1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul
1904 sai Päts Tallinna abilinnapeaks. 1901 olid eestlased võimule tulnud Valgas. Johannes Märtson- esimene Eestlasest linnapea. ,,Teataja" ei eitanus sotsiaalset ebavõrdsust. ,,Teataja" toetajad: Põhja-Eesti talupidajad, Linnaharitlased, Linnakodanlus, Töölised. 3.Sotsiaaldemokraadid 19.saj lõpul. Eestisse saabus mässumeelseid üliõpilasi ja töölisi mujalt Venemaalt. Sotsiaaldemokraatide ideed: Ühiskonna hädade põhjuseks on see, et tootmisvahendid kuuluvad väiksele osale ühiskonnast. Tööliste olukorda saab parandada kui töölised võtavad tootmisvahendid enda kätte. Rahvus ei omanud mingit tähtsust. Sotsiaaldemokraatide toetajad: Töölised, Üliõpilased, Gümnaasiumiõpilased, Noored naisharitlased.
müüdi kaupa 6400 6800 6200 19400 kauba müügist 5120 4080 4960 14160 kauba müügist 2 1280 2720 sissetulek 11520 10880 11160 33560 väljaminek -5017 -5017 -5017 -15051 II INVESTEERIMINE osteti tootmisvahendid -2400 -2400 sissetulek 0 0 0 0 väljaminek -2400 0 0 -2400 III FINANTSEERIMINE saadi laenu -4200 -4200 tasuti intresse laenujäägilt -490 -595 -1085
See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes Sotsiaaldarvinism Tänapäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid Organism ja ühiskond ORGANISM –rakk, kude, skelett, vereringe, närvisüsteem, toitumine ÜHISKOND – inimene, grupp, tee, ehitised, hüvede jaotus, käskuste, majandus Materialism Elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Ühiskonna osad Baas 1. tootmisvahendid – inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted – tootjate vahelised suhted o tööjaotus o kasumi jaotus Tootmisvahendid + suhted = tootmisviis Pealisehitus - seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid Igas ühiskonnas on - Tootmisvahendeid omav klass - Tootmisvahendeid mitteomav klass Kapitalistlikus ühiskonnas: - Kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad,
kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada. K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega).
vahelises suhetes. Tänapäeval mõistetakse seda eelkõige sõimusõnana, rassistlik. · Karl Marx - kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog. Töötas koos Engelsiga. Materialism elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse. Majandus(baas) määras ära teised ühiskonna osad. Ühiskonna osad Marxi järgi: a) Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted tootjate vahelised suhted see paneb paika tööjaotuse ja ka kasumijaotuse Tootmisvahendid + suhted= tootmisviis. b) Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ning tootmisvahendeid mitteomav klass. · Kapitalistlikus ühiskonnas : a) kapitalistid (kodanlus) : omavad tööriistu, maad, kapitali
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni.
kommunistlikke parteisid ning mille lõppeesmärk oli maailmarevolutsioon 12) SÕJAKOMMUNISM – oli Nõukogude Liidu majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1921 13) NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. 14) KULAK – nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand KOMMUNISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1917-1991 Põhiseisukohad: 1. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. 2. Kõik inimesed on võrdesed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 3. Pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Diktaatorite ümberkorraldused: 1.Panus tehti suurtööstuse eelisarengule – industrialiseerimisele ning ühteaegu loobuti 1928. Aastal NEP-poliitikast. 2
eeskuju haarama kapitalistidelt võimu ja kehtestama proletariaadi diktakduuri 2)tuleviku ühiskond on külluse ühiskond, 2)tuleviku ühiskond on klassideta ühiskond, kus keegi pole vaene ning puudub kus kapitalistid on hävitatud ning puudub ebavõrdsus ebavõrdsus 3)tootmisvahendid on ravha ühisomandiks 3)tootmisvahendid on riigi omad 4)kõik peavad käima tööl 5)valitseb plaanimajandus 13. Milline oli marksistide loosung? Selgita selle mõtet. Kes oli loosungi autor? ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" loosungi autoriks oli Karl Marx ning see tähendab 14. Mida leiutasid A. Volta, M. Faraday, Th. A. Edison, W.Röntgen, S. Morse, G. Bell, R.Diesel, C.Benz, J. Watt, R.Fulton, G.Stephenson. · A.Volta patarei · M.Faraday elektrigeneraator, elektrimootor · Th.A
