Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias (0)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Sotsioloogia - Sotsioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on sotsioloogia?
Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus?
Mis on sotsiaalne institutsioon?
Millest koosneb?
Mis on sotsiaalne fakt?
Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud?
Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
Miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
Mida tähendab sotsioloogias positivism mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
Mida tähendab Comte kolme astme seadus"?
Mida tähendab anoomia?
Mida see tähendab Weberi käsitluses?
Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda?
Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta?
Milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus?
Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad?
Mis on ühiskond?
Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga?
Mille järgi peamiselt jaotatakse?
Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
Mis on siirdeühiskond?
Mis siirdeühiskonnas toimub?
Kuidas materiaalset asja tarbime?
Mida tähendab kultuuriuniversaal?
Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega?
Mis on väärtus?
Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid?
Mis on kultuuriareaal?
Mis on kultuuribarjäär?
Mis on kultuurisokk?
Mis vahe on eliit- ja massikultuuril?
Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine?
Kuidas võivad kultuuriti erineda?
Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
Mida tähendab rituaal siirderituaal?
Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
Mis on etnotsentrism?
Mis on subkultuur?
Mida nimetatatakse kontrakultuuriks?
Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel?
Milliseid tegureid see endas sisaldab?
Miks on vaja et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?
Kes või mis on sotsialiseerimisagendid?
Mida tähendab sotsiaalne mina?
Kuidas kujuneb mina-pilt?
Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised?
Mida tähendab desotsialiseerumine?
Mida tähendab resotsialiseerumine?
Millised faktorid mõjutavad seda kuidas ma iseennast näen ja määratlen?
Kuidas teised mõjutavad minu enesemääratlust?
Kuidas ma mõjutan teiste arvamust sellest kuidas nad mind määratlevad?
Mida nimetatakse hälbeks?
Millisest kolmest osast lähtudes võib hälvet deviantsust uurida?
Millistest teguritest hälve sõltub?
Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik?
Mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
Mis on sotsiaalne kontroll?
Kes on sotsiaalse kontrolli agendid?
Mida teevad Kuidas jagunevad?
Mis vahe on struktuursetel ja protsessile keskenduvatel teooriatel hälbe käitumise selgitamisel?
Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias?
Mille alusel kihistumine toimub?
Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
Millised kihistumissüsteemid neljast peamisest on avatud ja millised suletud süsteemid?
Milles seisneb kaasaegne orjus?
Mille poolest erineb klassisüsteem teistest kihistumissüsteemidest?
Kuidas erinevad süsteemid mõjutavad inimeste ligipääsu haridusele tervisele võimule?
Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
Kuidas selgitavadpõhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid konfliktiteoreetikud?
Milles seisneb vanuseline sooline rassiline ebavõrdsus?
Kuidas ilmneb Eesti ühiskonnas?
Mis on perekond?
Mida nimetatakse monogaamiaks?
Kuidas polügaamia veel jaguneda võib?
Mille alusel jaotus toimub?
Kes saab abielust kõige enam tulu?
Mis on perekonnatsükkel?
Millised on peamised muutused kaasaegses perekonnas võrreldes nt 100 aasta taguse perekonnaga?
Mis on tundenihe?
Mis on religioon?
Miks on kultuuriuniversaal sotsiaalne fakt?
Mis on religioossus selle viis tasandit?
Mis on religooni funktsioonideks?
Mis on uskumuste funktsioonid?
Millele ja kuidas on religioon veel mõju avaldanud?
Mida nimetatakse sekulariseerimiseks?
Mida tähendab elatusviis?
Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil?
Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
Kuidas on tarbimine kultuuriti ja kaasajal muutunud?
Mis vahe on ametlikul ja mitteametlikul majandusel?
Mis on töö ja kuidas on töö tegemine kaasaegses ühiskonnas muutunud?
Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist?
Mis on autoriteetsus?
Milles need seisnevad?
Mis on poliitika?
Mis on sotsiaalse lojaalsuse kese ning kuidas seda luuakse?
Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?
Mis on avalikud varad?
Kuidas võimulolijad seda ühiskonnaliikmetele tagama peavad?

Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)
Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid .
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast , grupi ja ühiskonna liiget.

Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.
Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente , sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis.

Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi
Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena – olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam
Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad.
Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused , vägistamised jms. – ilmnesid samad iseärasused

Algselt nimetati uut teadust “moraalseks statistikaks” – belgia astronoom Adolphe Quetelet ja prantsuse jurist Andre Michel Guerry.
Quetelet – mõiste “keskmine inimene” ning esimene, kes hakkas uurima suitsiidi põhjuseid väljaspool indiviidi

Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia.

Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus ? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms.
Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Peter Berger’i sõnul: kui me arvestame fakti, et iga inimene on unikaalne , siis ühiskond toimib igaühe jaoks erinevalt – laiemalt vaadates kogevad erinevate tunnustega inimesed ühiskonda täiesti erinevalt.

Nt tassi kohvi joomine:

* Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne – seltskondlik (sotsiaalne)
* Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris
* Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel
* Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud – millist kohvi juua – globaliseerumine

Mis on sotsiaalne institutsioon ? Millest koosneb? Näited
Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler).
Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann).
Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:

vajadus soo jätkamiseks – perekonna ja abielu institutsioonid
vajadus turvalisuse ja korra järele – riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid
vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele – hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid
vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele – majandus
vajadus lahendada hingelisi probleeme – religioon .

Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Emile Durkheim : “Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi.” Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused, organisatsioonid , ideed jne.

Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
Sotsiaalsete faktide kogum ongi ühiskond, st teoreetiliselt ja empiiriliselt tunnetatud sootsium. Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri.

Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?

Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.
Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile.

Auguste Comte – miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks – “sotsioloogia isa”. Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest . Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Pärast Comte’d saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe.

