ti > si *üksi: *ükten: *üktä kt > ht *üksi: *ühten: *ühtä vaheldus *üksi: *ühen: *ühtä lõpukadu *üks: *ühen: *üht n > Ø sõna lõpus üks: ühe: üht Häälikumuutused võivad hakata grammatikat ,,lõhkuda", kui nad ei toimu kõigis vormides ühesuguselt. Nt astmevaheldus eesti keeles. Häälikute lahknemine: tekib uus häälik, vana jääb püsima (nt l kõrvale on tekkinud palataliseeritud l´). Häälikute kokkusulamine: täielik (nt ü kadumine/ asendumine i-ga liivi keelest) ja osaline (kokkusulamine vaid teatud positsioonis, nt ä, ö, ü kadumine järgsilpidest eesti keeles, kuid säilimine esimeses silbis, nt küla < *külä). Häälikumuutuste liigid Seletatavad koartikulatsiooniga (kooshääldamise nähtustega) assimilatsioon rand: ranna (ka vokaalharmoonia) dissimilatsioon hammas: hamba metatees leder > redel haploloogia istutatakse > istutakse (Lääne-Eestis)
meisterlikult, pianist mängis soravalt, sõrmed liikusid nii kiiresti, et imestasin, kuidas üldse on võimalik käsi nõnda liigutada. Teine teos aaria „Figaro Pulmast“ oli samuti ladus esitus, bariton elas hästi muusikasse sisse, laulis väga suure kire ja armastusega teost. Kolmandana tuli esitusele duett Mozardi ooperist „Don Juan“. Sellest saigi mu kontserdi lemmiklugu. Esiteks oli huvitav see, et nad laulsid kahekesi ja tekkis selline omavaheline tugev kokkusulamine muusikas, tunnetasid teineteise laulu ja samuti pean kiitma pianisti, kes järgnes neile, ta jälgis hoolega mõlemat solisti. Tegemist oli väga ilusa teosega ja rahvas aplodeeris tugevalt. Järgnesid Puccini, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi, Rahmaninovi muusika , mida nautisin täielikult. Kontserdi viimaseks teoseks esitati kaks Tšaikovski teost, neist kõige viimane oli mu teine lemmik sellel kontserdil.
Uus-Meremaa maoorid põlvnevad polüneeslastest kes saabusid sinna 1200 aastat tagasi. Lisaks sellele on veel segunenud rassid. Näiteks mulatid, kes on negriidi ja europiidi järeltulijad. Rassid segunevad viimasel ajal eriti hoogsalt, sest rahvas rändab palju ringi ja paljud ei ela kogu oma elu ühes kohas. Nii on maailmas väga palju näiteks tumedajuukselisi europiide (algselt olid nad heledajuukselised) ja veidi mongoliidsete näojoontega mingi muu rassi esindajai Kultuuride kokkusulamine Inimesed maailma eri paigus erinevad üksteisest mitte ainult oma välimuse, vaid ka usundi, keele, toitumistavad ja harjumuste poolest. Neil on erinevad kombed ja oma rahvamuusika. Kõik see kokku moodustabki kultuuri. Inimesed on alti uue elupaiga otsinguil ringi rännanud. Tänapäeval elab paljudes maades mitmesuguseid rahvaid. Kultuurid segunevad, kui uusasukad toovad vanalt kodumaalt kaasa oma kombed ja võtavad omaks uue maa kultuuri. Ohustatud rahvad
tähed on 100 korda suuremad kui meie päike. Ja neil onka 100 korda suurem gravitatsioon. Kui üks neid tähti sureb, siis vallandub üks suurimaid plahvatusi universumis: hüpernoova. See on musta augu sünd. Kuna gravitatsioon on nii suur, siis tähe surres kukub tähe keskosa kokku ülitihedaks ja üliraskeks punktiks ja gravitatsioon muutub kontrollimatuks. Nagu kõik tähed on ka suurte tähtede tööpõhimõtteks gravitatsioon, mis üritab tähte kokku suruda ja vesiniku molekulide kokkusulamine heeliumiks, ehk fusioon, mis surub välapoole, nagu plahvatus, kuid seda hoiab gravitatsioon koos ja vesinik ja heelium ei saa ära hajuda. Kuid kui tähes saab vesinik otsa ja fusioon peatub saab võitu gravitatsioon, mis tõmbab kogu tähe mateeria enda sisse ja siis plahvatab. Supermassiivsete tähtede gravitatsioon on liiga suur, mistõttu saabki tekkida must auk. Must auk toitub tähe kehast ja hakkab seda seestpoolt hävitama
Tööstusühiskond. Varaindustraalne tootmisviis sündis 15.saj Euroopas: alguses Itaalias ja levis seejärel Inglismaale, Madalmaadesse ning Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse. Aafriklased vahetasid kaupu Aasia ja Euroopaga, portugallased võtsid kasutusele India meretee ning Hiina kaupmehed reisisd üle India ookeani ja jõudsid Ameerika läänerannikule. 18. saj sai Inglismaal alguse esimene tööstuslik pööre. See toimus enamalt tekstiilitöööstuses, kus rakendati kertusmasinaid, kästisitöö asendus masstoodanguga ja manufaktuurid vabrikutega. Tööstusliku pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng kui ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriEuroopasse ja PõhjaAmeerikasse jõudis tööstuslik pööre 19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud nii kaudele, et hakkas mõj...