Sotsiaaldarvinism- tänapäeval on see sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid. Karl Marx · Kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog · Dialektiline materialism Materialism- elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted,soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse. Majandus(baas) määrab ära teised ühiskonna osad(pealisehituse) Ühiskonna osad · Baas 1. Tootmisvahendid- inimesed,tööriistad,maa,kapital,teadmised 2. Tootmissuhtes-tootjate vahelised suhted- Tööjaotus, kasumi jaotus Pealisehitus-seadused,kunst,reigioon,poliitika Tootmisvahendid ja suhtes=tootmisviis KLASSID · Igas ühiskonnas on: -tootmisvahendeid omav klass - tootmisvahendeid mittevahendeid klass · Kapitalistlikus ühiskonnas: -kapitalistid(kodanlus): omavad tööriistu,maad,kapitali -töölised(proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine
Itaalia sisepoliitika 1922-1939 Koostas Karl Olaf Kolla Ta sündis 29 juuli 1883 Suri 28 aprill 1945(ta lasti maha kommunistlike partisandide poolt) Ta oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922-1943 Benito Amilcare Andrea Mussolini Itaaliat valtises Mussolini koos Fasistliku parteiga aastail 1922-1939 Valitsus *Mussolini ja fasistlik partei lubasid itaallastele uut majanduslikku süsteemi korporatismi.Korporatism oli sotsialismi edasiarendus uueks majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. *Itaalia koloniaalekspansioon Etioopiasse aastal 1936 avaldas negatiivset mõju Itaalia majandusele. Itaalia Ida-Aafrika koloonia eelarve 1936.-37. eelarveaastal nõudis Itaalialt 19,136 miljardit liiri kolooniale vajaliku infrastruktuuri loomiseks. Sel ajal oli kogu Itaalia aastatulu vaid 18,581 miljardit liiri. Majandus Fasistlik valitsus kehtestas Itaalias range hariduspoliitika eesmärgiga
KAPITALIRESSURSID: tööriistad,hooned,rahalised vahendid(investeeringud) ETTEVÕTLIKKUS: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineeria Majanduse põhiküsimused : 1.Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid: NATURAALMAJANDUS: ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud. Nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub, valvates muuhulgas ausa konkurentsi järele. ,,nähtamatu käsi"- vaba konkurents ressursside kasutamise eesmärgil.Nõudmine,pakkumine koosmõjul, hinnad, mida tarbija on nõus maksma ja ettevõtja tootma.
Ideoloogiline- Ideoloogiat väljendav. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine Inflatsioon- Raha ostujõu langus ja hindade tõus Integratsioon e lõimumine- riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö Julgeolekuorganid- Nõukoguliku võimustruktuuri luure- ja repressiivorganid, nõukogude vägivallapoliitika elluviijad. Koalitsioonivalitsus- Erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoos- Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Kolmas maailm- Külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka.
mingit kindlat arvamust Intervetsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt; igale ettevõttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervisehoiu-, teadus- ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine e kolhoseerimine- talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand Kolmas Riik- natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870.a ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa
1. Nimeta 20. sajandi tähtsamad vägivallateooriad. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism ja mauism. 2. Kes olid kommunismi ideoloogid? Karl Marx Friedrich Engles 3. Selgita lühidalt, milles seisneb kommunistliku teooria sisu? Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 4. Milliseid vaateid propageeris fasism? Fasism propageeris kollektiivsust , taotles kõva korda ja kindla käega juure, rõhus itaallaste rahvuslikule uhkusele ja sisaldas patriarhaalseid jooni 5. Kes oli fasistide juht? Benito Mussolini 1922 6. Selgita natsionaalsotsialismi põhimõtteid. Rahvas on tähtsam nii üksikisikust kui ka riigist.
kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat);7% väikeettevõtted (10-49);< 1% keskettevõtted (50- 249);0,2% suurettevõtted (250+) Richard Cantillon-Cantilloni järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. Schumpeter-ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. Ettevõtjale on iseloomulik oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat. “Loov hävitus-Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid
pakkumise turul. Natsionaliseerimine - riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara. Eesti ajaloos toimus laialdane riigistamine Eesti okupeerimise ja annekteerimise järel Nõukogude Liidu poolt 1940.1941. aastal. Kolhoos - oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhiti kolhoosi samuti riiklikult, ehkki pisut vähem kui sovhoose ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil kolhoosi liikmel paremini elada kui samasugust tööd tegeval sovhoositöötajal. PTG õpetaja: V. Uussaar
· Sõjakommunism kodusõja eelne poliitika · Uus majanduspoliitika kodusõja järgne poliitika, vabam kui sõjakommunism · Industrialiseerimine suutööstuste eelisareng · Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. · Kollektiviseerimine eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse · Kolhoos põllumajandusettevõtte võte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühiomand. · Gulag vangilaagrite süsteem · Kulak rikas talupoeg · Duce itaalias juht · Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis tuleb arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine Saksa Keisririik, ning kolmas Hitleri juhitud Suur Saksamaa · Mein Kampf raamat mille Hitler kirjutas vanglas olles, seal oin kirjas tema põhimõtted · Füürer juht saksamaal · Gestapo riiklik salapolitsei
erinevates majandussektorites 3 majanduse struktuur 4 energia tarbimine 5 sotsiaaldemograafilised näitajad II 1)kõrgelt arenenud põhja riigid: USA, Kanada,Austraalia,Jaapan,Iisrael,peaaegu kõik Euroopa riigid 2) arengumaad:Aafrika, riigid Aasias ja LõunaAmeerikas. III maailmamaj kujunemine agraarühiskonnast infoühiskonnani: üks tähtsamaid aluseid on olnud erinevate tootmisviiside vaheldumine *agraarühiskondpõllumaj on tähtsaim haru, algelised tootmisvahendid, üksikute kaupade vahetamine piirkonniti, elatusmajandus. Tootmisviisid: 1)korilus 2)taimekasvatus 3)põlispõllundus, loomakasvatus. *industriaalühiskondtehnoloogilised uuendused, masinate kasutusele võtt, transpordi areng. *iseseisev industrialiseerimineindus omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega * sõltuv indust koloniaalsüsteemi teke osaline
väikefirmasi. plaanimajandus - Majanduse planeerimine 5 aasta kaupa. Majandust juhatatakse tsentrist. Lenin - Oktoobri revolutsiooni läbiviija, sotsialistliku vabariigi väljakuulutaja. Suri 1924.a. raskesse haigusesse. 1921. taandati ta poliitiliselt areenilt. Stalin - Pärast lenini surma valitses NSVL liidus läbi ühiskondliku võimu. (1927) massirepressioon - Teisitimõtlejad ( stalini ajal ) küüditati Siberisse või lasti maha. kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. 7 paragraaf fascia - ühtsuses peitub jõud benito Mussolini - fasistliku partei liige. Teda nim. juhiks e. duce-ks. sündis 1883. aastal sepa peres. Lapsepõlv möödus vaesuses, ei saanud väga head haridust, õppis kirikukoolis ja keskkoolis. See andis talle võimaluse ise õpetada. fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhikultus, militarism ja rassism. fasistid - kandsid musta riietust. (mustsärklased)
Mussolinile anti kuninga õigused. Majanduses vähendati tööpuudust ja ettevõtted läksid riigi kontrolli alla. Majanduspoliitika. NEP-taastas kauplemise vabaduse, kehtestas maksud. Plaanimajandus-riik kontrollis ettevõte arengut. Ettevõtetele ja asutustele koostati kohustuslik plaan. Tööstuse eelisarenemine-industrialiseerimine, loobuti NEPist, riik pidi muutuma tööstuslikuks. Kollektiviseerimine-kolhoseerimine, koguneti põllumajandusettevõttesse, milles tootmisvahendid olid liikmete ühisomandid. Näited vägivallapoliitikast - viljavarude varjajad said surmanuhtluse. Inimesed sunniti vägivallaga kolhoosidesse. Stalin - kommunistliku partei peasekretär. Ta tõrjus konkurendid eemale ning asus võimule. Ta arreteeris poliitilised vastased ning surus maha teisitimõtlemise. Kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadidiktatuuri kehtestamise abil. Kommunismi eesmärk on klasside ja eraomanditeta ühiskond.
Ning elu maal on välja suremas. Ma ei usu, et maaelu mudel peretalud pluss ühistud, oleks enam võimalik. Selleks oleks vaja väga kardinaalselt muuta Eesti maaelu. Ning minu silmis pole see enam võimalik. Rong on juba läinud ning me oleme sellega hiljaks jäänud. Sellega tehti küll algust Eesti taasiseseisvumise algul. Kuid siis läks asi käest ära. Riik oleks pidanud väiketalunikke rohkem toetama. Ellu jäid ainult suured ja tugevad. Praegu on maa, mets ja tootmisvahendid suurkapitali omandis. Paljude ettevõtete omanikud on hoopiski välismaalased. Ning kõik kasum läheb seega ka Eestist välja. Eestlasele meeldib küll elada maal oma majas. Kuid see on võimalik inimestel, kes teenivad linnas head palka. Või käivad pereisad tööl välismaal. Neid peresid on äärmiselt vähe, kes tulevad maale elama ja hakkavad tegelema talupidamisega. Olen siiski arvamusel, et jätkub ultraliberaalse mudeli kujunemine.
mis tahes tööstusi ning sedaviisi ei jäta mingit tähelepanuväärset kohta enam kapitalistidele Briti ühistegevuse alused Ühistegevuse eesmärgiks on nende järgi olemasoleva sotsiaalse ja majandusliku korra põhjalik muutmine. Peamiseks vahendiks loetakse seejuures ühistut Ühistegevuse puhul ei oodata riigilt muud kui tegevusvabadust ja mittevahelesegamist. Samuti ei soovita riigilt ei materiaalset ega ka juriidilist toetust ning ka maa ja muud tootmisvahendid peavad jääma eraomandisse Tänan kuulamast !
· Spetsialistil laiapõhjaline ettevalmistus, põhioskused, mida saab loovalt rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes · Oht keskkonnale näiteks geneetiliselt muundatud toiduained · Eetilised probleemid kloonimine Tööstusühiskonna teoreetikud: Adam Smith · Vabaturumajandus · Väärtusi loob majanduses inimtöö · Turg reguleerib majandust, riik ei tohi sekkuda · Vabakaubandus Karl Marx · Kapitalistlikus ühiskonnas tootmisvahendid ja toodan on kapitalistide e kodanluse eraomand, töölised müüvad oma tööjõudu neil poleomandit · Klassivastuolud viivad revolutsioonini · Kapitalistliku tootmise põhijooned: vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis Max Weber · Protestantlikes maades arenes majandus kiiremini · Protestantlus soosib turumajandusega sobivate iseloomujoonte: töökus, kokkuhoidlikkus, arvepidamine kujunemist
Riigikogule osa riigivalitsemises piirdub Täidesaatev võim esindusfunktsiooni Valitsusele täitmisega Kohtuvõim Riigikohtule Täidesaatvat võimu juhib Riigipea on president peaminister Kõrgeim võim kuulub rahvale Omandisuhted Eesti Rootsi Omandisuhete muutused ja Rootsi põhilised tootmisvahendid muudatused on tekitanud kuuluvad üksikisikutele või suurenenud vajaduse eraettevõtetele. tööstusomandi kaitseks. Turvaja teenused hõlmavad igasuguseid patendialaseid teenuseid, kus patendivolinikud aitavad koostada litsensilepinguid Annavad klientidele nõu kaubamärkide registreerimise ja leiutiste patendeerimise taktika ning strateegia küsimustes kaitsevad kliendi huve apellatsioonikomisjonis, kohtus jm.
1. Mis on kommunism See on ühiskonnavorm, mille puhul tootmisvahendid kuuluvad rahvale ning kehtib põhimõte Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. See on teooria, ühiskondlik liikumine või poliitiline süsteem, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917 aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2. Kuidas on see tekkinud?