Mida tähendab sotsioloogias positivism , mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
Positivism kui väärtustevaba ja objektiivne teadus. Positivistlikku lähenemist iseloomustab inimtunnetuse uurimine .

Mida tähendab Comte „kolme astme seadus”?
Comte “kolme astme” seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet:

Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus
Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika
Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite

Emile Durkheim – tema panus sotsioloogiasse?
Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri “Annee Sociologie”. Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme , seadus.
Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist.

Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus ? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele)
Durkheim jagab ühiskonnad kaheks:

traditsioonilised ühiskonnad – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus.

kaasaegsed ühiskonnad – inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem.

Mida tähendab anoomia ?
Anoomia – kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad (normide puudumine). Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna (suitsidaalne meeleolu, apaatia , pettumus jne).

Karl Marxi panus sotsioloogiasse?
Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse:

Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel

Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid

Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel

Konfliktiteooria Marxi käsitluses? ( kapitalism vs proletariaat )
Majanduses 2 kategooriat: tootlikud jõud - inimene ja kapital ; tootmissuhted - omandisuhted.
Seetõttu tekib kaks klassi: kodanlus - tootmisvahendite omaja; proletariaat - ei oma tootmisvahendeid .
Need klassid konfliktsete huvidega .

Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel;
Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus
Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad
Sotsiaalne kord tuleneb ebavõrdset võimu omavate jõudude omavahelisest võitlusest. Kehtivad selle reeglid, kelle võim parasjagu kehtib ühiskonnas.

Baas ja pealisehitus – ühiskonna seletamine.
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur.
Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet . (Smesler)
Ühiskond on inimeste kooslus , kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. ( Giddens ).

Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad – nt maailmapaljastus, ideaaltüüp)

Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele
Olulised on inimeste väärtused ja ideed
Ühiskonna struktuurid on formeerunud vastastikku mõjutavate käitumisaktide tulemusena
Religioonide uurimine ja võrdlus – seosed kapitalismiga
Maailmapaljastus: “Kui teadus avalikustab loodusseadused , hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast”
Kaasaegse ühiskonna teraspuur
Maailma uurimises on oluline väärtusvaba uurimisvajadus ja oht teadmiste väärkasutamise ees
Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad
Ratsionalism – kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia
Religioonist: usu mõju majanduslikule arengule, vahekorrad ja mõjud majanduslike tingimuste, religiooni, sotsiaalsete faktorite vahel
Bürokraatia – kõik avalikud suhted formaliseeritakse.
Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid.

Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?
Mõistmine – võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub.

Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele)
Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive , käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri.

Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi – kirjeldage ning tooge näited.
Vastavalt ideaalsele tüübile, sisaldab kapitalism endas nelja põhiomadust:

eraomand kõigil kasutootvatel tegevustel
kasumi saamine/tagaajamine
firmade ja ettevõtete vaheline konkurent
Laissez Faire, või valitsus ei sekku majandusse

Pierre Bourdieau : mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist ) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited.
Väli on positsioonide ja seisukohtade (nt intellektuaalsed, religioosed, hariduslikud, kultuurilised vm) vaheliste suhete struktuur, võrgustik. Välja piirid on enam või vähem institutsionaliseeritud. Peamisteks väljadeks ühiskonnas peab Bourdieu kunsti-, haridus -, poliitika, seaduse-õiguse- ja majandusvälja. Habitus on ühtaegu loov-esilekutsuv printsiip ja praktikate klassifitseerimise printsiip inimeste (agentide) kujutluses ning see väljendub nende käitumises.

Selgita funktsionalistliku teooria selgitust ühiskonna kohta üldiselt?
Ühiskond koosneb omavahel seotud osadest, mis teevad koostööd stabiilsuse säilitamiseks. See stabiilsus on ohustatud ühiskonnas düsfunktsionaalsete tegevuste ja institutsioonide poolt.

Peamine kriitika funktsionalistliku teooria kohta?

Liialt abstraktne , liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist ;

Funkt.-l teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale, stabiilsusele ja korrale ning süsteemis valitsevad ebakõlasid nähakse ajutiste probleemidena. Välistatakse võimalus, et süsteem võiks olla vigane;

Funkt-lik analüüs ei jälgi muutusi läbi aegade ja ei uuri iga konkreetse sotsiaalse mustri ajaloolist konteksti.

Parsonsi töid mõjutas tollane Ameerika majanduslik õitseng

Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta?
Ühiskonda iseloomustab ebavõrdsus, sotsiaalne elu on võitlus ressursside pärast. Sotsiaalne korraldus soodustab ühtede gruppide heaolu teiste gruppide arvelt.

Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus?
Mikrosotsioloogia – uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid. Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont:

Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse;
Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides.

Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad ?
Erving Goffman – elu on teatrietendus , kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris. Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside. Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat.

Mis on ühiskond?
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur.

Nimeta ühiskonna kolm peamist looduslikku raamistikku ning too näiteid kuidas iga osa mõjutab ühiskonnatüüpi ja olemust.

Ökoloogilised tingimused – geograafiline asukoht, kliima, loodusvarad
Bioloogilised tingimused – inimeste bioloogilis-psühholoogiline ülesehitus, mis väljenduvad kultuuris vajaduste, väärtuste, institutsioonidena
Demograafilised tingimused – rahvaarv, iive, suremus , elanikkonna koosseis jm, elanikkonna kontsentratsioon, asustustihedus ja sellest tingitud sotsiaalsed tagajärjed.

Kas ühiskond on grupp inimesi või võib ühiskonda vaadelda ka inimesteset eraldi? Objektivistide ja subjektivistide nägemus ühiskonna olemusest? Igaüks peaks leidma endale sobiva seisukoha ning oskama seda põhjendada.
Teadlased jagunevad kaheks:

objektivistid – rõhutavad ühiskonna väljapoolsust ehk ühiskond on inimestest eraldi
subjektivistid – ühiskonna mõtestamine algab inimeste tegevustest, käitumisest ja koostoimest.

Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga ?
Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium , on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu .

Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse?
Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside ( korilus -, agraar jms) alusel.
Ameeriklased Gerhardt’i ja Lenski järgi jaotati ühiskonnad elatusviiside hankimise järgi:

jahipidamine ja korilus – suguharud, rändavad, domineerisid 10 000 aastat tagasi
aiandusühiskonnad – lihtsad ja arenenud
agraarühiskonnad – lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest , pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat )
kalandus- ja merendusühiskonnad
karjakasvatusühiskonnad
industriaalühiskonnad

Levinuim viis on ühiskondi jaotada traditsiooniliseks, industriaalseks ja postindustriaalseks.

Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
Traditsiooniline ühiskond – rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud.
Industriaalühiskond – kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse.
Postindustriaalühiskond – kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades – tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses , kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest . Naiste võimaluste suurenemine.
Arenenud ühiskondades on oluline seos kapitalimahutuste ja majanduskasvu vahel. Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel.

Mis on siirdeühiskond? Mis siirdeühiskonnas toimub?
Siirdeühiskonnad – transitsioon ehk siire tähendab süsteemseid muutusi kogu ühiskonnas, toimub ühiskonnatüübi vahetumine . See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. Siirdeperiood kestab umbes 10 – 30 aastat ja jaguneb kolme ossa:
1. läbimurre (1-5 aastat)
2.uue poliitilise, majandus- ja õigussüsteemi aluste rajamine (3 – 10 aastat)
3.demokraatliku ühiskonnakorralduse stabiliseerumine (3 – 15 või enam aastat)
Sellega kaasneb inimeste de- ja resotsialiseerimine üleminekuühiskonnas: uue mõttelaadi ja käitumise kujundamine. Siirde põhiprobleeme on selles, kuhu ühiskond suundub, millised on eesmärgid.

Mis on kultuur?

Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest.
Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli.
Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti.

Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne , kognitiivne )

kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse? nt Araabia keel اللغة العربية

normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime?
materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst , arhitektuur .

Alusta pildi kirjeldamist mat komp-st. Siis norm.k jne.

Mida tähendab kultuuriuniversaal? Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega?
Kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris:

Kohanemine keskkonnaga
Korra säilitamine
Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt
Uskumuste kujunemine

Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid – kultuuriline erinevus.

Mis on väärtus?
Väärtused – üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav , ihaldusväärne. Väärtused – arusaamad hea ja halva, õige ja väära kohta ühiskonnas. Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, need moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme.

Selgitage erinevate sotsiaalsete normide olemust: tava, moraalinorm, seadus, tabu ?
Normide klassifitseerimine ( Graham Sumner):

Tavad – tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised – nt söömine noa ja kahvliga või näppudega;
Sanktsioonide läbi jõustatakse normid. Võivad olla nii positiivsed (tunnustus) kui negatiivsed ( karistus ).
Moraalinormid – tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms.
Seadused – reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid – politsei, kohtud, vanglad.
Tabud on sotsiaaltne arusaam sellest, mis on lubatud. Toit, nt peeniserestoran Pekingis, kus serveeritakse koera, lamba, eesli, lehma, hülge peeniseid ja munandeid – kõrgklassile ainult taskukohane/samas on hiinlastele vastuvõetamatud enamus euroopalikke piimatooteid ja eriti vastik on hallitusjuust

Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Eksamil ülesanne väärtuste ja normide omavahelisest seosest, vaadake töölehte nr 2.
Näide: Hindame mingit asja, väärtus. Norm on et kuidas käitume. Norm on see et peame end pesema , väärtus on puhtus .
Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Ühiskonnas kehtivad normid on tuletatud ühiskonnas kehtivatest arusaamadest hea ja halva, õige ja väära kohta. Neid üldiseid arusaamu kutsutakse väärtusteks.Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme.

Mis on kultuuriareaal ? Näide
Kultuuriareaal on selliseid territooriume, millel on teadvustamatuid ühisjooni seetõttu, et nad peavad teatavaid tegelikkuse mõtestamise viise üldinimlikeks ja ainumõeldavateks.

Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest.
Kultuuribarjäär on kultuurivahelised erinevused.

Mis on kultuurišokk? Näide.
Võõra kultuuriga kohanemisel võib inimene ühel hetkel tunda pinget, ebamugavust, ta ei tea enam, mida temalt oodatakse ja mida ise teistelt oodata. (keelebarjäär, mitteverbaalne käitumine jne).

Mis vahe on eliit - ja massikultuuril?
Massikultuur – tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu.
Elitaarne kultuur – massikultuuri vastand , koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile , eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele.

Mis on sümbol?
Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel.

Anda märku enda positsioonist, staatusest (nt abielunaise staatus, lein, koolilaps jne)
Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest

Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada

Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine ? Kuidas võivad kultuuriti erineda?
Sümbolid ja keel – verbaalne suhtlemine
Mitteverbaalne kommunikatsioon – kehahoiak , žestid, suhtlemise vahemaa , sugude vaheline erinevus

Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
Keel ja taju – kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist

Mida tähendab rituaal, siirderituaal ? Näited.
Rituaalid – kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid (ühest etapist teise). Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi.

Pulmarituaalid
Matuse rituaalid
Täiskasvanukssaamise rituaalid (initiatsiooni rituaalid)
Sünniga seotud rituaalid

Rituaalide erinevad käsitlused, kriitika.
Turner: rituaal on kultuuri põhiväärtuste esiletooja, rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab rituaalis manifesteeritavate väärtuste vastavus kultuuri põhiväärtustele
Durkheim: rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust, rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab ühine rituaalis osalemine
Goody :

Rituaalis ei pruugi väljenduda selles osalejate olulised väärtused, legitiimsuse küsimus pole tähtis, kuna rituaali eesmärk võib olla ka nt poliitiline manipulatsioon
Rituaali mõiste on konventsioonil põhinev, olemuslikult puudub põhjus eristada muust sotsiaalsest tegevusest.

Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus ?
Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest: industriaalne, massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne. Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist - keel, kultuurikonfliktist, kultuurišokist, sub- (alamkult suure kultuuri sees) ja kontrakultuuridest jne

Mis on etnotsentrism ? Etnotsentrismi positiivne (oma kultuuri väärtustamine) ja negatiivne (teiste halvustamine) tähendus. Ksenofoobia . Näited.
Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, “õigeks”, tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel)
Ksenofoobia – vihatakse neid, kes teistmoodi.

Mis on subkultuur ? näited
Subkultuurid – alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest – advokaadid, arstid.
Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada.

Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited.
Kontrakultuurid – subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas.

Selgitage mida tähendavad assimilatsioon , akulturatsioon ja akommodatsioon . Näited juurde.

Akulturatsioon - võõraste kultuuri-elementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad
Assimilatsioon - võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob.
Akommodatsioon - väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära

Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on.
Sotsialiseerumine – inimese kujunemine ühiskonna liikmeks (inimene täiustub, omandab teadmisi)

Mis vahe on mikro - ja makrosotsialiseerumisel? Näited.

Mikrosotsioloogiline sotsialiseerumine – uuritakse ühiskonna mõjutusi isiksusele
Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine – analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga ) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist

Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht – milliseid tegureid see endas sisaldab?
Oma koha määramine – õpib selgeks oma staatusele sobiva käitumise, millised on selle staatusega kaasnevad rollid.
Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente:

Vajalik informatsioon – mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema
Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine
Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb
Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt

Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?
Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis – sotsiaalsete rollide õppimine.
Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada
Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, “tähtsad teised”

Kes või mis on sotsialiseerimisagendid?
...nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon).

Mida tähendab sotsiaalne mina?
Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi.

Kuidas kujuneb mina-pilt?
Mina-pilt on ettekujuus sellest, kuidas inimene iseennast näeb ja mõistab. Mina-pilt kujuneb kõigi nende teadmiste, oskuste j a kogemuste põhjal, mis inimesel on.

Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised?

Tähtsad teised – vanemad, eakaaslased jt, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseenesest;
Üldistatud teised – kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid

Mida tähendab desotsialiseerumine ?
Desotsialiseerumine – õpetatakse rollist loobuma

Mida tähendab resotsialiseerumine ?
Resotsialiseerumine – uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine.

Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti?
Sotsialiseerumine ja identiteet:

Millised faktorid mõjutavad seda, kuidas ma iseennast näen ja määratlen?
Kuidas teised mõjutavad minu enesemääratlust?
Kuidas ma mõjutan teiste arvamust sellest, kuidas nad mind määratlevad?

Mida nimetatakse hälbeks?
Hälve – kriminaalsus ja deviantsus :

Deviantsus – mitteformaalsete normide rikkumine ; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus , sageli ei peagi olema seadusega karistatav – tegemist on suhtelise käitumisega;

Kriminaalsus – formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis.
Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist.

Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse (deviansus ja kriminaalsus)? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas?
Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast:

Esiteks eksisteerib mingisugune sotsiaalne norm – nt vastavalt kristlikule moraalile ei tohiks inimesed tappa teisi inimesi.

Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus – nt inimene tulistab või laseb teise inimese püssist maha.

Kolmandaks osaks on sotsiaalne reageering sellele käitumisele – nt legaalne karistus tulistanud inimesele.

Millisest kolmest osast lähtudes võib hälvet, deviantsust uurida?

Õiguslik vaatepunkt – tegu, mille eest on ette nähtud karistus;
Sotsioloogiline aspekt – kui pannakse toime tegu, mis ei ole teiste isikute või ühiskonna poolt aktsepteeritav;
Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele;

Millistest teguritest hälve sõltub? Tooge näiteid.
Teaduslik seletus deviantsusele sõltub tegelikult konkreetselt sellest, millele keskendutakse sotsiaalse hälbekäitumise uurimisel. Nt relativistid keskenduvad esimesele osale ehk sotsiaalsete normide olemasolu uurimisele; positivistid kalduvad keskenduma esimesele ja teisele aspektile ehk sotsiaalsetele normidele ja tegudele. Pragmaatikute lähenemine pöörab tähelepanu aga eelkõige kolmandale punktile ehk sellele, kuidas sotsiaalselt reageeritakse hälbekäitumisele.

Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim)
Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele.
Durkheimi järgi on õiguslikult hälbiv käitumine seotud kindla ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga, normide ja standarditega ning arusaamaga sellest, mida peetakse normidekohaseks käitumiseks ja kuidas peaks normide rikkumisele reageerima.

Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta?
Sildistamisteooria järgi ei ole hälbimus seotud indiviidi või grupi tunnustega, vaid hoopis tegu on suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel.
Howard Becker – “hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad”. Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud.
Edwin Lemert – sildistamise mõju identiteedile:

Esmane hälbelisus – norme rikutakse ühel või teisel moel, kuid seda ei panda tähele. Ei mõjuta indiviidi identiteeti ja arusaama endast.
Teisene hälbelisus – sotsiaalselt määratud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena.

Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne .

Konfliktiteooria hälbelisuse kohta?
Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga . Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia , isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms., vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele.
Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt

Kontrolliteooria hälbelisuse kohta?
... väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast.
Travis Hirschi tõi oma raamatus „Delikventsuse põhjused” välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega:

seotus
pühendumus
kaasahaaratus
usk

Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg.
Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid.

