surmast. Näite tahtlikust näljahäda tekitamisest võib tuua viimastel mainitud aastatel toimunud ukrainlaste rahvusliku identiteedi hävitamisest. Protsess viidi läbi äärmiselt külmavereliselt: näljahädast tabatud piirkondadele mitte üksnes keelduti abi andmast, vaid sajad külad piirati ümber Punaarmee sõdurite poolt. Nälgijad jäeti ilma kõige elementaarsemast inimõigusest - õigusest põgeneda kindla surma eest. Paralleelselt sundkollektiviseerimisega toimus NSVL- is industrialiseerimine, millega algas suurtööstuse eelisarendus. Rõhku pandi sõjatööstuse arendamisele, mis omakorda mõjutas tänu suurele kogusele relvadele Teist maailmasõda. Kuna NSVL sai maailma mastaabis üheks tugevamaks sõjatehnika arengu poolest, võis taoline positsioon julgustada NSVL- i Teises maailmasõjas nii võimukalt tegutsema. Hüpoteesi kohaselt on võimalik, et mõne teise liidri juhtimisel poleks industrailiseerimisele nii tugevat rõhku
POPULATION Influences: demographic transition birth, death economy education urbanization employment migration ethnic-cultural background Demographic transition is a theory according to which all societies start with traditional alternation of generations and they finish with modern alternation of generations (demographic explosion, ageing) TRADITIONAL ALTERNATION OF GENERATIONS -agrarian society -BR is high (10-12 children/3-4 survive) traditions, moral parents hope that their children will suport them in the future no healthcare -DR is high no healthcare epidemics -average age 35-40 THE BEGINNING OF INDUSTRIALIZATION -healthcare -development of economy -education Increase in the living standards. BR remained the same (still high) DR decreased Big amount of children in the society. 18th c. demographic explosion in Europe Factors that lead to the end of dem. explosion: -prohibitions of children's work -women were offered work (wa...
19. sajandi revolutsioonihõngulisuse tulemusena oli selge, et ühiskond, poliitika ning majandus vajab järjekordseid muudatusi. Industrialiseerimine oli üheks peamiseks aluseks ühsikonna muudatustele. Tekkisid uued poliitilised- ja majanduslikud õpetused. Suur Prantsuse revolutsioon oli eeskujuks inimestele, kes soovisid tegutseda oma huvides ja muuta elukeskkonda. Ameerika iseseisvusvõitluse ideoloog Thomas Paine just seda viimast rõhutaski ning õhutas inimesi mässama. Revolutsiooni vastu astusid võitlema privilegeeritud inimesed, kes proovisid kaitsta oma õigusi ja raha. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde
Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine (ehk sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse Industrialiseerimine Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisetest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi Andrei Sahharov: 1921 1989 Vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Osales 1948. aastast vesinikupommi väljatöötamises. 1953. aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta osales ka 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise Tsaar-pommi väljatöötamises 1950
Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti
INDUSTRIAALSED TOOTMISVIISID INDUSTRIALISEERIMINE üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18
Muudatused pärast 1. maailmasõda Maailmajaotus ● Maailm oli ära jaotatud Euroopa riikide vahel. Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika olid ära koloniseeritud. ● Suurbrittania oli kõige rohkem kolooniaid, sest seal toimus industrialiseerimine 17. sajandil ● Maailm oli jaotatud ebavõrdselt Industrialiseerimine ● Industrialiseerimine ehk tööstuslik pööre, kus asendatakse käsitsi tootmine masin tootmisele, kasutusele võeti konveiermeetod. ● Sai võimalikuks ainult tänu ikaldusele, hakati tegelema lambakasvatusega, toimus tarastamine ja seejärel tekkis palju vaba tööjõudu. Tehnika areng ● Tänu konveiermeetodi kasutus võtule suutis toota Henry Fordi firma autot Ford T aastal 1927, 24 sekundiga. ● Leitutati Zeppelin, mida kasutati linnade pommitamisel 1
· Rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises · Näiteks Pätsi aegne Eesti Vabariik 34-40 aastal. Totalitaarne · Jäik diktatuur · Majandus on riigile allutatud · Võim koondatud ühe isiku või rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Ühiskonna elu reeglitele allutatud · Näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit Interventsioon-Välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-Suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt.Igal ettevõttel, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus-, ja sotsiaalfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine-Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG-Vangilaagrite süsteem Nõukogude Liidus NKVD-Sisejulgeoleku organ Nüukogude Liidus SS-Sisearmee Saksamaal kes tegeles koonduslaagrite ja natsijuhtide ihukaitsega
1. MÕISTED 1) JUHIKULTUS – riigijuhti tuleb igal võimalusel ülistada 2) KÄSUMAJANDUS – majandus, milles riik kontollib kogu majandussüsteemi 3) ÜHEPARTEISÜSTEEM – poliitiline süsteem, milles kontrollib üks partei poliitilist võimutäiust ning omab õigust luua valitsus. 4) TSENSUUR – riiklik järelvalve raamatute ja ajalehtede üle; ükski väljaanne ei või trükki minna enne kui vastavad ametnikud pole seda üle vaadanud 5) MAAILMAREOVOLUTSIOON – ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte 6) MUSTSÄRKLASED – fašistlid kes hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma ning oma tunnusena kandsid musta särki 7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad(kandsid pruuni rõivastust) 8) GESTAPO – riiklik salapolitsei Saksamaal 9) HITLERJUGEND - oli Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku ...
Suur Depressioon: majanduskriisi nimetus USA-s Füürer: nii kutsuti A.Hitlerit saksamaal Duce: nii kutsuti B.Mussolinit itaalias KGB: luureorganisatsioon venemaal Gestapo: luureorganisatsioon saksamaal Propaganda: teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Maffia: kuritegelik organisatsioon Sufrasetid: naiste õiguste eest võitlejad Plaanimajandus: majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kolhoos: põllumajandusettevõte Industrialiseerimine: suurtööstuse arendamine Gulag: venemaa vangilaagrite piirkond Põhjamere ääres Sõjakommunism: nimetatakse kodusõjaaegset poliitikat venemaal, kus vilja kogumiseks loodi eraldi toitlussalgad, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati. NEP: uus majanduspoliitika, kus toiduainete riigile andmise kohustus kaotati, taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust Intervetsioon: välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse
Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud peab olemas olema Peavad olema leiutatud vajalikud masinad Tagajärjed: Kujunesid uued elanikkonna kihid. TÖÖLISARISTOKRAATIA- Palgatöölised, kes ei tegele otseselt tootmisega vaid ülevaatamise ja korraldamisega. PROLETARIAAT- palgatööliskond PROLETAARLANE palga tööline
· Lubatud oli erasektor Lenini võimuletulek. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht, kes ei saanud haiguse tõttu kaua valitseda ning tema asemele tuli Stalin, kes suutis 1927 aastaks kõik konkurendid kõrvaldada ning oma ainuvõimu kindlustada. Kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine. Stalini ustav abiline 1930 aastatel oli Molotov, kes oli valitsusjuht. Muutused majanduspoliitikas. Stalin valis arengutee kus valiti suurtööstuse eelisareng ehk industrialiseerimine. Venemaa muudeti lühikese ajaga tööstusriigiks. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele iga inimene peab tegutsema riigi ettenähtud korra järgi. Kollektiviseerimine tähendas talupoegade ühendamist ühismajanditesse kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse, tekkis suur näljahäda kus suri 7 milj inimest.
ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda, viidi ellu suurte kulutustega seotud ümberrelvastamise programme, viidi sisse toiduainete ja esmajärguliste tööstuskaupade kaardisüsteem, seadustati seadusetus rahva jaoks, määratleti nn rahvavaenlaste hulk, alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei ning formeerus ohjeldamatu Stalini isiku kultus seoses tema 50nda sünnipäevaga. Industrialiseerimine Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi, NSVL muutus tööstusriigiks. Selle käigus kadus tööpuudus, hoogsalt arenes sõjatööstus, rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise, mis tõi omakorda kaasa elanike vaesumise
Laiem valik, tööloomad, väetist sai. Vahetamine muutus keerulisemaks, ülejääke jäi rohkem. Arenes transport ja transpordi vahendid, raha, käsitöö eraldus..Posti1ndriustriaalne tootmisviis: 20. saj. teine pool. Arvutitehnika arenes, kosmosetehnika areng, tuumatehnika areng, uute sidevahendite kasutusele võtt- internet. Suurt tähelepanu pöörati teadusele ja põllumajandusele, kuid tööstus jäi tähelepanuta. Info ei ole enam eseme kujul. IT areng kiiresti.Iseseisev ja sõltuv industrialiseerimine: 1) iseseisev industrialiseerimine- aeglane, pikk, pidev protsess, kujunes täiuslik tööstus.2) sõltuv industrialiseerimine- kolooniatest, tõrge tuli võõraste poolt, väljas poolt tööjõud, lünklik, kiire.Ressursi koloonia ja reserv koloonia: ressursikoloonia koloonia, mis on loodud toorainete hankimiseks (Niger, Kenya). Reservkoloonia koloonia, mis vallutati igaks juhuks (Mongoolia).Ümber asumis kolooniaid: koloonia, mis rajati emamaa
norme. Võimu surve, massiküüditamine. 4. Keda nimetati kulakuks? Talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põlltöömasinaid. 5. Miks oli NSV Liidu keskvõim huvitatud põlevkivitööstuse laiendamisest Eestis? Eesti NSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. 6.Milles seisnes ENSV industrialiseerimine? Võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Piirkonna keskused olid Kohtla-Järve ja Sillamäe. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis ka kergetööstus. (Puuvillakombinaat). Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid täiendavaid töökäsi
lõppes avalik vastupanuliikumine Eestis. Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Eesti Vabariigi aluseks oli põllumajandus. Senise majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid siis ei jõutud seda veel lõhkuda. Täielikult kukutati süsteem kokku sõjajärgsetel aastatel. Eestis viidi läbi: · Industrialiseerimine 1944. a töötati Moskvas välja sõjajärgse majanduse rekonstruktsiooni juhised. Eestile nagu ka teistele Nõukogude Liidu vabariikidele tähendas see rasketööstuse, eriti relvatööstuse eelistamist ja kergetööstuse kõrvalejätmist. Sellega kaasnes madal elustandard, et suuta rahastada tööstust ja teha sõjalisi kulutusi. Pärast sõda suunati Eestis ligi 40% investeeringuid põlevkivitööstusesse, 20% kulutati sõjatööstusele. Eestisse rajati suuri ettevõtteid, mille
1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna sõjakommunism ei õigustanud end enam. Uue majanduspoliitika alla kuulus näiteks kauplemis vabadus ja määrati maksud, laiendati ka ettevõtete tegevusvabadust. 5. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. 6. Plaanimajandus- Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele , ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu ,- teadus-ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. 7. Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks. 8. GULAG- Sunnitöölaagrid Venemaal. 9. KGB- NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee oli Nõukogude Liidu riiklik julgeoleku
ja ameeriklaste küüsi. põllumajandusettevõtteid. Uusamaasaajad ei olnud tihti pädevad talu üleval pidamiseks, lisaks, sellise Sõjakaotused: suurusega talud ei olnud eriti võimekad (sellise 1. Narva hävis maatükiga). 2. Suured purustused Tartus, Tallinnas 3. Hävines üle ½ elamispinnast Industrialiseerimine eestis hakati tegelema põlevkivi 4. Purustused tööstuses ulatuvad 45% kaevandamisega, masina- ja kergetööstus. Toodeti 5. Hävisid sadamad, raudteed kõike üle meie ressursside võimete, eestist viidi 6. Rahvastik vähenes põllumajandussaadused minema, jäime ka söögi osas sõltuvusse NKL-st, avati uusi kaevandusi, maa kurnati välja, toodi välistööjõudu sisse, ehitustegevus, materjalide tootmine.
