teooria (veri, lima, sapp, must sapp). Idealist Platon arvas, et organismi tegevust juhivad 3 liiki vaime (aju, süda, maks). Aristoteles arvas, et hing ja keha on ühine tervik ja hing sureb koos kehaga. Ta hakkas esimesena võrdlema inimese keha loomaga ning uuris ka looteid. Sellepärast peetakse teda ka embrüoloogia ja võrdlevaanatoomia rajajaks. SKELETT Skelett on liikumisaparaadi passiivne osa. Skelett koosneb vähemalt 200st omavahel ühendatud luust. Skeletil on 2 põhilist funktsiooni mehaaniline ja bioloogiline. · Mehaaniline toestamine kaitsmine liikumine · Bioloogiline vereloome - ainevahetus ( kaltsium, fosfor ) Luu ehitus. Luu põhilised koostisosad on plinkollus ja käsnollus, luuüdi, luuümbris ehk periost ja kõhred. · Plinkollus katab luud väljas poolt, väga tihe koosneb tihedalt kõrvuti
SKELETT Ajukolju luud : kuklaluu o s o c c i p i t a l e Näokolju luud: põhiluu e. kiilluu o s s p h e n o i d a l e ülalõualuu m a x i l l a paariline oimuluu o s t e m p o r a l e paariline suulaeluu o s p a l a t i n u m paariline otsmikuluu o s f r o n t a l e ninaluu o s n a s a l e paariline kiiruluu o s p a r i e t a l e paariline pisaraluu o s l a c r i m a l e paariline sõelluu o s e t h m o i d a l e sahkluu v o m e r sarnaluu o s z y g o m a t i c u m paariline alalõualuu m a n d i b u l a keeleluu o s h y o i d e u m alumine ninakarbik paariline Õlavöötme luud: abaluu s c a p u l a Vaba alajäseme luud: rangluu c l a v i c u l a reieluu f e m u r Vaba ülajäseme luud: põlvekeder p a ...
Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAV...
Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elemen...
Sisukord Sissejuhatus 2 1. Inimese välisehitus 3 2. Toes ehk skelett 3 3. Kuidas toit liigub? 3 4. Miks me vajame toitu? 4 5. Vereringe 4 6. Hingamine 4 7. Kasutatud kirjendus Sissejuhatus Inimesi on praegu maakeral ligi 6 miljardit. Inimesed tunnevad üksteist ära välimuse järgi. Igal inimesel on kordumatu nägu. Lisaks sellele võime erinevaid inimesi rühmitada ka üldiste tunnuste põhjal.
Neandertallane nimi Click icon to add picture Click icon to add picture Neandertali inimese leviala Neandertallane Homo neanderthalensis Click to edit Master text styles Euraasias kujunes Second level Third level püstisest inimesest (Homo Fourth level erectus) Fifth level Aafrikas kujunes samuti püstisest inimesest ja kujunes tarkinimese (Homo sapiens) esivanemaks. Välimus Pikkus 160165 cm Click to edit Master text styles Second level Massiivne ja muskliline keha Third level Lühike kael Fourth level Lai nägu ...
· Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnituskohaks 4) Võimaldab liikumist PEALUUD 1) Näokolju- silmakoopad, ninaluu, 2) Sarnaluud-alalõualuu, ülalõualuu 3) Ajukolju-otsmiku e laubaluu,2kiirluud, 2oimuluud, kuklaluu KERELUUD 1) Selgroog-33 lüli-7kaelalüli,12rinnalüli,5nimmelüli,5kokkukasvanud ristluulüli,4-5õndralüli
Lülisamba (e selgroo) moodustavad kaela, rinna ja nimmelülid ning kokku kasvanud ristluu ja õndralülid. Luud koosnevad luurakkudest ja vaheainest Luu on elus kude, mis pidevalt uueneb. Luurakke on kolme põhitüüpi: osteblastid, osteotsüüdid ja osteklastid. Osteblastid toodavad uut rakuvaheainet. Vähehaaval arenevad nad päris luurakkudeks, osteotsüütideks. Osteklastid hävitavad vajadusel rakuvaheainet. Inimese skelett Luustiku tähtsus Skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Toestada keha pehmeid kudesid. Talletab rasvu (kollane luuüdi on rasvade tagavara ). Talletab mineraalaineid. On vereloomeelund (punases luuüdis mood uued vererakud). Võimaldab sooritada liigutusi. Luude arv inimese sees Inimese skelett koosneb: 29 koljuluust, 33
Lastel on pikkade luude otste plaadikujuline kõhr, mille rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Kuna täiskasvanutel on luu kõhrelise osa asemel luukude, siis nende luud enam pikemaks ei kasva. Luud katab pealt luuümbris, pindmise osa moodustab aga tugev plinkaine, mille all paikneb hõredam ja pehmem käsnaine. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. Toes on luustik e skelett, mis koosneb omavahel seondunud luudest. Luustiku ülesanded : 1. toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid 2. on lihaste kinnituskoht 3. võimaldab koos lihastega liikuda 4. on oluliseks mineraalainete säilituskohaks 5. toimub vereloome, neis talletatakse rasvasid 6. kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt või liikumatult. Liikuvad luud on ühendatud liigestega. Eri tüüpi
Skelett Kolju- näokolju ja ajukolju Suuremateks luudeks alalõualuu. See on liigeste abil ülalõualuuga ühendatud. Ülalõualuu koosneb vasakust ja paremast poolest kummalgi pool nina. Ninaluu asub vaid nina ülemises osas, allpool on kõhreline osa. Silma ja kõrva vahel asub sarnaluu, sellest ka nimetus põsesarnad. Suur luu otsaesisel on otsmikuluu. Pealaest seljapool paremale ja vasakule jäävad kiiruluud. Pea luud on ühendatud koljuõmblustega, mis luustuvad lapse varases eas. See on vajalik, et laps mahuks läbi sünnitusteede. Kukla taga asub kuklaluu. Kõrva taga on oimuluu. Sinna ei tohi inimest lüüa, sest seal asuvad tähtsad ajukeskused. Õlavööde Kummalgi pool kaela asuvad paarilised randluud. Selja peal asuvad kummalgi pool abaluud. Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õnd...
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre.Maksal on palju funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.Nahk kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja...
Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu vertebra- lüli ulna- küünarluu Bursa- paun dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu
protsessi käigus, mida nimetatakse intramembranoosseks ossifikatsiooniks. Sünni hetkel on vastsündinul üle kolmesaja luu, samal ajal kui täiskasvanul on keskmiselt kakssada kuus luud (numbrid võivad kergelt varieeruda erinevatel indiviididel). Vahe tekib sellest, et teatud arv väikesi luid kasvab kokku kasvuperioodil, näiteks ristluu ja õndraluu. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) 1.4 Skeleti ülesehitus Kehatüve skelett (80 luud) moodustub lühisambast, rinnakorvist (12 paari roideid ja rindluu) ning koljust (22 luud ja 7 lisaluud). Kehatüve skelett juhib pea, keha ja ülajäsemete raskuse alajäsemetele puusaliigeste tasemel ja on seetõttu vastutav inimkeha püstiasendi eest. Enamik keharaskusest lasub lülisamba tagumisel osal, millele kinnituvad pikad seljalihased ja suur hulk ligamente, põhjustades selgroo füsioloogilisi kõverusi. Kolmsada kuuskümmend kuus skeleti lihast toimivad lülisambale,
Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Vöötlihaskude moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest
4. Mitu luud on täiskasvanud inimese kehas? Eksimisvõimalus + - 20 5. Kuidas nimetatakse organismi ja selle elundite ehitust uurivat teadust? 6. Milline inimkeha osa kasvab keskmiselt 1,3 cm iga kuuga? 7. Kus asuvad rangluud? 8. Meestel on vähem roideid kui naistel. Õige või vale? 9. Milline on suurim inimkeha organ? 10. Kus asub Achilleuse kõõlus? VASTUSED 1-6.klass 1. Kuidas nimetatakse kõiki keha luid ühe sõnaga? SKELETT 2. Kus paikneb nägemisnärv? SILMAS 3. Raskeim inimene kaalus üle 998 kg. Õige või vale? VALE, 635 KG 4. Mitu luud on täiskasvanud inimese kehas? Eksimisvõimalus + - 20 206 5. Neere kasutatakse hingamiseks. Õige või vale? VALE 6. Sülge toodavad süljenäärmed. Õige või vale? ÕIGE 7. Milline organism pumpab verd kehas ringi? SÜDA 8. Kus asub küünarluu? KÄEL 9. Millisele kehaosale viitab sõna ,,haistmine"? NINALE 10. Mitu kuud on naine rase
Bioloogia KT vastused: Mõisted: 1. Kude- rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 2. Elund- organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid, moodustuvad erinevatest kudedest. 3. Elundkond- nimetatakse elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 4. Retseptor- moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosn...
Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 3. Skeleti mõiste ja jaotus Skelett ehk toes, ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Skelett osaleb organismi liikumises ja kaitses. Ta esineb mingil kuju peaaegu kõigil elusolenditel. Jaotus kolju, selgroog, rinnakorv, vaagen, jäsemed. 4. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%
.........................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.........................................................................................................5 Lihaskond...................................................................................................5 Närvisüsteem..............................................................................................6 Seedeelundkond.........................................................................................6
loomade embrüod on tõhusamalt kaitstud. 2. Ema on nö. kõndiv inkubaator, ei pea istuma pesal ja hauduma, saab hankida toitu. 13. Müoglobiin Müoglobiin on rauda ja hapnikku siduv valk, mida leidub selgroogsete lihaskoes. See on hemoglobiini monomeer. Inimestel satub müoglobiini verre ainult peale lihasvigastust. Müoglobiin on lihaskoe peamine hapnikku kandev pigment. Kõrge müoglobiini kontsentratsioon lihasrakkudes võimaldab loomadel kauem hinge kinni hoida. 14. Hüdrostaatiline skelett Vedelik kannab kehas paiknevate ring- ja pikilihaste kontraktsioonide poolt tekitatud rõhu muutused ühtlaselt üle kogu looma keha. vedelik+pehmed seinad (vihmauss, kaheksajalg, meritäht) vedelik+jäigad elemendid (ämblike jalad) 15. Prolaktiini funktsioon selgroogsetel Prolaktiin on ajuripatsis sünteesitav peptiidhormoon, mis soodustab piimanäärmete kasvu raseduse ajal ja piima teket (laktatsiooni) pärast sünnitust. Prolaktiin takistab ovulatsiooni imetamise ajal. 16. Mis on ovipaaria
· Kulgevad hiljusejalakeste ja okaste abil . TOITUMINE · Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. · Emasloomad on väga viljakad. · Aeglane kasv. · Võib juba 1a viljakas olla. PILDID MERIPURAD · Okasnahksete hõimkond ISELOOMULIKUD OMADUSED · Piklik keha (usjas) · Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas. · Skelett asub vahetult naha all. · keha ühes otsas on suu ja teises otsas kloaak, kuhu avanevad vesikopsud ja cuviere elundid . TOITUMINE · Suu ümber asub neil 1030 sissetõmmatavat kombitsat, mille abil nad toitu korjavad . · Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja, ja plankton. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Lõimetishoole. PILDID KOKKUVÕTE · Merelise eluviisiga loomade hõimkond.