poetiseerimine. Poeetilised muutused · Pärast "Vari ja viiv'i" ilmusid valikkogud "Armuaeg"(1991), "Maailma asemel" (1992) ja "Hingring" (1997). · Keeleline dünaamika suureneb: tekivad suuremad kõlamängud; keeleüksuste kumuleerimised; rütmi- ja riimivariatsioonid. "Maailma asemel" · Selles luulekogus leidub Kareva uue laadi viljakam osa. Luulemina liigub siin müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri kokkusulamine ning alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: "Maailm on muinasjutt". "Maailm on muinasjutt" Maailm on liikuv lugu, mis alati otsas, mis langedes läbi aja iga hetk uuesti alustab otsast. Kareva maailmas · Kareva luulet on tõlgitud: vene; inglise; ukraina; turkmeeni; moldaavia ja teistesse
Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas rõhulised. Muusika tempo on 28-34 takti minutis. Sobivamaks tempoks on 30 takti minutis. Fokstroti kui võistlustantsu tempo on 50 takti minutis. 7 Quikstep. Valss on pärit Inglismaalt(arenenud välja Ameerika tantsudes). Aastatel 1925-1926 tabas Lääne-Euroopat uus tantsuhullustus. Tsaarlstoni liigutuste kokkusulamine fokstrotiga andis uue seltskonna tantsu- quikstepi. Viimase loomise au omistavad paljud seltskonnatantsu ajaloo uurijad inglise tantsuõpetajale Frank Fordile. Quikstep on fokstroti kiirem variant. Quikstep on väga kiire ja hüplev tants. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi.Quickstep näib kiire ja muretu, teiekord kerglanegi. Tõlke järgi kiiret sammu
üritusele.Väikses seltskonnas nagu ,,Ühenduses" oli ta olnud jutukas,vaimukas,teravmeelne ja vaidlushimuline. 5 Varajane looming Loomingulist teed alustas külaelu kujutajana,toetudes kodupaiga miljööle ja seal elavatele inimtüüpidele.Tema esteetiliste vaadete kujunemist mõjutasid loodusteadused,aga ka huvi inimese instinktide ja psüühika vastu.Humoristliku,lüürilise ja traagilise elemendi kokkusulamine nähtub lühijutus ,,Mäetaguse vanad",algul ilmus see jutustus pealkirjaga ,,Kuresaare vanad".See novell oli teiste novellidega võrreldes helge. Olustikumaalingut leidub jutustuses ,,Kaks paari ja üksainus"Varasema loomingu silmapaistvaim teos on jutustus ,,Vanad ja noored",milles põhjustab konflikti kahe põlvkonna vahel omanditunne ja võitlus peremehe õiguse eest talus.Nendes lugudes on olemas aine ja stiil,mille juurde tuleb hiljem tagasi oma pikemates teostes
4. creative consciousness of self - (Maslow tippelamused), olemuse mõistmine tähenduse andmine eelnevatele tasemetele · Integratsioon - mina kui tervik paradoksid - vastandite tegeliku olemuse tunnetamine "To be and not to be" Armastus ja võim, tahe ja otsustamine, vabadus ja paratamatus IV. Armastuse olemus. aktsepteerimine, vastastikune arengu toetamine Neli tüüpi (kind of love): sex - bioloogilise vajaduse rahuldamine eros - kokkusulamine, kahe mina sümbioos seksuaalsuhete kontekstis deemonlik alge (nii kreatiivne kui ka destruktiivne) - see, mis saavutab kontrolli terve isiksuse üle philia - sõprus, meeldivus agapé - ennastohverdavus autentne armastus - nelja tüübi koosesinemine. V. Psühhoteraapia. neurootilise ärevuse muutmine normaalseks ärevuseks mitteautentse eluga kaasneb kogemuse tõrjumine alateadvusse efektiivse teraapia eeldus - empaatiline mõistmine
4. creative consciousness of self - (Maslow tippelamused), olemuse mõistmine tähenduse andmine eelnevatele tasemetele · Integratsioon - mina kui tervik paradoksid - vastandite tegeliku olemuse tunnetamine "To be and not to be" Armastus ja võim, tahe ja otsustamine, vabadus ja paratamatus IV. Armastuse olemus. aktsepteerimine, vastastikune arengu toetamine Neli tüüpi (kind of love): sex - bioloogilise vajaduse rahuldamine eros - kokkusulamine, kahe mina sümbioos seksuaalsuhete kontekstis deemonlik alge (nii kreatiivne kui ka destruktiivne) - see, mis saavutab kontrolli terve isiksuse üle philia - sõprus, meeldivus agapé - ennastohverdavus autentne armastus - nelja tüübi koosesinemine. V. Psühhoteraapia. neurootilise ärevuse muutmine normaalseks ärevuseks mitteautentse eluga kaasneb kogemuse tõrjumine alateadvusse efektiivse teraapia eeldus - empaatiline mõistmine
