Semantika Semantika uurib märgi tähendust. Mis see on? -> Miks see toimub? -> Mida see tähendab? -> Miks see seda tähendab? Sõna, mis tähendab paljusid asju, on "tähendus". Märk võib tähendada nii iseenaast kui ka mingit muud aspekti. Kunstiteoseks võib lugeda midagi, mille kunstnik lõi vaid kunsti tegemise eesmärgil, puhas esteetiline rahuldus. Kuigi tänapäevases mõistes on pigem kunstiteos asi, mis täidab kunstiteose eesmärki. Kivi viitab iseendale. Sõna "kivi" viitab kivile. M - O ja M - M meta-keel - "keel, mis on keele taga", keel, mille abil me kirjeldame keelt (loen hiina keele õpikut, mis on kirjutatud eesti keeles... siis on eesti keel hiina keele suhtes meta-keel. Teine näide on eesti keele grammatika eesti keeles) u-keel on universaalne keel, mille abil saame väljendada kõike süllogistika on järeldusõpetus. meil on kaks väidet, kas me oskame sellest midagi järeldada? Kai on inimene.(väike väide, räägib indiviidist) Inim...
Semantika- tähendusõpetus. Tähendus-„tegelikkuse“ mingi lõigu,hetke peegeldus teadvuses. Märk- kõik, mis annab infot(tähendus+vorm). Tähendus – keeleüksus, ei ole vorm. Keelemärk-häälikuline vorm +tähendus. Vähim iseseisev keelemärk on sõna-vastab mingi objekt või nähtus. Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste...
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu
Semantika ja pragmatika Lühiuurimus Väljendavad sõnad vene keeles Боготырь,силачь,человек рослый, дородный, дюжий и видный; необычайный силач; смелый и удачливый, храбрый и счастливый воин, витязь. Lühiuurimuseks oli valitud sõna “vägilane” Väljendavad sõnad eesti keeles: Vägilane,vägimees,jõumees Eesti ja vene keelsed sünonüümid JÕUMEES, Герой, богатырь, rammumees, витязь, полубог, vägimees, деятель, человек, jõujuurikas, kalev, атлет, геркулес, musklihunnik, здоровяк, Самсон, vägilane, силач, семи пядей во лбу, умный, jõukangelane, атлет, геркулес, atleet, titaan, герой, здоровяк, jõumehed, силач, герой, rammuvägi. великан. ...
SÕNA NAER, sest tegemist on pealtnäha lihtsa ja igapäevase sõnaga, aga seda lähemalt uurima hakates selgus, et on päris keeruline ja abstraktne, mis andis võimaluse ennast proovile panna. NAER on naermise, õnnelikkuse ja rõõmu sümbol. Kui keegi naerab, on tal järelikult hea tuju, keegi/miski on teda naerma pannud millegi naljakaga. 1. Paradigmaatilised leksikaalsed suhted Sünonüümid: mügin, pugin, kihin, kõgin, itsitus, irvitus, lagin, lõkerdus, naerupahvak, naerupuhang, naerupahvatus, naerupurse. Sõna NAER skalaarne vastandus ehk antonüüm, täpsemalt võrdne antonüüm, on NUTT. Sõnad on ühel tasemel ja võrreldavad nagu hea vs halb. Hüponüümiline suhe: NAER on sõnade IRVITUS, NAERATUS hüperonüüm, sest see on nii-öelda liiginimetus. NAER on kõige laiem mõiste, mille tähendus saab kitseneda, täpsustuda. IRVITUS ja NAERATUS on omavahel taksonoomilises suhtes. MUIE on sõna NAERATUS hüponüüm, sest on sellest laiem mõiste. Meronüümiline s...
Leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Näiteks: vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus on ,,tugev tunne". Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Näiteks: kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre on sisseütleva käände vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia ja foneetika on kõik keeleteaduse harud. Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetueks ja sõnavaraõpetuseks. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Leksikoloogia peatükis piirdub
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
Kuna ei saa olla tõene, ei saa olla arutlus ka korrektne 9. FC Barcelona on kõige tugevam jalgpalliklubi. Eesti järgmine peaminister on naine või Eesti järgmine peaminister ei ole naine. Eeldus saab olla tõene, järeldus ei saa olla väär, järeldus on tautoloogia – on paratamatult nii, et peaminister on kas naine või on mees, tegemist on kehtiva arutlusega, aga kas korrektne? Loogikasiseselt otsustada ei saa Lauseloogika süntaks ja semantika Kõige olulisem sümbol ongi lause, täpsemini lihtlause: lihtlause – A, B, C, …, võib kasutada ka täisarvulisi indekseid A1 või B3, sümbolitest puudu ei tule liht- või liitlause tähiseks üldiselt on metamuutuja – kasutatakse gooti või kreeka tähti Loogikatehted: põhieesmärk anda eeskirjad, kuidas lihtlausetest korrektselt moodustada liitlauseid 1. Eitus e negatsioon ~A (TILDE), ¬A, A ’pole tõsi, et’ 2
tunnus n, mis kannab ainsuse 1. pöörde tähendust. Teine neist on fleksioon ehk sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. Nt sõnavormis sõpru tunneb igaüks küll ära mitmuse osastava käände sõnast sõber, ometi ei saa jagada seda sõnavormi osadeks ja täpselt näidata, kus on tüvi, kus mitmuse tunnus ja kus osastava käände tunnus. Semantika uurib keele seost reaalsusega ja keelevahendite mõistmise protsessi. Sõna on keelmärk, mis koosneb häälikujadast ehk tähistajast ja tähendusest ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendusest; ekspressiivsest tähendusest ehk keelendi põhitähendusele toetuvast emotsionaalselt värvitud tähendusest ja assotsiatiivsest
1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid
Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. Semioloogia – semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussure'i traditsioonile. Ta põhineb struktuursele (strukturalistlikule) lähenemisele märkide ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. Keel on märgisüsteem, aga kõne ei ole. Keel – koosneb märkidest. Kõne – on nende märkide definitsioon.
Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus.
- 3) proadverbid e asemäärsõnad (nt mistõttu), - 4) lause üldlaienditena toimivad modaaladverbid e rõhumäärsõnad (nt veel), - 5) lauseid või lauseosi siduvad konjunktsioonid e sidesõnad, - 6) lausestruktuurist väljapoole jäävad interjektsioonid e hüüdsõnad. II loeng Teemad: 3) Sünonüümia, homonüümia, polüseemia M. Hint "Häälikutest sõnadeni" 279-286 (esimeses trükis 216-223) 4) Semantika: leksikaalne ja grammatiline tähendus. Kollokatsioonid, tähendusvõrgustik Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 241-250 Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 255, 260-269 Leksikaalsed suhted Sõnade jagamisel nendevaheliste leksikaalsete suhete järgi võtame aluseks järgmise kaksikjaotuse: 1) sama või lähedane tähendus - erinev vorm a) sünonüümid (nuga ja väits) b) antonüümid (hea ja halb) c) hüponüümid (roos hüponüüm ja lill hüperonüüm)
..................................................................3 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas.............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus.................................................................................................................4 1.2 Kognitiivne kohustus.................................................................................................................4 2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika...........................................................................5 3. Kognitiivse semantika juhtmõtted ...................................................................................................5 4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised.............................................................6 4.1 Kujundskeemi teooria..............................................................................................................
.................................... 7 4 INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE ................................................................................................ 11 4.1. KONTSEPTUAALMUDEL ........................................................................................................... 11 4.2. ANDMEMUDEL........................................................................................................................... 12 4.3. OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA ............................................................................. 13 5 INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE............................................................................................. 15 5.1. PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM ............................................................................................ 15 5.2. SEISUNDIDIAGRAMM ................................................................................................................ 17
....... 3 Ülesandepüstitus.................................................................................................... 4 Analüüs................................................................................................................... 5 Projekt.................................................................................................................... 6 ERD ehk Entity Relationship Diagrams mudel.....................................................6 Olemite semantika.............................................................................................. 6 Olemite omadused.............................................................................................. 8 Realisatsioon........................................................................................................ 25 Kokkuvõte............................................................................................................. 26 Kasutatud materjalid...................
Näiteks: kui muuta lauses üht sõna, muutub tähendus. reeglid määravad, millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud). - SÜNTAKTIKA Süntaktika uurib reeglite järgimist. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. Ta on osa matemaatilisest lingvistikast. Süntaktika uurib, kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. - SEMANTIKA Semantika on osa süntaktikast, kuid eksisteerib ka eraldi. Ta tegeleb tähendusega ja koosneb seemidest- elementaartähendus ning lekseemidest, millest saab moodustada proportsioone. Morrise arvates on semantika pragmaatika ja süntaktika kõrval üks semiootika dimensioonidest. Semantika võib olla nõrk või tugev. Nõrk ehk signifikatiivne semantika on keel reeglite ja semantikaga, kus tähendus on kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused
Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus.
