tundmine jne *religioosse toime eetiline dimensioon-normide ja väärtuste järgimine Relig. sotsioloogia uurib: * religioosset suhtlust. *uurib religioonide institutsiooni. *mida religion teeb ja kuidas ühiskonda mõjutab ja vastupidi. *religioosse teisitimõtlemise viise. *religioosse reaalsuse loomist Eksamiküsimused: 1. Millist tüüpi relig. definitsioone relig.sotsioloogias kohtab? 2. Mida religioonisots. Uurib ? Klassikud Religioonisotsioloogia kujunemine Sotsioloogilise vaatepunkti eeldus Kui kristlus ei olnud enam iseenesestmõistetavlt ainus maailmaseletusviis siis tekkis võimalus näha religioonis ka inimlikku päritolu nähtusi.see võimdals hakata suhtuma religiooni teisiti ja lubas teisi lähenemisvõimalusi. Karl marx(1818-1883) Deprivatsiooniteooria Arvas ,et ühiskonna aluseks on tootlikud jõud-inimesed ja tootmisvahendid.ajalugu areneb selle varal millised muutused nendes tootmissuhetes aset leivad
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks.
2. Patrilineaarne põlvnemise arvestamine- lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi 3. Matrilineaarne- lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. Avunkulaat-ema venna tähtsus lapse kasvatamisel Kultuuride sagedus ideaalse suguluse tüübi järgi Bilateraalne 38% Patrilineaarne 46% Matrilineaarne 16% RELIGIOON Religioonisotsioloogia Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid Teoloogia-arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust Religioonisotsioloogia- ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõusu üle. Uurib väliseid aspekte. Nt kui palju on usklike. Religioossed uskumused Animism- usk looduse hingestatusesse. Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik.
Traditsiooni loov Sotsiaalset mälu edasikandev Kuidas religiooni uurida: Usunditeadus (religiooniteadus; võrdlev usuteadus; ka religiooniantropoloogia) Peasuunad: Usundiajalugu – uurib religiooni ajaloolises plaanis Võrdlev usundilugu – uurib eri religioone võrdlevalt ajalooteljel Religioonifenomenoloogia – uurib võrdlevalt eri religioonide üksiknähtuste sarnasusi ja erinevusi (mäiteks arusaama jumalast, ohverdamist, mingit müüditüüpi jne) Religioonisotsioloogia – uurib religiooni toimimist ühiskonnas (kogukondade mõju indiviididele) Religioonipsühholoogia – uurib religioonides olevaid psüühilisi nähtusi ja elamusi Religioonifilosoofia – uurib religioossete ideede kujunemist filosoofilises plaanis Religiooni määratlus Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat Religiooni ja teoloogia vahekord
Hinduism monistlik religioon New Age monistlik religioon Religioonifilosoofia - Filosoofia haru, mis tegeleb religiooni küsimuste uurimisega. Teoloogia usuteadus Religiooniteadus religiooni ja usundite uurimine teaduslike meetoditega. Religioonipsühholoogia religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonifenomenoloogia uurib religiooni kui nähtust ja jätab tema olemuse vaatluse alt välja, uurides usundite spetsiifilisi fenomene. Religioonisotsioloogia inimeste religioossete hoiakute uurimine kasutades sotsioloogilisi meetodeid. Religiooniantropoloogia uurib seda, mis on avalik ja vaadeldav, uurib praktikaid. Religiooniajalugu religiooni muutumine ajas Võrdlev usundilugu võrdlusmomendid erinevate religioonide vahel. Teoloog usuteadlane
Teemakataloogide aadressid: Bubl Link http://www.bubl.ac.uk/link/ Librarians' Internet Index http://lii.org/ Open Directory http://dmoz.org/ WWW Virtual Library http://vlib.org/Overview.html I variant II variant 1. Leidke kõikidest eelnimetatud 1. Leidke kõikidest eelnimetatud teemakataloogidest sotsioloog Emile teemakataloogidest materjali vabalt Durkheimi religioonisotsioloogia teooria valitud teemal (nt Mükeene või selle ülevaade. Esitage lingid, mille kunstiväärtused, stressi diagnoosimise kaudu täistekstini jõudsite ja leitud teksti testid, poliitilised ideoloogiad vmt). pealkiri. Teema ei tohiks olla väga lai, nt psühholoogia vmt. Esitage lingid, mille