teenida elatist ilma tapmata 16 Jooga mõisteid yoga, jooga ike, pingutus; tehnika atmani kokkusulamiseks brahmaniga hathayoga, radzayoga, bhaktiyoga, mantrayoga, karmayoga, shaktiyoga, okidoyoga brahman üldine hing, ühtne alge, jumalikkus, fundamentaalne kandev jõud atman inimese isiklik hing, eluhingus, isik, mina ise tat tvam asi "Too sa oled", mina-teadvuse vabastamine, kokkusulamine absoluudiga samana askeet sadhu munk 17 ,,Yoga Stra" Patanjali, 2. saj e.Kr jooga astmed: · yma üldised moraalikäsud · niyma enesepuhastus distsipliiniga · sana asend, poos, harjutus, » Siva 84000, tänapäeval 24 80 · prnayma hingamise kontroll · pratyahra mõistuse vabanemine meelte ja
Elu lõpul pöördub Tizian veel kord religioossete teemade juurde ning süveneb inimkannatuste kujutamise saladustesse. Ta maalib uue versiooni oma 1542. aastal lõpetatud tööst ,,Kroonimine okaskrooniga". Võrreldes varasema, Louvre'is asuva tööga, mis on Müncheni ,,Okaskroon" mähitud poolhämarusse. Värvid on eriti nüansirikkad, põhitoonid sügavtumedas värvigammas. Tiziani viimaste aastate töödel ongi iseloomulik kontuuride kadumine ja lokaaltoonide täielik kokkusulamine kuldpruuni üldtooniga värvimaali asemel tuleb toonmaal. Viimased tööd justkui Rembrandi tulekut. 1.4.1.1. ,,Kroonimine okaskrooniga" (1570-1576) Sel Tirizani teoses ümbritsevad Kristust tiheda ringina teda alandavad ja peksvad vaenlased : vasakul poolpaljas kohtutreener, paremal teine kohtutreener ja veel üks paljaspäine mees, kes otsib õelal ilmel Kristuse kehal kohta, kuhu järgmine hoop suunata. Figuurid on grupeeritud nii, et jääb
Akulturatsioon (Berry, Kalin, Tayloe 1977)- kultuurilise muutuse protsess, mis tuleneb kultuuridevahelisest pidevast ja vahetust kontaktist. Vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva ühiskonna poolt. Assimilatsioon- osaline ja täielik sulandumine domineerivasse kultuuri. Sisenemine domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine- e kokkusulamine on protsess, kus grupid ja rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuuri või rassi Integratsioon- sallivus Gettostumine- kontakt domineeriva kultuuriga puudub Marginaliseerimine- ei võeta omaks domineerivat kultuuri ja samas ei järgita oma kultuuri Hübriidkultuur- nn uus kultuur, mitme kultuuri koosmõju tulem Etnotsentrism- suund vaadelda oma kultuuri kui õiget, loomulikku ja hinnata teisi kultuure, lähtudes oma kultuuri normidest ja väärtustest.
1. Kuidas defineerida poliitikat? · Poliitika saab alguse erinevatest huvidest, väärtustest,eelistustes, õieti ta sisaldab neid kõiki kolme. Avaldub indiviidi, grupi ja riigi tasandil. · Poliitika on ,,Acta Vita" ,elutegevus(H Arendt) · Poliitika on ühiskonna erinevuste loomulik peegeldus · Poliitika tähendab valiku tegemist olemasolevate alternatiivide hulgast. Valik peaks olema praktiline ja eetiline (Aristoteles) · Poliitika tähendab võimu ja võimusuhteid. · Poliitika eeldab avalikke poliitilisi otsuseid kohalike või üldriiklike organide poolt. · Poliitika on väärtuste jaotamine (D.Easton) · Poliitika on: Kes saab mida ,millal ja kuidas (H.Lasswell) · Poliitika (ratsionaalne ) on kompromisside kunst. · Poliitika on võimalikkuse kunst (N.Machiavelli) · Poliitika avaldub kõikides sotsiaalvaldkondades-kultuur, haridus, majandus, tervishoid jne. 2. Millest poliitika välja kasvab?...
