Selle teesi kohaselt ei oma tähtsust kasvõi ebamoraalsed viisid, mille abil tahe võidakse saavutada. On siiski kaheldav, kui kindlameelselt sellest juhtmõttest kinni peaks pidama. Kui kõik inimesed tegutseksid põhimõtte järgi, et ühe eesmärgi nimel kõik muu unarusse jätta, valitseks arvatavasti täielik kaos. Sellisel juhul poleks ühiskonnas enam eetikal ega reeglitel mingit kohta. Neid võiks siis sama hästi mitte ollagi. Kuid kui nendest vabaneda, oleks raske leida üldse mingisugust kohta sõnale ,,inimühiskond". Oleks vaid ,,inimene" või, veelgi sobivam, ,,inimloom", sest igaüks sammuks isekalt vaid enda tuleviku suunas, astudes möödaminnes hoolimatult teiste peale. Peale selle võib ainult üht kindlat eesmärki silmas pidades üle astuda ka enda põhimõtetest, mis on minu arvates väga vale. Siinkohal võiks tuua loendamatult näideid poliitikute kohta, kuid usu...
See siis peaks tõestama Tema Kõrgeaususele seda, kui pühendunud isik on ning, et ta alistub täielikult Valitsejale ja pakub oma teeneid ilma igasuguste tingimusteta. Machiavelli ei leidnud oma varudest midagi sellist, mida anda Valitsejale peale oma teadmiste. Teadmised väljapaistvatest inimestest, nende ettevõtmistest ja uurimustest, mis on välja selgitatud nende põhjal. See teos peaks andma Valitsejale aimu, mida on ta tundma õppinud ja mõistma hakanud, läbides palju raskusi. Teost ei ole üritanud Machiavell ilustada, kuna ta tahab näidata kõike õiges valguses ja nii nagu see on. Et õppida paremini tundma rahva iseloomu, tuleb olla valitseja ning valitseja loomuse paremaks mõistmiseks tuleb kuuluda rahva hulka. Machiavelli loodab, et selle...
Niccolo Machiavelli “Valitseja” XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis tundus mulle sobilikum käia tegeliku, mitte kujuteldava tõe jälgedes. Paljud on kujutanud vabariike ja riike, mida pole eales nähtud ja mille tegelikust olemasolust pole kunagi kuuldud; ja et see, kuidas elatakse, on niivõrd kaugel sellest, kuidas tuleks elada, kogeb...
Varrak Tallinn 2007 Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on väga palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Arvatavasti sellest on tulnud ka termin makjavellism, mis tähendab vahendeid mittevalivat ja piiramatut isikuvõimu teostavat poliitikat. Machiavelli oli selle sajandi diktaatorite- Hitleri, Mussolini ja Stalini lemmik. Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliikmena ühendatud valitseja päri...
Valitseja Niccolo Machiavelli Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Niccolo Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Tema tuntud teos ,, Valitseja" on käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud, mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamised, võidud ning uus võimule tõus. Sõjad, ränded, dünastiad - kõike seda käsitles autor oma teoses. Peale seda, kui ma olin läbi lugenud ,,Valitseja" esimesed kümme peatükki, taipasin ma kohe, et see on täpselt selline raamat, mis jagab juhtnööre, ideid ja näpunäiteid, kuidas ise valitseja olla või selleks saada. Raamatu lugedes tekkis m...
Niccolò Machiavelli oli poliitiline, mõtleja ja üks kaasaegse poliitikateaduse rajajaist; kirjanik ja dramaturg, Elu · Niccolò Machiavelli sündis Firenzes, Itaalias, isa Bernardo ja ema, Bartolomea Nelli kolmanda lapsena, õdede Primavera ja Margherita järel ning enne vend Tottot Suguvõsa hõbedasel vapil oleva sinist värvi risti igas nurgas on nael; chiavello tähendab itaalia keeles naela ja malchiavello "kurja naela", s.t naela, mis suudab enda eest seista. Aegade jooksul on nime edastatud erinevas kirjapildis, nt Malclavellus, Maclavellus, Macchiavelli. · Autori teoste keelustamisega katoliku kiriku poolt tekkis olukord, kus tema nime ei võinud mainida ja kasutusele võeti pseudonüümid, nt "Firenze sekretär", Inglismaal Old Nick Tsitaadid · ,,Mõistust on kolme liiki: esimene taipab kõike ise, teine suudab mõista seda, mida esimene on taibanud, aga kolmas ei taipa...
