vanemad märkasid, et laps on muusikaliselt andekas, teadsid nad, et Rohrau külas tal tõsisemaid arenemisvõimalusi ei ole. Haydnite sugulane Johann Matthias Frankh, kes oli koorijuht, nõustus Josephi enda hoole alla võtma ja teda õpetama. Elu Frank...
docstxt/13173375139102.txt
Mustamäe College Tallinn's Seaplane Harbour Report Anna Elise Rohtmets G2K Tallinn 2010 Table of Contents 1. Introduction.................................................................................................3 2. History.........................................................................................................4 3. Early History...............................................................................................4 4. The Post-War Years....................................................................................5 5. Recent History.................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. 1.MAAVÄRIN! 1.1 Üldist maavärinatest Teadusaparatuuriga registreeritakse aatas umbes 6 000 maavärinat. Suurem osa neist on kas liiga nõrgad, et vähimatki kahju teha või toimuvad siis kusagil kõrvalistes piirkondades või merepõhjas. Umbes 1 000 aga tekitavad juba mõnesugust kahju, ning igal aastal tuleb ette 15 kuni 20 niisugust maavärinat, mis on piisavalt tugevad, et maapinda ja ehitisi lõhkuda, puid pikali tõugata ja hulgaliselt inimesi tappa. Ma...
Valdur Mikita (1970) on eesti kirjanik ja semiootik, kes on tegelenud oma nüüd lõpule viidud triloogias (,,Metsik lingvistika", ,,Lingvistiline mets", ,,Lindvistika") lingvistika ja metsandusega, aga eelkõige iseendaga. Subjektiivselt. Ta on pannud iseendale ka diagnoosi sündida introverdina tähendab otsekui rasket elukestvat puuet (Lindvistika, lk.53). Mikita on leidnud midagi, mis teda tõesti huvitab iseenda maailmatunnetuse. Kõlab enesekeskselt, kuid see ,,isekus" ei avaldu mitte niivõrd soovis silma paista või kuulsaks
mootorrattast, kui üks neist alt veab, ei ole võimalik kiirelt sõita. See ala vajab väga tugevat füüsilist vormi ja varustust, mis on kinnitatud ülemaailmse motospordi föderatsiooni poolt. Algselt soovisin oma uurimistöö teha motokrossist Raplamaal. Kuna aga Raplamaa motokrossi ajaloo kohta ei leidnud piisavalt materjali, siis otsustasin ühe osana tööst käsitleda motokrossi ajalugu ka Eestis. Kuna ise tegelen motokrossiga, siis tahtsin teada rohkem enda kodumaakonnas tegelenud motoklubidest, sõitjatest ja võistlustest. Olen jälginud motokrossi ja tegelenud sellega peaaegu 10 aastat, aga pole kunagi teadnud enda läheduses olevatest krossiradadest, siinsetest sõitjatest ega ka klubidest. Uurimustöö eesmärk on saada teadmisi Eesti ja Raplamaa motokrossi ajaloost ja selle sünnist. Uurimistöö tegemisel uurisin mitmeid erinevaid raamatuid ja kohaliku ajalehe artikleid, kuid põhiliselt sain motokrossi ajaloo kohta infot E.Kaldmaa raamatust „Krossirajal“
inspireerida edasiliikumist. Mina arvan, et kunstiajalugu peaks kunstnikule oluline olema, kuna see õpetab määratlema, vaatama ja hindama kunstiteoseid. Samas õpetab ka analüüsima erinevaid tehnikaid rahvaste kunstiväärtuste kaudu. Ning kunstiajalugu suunab huvi tundma kunstikultuuri edasiarendamise vastu. Ühesõnaga kunstiajalugu täiendab kunstniku teadmise pagast, et ta saaks luua kordumatu ja erakordse teose. Mina olen kunstiajaloo loengutega tegelenud gümnaasiumi kolme aasta jooksul. Ma olen ka reisinud ning tutvunud erinevate kultuuri väärtuste ja kunstimuusiumitega.
