Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e. ülimina: kujuneb välja 12. eluaastaks. Eesmärk: inimene ise suudaks oma impulsse ja tegevust kontrollida ja juhtida (reeglid, normid, kohustused, ,,MA PEAN") 2) Ego e. mina: tegeleb igapäevaste asjadega. Lahendab ülesandeid, suhtleb
kus võiks tekkida teatud usaldus isa-tütre vahel, kus arenenud suhe püsiks rohkemal kui vanemlikul ülemvõimul laste üle. Palju töötades võis Goriotis siiski täheldada armastust, sest tihti ei suuda mehed end emotsionaalselt väljendada vaid jälgivad oma soorolli (materiaalne kindlustaja) täitmist ning heausklikult peaks sellega kõik korras olema. Kuid tegelikult ei ole. Mida aeg edasi, taipas Goriot, et tüdrukud on siiski ainus, mis tal on. Kõige põhilisem inimese tung on sugutung, elutung enda ,,igavesti elama panemine" (Freudi ,,Psühhoanalüüs"). Tõenäoliselt taipas isa Goriot, et ta on liiga vana, et ise kuhugi jõuda, elada, temas kustus primitiivne unelm enda ihad täide viia, ta suunas need oma tütardele võrdlustas enda õnne tütarde omadega. See ei olnud aga tõeline armastus, see oli lootusetus, mille ainus ülejääk väike lootus oli suunatud tütardele, kellest ta kujundas enda mõjutajad, iseenda jumalused.
Mängulust ja igavus Koostöö grupis. Kuuluvus ja üksindus Õiglus grupis. Moraal Positsioon grupis. Saavutusvajadus Toitainete omandamine. Nälg ja janu Partneri leidmine. Edevus Lähisugulaste toetamine. Armastus ja lähedus Maailma tundmaõppimine. Uudishimu ja segadus Elukeskkonna parendamine. Loovus ja korraarmastus Keha säilitamine. Valu ja mugavus Parasiitide vältimine. Vastikus Ressursside varumine. Ahnus ja kadedus Kiskjate vältimine. Hirm Paaritumine. Sugutung Partneri hoidmine. Armumine ja armukadedus 5. Näoväljenduste kodeerimisel kasutatava süsteemi üksik ühik action unit vastab ühele nähtavale näoväljenduse elemendile. 6. Ajurünnakul kasutatav põhimõte, et ideede genereerimise faasis neid ei kritiseerita, on kooskõlas uurimustega, mille kohaselt negatiivsed emotsioonid kahjustavad divergentset mõtlemist. 7. Emotsionaalsete elamuste 2-mõõtmelist ruumi võib kirjeldada valentsi-ärgastuse ja
Pärnu kutsehariduskeskus Pärnu kutsehariduskeskus Erinevad perekonnavormid Koostaja: Nelly Kukk Juhendaja: Astrid Sinisalu Pärnu kutsehariduskeskus Perekondliku eluviisi bioloogilised alused: · vajadus pikka aega hooldada järglasi · aastaringne sugutung · sugudel baseeruv tööjaotus Perekonna kui sotsiaalse institutsiooni funktsioonid: · Järglaste saamine · Sotsialiseerimine · Hoolitsemine ja kaitsmine · Sotsiaalse staatuse andmine · Sotsiaalne kontroll · Seksuaalkäitumise reguleerimine Perekonna definitsioone: · "Perekonna moodustavad inimesed, kes on sugulussuhetes ja kes elavad ühes majapidamises" · "Inimesed, kes on omavahel seotud vere, abielu või lapsendamise kaudu ja
Naturalism Naturalsm on äärmuslik suund, sai alguse 1860 70ndatel Prantsusmaal, levis üle Euroopa ja USA- sse. Realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikust ilustamata ja vahetult. Naturalistide sõnakasutus oli väga detailirikas ja täpne. Nad ei süüdista ühtegi ühiskonna klassi. Kõigil klassidel on vaja rahuldada oma nõudmisi. Inimene on isekas ja julm. Instinktid, mis panevad inimene tegutsema: hirm, sugutung, nälg, omandikirg, viha. Naturalismi eristab realismist see, et vahendati elu kiretu fotograafilise täpsuseta, valimata üksikasju. Nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mille ilu. Lemmikzanrid olid novell ja romaan. Modernism Uudne, nüüdisaegne. 19. ja 20. saj uuenduslikust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents Ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, vastandamine looduslikule ja loomulikule
Nad otsisid olukordi, kus inimesed loomastuvad ja käituvad pigem oma kirgede ja ürgsete tungide ajel, mõistus jääb neil tagaplaanile. Kujutasid sageli pahelisi inimesi ja kurjategijaid. Nende teooria oli see, et igas inimeses on peidus ürgne alge, mis siis avaldub äärmuslikes oludes, aga mõnel juba ka varem. Inimene käitub teostes pigem instinktide mõjul ja mõistust kasutab ta ainult oma tegude õigustamiseks. S. Freud on öelnud: ,,Inimest juhivad hirm, nälg ja sugutung." Neid mõjutas ka pärilikkuse avastamine. Seetõttu hakkasid nad kirjutama suguvõsa romaane, et näidata, kuidas pärilikkus avaldub. Detailsed kirjeldused, eriti meeldis neile kirjeldada jälkusi. Esindajad: Emile Zola, prantslane, Eduard Vilde, eestlane. Emile Zola Elas põhiliselt Pariisis, tema esimene kuulsam teos on naturalistlik romaan ,,Therese Raquin" Peategelane on noor naine Thirese, kelles on ka pisust aafrika verd, välja see ei paista
