24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................................
Vaid sõbrad, kellele kell neli hommikul võid helistada, loevad. Tavaliselt suheldkse sõpruskonnas väga aktiivselt ja tuntakse inimesi, kes on selles sõpruskonnas. Jõugus või kambas vahel ei tuntagi kõiki liikmeid ja kõigiga ei suhelda. Tuntakse võibolla ainult nägupidi ja nime, kuid inimest ennast üldsegi mitte. Öeldakse, et sõprus on nagu lill- seda tuleb hoida, kaitsta ja kasta, et ta õitseks. Mina arvan, et sõprus on midagi enamat. Sõprus on üks neist asjadest, mis elus püsimisele väärtuse annab
Lugemine on üks levinumaid ajaveetmis viise maailmas. Kõige rohkem loetakse ilukirjanduslike raamatuid, sest need sisaldavad rohkelt huvitavaid sündmusi mis ei vasta tihti tõele. Raamatuid on kirjutatud kõigest, nii närvesöövast detektiivitööst, südant soojendavatest armastajatest ja paljust muust, nagu näiteks oma reisidest, teadusest, ja kõigest muust mis inimestele huvi pakub. Raamatuid on küll väga palju ja kõik peaksid omale leidma midagi lugeda aga ikkagi noored inimesed loevad raamatuid väga vähe. Vanemate inimeste arvates on see suur probleem. On küll proovitud igasuguseid viise, et meelitada noori raamatuid lugema. Näiteks üks nendest on digiraamatuid, mida saab lugeda e-lugeritest, nutitelefonidest ja arvutitest. Aga ikkagi, noored loevad vabatahtlikult raamatuid väga vähe. Üks põhjus miks noored loevad nii vähe on see, et vaba aja veetmiseks on palju huvitavamaid viise nagu näiteks, internetis surfamine ja arvutimängude mängimine. Raamatute asemel
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva kirjanikuna, kuid sellise surve all ei suuda Sander midagi kirja panna. Sanderile tuleb külla tema vana klassivend Tiit Piibeleht, kes kooliajal tema eest pidevalt koolitöö ära t...
Missugune on raamatu roll inimese elus Kas tänapäeva inimesed loevad oma vabast ajast raamatuid ? Tänapäeval loevad ainult need inimesed raamatuid kellel on palju vabaaega, nagu näiteks kooliõpilased ja pensionärid. Raamatuid lugedes elab inimene raamatusse nii sisse, et hakkab fantaseerima, et just tema on see tegelane seal raamatust kelle kohta ta loeb. See on teada fakt, et igale inimesele meeldib lugeda erinevaid raamatuid, kui ei, siis ajakirju. On teada, et pensionärid ja täiskasvanud inimesed on seotud kriminaalkirjandusega või romaaniga, aga tänapäeva noored on hoopis seotud rohkem
1. Miks inimesed loevad? 2. Kirjanduse põhiliigid ja alaliigid. Too näiteid. Põhiliigid: 1) Eepika: eepos, romaan, novell, jutustus, miniatuur, memuaarid 2) Lüürika: ballaad, ood, sonett, valm, haiku, vabavärss 3) Dramaatika: tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia 3. Antiikkirjandus. Mis rahvaste kirjandus? Miks tähtis? Millest kirjutati? Mida ülistati? Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus, 7.-8. sajand ekr, sellest perioodist pärineb enamus kaasaegseid zanre (nt tragöödia, ood, komöödia, eepos jne) Vanim on Vana-Kreeka kirjandus, tähtsad olid folkloor ja mütoloogia 4. Eepose mõiste. Antiikeeposed. Nimeta ja kirjuta millest nad kirjutavad. Homeros. Eepos on lugulaul, mis on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest. Kreeklaste esimene eepos oli ''Ilias'', selle autor on Homeros. Teine tuntuim Homerose eepos on 'Odüsseia'. Mõlemad räägivad sõjaskäigust. Homerose sünnikohaks on nimetatud 7 linna ja sünnia...
................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid "Pipi Pikksukka" 40-ndatel aastatel Rootsis ja 60-ndatel aastatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. Astrid Lindgrenile on jagatud tunnustust ja auhindu kogu maailmas, tema raamatuid armastatakse kõikjal. Lindgreni jutud kajastavad humoorikalt ja sisendusjõuliselt laste tundemaailma ja argielu. Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt kuulsat lastekirjanikku, kirjeldades tähtsamaid hetki tema elust läbipõimunult loominguga. 1. TAGASI LAPSEPÕLVE Lindgren, Astrid Anna Emilia sündis 14
Anonüümne kommenteerimine tuleb keelustada. Tänapäeval on inimeste seas vähenenud uudiste lugemine paberkandjal. Paljud loevad ajalehti ja ajakirju interneti vahendusel. See on kaasa toonud kommenteerimise, mida saab teha ka anonüümselt. Võib kirjutada positiivseid kui ka negatiivseid kommentaare. Kas ja miks tuleks anonüümne kommenteerimine keelustada? Minu arvates on see kaheti võetav, ühelt poolt võiks anonüümsus säilida, kuid samas võiks ka mitte jätta avalikustamata kommenteerija tegelikku isikut. Ma ei muudaks kommenteerija isikut täiesti avalikuks, sest maa oludes kehtib
Maa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad. 1.UURIMUSE TULEMUSED 1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata. Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust. Tüdrukutest
.........32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused'', kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal.
Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest,
Kuigi blogide lugemine pole praegu veel väga laialdaselt levinud, siis tulevasi arenguid ennustades oli see küsimus vajalik. 1.2.3. Ajakirjandus Et uurimistöö eesmärk oli käsitleda lugemisharjumusi üldiselt, mitte ainult raamatute lugemist, siis pidi ankeet kindlasti sisaldama küsimusi ajalehtede ja ajakirjade lugemise kohta. Ankeedi 7 küsimused 3-5 uurivadki, kuidas õpilased ajakirjandusväljaandeid loevad. Seejuures ei tahetud õpilastelt lihtsalt teada, kui paljud neist ajalehti-ajakirju loevad, vaid ka lugemise kestust, et analüüsida, kui põhjalikult või pealiskaudselt tegelikult loetakse. Ajalehti käsitlevad küsimused olid ankeedis sihilikult paigutatud pärast küsimust ajalehtede internetiportaalide kohta, kohe ajalehtede tellimise kohta käiva küsimuse järgi. Sellise asetuse eesmärk oli selguse toomine nendele õpilastele, kes loevad ajalehti ainult Internetist, et selles
eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad. Tänapäeva noored loevad raamatuid väga vähe või ei tee seda üldse. Noorte praegusi harjumusi tuleks muuta ning raamatute lugemine huvitavamaks teha kui see seda praegu on. 3 Eesmärk Saada tänapäeva noored rohkem raamatuid lugema ning raamatute lugemine neile meeldivamaks teha kui see senini on olnud. Praegusel hetkel noored ei loe raamatuid oma vabadel hetkedel ning koolis kohustuslik kirjandus tundub neile ahistavana. Põhisõnum
Internet võib sisaldada valeinfot. Enamus info, mida leida võib on üle kontrollimata, seetõttu ei pruugi see olla tõene. Leheküljed ja tekstid sisaldavad ka palju inimeste enda arvamust, mis mõjutavad lugejaid. Tektsid võivad olla vigased. See tähendab seda, et seal on ohtralt kirjavigu. Kui inimene on harjunud lugema neid vigaseid jutte, mõjutab see tema kirjakeele oskust. Internet on ka sõltuvust tekitav. Uuringud on näidanud seda, et inimesed, kes loevad linkidega läbi pikitud tekste, saavad sellest halvemini aru kui inimesed, kes loevad paberile trükitud sõnu. Tegelikult teeb internet mõlemat, nii rumalamaks kui ka targemaks. Internetti kasutades tuleb olla ettevaatlik ning ei tohi lasta sellel ennast liigselt mõjutada. Tuleb osata vaadata ja hinnata infoallikaid. Üldiselt sõltub kõik inimesest endast, kui palju ta laseb internetil enda üle võimust võtta. Martiina Põder
Kõige tähtsam on inimeste jaoks raha teenimine ja alles siis tuleb vabaaeg ning lõbustused. Suurim tähelepanu võitja on muidugi ka infotehnoloogia, mille areng toimub kiirelt ja tõhusalt.. Meil on tekkinud piiramatud võimalused kasutada arvuteid, mobiiltelefone, vaadata televiisorit ning tegeleda palju tehnikaga. Internetist leiab teavet enamus raamatute kohta ning seepärast jäävad leheküljed ise lugemata. Arvuti röövib palju aega ka noortelt, kes suhtlevad pigem portaalides, kui loevad. Noorte arvates ei ole raamatud nii tähtsad, sest need ei anna midagi ja on ainult üks suur ajaraiskamine. Nemad väärtustavad rohkem sõpradega koos olemist. Neid, kes loevad väga palju nimetatakse pahatihti nohikuteks ja nendest võivad saada heidikud. Noore inimese jaoks on tähtsamad sõbrad, vabaaeg ning lõbustused, mitte aga raamatud. Inimesed on aga erinevad. Leidub ka neid, kes loevad palju ja tihti. Enamasti kuuluvad
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeva inimeste seas ei ole raamatute lugemine eriti populaarne võrreldes, mida tähendasid raamatud vanemale põlvkonnale. Selle taga on kiirelt muutuv ühiskond, sest kui muutub ühiskond muutuvad ka inimeste huvid raamatute ja lugemise vastu. Selle muutuse sees on kindlasti internet, mis on tänseks vallutanud terve maailma. Internetti on väga mugav kasutada ning see on üks põhjustest, miks inimesed loevad vähem raamatuid, eriti noored. Interneti teel on samuti võimalik raamatuid lugeda, kuid kui hoida enda käes raamatut, mis tõeliselt huvi pakub ning seda lugeda on hoopis teine tunne, kui sirvida interneti teel raamatu sisu läbi. Ma tean, et tänapäeva noored ei viitsi ja ei taha lugeda raamatuid. Õpetaja annab tihti lugeda kohustuslikku kirjandust, ning mitmed õpilased lihtsalt ei loegi seda raamatut, arvates, et see raamat on igav nagu teisedki