midagi. 7. klassi õpilastest 4 vastas, et tegelevad korvpalliga, 3 õpilast vastas, et tegeleb tantsimisega ja nendest 1 tegeleb ka võrkpalliga, 6 õpilast vastas, et tegeleb jooksmisega, nendest 2 õpilast käivad ka jalgrattaga sõitmas ja 1 neist tegeleb ka ujumisega, 6 õpilast vastas, et tegeleb kergejõustikuga ja nendest 2 käivad ka jooksmas. 9 õpilast ei andnud vastust. Küsimusele Kui kaua oled spordiga tegelenud? vastas 5. klassi õpilastest 1, et on tegelenud spordiga pool aastat, 3 õpilast vastas, et on tegelenud spordiga 4-5 aastat, 1 õpilane vastas, et on tegelenud spordiga terve elu ja 5 õpilast ei andnud vastust. 6. klassi õpilastest 7 vastas, et on spordiga tegelenud alates kooli minemise algusest, 2 õpilast vastas, et on tegelenud spordiga 3 aastat ja 4 õpilast ei osanud anda vastust. 7. klassi õpilastest 3 vastas, et on spordiga tegelenud eluaeg, 9 õpilast vastas, et on spordiga tegelenud umbes kuu aega, 4
Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, kuna see aitab hoida keha ilusas vormis ja samuti on see tervisele hea. Just nende kahe välja toodud punkti pärast teen ka mina sporti. Trenni tegemine on olnud mu kaaslaseks juba väikesest saati ja ma tõesti armastan seda. Kuid siiski, mida sportimine täpsemalt minu jaoks tähendab ? Paljud lapsed käivad trennides, kuna nende vanemad on neid juba väikesest peale sundinud. Ma olen samuti juba päris pisikesest peale spordiga tegelenud, kuid mitte kunagi ainult selle pärast , et vanematele meeldib. Tegevus peab ikka endale ka meeldima ja seda tuleb nautida. See on minu põhimõte sportimises. Nagu juba eespool sai mainitud, olen ma päris pikka aega tegelenud spordiga. Esimene trenn , kus ma tublilt kaasa lõin oli peotants. Sellega seotud mälestused on pärit lausa lasteaiaaegadest . Peale selle käisin ma mõnda aega Tartus vehklemistrennis ja Elvas show-tantsus. Viimane oli
Õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Ta on töötanud Vodja koolis õpetajana. Kristiina Ehin on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond. Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Tema abikaasa on muusik Silver Sepp Looming Kristiina Ehin on väljaandud nii erinevaid luulekogusid kui ka proosaraamatuid. Samuti on ta tegelenud tõlkimisega ning kirjutanud erinevaid artikleid. On tegelenud ka laulmisega Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Luigeluulinn Luuletused on jagatud nelja pealkirja alla. Luuletustel puudub enamasti pealkiri.
Minu käitumine ja kõnepruuk sõltub minu karakteri iseloomust ning huvidest. Päriselus mõjutab näitlemine ka minu sõprussuhteid ja pereelu. Saan kasutada erinevaid karaktereid probleemide lahendamisel ja enda parandamises. Näitlemine on see asi mis toob mulle tõelist rõõmu ja meelerahu. Töötades näitlejana ei peaks ma päevagi töötama, tehes seda mida ma siiralt armastan. Nii minu isa kui ka ema on tegelenud näitlemisega, kuid ei võtnud seda nii tõsiselt kui mina. Olen näitlemisega tegelenud peaaegu kuus aastat. See on mulle andnud õnne, rahu, oskusi, sõpru, julgust ning lähedustunnet oma emaga. Näitlemine on mulle andnud rohkem kui ükskõik mis teine tegevus. Minu üheks lemmik etüüdiks on kindlasti ,,Vanaema", milles olid tegelasteks muinasjutu kangelased. Tegevus toimus metsas, kus uuriti punamütsikese vanema kadumist
Retsensioon Käisin Saaremaa Kunstistuudio kunstigaleriis vaatamas Laura Arpo maalinäitust, mis kandis nime ,,Tantsija". Kuigi reklaamplakatitel oli kirjas, et näitus kestab vaid 12. jaanuarist kuni 20. veebruarini, käisin mina seda uudistamas veel 22. veebruaril. Kunstnik Laura Arpo on sündinud ja üles kasvanud Kuressaares, kuid 2004. aastast alates elab Tallinnas. Naine ise ütleb enda kohta nii: ,,Kunstiga olen tegelenud juba väiksest tüdrukust peale, nii kaua kui ennast mäletan". Näitus ,,Tantsija" on 26-aastase kunstniku esiknäitus. Selle peamiseks inspiratsiooniallikaks on naise keha ja tantsijad, eriti baleriinid. Kõik maalid olid tehtud akrüülvärvidega. Laura Arpo maalidel on kujutatud tantsijate graatsilist liikumist ning nende õrna figuuri. Mulle meeldis väga üks korralikult maalitud teos nimega ,,Hüpe", kus oli süsimustal taustal kujutatud ühte