teadminereaktsioon) 40. humanistlik psühholoogia- Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded kogemused ja eneseaktualisatsioon. 41. Psühhoanalüütiline psühholoogia- imese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) 42. Kognitiivne psühholoogia- 43. Info vaimset töötlemist 44. Taju, mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad) 45. Õppimist 46. Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas peegeldub) 47. neurobioloogiline lähenemine- tegeleb närvisüsteemi uurimisega. 48. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 49
Mõistete „häbi“ ja „hirm“ semiootikast kultuurimehhanismis1 1. Etnograafias ja sotsioloogias on peale Levi-Straussi töid kinnistunud kultuuri määratlemine inimese loomulikku käitumist reguleeriva lisapiirangute süsteemina. Nii näiteks kuulub sugutung kui vajadus looduse poolele, kuid pärast lisakeeldudele allutamist (suguluse, koha ja ajaga seotud keelud; juriidilise või kirikliku heakskiidu/keelu olemasolu jms) taganeb looduslik funktsiooon kultuurilise ees. 2. Psühholoogilisest vaatepunktist võib kultuuritüübi poolt sätestatavat piirangute sfääri jaotada kaheks valdkonnaks: need, mida reguleerib häbi ja need, mida hirm. Teatud mõttes võib neid samastada triviaalse jaotusega moraalsete ja juriidiliste käitumisnormide vahel
Näiteks võidakse ennast hommikul tunda vaevatuna, kuid mida õhtupoole, seda paremaks enesetunne läheb. Inimene ei saa hästi magada ega tunne ennast puhanuna. Üsna kerge võib olla uinuda, kuid ärgatakse pärast mõnetunnist magamist ja uni on kadunud. Mõõduka depressiooni ajal kipub söögiisu vähenema. Selles ei ole midagi ebaharilikku, kui kaotatakse oma tavapärasest kehakaalust 510%. Mõõduka depressiooni ajal võib hääbuda sugutung. Te võite tunda vajadust läheduse ja puudutuste järele, kuid suguiha vähenemine võib teie süütunnet isegi suurendada. 3 Raske depressioon Raske depressiooni puhul esinevad samad sümptomid mis kerge ja mõõduka depressiooni puhul, kuid need on enam väljendunud ja selgemad. Polda sageli võimeline ennast millekski sundima. Kui põetakse rasket depressiooni, võib meeleolu kirjeldada ,,mustemast mustemana", sealjuures mõõduka depressiooni puhul on see ,,hallimast hallim".
lendamine) tegevus täiustuvad. Toitumisharjumuste omandamine ja kohanemine mitmesuguste elukeskkondade ja situatsioonidega. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused ning algab ovogenees või spermatogenees. Generatiivne staadium ehk sigimisvõimeline elujärk Iga isend püüab anda võimalikult palju järglasi. Algab suur sugutung. Olenevalt väliskeskkonna ohutusest saadakse vastavalt nii palju järglasi. · Sisalikud kuni tuhat aastas · Kotkad 1....3 muna · Imetajatel korraga tavaliselt 1, vahel kaks järglast Vananemisperiood ehk raukumine Lõppeb surmaga Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused. Elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub organismi välisilme
järjekorras järgnevatest liigutustest koosnev ja teatavale kindlale lõpptulemuseni viiv tegevus, millest võtab osa kogu organism. Mäng Toitumine Soo jätkamine Jäljendamine Karjainstinkt Instinkti hälbed- instinktiivne reageerimine normaalse ärritaja asemel mingile teisele, temaga ainult osaliselt sarnanevale ärritajale. Vajadused- organismi seisundid, mille puhul organism reageerib teatavatele ärritajatele, millele ta muidu ei reageeri (nälg, janu, sugutung jne.) Temperament- looma psüühika dünaamika, mis avaldub tema käitumises ja väljendusliigutuste omapäras. Psüühika dünaamika: Psüühiliste protsesside tugevus; Psüühiliste protsesside toimumise kiirus; Emotsionaalse erutuvuse tase; Iseloom- käitumislaad e. psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon Vabalt peetavad sead Karjast eraldumine Pesa ehitamine Esimesel kahel päeval jääb põrsaste juurde kogu ajaks või lahkub lühikeseks ajaks. Imetab ca 45 minutilise
Imidzikujundus brändi omadused kvalifitseeruvad mulle ( iPhone jõukus, innovaatilisus, ilu kui mul on, olen mina ka) Võimalusel rakendatakse kõikide meelte tööd. (seda paremini jääb meelde) Värv võib äratada lõhnataju. VAJADUSE TEADVUSTAMINE Vajadus olulise asja puudujääk, sisemine jõud või rahutus. A.Maslow Motivatsioon ja isiksus Vajaduste hierarhia.(Kolmnurgas alt üles) 1.Vajadused, mis on seotud elus olemisega(sugutung, surmahirm, söömine) 2. Vajadused, mis on seotud ohutuse ja turvatundega( kui jätkusuutlik on minu eksistents) 3. Armastuse ja kaastundevajadus (jagada empaatiat lapsed vajavad lemmiklooma, sest neil pole elukaaslast või lapsi, kellele oma tundeid ja empaatiat väljendada) 4. Sotsiaalsed vajadused olla hinnatud, kuuluda kellegi hulka, saada tunnustust, saavutada positsioon,... 5. Eneseteostusvajadused loomine, eneseväljendus, vaimsed vajadused. Noortegruppides hierarhiad