Väikemäl. Puudub kiilluu-urge. Vanematel sigadel võib see ulatuda kukla- ja oimuluusse Sarnaluu otsmikuluumise jätke ja otsmikuluu sarnaluumise jätke vahel silmakoopa lateraalset serva moodustav sidekoeline silmakoopaside (lig. orbitale) Kaks pisaramulku (Forr. Lacrimalia), esineb pisaraluu-urge (sinus lacrimalis) Näoharja all kihvaauk (Fossa canina) Kolm lõuatsimulku Vaid väiksed suulaekanalid Puudub keelejätke Skelett Ajukolju luud (Ossa cranii): paarilised: kiiruluu (Os parietale), oimuluu (Os temporale), otsmikuluu (Os frontale), tiibluu (Os pterygoideum); paaritud: Kuklaluu (Os occipitale), vahekiiruluu (Os interparietale), sõelluu (Os ethmoidale), sahkluu (Vomer), põhikiilluu (Os basisphenoidale), eeskiilluu (Os pr(a)esphenoidale) Näo luud (Ossa faciei): Paarilised: Sarnaluu (Os zygomaticum), Pisaraluu (Os lacrimale), Ninaluu (Os nasale), Ventraalne
Luud leiti juba 2000. aastal Etioopia kirdeosas. Sellest saadik kulus teadlastel viis aastat, et eemaldada fossiili ettevaatlikult pinnasest. Arvestades seda, kuivõrd hästi oli säilinud suurem osa skeletist, hukkus noor inimeellane ilmselt õnnetul moel ja praktiliselt silmapilkselt üleujutusest tingitud mudalaviini alla. " Olend liigitati Australopithecus afarensis'eks, kelle sarnased elasid Aafrikas neli kuni kolm miljonit aastat tagasi. Afarensis'te kuulsaimaks esinajaks on skelett, millele pandi nimeks Lucy ja mis leiti juba 1974. aastal." See oli üks esimesi peaaegu täielikult säilinud täiskasvanud afarebsis'e skelett. Nüüdsest leidu nimetatakse naljatades Lucy tütreks, kuid tegelikult elas Lucy temast hoopis sadakond tuhat aastat hiljem. Nii antigi uuele skeletlile uus nimi Selam. Selam tähendab mitmes Etioopias räägitavates keeles rahu. Lapse skeleti või selle osade leidmine on haruldane, kuna lapse luud on täiskasvanu omadest nõrgemad
Tunnikontroll Luustik 1. Millest koosneb luustik ehk skelett? Luustik ehk skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. 2. Mis ülesanne on luustikul? Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik kaitseb ka siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. 3. Mis on liiges? Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude
9. ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE Kolju tervikuna: Eristatakse koljulage- CALVARIA; ja koljupõhimikku- BASIS CRANII. Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda. Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM
...................................................4-5 Inimlaadsete sugupuu ...........................................................................................6 Pilt 1: inimlaadsete sugupuu Inimese sugulus simpansiga...............................................................................7-8 Pilt2:simpans Skeletivõrdlus........................................................................................................9 Pilt3: simpansi skelett Pilt 4: inimese skelett Simpansi ja inimese erinevus..............................................................................10 Tabel 1 Koljud..................................................................................................................11 Pilt 5: koljud Algelised tööriistad..............................................................................................12 Pilt 6: algelised tööriistad Kokkuvõte.................................................
Protsess on väga energiamahukas ja see pärast suhteliselt vähe kasutatav. Pinnas kuivendamine Nagu pinnase omadustega tutvumisel selgus, on pinnas seda tugevam, mida kuivem ta on. See on seotud osaliselt pinnase savisisaldusega, osaliselt muude teguritega. Savi muutub märjalt plastseks ja voolaks, kuivades aga seob pinnaseosakesed üheks tervikuks. Märja ehitusaluse saame tugevamaks muuta, kui ehitame vundamendi tallast allapoole. Looduslikud pinnased ehitusalustena Kaljupinnased pinnase skelett on liitunud tugevas massiiviks. Siia kuuluvad graniidi-, pea ja liivakihid jms. On parimad ehitusalused,sest on vähe või üldse mitte kokkusurutavad. Tänu pooride vähesusele ei kogune neisse ka vesi, seega ei anna nad külmakekeid ja pole uhutavad. Jämepurdpinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus üle 2mm suuruseid osakesi on üle 50% . sellesse grippi kuuluvadpaerähk, kruus ja veeristikud. Kruusades ja veeristikes on oskeste servad ümarad,
omadustelt, kuid on 4 anatoomilist iseärasust, mis tõestavad, et fülogeneetiliselt on nad sarnased. Notochord - keelik (noton = selg, chorde = keelik). Kõigil keelikloomade embrüodel on olemas keelik, see on pikisuunaline, painduv ridvakujuline moodustis seedeelundkonna ja närviväädi vahel. Koosneb suurtest, vedelikuga täidetud rakkudest, mis on pakitud küllaltki jäiga, kiulise koega. Ulatub läbi kogu looma nagu suhteliselt lihtne skelett. Keelikloomad on selle struktuuri põhjal ühte rühma paigutatud ja oma nime saanud. Mõnedel selgrootutel keelikloomadel ja primitiivsematel selgroogsetel säilib keelik ka täiskasvanud loomadel, kuid enamusel selgroogsetel areneb komplekssem struktuur - selgroog. Täiskasvanutel säilib üksnes jäänus ürgsest seljakeelikust. Selgroogsetel on säilinud seljakeelik ja lisanduvad uued iseärasused. Lisaks sellele on enamusel selgroogsetel olemas tulp ridamisi paigutatud skeletiühikutest -
Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
Epiteelkude - Palju rakuvaheainet. Sidekude - Vähe rakuvaheaintet. 7. Täida tabel. · Koe ülesanne: Tugiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Transpordiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Kaitseülesanne · Näide: Epiteelkude. 8. Miks talveunne jääv karu kogub endale sügisel naha alla paksu rasvakihi? Et tal talvel külm ei hakkaks ning - et ta surnuks ei nälgiks. 9. Inimese skelett on luustunud. Nimeta loomi, kelle skelett koosneb kõhrest? Kõhrkala ja haikala. 10. Lihaskude Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: Silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. Kirjuta iga lihaskoe nimetus ja täida tabel! · Lihaskude: Vöötlihaskude · Asukoht: Skeletti lihastes · Alluvus tahtele: Alluv sinu tahtele. · Kokkutõmbumise kiirus: Kokkutõmme on kiire ja tugev.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ46 Marina zaharenko SIDEKUDE Referaat anatoomias Jühendaja: K.Murt Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude moodustab keha toese ja kaitseb organismi vigastuse eest. Siia kuuluvad luukude ja kõhrkude, millest koosneb skelett, ning mitmed muud koeliigid, mis kaitsevad ja toetavad elundeid. Sidekude esineb kogu kehas,ühendab teisi kudesid omavahel.Paljud sidekoe rakud tekitavad kollageen- ja elastiinkiude, mis annavad koele elastsuse ja tugevuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite-(troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude).
· Bioloogiline funktsioon on osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses. Luustik on organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased. Luustik kaitseb ka mitut õrna elundit (näiteks aju). Lihased võimaldavad kogu elundkonna ja selle osade liigutamist. Luustiku ja lihaste osakaal kehakaalust on meestel umbes 55% ning naistel 45%. Lihaste mass on 30 - 45% kogu organismi massist. LUUSTIK Luustik ehk skelett moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese skeletis on 206 nimelist luud. Luid on pikki, lühikesi, lamedaid ja segatüüpi. Luustikul on mitu ülesannet: toetamine kanda ja toetada keha ning seda moodustavaid organeid; kaitsmine moodustada tugevaid katteid organitele. Näiteks aju ümbritsev kolju või siseorganeid ümbritsev rinnakorv; liikumine luud vahendavad lihaste genereeritud jõudu, suunates selle liikumisse. Luudest
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti
olemasolu, mis võimaldas siduda päikese valgusenergiat.Eukarüootne rakk e päristuumne-DNA hulk kasvas ja selle ümber moodustus tuumamembraan.Endosümbioosi teooria-mitokonder ja kloroplast olid iseseisvad algelised organismid.Nad suudavad paljuneda pooldudes ja neis on pärilikkusaine.Kambriumi plahvatus-kiire hulkraksete loomade ehitustüüpide areng. esimesed välise skeletiga loomad.tekkisid ka esimesed keelikloomad.muidu oli skelett väline ja piiras loomade suurust, hiljem sisemine ja moodustas ise isendi.Karboni e kivisöeajastu niiske ja soe kliima soodustasid maismaataimestiku kiiret arengut, selle tulemusena tõusis atmosfääris hapnikusisaldus.selle ajastu taimestik pärineb suurem osa tänapäeval kasutavatast maavarast kivisöest. Bioloogiline evo-seisneb taimede, loomade ja muu looduse tekkes.Algsemate liikide väljaselgitamises ja vanuse määramises
australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nimetati Australopithecus afarensis Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Australopithecus africanus 3-2 miljonit aastat tagasi Australopithecus robustus 2,2-1,6 miljonit aastat tagasi Osav inimene Homo habilis 1960. a. leiti skeleti jäänused Tansaaniast, mis 1964. a. nimetati
witches, skeletons symbols to scare away evil spirits Across Down 1. uskusid 2. asemel 3. luuavarred 4. hauad 4. üldine 5. kummitus 7. kest, koor 6. hirmutama 9. küünal 8. süüdatud 10. augud 12. naasma, tagasi pöörduma 11. maa(kera) 13. seest õõnestama 16. skelett, luustik 14. kõrvits 18. uskumus 15. öökull 17. naeris, kaalikas ----------Võti---------- Part 2 For the Celts October 31 was the last day of the year. People were afraid of winter and associated it with death and evil spirits. The Celtic priests - called the Druids - tried to scare away the demons of evil and death. They built huge bonfires for that
Selle valu mõttekus seatakse harva kahtluse alla, kuigi valu ei ole üldjuhul eesmärk omaette. 1.Tätoveeringutest 1.1. Tätoveerimise lühiajalugu 3 Kahjuks me ei tea, kust tätoveerimine pärit on või millal see algas, sest enamikku kehakunsti vorme käsitlevad ajaloolised ja arheoloogilised allikad on ebatäielikud. Kuigi skelett võib olla säilinud kümneid tuhandeid aastaid fossiilsetes vormides, säilib inimese nahk vaid tahtliku või juhusliku mumifitseerumise korral. Arvestades vajamineva tehnika lihtsust ning arvukaid tõendeid tätoveerimisest üksteisest kaugel asuvais paikades, siis tõenäoliselt arenes tätoveerimiskunst iseseisvalt paljudes erinevates kohtades. Me teame ka seda, et mõnedes maailma paikades levis see rahvaste seas, kes olid üksteisele väga lähedal. Siinse peatüki
2) Kude-Sarnastest rakkudest koosnev organi osa. Kude=Rakk+rakuvaheaine 3) Organ e. Elund-Inimese osa, mis täidab kindlat ülesannet. Tugi ja liikumiselundkond 4. Milliseid ülesandeid täidab inimesel liikumis- ja tugielundkond ehk, mis ülesanded on skeletil ja lihastel. · Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. 5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude koostises toimuva muutuse põhjal vanas eas sagenevaid luumurde.
Selgroogsed ja Selgrootud-Erinevused Selgroogsetel on luuline toes ehk skelett, mis asub kere sees-sisemine toes. Toese osad on lüliline selgroog, jäsemete luud ja koljuluud. Selgrootutel on kitiinist või lubiainest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal-välimine toes. Selgroogsetel asub süda kõhupoolel, selgrootutel seljapoolel. Selgroogsete närvisüsteemi keskne osa (peaaju, seljaaju) asub seljapoolel. Selgrootute närvisüsteemi keskne osa (peaaju, närviväedid, osal närvikett) asub kõhupoolel. Selgroogsetel on suletud vereringe
rusevõrdlus: Diplodocus(Prosauropood)>Allosaurus(Teropood)>Homo Sapiens 3. Paleobioloogia Teadmised sauruste kohta tulenevad fossiilsetest luudest, väljaheidetest, jalajälgedest, sulgedest, nahatükkidest, organitest ja muust fossiilsest koest, mida teadlased on saanud uurida. Kuigi dinosaurused olid üsnagi suured, sauropoodid olid ka nendejaoks täiesti hiiglaslikud. Kõige suurem terviklik leitud skelett kuulub 27 meetri pikkusele Diplodocus-ele ja jääb sinivaalade keskmisele pikkusele vaid 3 meetrit alla. Enamik saurusi oli palju väiksemad, kui sauropoodid ja nende keskmine suurus kõigub ajastust ajastusse. Kõige väiksem dinosaurus (kui mitte arvestada tänapäeva linde, keda loetakse ka tihtipeale dinosauruste alla) oli umbes tuvi suurune. See skelett kuulus Anchiomis-e nimelisele tiibsisalikule, kes kaalus kõigest 110grammi ja kelle keha kattis sulestik.
Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu reieluu; küünarvarreluud sääreluud; randme luud kanna luud; kämbla luud pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused; abaluukõhr esineb kitsa triibuna
Tugielundkond- Lihased Ly-andra pärnaste Tugielundkond Toetab keha ja kaitseb organeid Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed KOLJU Lõualuu kaelalülid RANGLUU Rinnaluu abaluu õlavarreluu roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks LIHASED Inimesel on 3. eri tüüpi lihaseid: Südamelihased ei allu inimese tahtele töötavad automaatselt süda võib toimida ka väljaspool keha LIHASED Inimesel on 3 eri tüüpi lihaseid: Sileliha...
Elas Juura ajastul. Apatosauruste fossiile ja jalajälgede kivistisi on leitud Põhja-Ameerikast Wyomingi, Colorado, Utah' ja Oklahoma osariikidest. Pea ulatus 5 meetri kõrgusele. Kaalus peaaegu 30 tonni. Vaenlaste eest kaitses ta end saba löökidega. Taimetoitlane. Stegosaurus "kaetud sisalik" Esialgu arvati, et nad asustasid ainult tänase Põhja-Ameerika lääneosa, kuid 2006. aastal Portugalist leitud skelett osutas, et neid leidus ka tänase Euroopa aladel. Omased sabaogad ja luuplaadid. Heibivoor "Teine aju" Marsh avastas selgroo puusapiirkonnas laia kanalit, kuhu oleks mahtunud sauruse väikesest peaajust 20 korda suurem struktuur. Türannosaurus Rex Üle 12 meetri pikkune. Üks suurimaid ja surmavaid olendeid. Türannosauruse esijäsemed old liiga väikesed, et nendega saaki püüda. Video http://arhiiv.err.ee/va
Kahepaiksed 1. Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8. Täiskasvanud konna ja kullese erinevused. Kulles : välisehitus - saba hingamiselundid - lõpused toit - vetikad Konn : välisehitus - jalad hingamiselundid - kopsud...
elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. 5) Loomade elundid+ elundkonnad+ mõiste, elundite kuulumine elundkondadesse Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline) JÄIK: sisetoes(kõhred ja luud) ja välistoes(org. a- kitiin, an. org.-lubisool, ränisool) HÜDROSTAATILINE: veest rakukõhr- ümaruss Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud Vereringeelundkond: veri, veresooned(arterid, veenid, kapillaarid), süda(1-4 kambrit, kojad ja vatsakesed)
pääsemiseks, peab ennem ühe vana-aegse rituaali läbi tegema. Kivikaar läks põlema ja selle sees avanes portaal. Hernehirmutis läks sellest läbi ja kui Merili oli julguse kokku võtnud, järgnes tema ka. Koridor allmaailma Sisseastudes oli nähe ühte suurt ja pikka koridori, mille otsas oli hiiglaslik uks. Kõik koridoris oli tehtud kivist. Merili läks läbi ukse. Saali keskel asus troon, kus oli vana preestrinna skelett ja tema riided, mis lasid surelikel surnutega rääkida. Merili läks riideid võtma, kuid enne kui ta puutuda jõudis, lagunes skelett tuhaks ja riided hüppasid talle kallale. Ta üritas vastu võidelda, kuid kasutult. Lõpuks tuli Hernehirmutis appi ja paari sekundiga muutusid riided tagasi elutuks. Merili lähenes neile ning kätte võttes transformeerusid need tema selga muutes tema uueks preestrinnaks. Tema taga asus uks, mis oli portaal pärismaailma ja surnute riigi vahel.
tüüpilisi sõjariistu (kivipikukirved, jahiodad) ning skeletid on enamasti kaetud ehetega. Lääne-Euroopas domineerivad kaelakeed ja käevõrud on valmistatud väikestest karpidest, looma hammastest ja kihvadest. Ida-Euroopas on ülekaalus aga ümmargused helmed, mis on valmistatud elevandiluust, lisatakse ka perforeeritud hambaid, eriti loomade kihvi. Kõige suuremal hulgal ehteid sisaldab matus Vladimiris, sealt avastatud mehe skelett oli kaetud hele ookraga ja luuhelmestega, mis olid õmmeldud rõivaste/kanga peale ja moodustasid peakatte. Peakate oli kaunistatud rebase kihvadega ja kiviplaadiga. Elevandiluust olid tehtud käevõrud ja suur kaelakee. Skeleti kõrval oli räninuga, suur kraabits ja luuvarsi fragment, mis on kaetud spiraali ornamendiga. Paleoliitilistes matustes pole esemeid, mis oleksid spetsiaalselt matmisrituaali tarvis loodud, vaid kaasa on pandud tööristad, ehted, relvad tavalised olmeesemed
vereloomeelundit rohkem kui vanadel. Osa punasest luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga e. toitainete rasvade varuga. Luud on lihaste kinnituskohaks. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. Luustik e. skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimesel on siseskelett, s. t. luustik paikneb keha sees. Luustik teostab keha, annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid. Luudele kinnituvad lihased. Koos lihastega osalevad luud liigutuste sooritamises. Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog ja rindkere luud. Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt, painduvalt või jäigalt. Liikuvad luud on ühendatud liigestega.
aastal. Looming · Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade õhutusel on avaldatud luulekogud . · Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. · Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku . · Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. -Luulekogu on dekadentlik. -Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist n .agisev trepp, hingeldavad hauad · 1937 ilmus teine luulekogumik "Kohtupäev" -Peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. Luuletuste analüüs · Luuletus ,,Poeet" - http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-poeet-heiti-talv
2 Innervatsioon: Radiaalnärv (õlavarrepõimik) 11. Küünarvarreluude vahelised ühendused, liikuvus. Küünarvarreluid ühendab omavahel luudevaheline kile. Kaht luud ühendab kaks liigest: 1) lähim kodar-küünarluu liiges 2) kaugem kodar-küünarluu Need kaks liigest moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liikuvus: liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180 0 ulatuses. Kodarluu liigub umber küünarluu. 12. Käe skelett, luudevahelised ühendused, liikuvus. Käe skelett: selle moodustavad: • randme luud (8 väikest luud kahes reas) • kämbla luud (5 lühikest toruluud) • sõrmelülid (5 lühikest toruluud – pöial 2-e ja teised sõrmed 3-e lüliga) Luudevahelised ühendused, liikuvus: • randme-kämblaliigesed – lameliigesed, liikuvus väike • pöidla randme-kämblaliiges – on hästi liikuv sadulliiges – võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused.
linea joon (llinea) margo - serv proximalis - distalis (kehast processus - jätke lähemal ja kaugemal) spina - oga sulcus - vagu NB!!!!! tuber (tuberculum) köber (köbruke) (põnda vastand, luumügar, mis on üleni krobeline) Tasapinnad Skeleti jaotus Skelett Columna vertebralis Ossa membri sup.et inf. Cranium Selgroog (Columna vertebralis) vertebra selgroolüli) Vertebra T8 T8 Vertebrae cervicales C4 C6 Atlas (C1) inferior superior Axis (C2) anterioorne lateraalne Vertebrae thoracica T8 T12 Vertebra lumbalis (L3) Os sacrum facia pelvina facia dorsalia Os coccygis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
