Feodaaltsivilisatsioon Mis on feodaaltsivilisatsioon ning mida see endast kujutab? Seda terminit kasutatakse kui keskaja Euroopa ajaloo perioodi, mis jääb 5. ja 15. sajandi vahele. Keskajal seda sõna muidugi veel ei tuntud, termin tekkis alles siis, kui ajastut sai paigutada teiste ajajärkude keskele. 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Terve aastatuhande väldanud keskaeg oli eripalgeline. Euroopa oli poliitiliselt väga killustunud. Siiski kujunes keskajal välja ühiskonnamudelm is jättis sügava jälje Euroopale ja selle hilisemale ajaloole. Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, seepärast ei kestnud keskaeg igal pool sama kaua. Oma viimasel õitsenguajastul, 9. sajandi lõpust kuni 11. sajandi alguseni, oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja ...
Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil Põllumajandus Vaadeldaval perioodil oli Prantsusmaa Euroopa suuremaid riike. 17. sajandi lõpul elas Prantsusmaa tollases territooriumil 19,3 miljonit inimest, 1786. aastal 26,6 miljonit, kellest 20-21 miljonit olid talupojad. Suure maa erinevad loodusolud tingisid põllunduse ja karjanduse vahekorras, aga ka põllukultuuride osas piirkonniti suuri erinevusi. Umbes kolmandik maast oli mägine, kus peamiseks majandusharuks oli karjakasvatus. Teraviljakasvatuse põhipiirkond oli Prantsusmaa põhjaosa, sealhulgas Pariisi ümbrus. Enamus sellest piirkonnast on madalate mägede ja küngastega ning viljakate jõeorgudega tasandik. Põllundust soodustas suhteliselt ühtlane pehmete talvedega niiske kliima. Põhikultuur oli talinisu, mis võttis enda alla ühe osa kolmeväljasüsteemist. Kohati kasvatati ka rukist. Teisest väljast umbes poolele külvati kaera, mida vajati nii tö...
Feodaalne Lääne-Euroopa. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Lääniks e. feoodiks nimetatakse maavaldust, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e. senjöörilt, andes talle truudusvande ja kohustudes oma isanda kutsel ilmuma sõja väeteenistusse. Feodaal (läänimees, vasall) - feoodi e. lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande ja kohustus isanda kutsel väesalga eesotsas sõjaväeteenistusse ilmuma. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. 843.a. sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati 3-ks: 1) Ida-Frangi; 2) Lääne- Frangi ja 3) Lõuna-Frangi riik
FEOOD e. LÄÄN - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega 38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja 39. LÄÄNISTAMINE - maa andmine lääniks 40. VASALL - feodaal, kes sai oma senjöörilt maad 41. SENJÖÖR - vasalli isand, lääni andja 42. TRUUDUSEVANNE - vasalli tõotus oma isandat teenida 43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad 44. HERTSOG - germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal 45. KRAHV - piirkonna asevalitseja, suurfeodaal 46. RÜÜTEL - madalaima astme feodaal 47. FEODAALNE HIERARHIA - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel
Talupoja maailmapilt ning silmaring polnud tol ajal väga lai. Nad mõtlesid enamasti emastele vajadustele ning igapäevaelule. Talupoeg oli sunnismaine pärisori, see tähendas, et ta ei saanud vabalt liikuda, kuid võis luua perekonna, saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupojal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi ja ta sõtlus feodaalist. Feodaal oli keskajal läänimaa saaja, kes vastutasuk kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Nad jagunesid ühiskonnas veel omakorda tähtsuse järgi. Kõrgeim oli süserään, kes omas kogu maad riigis. Temast järgmised olid hertsogid ja krahvid. Neist omakorda allpool seisid väikefeodaalidena parunid ja rüütlid. Feodaalid olid jagatud rüütliseisused, mille moodustasid aadlid. Iga feodaal oli üksteisega võrdne. Feodaali sõjavarustusse kuulus pikk ja küllalt raske
KODUNE KONTROLLTÖÖ VARAKESKAEG 1. Vali keskaja alguseks ja lõpuks niisugused sündmused, mis oleksid omavahel kuidagi seotud. Selgita valikut. 2P 476. Aastal Lääne-Rooma keisri Romuluse võimuletulek ja lõpp Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453.aastal, mil lakkas olemast Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik. Kuna alguses juba kujunesid Lääne-Roomas sõltumatud riigid, oli türklastel hiljem kergem vallutada Ida-Roomat, kuna riigil puudus ühine kaitse. 2. Nimeta kaks Chlodovechi ettevõtmist, mis olid Frangi riigile kasulikud. Põhjenda oma valikut. 4P 1) Kuningas Chlodovechi juhtimisel tõrjuti läänegoodid Galliasest Hispaaniasse. Frankide maavaldus suurenes Galliase võrra. 2) Chlodovech ühines peale ristimist katoliku kirikuga, mis lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes koos aristokraatiaga nägi frankides liitlasi teiste, ariaanlikk...
