,,Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik" Igas kultuuris on erinevad käitumisnormid ja tavad. Nii mõnigi asi mis tundub meile, kui eestlastele normaalse ja tavapärase käitumisena võib teisest kultuuuriruumist pärit inimesele olla solvav. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millel on omad reeglid. Näiteks Eestlased on harjunud teretamise juures kätlema ning ka kallistamine on eestlasele tavapärane. Samas mõne teise rahvuse puhul on see solvav. Inimest, kes eirab oma kultuuri käitumisnorme mõistetakse hukka. Iga kultuuri reeglid ja normid jagunevad veel edasi, Eesti puhul on selleks eetilised käitumisnormid ja seadused. Suhtlemise eesmärgiks on infovahetus inimeste vahel. Heaks suhtluseks peetakse seda, kui suhtluse lõpuks on mõlemad osapooled saavutanud rahutunde, ning mõlemad osapooled on saanud niipalju, kui nad andnud on. Suhtluse puhul on minu arust halvaks küljeks see, et inimesed on omakasupüüdlikud n...
Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik Kommunikatsioon ehk organismidevaheline teabevahetus on kasvanud koos inimkonnaga. Tegemist on protsessiga, mida on võimalik erinevatel viisidel praktiseerida ning nagu inimkondki, on ka kommunikatsioon pidevas muutuses ning arengus. Selleks, et mõista milline on ja kuidas kujuneb suhtlemisprotsess, millised tegurid ja mil määral seda mõjutavad, tuleks meil suunata oma pilk suhtlemispsühholoogia poole, mille seisukohtadele tugineb ka käesolev kirjutis. Võtame vaatluse alla interaktsioone reguleerivad tegurid ning sõnumivormid, mis kujundavad inimeste arusaamu. Ruumi, kus elanikkond viibib, võib pidada sotsiokultuuriliseks ruumiks. See tähendab, et meil on erinevad kultuurid, mis reguleerivad oma sotsiaalsete normide, reeglite, tavade ja muuga, mingi kindla ühiskonnaosa käitumist, suhtumist ning reaktsioone. Sotsiaalsed normid on tihti justkui iseenese...
Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik Kultuur on terviklik nähtus, hõlmates teadmisi, tõekspidamisi, kunsti moraali, seadusi, traditsioone ja kõiki teisi oskusi ning kogemusi, mille inimene omandab ühiskonna liikmena. Igas kultuuris on väga palju erinevaid käitumisnorme, mis on lubatud ja mis mitte. Ebakultuurne käitumine omaenese kultuuriruumis võib eraldada suuremeelsest sotsiaalsest elust. Tavade ja normide rikkujale saab omaks ühiskondlik hukkamõist. See on natuke karmilt öeldud, kuid nii on. Inimest, kes tänaval valjult vannub, viskab prügi avalikus kohas maha, ei paku vanematele inimestele istet, ei taheta võtta kergelt omaks. Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja norme, ühed on lihtsamad põhimõtted ning tunnustatud reeglid, teised aga kirja pandud seadustes. Võib öelda, et enese sotsiaalse elu rikkumine juhtub pigem lihtsamate põhimõtete rikkumisel, kui seaduste kerges rikkumises. Kind...
Sissejuhatus Kommunikatsioon ehk suhtlemine ümbritseb meid igapäevaselt ning areneb ja muutub koos meiega. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on üha tähtsam roll inimestevahelisel suhtlusel sotsiaalmeedias. Kuidas mõjutab Facebook meie isiksuseomadusi? Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele. Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus (Statistikaamet,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega? Facebooki mõju isiksuseomadustele Viimase kuue aasta jooksul on saanud Facebookist üks kiiremini arenev internetikeskkond. Oktoobris 2012 raporteeris Facebook, et seda saiti kasutab kuus keskmiselt miljard inimest. (Facebook, 2012,/2/) Facebo...
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina.
19. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879. aastal Leipzigi ülikoolis. - UURITI kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse (E. Kraepelin, 1856-1926), kas andekus on pärilk (Sir F. Galton, 1822-1911) 20. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: 1) psühhodünaamiline käsitlus 2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud
........3 2 ERISUGUSED TEOORIAD LUGEMAÕPETAMISEL.......................................................4 2.1.1 Küpsemisteooria.....................................................................................................4 2.1.2 Arenguteooria.........................................................................................................4 2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria.................................................................................4 2.1.4 Sotsiokultuuriline teooria.......................................................................................4 3 ELEMENTAARSE LUGEMISOSKUSE ÕPETAMISE MEETODID.................................5 4 LUGEMA ÕPETAMISE TASAKAALUSTATUD MEETODID..........................................5 5 KOLLEKTIIVSED MEETODID..........................................................................................5 6 MÄNG.............................................................................................................
· Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias. · Alushariduse uus inimesepilt on tõstnud lapse isiksusena kasvatuse subjektiks. · Viinud alusharidusealase arutelu kasvatamisele ja õpetamisele orienteerituselt kasvamisele ja õppimisele orienteeritusele. · Sotsiokultuuriline õppimiskäsitus toob esile lapse mõtlemise ja õppimise tiheda seotuse tegevuskontekstiga. · Lapsed õpivad ja arenevad siis, kui nad osalevad ümbritsevas elus ja tegevuses, mistõttu lapse käitumist ja mõtlemist võib mõista vaid lapse tegevuskonteksti kaudu. · Sotsiokultuuriline nägemus rõhutab rühmakaaslaste ja täiskasvanu suunamise tähtsust õppimises. See omakorda rõhutab koostööd lapse kasvukeskkonna vahel.
nagu avasüsteemid vastastikuses toimes teineteisega ja keskkonnas. Oma mudelis,- kasutab Neuman terminit „klient“, mille ta oli kasutusele võtnud sellepärast, et see võib sobida võrdselt nii indiviidile, perekonnale, grupile,- kui ka ühiskonnale. Oluline Neumani teooria oletus on: „Iga kliendisüsteem on unikaalne, see on tegurite ja tunnuste kogum2“. Inimolend on isik, keda iseloomustatakse viie muutujaga, need on: füsioloogiline, psühholoogiline, sotsiokultuuriline, spirituaalne, ja arengu muutuja. Füsioloogiline muutuja on kehaehitus ja funktsioon;- psühholoogiline on vaimsed protsessid vastasmõjudega keskkonnas;- sotsiokultuuriline tähendab sotsiaalsete ja kultuuri tingimuste mõju. Spirituaalne muutuja tähendab usulise tõekspidamise mõju ja arengu muutuja on vanusega seotud protsessid ja tegevused. (Alligood, 2012: 284). Neumani mudeli järgi,- on üksikisiku organismis keskne „Südamik“, mis vastutab põhiliste
E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmises (veenmine) Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond Sõnumite heterogeensus Psühholoogilise mehhanismi kujunemine Reaktsioonide kontrollimine, suundade valik (sotsiaalne roll, identiteet jne.) Sotsiokultuuriline mõju ja selle märkamine Sotsiokultuuriline ruum ja sõnumid mõjustamise kontekstis Sotsialiseerimine ja normide internaliseerimine; sotsiaalne norm kui väärtuste väljendaja ja inimest suunav tegur; kirjeldavad ühiskonnas aktsepteeritud mõtteid, tundeid, käitumisviise; Keskkond pakub materjali, mis ütleb, kuidas tuleb tunda, mõelda, käituda mis on õige ja vale Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (nt. kõrge hind, järelikult hea) -
12. Milliseid depressiooni ravi võimalusi on olemas? 1) Eneseabi, 2) psühhoteraapia, mille käigus siis proovitakse läbi erinevate võimaluste käitumist ja mõtteid kujundada, muuta või analüüsida, 3) tablettide võtmine. Düsleksia 13. Mis on düsleksia? Lugemishäire, mille puhul lugemisoskus on madalam kui tavalastel ja mille põhjuseks ei ole õpetamatus, intellekti probleemid või sotsiokultuuriline olukord. 14. Missugused on eesti lastel enamlevinud lugemisraskusi kajastavad tunnused (Karlep 1985 järgi)? Veerimine, kohatud pausid, kordamine ja vältevaed. 15. Milliseid mõisteid kasutatakse düsleksia sünonüümidena? Spetsiifiline lugemishäire, lugemispuue, primaarne lugemisvõimetus, spetsiifiline arengudüsleksia, sõnapimebus 16. Kuidas võib düsleksia avalduda/ilmneda? Nimeta 3 võimalust.
Stabiilsus ja kontroll Competing Values Framework (Cameron, Quinn, 2011) põhjal strateegia loomise protsess Keskkonna analüüs · majanduslik · sotsiokultuuriline · tehnoloogiline · poliitiline Ohud ja võimalused Hetkeolukorra Tegevusvaldkonna Strateegilised Hindamine hindamine analüüs valikud · ressursivajadus · missioon ·
Aktiivsus, kollektiivsus, elamuslikkus Looval tegevusel põhinevad töövormid (aitab end analüüsida, süvendada enesetundmist) Dialoogiline lävimine Teraapia Interaktsioon Identiteeditöö enesetundmine ja tugev sotsiaalne identiteet (tuleviku visandamine) Elukäigu teadlik suunamine!! Väärtused ja väärtuskasvatus, ilmneb selles, mida inimene tahab, väärtustab. Integreerumine peab toimuma tugevdades inimese subjektsust ja osalemist Sotsiokultuuriline innustamine soodustada kultuurilist osalemist ning innustada inimesi eluviisi parandavale kriitilisele ja loovale tegevusele. Keskustelutöö identiteeti loov ja tahet arendav keskustelu inimestega nende eluloost, olevikust ja tulevikust. Sotsiaalpedagoogika objektide grupid Puudulikult arenenud inimese ühiskondlik subjektsus, osalemine, eluga toimetulek jne. Identiteedi- ja integratsiooniprobleemid multikultuurses keskkonnas Integratsiooniprobleemid rahva kui terviku tasandil
meeleavaldusi (Taylor 1994). Siin on mõjukaks osutunud teatriteoreetik ja -praktik Richard Schechner, kes on „sotsiaalse draama” mõistet rakendanud nii valitsuskriisidele kui ka Shakespeare’ile (Schechner 1977). Kokkuvõtvalt kirjutab Kaljundi, et ajal, mil performatiivsuse tähendusväli on avardunud, muutub esiteks aktuaalseks mõiste ülelaiendamise ja ringleva kasutamise küsimus ning teiseks see, et kui me lähtume sellest, et kogu sotsiokultuuriline tegevus on sümboolne, siis kas on üldse olemas mitteperformatiivset tegevust. Etenduse puhul on lühidalt öeldes olemas laiem ja kitsam definitsioon. Esimene väidab, et kogu inimkäitumine, sealhulgas igapäevaelu, on õpitud ja ritualiseeritud, teine aga keskendub igapäevaelust eraldunud ning selgemini raamistatud sümboolsetele tegevustele ja sündmustele. Bert O. States tõdeb, et praktikas nimetatakse ühte nähtust etenduseks ühel põhjusel ja teist teisel põhjusel, nii et me
ja innovatiivseid poliitikameetmeid, kasutades selgelt nähtavat sünergiat keskkonnapoliitika ja majandusarengu vahel. Seega on eesmärgiks üha rohkem lõimida keskkonnapoliitikat teiste poliitikasektoritega, eriti tootmisega tegelevatega] Kaks lähenemist: - tehnokraatiline (täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi ja nende levitamist) - sotsiokraatiline / sotsiokultuuriline (nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine) Kohaturundus - koha kujundamine-arendamine viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused (õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul oma elupaigaga ning vastatakse külastajate ja investorite ootustele) Sihtkoha brändimine - brändimise strateegia ja teiste turundustehnikate ja -distsipliinide rakendamine linnade, regioonide ja riikide majandusliku, poliitilise ja kultuurilise arengu jaoks,
- Seeniorprintsiip (põlvnevuse järjekorras vüimu kasv) Vanaduskäsitlusi MODERNNE ühiskond: vanadus kui sotsiaalne probleem Meditsiiniline vananemine Vaesuse ja marginaalsuse põhjustaja (marginaalsus- tähtsusetu) Algab pensionile jäämisega Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Vanad inimesed kui hoolduskoorem Isekad ja nõudlikud kodanikud POSTMODERNNE ühiskond: idee edukast vananemisest Psühho-sotsiaalne ja sotsiokultuuriline vananemine Aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst Pensionile jäämine ja vanadus eraldatud Vanad inimesed kui ressurss Ühiskonna mõjutajad Vanadus seadusandluses Põhiseadus ja perekonnasedus: Pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus täisealistel esismese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel sugulastel, st ka vanavanematel ja lapselastel. Õigus vanaduspenionile on isikule, kes on saanud 63-aastaseks ning kellel on vähemalt 15
Võgotski väitis, et esemetega mängus domineerib tähendus objekti füüsiliste tunnuste üle. Lapse mängu reguleerivad reeglid, mis tulenevad rekvisiitobjektile omistatud tähendusest. Puuhobusega tuleb ratsutada ning seda ei tohi kasutada muul otstarbel. Sümboliline mäng loob seega lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arusaamise kaugemaid piire (Butterworth, Harris 2002: 194-195). Lev Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 4 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus:suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem
tähistatavast. ”Hobuse” tähendus on see, mis annab kepile tema uue tähenduse. Lapse mängu reguleerivad reeglid, mis tulenevad rekvisiitobjektile omistatud tähendusest. Puuhobusega tuleb ratsutada ning seda ei tohi kasutada muul otstarbel. Sümboliline mäng loob seega lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arusaamise kaugemaid piire (Butterworth, Harris, 2002, 194-195). Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: 7 Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem
Infoühiskonna all mõistetakse ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? On pidevalt arenev, ühiskonna jätkusuutlikkus põhineb teadmiste loomisel ja
mõtte ja võimaluse ülevalhoidmine, et elus võikski inimene teha seda, mis talle südamelähedane on. Õpetajad peaksid olema leidlikud oma töös ja katsetama julgemalt uusi ideid tööde teostamisel. 7 Kasutatud kirjandus: Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Kirjastus Ilo. McMillan, K., Weyers, J. (2011). Õppimine kõrgkoolis tudengi käsiraamat. Tallinn: Archimedes. Roger, S. (2003). Õppimine tegelikkuses: sotsiokultuuriline käsitlus. Võru: Võru Täht. Vienola, V. (2003). Keskkonnakasvatus lasteaias. Tallinn: Kirjastus Ilo. 8
kohaselt loob laps oma tõlgenduse maailmast ja konstrueerib selliselt endale oma teadmised tema jaoks oluliste momentide abil. · Sotsiaalkultuuriline õppimiskäsitlus toob esile lapse mõtlemise ja õppimise tiheda seotuse tegevuskontekstiga. Lapsed õpivad ja arenevad siis, kui nad osalevad ümbritsevas elus ja tegevuses, mistõttu lapse käitumist ja mõtlemist võib mõista vaid lapse tegevuskonteksti kaudu. · Nii konstruktivistlik kui ka sotsiokultuuriline õppimisnägemus rõhutavad tegevuse tähtsust õppimises. · Eelpool toodud õppimist puudutavaid teooriaid ühendab nende õppimisnägemus. Õppimise aluseks on teadmise konstrueerimine. · Oluline on see, et õpetaja kujundaks oma arusaama õppimisest, kasutades erinevate õppimisteooriate nägemusi, ja kogeks, et tema nägemus laste õppimisest on tema töö aluseks ning aitab liigendada tema igapäevatööd. Õppimispedagoogika põhimõtted:
17. Mis on infoühiskond? ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? Uus ühiskond on defineeritud eelkõige nende meetodite kaudu, millega toimub teadmuse
Tarbimine ning keskkonnakahju Hüpertarbimine/ületarbimine Kasvu piirid ja jätkusuutlik areng Jätkusuutlik ühiskond Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Tehnokraatiline. Täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi (ja nende levitamist) Sotsiokraatiline / Sotsiokultuuriline. Nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine
erinevates tegevustes koostööd. Keele indikatiivne funktsioon toimib suurepäraselt ka juhul, kui me üksteist ei näe. Väga tähtis nii kollektiivse, kui individuaalse õppimise juures. Keeleline väljend ei viita mitte vaid nähtustele ja esemetele vaid tähistab ja märgib ka tähendust ja mõtet. Keelekujundites on väärtused, hoiakud ja seisukohad. Keel on ühel ja samal ajal kollektiivne, interaktiivne ja induviduaalne sotsiokultuuriline tööriist. Me kujundame endid ja teisi, oma eetikat ja moraali suhtlemises ja selle kaudu. Õppimine tähendab et omandatakse tegelikkuse sõnastamise ja sellest arusaamise viisid ning suudetakse neid rakendada praktlistel eesmärkidel. Kompleksses ühiskonnas on teadmistel turuväärtus ning need on võimu rakendamise eelduseks, sest teadmistega inimesed saavad privileege. Mikronivoo (kooli kommunikatiivsed mudelid) ja makronivoo (kollektiivne teadmiste
Kognitiivne psühholoogia-Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt,Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad,(salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma. Evolutsiooniline psühholoogia- psühholoogia suund, mis püüab seletada inimese psüühilisi omadusi loodusliku valikuga, taandades kõigi käitumuslike omaduste põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule. (Wikipedia) 1 Sotsiokultuuriline lähenemine - põhineb arusaamal, et inimene on universaalselt mitmemõõtmeline biosotsiokultuuriline olend, kes kehastab endas keerulist tervikut looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest algest. Refleks- Vastus mingile kindlale muutusele välis või sisekeskkonnas. Samuti on refleks ka enesekaitse, tõrje ja kaitseliigutused, imemisliigutused vastsündinul. Instinkt- Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid.
Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamine nõuab kriitilist otsustajate massi globaalsel tasemel. Ökoloogiline moderniseerumine (probleeme lahendadamine poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete institutsioonide kaudu) – • Tehnokraatiline. Täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi (ja nende levitamist) • Sotsiokraatiline / Sotsiokultuuriline. Nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine 4. Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum, nt: - majandus, religioon, perekond, haridus Institutsioonide funktsioon majanduselus
J.B.Watson – Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid. Tähtis, et on stiimul ja reaktsioon. Kuidas me saaksime suurendada mingit käitumist? NÄIDE I: Nägi rotti esimest korda ja oli heas tujus, samal ajal käis tugev häiriv heli ja laps ehmus. Tekkis reaktsioon, mistõttu laps kardab nüüd rotte. Operantse võrdlus: Õpib enda käitumise pealt, kuidas käituma peaks NÄIDE II: Süstalt ja valget kitlit nähes on teada, et arsti kabinet. B.F.Skinner – Sotsiokultuuriline mõju inimese käitumisele ja mõtlemisele. Mis on uurimisobjektiks inimpsüühikas? Käitumist saab muuta läbi õppimise. Käitumis protsess. S-R reaktsioon on stiimulist tulenev reaktsioon. Teadusele ja rakenduslikule valdkonnale rõhutab objektiivsust. Ei võta arvesse evolutsioonilisi mõttelaade, kogemuseelset varieeruvust. Kasutatakse: pedagoogikas, meditsiinis, matemaatikas, kvantitatiivsed uurimused, efektiivsuse uurimine. Kognitiivne – Ajutegevuse protsessid õppimise käigus
teatud inimesed. Utilitaarne-kasutaja hindab asju kasutusväärtuse järgi. Denotatiivne- asi tähendab meie jaoks seda, mis on tema kasutusväärtus. Kui me läheme pesumasina kvaliteeti nt hindama. eelteadmised on ebausaldusväärsed. Semiootiline on kõik see, mida saab kasutada valetamiseks. Kommertsiaalne märk: vahetusväärtus, palju raha saab kallid asjad ja odavad asjad Kommertsiaalsus ... hakkab mõjutama kvaliteeti, kallid asjad on kvaliteetsemad kui odavamad. Sotsiokultuuriline, -kõrgeim, abstraktseim tasand sotsiokultuurilised märgid: ((defitsiitsus, sotsiaalne positsioon, hind)) Mood. Kampaaniad, mis jaotavad inimesed gruppideks. Michel Foucault TEADMINE Kolm põhilist uurimistelge 1) teadmine-kuidas oleme konstitueerunud kui oma teadmise subjektid? 2)Võim-kuidas oleme konstitueerunud kui subjektid, kes teostavad võimusuhteid või neile alluvad? 3)Subjekt(eetika)-kuidas oleme konstitueerunud kui oma tegevuse moraalsed subjektid?
See näitab huvi poliitika vastu ja tahet poliitikas osaleda. Vähene naiste osakaal valitsevais poliitilistes organites näib väljastpoolt vaadatuna ebademokraatlik, kuid siinsetele poliitikutele, rahvale ja naistele endale see nii ei tundu. Ka pole meeste ja naiste vahel selles osas mingit tajutavat konflikti naised rahva hulgast ei protesteeri. Sotsioloogiliste küsitluste põhjal ei peeta naiste väikest osalust suures poliitikas probleemiks. Meie tänane sotsiokultuuriline olukord ja kõrgharidusega inimeste, eriti meeste, tagurlikkus ja naiste endi soovimatus end ühiskondlikus, sh. poliitilises elus meeste survest vabastada ei luba seda loota. 18 Tipp-poliitika tasand. Parlamendis on juba harjutud naiste väikese osakaaluga, kuid on harjutud ka naisi võrdväärseteks poliitikuteks pidama. Siiski on naiste arv nii parlamendis kui valitsuses väike. Kuna parlament ei vali ennast ise, ei saa ta ka iseenda koosseisu mõjutada, küll on tal suur mõju
initsiatiivi Raames) Turud Mitmekesisus Uue (vajadus infokommunikatsiooni märgata ühiskonna rajamine erinevaid (optilised kaablid riike) jms) TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Infoühiskonna definitsioonid Infoühiskonna mõtestamist võib valdkondade kaupa jaotada kolme rühma: Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism, millest tuleb pikemalt juttu majanduse peatükis. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. Kuna muutusi on toimunud erinevates sektorites ja erinevate teemadega seoses,
Jätkusuutlik ühiskond elab harmoonias looduse ja iseendaga (toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut) Ökoloogilised moderniseerumise kaks lähenemist 1. Tehnokraatiline (täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust ja stimuleerida neid uuendusi ja nende levitamist) 2. Sotsiokraatiline/sotsiokultuuriline (nt elustiil, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutumine) MAJANDUS ÜHISKONNAS Institutsioonide funktsioon majanduselus Institutsioonid teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum, võimaldab luua stabiilsust (eluvaldkonna tasandil nt. majandus, religion, perekond, haridus. II tasandi institutsioonid nt. turg,
Valemid – SAA 1x5a2 jne 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Arvo Krikmann „Sissevaateid folkloori lühivormidesse I: Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme“ (Tartu, 1997) 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Ka grafitit kui kirjalikku kultuuriilmingut saab käsitleda rahvaluule olulisemate omaduste alusel – folkloor püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, olles ühtlasi ise sotsiokultuuriline protsess, millele on omane pidev muutumine. Kindlasti kuulub grafiti nende nähtuste valdkonda, kus “verbaalsel keelel ja piltkujunditel pole praktilises kommunikatiivses rakenduses tihti selget ega üheselt määratletavat vahet, vaid need vallutavad teineteise territooriume ning on optimaalses funktsioneerimises sageli vastastikku sõltuvad”, grafiti võib sageli olla pilttekst, mis realiseerub pildi ja sõnateksti kooseksistentsis, kus
2. Usalduse-lootuse sisendamine 3. Tundlikkus enda ja teiste suhtes 4. Abistamise-usalduse suhte arendamine 5. Positiivsete ja negatiivsete tunnete esiletoomine ja heakskiitmine 6. Teaduslike probleemilahenduste meetodite kasutamine otsustuste tegemiseks 7. Isikutevahelise õppimise-õpetamise edendamine 14 8. Toetav, kaitsev ja korrigeeriv psüühiline, füüsiline, sotsiokultuuriline ja vaimne keskkond 9. Abistamine inimese vajaduste rahuldamisel 10. Toetus eksistentsiaal fenomenoloogilistele jõududele Source: George, 1995: 319. Tabel 4. Watsoni inimesest hoolimise väärtustega seotud oletused õenduses Vajadus saada armastavamaks ja hoolitsevamaks Õendus on hoolitsemise professioon Vajadus suhtuda endasse õrnalt ja lugupidavalt Õendus on alati endas kandnud hoolitsemist inimese eest ja hoolivat hoiakut Hoolimine on õenduse sisu
Elukaaslase väärkohtlemine Vanuri väärkohtlemine Õdede-vendade väärkohtlemine. TÄISKASVANUTE VÄGIVALD PERES Elukaaslase väärkohtlemine-> Lapse väärkohtlemine-> Õdede-vendade väärkohtlemine-> vanuri väärkohtlemine LASTE VÄGIVALD PERES Ülekandumine ühelt generatsioonilt teisele. (vanuri korral ka majanduslik väärkohtlemine ) Naiste seksuaalne ahistamine Mudelid, mis seletavad naiste ahistamist · bioloogiline · organisatsiooniline · sotsiokultuuriline · soorolli mudel Organisatsiooniline kõrgemal kohal tööl on mehed, kes kasutavad on kõrgemat rolli ära, et rahuldada oma seksuaalsust väärkohtlevad oma alluvaid. Sotsiokultuuriline Ühiskonnas võetakse soostereotüübid omaks. Soorolli mudel domineerivad mehed ja naisi vaadatakse kui unikaalseid ja toimubki väärkohtlemine. Mudelid aitavad teha kindlaks MOTIIVID miks seksuaalselt naisi ahistatakse. Jõuähvardused, sadistlik vorm. Ahistamine on ülemaailmne probleem.
Psühhodünaamiline käsitlus 3 4 Biheiviorism- on psühholoogia suund,mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul
1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest · Kindel inimrühm · Kindel territoorium · Suhted inimeste vahel · Jagatud kultuur (s.h. keel, kombed jne) · Jagatud institutsioonid NB! Nagu mõiste ,,kultuur" on ka ,,ühiskond" abstraktsioon, mitte konkreetne materiaalne olem v asi. Sageli kasutatakse mõistet sotsiokultuuriline rõhutamaks ühiskonna ja kultuuri läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi. Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega
Etoloogilise teooria neli peamist ideed ·Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine ·Evolutsiooniline vaatenurk ·Õppimise eelsoodumus ·Etoloogiline metodoloogia KONTEKSTUALISM Lev Võgotski (1896-1934) - Sündis venemaal, juba 15-aastaselt kutsi väikeseks professoriks, särav talent - Psühholoogia Mozart; ta oli väga andekas. - Näeb konteksti ja isiku suhtlemist kui üht protsessi. - Sotsiokultuuriline arenguteooria o Vaatles lapse ja keskkonna vastastikust mõju - Inimene areneb keskkonnas, millele on omane keelestuktuur - Kuidas inimene hakkab tööriistu kasutama o Abivahend stimuleerimaks õppimisprotsesse - Kahte tüüpi psüühilisi protsesse o Madalad ehk loomulikud, need on arenenud evolutsiooni käigus, need on kõrgemate loomadega ühised o Kõrgemad märgiliselt vahendatavad, mis on instrumentaalsed, need on
14. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 15. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri
Uuritakse kõiki vaimseid protsesse. 4. Kliiniline suund. Vaimne tervis ja vaimsed häired. Psühhodünaamiline (alateadvuse energiad) ja humanistlik (A.Maslow, Carl Rogers) lähenemine. 5. Käitumuslik suund. Vämimiste stiimulite mõjutused. Premeerimine/karistamine. Sotsiaalne õppimine (A. Bandura). 6. Isiksuseomaduste suund. Inimesed on juhitud enda isiksuseomaduste poolt. Suure viisiku teooria. 7. Sotsiokultuuriline suund. Keskendutakse inimeste omavahelistele mõjudele. Põhja-Ameerika ja Euroopa kultuuride kallakuga. TEADUSLIK MEETOD – ideede objektiivne testimine (kogemuslik uurimine) 1.samm – kontrollitav hüpotees 2.samm – hüpoteesi testimine 3.samm – andmete kogumine 4.samm – andmete analüüs 5.samm – tulemuste publitseerimine Uurimismeetodid 1. Eksperiment: katserühm vs kontrollrühm. Katserühma peal testitakse hüpoteesi ning
(Enamik naiselikkuse ning ka mõned mehelikkuse vormid on allasurutud hegemoonse maskuliinsus poolt. ) 17. millised 3 aspekti kujundavad Connelli järgi sugupooltevahelisi suhteid? Vt. Eelmist vastust! 18. homoseksuaalsus, seksuaalne vägivald millega on tegu ja kuidas erinevates ühiskondades tõlgendatakse, hälbelisena määratletakse? Homoseksuaalsus: Kas endaga samast soost partneri valikut peetakse soovitavaks või mitte, on ühiskonna sotsiokultuuriline muutuja, samuti sõltuvad sellisele käitumisele antud hinnangud sõltuda ühiskonnas levinud käitumisharjumustest Homoseksuaalsusel on tähendus vaid ühiskonnas, kus mees ja naine on ainsad sood, mida tunnistatakse ja omavahel vastandatakse Homoseksuaalsuse kujunemine: suurlinnade kasv, seksuaalsuse privatiseerimine, seksitööstuse kommertsialiseerumine, noorte suurem iseseisvus Homofoobia homoseksuaalsete inimeste jälestamine
Sotsiaalpedagoogika peab parandama intellektuaalset keskkonda st , et sotspedagoogika paneb indiviidi täielikult oma elu eest vastutama Sotsiaalpedagoogika sekkub kui üldpedagoogika ei ole enam edukas Siin ja praegu lähenemine P. Feire 1921-1997 brasiilia kasvatusteadlane Kasvatus ei saa kunagi olla poliitiliselt neutraalne Kasvatus teenib kas rõhutute või rõhujate huve Rajas kriitilisel teadlikkusel põhineva lootuspedagoogika Sotsiokultuuriline innustamine jõustamine (tänapäeval); äratada inimene ise üles teotahtlikkusele, et ta hakkaks enda elu ise muutma KOGU PEDAGOOGIKA ON SEOTUD TULEVIKUGA. (Hämäläinen, 2001) KOKKUVÕTTEKS Reformatsioon Industrialiseerumine, tööstusrevolutsioon Urbaniseerumine Kus me oleme täna? Tehnoloogia revolutsioon? Info- ja teadusühiskond Sotsiaalpedagoogiline töö toimub integratsiooni ja emantsipatsiooni vahelises pinges.
16. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele Olulised on inimeste väärtused ja ideed Ühiskonna struktuurid on formeerunud vastastikku mõjutavate käitumisaktide tulemusena
olulisust, millest peale jäi viimane e kapitalistlik idee. Vähenes klasside olulisus, masstarbimise tõttu tuli peale tarbimisstiili olulisus ja isiklikud materiaalsed valikud, mis ei sõltunud enam klassikultuurist. Vähenes rassism, võeti vastu diskrimineerimisvastaseid seaduseid, samuti rakendati rassismivastase ideoloogia ette holokausti hukkamõistmist. Seoses individualiseerimisega muutus ka sotsiokultuuriline käitumine, arenesid eri subkultuurid ja emantsipatsiooniliikumised (naised, homod, hipid), toimus seksuaalrevolutsioon ja suurenes üleüldine liberaalsus enda ja teiste idenditeedi suhtes – ühiskond globaliseerus ka ühe riigi piires. Hüppeliselt suurenes ka haritud ja väärikat tööd tegevate inimeste hulk, seda ka teenindussektori laienemise arvelt. Samas ei olnud taoline identiteet omane mitte kõigile riikidele maailmas, vaid nii Aafrikas kui ka Aasias süvenes kohati siiski
18. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 19. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga? Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium, on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu. 20
Idee siis selles, et mesosüsteem on süsteem, mida ise ei saa mõjutada, aga millega kokku puutud. *) Eksosüsteem - selle moodustavad keskkonna struktuurid, mis mõjutavad lapse arengut, aga milles ta ise otseselt ei osale (poliitiline, majanduslik..). Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sõltub, näiteks vanemad, õpetajad. Või täiskasvanu puhul nende sotsiaalsete institutsioonide kaudu millega ta on kontaktis. *) Makrosüsteem - laieb sotsiokultuuriline kontekst. See mõjutab näiteks läbi etnilis- kultuuriliste, religioossete ja sotsiaal-majanduslike tegurite. Siia kuuluvad väärtused, hoiakud, jne. Lapseni jõuab see ennekõike läbi vanemate. Laps seda ise mõjutada ei saa. *) Kronosüsteem - need on sündmused, mis toimuvad läbi aja edasimineku. See viitab muutustele kui ka püsivatele asjadele läbi aja seoses konkreetse isikuga. Näiteks lahutus, et kuidas see mõjutab inimest edaspidi läbi erinevate süsteemide
· LÄHIM ARENGU TSOON (ZPD) Võgotski keskseks konseptsiooniks on lähim arengu tsooni mõte, mis selgitab, kuidas laps teiste inimeste abil õpib. ZPD on vaemaa lapse tegeliku arengutaseme ja tema potentsiaalse arengu taseme vahel, mida laps võib saavutada, kas täiskasvanu juhtimisel või koostöö võimekate kaaslaste vahel. Keel ja mõte · Võgotski vaate järgi on kogu inimlik tegevus oma loomult sotsiokultuuriline, selles mõttes, et ta ühendab endas ühiskonna arengut ja sotsiaalset organiseerituid kultuuri vahendeid nagu keel, arvutisüsteemid, kunstiteosed, diagrammid, maakaartid, märgd ja mudelid. Bruneri mõju · Võgotski põhimõtteid arendas laialdaselt edasi ning rakendas hariduspõllule ameerika psühholoog Jerome Bruner. · Võgotski mõtted ja mõtlemise ja kõne, kui tegevuse vahendamise
29. Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 30. Nimeta ühiskonna kolm peamist looduslikku raamistikku ning too näiteid kuidas iga osa mõjutab ühiskonnatüüpi ja olemust. Ühiskondliku elu looduslik raamistik koosneb kolmest osast: Ökoloogilised tingimused-geograafiline asukoht, kliima, loodusvarad
Diskursus on teadmine mingi reaalse maailma seiga kohta ja see teadmine avaldub, kui seda esitatakse (KEELES!) Kriitiline diskursusanalüüs Teksti ja konteksti seosed Keeleline vorm peab meile neid seoseid näitama. Üks vahend on deiksis (tegelikkusele viitavad asesõnad ja pronoomenid) Kas keel vormib sotsiaalset tegevust või vastupidi on mõlemat pidi Analüüs: TEKST + DISKURSIIVNE TEGEVUS (sotsikultuurilise info tekstiks vormimine deiksilised sõnad)+ ÜLDINE SOTSIOKULTUURILINE KONTEKST Teksti liigid Tarbetekst Ilukirjandus Essee Teadustekst Kirjand (kes kirjutas/kellele kirjutas/ miks kirjutas/kes on osalised, mis on ootused/ millal, kus, kirjutas) ei ole tekstiliik, sest põhiküsimused on vastamata Teksti liigi tekkimine Kes kirjutas/ rääkis Kellele kirjutas Miks kirjutas Kes on osalised, mis on ootused Millal, kus, ... kirjutas Kus ilmus, mis kujul Lugupeetud reisijad! Palun kontroolige, et te ei unustanud midagi rongi! sa oled ikka veel
elavad teatud kindlal territooriumil. 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 17 Ühiskonda määratlevad olulisemad tunnused on niisiis: · Kindel inimrühm · Kindel territoorium · Suhted inimeste vahel · Jagatud kultuur (s.h. keel, kombed jne) · Jagatud institutsioonid NB! Nagu mõiste ,,kultuur" on ka ,,ühiskond" abstraktsioon, mitte konkreetne materiaalne olem v asi. Sageli kasutatakse mõistet sotsiokultuuriline rõhutamaks ühiskonna ja kultuuri läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi. Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega
Sujuv üleminek on seotud tunnetega, mida üleminek kaasa toob- positiivne või negatiivne. Samuti on olulised ka kaaslased ja ülemineku kulgemine. · Eksosüsteem- keskkonnastruktuurid, mis mõjutavad lapse arengut, milles ta ise otseselt ei osale (poliitiline, majanduslik..). Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sõltub (vanemad, õpetajad, sotsiaalsete institutsioonide kaudu millega ollakse kontaktis). · Makrosüsteem- laiem sotsiokultuuriline kontekst ja see mõjutab läbi näiteks etniliskultuuriliste, religioossed sotsiaalmajanduslikud tegurid- siia kuuluvad näiteks väärtused, ka ideoloogilised suundumused. Lapseni jõuab see ennekõike läbi vanemate (hoiakud, väärtusmaailmad, kodune ideoloogia). Laps seda ise mõjutada ei saa. · Kronosüsteem- sündmused, mis toimuvad tänu aja edasiminekule. See viitab muutustele kui ka püsivatele asjadele läbi aja seoses konkreetse isikuga
annaabi.ee 