GRUPITÖÖ- PRAKTILINE TÖÖ: VALGUSTATUSE (VALGUSTUSTIHEDUSE) MÕÕTMINE Töögrupi nimekiri : Jrk Eesnimi Perekonnanimi Rühma nr nr 1 2 3 4 5 6 Uurida, kas kohtadel, kus tudengid TTÜs kõige rohkem Harjutustöö loevad, on valgustatuse tase silmadele ja nägemisele eesmärk: ohutu. Mõõta valgustatust (valgustustihedust) õppehoones Ülesanne: kohtadel, kus tudengid kõige enam loevad. Teha 10 mõõtmist. Hinnata mõõtmistulemusi ning puuduste leidmisel teha parandusettepanekud. Täita tabelid ning laadida see Moodles olevasse
3 1. Õpilane ja kohustuslik kirjandus 1.1. Kui palju loeb 8 klassi õpilane? Õpilased on kõik erinevad ning erinevate huvidega. Ka lugemise seisukohalt on arvamusi mitmeid. Osade õpilaste jaoks on lugemine meeldiv ajaviide, kuid teised peavad isegi kohustuslikku kirjandusse kuuluvate raamatute läbilugemist ennastületavaks teoks. Umbes pooled tüdrukutest ja poistest loevad ka koolivälisel ajal. Antud hulk on ümpris väikene, kui tõestab seda, et paljudele õpilastele ei paku kooliväline lugemine huvi. Tihti loetakse kooliväliselt vaid ajakirju, kuid küsitlusest selgus, et kõige tihedamini loetaksilukirjandust. Au sees on õudusjutud ning seiklusromaanid (vt. Joonis.1 ja Joonis 2). Ka kohustuslikku kirjandust loetakse vähe (vt. Joonis 3 ja Joonis 4). Allolevatelt
22 23 Aknatõstuk töötab ukse lukustusega samal põhimõttel. Vaatleme järgnevalt kahte näidet: 1. Autojuht avab tagaakna: Avanemiskäsk Autojuhi ukse Kõik juhtplokid Juhtplokk, millele autojuhi ukse juhtplokk loevad signaali. signaal on mõeldud lülitilt. saadab signaali käivitab klaasi- võrku. tõstuki mootori ja saadab pidevalt võrku klaasi asendisignaali. 2
Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Nume...
Seoses sellega võib lugemis oskus üldse ära kaduda.Samuti ei oska nad ennast väljendada kui oleks vaja midagi seletad kuna puudub sõnavara,sest lugemisega omandad sa alati mingeid uusi sõnu. Kuid, et hoida ära lugemis oskuse kadumist tuleks praegu nooretele selgitada miks on vaja lugeda ja neile see arusaadavaks teha.Oleks vaja raamatuid tutvustada ning soovitada ja rääkida miks on raamatut vaja lugeda.Samuti oleks hea kui vanemad arendaksid lapse lugemist ka ise.Näiteks loevad neile õhtuti ja siis laseks neil jutustada mis neil meelde jäi.Seega saaksid nad algteadmised lugemisest kodus ja koolis oleks lihtsam.Vanemad võiksid noortele eeskujuks olla sellega,et loevad ka ise kodus, kui puudub vanemalik eeskuju kes loeks siis ega nad ise vabatahtlikult raamatuid lugema ei hakka. Kuid kui interneti kasutamine süveneb siis võib kahjuks arvata seda,et lugemine sureb välja.Kui noored võtaksid lugemise tõsiselt käsile oleks võimalik seda uuesti esile tõsta.Mida
· Vikerraadio. Sama põhjendus, mis raadio Elmarilgi. · Sky Plus. Kuna seda raadiot kuulavad nii noorem põlvkond kui ka neist vanemad inimesed ja see on hea võimalus neile seda infot jagada, kuna paljud noored ei loe ajalehti. Ajalehed · Postimees. Paljude inimestel on see tellitud ja seda saab üleriigiliselt tellida, et siis info jõuab peredesse. Ka vanemad inimesed loevad ajalehed läbi ja saavad interneti puudumisel postkontoris teenindajat valimas käija. · Maaleht.Inimesed, kes maapiirkonded elavad tellivad rohkem maalehte, kui teisi lehti ja see on hea viis nendeni jõudmiseks. · Eesti Päevaleht. Minu arvates loevad seda lehte rohkem linnainimesed ja ka äriga tegelevad inimesed, seega peaks selle kaudu jõudma ka nendeni. · Delovye Vedomosti. Selle lehe kaudu jõuab ka venekeelse elanikkonna kodudesse
Suurt mõju meie valikute ja hoiakute kujunemisele avaldab reklaam. Reklaamid on ka petlikud, kuna seal reklaamitav toode räägitakse paremaks, kui ta tegelikult on. Oluliseks jooneks reklaamide puhul võib pidada nende ligitõmbavat väljanägemist. Inimesteni tuuakse reklaamitava toote või teenuse paremad küljed ning püütakse selgeks teha, et see on just see, mida me vajame ning mille valimisel probleemid justkui kaovad. Toote reklaamimisel pakkujad seda aga arvestada ei saa, sest neile loevad pigem müüginumbrid, nemad ei vastuta selle eest, mille üle inimesed ise on otsuse langetanud. Näiteks valimiskampaaniates näidatakse politiikuid paremas valguses, et võita rahva poolehoidu. Rahvale jäetakse palju ütlemata, tuuakse välja häid iseloomuomadusi ja huvitegevusi ning korraldatakse näiteks mõni heategevusüritus, mis juhib tähelepanu kõrvale hoopis olulisematest aspektidest, mis tegelikkuses valimisprotsessis esmaseks peaksid olema