Anu 53 1,64 20 Jah Tarmo 65 1,75 21 Jah Heindrik 69 1,8 21 Jah Kristjan 70 1,77 22 Ei Steven 71 1,78 22 Jah Toomas 64 1,65 24 Ei Jaana 60 1,7 21 Ei Imbi 55 1,61 21 Ei Tabelist järeldub, et spordiga tegeles 8 inimest ja ei tegelenud 11 inimest. Kaaluindeksiga 28-29 oli 3 inimest, kellest 1 tegeles spordiga. Ülekaalulised olid 7 inimest. Kuigi pajudel, kes spordiga tegelesid oli väiksem kehakaal, kui nendel, kes ei tegelenud spordiga, oli vahe siiski väga väike. Sellest võib järeldada, et lükkasin ümber hüpoteesi, kuna Ott, kelle kaalu indeks oli 29 ja kes oli ülekaaluline, tegeles spordiga. 5 KOKKUVÕTE
Dali hakkas oma loomingus kasutama ka tarbeesemeid. Ta andis igapäeva esemetest valmistatud objektidele kaugeleulatuvama funktsiooni. Esimesed sürrealistlikud esemed valmisid 1931.aastal. Dali loomingus on kajastatud ka Hispaania kodusõda oma koledustega. II maailmasõja ajal elas Dali USA-s. 1934.a. eemaldus sürrealismistja naases traditsioonilise kujutamisviisi juurde jäljendades vanameistrite ( Raffael, Millet) pildimotiive. Dali on tegelenud ka kinokunstiga. Tema esimene sürrealistlik film oli ,,Andaluusia koer"-see on film puberteedist ja surmast. Hiljem valmisid veel mõned filmid, mis olid tagasihoidlikumad. Tegutses ka teatriprojektides, tegeles fotograafiaga. Hilisemal eluperioodil ei tegelenud Dali eriti loominguga. Ta tegeles oma kodulinna muuseumi probleemidega. Pärast Gala surma arvas Dali, et on surematu. Dali suri 1989
2 kodukandi kodanikuorganisatsioonist essee. MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskus. Shalomi Abikeskus on kutsutud ellu selleks, et taotleda ühiskonna sotsiaalset ja vaimset tervenemist. Nende eesmärk on aidata abivajajaid vastavalt oma põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvalt. Soovitakse pakkuda abivajajatele kvaliteetset teenust. 20 aasta jooksul on nad tegelenud erinevate riskirühma kuuluvate inimeste abistamisega: Jaganud humanitaarabi Pärnu linnas ja maakonnas Korraldanud riskirühma perede lastele laagreid Abistanud tulekahjus kannatanuid mööbli, voodipesu, riiete, jalatsite, toidunõudega Pakkunud MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskuse poole pöördunutele vaimset ja moraalset tuge 1996 aastal alustatitööd puudust kannatavate perede lastega, millest on välja kujunenud Shalomi Lastemaja päevakeskus
Rebas, Aho. Eesti Elu. Eestlased väljaspool Eestit. Kommentaarid. 30.aprill, 2004. http://www.eesti.ca/kommentaar-eestlased-valjaspool-eestit/article27996 16 Lisad Lisa 1 Küsitlusankeet Millal lõpetasite Lustivere kooli? Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik) Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale? Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud? Millega tegelete/olete tegelenud seal? Kui tihti te külastate Eestit? Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama? Mida sooviksite Lustivere kooliperele? Mis on teie arvates Eesti asi? Kuidas on teil perega lood? Kas lapsi on jne. 17 Lisa 2 Tagasitulnud ankeedid 1) Anneli Rõuk (O’Brien) - USA Eestis lahkusin 1996 a pärast keskkooli lõpetamist ja asusin elamaLõuna Rootsi. 1998 a suundusin õppima ja elama USA-sse
E-post : [email protected] Pr Mari Maasikas Avalik Asutus 29.10.2012 Meretee 25 12345 TALLINN KAASKIRI Lugupeetud proua Maasikas Soovin kandideerida teie ettevõtte poolt kuulutatud ametikohale. Usun, et saan selle ametikohaga väga hästi hakkama. Olen eelnevalt tegelenud klienditeeindusega. Teen oma tööd südamest, hoolega ja korralikult. Kui teil tekib küsimusi, siis olen telefoni ja e-posti teel kättesaadav. Ilusat soovides Autori nimi
Baari ka ei kipu, kuna seal on elu kallis. Aga mis siis teha? Mida tuleks ette võtta, et veidikenegi huvitavam oleks? Järgnevas kõnes püüan juurelda selle küsimuse üle ning leida lahendeid. Esiteks arvan, et vastust ei tule otsida kaugelt. See peitub sinus eneses. Kui sul pole huvi, ei ole ka viitsimist. Seega tuleks kõigepealt tekitada huvi. Paljud käivad laulmas, tantsimas või võrgu- ja kossutrennis. Mina mitte, sest mul puudub nende tegevuste vastu huvi. Tantsimisega olen tegelenud - tean, mis toimub, tagasi ei lähe. Laulda isegi võiks, kuid ma arvan, et ma oskan piisavalt, et hümniga mitte hätta jääda või lõkkeõhtul "Õllepruulijat" kaasa joriseda. "Superstaari" saatesse niikuinii ei läheks. Võrk- ja korvpall mulle ka väga pinget ei paku, sest nendega olen samuti tegelenud. Võibolla kui korralikult mängida oskaks, erutaks rohkem. Kui kuhugi minna, siis minna jõusaali. Aga jälle probleem ei viitsi. Vaja kuidagi laiskusest üle saada