Selline seisund nõuab kiiret arstiabi ja spetsiaalsete vastumürkidega (Narcanti jt) õnnestubki inimene mürgitusseisundist kiiresti välja tuua. Sõltuvus Opiaadisõltuvus tekib kiiresti, eriti kiire on see heroiini (ka oopiumis leiduv aine) puhul. Eluaegse sõltuvuse, nn heroinismi tekitamiseks võib piisata ühest või kahest veenisüstist. Emotsionaalne vajadus heroiini järele on väga tugev, vahel on see suuremgi kui sugutung. Veidi aeglasemalt kujuneb sõltuvus morfiinist ja oopiumist ning nüüdisaegsetest opiaadiasendajatest. Esimestel heroiini tarvitamise kordadel tekkiv väga tugev ja meeldiv tunne taandub võrdlemisi kiiresti, sest organism kohaneb ainega. Narkomaan on sunnitud endise joobeastme saavutamiseks manustama uimastit järjest rohkem. Tarbimine suureneb kiiresti ning jääb siis teatavale tasemele pidama. Väga tugeva kohanemuse korral võib heroinist algusega võrreldes
- vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERARHIA 1.) tunnustus, kuuluvus ja armastus, turvalisus, füsioloogilised vajadused 2
-emase järglaste eest, kui nad ise on jahiretkel, või mõnel muul põhjusel karjast eemal. Beetaloomale järgnevad karjahierarhias noored ehk eelmise aasta kutsikad ning nendele järgnevad kutsikad. Beetaloomad on kõige tõenäolisemad järglased karjajuhi kohale, kui alfaloomadega peaks midagi juhtuma. Mõningatel juhtudel võivad nad hoopis karjast eemalduda ning luua konkureeriva karja, kus just nemad ise etendavad alfaloomade rolli. Karjast lahkuma sunnib loomi tavaliselt sugutung, mille rahuldamine pole võimalik olemata alfastaatuses. Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Juba märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada.
Vanemad kolleegid möönsid, et teavad seda, kuid pidasid sellest rääkimist noore mehe naiivsuseks - pole ju sünnis niisugustest asjadest rääkida. Freud leidis, et tervis on siiski tähtsam kui kivinenud moraalinormid ja tal õnnestus pilgete ja laimu kiuste luua uus inimesekäsitlus, mis on väga paljus mõjutanud kogu XX sajandi kultuuri. Tollasele seltskonnale oli pöörasus seegi Freudi väide, et inimese üheks peamiseks tegutsemisajendiks on libido (sugutung) ja et selles pole midagi halba. Ligilähedaselt niisugune suhtumine oli juba ammustest aegadest valitsenud Indias ja Hiinas - neis Idamaades ei tajuta seksuaalsust millegi patuse, vänge ja ohtlikuna, vaid jumaliku väe avaldusena. Pole siis ime, et Freudi õpilased Jung ja Fromm uurisid innukalt Ida kultuuri. Freud lõi kolmetasandilise kujutluse inimisiksusest, mis käibib isiksusteoorias tänapäevani. Kõige madalama tasandi nimetas ta id'iks. Suupärasemalt kutsutakse seda alateadvuseks
1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS - ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand, mis on sündides olemas ja on loomalik osa inimesest ning lähtub naudinguprintsiibist.
muu. Edu on iseenesest tore asi, kuid sellega kaasneb üha suurenev pinge, kui sa ei taha maha jääda heitlikust nümfist nimega populaarsus. Nii või teisiti, nägin pääsu üksnes töös. · Ma ei saa aru, miks loodetakse autobiograafiast miskipärast alati leida üksikasjalikku intiimaruannet. Minu meelest aitavad seda liiki andmed inimese karakteri avamisele küll õige vähe kaasa. Erinevalt Freudist ma ei usus, et sugutung oleks inimese käitumises määrav tegur. Külm, nälg ja vaesuse häbi mõjustavad psüühikat palju tugevamini. · Kuidas tekivad ideed? Ainult meeletust visadusest. Selleks peab inimesel olema võime taluda pikka piinlemist ja ikkagi säilitada vaimustust oma töö vastu. Võimalik, et ühtedel on see otsingute periood kergem kui teistel, kuid ma kahtlen selles. · Elu tuum seisneb vastuoludes ja kannatustes. · Huumor aitab meil säilitada iseennast ja tervet mõistust
· liikumiseks kasutavad jäsemeid · hingavad kopsudega · süda neljaosaline · kehavereringe ja kopsuvereringe · viljastumine kehasisene · sünnitavad pojad toidavad piimaga hoolitsevad järglaste eest LOOMADE KÄITUMINE · loomade käitumist mõjutavad: a) kliima b) toit c) sugutung d) muud faktorid (kisklus, haigused jne) · talvitumine: a) talveuinak/talveuni b) rändamine ,,lõunasse" · toit: a) herbivoorid b) karnivoorid c) omnivoorid · sugutung: a) liitsugulised b) lahksugulised KODULOOMAD · lemmikloomad: - kass - koer - papagoi - hamster - küülik - jne · taluloomad: - lehm - kits - lammas - siga - kana - jne
