Frustratsiooni olukorrad Ülesanne: Kujutle situatsioon: naine lapsega kiirustab kauplusse ja näeb, et müüja sulgeb ust. Mis põhjustab frustratsiooni? Kellele? Frustratsiooni tekitab poe sulgemine lapsega naisele. Kuidas sulle tundub tema olukord?Halb, frustratsiooni tekitav. Kuidas tema asemel olles tegutseksid?Räägiksin ilusti müüjaga, kas oleks võimalik ruttu oma ostus ära teha. Ka ust sulgev inimene ärritub. Kuidas ja miks?Sest tema tööpäev on läbi ja ta tahab koju minna, aga kliendid soovivad veel oste teha ning tema peab seetõttu ületunde tegema. Kui oleksid tema asemel. Kuidas sulle olukord tunduks? Teenindaja asemel: olukord tunduks ärritav, kuid laseksin naisel oma ostud ära teha, kui on võimalik. Lapsega naise asemel: Ka ärritav
Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist Emotsioon on protsess: algus, kulg, lõpp Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sündmus, isik või teave, mis puudutab või võiks puudutada meie vajadusi või väärtusi Emotsioon <-> ratsionaalsus, emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus Emotsioonide kujundamisel on oluline roll biokeemilistel ainetel. Eksamil: ära aja stressi ja frustratsiooni segamini. Stress: pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, järjepideval muutumisel. Hans Selye: üldised, mitte haigusspetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused "adaptsioonisündroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs & psüüh reservid) - positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) > taluvuspiir -> negatiivne faas e distress
... MANHrM'mE-EKSPER~MENTEERtMlNE: Inovus, eksper;mente8riimine, valmf,~O'lek PERSPEKTUVf SEADMINE: va l}akLftsets'ks, uudis'himu, kehateadHkkus, kullastatus, rahuldus, rtlinuldatus, rahulolu, sooidentiteet, uurimrne, eTutus, manguhsus, vabaduse tunl'le, I:ij!gutatlls, meelestatus, IO'0V frustratsiooni vaHtsemrne, phride frhest 0ma twrdest taiehku~t vrtj:astatud otS'imine, kartmatus, f~i!rti:mine ofemine, 16dvestatus, avatus, kontaktist eematdumine
Esineda võib jälitus-; mürgitus- ja vargusluulu mõtteid ning sellega seonduvalt asjade peitmist ja toidust ja ravimitest keeldumist. Esineda võib erinevaid foobiaid, ärevust ja meeleolu langust. 9. Milliseid meetmeid tuleb kasutada hüdratatsiooni hindamiseks ja dehüdratatsiooni ennetamiseks sügava dementsusega inimesel? Tuleb jälgida joogikoguseid, paluda tal üles märkida , kuna ja kui palju ta joob. 10. Too näiteid, kuidas väldid stresseerivaid nõudmisi ja frustratsiooni teket dementse patsiendiga suhtlemisel. Räägid rahulikult, seletad ning näitad. Proovi teha tegevusi rohkem mänguliseks ning hästi lihtsasti mõistetavaks. Kirjuta asjad üles ning lohuta patsienti, kui ta esimese korraga hakkama ei saa. Kiida edusammudel ning ole alati toeks. Toeta patsienti tema tegemistes, vii frustratsiooni tekke võimalus miinimumi. Ole abistamisel igapäevatoimingutes loominguline. 10. Toeta igapäevatoimingute tegemist, anna positiivset kinnitust. 11
väikese motivatsiooniannuse ja indu tegutseda edasi, ka igapäevaste asjadega. Mida suurema kirega teevad inimesed asju, seda suurem on rõõm nende rahuldamise saavutamisel, aga ka suurem on pettumus ja ängistus ebaõnnestudes või pettumus takistuse korral teel. Jah, kui jõuad suure isuga oma lemmik jäätise letini ja seisad maius käes ning näed siis pikka järjekorda siis tappev jäätiseisu tekitab frustratsiooni. Tuleb seista vapralt lõpuni. Peab mõtlema positiivselt. Tuleb kannatada ja oodata, varsti ongi hallis argipäevas killuke rõõmu.