*1930. a - 1941. a - Nõukogude Liidu valitsusjuht Molotov *1940. a - kandis vangilaagrites (GULAG) karistust 1,7 milj vangi Interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Plaanimajandus - majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine e. kolhoseerimine - talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks Industrialiseerimine - suurtööstuse arendamine Kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand FASISTLIK ITAALIA *1921. a fasistliku partei võit valimistel *1922. a Mussolini peaministriks *1925. a üheparteisüsteem *1931. a Etioopia vallutamine *1936. a Berliini-Rooma telg koalitsioonivalitsus - mitme erakonna esindajatest koosnev valitsus Võitlusliit (fasistid)- Rahvuslik Fasistlik Partei - Benito Mussolini (rahvajuht-duce) Mustsärklased - võtlesid kommunistidega, asendasid ka politseinikke
kohta. II. Tegutsemise faas kaupade ja rahade liikumisega seotud otsused III. Lilkvideerimise faas - ettevõtte varade müümine, võlgade tasumine Ettevõtte institutsiooniline jaotamine:- ettevõte kuulub alati mingisse kindlasse majandusharru. Ettevõte võib tegutseda erinevates majandussüsteemides ja sellest tuleneb teatud spetsiifika: · Süsteemi suhtes sõltumatud tegurid. Olemas igas ettevõttes. Tootmistegurid tööjõud, tootmisvahendid, ja materjalid Tegutsemine ratsionaalsusprintsiibist lähtuvalt(soovitakse saada maksimaalset kasumit) ja ettevõtte finantstasakaal. Autonoomsusprintsiip tootmisprogramm on koostatud iseseisvalt Tulukuse printsiip soovitakse saada maksimaalset kasumit · Süsteemiga seotud tegurid Ettevõtete liigitamine: 1. Ettevõtte haruline kuuluvus (majandusharu, tegevusala)
Inimgruppe eristatakse varanduslikel, rahvuslikel, usulistel ning regionaalsetel alustel. Karl Marx (1818-83) sündis saksa-juudi perekonnas, õppis ülikoolis filosoofiat. Oli Saksa sotsiaalteadlane, ühiskonna üks kuulsamaid analüütikuid, kes pani aluse marksismile kui poliitilisele ideoloogiale. Kirjutas raamatud ,,Kapital" ning ,,Lisaväärtuse teooria". Marx oli veendunud, et kapitalism mängib positiivset rolli. See tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Teine põhiklass, töölised, on küll õiguslikult vabad, kuid majanduslikult mitte. Omandi puudumine ei võimalda neil enestel toota ega luua rikkusi, vaid sunnib müüma tööjõudu. Marx väärtustas tööjõudu kui peamist tootmistegurit. Kaks kapitalistlikku tootmise põhilist tõukejõudu olid toota kasumit ning püsida konkurendis. Adam Smith oli majandusteooria rajaja, kes propageeris vabaturumajandust ning taunis riigi sekkumist majandusse
trantspordid. Lõunas on kõik liigid kasutusel, Põhja-Ghanas ja keskosas on enamasti kasutusel põhimaanteed. Peamised tööstusharud: Kaevandustööstus-, raietööstus, kerge tootmistööstus, alumiiniumi sulatamistööstus, toiduainete töötlemise tööstus. Eksportkaubad ja partnerid: kuld-, kakao-, puit-, tuunikala, boksiid, alumiinium, mangaan ja teemandid. (Togo, UK, Italy, Netherlands, Germany, US, France (1998) ) Importkaubad ja partnerid: tootmisvahendid, nafta ja toiduained. (UK, Nigeeria, US, Hispaania, Itaalia, Saksamaa) 5.Turismi arengueeldused a) Asend: Ghana asub Lääne-Aafrika ranniku keskel, ümbritsetud Côte d'Ivoire'i (Elevandiluurannik), Burkina Faso, Togo ja Guinea lahega. Ghanal on 539 km rannikujoont ja maailma suurim tehisjärv Volta (8500 km²). b) Ghana kliima erineb tugevalt lõuna- ja põhjaosas c) Vaatamisväärsused: Volta järv, Sanctuary of Truth, Cape Coast Castle, Ponce City Hall, 6
Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. K.Marx-kommunismiteooria- ommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. 3.)naturalism-rõhuti loomulike tungide tähtsust.Elu kujutati eelkõige selle viletsuses.Emile Zola ,,Söekaevurid".Oks. Impressionism-olulised muljed, meeleolud,värvid.Ridala, M.Under,H.Visnapuu. Ekspressionism-tunnete julge väljendamine.M.Under.J.Semper,H.Visnapuu.
Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu ja pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule. Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele, sotsialistid tõstsid esikohale tööinimese olukorra ja probleemide lahendamise. Sellise ühiskonna rajamiseks tuli töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur, kuulutada tootmisvahendid tiigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile. 1840. aastail algas sotsialistlikus liikumises marksistlik suund. 19. sajandi teisel poolel sai marksism sotsialistliku liikumise kõige mõjukamaks vooluks. Marksismi selle aja tuntuimad teoreetikud olid Karl Marx ja Friedrich Engels. Karl Marx suri 14. märtsil 1883.a Londonis. Kasutatud kirjandus: http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=90&table=Persons
Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. ● Kapitaliressursid Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste (hüviste) valmistamisel. ● Ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tootmistegurit kasulikult kombineerida) Ressursside hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus. Just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja
Adam Smith ( 1723-1790) - vabaturumajandusest Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. Rhutas, et vrtusi loob majanduses inimt (nn. t-vrtusteooria). Vabaturumajanduse toetajad vitsid, et turg juhib majandust. Mistsid hukka vliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx (1818-1893) - kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest Kapitalism thendas Marx'i jaoks niisugust tstushiskonda, kus tootmisvahendid (masinad jne.) ja toodang kuuluvad he klassi - kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Oma phiteoses ,,Kapital'' ti ta vlja kapitalistliku tootmise kaks phijoont - vltimatu vajaduse: * toota kasumit * psida konkurentsis
vastuollu olemasolevate tootmissuhetega ja põhjustavad revolutsiooni pöördelise perioodi ühiskonna ja riigi ajaloos, mis viib uue ühiskondliku korra tekkimiseni. Näiteks võib tekkida täiesti ületamatu vastuolu töölisklassi ja varakate kihi vahel (kapitalistliku ühiskonna arenedes süveneb töölisklassi üha suurem rõhumine) ning selle pingeseisundi loomulik lõpp ongi revolutsioon, mille käigus töölisklass võtab tootmisvahendid üle ja ka kapitalism hävitatakse. Tarbimisühiskonna tootlikud jõud mõjutavad nii valmistatavat toodet kui ka inimest, kes seda toodet hiljem kasutama/karbima hakkab. Näiteks sõltub toit suuresti seda mõjutavatest tootlikest teguritest selle valmistajatest ja algmaterjalist. Lõppude lõpuks aga sööme seda toitu meie, tarbijad, ning see, millest on toit valmistatud, kuidas ja kes selle teinud on, mõjutab ka meid.
tootmisviis, mille peamiseks tunnuseks on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine majanduse aluseks. majandusharu – tegevusala majanduses, mis ühendab sarnaseid hüvesid valmistavaid tegevusi. Tootmistegurid – mitmesugused tegurid ja ressursid, mida on vaja kaupade ja teenuste tootmiseks, peamisteks tootmisteguriteks on maa jt. looduslikud ressursid, tööjõud ja kapital Kapital – üks tootmistegureid, hooned, masinad jm. tootmisvahendid, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks ehk väärtus, mida saab kasutada lisaväärtuse tootmiseks kõrgtehnoloogiline tootmine – majandusharud, mis kasutavad kvaliteetkaupade tootmiseks uusimat tehnoloogiat ja tootmisvahendeid ning haritud ja motiveeritud töötajaid (näit. arvutitööstus, elektroonikatööstus, biotehnoloogia jne.) teaduspark e. tehnopolis – suhteliselt väikesel territooriumil asuvad
varasem ja olulisem. Seetõttu on majandus ka kõige olulisem osa ühiskonnast, määrates ära kõikide teiste ühiskonna sfääride tunnused. Pealisehituse all peetakse silmas selliseid nähtusi nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Need on mõjutatud baasi poolt, aga baasi mõjutavad nad minimaalselt. Baas koosneb kahest komponendist tootmisvahenditest ja tootmissuhetest. Tootmisvahendid tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. Tootmissuhted kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid Igat inimest võib iseloomustada selle alusel, milline on tema suhe tootmisvahenditega, st
inimeste arv, kes maksavad Raha? Maksevahend Devalveerimine? Valuuta väärtus väheneb teiste rahakursside suhtes Kiirlaen? Laen mida saab võtta suurema intressiga ja lühikeseks ajaks. Intress? % mida saavad laenuandjad selle summa pealt mis nad laenuks andsid majandussüsteemid 1)naturaalamajandus 2)turumajandus 3)käsumajandus Iseloomustus: NATURAALMAJANDUS: Ühiskonna liikmed toodavad kõik eluks vajaliku ise. Tootmisvahendid on algelised ja tööjaotus vähe arenenud. Raha on vähe tähtis ning ei kasutata. Kui puuduvad vajalikud ressursid või on neid raske saada siis kasutatakse vahetuskaubandust. Majanduses muutusi ei ole kuna kõik oskused ja teadmised antakse põlvest põlve edasi. inflatsioonimäär 3- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes 4- riigi keskmise hinnataseme stabiilsus inflatsioon 5- riigi keskmise hinnataseme kasv 6- keskmise hinnataseme suhe SKP-sse deflatsioon
Kommunismi rakendamine Eestis Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. 1940
· Kaotada kolonialism · Kaotada riikide majanduslik ebavõrdsus 6. Millal ja kelle poolt loodi Hiina RV? Kes sai Hiina juhiks? 1949. aastal kommunistide poolt. Hiina juhiks said Mao Zedong. 7. Selgita(võimalusel ka ajaline määratlus): Suur hüpe 1958. kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Et seda saavutada, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühistati. Rahvakommuun ühismajand, kus kõik tootmisvahendid ühistati. Kultuurirevolutsioon 1966-1967. Zedongi tegevus, mis pidi maha suruma vastuseisu ja rahulolematuse Mao Zedongi suhtes. Moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Vaenlaseks kuulutatud isikud kas tapeti, vangistati, tagandati töökohalt, saadeti maale ümberkasvatamisele või pandi koduaresti. 8. Miks ja millal toimus Taevase Rahu väljaku meeleavaldus
V: peamised probleemid, mida majandusteaduses püütakse lahendada, tulenebad ressursside piiratusest. Selle probleemi olulisuses ei saa keegi kahelda, kuna kõik inimesed puutuvad nimetatud probleemiga kokku iga päev. Iga ühiskond peab lahendama 3 majanduse põhiküsimust : Mida toota? Kuidas toota ja Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? 18. Mis on tootmine? V: Tootmine on turustatavate hüviste valmistamise protsess. 19. Tootmiskulude liigitus ja leidmine V: Tootmisvahendid – maa (Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne), kapital (Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne), töö (Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises) 20. Nimeta tootmisvahendeid ehk 3 tootmisressurssi? V: Maa, Töö ja Kapital. 21. Mis on inimkapital? V: Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja
DIKTATUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktatuuririigid? 1)Muutused ühiskonnas- keskklass kaotas oma mõjuvõimu, tugevnes suurearvuline tööliskond; naistele anti valimisõigus. 2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ,karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks. 3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samu...
Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. .Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. 1920 tekkisid tõsised peobleemid vilja varumisega. Riik vajas vilja eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põluumajanduses toimus kollektiviseerimine talude vägivaldene ühendamine ühismajandideks ehk kolhoosideks. Kolhoos- põllumajanusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. FASISTLIK ITAALIA Liitlased suhtusid Üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse parnerisse, see pärast taheti muuta oma riik suurriigiks. Sõjaajal vaehetusid tihti valitsuses, sest keskvalitsus oli nõrk. Töölised sattusid ühaenam kommunistide mõju alla. Endiste sõdurija ja töötute organisatsioon Võitlusliitu (1919- 1920) hakati kutsuma fasistideks. Sellest rühmistusest kujunes Rahvuslik Fasistlik partei, mida juhtis Mussolini
ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikult võimustruktuurid ja 4. too välja sotsiaalteadlaste suhted asendatakse demokraatlikega, põhimõtted toimub üleminek diktatuurilt tööstusühiskonnast demokraatiale. 1)Karl Marx Kapitalism tähendas tema jaoks 8. demokraatliku riigi valimise sellist tööstusühiskonda, kus põhimõtted tootmisvahendid ja toodang 1)parlamendisaadikud valib rahvas kuuluvad ühe klassi-kapitalistide ehk otsestel valimistel kodanluse eraomandisse. 2)presidendi valib parlament Juhtmõtteks kapitalismile- rikkuse (enamuses parlamentaarse kogumine ja ratsionaalsus. korraldusega riikides) Kapitalism sarnaneb mungaga- 3)presidentaarse korraldusega askeetlik ja vähenõudlik, kuid riikides valib rahvas nii parlamendi, hindab jõukust
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Sügissemester 2011 1. Variant 1 osa VALIKVASTUSED (25 punkti, iga küsimus on 5 punkti, igal küsimusel on ainult 1 õige vastus) 1. Majandusteoorias füüsiline kapital defineeritakse kui a) loodusressursid (nt nafta, vesi, raud jne) b) madala kvalifikatsiooniga inimesed c) inimtööga valmistatud tootmisvahendid d) raha, aktsiad ja väärtpaberid 2. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit c) ei kata oma kaudseid kulusid d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid 3. Sokolaadijäätise tasakaaluhind ja kogus vähenevad siis, kui a) piima hind tõuseb b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb
NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid kodusõja ja 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Kommunistliku partei esimees Mao Zedong sai Hiina juhiks. Alustati kiiret sotsialismi ehitamist ja juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. Kujunes välja Mao Zedongi isikukultus. Tema ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Sellele järgnes inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. Kõik tootmisvahendid ja isegi isiklikud asjad ühistati. Kommunismi ülesehitus kiire ajaga ebaõnnestus ja riigis sai alguse näljahäda. Et suruda maha rahva rahulolematus, alustati kultuurirevolutsiooni. Selle tulemusel kuulutati sajad tuhanded haritlased, partei tegelased ning riigitöötajad vaenlasteks. Kahe aasta jooksul suutis Mao kõrvaldada kõik võistlejad. Mao surmaga 1976. aastal algas terav võimuvõitlus, mille võitis mõõdukam rühmitus
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad
22. Kommunism 22.1. Sissejuhatus (Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002) See on ühiskonnavorm, mille puhul tootmisvahendid kuuluvad rahvale ning kehtib põhimõte Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. Kommunismi võib nimetada ka teooriaks, ühiskondlikuks liikumiseks või poliitiliseks süsteemiks, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917. aastast kuni 1990. aastate
· Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust. · Eesti suvi lühike, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, (spetsialiseerumine karjakasvatusele) toiduained põhiliselt siseturule. · Metsandus oluline majandusharu üle Eesti. · Mäetööstus - põlevkisi energeetika Ida-Virumaal · Inimtegurid: kapital > 1)tootmisvahendid, raha; 2)inimesed(tööjõud) · Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, majanduse avatus jne. · Töötuse määr töötuse osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus majanduse olukorda iseloomustav suurus (hea <10%>halb) · Tööhõive määr hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus (Eestis u. 60%, Lääne- u. 70%) · Tööpuuduse põhjused Eestis- ümberkorraldused majanduses; töökohtade arvu vähenemine põllumaj.
· Tavamajandus- majandussüsteem, mis jaotab nappe ressursse tavade kohaselt. Muutused ja arend on väga aeglased. Inimsed teevad seda, mida nende vanemad on teinud enne neid, nind enamik kaupu toodetakse ja tarbitakse kohapeal. · Maa Loodusressursid (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, mersad, vesi), mida võb hüviste tootmiseks kasutada · Töö Inimese kehalised ja vaimsed võimed, mida kasutatakse tootmisprotsessis · Kapital-kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid. Luuakse varasema majandustegevuse käigus · Majanduskasv reaalne SKP inimese kohta suureneb pikaajaliselt · Ressursid kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks · Tootmisvõimaluste kõver joon, mis graafiliselt näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majanduses võib toota, kui kasutatakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevat tehnoloogiat · Alternatiivhüvis
annaabi.ee 