Kareva 1990. aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest kogudest. Vägagi vastandlike arvamuste osaliseks on saanud luulekogu “Hingering”, milles oponendid on leidnud sisulise katte vähesust “liigilusas” värsis. Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu “Maailma asemel”, milles vahest leidubki Kareva uue laadi värvikaim osa. Luulemina liigub siin peamiselt müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri kokkusulamine ning alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: Maailm on liikuv lugu, mis / alati otsas, / mis langedes läbi aja iga hetk uuesti / alustab otsast (“Maailm on muinasjutt”). Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate “madalatest” tendentsidest,
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja ...
või isegi väheneb, nii võib kodanikupoliitikat isegi lugeda kordaläinuks, kuna pidevalt väheneb määramata kodakondsusega isikute arv ning Eesti kodakondsusega isikute arv suureneb. Eestlased küll ootaksid mitte-eestlaste poolt suuremat aktiivsust integreerumisel, kuid integratsioon on pikaajaline protsess, mis ei toimu üleöö. Lisaks ei teata, kas inimesed ootavad pigem integreerumist, mis on siis mitte-eestlaste ja eestlaste kokkusulamine, või siis hoopis oodatakse mitte-eestlaste, kui vähemusrahvuse muutumist eestlasteks. Taasiseseisvumisest saadik on mitte-eestlaste hulk Eestis vähenenud, keeleoskus paranenud Eesti kodanike arv suurenenud ning olukord on muutunud stabiilsemaks kui võrrelda praegust aega üheksakümnendate algusega, mil Eesti taasiseisvus. Viited 1.1-1.4 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus, Statistikamet 2.Pärnaste, E.(2000) Eesti Kongress: siis ja praegu Tallinn: Eesti, 527 lk. 3. http://et
kiirelt. Xauxa orus sattusid vallutajad peale Huanca armeele, kelle nad lõplikult alistasid. Inkad säästsid ning vabastasid sõjavangid, keda oli palju. Veel üks kord, Tarma's, said Huanca'd lüüa, pärast mida on arvatavasti igast vastupanust jagu saadud. Cusco linnriik oli nüüd domineeriv jõud terves Kesk-Peruus 300 miili pikkusel alal, ning samal ajal oli ta suveräänses suhtes alaga, mis ulatus sama palju kagusse ning mille ta aeglaselt muutis reaalseks võimupiirkonnaks. Rasside kokkusulamine See Kesk-Peruu vallutus sulatas ühte Quichua keelt rääkivad hõimud, kes elasid Apurimac'i jõe vasakul kaldal, Aymara keelt rääkivate inimestega, kes elasid paremal kaldal, ning tulemuseks oli see, et arvukam Quichua saavutas kiiresti keelelise ülekaalu oma vendade Aymara'de - üle. Sellele järgnes Lõuna- ning Kesk-Peruu inimeste, keda juhtisid Inkade pealikud, suur migratsioonilaine üle Cerro do Pasco, kus nad kohtasid vähe või mitte mingit
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõ...
jõudmine kõrgema teadvuse tasemele, tunda ära et tema hing on vales kohas, madalamal jumala poolt loodud kehas ja et hing peab jõudma oma tõelisse koju, mis on kõrgema jumal algne kodu, kus hinged algselt tulevad -ateism usk sellesse, et jumalat ei ole. Monism Tähtis ei ole maailm, vaid tähtis on inimene ja tema saatus. Pigem idast tulnud õpetused. Dao ; brahman maailmvaim, ülijumalus, kõikide olendite eksisteerimise eesmärk, kõikide inimeste hingede lõppeesmärk on kokkusulamine maailmavaimuga; karma. Ma' at. 3. Algallikate alusel - raamatu- usundid Avesta, Kolmikkkorv (Tripitaka), Kulgemise väe raamat (Daodejing), Vesteid ja vestlusi (Lunyu), Vana Testament, Uus Testament, Koraan - pärimusundid lõviosa maailmaajaloo religioonidest. Kanoonilist pühakirja ei ole. Ei ole keskset teksti. Kõik religioonid, mis on olnud tsivilisatsiooniajastul, ei olnud pühakirja. 4. Jumaluse tunnusjoonte alusel
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise el...
ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna intiimsematesse sots.gruppidesse (nt juudid, kes on suurte firmade juhatajad kuid ei kuulud elitaarsete klubide liikmeks). Assimileerumine tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sideme kaudu. Selle ulatus sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreldes domineeriva grupiga (heledanahalistel inglise keelt kõnelevatel inimestel on kergem USAs kui mustanahalistel). Amalgeerumine ehk kokkusulamine esineb, kui kõik kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Kõige traditsioonilisemaks vormiks on segaabielud. 8. Integratsioonitõkked: eelarvamused, diskrimineerimine, rassism ja genotsiid Kolm suuremat tõket on ühiskonna eelarvamused, vähemuste diskrimineerimine ja ühiskonnas valitsev institutsiooniline rassism. Esimesed kaks on indiviidide reageeringud, kolmas aga ühiskonna struktuurne omadus.
Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust. Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7....
LUUA METSANDUSKOOL Retkejuht Sessiooniõpe JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid om...
