SOOLISTE ERINEVUSTE PSÜHHOLOOGIA KODUTÖÖ UURIMISVALDKOND Soolised erinevused karistamise,selle raskusastme määramisel PROBLEEM Karistamine,selle olemusest ja isiku konkreetsest teostusastmest tulenevad võimalikud tagajärjed ja mõjud sotsiaalses kontekstis. Kas erinevused meeste ja naiste hinnangutes karistamisel võiksid viidata sotsiaalselt aksepteerimatutele tagajärgedele. TEOORIA Karistamist kui sellist on uurinud Nobes,1999 Briti näitel, Wolfner & Gelles, 1993 Ühendriikide näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden,1999 ning Harper,2006. Suhtumist laste karistamisse on uuritud väga palju, küll loetakse sooliste erinevuste uurimuste algusajaks 1970ndaid aastaid. Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogidfeministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid. Psühhooloogide se...
Tartu Tervishoiukõrgkool SIGNE VOIS ALAEALISTE KOMISJONID referaat Juhendaja: Merli Mendelman Tartu 2014 1 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on väike ülevaade sellest, mis on alaealiste komisjon, millised lapsed sinna satuvad, miks nad sinna satuvad. Mis seda kõike mõjutab, kas selles on süüdi vanemad, kool või hoopis sõbrad, kui vanalt alaealiste komisjoni noored satuvad ning millised kõige enam, kas poisid või tüdrukud. 1. ALAELAISTE KOMISJONI PÕHIMÄÄRUS 1. Alaealiste komisjon on maavalitsuse, valla-, linna- või linnaosa valitsuse juures tegutsev komisjon (edaspidi komisjon). 2. Komisjoni põhiülesandeks on oma haldusterritooriumil alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerimine, samuti alaealistele õiguserikkujatele määratud mõjutusvahendite kohaldamise abil nende elu korraldamine ...
hambloh vah ratasliig(pöör vas&par,ei) 3. Lülisammas tervikuna (ealised iseärasused, füsioloogilised kõverused, sidemed, liikumine). Lülsam 33/34lül-5osa-kael7,rin12,nim5,rist5,õnd4/5.et-lord;tah-küf;kül-skoli 4. Roided ja rinnak; roiete ühendid lülidega (nimetused, tüüp, funktsioon ) ja rinnakuga. Ro12-kaar lam,pea,kael,köbr,<,keh,vag.7pär,3eba,2vallas.Rin-3osa-pide,keh,mõõkjätk.Roipealiig(k);Roi-ristjätkliig(r)-ümb tel. 5. Rindkere tervikuna (ehitus, individuaalsed ja soolised iseärasused, liikumine). Korv-lülrin,roid,rinn.(Kere)Liik-roilülliig,roi-rinnliig,rinnpid&-keh vah kõhrliid liik&roidkõhr kuj muut arv. 6. Õlavöötme luud ja nende ühendid: rinnaku-rangluu liiges (ehitus, tüüp, funktsioon), õlanuki-rangluu liiges (tüüp, funktsioon, lig.coracoclaviculare tähtsus ). Aba-3< lam,3serv,kaarnjätk,õlanuk;Rang-Skuj toru.ÕRliig-liigpin lam,kiudkõhr;A al < pöörd med v later; RRliig-liigpin inkongruent,kiudkõhr;(k)õlvööt et&ta viim;tõst&lan 7
III-FALLILINE FAAS(3 -6 a) Oidipuse staadium, tekivad agresiivsus vastassoo vastu. V ETAPP(13-18.a) Identsus ja rollisegadus .Olulisel kohal on tugevad tunded, väga tugev armumine, tugevad üksindustunded. poistel tunded ema vastu. Omandab palju isa maneere. Tekib huvi seksuaalküsimuste vastu, seksuaalfantaasiad, tähtis on sooline identifikatsioon ja soolised Närvisüsteemi kõikumine märgatav. Teiste suhtes ollakse tihti egotsentrilised ja isepäised, kuid seesmiselt abitud ja väärtusetud. Käitumine on pendeldav- mängud. Õpitakse moraalistandardeid: formeerub suhtumine mõistetesse "naiselik", "mehelik", "õige", "väär" jne. Suhtumine seksuaalsusse saab alguse sellel kord aktiivne, kord passiivne. Vanematega suhtlemisel peaks tekkima sõbrasuhe. Tekib lõplik seksuaalne orientatsioon. Probleemid söömisega
Soolised suundumused Seksuaalne suundumus tähendab seda,mida sa tunned emotsionaalselt ja füüsiliselt teise inimese vastu,olenemata,mis soost ta on. Inimesi on palju ja väga erinevaid,seetõttu on ka soolised suundumused erinevad. Olemas on biseksuaalseid,heteroseksuaalseid ning homoseksuaalseid. Minu arvates on sooline suundumus iga inimese oma vaba valik. Kui kellegi orientatsioon erineb kellegi teise suundumusest,siis selle tõttu ei tohiks nad üksteist solvata või üldse konflikti sattuda. Iga inimese seksuaalset suundumust tuleb austada. Väga paljud pole üldse enda seksuaalset orientatsiooni ise valinud,see lihtsalt kujuneb niimodi välja. NT: Homoseksuaalsus on teaduslikult