KOMITERN rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ, LOCARNO KONVERENTS 1925. aastal Sveitsis aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia. MAFFIA sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus milletegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga. GESTAPO Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933-1945. INDUSTRIALISEERIMINE suurtööstuse arendamine, KOLLEKTIVISEERIMINE Nõukogude liidus ja mõnedes teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse, GULAG Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus, SUUR DEPRESSIOON Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal.
Molotovi-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide avaldamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõikide tagajärgede likvideerimisega. Sai tuntuks kui Balti apell. Karmistus võimude repressiivpoliitika, arreteeriti aktiivsemad vabadusvõitlejad ja saadeti nad vangilaagritesse. Pr 42. Majandus ja rahvastik Nõukogude majanduspoliitika tunnusjoonteks oli sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Maareform Põllumajanduses tehti algust maareformiga 1940. aastal ja viidi see lõpuni 1945. aasta kevadeks, täiendamine ja parandamine jätkus 1947. aasta suveni. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Sammuti võõrandati enamik muust varast ja loomadest. Maade tasuta ümberjagamine
Hitleri eesmärgiks oli taastada Saksamaa võimsus ning vabastada Versailles' rahulepingu tingimustest, selleks ehitati uusi sõjatehaseid, rajati palju uusi teid. Tulemuseks oli tööpuuduse peaaegu täielik likvideerimine ning rahva elatustaseme tõus. Hitler oli välispoliitikas samuti nagu Mussolini väga agressiivne ning jultunud. 5.NSV Liit NSV Liidu loomine. Uus majanduspoliitika, Stalini tõus võimule, NEP-i lõpp. Industrialiseerimine. Kollektiviseerimine. Terror. Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ning kodusõjaga. Kehtis üheparteisüsteem ning loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kuhu kuulusid lisaks Venemaale Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia ja paljud teised. Talupojad olid kommunistidega rahulolematud- nad pidid ära andma oma toiduained. Alustati mitmeid mässe, mis suudeti maha suruda. Tugevneva rahulolematuse tõttu olid kommunistid sunnitud 1921.a
RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj
puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) ja konstitutsiooniliseks monarhiaks(põhiseaduslik,võimude lahusus, Inglismaa) · Agraarne tootmisviis e põllumajanduslik tootmisviis jaguneb vara- ja hilisagraarseks. Varaagraarne tootmisviis tekkis 6000- 10 000 a tagasi, kui inimesed jäid paikseteks. See jagunes alepõllunduseks ja rändkarjakasvatuseks. Hilisagraarse tootmisviisiga ühendati taime- ja loomakasvatus( tööjõud) · Industrialiseerimine on tööstuse areng ja selle rahvamajanduse struktuuriks loomuliku ja ülekaalukalt isetekkelise protsessina, mis algas tööstusrevolutsiooniga. Iseseisev industrialiseerimine toimus oma jõududega, areng oli sujuv. Sõltuv industrialiseerimine on osaline ja künklik industrialiseerimine, millest on huvitatud teised riigid ja mida teostatakse suurelt osalt ka nende jõududega( ettevõtted, tehnoloogia, kapital)
Autoritaarne diktatuur- kogu võim koondu ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraatlikke inimõigusi- hirmuvalitsus. Propaganda- uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Intervetsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt; igale ettevõttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervisehoiu-, teadus- ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine e kolhoseerimine- talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand
NEP peale kodusõda sõjakommunism enam ennast ei õigustanud, võeti kasutusele uus majanduspoliitike e NEP. Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati see kindla maksuga, mille tasumisel võis talupoeg oma viljavarud turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegutsemisvabadust. Enamik majandusvaldkondi, ellkõige suurtööstus jäid küll riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud ka erasektor. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand.
sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. 2)Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Ilmalik ratsionaalsed, kuid samas ellujäämisega seotud väärtused. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide
Sõja ajal oli kogu õukogude Liidu majandus allutatud rinde vajadustele. 1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine, et kindlustada riigi sõjalist võimsust. Rahva igapäevaelu vajadused- tarbekaupade tootmine- jäi tagaplaanile. Nõukogude majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul alualadel. Tekkis käsumajandus- see on majandus,mida riik jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Sellega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Eesti Vabariigis oli
2. Kodusõja ja interventsiooni ajal nõukogude võimude poolt rakendatud majanduspoliitikat nimetatakse sõjakommunismiks. Selle olulisimaks tunnuseks oli toiduainete andmise kohustus. 3. Stalini Repressioonidele eelnes suhteliselt liberaalne majanduspoliitika NSV Liidu ehk majanduspoliitika NEP, mille tähtsamateks tunnusteks olid: a) toitlusmaks; b) turusuhted. 4. Täitke tabel. Industrialiseerimine Kollektiviseerimine Mida tähendab? Suurtööstuste rajamine Talude ühendamine ühismajanditesse Peamine muudatus Rajati suurettevõtteid; osa neist Rikaste talupoegade rajati Uurali mägede taha küüditamine; talupoegade vara
kokkuliitmist ja selle suuremat võimu 2) Industrialiseerimise ja urbaniseerumise mõju. 18 sajandil leidsi aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu. Uute kaupade tootmisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. Tööstusrevolutsiooni esmaseks finants allikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute tootmisettevõtete rajamisel. Industrialiseerimine tõi kaasa põhjalikud muudatused mitte üksnes tootmises, eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Tööstuslik pööre soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme. Pilet nr 2 · Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas 19. sajandi keskel olid kõik suurriigid huvitatud oma mõju laiendamisest Balkanil ja Mustal merel, kus
e) valitsust nimetati Ministirte Nõukoguks (kuni 1946. kandis see nimetus Rahva- komissaride Nõukogu) f) põllumajandus käis alla, sest talud lõhuti ja inimesi aeti sunniviisiliselt kolhoosidesse (sundkollektiviseerimine - toimus 1940.aastate lõpus), g) inimesed hakkasid massiliselt linnadesse siirduma (linnastumine), sest kolhoosi ei ta- hetud minna. Näiteks kui 1953. elas u. 50 % inimestest linnades, siis 1980.aastatel juba üle 70%, h) algas tööstuse ülikiire arendamine (industrialiseerimine), mille juures ei arvestatud Eesti vajadustega. Eestis puudus suurtööstusele vajalik tooraine ja tööjõud, kõik see toodi NSVL-st sisse, toodetud kaup veeti aga välja, Eestile jäi ainult looduse saastatus ja sisse toodud migrandid. i) vähenes eestlaste osakaal Eestis, näiteks 1959. moodustasid eestlased rahvastikust 75%, 1980.aastatel aga u. 63%. See oli Moskva teadlik plaan tuua Eestisse võimalikult palju migrante, et eestlaste % muutuks väga väikeseks, mis võimaldaks tulevikus
V Iseloomusta Jossif Stalini teed võimule! Miks oli kommunistliku partei peasekretäri koht NSV Liidus nii tähtis? Stalin töötas partei peasekretäri kohal oma positsiooni kasutades kehtestas ta kontrolli kompartei liikmete üle, tagades sellega juhtivates organites endale sobiv enamus. Kuna konkurendid alahindasid teda võimaldas see tal neid teineteise vastu välja mängida, tõrjudes tugevad konkurendid.seejärel muutis seisukohti ja saades võimu. VI Milles seisnes industrialiseerimine? Millised olid selle tulemused? Suurtööstuse eelis arendamises seisnes industrialiseerimine, loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõütlusest majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Viisaastaku plaanid. Kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis ei mõjutanud nõukogude liitu palju, arenes sõjatööstus. Eelisraskendati rasketööstust, tootlikkus langes ja elanikud vaesusid. VII Milles seisnes kollektiviseerimine? Millised olid selle tagajärjed?
2)Valitsevad tünastiad kukutati. 3)Euroopa riigid olid nüüdseks USA võlgnikud. 4)Maailma kaardilt kadus 4 impeeriumi (Venemaa, Austria-Ungari, Türgi, Saksamaa). 5)Rida uusi Vabariike tekkis (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa jne...). 6.Miks puhkes Venemaal kodusõda? Nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ja enamlaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud ja ühiskonna kihid (1918 kevad- 1920 alguseni). 7.Mida tähendas NSV Liidus sund kollektiviseerimine, industrialiseerimine? Kollektiviseerimine tähendas sovhooside ja kolhooside loomist. Industrialiseerimine oli suur tööstuse eriti rasketööstuse arendamine. 8.Venemaa kodusõda, NEP-i poliitika. 1918 kevad-1920 algus. Alguse sai maailma revolutsiooni õhutamine, võit kodusõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailma on võimalik kommunistlikuks muuta. 1919.aastal asutati Kommunistlik Internatsionaal. Peale Kodusõda hakkas Venemaal kehtima uus majanduspoliitika (NEP-i poliitika) :
• ühiskonna elu range korda saadetud reglementeerimine, massiterror oponentide • salapolitsei jälgimine, vastu, • kohustuslik bolševismi • olematute ideoloogia, rahvavaenlaste otsimine. Stalin oli töörahva “juht ja õpetaja”. Tema olulisuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu, võltsiti fakte ja fotosid, teda kujutati Lenini kaastöölisena. Industrialiseerimine • Stalini võimuletulek lõpetas NEP’i. • Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, sh põllumajanduses. • Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, algas industrialiseerimine. • Loobuti välismaistest investeeringutest. • Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi. • NSVL muutus tööstusriigiks (teisel kohal). Industrialiseerimine • Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus,
vahelised suhted ja töökorraldus. 1) traditsioonilised TV levinud väikestes inimgruppides, oma tarbeks, ei osale maailmamaj. 1.1 korilus, 1.2varaagraarne tekkis seoses loomade kodustamise ja põlluharimise tekkimisega 1.3 hilisagraarne tekkis looma ja taimekasvatuse ühendamise tulemusena 2) Industriaalsed TV tekivad industrialiseerimisega, levinud suurtes inimgruppides, toodetakse turule, osaleb maailmamaj. 2.1 iseseisev industrialiseerimine järkjärgult mindi üle järgmisele TVle 2.2 sõltuv industrialiseerimine toimus industriaalriikide poolt, mitmeid maid kolooniateks muutes Varaindustriaalne alates 15.saj tehnoloogia kiire areng, turumaj levik kõigis maj.harudes, suurettevõtluse teatav levik, säilib käsitöö ja väikeettevõtlus Hilisindustriaalne 18.saj.lõpp19.saj.algus üleminek masinalisele suurtootmisele, elatusmaj lõplik
maaharimisviisid, põllukultuurid ja masinad (nt :raudader, külvi-ja viljapeksumasin). Põllumajandussaaduste tootmine suurenes. 13. Miks loodi Saksa Tolliliit? Sest see soodustas tervikuna Saksamaa majanduslikku arengut ning tugevdas eri piirkondade majandusühtsust. 14. Miks olid töölised esialgu masinate kasutuselevõtu vastu? 15. Mida tähendab industriaalühiskond? Järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda nim. industriaalühiskonnaks. 16. Millistes valdkondades tõi industrialiseerimine endaga kaasa muudatused? Transpordis, põllumajanduses, elektrivaldkonnas, linnaühiskonnas. 17. Mis muutus seoses industrialiseerimisega transpordis, elektrivaldkonnas, põllumajanduses, linnaühiskonnas? Transport kiirenes kaasa aitas raudteede ja laevaliikluse areng. Hakati laialdaselt kasutama elektrit leiutati elektripirn, patarei, elektrigeneraator ja võeti kasutusele elektrijuhtmed, lisaks täiustusid sidepidamisvahendid. Põllumajanduses