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne
Kuningas ja kuninganna olid esimesed võrdsete seas. 3. Arhailine periood: 8.-6. saj. Periood, mil pandi alus Kreeka linnriikidele. Tekkisid käsitöö, kaubandus, merendus, rahandus. Hilisemale võimsusele aluse panek. Kreeka kolonisatsioon. 4. Klassikaline periood: 500-338. Mandri-Kreeka suurima võimsuse tipul. Ateenas kõrgkultuur. 338 makedoonlased vallutasid Kreeka. 5. Kreeka Makedoonia koosseisus e. bellenism: 338-146. Idamaade ja Kreeka kultuuri kokkusulamine. Roomlased vallutavad Kreeka. 6. Kreeka Rooma koosseisus: 146 eKr 395 pKr (kuni Rooma riigi lagunemiseni). Kui tekkisid Ida- ja Lääne-Rooma läks Kreeka Ida-Rooma koosseisu. 1453 vallutasid türklased Ida-Rooma ala. 19. saj. võitlesid 1 roomlased türklaste vastu. Võitlus kulmineerus 1827 Kreeka taasiseseisvumisega.
käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna sotsiaalsetesse gruppidesse. Assimileerumist, et eristada teda kultuurilisest assimilatsioonist, on nim ka sturktuurseks assimilatsiooniks. Assim tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja esmaste muude sidemete kaudu. Assimi ulatus ühiskonnas sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreledes domineeriva grupiga. Amalgeerumine ehk kokkusulamine on protsess, mis on kõige lähemal sulatusahju protsessile. Esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuure või rasse (segaabielud). 8. Integratsioonitõkked: eelarvamused, diskrimineerimine, rassism ja genotsiid (145 148). Eelarvamus tähendab sõna-sõnalt arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta (stereotüübid stereotüüp on kujutlus, kus üks karakteristikute kogum omistatakse tervele grupile). Kui
Introjektsioon inimene võtab uskumisi ja norme omaks ilma analüüsita. Kõige tihemini lapseeas, kriitikameelt pole. Projektsioon kannab omadused üle, mida rohkem teeb, seda rohkem piir enda ja välismaailma vahel hajub. Seda omadust tuleb tunnistada. Retroflektsioon inimene teeb endale seda, mida tahab, et keegi talle teeks. Hämamine ehk deflektsioon kontakti hajutamine, tehakse märkusi kohatuid jne. Nt. skisofreenik eitab kõike. Kokkusulamine inimese ja teda ümbritseva piir ähmane, fantaasia ja välismaailma vahel. Kõik inimesed tunnevad sama moodi. Küpsus on optimaalse tervise seisund, kus inimene suudab leida toetuseks ressursse enda seest. 15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm kuulub eksistentsi juurde. On globaalsed ja isiklikud hirmud. Igal hirmul on arengulugu. See, kuidas inimene hirme vastu võtab, mõjutab isiksuse arengut. Kui inimene hirmud vastu võtab, saab küpsemaks
Kose Gümnaasium Referaat STANDARD - TANTSUD Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12 A Kose 2009 Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja omamoodi, tõusis päevakorrale vajadus ühtlustada seltskonnatantsu õpetamine. 1924. aastal alustas Inglise Tantsuõpetajate Ühingu ( täielik nimetus: The Ballroom Branchof the Imperial Society of Teachers of Dancing ) juures tööd v...
mis selleni viis. Lihtsuse mõttes võib kohastumust defineerida kui tunnust, mis on evolutsioneerunud seetõttu, et ta tõstis omaniku kohasust (sigimisedukust, elumust või mõlemaid). Kohastumused võivad olla äärmiselt täpsed ja keerukad, nagu nt. silm või ainevahetusprotsessid (iidsematest) või siis (värskematest) sõrmedele vastanduv pöial hominiididel, mis võimaldab paremini asju kätte võtta. EVOLUTSIOON ÜMBRUSEGA KOKKUSULAMINE Suuremal osal kakulistest on pruun sulestik, mis aitab neil puutüvedesse peituda. Aga puudeta arktilises tundras elav lumekakk on peaaegu valge. Vähem kasulike omadustega loomad peavad taluma rohkem raskusi ja neil on halvemad paljunemisvõimalused. Seepärast surevad kõige vähem edukad loomad lõpuks välja, samal ajal kui "võidukate" omaduste kandjad ulatuslikult levivad. Niisugust väljasuremisprotsessi nimetatakse looduslikuks valikuks
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
värss kordub lõpus, 13. või 14.värsina) · Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi) · Sonett: abba abba cde cde (cdc cdc), abab cdcd efef gg 7.Kirjanduse sotsioloogia- kirjandust uuritakse ühiskondliku-sotsiaalse nähtusena Retseptsiooni uurimine- teksti muutliku osa uurimine //Teksti muutlik osa on lugejate hinnangud,arvamused, suhtumised Retseptiivne esteetika 1970ndad, Konstanzi ülikool (Hans Robert Jauss, Wolfgang Iser): autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulamine või dialoog tekstis "Ootushorisont" ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide ja väärtuste kogum Lugejale kuulub aktiivne roll tekstiloomisel, igal lugemisel toimub teksti taasloomine, mis põhineb lugeja silmaringil. Lugeja ootab tekstilt vastuseid oma küsimustele, toimub lugeja ja autori lõimumine. Tekst muutub vastuvõtu ajal ja ühes sellega ka lugeja Mentaalsuse (maailmapildi) uurimine romantikud: Volksgeist, Kulturgeist "Annales. Economies. Sociétés