KÕRVALROLLID: ASUKOHT sündmuse toimumise koht; PÕHJUS; EESMÄRK; LIIKUMISÜNDMUSTE ROLLID: LIIKUJA(TEEMA) asukohta vahetav entiteet; LÄHTEKOHT koht, kust midagi liikuma hakkab; SIHTKOHT koht või objekt, kuhu poole liikumine toimub;TEE. 6. Semantilisi teooriaid: generativism, sõötuvusgrammatika, konstruktsioonigrammatika. a. Semantika on keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi(keeles väljendatud) tähendusi. Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks kõik grammarilised laused, kuid ühtki mittegrammatilist lauset. GG grammatika esindaja on Naom Chomsky b
1Kasutusjuhtude mudel........................................................................................ 4 4.Infosüsteemi andmevaade...................................................................................... 7 4.1Kontseptuaalmudel............................................................................................. 8 4.2Andmemudel...................................................................................................... 8 4.3Objektide ning atribuutide semantika................................................................8 4.4CRUD maatriks................................................................................................. 10 5.Infosüsteemi ajaline vaade.................................................................................... 10 5.1Firma põhiprotsess........................................................................................... 11 5.2Põhiobjekti seisundidiagramm.............................................
Peirce`iga). Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav manifesteeritud üksus; 2) tunnetuse objekt, nagu ta kerkib meie ette kirjelduse tulemusena ( siia kuulub ka semiootika(te) tüpoloogia, mille Greimas võtab üle Louis Hjelmslevilt); 3) vahendite kogum, mis teevad tema tunnetamise võimalikuks. M. Lotman: „Semiootika on empiiriline distsipliin, mis tegeleb erinevate märgiliste moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed, vaid ka loomad või masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. Morris: see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Loogika kui formaalne semiootika (Peirce). Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet.
kõikidest võimalikest komponentidest lähtuvalt. Need kaks lähenemist annavad kaks erinevat interpretantide rida, kaks viiteseost, mis aitavad märki tõlgendada. a) selektsiooni puhul märk suhtes koodiga (mälu) b) kombinatsiooni korral märk suhtes kontekstiga, st. teatud asend suuremas kontekstis. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud) MORRISE JÄRGI ON SEMIOOTIKAL KOLM DIMENSIOONI -süntaktika, semantika ja pragmaatika 4. SÜNTAKTIKA Kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. Keeleüksuste omavahelised seosed lingvistilises järjestuses, näiteks sõnade järjekord lauses. Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. Keel on mitmetähenduslik: -loomulik keel -keel semiootilises mõttes (kunstlik keel, arvuti keel jne) -keel on õigusega
Õpperühm: xxxxxx Matrikli nr.: xxxxxx Juhendaja: Raul Liivrand Tallinn 2013 Sisukord Üldvaade Lausendid Infovajaduste loetelu Infosüsteemi funktsionaalne vaade Nimekirjad Andmebaas Kasutusjuhtude mudel CRUD MATRIKS Seisundi- ja tegevusdiagramm Objektide ja Atribuutide semantika Üldvaade Tulika Grupp on kontsern, kuhu on koondunud takso- ja transporditeenuseid osutavad ettevõtted. Esimeseks kontserni taksofirmaks oli AS Tulika Takso aastast 1993. Järgnevas projektis kirjeldatakse Tulika taksofirma infosüsteemi. Projektis vaadeldakse seda osa, kus klient tellib endale taksofirmalt teenuse ning kuidas taksofirma kliendi tellimust täidab. Vaatluse alla ei kuulu taksofirma rahaline käive ning töötajate palga maksmissüsteem
1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid
tegemisega. 25. Teadmiste esitamise formalisme. Teadmiste esitamiseks võib kasutada mitmesuguseid keeli ja formalisme, näiteks loomulikku keelt, semantilisi võrke, mitmesuguseid loogikaid, reegleid, freime, närvivõrke, andmebaaside kirjelduskeeli, algoritmilisi keeli, otsustuspuid, graafe jm Teadmuse kujutamise keeli saab liigitada deklaratiivseteks ja protseduurseteks. Deklaratiivsete keelte puhul (nt Prolog, semantika kirjelduse vahendid) kirjeldatakse olukord ja vajadusel küsitakse lahendust (lahenduskäik tuleb süsteemil ise leida). Protseduursetes keeltes (nt algoritmilised keeled) esitatakse olukorra kirjeldus, küsimus ja lahenduskäik koos. 26. Seos teadmiste esitamise ja järeldamise vahel. 27. On mitmeid vägagi erinevaid loogikaid. Millal mingit teadmuse esitamise ja arutluse meetodit võib nimetada loogikaks? Tooge näiteid teadmuse esitamise ja arutluse
............................................4 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused..............................................5 Programmeerimiskeelte tüübid.............................................................................. 8 3.1 PROGRAMMEERIMISE AJALUGU......................................................................8 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID.......................................................9 3.3 PROGRAMMEERIMSKEELE SEMANTIKA JA SÜNTAKS.....................................11 Page 1 SISSEJUHATUS Programmeerimine on lihtsalt arvutiga teostatavad spetsiifilised (erilised) tegevused. Näiteks, kui Te sisestate taskukalkulaatoril kaks korda seitse, annate te kalkulaatorile komplekti juhiseid. Te nagu ütleks: "Korruta arv kaks arvuga seitse, ja teata mulle mis vastuse sa saad."
Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus) o Pragmaatika (lause tähendus teatud olukorras) Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline keeleteadus keele uurimine ühes ajas. Diakrooniline keeleteadus keele areng ajaloos. Teoreetiline Praktiline = rakendus lingvistika (nt logopeedia, tõlk) Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika
1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: semantika
..............................................4 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade....................................................5 4 Infosüsteemi andmevaade...................................................................6 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL...................................................................................... 7 4.2 ANDMEMUDEL................................................................................................... 8 4.3 ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA...................................................8 5 Infosüsteemi ajaline vaade..................................................................9 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM.....................................................................10 Joonis 4. Pakkumise üldine protsess......................................................................10 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM........................................................................................ 10
Keele ja kõne areng Keele komponendid MIDA PEAB OSKAMA? · Foneemid keele kõige väiksem ühik. Keele heliline eripära. Keele kõla. Nt palk vs palk või tall vs tall. Eesti keeles on 26 foneemi. · Morfeemid väikseim tähenduslik ühik keeles. Sõnatüved, ees või järelliited. Annab lisa tähenduse või põhitähenduse. · Sõnad morfeemide kogum. Semantika. Tuleb selgeks saada sõnade tähendused · Süntaks sõnade kombineerimine. Lausete moodustamine. · Pragmaatika keele kasutamine. Formaalne ja mitte formaalne keel. Keele omandamise periood 1. Eellingvistiline periood a. Foneemide omamine a.i. Karjumine ( see ei toimu ilma asjata, vaid märgu andmiseks) a.ii. Koogamine 3.elukuul toimub foneemide kombineerimine a.iii. Lalisemine 4-5 elukuul a.iv
Märgid Sümbolid Indeksid Ikoonid Ikoon- oma referendiga sarnane kujutis. Indeks- vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Allsüsteemid Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Neid on 5. SEMANTIKA-tähendutse uurimine SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem LEKSIKON-sõnavara MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine Avatud süsteemid Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4
Märgid Sümbolid Indeksid Ikoonid Ikoon- oma referendiga sarnane kujutis. Indeks- vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Allsüsteemid Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Neid on 5. SEMANTIKA-tähendutse uurimine SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem LEKSIKON-sõnavara MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine Avatud süsteemid Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4
elementideks e foneemideks: h, o, b, u, n, e. Märgid Sümbolid Indeksid Ikoonid Ikoon- oma referendiga sarnane kujutis. Indeks- vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Allsüsteemid Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Neid on 5. SEMANTIKA-tähendutse uurimine SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem LEKSIKON-sõnavara MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine Avatud süsteemid Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4
poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõpud · Süntaks-lausete süstemaatilisus ja liigid/liikmed. · Tekst-mis üksustest koosneb, kuidas on seotud jne. · Semantika-tähendusõpetus, · pragmaatika-kasutuse uurimine Edastame tähendust ja sisu (semantika) Morfoloogia tasandil saame edastada kuulajale sõnumi. Kui läheneda tähenduse poolt: Asjad, suhted, suhted asjade vahel, suhted suhete vahel, omadused jne. Käsitletakse objektide poole pealt. Uus lähenemine (40a). Maailma keeled on erinevad? Nt Eesti ja inglise keel. Käänded jms. Maailma keeled on sarnased? Ikkagi väljendusvahend
Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt Reduplikatsioon: liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täielik või osaline kordamine Rekonstruktsioon: on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Saaja: (semantiline roll) lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Segmentimine: sõna jagamine morfeemideks Semantika: on keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi. Semantiline roll: tähendus, mille lausemoodustaja konkreetses lauses saab, roll, mida ta konkreetses lauses täidab Seotud morfeem: morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega Siht: semaniline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Silpkiri: kiri, milles üks märk vastab ühele silbile
........................6 3. INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE........................................................7 4. INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE..............................................................................11 4.1. KONTSEPTUAALMUDEL......................................................................................11 4.2. ANDMEMUDEL.......................................................................................................12 4.3. OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA.....................................................12 5. INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE ..........................................................................15 5.1. PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM......................................................................15 5.2. SEISUNDIDIAGRAMM............................................................................................16 1. ÜLDVAADE