1 Nt Grace Davie, Eileen Barker, Detlef Pollack jt, vt täpsemalt kirjanduse ja allikate tutvustust. tulnud sellega toime viimase 28 aasta jooksul? 4.milline on EELK positsioon ühiskonnas laiemalt ja kuidas on EELK arengud mõjutanud suhet ühiskonnaga? 5.kuidas liikmeskonna pidev vähenemine mõjutab vahekorda ühiskonnaga? Uurimismeetodid Töö on interdistsiplinaarne, puudutades erinevad valdkondi: ajalugu (lähiajalugu, kirikulugu), sotsioloogia (religioonisotsioloogia) ja teoloogia (praktiline teoloogia, oikumeenika, misjoniteolooga). See tähendab, et on kasutatud ja kombineeritud erinevaid meetodeid, nii ajaloolisi kui religioonisotsioloogilisi. Kirikulugu teadusena on kiriku uurimine ajalooliste meetoditega. Ajaloolise meetodi eripäraks on tuginemine ajalooliste allikate kriitilisele analüüsile. Ajaloolise töö all mõistame me seda, et allikate hoolika, st
• Religioonifenomenoloogias otsitakse ja võrreldakse ülemaailmseid religioosseid ilminguid ja püütakse selgitada nende olemust ja tähendust • Religiooniantropoloogid uurivad usu kultuurilisi ilminguid • Erinevate kultuuride usulised rituaalid ja tavad (mis kujundavad vastavate rahvaste arusaama nende kohast maailmas ja suhtest ümbritsevaga) • nt. pühaks peetavad paigad ja ajad, eri usundite rituaalid, ohverdused • Religioonisotsioloogia läheneb religioonile ühiskonna vaatevinklist • Usu ja ühiselu suhete uurimine • nt. millistes ühiskondlikes olukordades kerkivad esile uususundid või kuidas on ristiusk või islam vastanud ilmalikustumise väljakutsele • Religioonipsühholoogid keskenduvad üksikinimesele. • Usulised kogemused ning inimese arengu, elukriiside ja usu suhe • nt. kas laps ja täiskasvanu või mees ja naine usuvad ühtmoodi; kuidas inimene kogeb usulist
Avaldas ,,Rigveda" inglise keelese tõlke kuues tõlkes. Kirjutas ka ,,Comparative mythology". 25. Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) antropoloogia isa. ,,Primitve Culture". 26. William James (1842-1910) pragmatismi esindaja. ,,Principles of Psychology". 27. James ütles usu kohta, et religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen. 28. William Robertson Smith (1846-1894) peetakse võrdleva religioonisotsioloogia rajajaks. Arendas piiblikriitikat. ,,Lectures on the religioon of the semites". 29. Nathan Söderblom (1866-1931) avastas piiblikriitika, Rootsi religiooniloolane. ,,The living god". 30. Rudolf Otto (1869-1937) ,,Das heilig" Saksa religiooni ja fenomenoloogia uurija. 31. Sir James George Frazer (1854-1941) ,,The golden bough" ja ,,Study in magic and religioon". Avaldas teooria mõtlemise arengust maagilisest mõtlemisest üle religioosse mõtlemise
Religioonipsühholoogia. ,,Princibles of Psychology" 27. Mida James ütles usu kohta? 1. Religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen. 2. Usuelu ei kujuta ühtset nähtust, vaid varjeerub suurtes piirides. 3. kõik usundid osutavad transtsendentaalsele maailmale. 28. Kes oli William Smith? Nimetage tema peamine teos. Soti päritolu heebrea ja araabia keele professor ning entsüklopedist. Arendas uut piiblipoliitikat. Teda peetakse moodsa religioonisotsioloogia rajajaks. Viitas perioodiliste riituste tähtsusele ühiskonna konsolideerimiseks. ,,Lectures on the Religion of the Semites" 29. Kes oli Nathan Söderblom? Nimetage tema peamine teos. Rootsi piiskop ja religiooniloolane, kes ehitas silla võrdleva usuteaduse ja kristliku teoloogia vahel. Piiblikriitika avastamine. ,,The Living God" 30. Kes oli Rudolf Otto? Nimetage tema peamine teos. Saksa religiooni ajaloo ja fenomenoloogia uurija. Huvitus mittekirstlikest usunditest ,,Püha" 31