elementidele. Debussyt saab adekvaatselt tajuda vaid juhul, kui kuulaja tunnetab selle prantsuspärasust, mis annab oma värvingu muusikalisele intonatsioonile, nii nagu itaaliapärasus jätab jälje ooperile. Adornot näib kõige rohkem huvitavat saksa ja itaalia muusika vahekord teineteisega. Kuivõrd tihedalt muusika üldinimlik iseloom on läbi põimunud rahvuslikkusega, sellest annab tunnustust Viini klassikute koolkonna, eelkõige Mozarti looming-saksa ja itaaliapärasuse kokkusulamine. Dirigent ja orkester-valitseja ja valitsetavate vahekord muusikateose ettekandmisel. Dirigendi riietus sümboliseerib võimu. Nagu mujalgi ühiskonnas, on sotsiaalse hierarhia tekkimine ka muusika kollektiivsel esitamisel vältimatu. Võimul on teatavasti omadus selle kandjat rikkuda. Orkester kahtlustab dirigenti parasiitluses, kuna dirigent ei puhu pasunat ega liiguta poognat ning upitab end järelikult nende arvelt, kes seda tegelikult ka teevad
375 sai alguse germaanlaste massiline elama asumine läro riiki. Seda a. peetakse suurte rahvasterändamise alguseks. Põhjused: 1. rahvaarvu kasv, alad ei toitnud rahvast ära 2. kliima jahenemine ajend: hunnide jõudmine Europ. siseaasiast pärit karjakasvatajad. Paremate karjamaade otsimine läänes 375 ründasid idagoote, nad läksid läänegootide aladele jne Selle tulemuseda tekkisid kuningriigid, mis ei olnud aga püsivad. Toimus veel eri hõimude ja kult. kokkusulamine, selle mõjul tekkeisid uued rahvad, keeles ja hiljem ka uued riigid. Lõeurp., Vahemere ümber, kus oli tugev ro kult. ja lad.k mõju, tekkisid romaani keeled: itaalia, hispaania, prantsuse, protugali. Põeurp. Ja Briti saartel olid germ. Tähtsamad, seal tekkisid germaani keeled: saksa, inglise, norra, rootsi ja taani RR tulemusena tuli kult langus, sest germaanlased olid suhteliselt ebakultuursed aga sõjakad. Linnad suuresti lagunesid.
seltskonnatantse. Nimetagem neist siinkohal shimmy't, cakewalk'i, black bottom'it, jazzdance'i ja fokstrotti. Nende kõikide eluiga oli võrdlemisi lühike, nad kadusid niisama ootamatult, kui olid ilmunud. Erandi moodustas ainult 1914. aastal Põhja-Ameerikast tulnud fokstrott, mis levis peale I maailmasõda Euroopasse. Aastatel 1925 1926 tabas Lääne-Euroopat uus tantsuhullustus. Seekord oli kõmutekitajaks tsaarlston, mille liigutuste kokkusulamine fokstrotiga andis omakorda uue seltskonnatantsu quickstep'i. Viimase loomise au omistavad paljud seltskonnatantsu ajaloo uurijad inglise tantsuõpetajale Frank Fordile. Alates quickstep'i sünnist muutus fokstrott järk-järgult aeglasemaks, kuni tast kujunes välja tänapäeva aeglane fokstrott. Sellisest omapärasest tekkeloost tingituna nimetatakse paljudes riikides meil fokstrotina tuntud tantsu quickstep'iks, aeglast fokstrotti ehk slow-fox'i aga fokstrotiks. Kiiret fokstrotti
Igasugused väikesed paitused, õõtsutused on alateadlikud enesehellitused. · Hämamine See tähendab otsest kontakti hajutamist. On mingi piinlik situatsioon, siis tehakse nägu, et pole midagi juhtunud. Tihti kasutatakse huumorit, irooniat, esitatakse mingeid küsimusi. See on nagu tähelepanu kõrvalejuhtimine. Tehakse asjasse mittepuutuvaid kommentaare. Perls ütleb, et see on nagu skisofreenik käitumine. · Kokkusulamine ehk konfluents See toimub enamasti grupis. Inimene sulab grupiga kokku. Grupis kõik nagu tunnevad ja mõtlevad ühtemoodi. Enamasti on see ekslikult. Tihti kokkusulamine toimub isiksuse lihvimise arvelt oma avramust muudetakse, surutakse alla. Kokkusulamine iseloomustab tavaliselt selliseid inimesi, kellel on väga suur vajadus meeldida, tunnustust saada. 15. F. Reimanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm- kogu aeg olemas
1 Tutvusta kohtuvõimu sisu ja eripära ning kohtuvõimu kui võimuharu. Kohtuvõimu ülesanded: · määrata sanktsioone · lahendab vaidlusi seaduste alusel Eripära ekspertsus,hierarhilisus,spetsialiseeritus,formaliseeritus 1 Võrdle klassikalist ja tänapäevast parlamentarismi. Klassikaline paralmentarism: · valitsemine esinduskogu kaudu · usaldushääletus · võimude kokkusulamine · parlamendiliikme tugev positsioonis · kabinet kollegiaalse organina Tänapäeva paralmentarism: · parlamendi rolli vähenemine · usaldushääletuse piiramine · valitsusliikme roll olulisem parlamendiliikme omast · partei juhib parlamendisaadikut · valitsusjuht liidrina 1 Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis.
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid too...
Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi. · Impressionismile on omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole
Tunnusjooned: - Vormieksperimendid: *romaani vorm ja keel ei ole passiivsed *vorm ja keel peaksid võimendama ning täiuslikult edasi andma teose sisu *sageli ka korrastamata struktuur (nt minevik ja olevik segamini) - Hoidumine otsesest hinnangust: *autor püüdis vältida hinnangute andmist tegelastele ja sündmustele *autor muudab end märkamatuks *teose mitmetähenduslikkus - Rõhutatud filosoofilisus – kirjanduse ja filosoofia kokkusulamine Modernlistliku romaani rajajad - Marcel Proust (hääl: Prust) *“Kadunud aega otsimas“ (1913-1927) aluseks uut tüüpi süvapsühholoogilisele romaanile (impressionistlik – hetkemulje jäädvustamine) - James Joyce *“Olysses“ (1922) aja- ja ruumitasandid on kaootiliselt segi paisatud, tegelaste välised piirjooned on täielikult kadunud - Franz Kafka *“Protsess“ (1925), „Loss“ (1926), „Ameerika“ (1927)
c. avaliku sektori ametikohad täidetakse avalike konkurssidega. d. valitseb, neutraalsus, anonüümsus, hierarhilisus, ametikohta ei saa osta ega pärida. 12. Kõneparlamenti iseloomustab: a. sellise ülesehitusega saal nagu on Riigikogul b. tugeva suutlikkusega komisjonid c. suur mõjukus poliitika kujundamisel d. avalikud dramaatilised diskussioonid rahvale 13. Klassikalist parlamentarismi iseloomustab: a. võimude kokkusulamine, b. usaldushääletuse piiramine, c. partei juhib parlamendisaadikut, d. parlamendiliikme tugev positsioon, 14. Mitmekojalise parlamendi eeliseks on a. otsustusprotsessi kiirus b. otsuste kaalutletus c. traditsiooniliste väärtuste säilitamine d. suurem stabiilsus e. otsustusprotsessi läbipaistmatus 15. Poolpresidentaalses valitsemissüsteemis a. on president valitud parlamendi poolt b. võib president valitsuskabinetis vangerdusi teha c. on presidendil sama palju võimu kui parlamendil
- Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda. - Retroflektsioon teeme iseendale seda, mida tahame teistele teha v vice versa - Deflektsioon kontakti hajutamine. Ebameeldivas olukorras tehakse nägu, et midagi pole juhtunud. Piinlik hetk, keegi naljatab, viib teema mujale. - Kokkusulamine ehk konfluents keskkonna ja indiviidi piiride ähmasus, turvatunne tekitatakse nii, et ei öelda välja oma tõelisi tundeid. Kõik teeme ühtemoodi, ei tohi sinna peatuma jääda. 15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm kuulub inimeste olemuse juurde. Inimene ei pruugi oma hirme teadvustada. Läbi ajaloo hirmud tänapäevastuvad. Vahend neist üle saada: Psühhoteraapia. Üldised, globaalseid hirme . Isiklikud hirmud- pärilikkus, kasvatus. Igal hirmul oma arengulugu.
- Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata. - Projektsioon oma omaduse või joone omistamine keskkonnale ja teistele inimestele. Mida rohkem projetseerime, seda vähem võtame vastutust, raske muutuda. - Retroflektsioon teeme iseendale seda, mida tahame teistele teha v vice versa - Deflektsioon kontakti hajutamine. Ebameeldivas olukorras tehakse nägu, et midagi pole juhtunud. Piinlik hetk, keegi naljatab, viib teema mujale. - Kokkusulamine ehk konfluents keskkonna ja indiviidi piiride ähmasus, turvatunne tekitatakse nii, et ei öelda välja oma tõelisi tundeid. Kõik teeme ühtemoodi, ei tohi sinna peatuma jääda. 13 15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm kuulub inimeste olemuse juurde. Inimene ei pruugi oma hirme teadvustada. Läbi ajaloo hirmud tänapäevastuvad. Vahend neist üle saada: Psühhoteraapia
Põhiseaduskohtu mõju süsteemile. Ekspertsus, hierarhilisus (kohtuastmed), spetsialiseeritus (harud), formaliseeritus. 93. Võrdle klassikalist ja tänapäevast parlamentarismi. Klassikaline: Tänapäevane: valitsemine esinduskogu kaudu parlamendi rolli vähenemine usaldushääletus usaldushääletuse piiramine võimude kokkusulamine valitsusliikme roll olulisem parlamendi- parlamendiliikme tugev positsioon liikme omast kabinet kollegiaalse organina partei juhib parlamendisaadikut valitsusjuht liidrina 94. Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis.