Sümbolid on olemas ka loomadel- sabaliputamie avaldab meelt. Suund, Kontakt, Subjektiivsus. Kokku on igas keeles 216(6x6x6 Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või b) semioos ja selle dimensioonid Inkas 4. midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru- süntaktika, semantika, Keele funktsioonid: Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. pragmaatika. ehk determinatsioon ( ) Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa
(allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia morfoloogia semantika leksikoloogia pragmaatika süntaks tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid: üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus teoreetiline kt – praktiline kt diakrooniline kt – sünkrooniline kt „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika
¨ 3 INFOSUSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE 10 ¨ 4 INFOSUSTEEMI ANDMEVAADE 13 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 4.2 ANDMEMUDEL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 4.3 ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA . . . 14 4.4 CRUD MAATRIKS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 ¨ 5 INFOSUSTEEMI AJALINE VAADE 18 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM . . . . . . . . . . . . . 18 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1 ¨ PEATUKK 1 ¨ ULDVAADE
erinevates taktimõõtudes.3-improvisatsioon.Jazzi algosad: orjadetöölaulud,vaimulikmuusika(misjoni),blues,puhkpilli muusika,valgeteolmemuusika,mustadeolmemuusika.100 aastaga tegijazz muusika samasuguse arengu kui tõeline muusika 1000aastaga.Spirituaale lauldi kirikus.Melism- improviseeritud viisikaunistus.Antifoonia on aafrikas eeslaulja pluss koor.Overlap-eeslaulja alustab koorilõpust.Offbeat- tähtsamad on 2 ja 4 löök.Overbreething-ülehingamine.Tonaal- semantika-hääletämbriga antakse edasi sõnumit(meeleolu). Metronomesense-metronoomitunnetus.Blues-lüüriline info isiklikust katastroofist.Tekkis mississipis.Dallas blues(whity) Memphis blues(nigro).Arhailine blues a+b.Tänapäevane blues a1+a2+b.Kommertsiaalne blues-blueslaulja+jazzbänd.Ragtime- puhkpillimuusikast välja arenenud klaverimuusika.Rag 2-4osaline aa+bb+cc+dd.Menestrel-keskaegne prantsuse rändmuusik.Coon- face=neeger.Oleo-akrobaatilised osad.Broadway show-kindla vormiga etendus
Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - Uurib märgiprotsessi elusolendites * kultuurisemiootika - Kultuurinähtuste analüüs semiootilise analüüsiga. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu. Inimeste omavahelise interaktsiooni analüüs 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika Teadus kommunikatsioonisüsteemides ja märkidest, mida inimesed (ja loomad ja masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. (mõistmise probleem, informatsiooni edastamine) LOOGIKA Semioloogia põhineb struktuursele lähenemisele märkide ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. Keel on märgisüsteem, aga kõne ei ole. Keel koosneb märkidest. Kõne on nende märkide definitsioon. PSÜHHOANALÜÜS Uurib märkide elu ühiskonnas
• kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, leksikoloogia, süntaks, tekstilingvistika, semantika, pragmaatika Keeleteaduse tüübid: • teoreetiline kt (ehk keeleteadus) – praktiline kt • diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika
Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav manifesteeritud üksus; 2) tunnetuse objekt, nagu ta kerkib meie ette kirjelduse tulemusena ( siia kuulub ka semiootika(te) tüpoloogia, mille Greimas võtab üle Louis Hjelmslevilt); 3) vahendite kogum, mis teevad tema tunnetamise võimalikuks. M. Lotman: „Semiootika on empiiriline distsipliin, mis tegeleb erinevate märgiliste moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed, vaid ka loomad või masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. Morris: see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument. Ajalooliselt on semiootika kujunenud rööbiti filosoofia, keeleteaduse ja loogika arenguga. Esimest korda arutles keele päritolu teemadel Platon, 5.saj eKr. Tema mõtteid viis edasi Sokrates
4)siis see tavaline tõeväärtustabel Info pannakse "tag"-ide vahele Erinevus: HTML: "tag"-del visuaalne semantika 5)trigeri skeem Siin on paks tekst Siin on kaldkirjas tekst XML: "tag"-del semantika puudub
küljest: leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Nt vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus ‘tugev tunne’. Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Nt kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus -ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre (vrd küla, jõgi, meri) on sisseütleva vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika – tähendusõpetus. Keeleteaduse haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ja tähenduste muutusi, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Leksikoloogia – keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara. Süntaks – lauseõpetus. Grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust: millistest osadest koosneb ja mis on osade funktsioonid.
·Masinkood Programm sisaldab vahetult protsessori käske Käsud on numbrilisel kujul Töötatakse vahetult arvuti mäluaadressidega Kõigis teistes keeltes kirjutatud programmid teisendatakse täitmiseks alati masinkoodi ·Sümbolkeel Käskude andmiseks kasutatakse numbrite asemel käsku kirjeldavaid lühendeid Madala taseme keeled on seotud riistvaraga Kõrgtaseme keeled on riistvarast sõltumatud Süntaks kuidas antud keeles programmi kirjutada tuleb. Semantika mida korrektse süntaksiga programmikoodi tulemusena arvuti teeb Pragmaatika kirjeldab keele kasutatavust, rakendusvaldkondi, efektiivsust Metakeel kokkuleppeline väljamõeldud programmeerimiskeel erinevate programmielementide kirjutamiseks Muutuja mälupesa või mitmest pesast koosnev plokk, millele on antud nimi. Andmetüüp näitab, mis tüüpi andmeid muutujas hoida saab. Omistamine Plokk-programmis kirjeldatud käskude grupp,mida keele süntaksi seisukohast saab
KESKKONNA FÜÜSIKA 1. Kodutöö ( ILRLA) - alfabeet RALLI- süntaks ILLAR- semantika 2. Kodutöö. Matrix tabel õ m t lv lo õ` õ`- õ õ`- m õ`- t õ`- lv õ`- lo m` m`- õ m`- m m`- t m`- lv m`- lo t` t`- õ t`- m t`- t t`- lo lv` lv`- m lv`- lo lo` lo`- õ lo`- m lo`- t lo`- lo õ- õhk
......................................................................................5 Infosüsteemi kasutusjuhtude diagramm...............................................................................5 Infosüsteemi andmevaade.....................................................................................................8 4.1 Andmemudel.................................................................................................................8 4.2 Objektide ja atribuutide semantika.................................................................................9 4.3 CRUD maatriks............................................................................................................ 11 1.Infosüsteemi ajaline vaade.................................................................................................12 Süsteemi põhiprotsessi tegevusdiagramm........................................................................12 5.2 Tellimuse seisundi diagramm....
..............................................................................6 3.2 Kasutusjuhtude mudel...................................................................................................6 4 Infosüsteemi andmevaade...................................................................................................11 4.1 Andmemudel................................................................................................................11 4.2 Objektide ja atribuutide semantika..............................................................................11 4.3 Crud maatriks...............................................................................................................13 5. Infosüsteemi ajaline vaade................................................................................................13 5.1 Tegevusdiagramm........................................................................................................14 5.2 Seisundidiagramm....
teistes keeltes, kuid vahendid on erinevad. Nt vene keeles kõikidel sõnadel/asjadel on sugu(mees-, nais-, kesksugu). Grammatikalised tähendused moodustavad süsteemi. Venelased nt ei saa mittenäha asjade sugu rahvaluules kaseke(naissoost) = noor neiu, sest selles kasekeses ka nii õrnus kui ka naiselikkus. Tamm vs kask - tamm mehelikkus, kask naiselikkus grammatika on tähtsam kui leksikoloogia. Semantika ja grammatika keele redundantsus (keeleliialdus). · Leonhard Bloomfield (1887-1949) Andis Ameerika keeleteadusele ,,meetodi". Ta teadis väga palju keeli, kuid teda huvitasid peale indiaanikeelte ka vaikse ookeani saarte elanike keeled. Ta lõi tagalogi grammatika (filipiinide keel). Ta põhiteos on ,,Language" (1933). Tema keeleanalüüsi metoodika erineb oluliselt Euroopa
annaabi.ee 