kuni kümne minuti jooksul. Selline seisund nõuab kiiret arstiabi ja spetsiaalsete vastumürkidega (Narcanti jt) õnnestubki inimene mürgitusseisundist kiiresti välja tuua. Sõltuvus Opiaadisõltuvus tekib kiiresti, eriti kiire on see heroiini puhul. Eluaegse sõltuvuse, nn heroinismi tekitamiseks võib piisata ühest või kahest veenisüstist. Emotsionaalne vajadus heroiini järele on väga tugev, vahel on see suuremgi kui sugutung. Veidi aeglasemalt kujuneb sõltuvus morfiinist ja oopiumist ning nüüdisaegsetest opiaadiasendajatest. Esimestel heroiini tarvitamise kordadel tekkiv väga tugev ja meeldiv tunne taandub võrdlemisi kiiresti, sest organism kohaneb ainega. Narkomaan on sunnitud endise joobeastme saavutamiseks manustama uimastit järjest rohkem. Tarbimine suureneb kiiresti ning jääb siis teatavale tasemele pidama. Väga tugeva kohanemuse korral
Sisemine harmoonia on ego teene! 3 Põhiesindaja Sigmund Freud (1856-1939) oli erialalt arst (psühhiaater). Esindajad: C.G. Jung; A. Adler, E. Erikson Teooria üldised põhimõtted: Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) Inimese teadvustatud kogemus on vaid ,,jäämäe veepealne osa" Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: 1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist
Freud arendas välja ka isiksuse psüühilise struktuuri, millel on kolm osa: 1) Miski e. instinktitaust e. Id 2) Mina e. Ego 3) Ülimina e. Super-Ego. Kõigil on inimese kujunemises suur osa. Nad on nii iseseisvad kui ka üksteisest sõltuvad ja nad võivad sattuda üksteisega vastuollu. See teebki inimeseks olemise raskeks. Miski on alateadvuses olevad soovid ja tahtmised, mis tekivad bioloogiliste vajaduste ja organismi nõudmiste põhjal. Selle keskmeks on sugutung ehk libiido. Kui naudinguhimu aga ei arvesta 2 reaalsusega võib inimene hukkuda (nt. kui inimene sooviks lennata ja ei arvestaks sellega, et inimesed ei lenda), seepärast seda surub maha Mina. Mina on teadlik lähtealus, mis juhindub reaalsusprintsiibist. Minasse kuuluvad teadlikult reguleeritavad tähelepanu-, mälu-, mõtlemis- ja liikumisprotsesse ning teadvustamata
See tähendab, et koos alkoholiga uhutakse minema ajusse elu jooksul kogunenud tõkked ja takistused kinnistunud käitumistavade ja omandatud toimimisviiside näol. Et nii blokeeritakse kesknärvisüsteemi poolt juhitavad ehk tahtele allutatud protsessid, siis tunnevad alateadvuses pulbitsevad ürginstinktid end seda mõnusamalt. Seepärast ongi nii, et mida suuremaid sõõme oled Dionysose karikast ammutanud, seda intensiivsemaks Su seksuaalfantaasiad võivad muutuda. Vaatamata sellele, et sugutung vaimu tagant ärgitab, ei pruugi keha füsioloogilisi talitlusi juhtivatel keskustel olla asjadest samasugune arusaam. Ära siis imesta, kui juba kerge joobe korral on Su kehal raskusi seksimise ajal kirest haaratud vaimuga sammu pidada ja olenemata sellest, et pea funktsioneerib ihasütitavalt, jääb lõõgastav orgasm saabumata. Joove 0-0,5 promilli on peaaegu kaine. Selleks peab 60 kg pioss ära jooma pudeli 8 kraadist alkoholset jooki. 0,5-1,5 kerge joove
Arvati, et sellega on võimalik avastada alateadvuses peituvaid läbielamisi ja mälestusi, mis pärit sageli lapsepõlvest. S.Freud jagas teadvuse tasandid kolme tasandisse : · Teadvustatud see, mis on meil hetkel mõttes. · Eelteadvus tasand, kus paiknevad me mälestuse ja teadmised, neid on kerge meenutada. · Alateadvus Seal peitub enamik materjali. ISIKSUSE STRUKTUUR I MISKI=ID e alateadvus lähtub mõnust + juhib kõike. Kesksmeks on sugutung e libiido II MINA = EGO e teadlik alus lähtub reaalsusest + kontrollib MISKI impulsse ja arvestab üliminaga. 4 S.S 2010-05-22 III ÜLIMINA superego e südametunnistus lähtub moraalist. Kujuneb vanemateja kasvatajate ettekirjutise põhjal.
kirjeldada kui minekut teise reaalsusesse,kus aja ja ruumitaju muutuvad täielikult. Narkootikumide jagunemine toime alusel : Euforica- siia kuuluvad sedatiivsed mürgid, mis avaldavad psüühikale rahustavat toimet. Vähenevad tajumine ja erutuvus kuni nende täieliku läkkamiseni. Tekib meeldiv enesetunne, kaovad hirm ja mured, nälja ja janu, nõrgeneb sugutung. Sellesse rühma kuuluvad oopimu ja tema alkaloidid, morfiin, kodeiin ning samuti kokalehed ja kokaiin. Fantastica- need on taimse päritoluga, nägemusi esile kutsuvad uimastid. Muutunud ajutalitus avaldub moondunud aistinguis, hallutsinatsioonides ja nägemustes. Siia alla kuuluvad hasis ja marihuaana. Inebrantia- sisaldab sünteetilisi preparaate, mis alul põhjustavad erutust, hiljem raskemeelsust. Sellesse rühma kuuluvad LSD, eeter, alkohol, kloroform , bensiin.