et kogu religiooni ja mitte ainuüksi ta dogmasid ei saa tühistada ainult loodusteaduste infole tuginedes. Ta peab ateismi mingil määral sünteetiliseks teaduseks ja nimetab veel, et teaduslik ateism ei loo maailmavaatelist informatsiooni ise, vaid võtab selle teistelt teadustelt. Teaduslik ateism on üldjoontes jagatud järgmisteks alaliikideks: 1. Religiooni teaduslik uurimine a) religioonifilosoofia b) religioonisotsioloogia c) religioonipsühholoogia d) religioonilugu 2. Religioonikriitika 3. Ateistliku hariduse teooria 4. Ateismiajalugu Eestis oli aktiivselt oli esindatud religioonisotsioloogia, mis oli peamiselt esindatud TPI filosoofiakateedri ateismialaste töödes. Üks enimlevinud käsitlustest oli ka religioonilugu, nähtavasti johtus see poliitilise korra muutusest põhjustatud vajadusest uue ajalookirjutuse järele - paralleelselt
(fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved). Fenomenoloogia püüdleb universaalsuse poole: kirjeldab kindlat fenomeni kõigi religioonide ulatuses ning üritab võrrelda. 1 Kreeklased pidasid Egiptust iidse tarkuse maaks ja ennast iidse tarkuse pärijaks. Tollased haritlased külastasid võimalust mööda Egiptust. 3) Religioonisotsioloogia uurib religiooni seoseid ühiskonnaga. Ka ajalooline religioonisotsioloogia. 4) Religioonipsühholoogia on veendunud, et religioonis toimib inimese psüühika. 5) Religioonifilosoofia on kõige vaieldavam distsipliin. See püüab religiooni filosoofiliselt tõlgendada. Teised väidavad, et see võiks olla filosoofia haru. Religioon on ajaloos tekkinud ja kultuuriga seotud nähtus. Lähenemine religioonile on ajalooline. Uurimismeetodid on nagu ajaloo uurimiselgi
sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse. VI Religioon · Religioon - on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid. Tänapäeval religiooni tähtsus langenud, seega on ka sotsioloogilised uurimisteemad sellel valdkonnas vähenenud · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle (ning eeldab üldiselt religiooni tõe vastavust.) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu. · Religioonisotsioloogia ei tegele, religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle. Peamine erinevus teoloogiaga on see, et teoloogia analüüsib religioossete uskumuste sisulist külge ning mis on religioossete tekstide sisu, nende vastuolulisust. Sotsioloogia sisuliste küsimustega reeglina ei tegele, vaid uurib näiteks kuidas inimesed religiooni suhtuvad või kui tihti käivad inimesed kirikus. · Religioossed uskumused: o Animism Usk looduse ja üldse kõige hingestatusesse
• riigi kui nähtuse teke ja areng, • religiooni ja poliitika vahekord, • poliitilise süsteemi mõju, • poliitika industriaalriikides. 47 Peatükk 11 Religioon, maagia, maailmavaade 11.1 Religioonietnoloogia Käsitleb religiooni ühest kindlast vaatenurgast. 11.1.1 Erinevad religioonikäsitlused Religioonipsühholoogia — vaatleb religioone isiksuse seisukohast. Usk aitab leeven- dada hirme millegi ees. Religioonisotsioloogia — funktsioneerimine ühiskondlikul tasandil, näit mingi grupi solidaarsuse hoidja. Usundilugu — usundi aja- ja kujunemislugu, sageli kirjeldavad uurimused. Etnoloogiline käsitlus. 11.1.2 Religioonietnoloogia peamised uurimisalad Püütakse kombineerida kõiki kolme uurimisviisi, st uuritakse nii inimese kui, ühis- konna tasandil ja võetakse arvesse ajalugu. Taotlus on mõista religiooni antud kultuu- ris seoses muude kultuurivaldkondadega
· Tegevusteooria (theory of action) suure teooria nurgakiviks, suure teooria alus, teooria inimeste tegevusest Robert King Merton (1910-2003) · Kritiseeris suure teooria ideed ei ole vaja suurt teooriat luuga · Keskastme teooriad tegelevad mingi spetsiifilise valdkonnaga Keskastme teooriad näiteks (? natukene on segane, mida Merton keskastme teooria all mõtles): · Õigussotsioloogia · Religioonisotsioloogia · Linnasotsioloogia · Perekonnasotsioloogia · Majandussotsioloogia · Kultuurisotsioloogia Prantsuse strukturalism · Strukturalism tekkis keeletaduses 20. Sajandi alguses · Hilejm ..? Tuntuim esindaja on Vlaude Levi-Strauss (1908 2009) · Uuris inimmõtlemist · Kasutas selleks mõtlemise produkte müüdid (vaimsed produktid), reeglid · Uuris primitiivseid ühiskondi tänapäeva ühiskond on nii keeruline, et inimmõistus ei paista välja
Tal ei õnnestunud seda luua. Oluline mõiste tegevusteooria suure teooria alus. See on väga abstraktne ja keeruline. Robert King Merton. Kritiseeris suure teooria ideed. Ütles et sotsioloogias ei ole aeg küps selliste suurte teooriate jaoks. Tuleks keskenduda keskastme teooriale tegelevad mingi spetsiifilise valdkonnaga. Mertoni järgi keskastme teooriad on nt: õigussotsioloogia, religioonisotsioloogia, linnasotsioloogia, perekonnasotsioloogia, majandussotsioloogia, kultuurisotsioloogia. Prantsuse strukturalism strukturalism tekkis keeleteaduses 20.saj alguses. Hiljem sai üldiseks humanitaarteaduslikuks teooriaks, lähemenisviisiks. On olnud mõjukas teooria erinevates valdkondades. Claude Levi-Strauss (1908-2009). Seda teooriat seostatakse enim ehk antropoloogiaga. Prantsuse antropoloog, kes uuris inimmõtlemist. Arvas, et sotsiaalteaduse esmaseks
Edward Burnett Tylor postuleeris arengu animismist polüteismini ning sealt edasi monoteismini. Rituaalide vorm säilib paljude põlvkondade vältel, kuigi nende tõlgendused võivad muutuda, tähendus säilib nii rituaali vormis eneses kui ka teatava rituaalse tegevuse seletustes. Religioonipsühholoogia - teadus, mis uurib religiooniga seotud psüühilisi nähtusi. Peamised esindajad William James, S.Freud, C.G.Jung. Religioonisotsioloogia - teadus, mis uurib religiooni ja ühiskonna vahelisi suhteid. Religioonifilosoofia teadus, mis uurib religioossete ideede filosoofias avaldumise lugu. Religioonifenomenoloogia võrreldes teistega on teistsugune. Eesmärk on religioossete nähtuste kirjeldamine ja klassifitseerimine: objektid, rituaalid, õpetused, käitumine jne. Suuresti on eesmärk koguda religiooni kohta teavet ning kirjeldada religioossete nähtuste erinevaid vorme.
funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Religioon on üks klassikalisemaid sotsiaalseid teemasid. · kahjulik mõju: deindividuatsioon ja sotsiaalne looderdamine Teoloogia arutleb religioonis sisu üle, eeldab üldiselt · kasulik mõju: sotsiaalne soodustamine ja religiooni tõeke vastavust. Religioonisotsioloogia ei sünergia tegele religiooni sisuga ega arutle selle tõesuse üle. Hulkade psühholoogia Gustav Le Bon · Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab · Teiste inimeste keskel muutub inimese end inimestele käitumine tundmatuseni.
............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon................................................................................................................. 130 18.1.1. Religioonisotsioloogia ..............................................................................131 18.1.2. Sotsioloogiline religiooni analüüs ............................................................ 131 18.1.3. Emile Durkheim usust............................................................................... 131 18.1.4. Max Weber usust.......................................................................................132 18.1.5. Funktsionalistliku käsitluse ...........
Religioon ei ole ka tänapäeva maailmas mitte kuhugi kadunud. Ta mõjutab siiamaani igapäevast elu selle pisiasjades. Me oleme lihtsalt unustanud paljude traditsioonide ja nähtuste (algselt) religioosse tähenduse. Religiooni moodus- tavad õpetused, kultused, müüdid, eetika, riitused, tavad, harjumused, elurütm, sotsiaalsed struktuurid jne. Religiooni ja majanduse vahekordi uurib religioonisotsioloogia. Ühtepidi on religioon (usk) küll väga isiklik, kuid samas on usk ka see, mis loob ühenduse, seob. Seob sellega, kellesse usutakse, ja seob nendega, kellega sarnaseid veendumusi jagatakse. Religioonid saavad olemas olla ainult üksteist välistavatena. Usundi olemasolu eeltingimu- seks on ju tema maailmavaateline eksklusiivsus, teadlik või alateadlik sallimatus teisitiuskujate suhtes.
annaabi.ee 