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa dip...
ülesandeks kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud
Maa-aadel ja talurahvas · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine, nende õigustega arvestati nüüd vähem. Maa-aadel muutus Liivimaal järjest jõukamaks. Laiendati vanu ning ehitati uuesi mõisasid. 16.saj keskpaigaks oli eestis juba 500 mõisa. · Saksamaal suurenes teravilja sisseveo vajadus. Eriti olid nad huvitatud Eesti rukisest, kuna see oli väga kvaliteetne ja hästi kuivatatud(suitsust läbi imbunud ja seetõttu ei läinud hallitama). Kuna teravilja müük Lääne-Euroopasse suurenes, suurenes huvi ka selle tootmise vastu. Seetõttu suurenes ja talurahva koormis ja nad pidid os oma viljast ära andma. Suurenes ka mõisategu ehk pea orjus talupoegade töö mõisas. · Kümnis ei tähendanud enam kümnendiku saagist vaid ulatus juba veerandi viljasaagi ära andmiseni. · 15.saj keskpaigaks tahtsid feodaalid loonusrendi asemel panna kehtima raharendi. · Talupoegade liigendamine: ...
Feodaalkord Pt. 11 Kujunemine Maaühiskonna kujunemine naturaalmajandus Karl Martelli reform sissetulek sõjameestele riigi haldussüsteem Pärusvaldused Olulisemad mõisted feood domeen feodaal senjöör vasall sunnismaine pärisori feodaalne killustatus Minu vasalli vasall ei ole minu vasall aadel = rüütel = II seisus
KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas.
Feodalism Feodalismi peamiseks tunnuseks olid vasalli ja senjööri vahelised suhted. Aga kas see siiski oli sellele ühiskonnale hea ning kas see oli pööre ühiskonnas. Sellest arutluses räägin sel-lest ja toon oma arvamuse. Feodaalkord kujunes välja varakeskajal, mis tomus järk-järgult ning lõplikult kujunes välja 11.sajandiks. Alguse sai Frangi riigis, aga lõpuks kandus edasi ka mujale Euroopasse. Feodaalkorra peamisteks osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. See kord kestis väga kaua Miks kujunes üldse välja feodaalkord ? See sai alguse siis, kui Frangi riik lagunes Lääne-, lõuna- ja Ida-Frangi riigiks. Frangi riikide valitsejatel oli vaja uut sõjaväeorganisatsiooni, eriti tugevat ratsaväge, mille varustus oli aga kallis ning talupojad ei olnud võimelised seda ise muretsema ega saanud eriti väeteenistuses käia, kuna talupoegadel polnud aega sõjaliseks ettevalmistuseks. Fra...
Keskaja inimene ja tema igapäeva elu Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva elust .Keskajal erines kõige rohkem talupoja ja feodaali igapäevaelu .Talupojad pidid leppima orjastamisega ja feodaalidel oli õigused nende elu üle ning feodaalid nõudsid rohkem kui talupojad. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ,kelle tööd tegid ära talupojad .Kuna keskajal polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta ,siis tasuti feodaalidele maatükkidega .Sellist korraldust ,kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad ,nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks.Vastutasuks pidid feodaalid teenima oma isanda sõjaväes,mida nimetati feoodiks e. Lääniks.Feodaal pidi sõjas lootma omaenda jõule ,mehisusele ja sõjalistele kogemustele .Feodaal pidi 40 päeva aastas teenima oma kuninga sõjaväes. Rõivastusesemeks oli põhiliselt lina ja seda kasutati üsna laialdaselt.Rõivaste järg...
· Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma · Feodaal (läänimees, vasall) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale(senjöörile) truudusvande kohustudes seega isanda kutsal väesalga eesotsa ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid feodaalid
*Domeen kuninga maavaldus *Lään Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda
kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid eodaalid. Rüütel- (1) sursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid
Feodaaltsivilisatsioon Euroopa ühiskond keskajal Varakeskaegses Euroopas suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. Selle probleemi lahendamiseks jagasid ehk läänistasid valitsejad ehk süseräänid oma ustavatele alamatele maad ning koos nendega talupojad. Feodaal ehk läänimees, kes maa endale sai, kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale vajaliku varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt, näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega
Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva inimese igapäevaelust. Kõige rohkem erinesid talupoja ja feodaali igapäevaelu. Talupojad pidid leppima vähesega, feodaalid aga nõudsid rohkem. Päevakohaseks olid talupoegade orjastamine ja feodaalide õigused nende ja nende elu üle. Kuna keskajal naturaalmajanduse tingimustes polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta,tasuti feodaalidele maatükkidega. Vastutasuks pidi feodaal tasuma teenistusega oma isanda väes, mida nimetati feoodiks e. Lääniks. Feodaalid ei teinud ise tööd, nad olid elukutselised sõjameded,kelle tööd tegid ära talupojad. Sellist korraldust,kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad, nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks. Välismaailma suhtes kujutas feodaal endast suhteliselt sõltumatut isikut. Feodaali sõjaline tegevus oli põhiosas individualiseeritud,ta pidi lootma omaenda
· Mõisted: · feood e. lään maa, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega. Algul anti maa eluaegseks kasutamiseks (siis nimetati seda benefiitsiks), hiljem (9-10.saj.) muutus maa päritavaks- nimetus muutus feoodiks. · läänistamine maade jagamine maahärra poolt sõjameestele, kes vastutasuks on kohustatud teenima maa-andja sõjaväes. · feodaal e. läänimaa saaja, elukutseline sõjamees kes vastutasuks selle eest läänimees on kohustatud teenima maa-andja sõjaväes. · vasall feodaalid, kes said maahärralt maad e. lääni ja kohustusid vastutasuks maa-andjat teenima, andsid vasallivande (e.investituuri) · senjöör valitseja / maahärra, kes jagas oma vasallidele maad
Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Frangi riigi valitsejad vajasid tugevat ratsaväge. Aga ratsamehe varustus oli kallis ja pealegi polnud talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään. Maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees ja feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid valitseja vasallid. Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed, kelle maad harisid talupojad. Seda nimetatakse feodalismiks. Kui senjöörid läänistasid vasallidele suuri maatükke küladega, siis nimetati vasalle suurfeodaalideks. Enamasti olid nendeks hertsogid või krahvid. Suurfeodaalid pidid isanda ette ilmuma suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad oma maad
Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tavaliselt pidi vasall oma senjööri sõjaväe teenistuses olema 40 päeva aastas aga kui senjööril oli teda pikkemaks ajaks vaja pidi ta selle eest maksma. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmiseks senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Peale selle oli vasallidel õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidele kuuluv maa piirdus tavaliselt väikse külaga, kus feodaal enamus oma rahast sai. Igal vasallil oli õigus endale truudusvandega uus vasall palgata, kes ei pidanud oma senjööri senjööri käske täitma. Pärisorjuse kujunemine Kreeka ja Rooma hiilgeaegadel olid talupojad vabad väike-ettevõtjad. Raskemad ning ebameeldivamad tööd olid orjade teha. Sõjakäikudest, röövretkedest ja majanduslikust kitsikusest ohustatud talupojad andsid end ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla, vastutasuks andes oma maatüki.
Linnade kodanikeks said enamasti kaupmehed ja käsitöölised. Neil oli olemas kinnisvara ja ainult kinnisvara omavad inimesed said omale kodanikustaatuse. Staatusete elanikud olid lihtsalt linnaelanikud, kuid mitte kodanikud. Kodanikustaatus ei vabastanud aga maksumaksmisest. Maksud olid linna eelarveks. Linn sai vaestehoolekannet ja teisi kulutusi teha ainult siis, kui neil olid olemas maksud, mis linnakassat täitsid. Samas aga pidi linn maksma makse ka feodaalile, kelle valdustel nad olid. Feodaal andis linnale õiguse tegeleda majandusega, kuid samas tahtis ta kaubanduse pealt tollimaksu saada. Järelikult mitmed linnad ei valitsenud enda üle täiesti ise vaid nende üle valitses feodaal. Kaubanduse suhte olid linnad väga arenenud. Olid tekkinud kaupmeeste ja käsitööliste ühendused gildid ja tsunftid. Need ühendused kontrollisid tootmist, kehtestasid hindu ja seadsid reegleid kvaliteedi jaoks. Selleks, et kaubandust oleks, oli vaja raha
Kui feodaalile anti kutse väeteenistusse ilmuda, oli vasall kiiresti oma alamatega kohal. Ka võimusüsteem oli feodaalühiskonna algusaegadel stabiilne. Kuningas valitses kindlalt omal maal ja käsud ning seadused kehtisid kõigile võrdselt. Valitseja vastased oli võimalik kiiresti kõrvaldada, sest feodaalid allusid kuningale. Kui nende läänil tegutsesid kuningavastased, siis selleks, et senjöörile meeltmööda olla, kõrvaldati teisitimõtlejad. Sellega vähenes oht valitsejale ja feodaal sai kuningale ,,pugeda". Hiljem avaldus üks feodaalühiskonna suurimaid nõrkusi- valitseja hakkas sõltuma liialt suurfeodaalidest. Kuna senjöör oli enamuse oma maast ära läänistanud, ei jäänud talle endale enam maad, kust raha teenida. Näiteks Karolingi kuningate domeen polnud enam suurem kui võimsamate suurfeodaalide valdused .Paljud teod aga nõudsid raha ning suurfeodaalidel oli seda piisavalt. Selleks, et kuningas saaks midagi teha , oli tal vaja vasallide nõusolekut ja
Lääne- Euroopas linnade, käsitöö ja kaubanduse allakäik. 2. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. (ptk 11) Lõuna-Euroopa linnu laastasid piraadid; hüljati paljud avalikud hooned; teed lagunesid; veevärk oli hooletu; Rooma linna foorumil karjatati loomi; rahvaarv vähenes 3. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? (ptk 11) Vasallivanne (pt 19) Feodaalkord toimis nii, et feodaal andis vasallidele kasutada maatükke, et nad sellega teeniksid piisavalt raha, et hankida omale ratsahobune ja raskerelvavarustus. Tekkisid vana Rooma keisririigi aladel. Vasall- alamfeodaal Lään- maatükk mille feodaal vasallile kasutamiseks andis Feood- suurfeodaalilt vasallile antud maavaldus (sama mis lään) Feodaal- maaisand
5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall senjöör annab sõjalist abi senjöörile eeskostet vasallile rahalist abi kaitset kohtus nõu ülalpidamist 7.Mõisted: naturaalmajandus, feodaalkord, feodaal, feood, aadel Naturaalmajandus-rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. `Feodaalkord-ühiskonnakorraldus, kus feodaalide maal, harivad põldu talupojad jne Feood-maatükk Feodaal-maaomanik Aadel-suursuguste sõjameeste seisus. 8.Mille poolest erinesid mungaordu liikmed rüütliordu liikmetest? Mungaordu liikme olid nii mungad kui ka rüütlid. 9.Nimeta keskaja rüütliordusid ja mungaordusid?
pärast tema surma 882. Aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. · Vana-Vene riigi elanikkonna moodustasid slaavlased ja some- ugri hõimud, kes ka lõpuks slaavistusid. Seega saab rääkida Vana-Vene riigist kui venelaste riigist. 8. Nimetage Jaroslav Targa saavutusi. · Laiendas riigi piire Mustast merest Länemereni. · Lasi koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus" 9. Seletage mõisted: · Feodaal lääni valdaja · Pärisori sunnismaised talupojad, kellel keelati malt lahkuda. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus talupoegade üle kohut mõista. Olid täielikult isanda võimu all · Naturaalmajandus kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubeldi vaid peamiselt ülikute jaoks hangitud idamaiste luksusesemetega.
Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuninga maavaldused, investituur- vasallisuhte sõlmimise akt, tulevane vasall vandus isandale ustavust ja senjöör andis lääni.Rendihäärus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti
Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas; Abistas rooma paavsti langobardide võitluses. Karl Suur-Rooma paavst troonis ta 800a keisriks; suurendas jõudsalt Frangi riigi alasid. Kõrgkeskaeg 11-13saj: 9-10saj oli Prantsusmaa feodaalselt killustatud; võimul Karolingide dünastia; hiljem Kapetingide dünastia (valduste suurendamine); 1302-kutsuti kokku seisuste
Bütsantsist tekkinud meister Theophanes (kreeklane; 13401410). Tema maalilaad on sünge, värvid tumedad. Tema õpilaseks sain Venemaal Andrei Rubljov(13701430)kunsti isel. lüürilisus, õrnus, heledad toonid. Arenes ka ilmalik ehitus, mitte ainult sakraal kunst. Linnamüür Kreme, , karepmeke majad. Peeter 1'mene raius akna Euroopasse ennem seda püsis Venemaa isoleeritult. Romaani stiil: 1012saj. Feodaalajastu stiil. LääneEuroopa killunes väikesteks feodaal riikideks.Frangi riigi aladel tekkis 3 uut rahvust: prantslased, itaallased, sakslased. Linnu oli vähe. Madalal järjel oli kaubandus ja käsitöö. Kõik vajalikud valmistati feodaal mõistes ja talumajapidamistes. Lääne Euroopas valitses ristiusk eesotsas Rooma paavstiga.Kõige ilusamteks ehitisteks sellel ajal olid kirikud ja kloostrid. Kõige selgemini avaldus romaani stiil ehituskunstis. Kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar(akna ja ukse avades)
lõpuks jagas valitseja maad laiali, vasallide lojaalsus ja ühtsus kadus ja Euroopas tekkis äärmine killustatus. Läänide tüübid: 1)benefiits- anti tähtajaks kasutada, kuid enamasti pärandati peres edasi. 2)feood- vabalt pärandatav maatükk 3)domeen- kuninga suur maavaldus, mis läänistamise käigus järjest vähenes. 4) allood- täielikus omanduses olev maavaldus, mis ei allunud vasall suhetele. Talupojad: elasid sõltuvuses feodaalidest. Oli kaks majandamissüsteemi:1)rendihärrus- feodaal jagas kogu oma maa talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. 2)mõisahärrus- suurem osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks, kus talupojad pidid tööl käima talupojad said endale kasutamiseks väikese maalapi ja pidid suure osa talusaadustest ära andma. Talupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnismaiseks e pärisorjadeks. Viikingid Viiking oli elukutse nimetus. Erinevad nimetused: 1)prantslased- normannid 2)venelased- varjaagid 3)bütsantslased. Varangid
Ühiskond ja eluolu keskajal Feodaalkorra kujunemine · Senjöör (valitseja) ja vasalli (kohalik aadel) suhe · Karl Martell · Lään ehk feood( maalapp mis vasall saab senjöörilt sõjaväe kohustuste eest) · Läänimees ehk feodaal( vasall, kes on endale saanud feoodi) · Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist · Sunnismaisus · Õigusemõistmine isanda kätes · Oluline faktor feodaalkorra tekkimisel Talupere igapäevaelu · Elati koos kogukonnana · Majad valmistati...
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
paastumine põhjustas tervisehäireid. Kirjas oli, et esines juhtumeid, kus pikaajalisele paastumise tagajärjel tabasid munki või nunnasid massiliselt vaimsed häired, millega kaasnesid mõttetu naer, krambid ja maas püherdamised. Kloostri elanikke vaevasid võikad unenäod ja hallutsinatsioonid. Mille jaoks seda paastumist üldse vaja oli. Arusaadav, et see mingi usuteema, aga ikkagi, kui see põhjustab selliseid tagajärgi. Uudiseks oli see, et feodaal võis talle kuuluvat pärisorja koos maaga müüa, osta või vahetada. See tähendab, et talupoeg jäi endiselt oma maalapile, vahetus ainult isand, kelle heaks ta oli kohustatud koormisi kandma. Arvasime, et feodaal võis talle kuuluvat pärisorja müüa, osta, vahetada, aga ilma maata, vaid niisama orja. Orjale oli see selle kohapealt hea, et tal jäi oma maalapike samaks, ei pidanud koguaeg kolima. Arvata oli, et keskaja teed olid käänulised ja auklikud ning reisimiseks õige
seni on vallanud. Talupoja valdusõigus oli piiratud feodalismile omaste õigusnormidega. Maaisandale, piiskopile või ordumeistrile kuulus kõrgeim võim ja kohtuvõim. Neil oli õigus koormiseid nõuda. Feodaalne omandiõigus jaguneb kaheks: ülemomandiõigus, mis säilis lääniisandal läänistamise korral ja kasutusõigus, mille sai vasall(seisnes koormiste nõudmises). Vasallil polnud õigust talupojalt maad ära võtta. Ainult pärijate puudumisel sai feodaal maalapi endale. Tavaliselt siiski võeti maid ka jõuga ära, kuid kui feodaal seda maad ei himustanud võis see olla talupojal mitmeid põlvkondi. Talupoja maad kaitses vaid feodaali majanduslik huvi peremehe järgi, kes maad korralikult hariks. Talupoeg kasutas oma maad külakogukonna raamides. Valitses kogukondlik maakasutus. Maa jagunes külade kasutusosadeks. Seda maad nimetati saraseks. Saras kuulus kogu külakogukonnale ja üksikperel oli õigus seda kasutada vaid külakonna liikmena
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1...
Rooma õiguse süsteem ROOMA ÕIGUS I-periood ius fas (ilmalikud normid) (jumalikud normid) II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse ...
Keskaeg II RÜHM ~Usk, Kirik, Ühiskond, ~Feodaal ja rüütlid. Feodalism ehk läänikord. Kindlateks tunnusteks oli isiklike suhete suur tähtsus isandate ja nende sõltlaste vahel, maa kui peamine sotsiaalmajanduslikuse kindlustatuse alus. Vasall pidi toetama oma isanda poliitikat ja pidi olema tema sõjaväes. Vasall sai vastutasuks lääni. Selleks oli enamasti maavaldus koos talupoegadega voi vahepeal ka mingi amet. Feodaalid olid peamiselt ryytlid. Nad ehitasid omale kindlusi, teenisid suurfeodaale,osalesid turniiridel jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse k...
muudatused parandasid ühiskondlikku korraldust. Tänu sellele leidis see palju vastukaja ka Euroopas ja hiljem oli see juba eeskujuks mitmetele teistele riikidele. Feodaalühiskond muutus kodanikuühiskonnaks, kus kõik inimesed olid sünnipäraselt võrdsed ja vabad. Kõik see feodaalsüsteemi kaotamine tekitas Euroopa rahvaste seas võimsa rahvustunde. Üks tähtsaid tegureid on kindlasti ka see, et kui suure Prantsuse revolutsiooni ajal kaotati feodaal igandid, arendas see kapitalismi suhteid ning see viis ajapikku tänapäeva turumajanduseni Euroopas. Prantslaste jaoks on kindlasti tähtsaim sündmus revolutsiooni käigus kuningavõimu kukutamine, millega kaasnes Vabariigi välja kuulutamine. Arvan, et see Prantsuse revolutsiooni hindamine Euroopas on õigustatud, kuna kõik need muudatused, mis tollal ajal tehti, muutsid sammuvõrra ühiskondlikku korraldust paremaks ja tänu sellele ei oleks see tänapäeval
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
1) Merkantilism( 15-17saj) sotsiaalalal.Ebarentaableidriigiettevõtteid Peamine eesmärk oli rahvusriigi kaitsmine ja kaub.arend 7) saksa poliitikud kaitsesid feodaale. Nad väitsid et feodaal antierakätesse.Ringluses olevraha peab olema stabiilne. kord ei kao üleöö ning see kord tuleb sujuvalt kaotada. Nad Monetarismi rakendasid mitmed valitsused(70+80):R.Reagan 1) Majandust reguleerib riik püüdsid säilitada traditsioonilisi keskaegseid suhteid, sest seal oli USA(reaganoomika),M.Thatcher(thatcherism)Suurbtitannias,Pin
(loonusrent). Talupoeg pidi osa oma saagist andma maaomanikule. Peale koormise võis olla ka raharent ehk pidi maksma maaomanikule raha. Raha sai maksta alles siis, kui tekkis turg ja kindel ostjaskond. Ülejäänud toodang müüdi linnainimestele. 10-11 sajand. Talupoja kohustuseks võis olla ka teotöö ehk ta pidi käima mõisa põlde üles harimas. Talupoeg oli sunnismaine - elukoha vahetamine ilma feodaali loata oli keelatud. Feodaal võis talupoega müüa, osta, vahetada, karistada (kohut mõista). Keskajal oli tegemist kahte liiki mõisamajandusega: · Rendihärrus - Kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle eest renti. Otseselt mõisa põllumaad ei olnud. Olnud valdavaks Lääne-Euroopas. · Mõisahärrus - Talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid maa kasutamise eest nii teotöö kui loonus- või
(Eesti linnadest kuulusid Hansa liitu Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi.) 17. Selgita: laiskade kuningate ajajärk - kuningad olid andetud ja riiki juhtisid majordoomused ehk kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid. majordoomus - kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid. vasall e. läänimees e. feodaal sai senjöörilt maad vastutasuks sõjaliste või muude teenete eest. senjöör isand, kes andis vasallile maad ning kellest olid madalama astme vasallid sõltuvuses. lään ja läänimees lään on läänistatud maa ehk maa, mis on antud kasutamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Läänimees on maa saaja. feood ja feodaal feood ehk lään on maa, mis on antud kasutamiseks, haldamiseks ja valdamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Feodaal on läänimees ehk mees, kes saab maad.
FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne eda...
Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma. Sageli me anname vähem kui pool oma saagist, sest meil on vähe süüa. Meie peres on levinud kolmeviljasüsteem. Kõigepealt jagame põllu kolmeks osaks, siis ühele osale paneme suvivilja, teisele talivilja ja kolmanda jätame aga kesa alla puhkama, nii saab rohkem vilja. Me künname põlde hobustega, sest nii saab kiiemini. Kui päike juba maaserval oli, läksime perega
LIBERAALNE JA RAHVUSLIK LIIKUMINE Saksamaal kehtiva riigikorra vastu astusid välja 1. Jena üliõpilased. 1817 meeleavaldus - võimudevastane demonstratsioon. Jenas loodi Ülesaksamaaline Üliõpilasliit - tunnusvärvid: must, punane, kuldne. 1820. suruti maha. 2. 1830 algab Saksamaal liberaalne liikumine, mis koosnes: · üliõpilasliikumisest · liberaalne liikumine - vaja ühendada Saksamaa, soovisid valitseda koos aadliga . · rahvuslik liikumine - rahvuslik eneseteadvuse tõus, väljendus Noor Saksamaa (H.Heine) Itaalias taastati endiste dünastiate võim. Selle vastu võitlesid: Karbonaarid - soov ühendada Itaalia, kehtestada konstitutsiooniline monarhia . Kreeka kuulus Türgile. -1820 algas Türgi vastane ülestõus, 1822 kuulutas Kreeka ennast iseseisvaks riigiks. Türgi hakkas seda maha suruma. olukorda raskendas kreekasisesed kodusõjad. Tänu suuriikidele 1830 sai Kreeka iseseisvaks. Kodusõjad jätkusid - muudeti kuningriigiks...
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus:
Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoühiskond sots ori Asenduskaubad- nt jalgratas ja auto, ja kaaskaubad- ühe kauba läbimüügi suurenedes suureneb ja sellega seotud toote läbimüük nt autode läbimüügi kasvades suureneb ka bensiini läbimüük Majapidamisteooria/targa valiku toeeria Tarbija rahakott on piiratud Hinnad on tarbija jaoks fikseeritud Püüab saavutada maksimaalset kasulikkust Vaadeldakse selle perioodi kulutusi
Taevalik kuningriik Figureeriv ahne preester, kes ei põlga ka laibarüvetamist ära, on tegelikult Balian'i (kes omakorda oli enne sepaks - midagi, mida päris Balian kunagi ei olnud - hakkamist sõjaväe juures insenerina sõjamasinaid ehitanud, omades teadmisi, mida vajas oma lossi kindlustamise juures ta feodaal ning mida ta hiljem Jeruusalemma kaitstes edukalt ka praktikas rakendas) poolvend, kes oli otseselt vastutav selle eest, et Balian peale oma naise enesetappu vangikongi saadeti ning kes veidi hiljem veenab Baliani külast igaveseks lahkuma, et niimoodi kogu ta vähene varandus endale saada. Balian'i kehastab loomulikult kõvasti ülehinnatud Orlando Bloom ning teeb sellega oma seni parima osatäitmise. Kui Godfrey (praktiliselt ainus peategelane filmis, kes on fiktsioon -
Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik: Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla DOMEEN kuninga maavaldus ALLOOD vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand Senjöör lääni andja. Kohustatud vasalli eest seisma.