eesmärkidel, et lõõgastuda ja lõbutseda Narkootikumide jagunemine 1. toime alusel: oEuforica - siia kuuluvad sedatiivsed mürgid, mis avaldavad psüühikale rahustavat toimet. Vähenevad tajumine ja erutuvus kuni nende täieliku lakkamiseni, tekib meeldiv enesetunne, kaovad mure ja hirm, nälg ja janu, nõrgeneb sugutung (näiteks oopium ja tema lkaloid, morfiin ja kokaiin); oFantastica - need on taimse päritoluga, nägemusi esilekutsuvaid uimastid (hai ja marihuaana); o Inebrantia - sisaldab sünteetilisi preparaate, mis algul põhjustavad erutust, hiljem raskemeelsust ( LSD, alkohol, bensiin); oHhypnotica - selles on uinuteid, barituraate jt;
kiiresti. Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline ja melanhoolne. 16. Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid. Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. 17. Psühhoanalüüs Psühhoanalüütilise lähenemise kohaselt on haigusnähud seotud isiku alateadlike mõtete, tunnete ja motiivide ignoreerimisega. Paranemise võtmeks on taipamine, st paranemine võib toimuda ka siis, kui isik saab sellest seni mahasurutud materjalist teadlikuks. Teraapia
See tähendab, et koos alkoholiga uhutakse minema ajusse elu jooksul kogunenud tõkked ja takistused kinnistunud käitumistavade ja omandatud toimimisviiside näol. Et nii blokeeritakse kesknärvisüsteemi poolt juhitavad ehk tahtele allutatud protsessid, siis tunnevad alateadvuses pulbitsevad ürginstinktid end seda mõnusamalt. Seepärast ongi nii, et mida suuremaid sõõme oled Dionysose karikast ammutanud, seda intensiivsemaks Su seksuaalfantaasiad võivad muutuda. Vaatamata sellele, et sugutung vaimu tagant ärgitab, ei pruugi keha füsioloogilisi talitlusi juhtivatel keskustel olla asjadest samasugune arusaam. Ära siis imesta, kui juba kerge joobe korral on Su kehal raskusi seksimise ajal kirest haaratud vaimuga sammu pidada ja olenemata sellest, et pea funktsioneerib ihasütitavalt, jääb lõõgastav orgasm saabumata. Samuti toimub ka just kõige rohkem kaitsmata vahekordi just alkoholi joobes olevatel inimestel. Seega on
vahekordi, mida viimane vajaks. Naise peamised suguhormoonid östrogeenid muudavad ta seksuaalselt vastupidavaks ja stabiilseks. Naine suudab kauem ilma seksita elada ja seks on tema jaoks üldjuhul seotud tunnetega kellegi konkreetse inimese vastu. Naise seksuaalsus saab tagasilööke raseduse, sünnituse ja laste kasvatamisega. Seda põhjustavad hormonaalsed muudatused, mis pärsivad libiidot ja sunnivad naisi rohkem järelkasvule kui seksile keskenduma. Meeste sugutung on aga teravam ja enamasti üldisem ega ole sageli seotud konkreetse naise, vaid pigem tugeva ihaga naise kui sellise järele. Meeste seksuaalsust ei mõjuta nii oluliselt ei laste sünd ega muud taolised asjaolud. Naised tihtipeale ei suuda ega soovi piisavalt rahuldada meeste äkilisi, kiiresti vahelduvaid ja kohati ekstreemsemaid seksuaalseid vajadusi: pidev uueotsimine, kähkukad, striptiis, seksuaalmängud, anaalseks. Testesteroon (ihahormoon, mida
Muusika teke Kaasajal on muusika tekke kohta püstitatud mitmeid erinevaid hüpoteese, kus võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest. Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks
olulist osa tunnete ja erinevate bioloogiliste tsüklite reguleerimises. Depressioonist rääkides peame keskenduma hüpotalamusele ja limbilisele süsteemile. Hüpotalamus on hernesuurune ääretult keerukas ajuosa, mis reguleerib hormonaal-ja immuunsussüsteemi ja füüsilisi talitlusi. Limbilist süsteemi nimetatakse sageli tundeajuks, seal asuvad inimese emotsioonid. Kui hüpotalamus ja limbilis süsteem funktsioneerivad normaalselt, magate hästi, teil on normaalne isu, sugutung jne. Limbilist süsteemi ja hüpotalamust reguleerib aju neurokemikaalide habras tasakaal. Paraku võib see tasakaal mitmel põhjusel kaduda ning selle tulemuseks võib olla bioloogiline depressioon. Ravimitest võivad depressiooni tekitada kõrgvererõhuravimid, kortikosteroidid, hormoonid, parkinsoni tõve ravimid, rahustid,rasestumisvastased ravimid. Bioloogilise depressiooni võib välja kutsuda kauaaegne alkoholi või teiste mõnuainete pruukimine
Flegmaatik-Emotsionalselt stabiilne, inrovertne ning närviprotsessid on tugevad, väheliikuvad ja tasakaalustatud. Aeglane kõne, vähe sõpru, kuid usaldusväärne, vastupidav töömees Melanhoolik-Neurootiline introvertne ning närviprotsessid nõrgad. Ta kardab ülesandeid ette, ei julge uuesti katsetada kui ebaõnnestub. 33.Freudi isiksuse struktuuri kolm komponenti: 1. miski ID/ IQsündides kaasa- on inimeste tuliste tahtmiste katel, alateadvus mille keskmeks on sugutung ehk libiido . 2.ülimina/Super-ego- inimese moraali alus, südametunnistus. Kui rikutakse Ülimina nõudeid siis tekib süütunne. Ülimina kujunen vanemate ettekirjutuste põhjal. Hakkab arenema eluaastal , kujuneb välja11 eluaastaks 3.Mina/ ego kui teadlik lähtealus. See on vahelüli tegeliku maailma ja miski vahel ning kulutab väga palju energiat sellele, et kontrollida Miski impulsse ja tunge. Hakkab arenema 6 elukuul , kujuneb välja 3 eluaastaks 34
Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon- Arenguvajadus, Uudishimu, tunnetusvajadus, Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline motivatsioon- Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine: Valu vältimine, Hirm, Uni, Nälg, Janu, Sugutung, Uimastisõltuvus 30. Kontrollkeskme lähenemine –väline (palk, hinne, avalik tähelepanu), sisemine (reis, film, -enda jaoks) Maslow motivatsioonipüramiid Atributsioonid- Atributsioonid ehk omistamised (Weiner 1986/1989)- Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel, Edu ja ebaedu seletused: 31. Emotsioonide omadused- Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks
Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused Teooria üldised põhimõtted: Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido–sugutung) Inimese teadvustatud kogemus on vaid „jäämäe veepealne osa“ Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/ reeglite vahel Arengustaadiumid S. Freudi järgi 1) Prelatentne periood(sünd–6/7a) oraalne periood (sünd–1a). Imemine anaalne periood (1-3a)
· Sotsiaalsed · Vaimsed · Esteetilised Kultuuriline motivatsioon: · Arenguvajadus Uudishimu, tunnetusvajadus · Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Bioloogiline motivatsioon: · Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine Valu vältimine Hirm Uni Nälg Janu Sugutung Uimastisõltuvus Kontrollkeskme lähenemine Maslow motivatsioonipüramiid McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria Atributsioonid · Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel · Edu ja ebaedu seletused: Emotsioonide omadused Teaduslik määratlus tugineb kolmele põhilisele emotsiooni omadusele Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks
Lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja käitumisele täiskasvanu eas. Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese käitumises pole midagi juhuslikku. Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: - ID (miski): alates sünnist olemas. Alateadlike soovide, vajaduste, instinktide ja emotsioonide tasand. Loomulik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. 3 põhilist instinkti (sugutung; eluinstinkt – elu säilitamine ja jätkamine; surmainstinkt – agressiivsus ja destruktiivsus) - EGO (mina): mõistuse tasand, lähtub reaalsusprintsiibist. Ego püüab leida kompromissi id ja supego vahel, id impulsside maha surumine ja superego reeglitega arvestamine. Ego tekib, kui laps avastab erinevused kujuteldava ja reaalse maailma vahel (6-8e.k kuni 2-3a). Kui ego ei tasakaalusta id ja supergo võib tagajärjeks olla psüühikahäire
· Seksuaalsuhted on tunnete füüsiline väljendus ja eeldavad järelikult tunnete olemasolu. · Mehel tekib seksuaalne erutus mõne sekundi vältel. · Keerukusi tekitab naise ja mehe keha erogeensete piirkondade lahknevus. · Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri perioodil. · Mehed tunnevad kuni 25.eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. · Naisel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28-30. eluaastaks. Desmond Morris on kujutanud intiimvahekorda jõudmist 12.astmelise trepina. · Silmad - keha . Pilguga valime partneri,saame tema kohta juba palju teada. · Silmad silmad . Kontaktivõime.See on vastastikune sooviavaldus suhtlemiseks.Silmadega öeldakse esimesed sõnad. · Hääl hääl . Tervitamine,tutvumine. Kõne annab teavet esmase valiku õigsuse või ekslikkuse kohta. · Käsi käsi
Geomeetrilised kujundid. G.Apollinaire- kubismi luuleteooria, sürrealism. Gertrude Stein. Sürrealism: 1919 Prantsusmaa. Suunajuht Andre Breton- dadaist. Huvi inimese alateadvuse, ürgsete instinktide, keerukate tungide ning alateadvuses varjul olevate seoste vastu. 1919-23 automatism ja teadvusevool. Kujunes dadaismist. Agressiivne suhtumine lugejasse, kõlaefektid, maagilisus. Sigmund freud mõjutas. Nihestatud perspektiiv. Tähis sugutung. Unenäod, hallutsinatsioonid, veidrus ja sünge. Salvador Dali (kunstnik), 4. Woolf (elu, looming, modernism, ,,Proua Dalloway": sisu, ideed, modernistlikkus, ajakäsitlus, film ,,Tunnid"-kolm lugu, teemad, naisküsimus). Elu: Sündinud inglise kõrgklassi perekonda. Isa oli ,,Dictionary of national biography" toimetaja. Viktoriaanlik isa: pojad ülikooli, tütardel koduõpetaja. Isa ütles, et lugemisel ei
Eksperimendid ehk katsed selgitamaks põhjuslikke seoseid, on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta; kontrollitakse kõrvalmõjusid; kõik katsealused on samalaadses olekus ja antakse samad ülesanded. Isiksuse psühholoogia Sigmund Freud lõi 19.saj lõpul isiksuseteooria,selle järgi peituvad inimeses konfliktid,millest ta on teadlik või mitte. Isiksuse struktuuri moodustavad; Miski(Id) inimese ,, tuliste tahtmise katel" ,alateadvus,mille keskmeks on sugutung ehk libiido.See juhib otseselt või kaudselt inimese tegevust,ohjeldamatu naudinguhimu võib põhjustada inimese hukkamist. Mina(Ego) vahelüli tegeliku Maailma ja Miski vahel,et kontrollida Miski impulsse ja tunge,justkui ratsaniku ja hobuse vahekord; ratsanik peab hobust juhtima,pidurdama,vastasel korral võib ta surma saada. Kõige keerulisem olukord-peab oheldama Miskit,arvestama olemasolevat tegelikkust ning arvestama Ülimina reegleid.