Meedia - noorte väärtushinnangute kujundaja Iga inimene tahab olla teadlik sellest, mis toimub ülemaailmselt. Mitmed tahavad olla kursis asjadedega ja sündmustega, mis neid ümbritsevad. Sellist informatsiooni edastatakse uudistes. Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Uudised mõjutavad meid igapäevaselt. Noorte väärtushinnangud peegeldavad noore tegevust,käitumist ja teadmisi, kuna väärtushinnangutest lähtuvalt valib ta endale käitumisviise. Noored loevad palju meediauudiseidja seega saavad sealt palju informatsiooni. Seega Kokkuvõttes meedia on üks noorte väärtushinnangute kujundaja. Kuidas täpsemalt? Väga palju on tekkinud nn. viieteistkümne minuti kuulsust, mis on üllatavalt hästi mõjutanud meediaturgu. Enam ei huvita otseselt kedagi, milline kuulsus sa oled või kus saatest sa kuulsaks said
inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema. Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib väga lugeda aforisme, sest need on huvitavad ning nendes on ka tõetera sees, mis aitab paljudest asjadestki aru saada. Kuid minu klassikaaslaste ja teiste eakaaslaste seas on palju inimesi, kes tahavad lugeda, kuid mitte kohustuslikku kirjandust, vaid just seda, mida nad ise raamatukogust leiavad
(Inimsed on käinud/reisinud Kuule) Present Continuous: (Kasuta seda aega siis, kui midagi just praegu toimub. Ei ole veel lõpetatud, veel tehakse midagi.) =>I am + olevik+ing She is+olevik+ing You are+olevik+ing EXAMPLES: You are learning English now. (Sa õpid hetkel/praegu inglise keelt) You are not swimming now. I am sitting. (Ma istun. Ikka veel istun. Ei ole veel püsti tõusnud) I am not standing. They are reading their books. (Nad loevad oma raamatuid. Hetkel loevad ja ei ole lugemist lõpetanud) They are not watching television. What are you doing? Why aren't you doing your homework? (Miks sa oma kodutööd ei tee (praegu) ?) Past Continuous: (Kui tehti midagi minevikus ja tegevust ei lõpetatud) Was, (he, she it)were + olevik+ing EXAMPLES: I was studying when she called. (Ma õppisin, kuid ei lõpetanud õppimist, sest ta kutsus mind ja ma pidin õppimise pooleli jätma) While I was studying, she called.
(allkiri) Jõgeva Tiit Sukk Juhataja 25. 09.2012 Üleandmise-vastuvõtmise akt Lähtudes Kaarel Asi ja Mikk Pusksis vahel 19. september 2012.a sõlmitud lepingust nr 2 -12 /6 üleandja Kaarel Asi annab üle ja vastuvõtja Mikk Pusksis võtab vastu lepingu alusel tehtud töö. Töö vastuvõtmisel loevad pooled lepingus sätestatud töö (-d) nõuetekohaselt täidetuks ja kinnitavad, et ei oma üleandmise-vastuvõtmise hetkel lepingu täitmisega seoses vastastikuseid pretensioone. Akt on allkirjastatud kahes eksemplaris, millest üks jääb tellijale ja teine töövõtjale. Tellija Töövõtja Tiit Sukk Tairi Kasukas
Mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis ? Tegin oma arutluse selle kohta,et mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis olles.Kokku küsitlesin 42 inimest ,vanuses : 14-26 ja tulemused on järgmised : 51 % inimestest istub päevas arvutis 2-3 tundi , 23 % istub 3-4 tundi , 10 % istub 4-5 tundi ja võrdselt 8 % istuvad 6 ja 8-9 tundi . Arvutasin ka välja selle mitu tundi keskmiselt istuvad inimesed arvutis ja sain tulemuseks 3-4 tundi . Kokkuvõte arutlusest : See kui kaua keegi arvutis on,see on tema enda teha,aga arvan et 9 tundi on liiga palju .Mina istun arvutis päevas kuskil 4-5 tundi ja arvan,et seda on küll.Aga küsisin ka,et mida inimesed teevad arvutis ja enamik vastas,et käivad jututubades,MSN-s ,facebookis,orkutis,loevad meile ja kuulavad muusikat.Lõpetuseks siis see ,et sain tänu arutlusele natuke targemaks ,kui palju tegelikult inimesed arvutis istuvad.
'silgumeetodil' ja Ukraina rahva toidu konfiskeerimine, et nood nälga sureks. Viimane meetod osutus eriti tõhusaks ning selle käigus hukkus 1932-1934 üle 7 miljoni inimese. Igal individuaalil eksisteerivad inimõigused, mille alla kuulub õigus elule, vabadusele, turvalisusele. Samuti seisab inimõiguste deklaratsioonis (ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon, 1948), et kõik inimesed on oma õigustes võrdsed ning pole kedagi, kelle õigused loevad rohkem või vähem. Inimsusevastased kuriteod nagu genotsiid, piinamine ja inimestelt vabaduse võtmine on deklaratsiooniga otseses vastuolus ning selle, ja ka inimliku moraalitunnetuse tõttu, jõuan järeldusele, et inimsusevastastele kuritegudele ei saa mitte mingil juhul leida õigustust.
Eesti keel Homonüümid Homonüümid on sõnad ,mille kirjapilt on ühesugune, aga tähendus erinev.Nt sõna puuri võib tähistada nii linnupuurina kui ka tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab pöörata . Eesti keeles on 3 pööret, igal pöördel nii ainsus kui ka mitmus, seega kokku 6 pöördevormi.: Ainsus Mitmus Ma õpin/A1 Me õpime / M1 Sa õpid/A2 Te õpite /M2 Ta õpib /A3 Nad õpivad/M3 Eitavas kõnes on kõikidel pööretel üks vorm: Mina ei õ...
Andmekandja Mõjutavad Mahtuvus Füüsiline Tehnoloogia tegurid suurus HDD Kardavad paarikümnest 3,5" , Kirjutus- kuumust, vett, megabaidist 2,5" , lugemispead, mis mitmete tolmu ja gigabaitideni 5,25" loevad infot ketaste magnetvälju pealt, mis liiguvad kiiresti CD, DVD Vesi, päike, CD: 700 MB, CD: Diameeter: DVD: Andmeid kraapsud, DVD: 4,7 17 120 mm krüpteeritakse niiskus GB DVD: 120 mm, DIVX 80 mm krüpteeringut
Tähtis majandusharu Transpordisüsteemid Levinud õhutransport ning meretransport Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmamajanduse keskustest Võib tõusta esimeseks Rahvastik Arvukas ning väga tihedalt asustatud Jaapan on demograafilise ülemineku läbinud ning rahvaarv kasv aeglaselt Hiinas on rahvastiku kasv aeglustunud Väljaränna väike Huvitavat regioonist Hiinlased räägivat seitset päris erinevat keelt Kirjalikku sõnumit loevad igas piirkonnas isemoodi Kolmandik hiinlasi peab õppima ühist hiina keelt võõrkeelena Kasutatud kirjandus Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile http://et.wikipedia.org/wiki/Ida-Aasia
KROONIKA Siim-Markus Post Joonas Jõgi Karl Henri Kaljus Juhendaja: Kadri Kivirand Mis on kroonika? Kroonika on ajaraamat, esitab ajaloolisi sündmusi, räägib sündmustest toimumise järjekorras (Nahkur, Sokk, 2003). Mis on kroonika? Proosavormis, Riimkroonikaid, Läti Hendriku kroonika (Nahkur, Sokk, 2003). Kroonika tähtsus Inimesed loevad ümberkaudsest elust sündmusi, hoiavad kursis ennast, ajaloo allikad, uurijatele minevikust fakte. Kuulsaimad Eesti kroonikud Läti Hendrik (nt: ,,Liivima Kroonika") (Vikipeedia, 2012). Balthasar Russow (nt: ,,Liiwi prowintsi kroonika") (Vikipeedia, 2012). Ahja kroonika Kodu-uurija Gustav Kooskora, eelmise sajandi 70.-80. aastail, keeruline aeg ja keeruline ajastu, põnev lugemismaterjal igale ajaloohuvilisele (Kooskora, 1984).
Emakeelepäev Emakeelepäev on riiklik tähtpäev ja seda tähistavad inimesed kogu Eesti riigis. Emakeelepäeva tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeaval korraldatakse teemakohaseid üritusi näiteks: inimesed loevad luuletusi ja jutte. Emakeelepäeva tähistavad inimesed kõikides koolides ja kultuurimajades. Emakeelepäeva on juba tähistatud 19 aastat ja emakeelt on vaja selleks, et maailma mõista ja mõtestada emakeele najal. Emakeelepäev on ka lipupäev. Sel päeval tuleb üles panna Eesti lipp. Kristjan Jaak Peterson oli Eesti luuletaja ja kirjanik ja teda peetakse ka Eesti esimeseks luuletajaks. Ta uskus, et Eestis võiks ja peaks olemas olema täiesti oma emakeelne kirjandus. Emakeelepäeva üritused: Vikerr...
*Elsa koju naasmine äratab Jakobis vanad tunded ning ta teeb Elsale uue abieluettepaneku, kuid saab taas eitava vastuse. *Elsa räägib isaga ning võtab Jakobi ettepaneku vastu. *Paul Abner sureb ja uueks kaubamaja juhiks saab Jakob. *Elsa ja Jakob saavad 6 last: Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter ja Roman. *P.Abneri Kaubamaja käib suure konkurentsi tõttu alla. *Enne oma surma ei taha Elsa Jakobit näha ja keegi ei saa aru, miks. *Lapsed loevad ema päevikut ning saavad teada, kuidas nende isa oli kaubamaja juhatajaks/omanikuks saanud. *P.Abneri Kaubamaja põleb maha ning Jakob vahistatakse kahtlusalusena. *Villem saab kaubamaja platsi endale ja hakkab sinna uut maja ehitama. *Jakob saab süüdistustest vabaks. *Villem sureb ning maja ehituaw lõpetab tema kasutütar Ester Kruusimäe. *Valter saab teada, et tema kaksikvend Roman on surnud, ning ta otsustab mõneks ajaks
3. Kõik/kogus/hulk sõnad: all boys, some girls, any juice, no water ( also: every, each, either, neither, one, another, both, several, enough, many, much, more, a few, a little, few, little ). 4. Wh-sõnad: what book? Which book? Whose book? Whatever book, whichever book? 5. Hüüatus sõnad: such a day! Such bad weather! What a day! What nice music! Kui on rohkem kui üks määraja, siis loevad need reeglid: 1. Aseta ALL ja BOTH määraja ette: They drank all the wine. Both his sons are tall. 2. Aseta WHAT ja SUCH hüüatuses A ja AN ette: what a pity! He's such a nice person! 3. Aseta MANY, MUCH, MORE, MOST, FEW, LITTLE pärast määrajat: we have no more time.
Tavaliselt peetakse inimest, kes ei ole lugenud midagi muud peale mõne muinasjutu, kalendriraamatu ning ka mõne ajalehe kultuurituks. See ei ole aga tõsi. Ainult raamatuid lugev ja ooperit kuulav isik on meie maailmas hea inimene ja teda peetakse kultuurseks inimeseks. Aga ajaloost teame, et Jüri Mõis pole lugenud nii palju raamatuid kui Pol Poth ja teda peetakse ikkagi paremaks inimeseks. Seepärast ei saagi öelda, et need inimesed, kes raamatuid harva loevad ei ole kultuursed. Võib-olla ei osata öelda mis see kultuur täpsemalt on ja ei saada aru selle tähendusest, sest kultuuri mõistetakse erinevalt. Osad arvavad, et kultuur tähendab vaid kunsti, kirjandust, muusikat ja kõike mida võiks pidada loominguks. Kultuur on aga midagi palju enamat. Tuntud kultuurirevolutsiooni teoreetik kirjeldab kultuuri tervikuna, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasi ja kõiki muid võimekusi ja harjumusi, mida inimene
Tavaliselt peetakse inimest, kes ei ole lugenud midagi muud peale piibli ja kalendriraamatu ning vahest ka mõne ajalehe kultuurituks. See ei ole aga tõsi. Ainult raamatuid ja ooperit kuulav isik on meie maailmas hea inimene ja teda peetakse kultuurseks inimeseks. Aga ajaloost teame, et Jüri Mõis pole lugenud nii palju raamatuid kui Pol Poth ja teda peetakse ikkagi paremaks inimeseks. Seepärast ei saagi öelda, et need inimesed, kes raamatuid harva loevad, et need polegi kultuursed. Võib-olla ei osata öelda mis see kultuur täpsemalt on ja ei saada aru selle tähendusest, sest kultuuri mõistetakse erinevalt. Osad arvavad, et kultuur tähendab vaid kunsti, kirjandust, muusikat ja kõike mida võiks pidada loominguks. Kultuur on aga midagi palju enamat. Tuntud kultuurirevolutsiooni teoreetik kirjeldab kultuuri tervikuna, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasi ja kõiki muid võimekusi ja harjumusi, mida inimene
teatmeteos- vastab laste mitmekülgsetele küsimustele. Veel on ta ka nagu nipiraamat, peab mõtlema uusi asju, mida lastega teha ja kohanema vastavalt olukorrale, kasutama nippe ja olema kaval lastega tegelemisel. Õpetajad on erinevad ning ka raamatuid on väga palju erinevaid. 3. Õpetaja ja laps on omavahel seotud otseselt, õpetaja annab lapsele teadmisi ning õpetab ja arendab last, samuti nagu raamatud arendavad ja õpetavad kõiki, kes neid loevad. Keskkond areneb läbi selle, kui lapsed saavad hea alushariduse ning kasvavad haritud inimesteks. Nad õpivad ,,raamatu" abil ja arenevad seeläbi.