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
elemente, kuid neid oli kindlasti vähem ning kasutusel olid pigem tumedamad toonid. Mõlemas osakonnas leidus ka neid asju, mida saaks kindlasti panna mõlemale soopoolele selga, ilma, et ütleks, et see on valest osakonnast ostetud. Näiteks kollane jope poiste osakonnast ning mõni särk tüdrukute omast. Poiste osakonnas leidus kindlasti rohkem neid asju mida saaks tüdrukutele selga panna, sest minu silmis ei paneks keegi poisile selga seelikut või kleiti. Ma arvan, et mingid soolised piirid ikka võiksid olla. Riietest olulisemaks võib siiski pidada mänguasju, kuna lapsed veedavad suures osas oma vaba ajast nendega mängides. Kuna lastel on mingid soolised eelistused, siis see omakorda tekitab sootüüpseid mängumustreid. Pidevalt saadetakse laste suunas nii otseseid kui ka kaudseid sõnumeid, mis hõlmavad soostereotüüpe, soosilte, värve ning teemasid. Nii teevad lapsed oma valikud mänguasjade ning ka riiete osas. Poisid eelistavad sinist ning autosid,
Seksuaalsus-inimese loomulik osa alates sünnist. See hõlmab mitmeid aspekte inimese elus inimese seksuaalset identiteeti, lähisuhteid, naudingut seksuaalseid tegevusi ja laste saamist. Seksapiil seksuaalne veetlus, külgetõmbejõud Seksuaalkasvatus suguline kasvatus Erogeenne (kr.k. Eros=armastus; Genos=sugu) erogeensed piirkonnad suguiha tekitavad piirkonnad (huuled, rinnad) Erootika- armastusse puutuv, armuelu valdkond Seksulooagia - Teadus mis käsitleb inimese sugulisi suhteid hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi füsioloogilisi sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi probleeme Seksuoloog-uurib seksuaalkäitumist ja tegeleb ka häiretega Sooidentsus-oma bioloogilise soo omaksvõtt Soorollid-käitumisviisid mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga Soostereotüübid-käitumine mida peetakse tüüpiliseks mehele või naisele Petting- kiimlemine seksuaalsed õrnused mille puhul hellitatakse kogu partneri keha ilma suguüh...
keskkond Soodne, tervislik looduskeskkond Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Rännete tagajärjed: Lähteriigile: Väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) arv. Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. Suurem surve sotsiaalsfäärile. Rännete liigitamine: Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesoonne
üsaväliseks arenguperioodiks. SOTSIAALNE ARENG Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: füüsiline abitus; sõltuvus. Sotsialiseerumise protsess Oma koha määramine sisaldab järgmisi elemente: vajalik informatsioon; võimalus harjutada; tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse ootused ja neile sobivate rollide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid Sotsialiseerimise agentideks nimetatakse: inimesi; organisatsioone. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: vanemad; sõbrad; õpetajad; massimeedia. Täiskasvanu sotsialiseerumine desotsialiseerumine; resotsialiseerumine; Roger Gould; vanurite sotsialiseerumine. Ameerika merevägi. MINA-PILDI KUJUNEMINE
ARUKAS MAIMIK Dr. Richard C. Woolfson Ergutamise tähtsus · Ergutamine julgustab teda ennast ja ümbritsevat maailma avastama nii, et temast saab arukas maimik. Rivaalitsemisest. · Väldi maimiku võrdlemst uue titaga · Julgusta maimikut noorema õe või vennaga mängima · Ütle maimikule, et ta noorem õde või vend armastab teda · Kohtle lapsi kui erinevaid isiksusi · Kui tekib rivaalitsemine tegele sellega. Soolised erinevused · Last tuleb julgustada soost olenemata ja talle omasel moel arendada. Jonnimine · Kui on võimalik, enneta jonnihoogu · Jää rahulikuks · Julgusta teda · Räägi hiljem temaga · Sälita enesekindlus Söömisharjumused · Lase lapsel toit valida · Lõõgastu söögiajaks · Kaasa laps söögivalmistamisesse · Mitmekesista serveerimist · Kiida teda korraliku söömise eest Potilkäimine · Ära kiirusta umbes 90% kolmeaastastest lastest suudab päeval oma põit ja soolestikku kontrollid...