Niccolo Machiavelli ,,Valitseja" Valitseja iseloomujooned ja voorused Niccolo mcciavelli suri enam kui nelisada viiskümend aasta tagasi, ent tema nimi elab edasi, olles poliitilise kavaluse, kahekeelsuse ja pahatahtlikkuse sünonüüm.Tema teos ,,Il Principe" ehk ,,Valitseja" valmistab siiani kõneainet ja mainitakse poliitilistes väitlustes. Ta kirjutas selle lootuses paranda Põhja-Itaalia vürstiriikide olukorda,kuid neist said poliitikastiili käsiraamatud. Selles raamatus räägitakse , kuidas üks valitseja peaks käituma oma rahvaga, et säiltada oma võimu ja autoriteeti. Mida ta peaks tegema, et võimule saada, ja kuidas seda säilitada ja mis võib juhuda kui ei ole rahvale meelepärane, ehk siis täita oma kohustusi, mida rahvas temalt ootab. ,,Vailtseja pidi kiirendama poliitilise päästja ilmumist, kes vahendeid valimata ühendaks rikutud linnriigid ning tõrjuks tagasi välisvallutajad. Filosoofiline teos koosneb kahekümnest kuuest peatükist.Esime...
Thomas More'i ,,Utoopia" ja Niccolo Machiavelli ,,Vürst" Liina Anette Pärtel Lugesin mõlemat teksti suhteliselt järjest ning valisin endale meelepärasema juba suhteliselt ,,Utoopia" algul, kohe, kui mõistsin, et tegu on puhta sotsialismiga. Võib-olla tekkisid mul selle pärast ka eelarvamused, kuid ma püüdsin olla piisavalt erapooletu seda teksti analüüsides. Macchiavelli Vürsti omadused olid minu jaoks suhteliselt loogilised. Esiteks peab vürst oskama ja julgema kasutada seaduste kõrval ka jõudu, sest lihtsalt rääkimisest enamikul juhtudel ei piisa. Kui ikka keegi riik tuleb ründama, kellega oli sõlmitud rahuleping, siis ei piisa sellest, et talle seda meelde tuletatakse, vaid peab midagi ka ette võtma. Teiseks peab õige vürst oskama kasutada jõu kõrvalt veel kavalust ja olema vahel ebaaus, kuna inimene on loomult kuri ning ka vürstiga ollakse ebaaus. Ka minu arust ei saa valitseja olla üdin...
Sarnase ala vallutamisel tuleb hoidmiseks kõrvaldada pärilusliin. Võõra ala hoidmiseks tuleb a) valitsejal sinna elama asuda b) luua kolooniad (sõjaväeline kontroll kallis ja ebatõhus) c)tuleb hakata nõrgemate naabrite juhiks ja kaitsjaks, toetades nõrgemaid võimureid, nõrgestades tugevaid ja mõjukaid juhte d) hoida eemal sama tugev võõramaalane. Provintsi nõrgemad võimumehed ühinevad tugeva võõramaalasega kohe, kui mõni säärane maale siseneb. Põhimõte: näe ette ja enneta, sõda ei eemaldu, vaid lükkub edasi teise kasuks, st sõdi kohe. Hukkub see, kes aitab teisel tugevneda, sest tugevnemiseks tuleb kellegi jõud ja see tekitab kahtluseid mõlemas, kuniks vaekauss kaldub tugevama kasuks. 2 valitsemisviisi: nn Türklane: 1 senjöör ja tema alamad, Prantslane: 1 senjöör ja temast suhteliselt iseseisvad ja tugevad parunid, kellel kohalik toetus. Es...
Suur osa tema elust möödus Firenze valitseja perekonna, de Medicite võimu all, taustaks pikad Itaalia sõjad ja välisriikide interventsioon. Medicite võim ja eriti selle I faasi lõpuperiood olid renessansiaegse Firenze kultuuri ning majanduse õitseaeg. Avalikku ellu ilmub Machiavelli seoses dominiiklasest fanaatiku Savonarola kukutamise ja tapmisega, avaliku teenistuja karjäär algab 1498 aastal, mil Braccesi asemele valitakse teise kantselei sekretäriks (teiseks kantsleriks) 29 aastane Machiavelli. Järgneva ,,Suure Nõukogu" perioodil täitis Machiavelli diplomaadi rolli, osaledes 13 missioonil. Machiavelli vangistati kahtlustatuna Medicide vastases vandenõus, kuniks Giovanni de Medici paavstiks valimist tähistav amnestia ta vabastas. Järgnevalt püüdis Machiavelli ennistada oma vana positsiooni ning tõestada Medicidele oma väärtust (seda eriti riigi-ni...
Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. „Mandragora“ 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalias elanud näitekirjanikust ja ühiskonnategelasest Niccolò Machiavellist ning tema kirjutatud näidendist „Mandragora“. Machiavelli tegevus, just commedia erudita näidendi kirjutamine arendas teatrit ja tollast teatrielu, oli peegeldus ümbritsevale elule ning ühiskonnas oluliseks kriitikapunktiks. Näidenditegevuse ja selle autori paremaks m...
TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli "MANDRAGORA" referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. ,,Mandragora" 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalias elanud näitekirjanikust ja ühiskonnategelasest Niccolò Machiavellist ning tema kirjutatud näidendist ,,Mandragora". Machiavelli tegevus, just commedia...
seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks valmistutakse ka peaga, mõtetega, moraali ülendamisega, suhtumisega, kindlustundega, manipulatsioonide ning ka hirmu sisendamisega alamatele kui vaenlastele. 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Niccolo Machiavelli ,,Il Principe" Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: E. Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................3 NICCOLO MACHIAVELLI...................................................................................................... 4 NICCOLO MACHIAVELLI MAAILMAVAADE....................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 11 1http://www.hot.ee/maclap/principe/val00_03.html#ptk_1...
seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll mida need arutlused täidavad on olulisus sõjaks ettevalmistamisel (olla kõigeks valmis). 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Tekib küsimus, et kas olla armastatud või kardetud, kuid mõlemat korraga saavutada on raske. Valitseja võib sattuda vaenu alla. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? Et selline võim ei kesta kaua. 5. Milline on...
Ilma loodusteaduseta ei saa kunagi mõista filosoofiat, ideaalset ilma reaalseta. Ideaalne on selleks, et selle poole püüda, on eesmärk. Ja ideaalne riik on eesmärk, mille poole maksab püüelda..." lausus kord Karl Ristikivi ja kui tahes palju otsida põhjuseid, miks maailm muutub ja riigid arenevad, pole leida paremat vastust kui see, et nad püüavad samastuda täiuslikkusega, mille endale mudeliks loonud. Thomas More ja Niccolò Machiavelli kaks targemat meest, lõid sulega oma ühiskonnavormi: omal ajal paberile, sajandeid hiljem reaalsusesse põimununa. Nad esitasid oma maailmavaateid erinevalt: More eelistas kolmanda nime reisimuljete kaudu ,,Utoopiat" esitada lugejateni, Machiavelli pöördus audientsi kui õppivate valitsejate poole tema suurteos on pigem õpik algajaile. Mõlemate kirjutiste juured ulatuvad sügavale ev...
Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliselt ühendatud valitseja pärisvaldus(t)ega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimulepürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei pea ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud el...
o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsioon ettemääratus, ini...
Territoorium (meri-, maa- ja õhuruum) 2.Kodanikkond 3. Kehtiv riigivõim (suvenäärsus, eneseorganisatsioon, riigivõimu ühtsus) 4.Võime astuda teiste riikidega suhetesse. Riik on avalikuõiguslik organisatsioon, mis tegeleb ühiskonna õiguslike probleemidega. Riik on rahvusvahelistes suhetes sõltumatu teistest riikidest. Riigid on oma suvenäärsuselt võrdsed. 2) Proportsionaalne valimissüsteem Selle puhul kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorgani kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimisnimekirjadele antud häältele. Proportsionaalsust on mõeldav kasutada vaid mingi piirini, sest esindusorganis on kohtade arv füüsiliselt piiratud ruumi mõõtmetega. Piiri fikseerib valimiskünnis. Enamik maailma demokraatlikest riikidest kasutab seda meetodit, ka Eesti. Sellel on kaks põhilist modifikatsiooni: part...
Uued ideaalid: *Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp *Väärtustati ettevõtlikkust ja initsiatiivi, loomingulisust *Inimene võib omal jõul saada rikkaks ja mõjukaks Renessanssi põhjused: *Must surm seadis Jumala olemasolu kahtluse alla *Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng *Tugeva ja poliitiliselt müjuka keskklassi teke *Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfilosoofia...