Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"semantika" - 275 õppematerjali

semantika - tunnuslik, tähenduslik Vahendatud tunnetus- keel loob võimaluse tegelikkuse vahendatud tunnetamiseks ja kirjeldamiseks.õmbritseva tegelikkuse psüühiliseks representeerimiseks,sellesst mõtlemiseks näiteks ei peaeset v situatsiooni vahetult nägema,vaid piisab sõnast ( märgist)selle eseme v situatsiooni kohta. Nii saab tegelikkust tunnetada eemalolevalt.
semantika

Kasutaja: semantika

Faile: 0
thumbnail
9
ppt

Semantika ja pragmatika lühiuurimus

Lühiuurimuseks oli valitud sõna “vägilane” Väljendavad sõnad eesti keeles: Vägilane,vägimees,jõumees Eesti ja vene keelsed sünonüümid  JÕUMEES,  Герой, богатырь, rammumees, витязь, полубог, vägimees, деятель, человек, jõujuurikas, kalev, атлет, геркулес, musklihunnik, здоровяк, Самсон, vägilane, силач, семи пядей во лбу, умный, jõukangelane, атлет, геркулес, atleet, titaan, герой, здоровяк, jõumehed, силач, герой, rammuvägi. великан. ...

eesti keel teise keelena
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Semantika eksam

Tähendus-„tegelikkuse“ mingi lõigu,hetke peegeldus teadvuses. Märk- kõik, mis annab infot(tähendus+vorm). Tähendus – keeleüksus, ei ole vorm. Keelemärk-häälikuline vorm +tähendus. Vähim iseseisev keelemärk on sõna-vastab mingi objekt või nähtus. Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste...

Keeleteadus
24 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Semantika

Mis see on? -> Miks see toimub? -> Mida see tähendab? -> Miks see seda tähendab? Sõna, mis tähendab paljusid asju, on "tähendus". Märk võib tähendada nii iseenaast kui ka mingit muud aspekti. Kunstiteoseks võib lugeda midagi, mille kunstnik lõi vaid kunsti tegemise eesmärgil, puhas esteetiline rahuldus. Kuigi tänapäevases mõistes on pigem kunstiteos asi, mis täidab kunstiteose eesmärki. Kivi viitab iseendale. Sõna "kivi" viitab kivile. M - O ja M - M meta-keel - "keel, mis on keele taga", keel, mille abil me kirjeldame keelt (loen hiina keele õpikut, mis on kirjutatud eesti keeles... siis on eesti keel hiina keele suhtes meta-keel. Teine näide on eesti keele grammatika eesti keeles) u-keel on universaalne keel, mille abil saame väljendada kõike süllogistika on järeldusõpetus. meil on kaks väidet, kas me oskame sellest midagi järeldada? Kai on inimene.(väike väide, räägib indiviidist) Inim...

Semiootika
64 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Semantika ja leksikoloogia

Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu...

Keeleteadus alused
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Semantika kodune ülesanne

NAER on naermise, õnnelikkuse ja rõõmu sümbol. Kui keegi naerab, on tal järelikult hea tuju, keegi/miski on teda naerma pannud millegi naljakaga. 1. Paradigmaatilised leksikaalsed suhted Sünonüümid: mügin, pugin, kihin, kõgin, itsitus, irvitus, lagin, lõkerdus, naerupahvak, naerupuhang, naerupahvatus, naerupurse. Sõna NAER skalaarne vastandus ehk antonüüm, täpsemalt võrdne antonüüm, on NUTT. Sõnad on ühel tasemel ja võrreldavad nagu hea vs halb. Hüponüümiline suhe: NAER on sõnade IRVITUS, NAERATUS hüperonüüm, sest see on nii-öelda liiginimetus. NAER on kõige laiem mõiste, mille tähendus saab kitseneda, täpsustuda. IRVITUS ja NAERATUS on omavahel taksonoomilises suhtes. MUIE on sõna NAERATUS hüponüüm, sest on sellest laiem mõiste. Meronüümiline s...

Eesti keel
44 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Referaat: Programmeerimine

2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid...

Arvutiõpetus
74 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Mõtte mõttest

loj (filos) ­ armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) ­ armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) ­ armastus sof...a (sofia) ­ tarkus; sofÒj (sofos) ­ tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) ­ arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) ­ tööarmastus; filosof...a (filosofia) ­ tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...

Euroopa tsivilisatsiooni...
63 allalaadimist
thumbnail
47
ppt

üldkeeleteadus

abimäärsõnad (nt üle lugema), - 3) proadverbid e asemäärsõnad (nt mistõttu), - 4) lause üldlaienditena toimivad modaaladverbid e rõhumäärsõnad (nt veel), - 5) lauseid või lauseosi siduvad konjunktsioonid e sidesõnad, - 6) lausestruktuurist väljapoole jäävad interjektsioonid e hüüdsõnad. II loeng Teemad: 3) Sünonüümia, homonüümia, polüseemia M. Hint "Häälikutest sõnadeni" 279-286 (esimeses trükis 216-223) 4) Semantika : leksikaalne ja grammatiline tähendus. Kollokatsioonid, tähendusvõrgustik Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 241-250 Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 255, 260-269 Leksikaalsed suhted Sõnade jagamisel nendevaheliste leksikaalsete suhete järgi võtame aluseks järgmise kaksikjaotuse: 1) sama või lähedane tähendus - erinev vorm a) sünonüümid (nuga ja väits) b) antonüümid (hea ja halb) c) hüponüümid (roos hüponüüm ja lill hüperonüüm)...

Keeleteadus alused
142 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Üldkeeleteaduse põhimõisted eksamiks

Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...

Sissejuhatus...
156 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Semiootika eksamimaterjalid, Mihhail Lotman

Bertrand Russell- oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik Matemaatilises loogikas sõnastas Russell Russelli paradoksi, mis tõi ilmsiks naiivse hulgateooria vastuolulisuse: Hulk võib olla ükskõik misasjade hulk: kõikide hulkade hulk, mis sisaldab iseennast või hulgad mis ei sisalda iseennast. Charles Morris- Peirce'i üks tähtsamaid järglasi.Võttis kasutusele termini semioos ja pragmaatika kui ühena semiootika kolmest harust süntaktika ja semantika kõrval. Foundations of the Theory of Signs (1938). Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru ­ pakkus juba Peirce o Süntaktika ­ SÜNTAKTIKA o o Küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o...

Semiootika
430 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Keeleteaduse alused 1. osa

Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus ­ kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus ­ igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek,...

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Semiootika alused

Veidi hiljem tekkis Saksamaal uus glossemaatika ring. Keeleteooria seisukohalt on kõige olulisemad siiski Praha lingvistid. Kõige suurema panuse on andnud aga glossemaatika. SEMIOOSISEKOLMDIMENSIOONI - Süntaktika (seotud märkidega, käsitleb märgi struktuuri ja koondmärkide / tekstide / märgiahelate teket; lihtsaimate reeglitega, kõige kohustuslikum) - Semantika (seotud tähendustega, tähenduse edasiandmisega; keerulisemate reeglitega, erandlikum) - Pragmaatika (seotud kasutusega ja kontekstiga; reeglid puuduvad, on soovitused ja tendentsid) SÜNTAKTIKA Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. See lubab meil moodustada õigeid märgisüsteeme ja eristada õigeid moodustisi valedest. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. See on kolmest aspektist kõige formaalsem ja kõige lihtsamate reeglitega, mis kõik on kohustuslikud...

Semiootika
34 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Üldkeeleteadus, kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus) o Pragmaatika (lause tähendus teatud olukorras) Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline keeleteadus ­ keele uurimine ühes ajas. Diakrooniline keeleteadus ­ keele areng ajaloos. Teoreetiline Praktiline = rakendus lingvistika (nt logopeedia, tõlk) Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika...

Üldkeeleteadus
18 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Kognitiivne lingvistika

3 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas.............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus.................................................................................................................4 1.2 Kognitiivne kohustus.................................................................................................................4 2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika...........................................................................5 3. Kognitiivse semantika juhtmõtted ...................................................................................................5 4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised.............................................................6 4.1 Kujundskeemi teooria...

Semiootika
27 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Keel kui süsteem

Sõna on keelmärk, mis koosneb häälikujadast ehk tähistajast ja tähendusest ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendusest; ekspressiivsest tähendusest ehk keelendi põhitähendusele toetuvast emotsionaalselt värvitud tähendusest ja assotsiatiivsest tähendusest ehk sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast tulenevast lisatähendusest. Tähenduse põhiliigid on leksikaalne tähendus ehk keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, st sama sõna kõigi muutevormide ühine tähendus; aktuaalne tähendus ehk keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus ja grammatiline tähendus ehk ühesuguste muutevormide (tunnused või tüveteisendid) ühine tähendus. Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga negatiivne konnotatsioon. Kollokatsioon on keeleline...

Keeleteadus
11 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Autoparkla infosüsteemi arendus

24 5.3 PILETI BRONEERIMISE OLEKUDIAGRAMM....................................................................................25 6. KLASSIDIAGRAMM.......................................................................................................................26 7.KOLMEKIHILISE ARHITEKTUURI KLASSIDIAGRAMM.....................................................27 8. OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA ........................................................................28 9. SÜSTEEMI ARENDAMISKAVA JA STRATEEGIA................................................................30 9.1 STRATEEGIAETAPP......................................................................................................................30 9.2 ANALÜÜSIETAPP.........................................................................................................................31 9...

Infosüsteemide...
124 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

Arvutiprogramm kui translaator, mis tõlgib sisendi väljundiks. 6. Programmeerimiskeelte formaalne spetsifitseerimine. Transleerimisprotsessi osad. Raaliga on võimalik lahendada vaid matemaatiliselt formaliseeritavaid ülesandeid. Seega peab raali keelte jaoks leiduma formaalne esitus. Süntaks (teksti sisemine struktuur) versus semantika (teksti väline tähendus). Süntaksi esitamine lihtne. Semantika esitamine peamiselt tõlke, verifitseerimise kaudu. Süntaksidiagramm kui graaf. Wirthi diagramm: kast ­ kasutaja lause ovaal ­ reserveeritud sõna ring - operaator Võimalik mitu alternatiivset teed. Plokkskeemid. Bacus-Nauri formaat. Transleerimisprotsess: lause keeles L1 (süntaksanalüüs) lause süntaktiline struktuur keeles L1...

Teoreetiline informaatika
96 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sissejuhatus semiootikasse

A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab...

Filosoofia
107 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Tegelikult töötab arvuti Teie programmi teksti lugemise ajal ühe teise programmi juhtimisel ja ainult sellest teisest programmist sõltub, kas Teie programmi tekst muudetakse arvuti poolt täidetavaks programmiks või mitte. Suheldes arvutiga suhtlete Te alati kellegi poolt loodud programmiga. Rääkides keelest, ei saa ma mööda minna keele süntaksi ja semantika mõistetest. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Kui süntaksis on ette nähtud, et programmi teksti lõppu tuleb kirjutada punkt, siis peab selle punkti programmi teksti lõppu ka kirjutama. Vastasel juhul teatab Teie teksti töötlev programm Teile, et etteantud tekstis on süntaksivead....

Arvutiõpetus
210 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Semiootika ajalugu

Süsteemi keerulisus 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele Bertrand Russell Deskriptsioon: Russell püüdis vabaneda loogilistest "ebamugavustest", mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed. Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) deskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi). Kui vaadelda kirjeldusi kui nimesid võib tekkida ilusioon kummaliste objektide (suhted, omadused) olemasolust....

Filosoofia
102 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun