Sotsialistlik realism Iseloomustus Sotsialistlik realism on 20.saj. Algul kujunenud nõukogude ja sotsialismimaade kirjanduse ja kunsti loomingumeetod. Selle kohta võib ka öelda leninistlik stalinistlik kirjandus- ja kunstivool, mis sai alguse Vene formalismist (Vladimir Majakovski). Sotsialistlik realism oli välja kujunenud juba enne Esimest Maailmasõda. Tema esimeseks näiteks ja eeskujuks toodi kirjanduses kõige sagedamini Maksim Gorki romaani ,,Ema". Samuti mõjutasid selle voolu kujunemist ka peredviznikud, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööd. Kunstiloomingule rakendati range järelvalve ja tsensuur. Sotsialistlikku realismi võib ,,loomemeetodina" pidada ka esteetiliseks kaanoniks, põhimõtete koguks, mis ametlikult kehtis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus aastail 1932 1956. See õpetus ei tähenda ei eraldi ,,sotsialistlikkust" ega ,...
Lühiuurimus Kuressaare Gümnaasium Kunsti ajalugu aastatel 1920-1940 Koostaja:Kadri Järvalt Klass: 9a Kuressaare,2009 Kunst 1930. aastail Realism Realism on moodne kunst, mis arenes üha suurema abstraktsuse suunas. Kunstinäitustel ja kunstielus tervikuna tervikuna moodustas see aga suhteliselt väikese osa, ülejäänu kuulus traditsioonilisele, rahvale enam arusaadavale kunstile. 1920. aastate lõpul toimus realismi taassünd ka moodsas kunstis. Realism avaldus sel ajal erinevates vormides, millele kunstiteadlased on andnud eri nimetusi. Üheks selliseks oli 1920. aastatel Saksamaal levinud ekspressionistliku tunnetega uusajalikkus. Aastakümne lõpul lisandus sellele selgelt klassivõitluse pitserit kandev sotsiaalne realism. Selle termini all on vaadeldud ka Mehhikos loodud maailmakuulsaid seinam...
• Sotsiaalkindlustusmaksest (18,5%) 10% on pensionikindlustus. Tervishoid • Tervisenäitajad ja üldine tervislik seisund on üsna madalad. • Septembris 2012 viidi sisse rahvatervise maks ebatervislikule toidule. • Suurendati tubaka- ja alkoholiaktsiisi. • Sotsiaalkindlustusmakse suurus on 18,5%, 8,5% tervisekindlustus ja tööturu toetus. Pere • Peretoetuste süsteem põhineb subjektiivsel õigusel ja pärineb sotsialistlikust ajastust. • Peretoetus on umbes 60 eurot lapse kohta. • Lastetoetusi täiendavad sotsiaalsed toetused, mida maksavad vaestele peredele kohalikud omavalitsused. Mudel • Toimiv nö miksitud heaolumudel. • Sisaldab sotsiaalset tervishoiusüsteemi ja pay-as-you-go pensionisüsteemi. • 2002-2010 on langenud võlgadesse. • Ettevõtted on läinud välisinvestoritele. • Olukorra lahendamiseks: Vähendama makse, kindel maksumäär
tehtud kahju. Lisaks sellele pandi mittesoovitav kirjasõna erifondi ning selle kasutamiseks pidi taotlema ametivõimudelt kirjaliku luba. Vaatamata eestlaste pagemisele Läände on paguluses loodud vaimupärand väga rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskonna loometegevust piirati või sunniti sellest koguni loobuma. Loovharitlaste loomingult nõuti ümberhindamist ning edasises tegevuses sotsialistlikust realismist kinnipidamist. 1950. aastate paiku algas alles rahvuskultuuri osaline taastumine ning 1960. aastatel toimus uue põlvkonna lõplik läbimurre. On hea tõdeda, et seejärel loomeõhkkond muutus vabamaks, vormikatsetused isikupärasemateks ja tekkisid uued väärtushinnangud, ideaalid. Minu arvates oli eestlaste aktiivsust isetegevusharrastuste säilimise kindlaks põhjuseks ning järjepidevus viis kõrgkultuuri tekkeni
stabiilse vahetuskursi säilitamise eest. Eesti Pank (EP) ei laena ka riigile riigieelarve tasakaalustamiseks ega tegele riigi väärtpaberite müügiga. Selline keskpanga sõltumatus on ajutiselt teravdanud tema suhteid valitsuse ja parlamendi valitsus- koalitsiooniga. Aga sellise rahapoliitika kõige üllatavam tulemus oli see, et Eesti majanduse langus lõppes varem kui teistel endise NSV Liidu majandusruumi kuulunud maadel, millised samuti siirduvad sotsialistlikust majandussüsteemist turu- majandusse. Mis mõjutas majanduskasvu? Kvaliteetsemal rahal on stabiilne vahetusväärtus siseturul ja välisturul. Mida kvaliteetsem on raha, seda suurem on ettevõtjate ja kodumajapidamiste motivatsioon seda teenida, seda tasub säästa ja ka investeerida. Seega aitab heatasemeline rahapoliitika kaasa stabiilse majanduskasvu saavutamisele ja elanike heaolu kiire- male tõusule, olles niisiis majanduspoliitika üheks komponendiks. Kuid majandus-
selle poolest, et nad eristusid akadeemilisest kunstist, mis Prantsusmaa salongides populaarne oli. Realism mitte enda maalimisviisilt, aga sellel viisil, mida kujutati maalidel. Impressionism oli veel enam erinev ning lausa vastanduv akadeemilisele kunstile enda maalimisviisi ja teoste teemade seisukohalt. Realism ja sotsialistlik realism kujutavad mõlemad tööstseene ning lihtrahva tegemisi. Erinevused: Impressionism erineb oma maalimisviisilt realismist ja sotsialistlikust realismist, mis on oma maalimisviisilt päriselu jäljendavad. Impressionism seevastu on maalimisviisilt moderne ning uuenduslik. Sotsialistlik realism on erinev kõigist teistest kolmest voolust, sest see vool oli ainuke riigi poolt vastuvõetav maalimisviis NSVL ajastul ja see tegi sellest voolust justkui propaganda, samuti oli selle kunstivoolu ideeks võidelda kosmopoliitsuse vastu. Kuid linnaelu kujutamine oli üks põhilisi teemasid impressionismi puhul. 2
vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. Kommunist on inimene, kes toetab kommunismi ideoloogiat. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin, rõhutades "kommunismi õppimise" vajadust. 5 Kommunistlik liikumine Kommunism kui poliitiline liikumine on osa laiemast, sotsialistlikust liikumisest. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin oma teoses ""Pahempoolsuse" lastehaigus kommunismis". Kommunistid erinevad sotsialistidest näiteks selle poolest, et nad pooldavad kapitalistlikult ühiskonnalt kommunistlikusse ideaalühiskonda üleminekut revolutsioonilisel teel. 21. sajandi sotsiaaldemokraatial ei ole enam kommunistidega kuigi palju ühiseid vaateid, ehkki Karl Marx, Friedrich Engels jt on mõlema liikumise jaoks autoriteetid.
töökust ja sulandusid ülejäänud väljapanekuga kokku. Esimesest saalist püüdis minu tähelepanu Richard Sagrits „Sügis“ 1954, õli. Nimetatud pilt sobis ideaalselt keskkonda ja andis oma lihtsusega edasi soovitud nõukogude argipäeva. Liikudes edasi teise saali, hakkasid maalid võtma süngemaid toone ja stiil muutus karmimaks. Siiski säilis üldplaanis rahvuslikkus. Peamiselt olid esiplaanil tehased ja näidati sotsialistlikku suurtootmist, mis oli ehtne näide stalinistlikust sotsialistlikust realsimist. Teise saali väljapanek seda nime kandiski. Väljapanekult leidsin tugeva töö nagu Nikolai Kormašov „Raudbetoon“ 1965. Edasi kolmandasse saali minnes oli näha, et väljapanek on võtnud järsult väga modernse suuna. Kohe sisenedes vaatasid otsa Henn Roode abstraktsed pildid „Suvine“ 1957, „Maastik järvega“ 1954 ja mitmeid erinevaid portreid hõlmav „Autoportreed“ 1965-1968. Autorid
Kesk-Aafrika Vabariigi vahel. Kuigi Kongo DV on loodusvarade poolest rikas on ta üks maailma vaesemaid riike. Poliitika 19. sajandi lõpust on Kongo Prantsuse koloonia, kus mitmel korral tõusis kohalik elanikkond kolonisaatorite vastu üles. 1960. aastal 15. augustil kuulutati Kongo sõltumatuks vabariigiks. Võimule saanud marionetivalitsus eesotsas abee Youlou-ga kukutati augustis 1963. Juulis 1964 loodud Rahvusliku Revolutsiooniliikumise Partei teatas Kongo sotsialistlikust orientatsioonist. 24. novembril 1965 tegi sõjaväe juht Mobutu eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat. Imperialismimeelsete jõudude aktiviseerumisega kujunes Kongos 1968. aasta keskel terav sisepoliitiline kriis, mis lõppes Rahvusliku Revolutsiooninõukogu võimule tulemisega. Rahvuslik revolutsiooninõukogu kinnitas Kongo imperialismivastast orientatsiooni. 1969. aasta detsembris toimus uue valitseva partei Kongo Tööpartei asutav kongress. 1977
korraldama. Kunstnikele jääti aga õigus omapärale ning mõned jätkasid lillede, inimeste ja looduse maalimist. Sel ajal loodi ka Tõnismäe monument. 1948 hakkas riik kunstnikke täielikult kontrollima. Paljud küüditati. Kunstnike liidust kadusid andekamad inimesed. Allesjääjatel tuli isikupära allasuruda ja alluda võimudele. Aastad 1955-1975 Kõige süngem ajajärk oli möödas ja valitsuse kontroll kunsti üle nõrgenes. Kunstnikud soovisid siis vabaneda sotsialistlikust realismist. Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi iseseisvus aja kunsti juude, nooremad proovisid hankida infot sellest mis toimub Lääne kunstis. Prooviti Ida-Saksa lahjendatud ekspresionismi. Võimud nõudsid endiselt aga realismi. Kunstnikud soovisid saavutada kunsti autonoomia, see õnnestus kõige pealt tarbekunstis, siis graafikas. Vanemad kunstnikud tegelesid impresionismiga ja taastasid sellele loomuliku värvierksuse. Maaliti ka kubistlikult
pärast seda tegutses vabakunstnikuna. · Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Eesti NSV teeneline kunstitegelane · Looming köidab alates "Pallase" lõpetamisest 1935. aastal kuni meistri elu lõpuni värvisära, maalilaadi virtuoosliku hoogsuse ja kõrgendatud emotsionaalsusega R. Uutmaa ,, Rukkilõikajad" Kunstielu 1950ndatel · Kõige süngem ajajärk oli möödas ja valitsuse kontroll kunsti üle nõrgenes · Kunstnikud soovisid vabaneda sotsialistlikust realismist. · Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi iseseisvus aja kunsti juude, · nooremad proovisid hankida infot sellest mis toimub Lääne kunstis. Prooviti Ida-Saksa lahjendatud ekspresionismi. · Võimud nõudsid endiselt aga realismi. · Kunstnikud soovisid saavutada kunsti autonoomia, see õnnestus kõige pealt tarbekunstis, siis graafikas. · Vanemad kunstnikud tegelesid impresionismiga ja taastasid sellele loomuliku värvierksuse. Maaliti ka kubistlikult.
Pärast II maailmasõja lõppu 1945. aastal jagunes maailm põhimõtteliselt kaheks. Silmapiirile jäid USA meelsed demokraatlikud lääneriigid, millede etteotsa asus USA ja sotsialistlikud riigid Kesk- ja Ida-Euroopast ja Aasiast, kes sattusid NSV Liidu meelevalda. Nõukogude Liit eraldas need riigid Lääneriikidest nn raudse eesriidega. Selle sümboliks sai Berliini müür, mis ehitati 1961. aastal. See välistas demokraatliku Lääne- Berliini sotsialistlikust Ida-Berliinist. Kahe maailma omavahelised suhted halvenesid juba II maailmasõja lõpus. Pärast Versailles' i rahulepingu allakirjutamist ja raudse eesriide loomist muutusid kahe üliriigi, NSV Liidu ja USA, omavahelised suhted eriti halvaks. Kahe maailma vahel tekkis konkurents, kus üks üritas teist iga hinna eest ükskõik millises eluvaldkonnas lüüa. Külma sõja küüsi jäid nii sõjandus, kus mindi kaootilistesse suurustesse, poliitika, majandus, kultuur ja teadus.
1. Pettumine Versailles’s 2. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. 3. Majanduslikud raskused 4. Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu. Demokraatia- rahva võim Olemus: Rahvas osaleb valmistel Regulaarselt toimuvad ausad valmised Sõnavabadus Inim- ja kodanikuvabadused Võimude lahusus. Itaalia (fašistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fašistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini. 1922 „marss Rooma“ andis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III Mussolinile võimaluse luua valitsus. Fašistid said võimule. Demokraatia likvideeritakse. Saavutatakse kontroll kogu riigi üle. 1943 kukutati Mussolini ja 1945 poodi ta üles. USA (parlamentaarne demokraatia) Riik peab sekkuma majandusellu. Tuleb soodustada tarbimise kasvu. Elanike sissetulekute suurendamine
sajandi keskpaigani oli Suurbritannia tööstusriik number üks. 19. sajandi teisel poolel möödus temast majandusliku kogutoodangu poolest ühe elaniku kohta USA. Euroopas säilitas Suurbritannia siiski veel esimese positsiooni, kuigi paljudes olulistes harudes lasi mööda Saksamaa (näiteks terasetootmine). Ida-Euroopas toimus industrialiseerimine valdavalt 20. sajandil. Eriti kiire oli see pärast II maailmasõda. Industrialiseerimine seal toimus mitte tänu sotsialistlikule mudelile, vaid sotsialistlikust mudelist hoolimata. Ehitati üles tööstus, mida vajas Vene impeerium. Aastal 1900 oli Ida-Euroopa madalaima industrialiseeritustasemega piirkonnaks, prioriteetne oli seal põllumajandus. 1925-1929 algas Venemaal tõeline ehk pärisindustrialiseerimine, mille eesmärgiks oli tööstuse tõstmine prioriteediks number üks. Enne seda oli industrialiseerimine toimunud piirkonniti, see oli majanduslikus mõttes hädavajalik olnud, et Venemaa suudaks kaitsta oma huve.
väljendanud, et baltisaksa uurijate, kirjutajate töid 1858. aasta talurahvarahutuste kohta ei maksa pea millekski pidada. Viimaste eesmärk on olnud vaid õigustada ning seletada oma feodalistliku, orjastavat tegumoodi. Küll aga kasutab Kahk vabalt ning ehk ka pisut kergekäeliselt just Eduard Vilde kirjutusi talurahvarahutuste kohta, mis oma kirjandusliku olemuse poolest pole ehk parim materjal . Samuti tuleb märkida, et mitmel puhul lähtub autor juba mainitud sotsialistlikust lähenemisest ühiskondlik-majanduslikule arengule, jättes lugejale mulje, justkui oleks 1858. aasta näol tegemist klassivõitluse etaloniga. Allikalise baasi osas on aga Kahki uurimus rikkalik, viidates ka uurija kõrgele professionaalsusele. Nagu autor ka ise selgitab, jagunevad kasutatud allikad kahte suuremasse gruppi, millest esimeste näol on tegemist ametlike dokumentidega (kohtumaterjalide, asutuste ning ametiisikute kirjavahetusega). Teise osa allikalisest
· Pettumine Versailles's · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. · Majanduslikud raskused · Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu. Demokraatia- rahva võim Olemus: · Rahvas osaleb valmistel · Regulaarselt toimuvad ausad valmised · Sõnavabadus · Inim- ja kodanikuvabadused · Võimude lahusus. Itaalia (fasistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fasistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini. 1922 ,,marss Rooma" andis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III Mussolinile võimaluse luua valitsus. Fasistid said võimule. Demokraatia likvideeritakse. Saavutatakse kontroll kogu riigi üle. 1943 kukutati Mussolini ja 1945 poodi ta üles. Saksamaa (totalitaarne diktatuur) Nimetati Weimari vabariigiks. 1919 Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)
Tingimusteta abi osutamine arengumaade rahvastele nende liikumisel riigi- ja ühiskonnavormi suunas, mis on üpris sarnane Hiina omaga. 4. Majanduspoliitiline: agraarse suhkrumaa Kuuba ümberkujundamine Ladina- Ameerika kõrgeltindustrialiseeritud tööstusmaaks; suurmaavalduste kui Ladina- Ameerika majanduse liikumapaneva jõu likvideerimine. Doktriin täielikult tsentraliseeritud majanduse üleolekust ettevõtte isemajandamisele baseeruvast sotsialistlikust majandussüsteemist. Kui me sellest kõigest järeldusi teeme, siis otsime asjatult Che kõnedest või kirjutistest retsepti, millega ta uue inimese kujundamise -- isiklikke huve, halbu instinkte ja kirgi ning sissejuurdunud harjumusi kõrvaldades -- teostada kavatses. 5 Kokkuvõte Töö annab väikese ülevaate Kuuba revolutsioonist kui ka selle ühest tegijast Che Guevarast
Soon, E. (2003, mai). Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni. Kasutamise kuupäev 26.10.2014, allikas: http://www.estonica.org/et/Majandus/Kaubanduse_ja_teeninduse_areng_2000_aastate _alguseni/Importkauba_kultusest_omatoodangu_v%C3%A4%C3%A4rtustamiseni/ Sõõru, E. (s.a). Kaubandus Nõukogude Liidu ajal. Kasutamise kuupäev 26.10.2014, allikas: http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubandus_nukogude_liidu_ajal.html Soon, E. (2003, mai). Sotsialistlikust defitsiidikaubandusest valuutapoodideni. Kasutamise kuupäev 26.10.2014, allikas: / http://www.estonica.org/et/Majandus/Kaubanduse_ja_teeninduse_areng_2000_aastate _alguseni/Sotsialistlikust_defitsiidikaubandusest_valuutapoodideni/ 16 LISAD 17 Kaubakeskus Põhirentnik Kaub.pind (m2 ) Valmimise aasta
Alles jäeti mõned üksikud aastakäigud ajalehti ja ajakirju. Sellele kõigele lisandus kogu ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada vaimset sfääri valitseva režiimi kontrollile. HARITLASED: Paljud eestlasest haritlased põgenesid läände, karte NSV võimu. Kes koju jäid sattusid ideoloogilise terrori ohvriks: aktiivset loometeguvust piirati või sunniti sellest loobuma. Nõuti varasema loomingu ümberhindamist, edasi võis kirjutada üksnes sotsialistlikust realismist. 1950a. keskpaigas algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, milles hakkas olulist rolli mängima uus põlvkond haritlasi. Uue põlvkonna lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel. Uut kultuurielu ilmestasid vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. KULTUURITARBIMINE JA MASSITEAVE: Sõda ja sellele järgnevad aastad olid rängaks löögis kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkasid eestlased ka sel
Ehitati budistlikke kloostreid ja rikkaliku dekooriga templeid. 10. sajandi algas Vietnami põhjaosas Hiina kunsti mõjuaeg. 15-18. sajandil lisandus skulptuuris ehitusplastikale portreekunst, maalikunsti sugenes enamasti usulise sisuga fresko, hiljem portree. Keskajast alates viljeleti rahvapärast puugravüüri. Käsitöös on tähelepandavad kullassepakunst, luunikerdus ja lakitöö. 19-20. sajandil hakkas mõju avaldama Prantsuse kunst. Nüüdisajal juhindub Vietnami kunst sotsialistlikust realismist. Muusika 16. sajandil rajati esimesed muusikaühingud ja asutati õukonna orkester, milles peale Vietnami rahvapillide oli Hiina omi. Nüüdisajal on tähtis osa patriootilisel ja rahvalaulul. Traditisioonilised teatriliigid on hat cheo ja hat tuong. Viljeletakse eriti hat cheo teatrist lähtuvat ooperit. 1960 sai alguse ballett. Hanois on konservatoorium, sümfooniaorkester, rahvapilliorkester, koor ning riiklik laulu- ja tantsuansambel.
H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber...
küll püüdis mõlemaga hästi läbi saada. Nende konfliktide ja erimeelsuste pärast hakati Moskvas omade ja pool-omade vahel vahet tegema. Nimelt võeti kasutusele termin: sotsialistlik sõprusühendus, kuhu ei kuulunud Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Albaania. 4. sotsialistlik orientatsioon - 1960-aastate teisel poolel toimus Moskva-meelsed riigipöörded paljudes Aafrika riikides, kuid neid ei olnud Moskva sotsialistlikeks riikideks nimetama valmis - liiga mahajäänud. Siin räägiti sotsialistlikust orientatsioonist ( Lõuna- Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambiik, Rohuneemesaared, Angola, Madagaskar, Afganistan). 5. sotsialismileeri blokid VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) - 1949 - kuulusid Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja alates 1968 Albaania) ning Mongoolia, Kuuba, Vietnam. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) - 1955 - Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja Albaanias alates 1965) 6
Realistid nõuavad looduse võltsimatut, asjalikku ja objektiivset kujutamist Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon Esindajad: Jean-Francois Millet (1814-1875, Prantsusmaa), Honore Daumier (1808-1879, Prantsusmaa) Vassili Surikov (1848-1916, Venemaa), Albert Edelfelt (1854-1905, Soome), Edouard Manet(1832-1883, Prantsusmaa) jt. Jean-Francois Millet Edouard Manet "Viljakoristajad" "Eine murul" Kunstinäide sotsialistlikust realismist: Vjatsheslav Tokarev "Lenin kolhoosnikutega" Allikad "Eesti Ensüklopeedia 8", lk 64, 1995, Eesti Enüklopeediakirjastus. "Kirjandus VII klassile", lk 154, Ilmo Au ja Märt Hennoste, 1998, Avita URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus %29 URL=http://www.tdl.ee/%7Ekatre/t88d.html#realism URL=http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/3teema/kirja ndus/kirjandusvool.htm Näited. Pildike Eesti pensionäri argipäevast
Realistid nõuavad looduse võltsimatut, asjalikku ja objektiivset kujutamist Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon Esindajad: Jean-Francois Millet (1814-1875, Prantsusmaa), Honore Daumier (1808-1879, Prantsusmaa) Vassili Surikov (1848-1916, Venemaa), Albert Edelfelt (1854-1905, Soome), Edouard Manet(1832-1883, Prantsusmaa) jt. Jean-Francois Millet Edouard Manet "Viljakoristajad" "Eine murul" Kunstinäide sotsialistlikust realismist: Vjatsheslav Tokarev "Lenin kolhoosnikutega" Allikad "Eesti Ensüklopeedia 8", lk 64, 1995, Eesti Enüklopeediakirjastus. "Kirjandus VII klassile", lk 154, Ilmo Au ja Märt Hennoste, 1998, Avita URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus %29 URL=http://www.tdl.ee/%7Ekatre/t88d.html#realism URL=http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/3teema/kirja ndus/kirjandusvool.htm Pildike Eesti pensionäri argipäevast
kes pole midagi kuulnud heast ega kurjast. ------------------------------------------------- Vägivald armastab vabadust, Tahab teda võita ja vallutada --------------------------------------- P.-E.Rummo 6.2 1960ndate proosa ja draama Proosa uuenemine ja sotsialistlikust realismist eemaldumine ei toimunud ainult ideoloogilisele ,,sulale", vaid ka mõjutustele Lääne moodsa kirjanduse eestinduse kaudu. (E:Hemingway, E:M:Remarque, J.D. Salinger, Th. Mann, H. Hesse, Fr. Kafka, A.Camus, J.-P. Sartre). Proosa muutumine oli aeglasem. Need avaldusid kõigepealt kirjutamistehnika uuenemises n paisati segi kronoloogia jne. Keskmes oli sotsiaalpoliitiline või psühholoogiline romaan ning ainet ammutati lähiminevikust (maailmasõda, stalinism).
Elektrijaamade hulgast moodustab soojusenergiajaamad 98%, 1.4& on hüdroelektrijaamu. (ETV; 2005), (EEDRB; 2007) Minu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks: Seda olukorda, mis on hetkel Kuubas, ei oska mina kohe mitte mingil juhul ette kujutada. Aga ma tean et riik ei ole kuigi rikas ja seetõttu vaevleb ta ka energiapuuduses. Selleks, et Kuuba olukord paraneks peaks arvatavasti parandama oma suhteid naaberriikidega. Ilmtingimata ei ole vaja loobuda oma sotsialistlikust korrast, aga kergem oleks sõlmida mingeid majanduslikke leppeid arenenud naaberriikidega. Alternatiivseid energiaallikaid ei oska soovitada, sest eks see ole rohkem rikkamate ja tehnoloogiliselt arenenumate riikide pärusmaa. Looduslike võimaluste poolest on võimalik nii tuule- kui päikeseenergia, aga ka geotermaalenergia ja biomass. Siiski osutuvad sellised arendused veel pisut liiga kalliks. Kuuba turism Kuuba kui turismimaa:
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
lennukit. Samuti võib välja tuua 1969.aastal loodud DHL-i. Praeguseks on arenenud maailma suurimaks logistikateenuseid pakkuvaks ettevõtteks ning ületab Menlo kogukäibelt üle 30 korra. Ettevõtte edendamiseks kiirelt areneval Aasia turul asutati Menlo Worldwide, mis on väga edukas tänu agressiivsele äristrateegiale, ostes üles väiksemaid pakkujaid ja liites need üheks. Arengule on kaasa aidanud ka Hiina muutumine sotsialistlikust arengumaast maailma tööstusliku masstootmise keskuseks. Konkurentide löömiseks ja kliendisoovide täitmiseks proovib Menlo eristuda teistest läbi LEAN programmi, mis põhineb kõigi ressursside kasutamise vähendamisel kogu tarneahela ulatuses ja koosneb kolmest elemendist. Esimesena proovitakse vähendada materiaalsete ressursside kasutamist. Näiteks on kasutusele võetud cross-docking, mis vajab üldiselt väga vähe laopinda. Samuti pakutakse nn. edasilükkamist,
Käsikiri sattus ,,Virulase" toimetaja Jaak Järve kätte, kes kutsus ta oma ajalehe toimetusse. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 178) ,,Virulane" oli sel ajal üks Tallinna neljast nädalalehest. Selle toimetaja Jaak Järv oli oma ajakirjandusekooli saanud ,,Sakala" juures ning pidas ennast Carl Robert Jakobsoni vaimseks pärijaks. Tal oli tekkinud kontakt kohaliku sotsialistliku ringiga, mille vahendusel omandas Jaak Järv teadmisi sotsialistlikust liikumisest. Jaak Järve ajaleht oli esimene, kus hakati käsitlema tööliste elu-olu, muidugi ainult niipalju, kui võimaldasid tsensuuriolud. Ajaleht osutas tähelepanu ka laiemaid kihte puudutavatele sotsiaalsetele vastuoludele, taunis säilinud pärisorjuslikke igandeid., ründas usupimedust ja astus tagasihoidlikult vastu ka venestamispoliitikale. Noor Eduard Vilde pidi ,,Virulase" toimetuses täitma mitmesuguseid kohustusi: tal tuli
hoolimatuses ja loiduses. Vahetati välja senine partei juhtkond, kelle asemel määrati Moskva poolt nimetatud parteiliikmed. Pleenum sokeeris Eesti rahvast: sotsialismi ehitamisel kohaliku eripära mingisugusegi arvestamise soov kuulutati kodanlikuks natsionalismiks ning pleenumil vahetati välja ka Eesti NSV senine juhtkond 26. Mida mõisteti Nõukogude Liidus kodanliku natsionalismi all? 26. Mõiste kodanlik natsionalism tähistas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust kommunistliku partei sotsialistlikust ideoloogiast, klassikuuluvusest, sotsiaalset päritolu, seotust Eesti Vabariigi perioodi ,,kodanliku korraga" jms 27. Mil moel osutasid Eestis inimesed vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Iseloomusta metsavendlust lähemalt. Kuidas õnnestus nõukogude võimul esmane vastupanu 1950. a-te alguseks maha suruda? 27. Relvastatud vastupanu nõukogu võimule osutasid metsavennad-end metsas varjavad mehed ja naised, kes võitlesid okupatsioonijõududega nii poliitiliste kui
Toimus kogu ühiskonda hõlmav propaganda. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased pagesid NL võimu hirmus Läände. Paguluses olenud vaimupärand oli rikkalik. Kodumaale jäänud haritlased langesid ideoloogilise terrori ohvriks: nende tegevust piirati, sunniti sellest isegi loobuma. Poliitiline umbusk aina kasvas ning EKP võitles nn kodanliku natsionalismi vastu. Teadlased pidid senised tööd maha salgama ja edaspidi kinni pidama vaid NL sotsialistlikust realismist. 1950. aastatel algas osaline enesetaastumine vaimukultuuris. 1960. aastatel oli kultuurielus vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. Kultuuritarbimine ja massiteave Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis stabiilsena, ilmekamaks väljuniks oli isetegevusharrastus: jätkati pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas
a Jõhvimaa muudetakse Kohtla-Järveks ja Virumaa Rakveremaaks. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased pagesid NL võimu hirmus Läände. Paguluses olenud vaimupärand oli rikkalik. Kodumaale jäänud haritlased langesid ideoloogilise terrori ohvriks: nende tegevust piirati, sunniti sellest isegi loobuma. Poliitiline umbusk aina kasvas ning EKP võitles nn kodanliku natsionalismi vastu. Teadlased pidid senised tööd maha salgama ja edaspidi kinni pidama vaid NL sotsialistlikust realismist. 1950. aastatel algas osaline enesetaastumine vaimukultuuris. 1960. aastatel oli kultuurielus vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. Kultuuritarbimine ja massiteave Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis stabiilsena, ilmekamaks väljuniks oli isetegevusharrastus: jätkati pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. 1950
Simon Siegmund oli pärit Prahast, tema ema esivanemad pärinesid Sileesiast ja Ungarist. Schiffide suguvõsast olid pärit paljud 19. ja 20. sajandi teadlased, sealhulgas dirigent Bruno Walter. Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Tol ajal domineeris poliitiline vasakpoolsus: see oli "punase Viini" õitseaeg. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Varsti ta küll eemaldus sotsialistlikust liikumisest, kuid lävis selliste inimestega nagu Ruth Fischer, Hanns Eisler, Paul Lazarsfeld, Oskar Kokoschka, Adolf Loos, Arnold Schönberg ja Rudolf Serkin. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi. Väitekirja teema oli matemaatiline, tema juhendaja oli psühholoog ja keeleteoreetik Karl Bühler. Aastal 1929 sai ta õiguse põhikoolis matemaatikat ja füüsikat õpetada. Aastatel 19301936 töötas ta õpetajana. Popper võttis ühendust Viini ringiga
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane
Kultuurielu põhijooned 1. Missuguseid survevahendeid ja võtteid kasutas riik iseseisvusaegsete haritlaste ja nende loomingu tasalülitamiseks? - nende aktiivset loometegevust piirati või sunniti aastakümneteks loobuma - neilt nõuti oma varasema loomingu ümberhindamist, kriitikat ja enesekriitikat ning edasises loometegevuses järjekindlat kinnipidamist üksnes sotsialistlikust realismist. 2. Allikas lk.127-128. Seleta oma sõnadega, mida mõistetakse haritlaste sisemise ( hingelise) kahestumise all. Teevad ühte (kirjutavad kommunismi kiitvaid raamatuid, kuigi tegelikus on demokraatia pooldajad), aga tegelikult ei tahtnud seda teha. Muud moodi polnud võimalik. See oli sund. Milleni võis see mõnikord inimese viia? SOTSIALISM + EESTI 11
ümber sotisolistlikus vaimus. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vinüürist, kunstlikult loodud. Dekoratsioonid olid küll maalitud realistlikult, kuid oli näha, et nad on loodud kunstiliselt. Ruum oli puhtalt keskkond, ta ei iseloomustanud tegelast. Ei olnud ka aktiivset ruumi kasutamist. Sellele oli allutatud ka Stansilavski süsteem ( seda tõlgiti sotsist lähtudes). 2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olustikurealism tõuseb esile sula ajal. Nagu sots realismiski on teater allutatud kirjandusele. Kuid erinevalt sots-realismist taotles olmerealism näitlejamängus lihtsust ja loomulikkust, läbielamist eelistati ekspressionismile. Näitleja olek sots realistkikus lavastuses oli aktiivne, võitlev. Kui sots-realismis oli oluliseks ideelisus, sümboolika, siis olmerealismis elutarkus ja mõõdukus
- Lenin arvas, et tsentristid on veel ohtlikumad kui revisionistid ja reformistid, sest neil oli mingi varjatud oportunism - E.A.Millerand oli prantsuse sotsialist, kes sai kaubandusministriks kodanlikus valitsuses. Paljud leidsid, et see oli vale samm ning üks teine prantsuse sotsialist leidis, et see on hea asi. Tsentrist K.Kautsky üritas leida kompromissi nende kahe arvamuse vahel ja tulemuseks oli see, et Millerand visati välja Sotsialistlikust Parteist ning temast sai kodanlik poliitik. Teda ei hakatud vihkama - 1904. aastal Amsterdamis toimunud II Internatsionaali kongress võttis vastu resolutsiooni sotsialistlikke parteide ühtsusest. Pakuti välja järgmisi projekte: - Jules Guesde: organiseerida töölisi maailmas sotsialismi vaimus, nii et konfliktid muutuksid võimatuks - Jean Jaurés: tuleb kaitsta ja toetada igat maad, kellele on kallale tungitud - Gustave Hervé: tuleb alustada üldstreiki ja ülestõusu
köitesse loovutab ajastumaaling ruumi hingeelulistele vaatlustele.tetraloogia. 1. Osa panoraamromaan, teised edendataks süvapsühhologiliseks kujunemisromaaniks ning sedamööda minetab ajalugu loo peamise mõõtkava tähendust. 28. Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming. Eluhoiakute mitmekesistumine ja kultuurisuhete keerukamaks muutumine. Kultuurialade sünkretiseerumine. Poliitiline järelvalve loobub sekkumast. Sotsialistlikust sotsiaalsesse realismi. Kõige olulisemaks peetakse tõetruudust ja elulisust. Juhan Smuul (!922 1971) 1946 Karm noorus 1948 Järvesuu poiste brigaad 1949 Poeem Stalinile 1955 Kirjad Sõgedate külast 13 1957 Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol 1959 Jäine raamat reisikiri, lugeja kõrgendatud huvi raudse eesriidega eraldatud välismaa vastu
Stanislavski stambid ja stereotüübid olid aga vastuolus esimese nõudega. Tõrjuti ja umbusaldati psühhologismi ja teatraalsust. Tüüpilisuse nõue viis must-valgete skeemideni. Isegi kui roll oli jama, pidi näitleja sellega siiski lavale astuma. Kontakt modernismiga sula-ajastu lõpul, samuti post-modernismiga. 70ndatel stabiilne olekuaeg, 80nendatel samuti stabiilne, vaatamata imelikele suhtumistele, suvalisele tsensuurile jne. 2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine järjepidavus, staatilisus, olustikulisus, täpsus, pisiasjadel lasus suur osatähtsus, näitleja mängus taotleti lihtsust, edasi kanti elutarkus ja mõõdukus. Teatrilavastus lähtus tekstist, stiil tulenes kirjandusliku teksti stiilist. Populaarsed olid nii Eesti kui ka nõukogude repertuaar
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba...
seotus, nt haridus areneb täiesti eraldiseisvalt majandusest. Erinevad süsteemid pole enam seotud konkreetse ühiskonnaga globaliseerimine. Uus ühiskond määratleb end kommunikatiivse kogumina. Siirdeühiskonnad transitsioon ehk siire tähendab süsteemseid muutusi kogu ühiskonnas, toimub ühiskonnatüübi vahetumine. See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. 23. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone.
Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel. 33. Mis on siirdeühiskond? Mis siirdeühiskonnas toimub? Siirdeühiskonnad transitsioon ehk siire tähendab süsteemseid muutusi kogu ühiskonnas, toimub ühiskonnatüübi vahetumine. See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. Siirdeperiood kestab umbes 10 30 aastat ja jaguneb kolme ossa: 1. läbimurre (1-5 aastat) 2.uue poliitilise, majandus- ja õigussüsteemi aluste rajamine (3 10 aastat) 3.demokraatliku ühiskonnakorralduse stabiliseerumine (3 15 või enam aastat) Sellega kaasneb inimeste de- ja resotsialiseerimine üleminekuühiskonnas: uue mõttelaadi ja käitumise kujundamine.
Nõiajaht ühiskonnas omandas seninägematu ulatuse. Kogu vana kooli haritlaskond langes suures osas ideoloogilise terrori ohvriks, nende aktiivset loometegevust piirati või sunniti aastakümneteks loobuma. Kodanlike mõjude kandajaks ja seega nõukogude kultuuri vaenlasteks oli oht muutuda eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teatriinimestel. Võimud nõudsid neilt varasema loomingu mahasalgamist ja ümberhindamist ning oma loomingus järjekindlat kinnipidamist sotsialistlikust realismist. Sellega kaasnesid loomeliitudest väljaheitmised, vallandamised ja arreteerimised. EK(b)P KK VIII pleenumile järgnenud ideoloogilise klaperjahi käigus sattus põlu alla mitmeid teatriinimesi (Ants Lauter, Priit Põldroos, Kaarel Ird, Leo Kalmet, Mari Möldre, Ruut Tarmo jt). Nõukogude ühiskond tugines salatsemisel ja paranoial, inimeste küünilisel ärakasutamisel, moraalsel korruptsioonil, tarbetul vägivallal ning pettekujutelmal pidevast potentsiaalsest reetmisest
valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); I Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 20. detsembrist 1920 kuni 30. maini 1923. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Eesti Tööerakonnast, Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Rahvaerakonnast ja Eesti Iseseisvast Sotsialistlikust Tööliste Parteist. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh riigilipu seadus, kodakondsuse seadus, trükiseadus ja kalapüügiseadus. Riigikogu valiti 27.29. novembril 1920. Kestis 1920-1923 Valimistulemused: Kohad 100-liikmelises (3 aastaks valitav) Riigikogus jaotusid nii: Tööerakond 22 Põllumeestekogud 21 (Põllumeeste Kogud-reorganiseeriti varasemast Maaliidust), Põllumeeste Kogude nimi sellepärast, et 1919.a. hakkasid taluperemehed valdades asutama sellenimelisi
valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); I Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 20. detsembrist 1920 kuni 30. maini 1923. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Eesti Tööerakonnast, Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Rahvaerakonnast ja Eesti Iseseisvast Sotsialistlikust Tööliste Parteist. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh riigilipu seadus, kodakondsuse seadus, trükiseadus ja kalapüügiseadus. Riigikogu valiti 27.–29. novembril 1920. Kestis 1920-1923 Valimistulemused: Kohad 100-liikmelises (3 aastaks valitav) Riigikogus jaotusid nii: Tööerakond 22 Põllumeestekogud 21 (Põllumeeste Kogud-reorganiseeriti varasemast Maaliidust), Põllumeeste Kogude nimi sellepärast, et 1919.a. hakkasid taluperemehed valdades asutama sellenimelisi
vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne, professionaalsus, kompetents ja loomingulisus. 35. Mis on siirdeühiskond? Mis siirdeühiskonnas toimub? Siirdeühiskonnad transitsioon ehk siire tähendab süsteemseid muutusi kogu ühiskonnas, toimub ühiskonnatüübi vahetumine. See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. Siirdeperiood kestab umbes 10 30 aastat ja jaguneb kolme ossa: 1. läbimurre (1-5 aastat) 2. .uue poliitilise, majandus- ja õigussüsteemi aluste rajamine (3 10 aastat) 3. .demokraatliku ühiskonnakorralduse stabiliseerumine (3 15 või enam aastat) Sellega kaasneb inimeste de- ja resotsialiseerimine üleminekuühiskonnas: uue mõttelaadi ja käitumise kujundamine. Siirde põhiprobleeme on selles,
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
kirjanduses) ja kuulub orgaaniliselt meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud vana kooli haritlaskond langes suures osas ideoloogilise terrori ohvriks: nende loometegevust piirati või sunniti sellest loobuma. Nõukogude kultuuri vaenlasteks oli oht muutuda eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teadlastel, kirjanikel jt loovharitlastel. Võimud nõudsid neilt oma varasema loomingu ümberhindamist(mahasalgamist), kriitikat ja enesekriitikat ning edasises tegevuses järjekindlat kinnipidamist üksnes sotsialistlikust realismist. 1950. aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. See andis võimaluse vanema põlvkonna haritlastel taas loometöö juurde tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, millest järjest olulisemat rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi. Miks olid keelatud A. Kivikase teos ''Nimed marmortahvlil'', T. Lutsu film ''Noored kotkad'' jt autorid. ''Nimed marmortahvlil'' - kuna see rääkis vabadussõjast?
olid alati pidupäevad Periodiseering ja perioodide iseloomustus: 1. Vaimse surutise aastad 1940. aastate II pool ja 1950. aastate I pool · Paljud loomeinimesed sattusid põlu alla: ,,tõrksad" heideti loomeliidust välja, vallandati, arreteeriti · Neilt nõuti oma varasema loomingu ümberhindamist (mahasalgamist), kriitikat ja enesekriitikat ning edasises loometegevuses järjekindlat kinnipidamist sotsialistlikust realismist · Ulatuslikud paljastuskampaaniad teadusasutustes ja kõrgkoolides 2. Sulaperiood 1950. aastate II pool, 1960. aastad · Vanem põlvkond sai taas võimaluse loometöö juurde tagasi tulla · Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine 15 · Olulist rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi, kelle lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel
Proletariaat on ainult siis võimeline võimu haarama, kui seda juhub väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei. Leninism kuulutas algusest peale, et demokraatiat ja parlamentaarseid põhimõtteid tuleb tunnustada ainult niivõrd, kuivõrd need on töölisklassi ja tema parteile kasulikud. 1917. a. oktoobris said nad seda rakendada. Samaaegselt bolševike võimuletulekuga Venemaal eraldusid üldisest sotsialistlikust joonest kommunistid. Kommunismini jõudmiseks peeti vajalikuks kapitalistliku tootmise arengutaset ning revolutsioon pidi toimuma kõigis arenenud maades enam-vähem samal ajal. Seetõttu leiti, et Nõukogude Venemaa peab omalt poolt kaasa aitama revolutsioonilevitamisele (nt. 1. detsember 1924 võimu haaramise katse Tallinnas). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist. Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