Konformne käitumine – mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
Konformne käitumine – sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele.
Normid kujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena tekkinud tegelikkust, mis vormib inimese taju ja tegelikkust.

Mis on sotsiaalne kontroll?
Sotsiaalne kontroll on planeeritud või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma.

Kes on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad?
Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma.
Mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust.
Kui need mehhanismid ei ole efektiivsed, rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Formaalse kontrolli süsteem jaguneb: karistavaks ja piiravaks. Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas.

Mis vahe on struktuursetel ja protsessile keskenduvatel teooriatel hälbe käitumise selgitamisel?

Strukturaalsete teooriate alla kuuluvad strukturaal- funktsionalistlik teooria, konfliktiteooria, mis rõhutavad erinevusi eri sotsiaalse staatusega inimeste hälbiva käitumise liigi ja mahu osas.
Protsessiteooriate alla kuuluvad teoreetilised lähenemised, mis uurivad seda, miks inimesed sotsialiseeruvad deviantseteks.

Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. Kategooriad asuvad kõrgest madalani ning kõigis keerulisemates ühiskondades on kihistumine ehk stratifikatsioon ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul.

Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust.

Ebavõrdsus on ühiskonna, mitte indiviidi tunnus
Ebavõrdsus püsib põlves-põlve ning on sageli pärandatav
Sotsiaalne ebavõrdsus on universaalne, aga varieerub
Sotsiaalne stratifikatsioon ei sisalda ainult ebavõrdsust, aga ka uskumusi
Sotsiaalne stratifikatsioon tekitab jagatud identiteeti

Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias ?
omandatud tunnused nagu oskused ja sissetulek ning omistatud tunnused nagu sugu, vanus, rass , rahvus, religioon

Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub?
Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi:

võim – võime sundida oma tahet peale teistele inimestele

prestiiž – lugupeetavus, teiste inimeste austus

omand – varandus , mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms.
Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud.

Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)?
Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi:

orjandus – eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses ;

kastisüsteem – Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti;

seisused – feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks šerifid, meerid ;

klass – suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus.

Mida tähendab sotsiaalne hierarhia ?
Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum.

Millised kihistumissüsteemid neljast peamisest on avatud ja millised suletud süsteemid? Mida avatud ja suletud süsteem tähendab?

Milles seisneb kaasaegne orjus ?

Jõuga tööle sunnitud
Võlaorjusega seotud – tööga tasumine, kuid mis ei saagi tasutud, pärandub
Prostitutsioon
Pealesunnitud abielud

Mille poolest erineb klassisüsteem teistest kihistumissüsteemidest?

klass pole tekkinud religioosse või võimu staatusel ning liikmete kuulumine mingisse klassi pole pärilik. Puuduvad konkreetsed piirid erinevate klasside vahel;
ühiskonnaliikmetel on võimalus liikuda ühest klassist teise – sotsiaalne mobiilsus ;
klassid on sõltuvuses majanduslikust seisusest, ebavõrdsus seisneb materiaalsete ressursside kontrollis ;
teistes süsteemides on seisuste vahelised suhted reguleeritud väga isiklikul tasandil: nt ori ja tema omanik, kuid klassisüsteemis väljendub see pigem ebaisikulisel moel, nt töötingimused ja makstav palk.

Kuidas erinevad süsteemid mõjutavad inimeste ligipääsu haridusele, tervisele, võimule? – seosed omandatud ja omistatud tunnustega.

Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
... tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. Uuritakse kuivõrd on võimalik ühiskonnas ületada staatuste vahelisi piire . Võrreldes kasti- ja klassisüsteeme, siis kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses kihistumissüsteemis paika pandud alates sünnimomendist. Omistatud staatus mõjutab kogu tema elu: kui palju haridust saab, millist tööd teeb, kellega võib abielluda ning vastavalt sellele elab ta kogu oma elu. Ainsaks erandiks võivad olla väga õnnelikud või andekad inimesed.

Põlvkondade vaheline ja põlvkonnasisene mobiilsus?
Klassisüsteemid põhinevad paralleelselt nii omandatud kui ka omistatud staatusel. Võrreldes vanemate ja laste staatuseid, räägime põlvkondade vahelisest mobiilsusest. Kui võrdleme inimese staatust tema elu jooksul, siis on tegu põlvkonnasisese mobiilsusega. Mobiilsus ehk inimeste liikumine võib olla nii ülenev kui alanev .

Struktuurne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus.
Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. (Horisontaalne mobiilsus – liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine)

Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid , konfliktiteoreetikud?
Funktionalism õigustab ebavõrdsust, sest on olemas väärtused, mida kõik aktsepteerivad. Eksisteerib konsensus funktsioonide tähtsuse osas.

Milles seisneb vanuseline, sooline, rassiline ebavõrdsus? Kas ja kuidas ilmneb Eesti ühiskonnas?

Mis on perekond? Perekonna tunnused.
Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus , abielu või adopteerimine.
Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused:

väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks
perekonna moodustamise aluseks on:
- abielu
- veresugulus või sugulussuhted
- lapsendamine
- mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks
perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid
perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond
perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone

Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist?
Monogaamia - üks mees abielus ühe naisega.
Polügaamia - üks abielupool on abielus mitme vastaspoole esindajaga:
Polügüünia ühe mehe abielu mitme naisega ( islamimaad , ebaseaduslikult mormoonide seas Ameerikas Utah’ osariigis)
Polüandria ühe naise abielu paljude meestega (Tiibet, Todas Lõuna-Indias)
Perekonda juhivad tavad, kombed, käitumisnormid, seadused, moraalinormid ja ühiskondlik arvamus, aga seda võib vaadelda ka kui ühiskonna normidest ja kultuurist sõltuvat. Perekond on ühiskonna struktuuri allsüsteem. Perekonnasuhted on keerulised, sest neid ei määrata mitte ainult selle liikmete poolt, vaid ka ühiskondlik-majanduslike, ajalooliste, poliitiliste ja rahvuslike tingimustega. Vaatamata sellele, et perekonna moodustamise taga on vaba tahe , tingib selle ka ühiskondliku vajaduse ühtsus.

Nimeta perekonna funktsioonid?

soo jätkamine – realiseeruvad seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes kaasaegsetes ühiskondades on aga olukord, kus emad kasvatavad üksi lapsi ja suhted perekonnaga on tunduvalt nõrgenenud;

ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine – kultuuripärandi edastamine , uute liikmete sotsialiseerimine ;

perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi – perekond on määratletud oma sotsiaalse kuuluvuse, staatusega ühiskonnas, sellest tulenevad selle liikmete haridus jm seotus teiste sotsiaalsete institutsioonidega; sotsiaalse päritolu kaudu määratleb inimene end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt;

perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise;

perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem – normidest kinnipidamine , seksuaalsus jm.

Nimeta erinevaid perekonnatüüpe – mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, laiendatud jm perekonnatüübid)
Nukleaarperekond ehk tuumikperekond - koosneb abielupaarist ja nende lastest
Laiendatud perekond - koosneb abielupaarist, nende lastest, abielupaari vanematest , lastelastest jm
Klassikaline laiendatud perekond - mitu sugulussuhetes olevat tuumikperekonda elavad üksteisele väga ligidal ( majas , tänaval, naabrus- või kogukonnas ) ning näevad üksteist regulaarselt. Vertikaalne ja horisontaalne.
Modifitseeritud laiendatud perekond - mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda, kes elavad üksteisest kaugel, kuid suhtlevad kaasaegseid tehnoloogiavahendeid kasutades regulaarselt: kirjad, telefonikõned, meilid, aegajalt külastused. Vertikaalne ja horisontaalne.
Matriarhaat - võim ja vara päranduvad perekonnas edasi naisliini mööda
Patriarhaat - võim ja vara päranduvad perekonnas edasi meesliini mööda
Sümmeetriline perekond - kohustused ja võim on abikaasade vahel võrdselt jaotunud
Taasloodud perekond - perekond, kuhu üks või mõlemad partnerid toovad kaasa oma lapsed möödunud abieludest
Üksikvanemaga pere - last või lapsi kasvatab vaid üks nende vanematest – omane eelkõige kaasaegsetele ühiskondadele. Lahutus , kaaslase surm, rasestumine ilma eelneva kooseluta jne

Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus.
Funktsionalistlik käsitlus – perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn „ühiskonna kehast”. Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid.
Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud , keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn „tumedamat poolt” ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne – vägivald, lapsepilastus jms.
Tulu saavad sugulusgrupid ja perekonnapead ja mehed rohkem kui naised. Verepilastuskeeldu ja abielureegleid kasutatakse varanduse hoidmiseks suguvõsas. Abielu puhul määravad pruudi või ka peigmehe valiku perekonnapead, jõu abil kontrollitakse teiste pereliikmete käitumist. Kuigi verepilastus on keelatud, on see siiski väga levinud nähtus paljudes ühiskondades. Tänapäeva Ameerikas on kodune seksuaalvägivald esimene põhjus, miks tütarlapsed kodust põgenevad. Abielu on osa perekondade vahelisest võimusüsteemist, kus abielu kaudu kas säilitatakse või muudetakse perekonna majanduslikku ja poliitilist seisundit . Seal kus funktsionalistid näevad peresuhete loomises kogukonna tugevdamist, näevad konfliktiteoreetikud tegelikult vaid erinevust ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata.
Mikrosotsioloogiline käsitlus – pere sees kuidas rituaalid.

Mis on perekonnatsükkel? Kuidas erinevates kultuurides ja erinevatel ajalooperioodidel on toimunud muutused perekonnatsükli erinevates osades?
Perekonnatsükkel ehk protsess pere loomisest selle lõpuni:

kohtumine
abiellumine suhteliselt lühikese perioodi jooksul, ohtrad seksuaalkogemused
perekonnas keskmiselt 2 last
peale laste kooli minekut või varemgi naaseb ema tööle
vanemate eluiga suhteliselt pikk
laste lahkumine kodust, oma perekonna loomine
vanematel rol lastelaste kasvatamisel, või hoidmisel
kaasaegset perekonda iseloomustab „tühja pesa faas”, mida varasemad põlvkonnad ei tundnud
tõusnud on lastesünnitamise ja abiellumise iga – paremad võimalused tööl käia, rasedust vältida
tõusnud on lahutuste arv ja taasabiellumine. Erinevate teadlaste hinnangul jääb kauemaks kui 30 aastat püsima alla poole sõlmitud abieludest. Minevikus jäid paljud lapsed poolikusse peresse kasvama peamiselt ühe abikaasa varajase surmaga.

Millised on peamised muutused kaasaegses perekonnas võrreldes nt 100 aasta taguse perekonnaga?

Mis on tundenihe?
Tundenihe – kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa.

Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal, sotsiaalne fakt?
Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Sotsioloogias nimetatakse uskumuste süsteemiks arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest. Pole olemas ühiskonda, kus puudub religioon, kuigi selle eksisteerimisvormid võivad olla erinevad. Religioon on üks inimkultuuri universaalseid elemente. Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte.

Religiooni inklusiivne ja eksklusiivne käsitlus.

Inklusiivne (kaasahaarav) definitsioon – sisaldab väga laia uskumuste ringi, millele inimesed on omistanud religioosse mõõtme. Samas ei sisalda endas üliinimlikke, üleloomulikke nähtusi. See definitsioon haarab endasse nii jalgpalli, muusika , rojaalsuse jms, mis võivad inimese elus omandada religioosse staatuse, kuigi paljud ei mõtle sellele kui mingile usule, religioonile;
Ekskluusiv (tõrjuv) definitsioon – viitab uskumustele, milles on olemas üleloomulik, üle-inimlik element ning mida enamik inimesi mõistabki religiooni all: islam , kristlus , budism , sikhism, hinduism .

Mis on religioossus , selle viis tasandit ? Selgitus ja näited.
Religioossus – viitab religiooni tähtsusele indiviidi isiklikus elus
Charles Glock ( 1959 , 1962) viitab viiele dimensioonile:

Kogemuslik religioossus – isiku emotsionaalne side religiooniga
Rituaalne religioossus – kui tihti isik praktiseerib religiooniga seotud tegevusi nagu palvetamine , kirikus käimine jms
Ideoloogiline religioossus – indiviidi uskumus religioossetesse doktriinidesse
Tähenduslik religioossus – kui tugevalt väljendub religioon indiviidi igapäevaelus
Intellektuaalne religioossus – indiviidi teadmised konkreetse religiooni ajaloost, põhimõtetest, õpetustest

Nimeta religiooni põhielemendid? Näited.
Religiooni 5 põhielementi on:

Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu

Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks

Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine

Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit

Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust

Mis on maagia ? Näited maagia kohta.
Maagia – käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada.

Mis on religooni funktsioonideks?
Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte.

Funktsionalistlik (sh Durkheimi käsitlus) ja konfliktiteoreetiline käsitlus (sh Max Weber , Karl Marxi nägemus religioonist).
Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda.
Individuaalne tugi:

Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms)
Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga, mis hoolib neist ning ühendab läbi teatud käitumisreeglite
Religooon pakub seletusi elu mõtte, surma või sotsiaalse staatuse kohta
Religioossed grupid pakuvad hoolekandeteenuseid indiviididele, kes võivad olla ühiskonna tõrjutumad liikmed (kodutele majutust, supiköök jne. Nt Pärnus MTÜ Shalomi Abikeskus , MTÜ Samaaria)

Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses , allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve.

Mis on uskumuste funktsioonid?

Regulatiivne – põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid.
Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse.
Kommunikatiivne – väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.
Psühhoteraapiline – avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad.

Samuti jagatakse religioon vastavalt hingepäästmise iseloomule , milleks 1) valitakse passiivne (müstitsism) või aktiivne ( asketism ) tee; 2) hinge päästmine toimub kas selles või teises ilmas.

Millele ja kuidas on religioon veel mõju avaldanud?
kirjandus (taeva ja põrgu kujutamne, usuga seotud küsimused, nt Lev Tolstoi , Dostojevski jpt on oma teostus otsinud vastuseid Piibli põhiküsimustele), muusika , arhitektuur (nt lääne keskaegsete kirikute ristikujuline plaan, kõrged ristiga tornid viitavad inimese seostele taevaga) kujutav kunst , ikoonid (ülesandeks luua kokkupuutepind inimliku ja taevase maailma vahel. Tähtsamad isikud sageli kujutatud suurematena, et rõhutada taeva hierarhilist korda. Erinevate sündmuste üheaegse kujutamisega näidatakse aja ja põhjuslike seoste kadumist kontaktis taevaga.), teater ja filmikunst („Kristuse kannatused”, „Da Vinci kood” jne).

Mida nimetatakse sekulariseerimiseks ?
... tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas.

Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks)?

Primaarne tootmine – nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus , karjandus , korilus;
Sekundaarne tootmine – millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused , autod vms
Kolmanda astme tootmine – tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv – eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel

Mida tähendab elatusviis ?
“Elatusviis” – viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks. Esimene elatusviis: korilus. Edasi jahindus, karjandus, aiandus , põllundus ja tööstus. Teenindus.

Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks: primaarne, sekundaarne ja kolmanda astme tootmine)? Näited, kas kultuur, religioon nt mõjutavad?

Primaarne tootmine – nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus, karjandus, korilus;

Sekundaarne tootmine – millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused, autod vms

Kolmanda astme tootmine – tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv – eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel

Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil?
Kapitalistlik majandussüsteem – minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll
Sotsialistlik majandussüsteem – maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine

Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
Barter – sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski – kula.
Vahetus võib olla ka kaudne: retsiprooksuse reegel – kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma.

Kuidas on tarbimine kultuuriti ja kaasajal muutunud?
20.Sajandil on kliendid muutunud toodete ja teenuste tarbimisel nõudlikumaks ning ei rahulduta enam ainult masstoodanguga, kus valikuvõimalused piiratud. Üha enam nõutakse personaalsemaid, kõrgema kvaliteediga, spetsiaaltooteid. Selliseid võimalusi pakuvad tootjatele uus tehnoloogia, nn arvutite poolt kontrollitud masinad . Tootmisel püütakse olla paindlikumad ja arvestada turu nõudmistega. Töötajad on paindlikumad ja laiemate oskustega tootmaks just selliseid tooteid nagu kliendid nõuavad.

Mis vahe on ametlikul ja mitteametlikul majandusel?

Ametlik majandus – ametlikult heakskiidetud majandussüsteem, kus töötajate üle peetakse arvestust ning nende töötasudelt arvestatakse makse
Mitteametlik majandus – nn “must majandus”, kus teenuste ja toodete eest makstakse sularahas vältimaks maksude tasumist

Mis on töö ja kuidas on töö tegemine kaasaegses ühiskonnas muutunud?
Töö, olgu siis palgaga või mitte, on inimese vaimsed või füüsilised jõupingutused mingi ülesande täitmiseks, mis rahuldab inimes(t)e vajadusi. Töökoht (töö) on jõupingutused, mida vahetatakse regulaarse palga vastu. Töö on majanduse aluseks.
Käsitöö – mehhaniseerimine – liinitootmine – automatiseerumine.
Töötamine on oluline osa iga täiskasvanud inimese elus. Lähtuvalt tööst määratleb iga inimene oma “mina” ja asukoha sotsiaalses ühiskonnas.

Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist?
Vabaaja tegevused – kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks.
Võimalused – sissetulek (nt maja, auto, vabaaja veetmine ), töö aeg ja tingimused (tervis, kutsehaigused )

Mis on võim?
Võim kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata.
Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks.

Mis on autoriteetsus? Sund?
Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt.
Sund – võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne)

Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad?

Traditsiooniline domineerimine – rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel;
Karismaatiline domineerimine – põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel. Karismaatilise liidrite ja järgijate vahel tekib eriline side, järgijad usuvad juhi üliinimlikesse omadustesse ja on valmis täitma tema käske kõhklemata. Sageli püüavad järgijad pärast juhi surma luua ürituse jätkamiseks mõne formaalse organisatsiooni. Weber nimetab protsessi, kus jumalik anne tõlgitakse igapäevaste võimustruktuuride keelde, karisma rutiniseerumiseks.
Legaalne domineerimine – Weberi järgi kõige ratsionaalsem domineerimisviis, kuna põhineb valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud seadustega, mis kehtivad kõigi võimukandjate suhtes olenemata isiklikest omadustest või sotsiaalsest staatusest. Legaalse domineerimise puhtaimaks näiteks on bürokraatia.

Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina?
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse.

Nimeta erinevaid poliitilisi režiime ja kirjelda neid?
Totalitaarsed režiimid – püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte , sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid , usumehed, sõjaväelased.
Diktatuur – totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile.
Demokraatlikud režiimid

Erinevalt totalitaarsest eksisteerib legitiimne opositsioon
Eksisteerivad kodanikuvabadused, poliitilised mõtteavaldused, mida on õigus avaldada siis kui ollakse oma õigustest teadlikud
Erinevate parteide ja poliitiliste suundade esindatus

Nimeta erinevaid avaliku arvamusega manipuleerimisvõimalusi – poliitilisi vahendeid?
Propaganda – sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne võimulolijatele ja mis peaks suurendama solidaarsust ja toetust liidritele;
Tsensuur – informatsiooni valikuline tagasihoidmine. Kontrollitakse millist informatsiooni elanikkonnale edastada ning millist mitte

Mis on sotsiaalse lojaalsuse kese ning kuidas seda luuakse ? Näited.
Lojaalsus suuremale kogule luuakse ja kindlustatakse rituaalide ja muude ühendavate sümbolite abil.

Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?
... protsess, mille käigus keskkonna mõjutustel ja inimese isiklike kogemuste alusel kujuneb välja inimese poliitiline orientatsioon . Oluline roll esmastel sotsialiseerimisagentidel. Oluline seos ülikoolil ja hilisemal töökohal. Nt konservatiivsed noored valivad töökoha kas äris või militaarsektoris, liberaalsemate vaadetega teaduslikus või sotsiaalsektoris.

Mis on avalikud varad ? Kas ja kuidas võimulolijad seda ühiskonnaliikmetele tagama peavad?
...õigused, mis on olemas igal ühiskonna liikmel
Selleks, et igaüks saaks oma õiguseid kaitsta, peavad olema piirangud teistele
Nt mul on ainult niikaua õigus elule kui teistel on piirangud minu elu kallale tulemiseks
Nt mul on ainult niikaua õigus oma toodetule kui teistel on piirangud sellele kas ja kuidas minu toodangut minult ära võtta

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 23 allalaadimist

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #1

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #2

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #3

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #4

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #5

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #6

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #7

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #8

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #9

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #10

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #11

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #12

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #13

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #14

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #15

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias #16

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

BertaS Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastuse d

jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sots.faktid perekond, kool jm, mille materiaalne loomus tuleneb sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Inimesed sageli lihtsalt järgivad ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sots.faktid võivad varieeruda otsesest karistusest sotsiaalse väljaheitmiseni või lihtsa sotsiaalse mittemõistmiseni. 6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Sotsioloogia isa/rajaja, 3 astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline, positiivne. Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. 7

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.

Sotsioloogia

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

..................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2. Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog:.....................................31 3.1.3. · Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ..................................................

Sotsioloogia

odt

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

Keskendub sotsiaalsete määratluste kujundamisele ja rakendamisele, sildistamise teooria määratleb teatud käitumist hälbelisena Hälbelisus ei ole käitumisakti enese omadus vaid, selle külge kleebitud silt kuikellegi käitumine sildistatakse hälbeks võib muutuda ennast võimendavaks ja tõugata inimese käitumist veel enam hälbelisuse suunas. Hälbelisus on hinnang, mida teised inimesed võivad anda sinu käitumisele ja olemusele Stigma mida see mõiste hälbekäitumise sotsioloogias tähendab? Stigma ehk moraalse halvustamise märk, pannakse ühiskonna ootustele normidele mitte vastavate käitumusega inimestele seda märki kandad inimesed vaadatakse kui häbistatuid Kuna mittehälbeliste inimestega suhtlemine on muutunud sedavõrd valuliseks, hakkab hälbeline vältima nende seltskonda ja moodustab koos teiste stigmatiseeritutega uue omataolise grupi. Sellist gruppi, kus grupile omane maailmavaade toetab ja säilitab stigmatiseeritud käitumist ning

Etenduskunst

Rohkem sarnaseid