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
Riik, see olen mina! Eesti on demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatlikus riigis on kõigil võimalik oma arvamus vabalt ja avalikult välja öelda ning samuti on antud rahvale võim valida riigi juhtkond. Valimisõiguse saab iga vähemalt 18 aastane riigi kodanik ning seda ei mõjuta rahvuslikud, soolised, varanduslikud või usulised tunnused. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles kohas elavatel välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla või linna volikogusse alates 18. eluaastast. Riigikokku kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 aastat vana. Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, kaitseks välisvaenlaste, loodusjõudude ning vajadusel isegi kaaskodanike eest. Turvalisus,
http://www.abiks.pri.ee VALIMISI ON VAJA: 1)riigi juhtide selekteerimiskes 2)kodanike soovide väljendamiseks 3)poliitika toetuse kontrollimiseks 4)kodanike harimiseks VALIMISTE PÕHIREEGLID 1)vabad(valimine;kandideerimine) 2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx pres...
Artikli teemaks on kuritegevus erinevate sugude poolt, eriti pööratakse tähelepanu naiste poolt sooritatud seadusrikkumistele ning kuidas on nende arv aastatega muutunud. Alustades eelmisest soo ja kuritegevuse ülevaatest, mis ilmus iga-aastases sotsioloogia ülevaates (1996), uurib autor arenguid selle teema traditsioonilisemates käsitlustes (soo suhtarvu probleem ja probleemi teoreetiline üldistus), elutee uurimus ja feministlik uurimus (soolised teekonnad, sooline kuritegevus ja soolised elud). See ülevaade märgib tähtsamad teadmised, mis on tekkinud sugude ja kuritegude seoselistes uuringutes. See sisaldab seadusrikkumiste konteksti, emotsioonidest tingitud kuritegevust ja identiteedi teooriat. Samuti uuritakse perekonna ja naabrite mõju kuritegevuse ulatusele ning kuidas erineb mõju olenevalt isiku soost. Autor kasutas uuringu teostamiseks artiklite kogumise meetodit ning nende analüüsimist. Tekstis toetub ta väga paljudele uuringutele ning tuntud sotsioloogidele
stereotüübid ehk kas inimesed pigem mõtlevad sterotüüpselt või pigem mitte või esineb nii seda kui teist. Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid Eestis tänapäeval Stereotüübid on kinnistunud eelarvamused teatud grupi inimeste kohta. Näited stereotüüpidest on rassiline, kultuuriline ja sooline stereotüüp. Viimane on see millest siin arutluses lähemalt kirjutan. Soolised stereotüübid on alati ühiskonnas olemas olnud. Ainult, et 100 aastat tagasi oli täiesti kindel perekonna vorm see, et isa käis tööl ja teenis raha ning naine oli kodus, koristas ja hoolitses laste eest. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad piirid mehelikkuse ja naiselikkus vahel hajuma. Mehelikuks peetakse seda, kui inimene on tugev (nii vaimselt kui füüsiliselt), julge, iseseisev, juhiomadustega ja suudab end kehtestada.
7. Nimeta sundrände põhjused. Sundrände põhjused on põgenemine sõja eest, looduskatastroofid, küüditamine. 8. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 9. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale? Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad haritumad, lahkuvad peamiselt mehed tekivad soolised disproportsioonid, riik kaotab haridusinvesteeringud. 10. Millised probleemid kaasnevad rände sihtmaale? Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 11. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid
Sugurakkudes on igast kromosoomipaarist üks kromosoom, mis tähendab, et sugurakkudes on 22 kromosoomi ja siis veel 1 X- või Y-kromosoom, mis määrab lapse soo juba lootes. Soo määramine toimub tegelikult juba viljastumisel, olenevalt, kas munaraku viljastab X- või Y-kromosoomiga sperm. Erinevusest ainult ühes tibatillukeste kromosoomide paaris, väikeses ainekübemes piisab, et suunata tulevase lapse arengut ja määrata ära tema sugu ning olulisemad soolised ja pärilikud tunnused. Sugutunnuseid on esmaseid ja teiseseid. Esmased sugutunnused on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes ja need on näiteks meestel tugevam lihastik, madalam hääletoon, laiemad õlad; naistel näiteks rinnad, nahaalune rasvkude, laiemad puusad. ISA SPERM MUNARAKK POISSLAPS 44 + XY 22 + Y + 22 + X 44 + XY EMA SPERM MUNARAKK TÜDRUKLAPS 44 + XX 22 + X + 22 + X 44 + XX
Positiivne mõju lähteriigile: väheneb tööpuudus, migrantide tööoskused paranevad, osa teenitud rahast saadetakse kodumaale, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Positiivne mõju sihtriigile: tööjõuturg mitmekesistub, migrndid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivne mõju lähteriigile: väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate arv, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringuid. Negatiivne mõju sihtriigile: suureneb tööpuudus, kasvab kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus. Arenenud riikides kolitakse järjest enam linnast välja, aga arenguriikides vastupidi.