Talupoegadel toitlusmaks. Nepman- uusrikas. Kooperatiivid- rahareform, tservoonets. Raha pole käibel. Kes ei tööta see ei söö. Sõjakommunism- Tööstusettevõtteid riigistati. Mõned tasuta teenused. Nimetati sõjakommunismiks- kodusõjaaegne poliitika. Talupoegadel toiduaineteandmise kohustus- toiduained anti riigile. Ülestõusud. Vilja kogumiseks- toitlusarmee. Maapiirkondades relvastatud toitlussalgad. Sunduslik töökohustus. Loobuti NEP-i poliitikast- 1. sõjakommunism. Industrialiseerimine- tööstuslikuks muutmine, on vaja sõjatööstust, vovhoos- riiklik majand (töö- palk). Suurtööstuse arendamine. 2. kollektiviseerimine- kolhooside loomine, annavad ise vara ära, kollektiivne majapidamine. Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos- põllumajandusettevõte, tootmisvahend on kolhoosi liikmete ühisomand. 3. plaanimajandus- 1928. viisaastak esimene. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale
Uus tehnoloogia lubas vanu leiukohti rohkem ekspluateerida. Rahvastikutihedus, maavarade kasutuselevõtt ja riigi industrialiseerimise tase on omavahel seotud. 19. sajandi keskpaigani oli Suurbritannia tööstusriik number üks. 19. sajandi teisel poolel möödus temast majandusliku kogutoodangu poolest ühe elaniku kohta USA. Euroopas säilitas Suurbritannia siiski veel esimese positsiooni, kuigi paljudes olulistes harudes lasi mööda Saksamaa (näiteks terasetootmine). Ida-Euroopas toimus industrialiseerimine valdavalt 20. sajandil. Eriti kiire oli see pärast II maailmasõda. Industrialiseerimine seal toimus mitte tänu sotsialistlikule mudelile, vaid sotsialistlikust mudelist hoolimata. Ehitati üles tööstus, mida vajas Vene impeerium. Aastal 1900 oli Ida-Euroopa madalaima industrialiseeritustasemega piirkonnaks, prioriteetne oli seal põllumajandus. 1925-1929 algas Venemaal tõeline ehk pärisindustrialiseerimine, mille eesmärgiks oli tööstuse tõstmine prioriteediks number üks
Ajaloo kontrolltöö Sündmused õiges järjekorras: 1. II MS lõpp 2. Churchilli kõne Fultoni ülikoolis 3. Trumani doktriin 4. Berliini blokaad 5. NATO loomine 6. Hiina RV väljakuulutamine NLKP sekretärid: 1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2
Püüti muuta Nõukogude Liitu inimlikumaks repressioonidega. Nt. koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, püüti läänemaailma teavitada inimõiguste rikkumistest. 13. Milliseid vahendeid kasutasid võimud dissidentidega võitlemiseks? Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest.
Püüti muuta Nõukogude Liitu inimlikumaks repressioonidega. Nt. koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, püüti läänemaailma teavitada inimõiguste rikkumistest. 13. Milliseid vahendeid kasutasid võimud dissidentidega võitlemiseks? Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest.
INDUSTRIAALÜHISKONNA KUJUNEMINE · 19. Saj. Keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikes Euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. · Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi. · Kaevanduste juurde tekkisid suured tööstuskeskused. · Suurtööstuse arendamine ongi teisisõnu INDUSTRIALISEERIMINE suurtööstust saavutustele ühiskond aga INDUSTRIAALÜHISKOND . Tööstus kujunes tähtsaimaks majandusharuks, mis kiirendas ka teiste majandusharude arengut ning tõi endaga kaasa elatustaseme tõusu ühiskonnas. Tööstusharudest tõusis omakorda esile rasketööstus, mis oli seotud eelkõige rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Suurtes rauamaagi ja söekaevanduste piirkondadest said tähtsad tööstuskeskused.