Erinevatel aegadel olid eri tööd. 1.1Firma üldandmed Juhataja:Andres Suitso Asukoht:Järvekalda 33,Harkujärve,Harku vald,Harjumaa As Ceres tegeleb nii aianduskeskuse ,haljastuse ning ka hulgimüügiga. As Cerese alla kuulub ka Ceres Hortus OÜ , mis tegeleb omakorda puukooli ning taimekasvatusega . Ceres Aianduskeskus on üks vanimaid aianduskeskuseid Eestis. Nad on istikute ja aiatarvikute müügi ning klientidega tegelenud nüüdseks 15 aastat. AS Ceres on maastikuehituse ja-kujundusega tegelenud alates ettevõtte loomisest aastal 1992.Selle aja jooksul on nad osalenud kas konsultandina või kujundaja-ehitajana sadade koduaedade ning ühiskondlike haljasalade rajamise juures. Sooritatud tööd · Taimede istutamine · Taimede puhastamine/hooldamine · Kastide voltimine · Riisumine · Rohimine
Janar Rückenbergi raamat „Sinu parim vorm jõusaalist“ on treenimise ABC igale jõutreeningu harrastajale. Seal räägitakse kõigest, mida vajalik, et olla heas vormis ja spordis edukas. Raamatus lükatakse ümber mitmed tervisespordiga seonduvad müüdid ja antakse head nõu alustajatele kui ka edasijõudnutele. „Sinu parim vorm jõusaalist“ on 2014. aastal valminud terviseraamat, mille autoriks on treener ja kulturist Janar Rückenberg. Mees on tegelenud jõusaali treeninguga peagi 20 aastat. Lisaks on Rückenberg õppinud kehakultuuri ja saanud kulturismi maailmameistrivõistlustel 3. koha. Raamatus käsitletakse väga palju erinevaid treeningualaseid teemasid. On välja toodud erinevad treeningkavad, räägitakse parimatest harjutustest, toitumisest, halbadest treenimisviisidest, erinevate treeningute vahekordadest, enesemotiveerimisest, rasvade põletamisest ja nii edasi. Kujunduse
2. Inimressursi puudus Pole aega selleks Tegeldakse mitme asjaga korraga Kiirustades tehtud vead Puudub inimressurss Töötajad on koormatud, vähene tööliste ressurss 5 Xxxx xxxx 3. Vähene koolitus Halb väljaõpe, ühiste eesmärkide mitte tundmine Ebakompetentsed töötajad Ei ole investeeritud väljaõppesse Puudub kompetents Ei peeta oluliseks infot 4. Juhid pole tegelenud probleemiga Ei ole juhatuse poolt määratud Ei ole teadvustatud probleemi Ei oska hinnata selle mõjusid Ei osata tahta mida pole Puudub korraldatus Puudub korraldatus Puudub korraldatus 5. Ei ole vahendeid, pole loodud kanaleid Ei ole ühtset süsteemi Puudavad ressursid, ei tähtsustata seadmete vajadust Tehnoloogia puudulikus Seadmete ebapiisav valmidus IT süsteemide ebakindlus IT puudulikkus 6. Inimesed ei saa omavahel hästi läbi Ei taheta mõne inimesega suhelda
Saamid Anna-Kristiina Kreemann 9.klass Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal Saamid räägivad saami keelt Keel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka Saamid on tegelenud kalapüügiga, karuslooma jahtimisega, lammaste karjatamisega, kuid enamasti põhjapõdra kasvatusega Saami rahvamuusika on isepärane joigude laulmine ehk joigamine (joitakse tavaliselt ilma saateta) Joigamine ilma sõnadeta laulmine (Näiteks) jo jee lo la joo je loo Saamide käsitöö, laulud, tantsud ja rõivastus on säilinud tänapäevani Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuur üle maailma ja kogunud kuulsust
Loovtöö otsustasin teha klassiõdede …….ja……., kes olid kohe nõus koostööga. Teemasid loovtöö jaoks otsides jäi …….silma liikumismängude teemaline kehalise kasvatuse tund, mida ta meile tutvustas ja üheskoos otsustasime valida selle teema. Tunni tegevusi oli klassiõdedega lihtne välja mõelda, kuna teadsime, millised mängud ja muud liikumisharjutused sobivad ja meeldivad esimese kooliastme õpilastele. Isiklikult olin loovtöö teemaga väga rahul, kuna olen ise tegelenud mitme erineva spordialaga (tantsimine, ujumine, sulgpall, korvpall, tennis, saalihoki, iluuisutamine) alates neljandast eluaastast. Loovtöös olid minu eesmärkideks end panna õpetaja rolli, valmistada ette ja läbi viia huvitav ja jõukohane tund, tunda vastutust ja juhendada kogu klassi tööd arusaadavalt. Olen tänulik………., et ta oli nõus olema meile juhendajaks. Tänan väga hea koostöö eest …...ja….... 3
ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) Pärast Tallinna Muusikakooli lõpetamist klassikalise kitarri erialal pühendus ta lautole ja teistele vanadele näppepillidele (theorb, barokk-kitarr). Ta on õppinud Leif Karlsoni (Helsinki) ja Hopkinson Smithi (Basel) juures. Ta on hinnatud ka basso continuo mängijana ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias klassikalistele kitarristidele generaalbassi ja lautot. Viimastel aastatel on ta tegelenud ka vanade löökpillide mängimisega, õppides seda Poul Høxbro (Taani) juures. Robert Staak on töötanud muusikatoimetajana Eesti Raadios ja aastatel 1991-1998 lautomängijana ansamblis Hortus Musicus. Programmid Rondelluse repertuaar koosneb nii vaimulikust kui ilmalikust muusikast, ulatudes gregooriuse koraalist armastus- ja joogilaulude ning tantsumuusikani. Sõltuvalt konkreetsest kavast koosneb ansambel kahest (lautolaulud) kuni kuuest
tehingu sõlmimiseni nimetatakse müümiseks. Minu jaoks on müümine protsess, mille läbi saab teha head. Seda teistele, kuid samal ajal ka endale. Ma arvan, et kõige tähtsam on endas selgusele jõuda, kas ma ikka tahan müügiga tegeleda või mitte. Paljud tegelevad sellega ainult sellepärast, et nii peab või nii saab. Mina olen endas selgusele jõudnud ja mina tahana müügiga tegeleda suuremas mastaabis ja rahvusvaheliselt. Eelnevalt olen tegelenud otsemüügiga ja teen seda ka praegu. See tähendab seda, et viin kauba kliendile sobivasse kohta talle sobival ajal ja kliendil on võimalus näha ja hinnata toodet. Alustasin müügiga tegelemist endale teadmata juba kuue aastasena. Müüsin auto rataste ilukilpe rehvi töökotta, et saada kommiraha. Samuti olen müünud näiteks palju erinevaid arvuteid. See on tehniline müük või teisisõnu tellimuste
Kõik lood on Hannah'i sulest. Sama aasta detsembris toimunud neli suurejoonelist kontserti koos sümfooniaorkestriga näitasid publiku vaimustust ning album nimega "Ballaadid 2" tõi Hannahile ,,Aasta Naisartist 2005" ning ,,Aasta Album 2005" tiitli. Kontserdi salvestus tuli esitusele Kanal 2 programmis 1. ja 2 jõulupühal. 2005. aasta novembris ilmus Hannah`i viies kauamängiv "Hannah Live", duubelkogumikplaat lauljatari parimatest lugudest. Kõikide nende aastate jooksul on Hannah tegelenud heategevusega, ta on kaasa löönud mitmetes projektides, aidates lastekodulapsi, kuulmispuuetega lapsi ning kaasa aidanud vastsündinuile vajavate aparaatidide soetamisele. Hannah on osalenud EMT jõulukampaania raames, andes panuse kontserdi näol, mille piletitulu jagati kampaanias osalenud valdkondade vahel. Hannah'i südames on erilisel kohal kodutud loomad, kelle abistmisega on artist tegelenud kaheksa aastat, olles üheks algatajaks loomade hoiukodude projektile. Lauljataril on neli
EESTI DRAAMATEATER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teatri ajalugu Kasvas välja Paul Sepa teatrikoolist aastal 1920 1937. aastal nimetatakse esimest korda Eesti Draamateatriks Teater on algusest peale tegelenud Tallinna kesklinnas 1930. aastatel hakati lavale tooma eesti kirjandusteoseid (Kitzberg, Vilde, Luts) Teater tänapäeval Eesti suurim sõnateater 37 näitlejaga püsitrupp, 4 koosseisulist lavastajat Aastas ligi 500 etendust Aastas ka üks lastenäidend Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
Organiseerimisvõimed: Olen jalgpalli koondise kapten koolis,serveri haldamise administraator ja üks aasta olen olnud õpilasnõukogus Tallinna Koplikoolis. Arvutioskus: Valdan arvutit heal tasemel: Word,Excel,Powerpoint,Circuit Maker,Photoshop,Eagle,Atmel Studio,Pony Prog. > Keeled: Eesti keelt ja vene keelt suhtlen vabalt.Valdan ka Inglise keelt suhtlustasandil. Meeldib suhelda inimestega,lahendan keerulisi olukordi,stressiolukorras oskan leida lahendusi.Olen tegelenud spordiga umbes kümme aastat,vabal ajal annan treeninguid lastele ja mängin hästi palju jalgpalli Päikest, Martin Ülikool
või kuulan muusikat, mis tuleb raadiost ja mida ka bussijuht ise kuulab. Koolis tavaliselt ei kuula ma muusikat, aga kui, siis väga harva. Õppides kodutöid, kuulan tavaliselt muusikat arvutist. Tavaliselt kuulan tänapäevast pop-muusikat, aga ka muid zanreid. Mul ei ole lemmikut bändi ega lauljat. Ma valin muusikat meloodia järgi ja tavaliselt on see positiivne, olgu see siis pop, rock või reggae. Ma ei ole otseselt tegelenud muusikaga ega mõne pilli mängimisega muusikakoolis. Algkoolis ma laulsin küll palju ernevatel pidudes ning aktustel : jõulupeol, kevadpeol, kooli sünnipäeval, emadepäeva ning isadepäeva kontserditel ja paljudel teistel üritustel. Ja muusika intstrumendist olen mängind ainult kannelt. Noorena puutusin ma palju rohkem kokku ise laulmise ja pilli mängimisega kui nüüd. Aga nüüd kuulan ise muusikat, ega esine enam ühelgil üritusel, sest mul ei ole enam lauluhäält.
Rosanna Lints on sündinud 5. mail 1995. aastal. Ta on eesti laulja, kes sai tuntuks saatest ,, Eesti otsib superstaari", milles ta saavutas kolmanda koha. Ta oli neljanda hooaja noorim esineja. Finaali sai ta läbi tütarlaste vooru, millesta laulis Christina Aguilera loo ,, The voice within". Ott Lepland Ott Lepland on sündinud 17. mail 1987. aastal. Ta on saate ,, Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võitja. Laulmisega on ta tegelenud juba lapsest saati, ta on osalenud saates ,, 7 vaprat". Peale laulmise on ta natuke tegelenud ka näitlemisega. Hiljuti osales ta saates ,,Laulupealinn", milles ta esindas Kärdlat ja saavutas esimese koha. Lenna Kuurmaa Lenna Kuurmaa on sündinud 26. septembril 1985. aastal. Ta on eesti muusik ja ansambli Vanilla Ninja liige. Bändis ta laulab ja mängib kitarri. Ta valiti Kroonika poolt 2006. ja 2008. aasta seksikaimaks naiseks. Laulmisega tegeleb ta juba 3
Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) loodi 1945. aastal Bretton Woods'is Ameerika Ühendriikides. Sestpeale on Valuutafond tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega. Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi eesmärgiks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi. IMF
Per aspera ad astra Lood eestikeelsed Ise kirjutatud ,,lähen ja tulen" Koosseis Maia Vahtramäe (vokaal) Jaanus Saks ehk Wild Disease (vokaal) Risto Vürst ehk Fate (vokaal) Kenneth Rüütli ehk Kenny (vokaal) Mark Eric Kammiste (kitarr) Robert Loigom (trummid) Meelik Samel (basskitarr) Solistidest Maia Vahtramäe Sündinud 20. oktoobril 1991 lõpetanud Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi Jaanus Saks e. Wild Disease Sündinud 11. veebruaril 1986 Ansambli asutajaliige Räppimisega tegelenud alates aastast 2000 Risto Vürst Sündinud 08. juulil1989 Liitus facebookiga 15. aprill 2010 Kenneth Rüütli Sündinud 28. oktoobril1990 Liitus facebookiga 10. aprill 2011 Mõned laulud ,,Meil on aega veel" ,,Lähen ja tulen" ,,Nii lihtsalt ei saa" ,,Tere tulemast" ,,Võta napsu,, ,,Psühh" ,,Ei salli vaikust" ,,Per Aspera Ad Astra" ,,Me Kohtusime" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Tallinn_%28ansambel%29 http://põhja-tallinn.ee/bandist/ http://www
KIRJANIKU LOOMING 4 4.KOKKUVÕTE 5 5.KASUTATUD KIRJANDUS 6 SISSEJUHATUS Koostasin referaadi Sven Kivisildnikust, mille eesmärk on uurida tema elulugu ja loomingut. Ta on tuntud ka kodanikunimega Sven Sildnik KIRJANIKU ELULUGU Sven Kivisildnik on sündinud 3.jaanuaril 1964 Rakveres. Kirjanikuametit pole ta pidanud kogu elu. 1993-1996 töötas ta ajakirjanikuna ajalehes Post ning on olnud koguni solist bändis nimega Whaw! Zaiks. Samuti on ta tõsisemalt tegelenud poliitikaga. (Vikipeedia, 2015) KIRJANIKU LOOMING Sven Kivisildniku raamatute hulka kuuluvad näiteks: „Märg Viktor“, „Dawa vita“ ja „Null tolerants“.(Vikipeedia, 2015) Kirjaniku kirjutamisstiili puhul on just kiidetud tema oskust pinget kasvatada ja kaasa haarama. Samuti on välja toodud tema innukust ja pühendumist oma loomingusse. („Sündmus koht“ lk 12) KOKKUVÕTE Kirjanikust nimega Sven Kivisildnik ei olnud ma enne referaadi alustamist midagi kuulnud.
Enesetutvustus Minu nimi on Janeli Aavik. Olen 19-aastane noor neiu ja elan Saaremaal. Olen siin elanud kogu oma elu. Ma armastan oma kodu, see on mulle kõige kallim koht, ning vabal ajal veedan meelsesti aega kodus. Kunstiga olen tegelenud juba väikesest tüdrukust peale. Kooli minnes läksin ka mitmesse kunstiringi ja hiljem olen käinud ka erinevates kunstikoolides. Eriti meeldib mulle teha asju ise, mitte teiste ettekirjutuste järgi. Olen säilitanud pea kõik oma tööd lasteaiast alates. Ma õpin Kuressaare Ametikoolis, dekoraator-stilisti eriala. Mulle meeldib Kuressaare Ametikool. Õpetajad on toredad ja abivalmid ning õpilased on seltskondlikud ja sõbralikd. Ametikooli õppima tulles lootsin saada palju uusi
Motivatsioonikiri Olen 21.aastane tütarlaps Tartust. Oman keskeriharidust majutusettevõtte juhtimise erialal ning kuna soovin õpingutesse jäävat pausi tegusalt ära kasutada otsin mõistliku palgaga tööd. Kuna tulevane õppekava ei ole veel täpselt teada, loodan leida kohta, mis sobiks hiljem ka minu kooligraafikuga (kord kuus nädalalõppudel). Rääkides pisut veel endast oleks minu elavale loomusele sobilik tegeleda lastega. Lastearmastus on mul olnud juba pisikesest tüdrukust peale ning olen saanud hoidmist ka sugulaste-tuttavate laste peal palju praktiseerida. Samuti olen olnud kasvataja abiks kahes Pärnu eralastehoius. Kuna olen ise aastaid muusikaga tegelenud meeldiks mulle põnnidega koos laulda, tantsida, näidelda jpm. Samuti pole minu puhul tegemist toas istuva ja arvuti/ telefoniekraani imetleva neiuga. Mulle meeldib palju õues jalutada, joosta, jalgratastega sõita, ning kui see probleeme ei tekitaks kaasaksin kõige sellega ka laps...
Ott Lepland Ott Lepland Ott on laulja ja laulukirjutaja. Sündis 17 mai 1987. Tuntuks sai ta saates Eesti otsib superstaari kus ta võitis kolmada hooaja. Lapsepõlv. Ta õppis Georg otsa nimelises muusikakoolis popjazzi ja käinud laulukooris WAF. Laulmisega on ta tegelenud juba väikesest saadik. Juba väiksena ilmus tal neli kassetti Lisaks laulmisele on ta ka õppinud klaverit Eurovisioon Aastal 2012 võttis osa Eurovisiooni lauluvõistlusest lauluga "Kuula". Finaalis saavutas kuuenda koha. Albumid Debüütalbum "Ott Lepland" ilmus aasta 2010. "Laulan ma sind" ilmus 2011. aasta lõpus. "Kuula" ilmus 2012. "Öö mu kannul käib" ilmus aastal 2012 detsembris. "Siinpoolne" ilmus 2015.