Tegusõna oleviku vormid moodustatakse infinitiivi tüvest pöördelõppude abil. Olevikus sõltub tegusõna pöördelõpu valik infinitiivi lõpust. 1. pöördkond lugema teadma, oskama nt. keeli, matemaatikat laulma mina loen tean sina loed tead / tema loeb teab meie loeme teame teie loete teate nad loevad teavad Küsimuse, jaatuse ja eituse moodustamisel kasutatakse ühesuguseid pöördelõppe. . Ma ei tööta enam pangas. . Ma töötan nüüd koolis. ? Kus sa praegu töötad? 2. pöördkond helistama rääkima mina helistan räägin sina helistad räägid / tema helistab räägib meie helistame räägime
") Dostojevki meelest sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamine ei aita, ta tahab midagi radikaalsemat. ,,Vaesed inimesed" on teos, kus Dostojevski diskuteerib päris mitme kirjandusliku autoriteediga. Kirjandus osutub teoses otseseks teemaks, sest tegelased kirjutavad kirju, loevad raamatuid ja arutlevad nende üle, teose lõpu poole tuleb Makar järeldusele, et ta on arendanud oma stiili. Kirjutades kiru saab ta osaliselt lahti oma vaimuvaesusest. Dostojevski iseloomustab, milliseid raamatuid nad loevad. Alguses ei ole peategelased võrdväärses positsioonis, sest Varenka on lugenud rohkem. Makar loeb ajakirja ,,Severnaja Psela" (toimetajaks Bulgarin, 3. osakonna spioon). Puskinit, Gogolit pole lugenud. Varenka saadab talle ,,Belkini jutustused" ja Gogoli ,,Sineli" (sel perioodil hindas Dostojevski neid kõige kõrgemalt). Ühes kirjas võrreldakse ,,Postijaama ülemat ,,Sineliga". Basmatskinis ta tunneb ära ise enda ja see ei meeldi talle
Kirjanduse roll noorte elus. Kirjandusel on olnud ja siiamaani on väga tähtis roll ajaloos. Tänu raamatutele õppisid ja õpetati inimesed lugema, selle tõttu oleme me nii kaugele jõudnud nagu praegu oleme. Tänapäeva probleemiks on aga see kas noored loevad raamatuid ja kuidas nad nendesse suhtuvad. Aina rohkem on hakanud kirjandus välja surema, see on kaotanud oma mõju. Selletõttu, et leiutati arvutid ja et tehnoloogia on arenenud nii palju edasi, ei loe enam noored raamatuid. Kunagi ei saa väita, et noorem põlvkond üldse ei loe, aga enamus noortest ei hoia kirjanduse poole. Pole raske arvata, miks see nii on. Tänapäeval on palju pidusid, elektroonikat ning palju muid asju, mis äratavad tähelepanu
· Varakeskaeg (5. - 11. sajand). Sai alguse Lääne-Rooma riigi langusest. On nimetatud ka pimedaks ajaks. · Kõrgkeskaeg (11. - 13. sajandi lõpp). Kiire Euroopa elanikkonna kasv. · Hiliskeskaeg (13. - 16. sajandi algus). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele. Pariisi ülikool keskajal · Ülikooli reeglid · Tudengielu Pariisis Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France) Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid
analoogiate leidmise. Tegevus seostub põhikooli riikliku õppekava punktidega 2.1.4. luuletuse sisu avamine õpetaja abiga, riimuvate sõnade leidmine; 3.2.3.1 Mõisted: riim. Õpetaja valmistab ette töölehed, kus ühes servas on erinevad sõnad nt puu, pass ja kõrval on erinevad pildid, mis riimuvad nende sõnadega nt suu pilt ja tassi pilt. Iga õpilane saab ühe töölehe ning peab vastavalt juhisele selle ära täitma. Õpilased loevad sõnu ning peavad leidma sõnaga riimuva pildi ja need omavahel ühendama. Tegevuse läbiviimiseks kulub umbes 15 minutit. Tegevuse läbiviimiseks on vaja eelnevalt koostatud töölehti ja õpilastel kirjutusvahendit. Tegevus sobib eesti keele tundi, kus õpitakse luuletuse tunnuseid. Tegevus aitab õpilastel aru saada riimi mõistest ja aitab luua seoseid sõna ja riimi vahel. Õpilane täidab töölehe tunnis ja pärast töölehe täitmist võrreldakse vastuseid
Suvel, kui vaba aega rohkem, meeldib mulle õues võrkkiiges lugeda. See on väga mõnus ajaveetmisviis. Praegu on mul pooleli Usain Bolti autobiograafia. Raamat on väga huvitav ning põnev. Minu õele meeldivad raamatud väga. Oma lemmikraamatuid on ta isegi vahel kaks või kolm korda läbi lugenud. Kuna õde on alles väikene, loeb ta lasteraamatuid. Talle meeldib neid lugeda enne magamaminekut, voodis. Ema ja isa loevad raamatuid vähem, kuna neil on palju muudki teha, nagu minulgi. Näiteks koduseid toimetusi. Viimane raamat mida nad mõlemad lugesid oli Mihkel Raua ,,Musta pori näkku" ning neile väga meeldis see. Mina arvan, et lugemisharjumused erinevad meil kõigil olenevalt vabast ajast. Minu õel on seda kõige rohkem, kuna tal on lühemad koolipäevad ja vähem kordi nädalas trenn. Muidugi peab ise olema ka huvitatud raamatute lugemisest, vägisi ei saa ju sundida. Õnneks meile
Mina ja raamatud Raamatud on selleks, et edastada oma mõtteid ja sõnumeid maailmale. Lugemine on üks levinuimaid ajaveetmis viise/harrastusi maailmas. Raamatuid leiab igale maitsele. Miks on raamatud nii levinud? Miks mina raamatuid loen? Raamatud on väga levinud ajaveetmis vahendid. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on neid kirjutatud väga palju ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Kui raamatuid lugeda areneb su fantaasia ja kujutlusvõime. Kõik lapsed kes käivad koolis või käisid on kindlasti mõne raamatu läbi lugenud. Raamatuid kasutatakse koolides, kuna see arendab ka sõnavara ja kirjutamisoskust (lausete ülesehitust jpm).