TOTALITAARNE DIKTATUUR · Võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamised, surmalaagrid) · Ühiskonna elu peab olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud · NÄITEKS: Saksamaa, Nõukogude Liit MÕISTED Interventsioon-välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine on talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem NKVD- SS-natside partei sõjaväestatud organisatsioon Gestapo- riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased- Saksamaa natsistliku partei liikmed Mustsärklased- fasistide relvastatud salgad Duce- Itaalia rahva juht
Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- ja sordiaretus Levisid vesiveskid ja tuulikud Metallisulatuses uued meetodid Uued navigatsiooniseadmed Aurumasin Kivisöe kasutuselevõtt Metallurgia ja tekstiilitööstuse areng Raudteetransport ISESEISEV INDUSTRIALISEERIMINE Üleminek uuele tootmisviisile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest ise huvitatud SÕLTUV INDUSTRIALISEERIMINE Üleminek uuele tootmisviisile surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid Riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on KOLONISEERIMINE Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? 16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks, tooraineks (metall, vill) uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) 19
Infoühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond 4. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi. Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. 7. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks. 8. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20
valitsemine ja poliitiline elu, kuidas oli korraldatud majandus, kuidas nägi välja ühiskonnaelu. (õp. lk 22-24 ja 32-34, 38) 4. Mida kujutas endast Eesti NSV: kuidas seda valitseti, milline roll oli julgeolekuorganitel, kuidas oli korraldatud majanduselu, mis oli iseloomulik 1940.-50., 1960. ja 1970. aastatele? (õp. lk 44, 46, 48, 50) 5. Seleta mõisted: kriisikolle, NATO, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon. Kriisikolle - on mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949. a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus. Kollektiviseerimine - aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja
Linnastumine – Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide rahvastikus. Taaslinnastumine – Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. Metropol – Pealinn, suurlinn. Tööstuspark - Hea infrastruktuuriga ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. Ringlinn – Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad linnaosad. Tasakaallinnastumine – Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Keskkonnaprobleemid – Liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure prügikoguse tekitamine jms. Slumm – on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Valglinnastumine - linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonda. Industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine.
................................................ 4.Millised tööstusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? ... .................................................................................................................. 5.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? ................................................ .................................................................................................................. TÖÖSTUSAJASTU ALGUS 6. Industrialiseerimine algas ...... sajandi lõpul (millistes riikides?) ............................. ............................................. Esimesed tööstusharud, mis tekkisid seoses industrialiseerimisega olid ............................................................................... .................................................................................................................. 7. Võrdle kingsepatöö erinevust massilisest jalatsitootmisest vabrikus.
1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilised piirangud. Autokraatia saab kesta piiratud aeg, sest põhineb suurte teenetega riigimehe
– Loodi 1922, lagunes 1991. 16) Iseloomusta Nõukogude Venemaal kasutusel olnud majanduspoliitikaid – sõjakommunismi ja NEP-i. NEP toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla maksuga, ülejääki võis müüa turul. Viidi läbi rahareform (taastati raha väärtus), ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtted said õiguse taastegutseda (ei sobinud kokku kommunismi ideoloogiaga) 17) Selgita mõisted: isikukultus, industrialiseerimine, sundkollektiviseerimine, plaanimajandus, suur terror, GULAG. Isikukultus ehk lõputu ülistamine; industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine; sundkollektiviseerimine – talupoegadelt võeti vili jõuga ära; plaanimajandus – rahvamajanduse arendamine ühtse riikliku plaani kohaselt; 18) Iseloomusta autoritaarse reziimi kehtestamist Eestis 1934.aastal (kelle poolt, miks, vaikivale ajastule iseloomulik)
Loodeti, et Moskva hakkab inimõigusi järjekindlalt järgima. See andiski indu NSV liidu teisitimõtlejatele, moodustades nn Helsingi-gruppe, et jälgida seda inimõiguste täitmist nõukogude impeeriumis. Balti apell- 1979 baltlaste (Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejate, kokku 45 in) ühiskiri, nõuti MRP lisaprotokollide avalikustamist. Sellele järgnes mitu teist pöördumist maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. Stalinlik maj-pol. Sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine(kiirendatud), jäiga riikliku plaanimaj juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Nõukogulik maareform:sundvõõrandamine, riiklikud kohustused(põllumaj saaduste müümine riigile), riiklikud põllumaj ettevõtted e sohvoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutus, kolhooside loomine, kulakute väljaselgitamine, talude maksimaalseks suuruseks 30 ha, maa riigistamine. Kolhooside loomine-kulakute väljaselgitamine kulak-talupoeg, kes oli kasutanud palgatööjõudu või/ ja omasid
annaabi.ee 