defitsiiti, mis võib luua lausa pseudodementsuse pildi- inimene paistab intellektuaalselt taandarenenuna. Ta on vähe taiplik, ei suuda kohaneda ümbritsevaga ja ei saa sellest aru. Kindlasti esineb vanemaealistel depressioonihaigetel rohkesti väsimustunnet ja kehalisi häireid ning ka haiguslikku muretsemist oma tervise pärast. Kõrge vanus toob kaasa ohu kogeda depressiooni korral ka meelepetteid (read 74-78). Depressiooni soolised iseärasused, ehk meeste ja naiste vahelised iseärasused. Näiteks statistika näitab, et psühhosomaatilisi hälbeid esineb poistel ligikaudu kolm korda rohkem kui tütarlastel ja seega peaks poistesse suhtuma erilise tähelepanelikkusega (read 71-73). Naistel esineb depressiooni küll kaks korda sagedamini, kuid naised sooritavad suitsiidi ehk enesetappu 3 kuni 4 korda harvemini kui mehed. Meeste hulgas on märgatav depressiooni tõus 40.-49. eluaastani, naiste hulgas 50.-59
Istutada on seda parem varjatud kohta, sest ta õitseb hilja. Kui teda soovitakse kasvatada puukujulisena, siis tuleb tema mitmest tüvest üks välja valida ja ülejäänud ära lõigata. Maasikapuule iseloomulikud tunnused ja välimus · Harilik maasikapuu kasvab 510, harva kuni 15 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on kuni 80 cm. Lehed on 510 cm pikad ja 23 cm laiad, läikivad ja saagja leheservaga. Õied on mõlema soolised, valged (harva kahvaturoosad) ja kellukakujulised, sarnased maikellukese õisikutega. Nende läbimõõt on 46 mm ja nad moodustavad pööriseid, kus on koos 1030 õit. Õisi tolmeldavad mesilased. Maasikapuu õitseb sügisel ja viljad valmivad aasta aega, nii et nad saavad küpseks järgmise õitsemise ajaks. Oranzpunased luuviljad meenutavad välimuselt maasikat, kuid ei ole eriti maitsvad. Viljad on maheda jahuse maitsega.
Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja-Ameerika- paremad töökohad, kõrgem palk. Lähis-Ida naftariigid-majandustegevus. 8. Too täiteid suurte migratsioonivoogude tagajärgedest nii lähte- kui sihtmaale: Lähteriigile: Väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suureneb surve sotsiaalsfäärile.
OHUD · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne mõjutab nii lähte- kui ka sihtkohariigi rahvaarvu ning rahvastiku soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. · Selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Saudi-Araabia Mõjud lähteriigile · Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused · Osa rahast saadetakse kodumaale · Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte · Odav tööjõud · Suureneb sündimus · Suurem surve töökohtadele · Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM · 1951 Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon · Humaanne ja reglementeeritud migratsioon toob kasu migrantidele ja ühiskonnale · Migrantide õiguste kaitsmine ja rv koostöö
Eesti haridus praegu ning tulevikus Hariduse kaudu kanduvad põlvest põlve edasi keel ning tekstide loomise, lugemise ja tõlgendamise oskus. Need võimaldavad kultuuris uute ühiste asjade pidevat kujunemist, aidates samas säilitada nii rahvus- kui vähemuskultuuri. Samas võrdseid võimalusi saada võimetekohaseid kvaliteetseid teadmisi piiravad sotsiaalsed, keelelised ja soolised, aga ka majanduslikud ning regionaalsed barjäärid. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta seadmine, ülekoormatud õppeprogrammid ning ebavõrdsus õpilaste praktilistes võimalustes. Kuid tulevikus on võimalik neid probleeme lahendada. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta asetamine eksamitulemuste põhjal. Nii luuakse edetabel, mille tagajärjel on aga nõrgemate koolide õpilastel vähem võimalusi oma võimete realiseerimiseks
Positiivne rändesaldo näita sisserände ülekaalu, negatiivne väljarände ülekaalu. 8. Nimeta sundrände põhjused. Sundrände põhjused on põgenemine sõja eest, looduskatastroofid, küüditamine. 9. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 10. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale? Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad haritumad, lahkuvad peamiselt mehed – tekivad soolised disproportsioonid, riik kaotab haridusinvesteeringud. 11. Millised probleemid kaasnevad rände sihtmaale? Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega – tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 12. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid
................................................................ 3 1. Teoreetiline taust ...................................................................................... 4 1.1 Bioloogiline ja psühholoogiline aspekt ................................................... 4 1.1.1. Aju ehitus .......................................................................................... 4 1.1.2. Arengu erinevused ............................................................................. 5 2. Soolised erinevused .................................................................................. 5 3. Mängimise erinevused .............................................................................. 6 4. Füüsilised erinevused................................................................................ 6 5. Loovus ja musikaalsus. ............................................................................. 7 6. Väärtushinnangud..............................................................
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvastiku kell Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvaarvu kasv 2000 a. e.kr 25-30 miljonit 2000 a. tagasi 150-200 miljonit Tänapäeval 7 miljardit 2150 11,5 miljardit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvastiku paiknemi...
Traditsiooni järgijateks võivad olla terved rahvused või usugrupid aga samas ka väike seltskond, näiteks taksofirma töötajad. Läbi aegade on uuenduste ja traditsioonide suhe Eestis kõikunud. Need kaks on olnud justkui omaette Tom ja Jerry, kord on ülekaalus üks ja siis teine. Nüüdisajal on olulisema rolliga uuendused, toetatakse innovatiivsemaid lahendusi ja aina enam leiavad toetust ka näiteks erinevad soolised enesemääramised. Traditsioonid on jäänud rohkem selja taha, tähistatakse vaid olulisemaid pühi ja sündmusi, näiteks peetakse laulupidu ja tähistatakse jaanipäeva, kuid mitte enam väiksemaid tähtpäevi. Rohkelt ühiskondlike uuendusi viidi Eestis läbi 19.sajandil, kui võimule tuli Aleksander III. Tema valitsusajal avati rohkelt venekeelseid koole ja isegi kohanimed muudeti venekeelseks.
arengu ja geenidega, ning sotsiaalsest soost, mis sõltub sotsiaalkultuurilistest teguritest ning naiste ja meeste rollide ja võimujaotusega seotud ootustest ühiskonnas. Sotsiaalse soo mõiste osutab kõigele, mis assotsieerub kellegi sooga antud ühiskonnas. See hõlmab nii rolle, tegevusi, eelistusi ja teisi tunnuseid, mis on või mida ühiskond eeldab olevat tüüpilised meestele või naistele. Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise
Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid- müüt või tegelikkus? Soolised stereotüüpid on meeste ja naiste lihtne üldistus missugune üks olema peaks. Ned on ebatäpsed omadused kummagi suhtes. Kuna iga indiviid pole nagu teised ei pea stereotüübid 100% mitte kunagi paika. Meie ühiskond on tekitanud ja vorminud praeguseid stereotüüpe juba aastatuhandeid. Kõigil selgelt eristatav arusaam mehest-naisest ning need mõjutavad meid sünnist saadik ning ühiskonna surve tõttu kogu meie elu. Teatud tegevusi ja iseloomujooni peetakse pigem naiselikeks ja mehelikeks, kuid tegelikkuses on kõik erinevad. Juba lasteiaias eristame tüdrukute- ja poiste värve. Roosa, lilla, kollane ja punane on pigem naiselik ja pelgatud poiste poolt. Kui sünnime, siis meie vanemad hakkavad kujundama meie keskkonda soost lähtuvalt. Poiste tubasi täidavad autod, legod ja superkangelased. Tüdrukutel aga roosa tapeet, nukud ja riidekapid täis seelikuid ja kleite. Kõik see pa...
sama haridusega mees saab ikka temast rohkem palka. Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased. Üldiselt on Euroopa riikide arengud soolise ebavõrdsuse vähendamises olnud erisuunalised, mistõttu on üldist trendi raske välja tuua. Väikseim on palgalõhe muusika- , teatri- ja kunstierialade puhul, kuid sealgi teenivad mehed pisut rohkem. Arhitektuuri ja ehituse vallas rakendusliku kõrghariduse omandanute seas teenivad mehed brutopalka umbes 1200 eurot kuus ja naised 840 eurot kuus
tööoskused, mida saab hiljem väheneb maksumaksjate arv kodumaal kasutada Lahkuvad haritumad, seega Suur osa teenitud rahast väheneb haritud inimeste kodumaale tagasi osakaal Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid Tagasi tullakse pensionipõlves, seega suureneb pensionäride osatähtsus Kaotatakse haridusinvesteeringud 8. http://www.purposegames.com/game/euroopa-riikide-pealinnad-quiz
Kaasaegsed rändevoog ja põhjused: Lääne-Euroopa: tööjõud. Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja- Ameerika- töö, Lähis-Ida naftariigid- majandustegevus. Migratsioonivoogude tagajärjed nii lähte- kui ka sihtmaale. Lähteriigile: väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Iseloomusta linnastumisprotsessi eri regioonides: eeslinnastumine, vastulinnastumine, linnastud, hiidlinn, ülelinnastumine.
Kordamisküsimused – rahvastik 1.Nimeta probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis. ● Vaesumine, riik ei suuda väljaminevat toetust maksta ● Töökohtade puudus ● Maksude tõus ● Ressursside vähenemine/lõppemine ● Nakkushaigused ● Keskkonna probleemid ● Linnastumine ● Kliima soojenemine ● Jäätmeprobleemid Maailmas on 3 piirkonda, kus rahvaarvu kasv on lubatust oluliselt kiirem - Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. 2.Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid ● Suremuse langus ● Heaolu kasv, elutingimuste paranemine ● Teaduse areng, tehnoloogia areng ● Toiduvarude kasv 3.Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid ja too näiteid Sündimus Suremus Meditsiini areng Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Viljakas eas olevate naiste arv ...
6 migrants /1,000 population Immigrants (2010): 17.8% Women as a Percentage of Immigrants (2010): 49.2% · Sisse- ja väljaränna ei ole riigi jaoks tõsiseks probleemiks, kuigi väljarandajaid on veidi rohkem kui sisserändajaid. Arvuka väljarändega kaasnevad probleemid oleksid, et väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, peamiselt lahkuvad aktiivsed inimesed, seega väheneb ka osavõtlike inimeste osakaal, riigis võivad tekkida soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. · Rahvastikupoliitika Liibanonis - tänu kodusõdadele püütakse riigis taastada rahu. Sündimusele ei pöörata erilist tähelepanu, arstiabi pole eriti kättesaadav. Inimesi rändab rohkem välja kui sisse. Väljaränne toimub enamasti kodusõdade pärast ja otsitakse paremaid elutingimusi. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/le.html 2. http://www.census
see põhjustab raske mürgituse ja väga kiire sõltuvuse. Eurooplastega on vastupidi: viina võib juua aastaid, ilma et sõltuvust tekiks, ent oopium ja hasisi tekitavad kiiresti sõltuvust. Indiaanlane närib jälle kokat ja meskaliini, põhjarahvaste iidseks mõnuallikaks on olnud punased kärbseseened. Rassiline kuuluvus seega määrab suuresti ka kehalise ja vaimse vastusurve narkootilistele ainetele, millele juhuslike teguritena lisanduvad individuaalsed ja soolised iseärasused-mehed on innukad proovima, ent naistel on väiksem taluvus. Kuna meil on narkomaania veel uus ja huvitav, on informatsiooni narkootikumide kohta vähe. Üleannustajaid ja narkokurjategijaid on palju ja tänu sellele on narkomaania hoogne levik praegu paratamatu. Kui kaua see kestab ja kui kaugele areneb, on juhuslik ja sõltub meist endist. Koos suudame me narkomaania vastu võidelda!
Me võime leida inimese, kellel on sarnane iseloom, kuid temal väljendub see lihtsalt teisiti. Maalimas on miljardeid inimesi, kes on erineva nahavärviga ja pärit erinevast keskonnast. Isiksuse väljakujunemine on protsess, kus sünnipärased emotsioonid põimuvad ja lapsepõlve kogemustel on inimese isiksust mõjutav osa. Sündides me saame välimuse, mida saab igat moodi muuta, kuid lapsepõlves kujuneb välja meie iseloomujooned. Kodune õhkkond, emotsioonid, soolised erinevused, varase lapsepõlev olukord, lahutatud vanemate lapsed, huvid, sõbrad, mängukaaslased, koolikiusamine, kuidas vanemad oma lapsi mõjutavad jms. See kõik mõjutab last ja tema maailmavaadet ja sellest tekib ka erinev isiksus. Mõned inimene ei pruugi kasvada täisväärtuslikuks isiksuseks, kuid teda saab suunata õigele teele. Nendeks suunajateks toime tulla. Isiksus ja emotsioonid on omavahel tihedalt seotud mõisted. Pole olemas isiksust
hulgas. 2. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku maksumaksjate arv. kultuuri ja 3. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud tavadega, sellel tasandil tekivad inimeste konfliktid. osakaal 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad 4. Sageli on tegemist illegaalsete soolised migrantitega, disproportsioonid mis tekitab palju probleeme. 4.Võrdle linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades. Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Osatähtsus veel osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. keskmine või madal, kuid
Individuaalsed ja vanuselised ajataju iseärasused lastel, teismelistel ja noorukitel V. P. Lisenkova N. G. Shpagonova Antud artiklis uuriti erineva vanusega laste ajataju. Uurimus põhines hüpoteesil, et laste adekvaatne ajataju kujuneb järk-järgult nende elutegevuse käigus. Eksisteerivad individuaalsed (üle- ja alahindamine; üle- ja alamõõtmine demonstreerimisel), vanuselised ja soolised eripärasused aja määratlemises vanusevahemikus 6-17. Uurimuse eesmärgiks oli analüüsida ning üldistada saadud katsetulemusi, kus kajastusid laste individuaalsed iseärasused ajalise intervalli määramisel, demonstreerimisel ning taasesitamisel. Uurimise alla võeti ka ajataju mõõtmine vanuselisest aspektist. Metoodika Katses võttis osa 392 inimest, vanuses 6-17. Eelkoolilastega viidi eksperiment läbi lasteaias, teistega aga koolides
1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb hulgas maksumaksjate arv. 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb kultuuri ja tavadega, sellel tasandil haritud inimeste osakaal tekivad konfliktid. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile tekivad soolised disproportsioonid 4. Sageli on tegemist illegaalsete 4. Tagasi tullakse pensionieas, siis migrantidega, mis tekitab palju suureneb pensionäride osatähtsus probleeme 5. Kaotatakse haridusinvesteeringud
Milline on suure sisserände mõju nii sihtriigile kui lähteriigile? Ränd positiivne mõju lähteriigile: 31. riigis väheneb tööpuudus; 32. paranevad tööoskused, juhul kui tagasi tulevad; 33. suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne mõju lähteriigile: 34. väheneb tööealiste tasakaal, maksumaksjate arv; 35. lahkuvad üldjuhul haritumad, kaotatakse haridusinvisteeringuid; 36. lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid; 37. tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. Positiivne mõju sihtriigile: 38. mitmekesiseb tööjõuturg, saadetakse tööjõudu; 39. migrandid on nõus töötama raskemates tingimustes; 40. odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne mõju sihtriigile: 41. suureneb tööjõupuudus oma riigi elanike suhtes; 42. sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri & tavadega, tekivad konfliktid; 43
Suuremate rännetega kaasnevad probleemid lähte ja siirdemaale Positiivne külg lähteriigile: 1. Riigis väheneb tööpuudus. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. 3. Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. 4. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. 5. Kaotatakse haridusinvesteeringud. 22 Varjupaigataotlejad Eestis päritolumaa järgi 19972008 Varjupaigataotlused Eestis 19972008 Huvitavaid linke · http://www.bradshawfoundation.com/journey/ · https://genographic.nationalgeographic.com/ge
Eriti ranged ollakse nendes ühiskondades, kus on keelatud abort ja lapsetapmine; kus on vajadus rahvaarvu tõsta. Kohtades, kus on tõsine toidunappus, on homoseksualism sallitud. Iga käitumine on kultuurilises fääris konstrueeritud. Antropoloogia seisukohalt ei astuta kummalegi poole. Naturistid - mehed ja naised on looduse poolt nii erinevad ning kultuur järgib seda, mis looduses on ette nähtud. Konservatiivne lähenemine. Nurturistid - inimesed sünnivad tühja lehena; soolised erinevused on marginaalsed. Soorollid on õpitud; kogu ühiskond suunab ja ootab, et inimesed käituks vastavalt enda soole ja õpiks kuidagi kõik peaks toimima. Universaalsed või väljakujunenud Jõurollid - üldiselt on mehed naistest tugevamad ja suudavad teha lühiajaliselt raskeid töid. Naistele aga pidevalt kergemad tööd. Universaalsed tööjaotused. Meeste töö intensiivus ja pikem puhkus. Lastekasvatusteooria - üldiselt laste eest hoolitsevad naised (97% ühiskondadest).
kujuneda südame koronaartõbi. Sugu Meestel on suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonnhaigustesse kui menopausi eelses perioodis olevatel naistel. Väidetakse, et pärast menopausi on naiste risk haigestuda kardiovaskulaarhaigustesse sarnane meeste riskiga, kuid uuemad andmed Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringutest vaidlustavad selle. Keskealiste inimeste hulgas esineb südame koronaartõbi meestel kaks kuni viis korda sagedamini kui naistel. Soolised erinevused kardiovaskulaarhaiguste esinemissagedustel on seotud erineva hormonaalsusega meestel ja naistel. Naistel on valdavaks suguhormooniks östrogeen, millel võib olla kaitsev efekt glükoosi ainevahetuse kaudu ja seetõttu otsene mõju endoteelirakkude funktsiooni parandamisele. Östrogeeni tootmine väheneb pärast menopausi ja see võib muuta lipiidide ainevahetuse aterogeensemaks, vähendades HDL-kolesteroolitaset ja suurendades LDL-kolesteroolitaset veres Ravimid
* Vertikaalne (keskklassist kõrgklassi) * Staatus tekib kuna erinevatel rollidel on erinev tähtsus grupi jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Sotsiaalsed erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihitus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumine: * Varanduslikult * Rahvuslikud * Usulised * Soolised * Vanuselised jne.... Mitmekesisus mängib positiivset rolli, see rikastab ja pakub uudseid arenguteid. Samas on ühiskonna stabiilsuse huvides oluline, et mõni erinevus ei kasvaks nii suureks, et jagab inimesed vastandlikesse leeridesse. Niisugune olukord on kujunenud näiteks Iisraelis, kus usuline kuuluvus varjutab kõik teised sotsiaalsed tunnused, nagu päritolu, varanduslik ja perekondlik seisund, maailmavaatelised väärtused ja elulaad
Kreekakeelne theos tähendab jumalaid, jumalikke olendeid, kuid mitte sugugi "Jumalat" selles tähenduses, nagu seda sõna meie päevil kasutatakse. Seepärast ei tähenda teosoofia "Jumala Tarkust" nagu seda tõlgitakse, vaid Jumalikku Tarkust, st. tarkust, mis on jumalatel. Teosoofia, sõnasõnalises tõlkes "teadmine jumalikust", on ideede kogum, mis väidab et kõik religioonid on inimkonna püüdlused läheneda absoluudile ning seetõttu on igas religioonis osa terviklikust tõest. Moodne teosoofia kui koherentne süsteem arenes välja Helena Petrovna Blavatsky kirjutistest. Koos Henry Steel Olcotti, William Quan Judge'i ja teistega asutas ta 1875. 17 november Teosoofia Ühingu.. New Yorgis Seltsi keskus viidi peagi üle Indiasse, mis tegelikult ongi selle vaimne kodumaa. Teosoofia maailmavaade on sünkretistlik. Teosoofia väidab, et temas sisaldub kõikide religioonide tuum. Selle järgi on inimkonna suured õpetajad, nagu Krisna, Buddha ja Jeesus õpetan...
Väikelapseeas on täielik sõltuvus teisest inimestest Lapseeas iseseisvus pidevalt kasvab Noorukieas saavutatakse täielik iseseisvus See jätkub kogu täiskasvanuea vältel, väljaarvatud inimesed, kellel on füüsiline või õppimispuue või haigus. Elukaare lõpuperioodil võib indiviid muutuda taas teiste abist sõltuvaks. Bioloogilised: nahk ja nahapigmentatsioon, juuksed ja juuksevärv, nahaderivaadid , küüned ja karvad, hambad, füüsilised ohud ja soolised erinevused vananemine Psühholoogilised: isikupära ja emotsioonide peegeldamine nt. depressiooni käes kannatav inimene võib kaotada huvi oma välimuse vastu ja unustada isegi põhiliste hügieeninõuete täitmise. Sotsiokultuursed tegurid: Mitte kõik kultuurid ei väärtusta ühtemoodi puhtust: on kultuure, kus keha "loomulik" lõhn on normaalne ning see on osa seksuaalsest veetlusest. Mõned kultuurid kirjutavad ette ka seda kuidas riietuda.
4) Rangluu ja abaluu kaitsevad õlga 5) Niudeluu ja lülisammas kaitsevad seede- ja erituselundeid ning puusa 6) Kederluu kaitseb põlve ja küünarluu kaitseb küünarliigest · Vererakkude tootmine (toimub punases luuüdis) · Säilitamine (luukude sisaldab kaltsiumi ja osaleb kaltsiumi ainevahetuses, luuüdi sisaldab rauda ja osaleb raua ainevahetuses) (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) 1.6 Soolised erinevused Mehe ja naise luustik erinevad. Kõige enam erineb vaagen ,kuna naissugu sünnitab lapsi. Naise vaagen on lamedam, ümaram ja proporsionaalselt suurem, et võimaldada loote pea läbipääsu. Samuti on naise õndraluud orienteeritud tahapoole ,samal ajal kui meestel on ta orienteeritud ettepoole. See erinevus annab lootele arenemiseks rohkem ruumi. Meestel on jämedamad ja pikemad jäsemed, samuti sõrme ja varbaluud, kuna naistel on kitsamad
· loomapsühholoogia - loomade käitumine ja psüühika · üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused · arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani · sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega · kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) · isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) · psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid · pedagoogiline psühholoogia õppimine 6) Vaatlus: kõige vanem uurimismeetod. (Vanal ajal hinnati õpilasi selle järgi kuidas ta kõnnib ) . Struktureeritud vaatlus: paberil punktidena. Struktureeerimata vaatlus: kirja pandakse kõik mida nähtakse. Eksperiment: Loomulik: tuleb klassi uus õpilane, teised käituvad endist viisi, kuid uus
tekitab palju probleeme. SUUREMATE RÄNNETEGA KAASNEVAD PROBLEEMID LÄHTE- JA SIHTMAALE Positiivne külg lähteriigile: • Riigis väheneb tööpuudus. • Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. • Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: • Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. • Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. • Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. • Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. • Riik kaotab haridusinvesteeringud. RIIGISISENE RÄNNE • Vähem arenenud maades on ülekaalus ränne maalt linna. Loodetakse leida tööd või saada parem haridus. Toimub linnastumine. • Paljudes arenenud riikides on ülekaalus ränne linnast maale. Soovitakse rahulikumat ja puhtamat elukeskkonda. Toimub vastulinnastumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