Selline arenguring pole aga kindlasti absoluutne ja ühesuunaline, võimalikud on tagasilöögid ja vastupidine areng. Viimastele võib kaasa aidata keelekorraldus, mis juurutab selguse taotlemiseks mõnikord eelmise arenguetapi vorme. Peamiseks ringse arengu põhjustajaks on grammatiseerumine iseseisvate sõnade muutumine abisõnadeks, abisõnade muutumine sõnaosadeks (grammatilisteks morfeemideks liideteks, tunnusteks, lõppudeks), sõnaosade kokkusulamine tüvega. 36. Genealoogiline klassifikatsioon Maailma keeled on jagatud perekondadesse, millel arvatakse olevat ühised esinevanemad. Suuremad perekonnad on Indo- Euroopa keeled, Afro-Aasia keeled, Austroneesia keeled, Sino-Tiibeti keeled. Keelte ühised osad võivad olla tingitud samadest esivanematest (nagu homoloogia bioloogias). Genealoogiline liigitus ehk geneetiline liigitus käsitleb keelte sugulus- ja põlvnemissuhteid, mida esitatakse tihti keelepuu vormis
hermeneutikasse. Põhiteos Olemine ja aeg 1927, Kunstiteose allikas 1955. Mõistmine ja tõlgendamine on Siinolemise (Dasein) viis. Mõistmine toimub asjade kohtamise ja kasutamise kaudu igapäevaelus. Ontoloogiline hermeneutika. Hermeneutika kui olemiseviis. Keelel on eriline tähtsus mõistmisprotsessis. Tänu keelele on inimese olemine maailmas avatud. See pole vaid Daseini, vaid ka Mitseini viis. Autori ja lugeja horisontide kokkusulamine (retseptiivne esteetika on seotud Heideggeri hermeneutikaga). Keel on olemise koda. Keeleriigist pole väljapääsu. Tema mõtlemisviis on tingitud keele eripäradest. Poeet on olemise meedium. Tal on eriline roll igavese sõnumi edasiandjana ja tõlgendajana. Igasugune loomine on igavese sõnumi taasloomine. H. G. Gadameri (1900-2002) Tõde ja meetod (1960), Mis on kirjandus? (1981). Hermeneutika on eriline teadus, mis määrab ratsionaalse teaduse piirid. Ratsionaalne
See on nagu tähelepanu kõrvalejuhtimine. Tehakse asjasse mittepuutuvaid kommentaare. Perls ütleb, et see on nagu skisofreeniku käitumine. Ta eitab seda, mis reaalset eksisteerib. Ta püüab seda vältida, eitada, sellest mitte välja teha. Ta hoidub reageerimast. Kui kahe inimese suhted on omavahel sellised, et toimub hämamine, siis enamasti olulisi ja valusaid asju ei räägita selgeks. Tavaliselt viib see pinnapealsete ja väga kiiresti igavaks muutuvate suheteni. 5) Kokkusulamine ehk konfluents See toimub enamasti grupis. Inimene sulab grupiga kokku. Grupis kõik nagu tunnevad ja mõtlevad ühtemoodi. Enamasti on see ekslikult nii. Tihti kokkusulamine toimub isiksuse lihvimise arvelt oma arvamust muudetakse, surutakse alla. See toimub oma isikupära kaotamise arvelt. Ideaalne grupp oleks tegelikult selline, kus kõik saavad olla nemad ise, saavad oma arvamusi avaldada, oma seisukohti esitada. Kokkusulamine iseloomustab tavaliselt selliseid inimesi,
FAKTILINE LÕPPEMINE: - Füüsiline hävimine - Alistamine ehk debellatio – teise riigi poolt alistamine sõjalise jõuga (Gruusia NSVL poolt 1921.a) - Jaotamine – nt Poola jaotamine 1795.a venemaa, Austria ja Preisimaa vahel - Lagunemine ehk dismembratio – Austria-Ungari JURIIDILINE LÕPPEMINE: - Vabatahtlik liitumine ehk diffusio – senine riik kaob täielikult ja tekib uus unitaarriik või siis kokkusulamine teiste riikidega ja tekib uus föderatsioon; - Devolutsioon – unitaarriik muutub liitriigiks - Alistumine – sõltumatu riik kuulutab ennast lõppenuks ja inkorporeerub teise riiki, tunnustab teise riigi ülemvõimu; - Cessio – üks suveräänne riik annab cessio lepingu alusel teisele riigile õigused osale tema senisest maa-alast - Varjatud cessio – ost-müük (venemaa müüs Alaska USA-le); rent;
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid grupp...
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