Leidsin Work.ee portaalist Teie kuulutuse, kus otsite oma firmasse müüjat. Soovin kanditeerida sellele ametikohale. Nagu Te võite minu CV-st lugeda, on mu eelnevad ametikohad olnud seotud inimeste teenindamisega ja müügitööga turvaettevõttes. Igapäevatöös on vaja läinud nii head suhtlemisoskust kui ka pingetaluvust. Minu tööülesanneteks on olnud vahetu klientidega suhtlemine, töö linna tänavatel patrullides. Klientide teenindamine selles mõttes et olen käinud ja tegelenud turvaettevõtte klientidega nende kodudes ja hooldanud turvasüsteeme ja pakkunud käitset varaste eest. Nende tööülesannete edukaks täitmiseks on vaja head empaatiavõimet, täpsust, ausust, pingetaluvust, kohusetunnet ning initsiatiivi-omadusi mis on mul olemas. Töökaaslaste arvates olen ma hea suhtleja ja hea juht nende ekipaazi. Olen kiire, sõbralik, rõõmsameelne ja abivalmis. Valdan eesti keelt kõrgtasemel. Oskan hästi inglise ja vene keelt ning soome keelt suhtlustasandil
Tervisliku eluviisi salanipid Aeroobika ja tantsutreener Janne Ristimets õpetab noortele tervislikku eluviisi ja õiget toitumist. Janne on väga energiline, Janne on sündinud 17. aprillil Kunstide Maja 1974 Pärnus. Ise on ta tegelenud tantsujuht. Ta annab nii tantsimisega alates 5. eluaastast. aeroobika kui ka tantsutunde. Tantsujuhtimist on õppinud Tema õpilased on öelnud, et ValgevenesVitebskis ning ennast Janne energia ja rõõmsameelsus täiendanud Viljandis Eve Noormetsa annab neile uut jõudu trenni loov- ja vabatantsu kursustel ning teha. Treener jagab tüdrukutele Tallinnas aeroobika kursustel.Praegu
tegemine, Ta vastab, et koopiate tegemine on ülemaailma kunstihariduse kõige tähtsam osa. · Oma eeskujuks Eestis peab Mart Sander juba ammu Eevald Okast. Mart on püüdnud järgida Okase maalimis stiile. Mart on öelnud, et tahaks Eevald Okast isegi enda õpetajaks, kui see oleks võimalik. · Mart püüab maalida erinevate tehnikatega, mis on pärit 19.sajandist. · Mart Sander pole õppinud maalimist, kuid on maalimisega tegelenud juba üle 30. aasta. Tähtsamaid teoseid "Saladuslik portree" "Pille Minevi portree" "Priimabaleriin Kaie Kõrbi portree" Minu arvamus Mart Sanderi teostest Minu arvates on Mart Sanderi teosed väga huvitavad. Mulle isiklikult meeldivad õlimaalid, ja Tema just õlimaale teebki. Kuigi Mart Sander pole kunstnikuna eriti tuntud, on ta mu lemmik,kuna Ta tegeleb veel muusikaga. Ja need kaks valdkonda on mulle lähedased.
Lendurid Parem polnud lugu ka lendurite treenimisega. 1939. aastani suudeti koolitada vaid umbes 300 uut sõjaväelendurit aastas. 1942.aastal jõuti 50 000 piloodini. Lennukitööstus Kui sõjaeelsetel aastatel toodeti USAs keskmiselt umbes 2000 lennukit aastas, siis 1942. aastal saavutati tase 4000 lennukit kuus. Lennukitööstusele hakkasid tellimusi täitma ka seni põhiliselt vaid autotööstusega tegelenud firmad nagu Ford, Packard, General Motors jne. Paljud lennukitehased organiseerisid improviseeritud tootmisliine. Käis palavikuline lennukitööstuse forsseerimine. Donald Blakeslee Teise Maailmasõja ajal oli üks kogenumatest ameerika hävituslenduritest. Sõjateed oli ta alustanud Kuninglike Õhujõudude koosseisus. Ta kogus enda ümber veteranidest eliiteskadrilli ning lendas koos nendega kõigil lahinglendudel. Seetõttu kogunes talle nii
Eugenia Modigliani. 11-aastaselt jäi raskesse pleuriiti, 14 aastaselt haigestus tüüfusesse. Palavikuuni – kunstnikukutsumus. Õ P I N G U D / PA R I I S I E L A M A ASUMINE Algasid Guglielmo Micheli joonistamise ja maalimise erakoolis – orienteeritud impressionismile. Scuola libera di Nudo /„Vaba aktikool“ . - Giovanni Fattori. Istituto di Belle Arti di Venezia - keskendus kunstiajaloo õppimisele, maalimisega ei tegelenud intensiivselt. Kolis Pariisi – teda kutsusid uued kunstistiilid. M O D I G L I A N I , KU I S KU L P T O R . Tutvus Constantin Brancusiga – tekkis huvi skulptuuride vastu. Tehnilised võimalused ei võimaldanud varem alustada. Legend – varastas kive metrooehituse ehitusplatsidelt. Pärast 1913.a ei tegutsenud – polnud tulus, asus tagasi maalikunsti juurde. E LU T E I S E M A A I L M A S Õ J A AJAL JA LÕUNA- PRANTSUSMAAL
Hook 1665.a täiustas mikroskoopi ja avastas sellega taime rakulise ehituse. 18 saj. suurim teadlane botaanika vallas oli Carl von Line. Mida ta tegi? Kaasaegse elusorganismide süstemaatika- ja taksonoomija rajaja. 19. Saj. uuriti täpsemalt eesti taimkatet ja taime kooslusi. Ja sündis Tänapäevase vaadete teoorja rajaja on inglane R.Hook. 20.saj teadus harud on …., biokeemia, … Nimeta kuulsaid eestlasi kes on taimedega tegelenud: Gustav Vilbaste,Viktor Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. Taimegeograafia -taimede paiknemine, erinevad kooslused (Ch. Darwin)
REFERAAT Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. Üldiselt võime nimetada maavärinat maakoore liikumiseks teine teise suhtes. Kui aga võtta sõna maavärin, kui seismoloogia mõistet siis on see seismeliste lainete põhjustatud maapinna võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks põhjustajaks on Maa sisepinged, teiseks on aga vulkaanipursete järgsed värinad, kolmandaks põhjustajaks on koobaste kokku langemine ning neljandaks võime eristada värinaid, mille põhjustajaks on inimtegevus. Antud referaadis tuleb juttu maavärinatest ning nende tekke...
„Jalgpall“ Joosep Hiob 8.klass Sissejuhatus Jalgpalli teema valisin ma sellepärast, et see mäng meeldib mulle ja olen ise jalgpalliga neli aastat aktiivselt tegelenud. Alates 2015.aasta septembrist käin treeningutel Võru jalgpalliklubis. See klubi asutati aastal 2000 ja tegevusaladeks on spordi harrastamine ja spordiürituste korraldamine. Jalgpalli ajalugu • Juba 3.-4. sajandil harrastati Hiinas tsu-chini või tsu chu nimelist mängu, mis olevat jalgpalli eelkäija, nii et tegemist on iidse spordialaga. • 1896. aastal sai Ateenas jalgpalli näha näidisalana. • Esimesed jalgpallireeglid pandi paberile Londonis 1863. aastal. Jalgpalli levik
millest kirjutab . Kõige enam paistab see välja luuletuses ,, Mu isamaa on minu arm " ja ,, Sind surmani " . Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodus meeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmeid tähelepanekuid. Üks ilusamaid loodusluuletusi on minu meelest ,,Sügis". Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Lydia Koidula on üks silmapaistvaim eesti nais egelasi, kes tänu oma tahtejõule on saavutanud selliseid tulemusi, millega igaüks hakkama ei saaks. Koidula luule on tundeküllane ja meeldejääv , see meeldibki mulle Koidula luules .
Joigamine Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus- või kunsthelisid. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri žanritesse. Traditsioonid Saamid on tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse ,et hoida side rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud
Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 533) Vilju Lilleleht (sünd. 16. september 1939) Ta pn Eesti orintoloog, linnuökoloog ja looduskaitsja, bioloogiakandidaat (1972). Lõpetas 1963 TRÜ. Aastatel 1965-1970 töötas Tartu Riikliku Ülikooli meditsiini kesklaboratooriumis ja 1993-1998 Tartu Ülikooli zoloogia ja hüdrobioloogia instituudis. 1970 alustas tööd EMPÜ zoloogia ja botaanika instituudis. Ta on uurinud lindude ökoloogiat, levikut, etoloogiat ja tegelenud nende kaitse korraldamisega. Samuti tegelenud teoreetilise bioloogia ja neurokeemiaga. Populariseerinud loodusteadusi ja looduskaitset, toimetanud teadusväljaandeid. Koostanud ja toimetanud ,,Eesti Punast Raamatut" (1998). Aastatel 1991- 2000 oli Lilleleht Eesti Orintoloogiaühingu liige ja 1999. aastast auliige. 1985. aastast on ta Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liige. Lilleleht on 1991. aastal asutatud Eestimaa Looduse Fondi asutajaid. 1994
Myrdene Anderson – ameerika antropoloog, lingvist ja semiootik. Huvitus süsteemidest, teaduslikest ja semiootilistest lähenemistest inimese sotsiokultuuri mõistmiseks. Marginaalsuse etnograafia. Asutajaliige Rahvusvahelise biosemiootiliste uuringu ühingu. Kirjutas doktoritöö saamide etnoökoloogiast, see oli seda teadusharu rajavaid uurimusi John Deely – ameerika semiootik ja filosoof, ameerika semiootika üks liidreid. Tegelenud semiootika ajalooga ja semiootika filosoofiaga. Uurinud ka märkide rolli esemete ja objektide vahendamisel. Ta on jõudnud seisukohale, et kogemus ise on dünaamiline struktuur, mille elemendid vahetavad aja jooksul oma rolle ja positsioone. Esitanud filosoofia ajaloo käsitluse märgi mõistmise ajaloo kaudu. Joseph Ransdell – USA filosoof ja semiootik. Uuris Peirce’i töid. Uuris filosoofia ajalugu ja tähenduseteooriat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