· Schopenhaueril on asja iseeneses asemel tahe, intellekt on kui pettuse loor mille läbi meieni jõuab kujutlus (Kantil Ding für uns) · S arvates on hirm surma ees irratsionaalne, tema arvates kui surm oleks hirmus seetõttu, et see on mitteolemine, peaks hirmus olema ka mitteolemine enne me sündi · Kõik hea või halb eeldab olemasolu, kui on surm, pole enam meid S järgi hoiab indiviidi elus surmahirm, liiki hoiavad elus sugutung ja instinktiivne hoolitsus järglaste eest · S arvates elame me halvimas tegelikult võimalikus maailmas (Leibniz parimas võimalikus maailmas), pessimist (lad pessimus halvim) · S järgi on optimism ohtlik ja ekslik maailmavaade; elu on balansseerimine kannatuse ja igavuse vahel; naudingud ei muuda elu elamisväärseks iga nauding nõuab vajadust uute naudingute järele
■ Kanti filosoofia mõtles ümber: asi iseeneses on TAHE, kuid maailm on see kuidas me seda näeme ehk milline see tahe (Asi iseeneses) meile näeb st asju meie jaoks (Kant) ■ hirm surma ees on irratsionaalne, surm ei ole hirmus seetõttu, et see on mitteolemine, hirmus peaks mitteolemine olema enne meie sündi ■ kõik hea või halb eeldab olemasolu, kui on surm, pole enam meid ■ inviidi hoiab elus surmahirm, liiki hoiab elus sugutung ja instinktiivne hoolitsus järglaste eest ■ pessimism (pessimus- halvim) me elame halvimas tegelikult võimalikus maailmas (Leibniz- parimas võimalikus maailmas) ■ optimism on ohtlik ja ekslik maailmavaade, elu on balansseerimine kannatuse ja igavuse vahel, naudingud ei muuda elu elamisväärseks- iga nauding nõuab vajadust uute naudingute järele ■ kannatusi saab vähendada vaid soovide vähendamisega 11
· lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub. Võib eristada 2 alasüsteemi: SÜDAMETUNNISTUS MINAIDEAAL Superego välja kujunenud kui vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga. Ülimina on ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. 3. Miski (tema, id, alateadvus)- inimese psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi: · surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos · sugutung (elutung) Eros . Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi. Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, mis on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele: 1. Oraalne 2. Anaalne 3. Falloslik
huvisid ja hoiakuid. On mõningaid lähenemisi, kes käsitlevad ka võimeid või intelligentsust isiksuse osana. Kuna võimed on eraldi teema, neist siin pikemalt juttu ei tule. Isiksusekäsitlused. a. psühhoanalüütilised (psühhodünaamilised) käsitlused (S. Freud). Rõhk lapsepõlvekogemustel ja alateadlikul motivatsioonil. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast: id ehk miski, alateadvuslik osa, mille keskmeks on sugutung (libiido). Naudinguprintsiibist lähtuv id juhib otseselt või kaudselt kogu inimese tegevust. Naudinguhimu aga ei arvesta reaalseid tingimusi ja võiks põhjustada indiviidi hukkumise. Seepärast on inimesel ego ehk mina kui teadlik lähtealus. Ego on vahelüliks id- i ja reaalse maailma vahel, ning kontrollib selle impulsse, lähtudes reaalsuseprintsiibist. Kolmandaks struktuurüksuseks on superego ehk ülimina, inimese moraali alus (südametunnistus) b
Muutused meeste elus Teadlaste keskel on kujunenud üldiselt tunnustatud arusaam, et mehed peaksid rohkem tegelema laste kasvatamisega samuti peaks suurenema meeste poolt tehtavate kodutööde hulk!!! Perekonna ajaloolised alused · Inimestel bioloogilised ja kultuurilised omadused, mis muudavad perekonna moodustamise võimalikuks ja vajalikuks · Vajadus lapsi sünnijärgselt hooldada · Sugudel baseeruv tööjaotus · aastaringne sugutung · naiste poolt koostööaltimate meeste eelistamine Perekonna ajaloolised alused: verepilastuskeeld ja vahetusfaktor, erinevad seletused perekonna ja verepilastustabu tekkele: LÈvi-Strauss ja Malinowski, funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused, retsiprooksus ehk vastastikususe printsiip. Verepilastuskeeld- kellel võib kellega olla seksuaalsuhe, abielu ja lapsed ( veresugulastega ei tohi neid asju teha)
kaotavad elastsuse, keha keskossa hakkab kogunema rasvkude Südamearterite läbimõõt kolmandiku võrra väiksem kui 20 aastaselt. Kahaneb kopsumaht 2. Seksuaalsus. Paljud kurdavad, et nooruses tähendas seks neile rohkem. Samas on just siis mehi ja naisi, kes vaatavad igat vastassoo esindajat kui potentsiaalset seksuaalpartnerit. Uurimused näidanud, et igal 7.-ndal inimesel (võrdselt naistel ja meestel) on seksuaaleluga probleeme. Naiste kaebused: Seksuaalne sobimatus- 18% Madal sugutung- 17% Orgasmi saavutamise raskused- 17% Meeste kaebused: Impotentsus- 18% Suguline ebaadekvaatsus-13% Madal sugutung 11% Kinsey arvates on homosekseksuaalsuse kogemus kolmandikul ameerika meestest ja kaheksandikul naistest. Homoseksuaalsed mehed omavad rohkem paarideväliseid vahekordi kui heteroseksuaalses abielus olevad mehed (vastavalt 66 ja 15 %). Lebilised naised on oma partnerile sama truud kui heteroseksuaalsed abikaasad (vastavalt 15 ja 13%).
Alati tuleb meeles pidada sõnumi spestiifilist sümboolset tähendust sellele kliendile tema konkreetses eluetapis ja tema eluloo kontekstis terviklikuna. Niisiis, on näiteks noor majandusjuhataja, kes joonistab endast pilti, kus ta ronib üles kõrgustesse, et püstitada lipuvarras, aga kukub just enne tippu tõusmist. Kunstiterapeut tõlgendab seda esmalt, kui hirmu kaotada oma seksuaalne potentsiaal. Järgneva küsitluse ajal selgub, et kliendi sugutung on muutunud tugevamaks kui eales varem ja samal ajal on ta saanud seda ka tihedamalt rahuldada traditsiooniline psühhoanalüütiline vastus näib olevat ümber lükatud. Lipuvarras oli tõesti sümbol tema ihadest ronida karjääriredelil oma ettevõttes tippu ja tema hirmud nagu ta ei suudaks tipppositsiooni saavutada, olid tekkinud märkusest ühelt ta kaasvõistlejalt mõni päev varem selle kohta, et ta võiks proovida liikuda etteotsa pigem märkamatult ja aeglaselt, et
konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: · Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed · Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. · Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: · Toiduotsing · Sugutung · Ebameeldiva vältimine · Uudishimu · Vanemlik hool · Abipalumine jne. Nüüdisaegse motivatsiooniteooria seisukohalt on instinktid inimkäitumises ajejõudude hulgas tõrjutud seisundis. Instinktid pääsevad vahetu motivaatorina mõjule üksnes eksistentsi piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus.
Sangviinik: seltsiv,avatud,jutukas,meeldiv,muretu,juhtiv,mugav INNOVERTSUS flegmaatik: passiivne, hooliv,mõtlik,usaldav,rahulik,kaalukas melanhoolik: tujutu,kartlik,jäik, kaine,rahulik,seltimatu,seltsimatu 16. Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid. Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. Mõjutajad: vanus, suguhormoonida tase, eluviis, kultuuriruum kultuur- reeglid, uskumused, normid, traditsioonid ühiskonnas, müüdid, rituaalid. Seksuaalne käitumine määrab ära kas isik kuulub vastavasse kultuuriruumi või selle välja.. Tavadel ja hoiakutel on määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. 17. Psühhoanalüüs
konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: Toiduotsing Sugutung Ebameeldiva vältimine Uudishimu Vanemlik hool Abipalumine jne. Nüüdisaegse motivatsiooniteooria seisukohalt on instinktid inimkäitumises ajejõudude hulgas tõrjutud seisundis. Instinktid pääsevad vahetu motivaatorina mõjule üksnes eksistentsi piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus.
probleem ja nad hakkavad ideid välja käima- teiste ideid ei kritiseerita, nende ideid võib aga edasi arendada. 13. Motivatsioon. Uurib seda, miks inimesed teevad seda, mida nad teevad. Faktorite kogum, mis paneb nii käituma v hoiab nii käitumisest. Kultuurilised, sotsiaalsed vajadused. Üksik põhjus- motiiv. Vanimaid teooriad on 1) instinktide (kaasasündinud käitumismudel) teooria. Freudi teooria- inimese panevad käituma 2 tungi sugutung ja surmatung (agressiivsustung- hävitav). Neid ei pooldata väga, kuna on kaasasündinud aga ka elu jooksul õpitud. 2) tunge taandavad teooriad. Organismi tasakaaluseisund- homöostaas. Kui see seisund ära võetakse, püüab organism sinna tagasi. Inimese panevad käituma teatud tungid ja inimene püüab neid taandada, kuid siia ei kuulu uudishimu v riskantne käitumine 3) ajendite teooria (nt sööd palju ja siis magustoitu peale, kuigi kõht tühi pole, see lihtsalt tõmbab)-
annaabi.ee 