Teiseks, massimeedia sidemeks on infoallikad, mida kasutab suur hulk inimesi. Lõpuks, nagu mitmed teadlased on dokumeteerinud, et tänapäeva Põhja- Ameerika meedia sisaldab suurt osa kuritegevusega seotud uudiseid. (476) See, et krimiuudiseid avaldatakse rohkem ajalehtedes on vältimatu valik. Lisaks on see valim moondatud mitteformaalsete reeglitega, näiteks kui vägivalla kuritegusid on raporteeritud 22 korda, siis ametlikult võib neid kirjas vähem olla. On ka allikaid, et inimesed loevad ajakirjandusest kuritegevuse kohta, et seda ise õppida või tulevikus sooritada. Dominic (1978) leidis oma uurimuses, et Los Angelese nädalase teleprogrammi uurimise käigus kajastati 144 mõrva, 52 õigustatavat tapmist, 13 inimröövi, 11 planeeritud, kuid mitteõnnestunud mõrva ja 4 lintsimist ehk omakohtuga tapmist. Sealjuures, kogu statistika on mõõdetud enne kella üheksat õhtul, ehk päevaprogrammide ajal. Antud olukord, et päevasel ajal näidatakse palju
võimalik kasutada valget keppi. Tänapäeval on isegi nutitelefonid tehtud pimetade jaoks kasutusõbralikus. Telefonid kasutavad süsteemi (accessibility) mis loeb neile telefonil oleva teksti ette. Pimetadele inimestel on 21. sajandil rohkem tähelapanu pööratud, nende õigused ja soovid on tehtud võimalikkult saranseks imestega kellel puudub puue. Nüüd on võimalik isegi pimedal inimesel ülikoolis ja tavakoolis käia. Pimedad inimesed kasutavad tekstide mõistmiseks arvuteid, mis loevad neile teksit ette. Puutepumktis oli juttu ühest tüdrukust Mari-Liis, kelle sooviks oli saada psühholoogiks. Oma unistuse täitumiseks astus ta ülikooli ja õpib oma unistuste ametit. Selline tegu on kindlasti kõigile inspiratsiooniks. Pimedate ainuksesks taksistuseks on nende endi soov.
väliseid võimalusi ära kasutamast. Tavaliselt mahub analüüs ühele leheküljele. Soovitused SWOT analüüsi koostamisel -Iga osa kohta kirjutage lühidalt, täpselt ja selgelt 3-10 tugevust, nõrkust, võimalust või ohtu. Piirduda iga näitaja puhul 1-2 lausega. Eesmärk on anda lugejale võimalus haarata kiiresti kogu äriplaani iseloomustav üldine informatsioon. Ei soovita jätta SWOT-analüüsi märkimata olulisi nõrkuseid ja ohte. Äriplaani loevad spetsialistid, kes lisaks äriidee ja -plaani tugevusele hindavad ka seda, kui põhjalikult on ohud ja nõrkused arvesse võetud. Teades oma nõrkuseid ja teades ohte, on lihtsam neist hoiduda.
ÖKOSÜSTEEM · ÖKOSÜSTEEMI MOODUSTAVAD SAMAL TERRITOORIUMIL ELAVAD JA OMAVAHEL TOITUMISSUHETES OLEVAD ORGANISMID. LÄÄNEMERI · Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. · Rannajoon on väga liigendatud, suurimad lahed on Botnia laht ja Soome laht. Läänemeri on madal, keskmise sügavusega kuni 60 m. Läänemere pindala on 373 000 km². LÄÄNEMERE KAART LÄÄNEMERE TAIMESTIK · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
