Tööjaotus- töö jagunemine erinevateks töö liikideks. Rahvusvaheline tööjaotus- riikide majanduse spetsialiseerumise sellise toodangu valmistamisele , mille tootmise kulud on suhteliselt väikesed ja mida suuudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsmealt kui samade kuludega teistes riikides; territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm Korilus marjade, puuviljade, seente , seemnete, juurte, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks, see on inimkonna vanim elatusviis. Elatusmajandus selline majandamisviis, kus kõik olulised hüved toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel ja ka tarbitakse ise. Varaagraane tootmisviis- tekib seoses loomade kodustamise või põlluharimisega ning esineb kahes peamises vormis;rändkarjanduse või alepõllundusena. Hilisagraarse tootmisviisi tehnoloogiline alus on taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Iseseisev industriliseerimine riigi industrialiseerimine omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega
toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on suhteliselt väikesed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui samade kuludega teistes riikides; territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. 1.3.2. Traditsioonilised tootmisviisid · KORILUS marjade, puuviljade, seente, seemnete, juurte, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks; see on inimkonna vanim elatusviis. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimesega kogukondi, kes on isegi üksteisest majanduslikult isoleeritud. Nad ei vaja raha ning neil pole ka tööstust. · TRADITSIOONILINE TOOTMISVIIS kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Asju tehakse sellepärast, et neid on tehtud juba aastasadu. Traditsioonilised tootmisviisid on vara- ja hilisagraarne tootmisviis. Seda tootmisviisi rakendatakse elatusmajanduse puhul.
Primaarne tootmine nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus, karjandus, korilus; Sekundaarne tootmine millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused, autod vms Kolmanda astme tootmine tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel 66. Mida tähendab elatusviis? "Elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks Esimene elatusviis: korilus. Edasi jahindus, karjandus, aiandus, põllundus ja tööstus. Teenindus. 67. Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll
Primaarne tootmine nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus, karjandus, korilus; Sekundaarne tootmine millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused, autod vms Kolmanda astme tootmine tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel 111. Mida tähendab elatusviis? "Elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks. Esimene elatusviis: korilus. Edasi jahindus, karjandus, aiandus, põllundus ja tööstus. Teenindus. 112. Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks: primaarne, sekundaarne ja kolmanda astme tootmine)? Näited, kas kultuur, religioon nt mõjutavad? a
pole mitte eri siltidega varustatud samad maailmad, vaid eraldiseisvad maailmad. 3.4. Kirjelda palun kultuuri arengut lihtsalt keerulisele, tuues välja kultuuri- ja nendega haakuvate ühiskonnatüüpide omapärad. Kultuure võib reastada vastavalt eri elementide (tehnoloogia, teadmised, mateiaalse kultuuri tase ning sotisaalse struktuuri keerukus) arenguastmele alates lihtsaimast ja lõpetades kõige keerulisemaga. Kultuuri tüüp: kirjaoskuseelne. Elatusviis: korilus, küttimine, karjatamine, aiandus, maaviljelus. Elatuti korilusest. Arenesid välja jahindusühiskonnad - mitu pere, naised korilus, mehed jaht, saaki jagati, see sidus. Jäädi paiksemaks. Karjakasvatus tõi loomatalituse, -kasvatuse, aianduse, maaharimise ja saagikogumise. Asumid suurenesid, õpiti naabritelt. Kultuuri tüüp: ajalooline. Elatusviis: maaviljelus, tööstus. Hakati maad harima. Tekkis kaubavahetus, saagi hoiustamine. Vajadus numbrisüsteemi ja kirjakeele järele
Sekundaarne tootmine millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused, autod vms Kolmanda astme tootmine tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel 62. Mida tähendab elatusviis? "elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks 63. Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll. Kapitalism on majandussüsteem, kus maa ja muud varad on eravalduses ja kaupade ning teenuste
Tootmine jaguneb omakorda: Primaarne tootmine nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus, karjandus, korilus; Sekundaarne tootmine millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused, autod vms Kolmanda astme tootmine tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel 62. Mida tähendab elatusviis? "elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks 63. Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll, tootmisvahendid (maa, vabrikud, teadmised, ettevõtted) eraomanduses ja neid kasutavad omanikud endale kasumi teenimise eesmärgil.
Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, lei...
ühine väljasõit. Filmis on näha ka käitumisreegleid, milleks on ülikonna ja lipsu kandmine külastades surnuaeda, tüdruksõbra tutvustamine oma isale ja käe tõstmine loengus, kui soovitakse esitada küsimust. Omamoodi käitumisreeglina võib võtta ka õhtusöögi ajal telefoniga rääkimist, mis polnud teiste silmis viisakas. Tabuks peetakse filmis Tyleri suitsetamist ja alkoholi tarbimist. 2.2 Majandus Filmis kajastatav elatusviis on teenindus. Draama "Mäleta mind" tegevus toimub 21. sajandil, 2001. aastal, seega on tegemist kolmanda astme tootmisega. Perepea Charles on ärimees, mis tähendab, et tema eriala on seotud tasuliste teenuste pakkumisega ja informatsiooni vahendamisega. Filmis on võimalik eristada ka retsiprooksuse reeglit, mis tähendab kingituse saamise korral millegi samaväärse hiljem tagasiandmist. Seda väidet illustreerib stseen, mil
PRAKTISEERIDA. KARISMAATILINE JUHT. LÜHIAJALISED. ERINEVALT KIRIKUTEST JA DEMONINATSIOONIDEST ATRAKTIIVSED EELKÕIGE MARGINALISEERUNUD GRUPPIDELE. NT JEHOOVA TUNNISTAJAD. KULTUS RELIGIOOSNE ORGANISATSIOON, MIS TÄIESTI VÄLJASPOOL ÜHISKONNA TRADITSIOONE, VÄÄRTUSEID JA NORME.KARISMAATILINE LIIDER, KES KUULUTAB TÄIESTI UUT ELAMISVIISI. SAMAS ISLAM, KRISTLUS KUI KAUAPÜSINUD RELIGIOONID ON ALGUSES OLNUD KULTUSE TASEMEL 113. Mis on elatusviis? "elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks 114. Millisteks peamisteks osadeks jaguneb majandus (tootmine, jaotus, tarbimine)? MAJANDUS ON KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMINE (TOOTMINE ON INIMTEGEVUS, MILLE TULEMUSEL TEKIB TOODE, MILLEL ON TARBIJA. TOOTEKS VÕIB OLLA KA TEENUS, TEOS, ETENDUS JMS.), VAHETUS,
hierarhilist korda. Erinevate sündmuste üheaegse kujutamisega näidatakse aja ja põhjuslike seoste kadumist kontaktis taevaga.), teater ja filmikunst (,,Kristuse kannatused", ,,Da Vinci kood" jne). 109. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? Sekulariseerumine on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendumine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste ja institutsioonidega. 110. Mis on elatusviis? (Grete M) "Elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks. 111. Millisteks peamisteks osadeks jaguneb majandus (tootmine, jaotus, tarbimine)? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. · Tootmine Inimtegevus, tulemusena tekib toode, millel on tarbija. · Jaotus Aluseks sotsiaalsele stratifikatsioonile.
säilitatakse või muudetakse perekonna majanduslikku ja poliitilist seisundit. Seal kus funktsionalistid näevad peresuhete loomises kogukonna tugevdamist, näevad konfliktiteoreetikud tegelikult vaid erinevust ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata. 78. Mis on elatusviis? viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks 79. Millisteks osadeks jaguneb majandus ning kuidas on erinevad osad seotud ühiskonna sotsiaalsete faktidega? Tootmine- inimtegevus, mille tulemusel tekib toode (teenus, teos, etendus jms), millel on tarbija. Jaotamine ja vahetus Tarbimine- kuidas ühiskonna liikmed kasutavad saadaolevaid kaupu ja teenuseid. 80
Nt kasvab tööstus kokku elamurajooniga. Kui see protsess on enamvähem lõppenud, on toimunud: · Järgnevus ehk üks tegevus või inimgrupp on asendanud teise. 105 15. MAJANDUS JA TÖÖTAMINE 15.1. Majandussüsteemide päritolu · "elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks · Esimene elatusviis: korilus. Edasi jahindus, karjandus, aiandus, põllundus ja tööstus. Teenindus. · Areng lihtsalt keerukamale süsteemile, suurem tööjaotus ja spetsialiseerumine, energia efektiivsem kasutamine ja ühinemine teiste ühiskondade majandussüsteemidega · Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine Majandussüsteemi osad: tootmine Tootmine on inimtegevus, mille tulemusel tekib toode, millel on tarbija. Tooteks võib olla ka teenus, teos, etendus jms.
metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid. Maa ajaloos on jääajad vaheldunud jäävaheaegadega. Korilus- Korilus on marjade, juurte, puuviljade, seente, seemnete, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks; see on inimkonna vanem elatusviis. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.Ajalooline aegalgas pärast esiaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Tsivilatsioon -Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - ''kodanikesse puutuv, kasulik"
esimeheks sai talunik Kristjan Kivimaa, kes oli selles ametis kolm aastat, kuni ta loomade söödapuudusel hukkumise tõttu tagandati. "Lootuse" esimeseks raamatupidajaks oli arg ja kõhklev A. Jänes, kelle bilansid ei klappinud iialgi. Külas oli veel teinegi kolhoos nimega "Harala Täht", mille esimeheks oli pikka aega Harald Nõu. Haralas oli ka sovhoos, mis andis tööd paljudele. Kolhoosid ja sovhoosid sidusid inimesed paratamatult tihedalt maaga. Põllupidamine oli tollal tähtis elatusviis, kuigi sageli tehti seda pigem riigi heaks. Mitte kõik ei pruukinud leppida pealesunnitud korraga ja loomade loovutamisega kolhoosidessesovhoosidesse. Nii võib näiteks tuua Peeter Otsa, kelle poeg sõdis kolm aastat Venemaal ja tagasi tulles oli kadunud kogu eestimeelsus, mida talle kodus oli süvendatud. Peeter Ots ei suutnud mõista, miks pidi poeg tema ruuna kolhoosi viima ja miks talle kolhoos nii väga meeldis. Halba suhtumist nõukogude võimusse väljendasid ka metsavennad. Nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