mingis konkreetses olukorras, vaadeldes patsienti ja tema haigust tervikuna. Fenomenoloogia aitab mõista õendushetke kui sügavat intuitiivset arusaamist sellest, mida patsient antud hetkel tunneb (kogeb) ja vajab, ning reageerimist sellele. 2) Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab kõigepealt tajumine ning arusaamine, mida patsient kogeb ja tunneb, seejärel arusaam, mida patsient vajab (Artiklist: „Ma tundsin tema allasurutud frustratsiooni ja meeletut pinget” - patsient ei saanud liigutada ega rääkida, tal oli raske hetk.→ „Ma karjun sinu eest”- õde pakkus, et maandab pingeid patsiendi eest). Õe pakutav tugi sõltub konkreetsest situatsioonist ning patsiendist. Selleks võib olla lihtsalt kuulamine, puudutus, julgustamine etc. Iseloomulik on ka õendushetkele järgnev rahulolu. Patsient tunneb, et teda on mõistetud, ta pole enam üksi. Õde tunneb, et ta sai patsienti aidata, mõistis, mis on antud hetkel patsiendi
ääretus galaktikas. Samuti füüsikateadus võimaldab teadlastel välja arvutada asteroidide potensiaalset põrkumist Maaga, planeetide kaugust meie planeedist, temperatuuride muutumist jne. Elukvatiteedi parandamise käigus tihtipeale unustatakse, et maailm muutub liiga marejaalseks ja kõike on võimalik seletada kas keemilise reaktsiooni või füüsikalise valemiga. Kõik see viib inimesed rohkem stressi ja frustratsiooni, sest kadumas on uskumused ja lootused kõrgemale jõule, kes pärast pikki ohverdusi ja palvetusi oma abikäe ulatavad. Seadused, mis teevad inimeste elu nii heaks, võivad kergesti hävitada meie planeedi, kui kasutada neid ebamõistlikult. Kuna kõik tugineb füüsikale, ei ole selle seaduste kasutamisel piiranguid. Loodusnähtuste ja jõudude kuritarvitamine võib kaasa parandamatuid tulemusi ja globaalseid katastroofe
et seda enam sa tead. Need, kes armastavad avastada ning õppida, leiavad üks hetk end selle paradoksi ees, kus nad teavad palju, aga tunnevad, et teavad niivõrd vähe. Samas on inimesi kes on intelligentsed, aga kannatavad illusoorse alaväärsuse all. Nad ihaldavad teadmisi kõige enam, aga alahindavad enda teadmisi ning oskusi, samaaegselt kui oskusteta inimesed end ülehindavad. Himu teadmiste järgi tekitab meis ekstreemset frustratsiooni. Iga päev me õpime midagi uut ja iga uus teadmine viib meid järgmise uue teadmise juurde. Võib öelda, et kõik siin elus on seotud ja iga tegevus viib järgmise tegevuse juurde. Näiteks Vikipeedias võib lehekülje alt leida järgmisi teemasi, mis on seotud selle valdkonnaga mida sa parasjagu loed ning edasi klikkimine võib meid viia uute teadmiste juurde, mis paneb meid jälle omakorda edasi klikkima. Mida rohkem sa enda jaoks avastad, seda rohkem on seda, mis jääb siiski peitu.
vastuvõetamatuid juhtumeid, tundeid, sisaldades inimkonna kasvavat mõtteid ja kogemusi. kogemustepagasit. FREUDI kohaselt on elujõud ajendatud JUNGI kohaselt on elus muudki peale seksuaalsusest ja aluseks olev alateadvus ei seksuaalsuse, mis on osa suuremast sisalda midagi peale tunnete ja kõiksusest, mis on aluseks isiksuse mõttekogemuste ning frustratsiooni, mis kujunemisel ja pidevale mõtte otsimisele. saabub seksuaalse rahuldamatuse Alateadvusel on kompenseeriv funktsioon, tulemusel; seega alateadvus on kotitäis suundudes tervenemisele, kasvule ja kõrvalekaldeid. isiksuse kujunemisele. FREUDi jaoks kujutas inimelu endast JUNG kujutas, et inimelu areneb pidevalt instiktiivsete teemade lõputut kordumist. ja püüdleb täiuslikkuse poole.
väljapoole näha, tekib võimalus eneseteostuseks, mis on kahtlemata kõige ülevam eesmärk. Levinud nähtus motivatsiooni puhul on eesmärgi püstitus ning selleni pürgimine. See, mis tõukab inimest edasi, on eesmärk, milleni jõuda tahetakse. Negatiivne külg selle käsitluse puhul on fakt, et eesmärgi saavutamisel, või vastupidi, näiliselt isegi mitte ligilähedale jõudmisel, kipub ka edasiliigutav jõud kaduma ning asendub frustratsiooni või alla andmisega. Iga organisatsiooni eesmärgiks peaks olema motiveeritud, rahulolev meeskond, kes kõik töötavad ühise eesmärgi nimel ning annavad endast maksimumi. On selgelt näha, et motivatsioonipuudus meeskonnas on miski, mis viib stagnatsioonini. Kõrgelt innustatud meeskond on produktiivsem, tulemuslikum ning iga tööandja huvides. Seega motivatsioonipuuduse ennetamise ja kaotamisega on vajalik tegeleda igapäevaselt. Selleks on
Vastutusest loobumise (sh. määramatuse vähendamise) printsiipi 5.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada automaatset allumisele kalduvust · Ratsionaalsusel põhinev analüüsi autoriteetsuse tunnuste osas · Kriitiline suhtumine ekspertust näitavate argumentide osas · Autoriteedi egoistlike motiivide analüüs VI Nappuse (Scarcity) reegel 6.1 Toetub: · frustratsiooni loomisele · riskide vältimisele Näiteks. Suhete alguses suureneb partneri meeldivus siis, kui tekib "kättesaamatuse" mulje 6.2 Konkreetsete tehnikate näited: · "piiratud koguse ja aja" tehnikad · "konkureeriva ostja" tehnika · "piiratud info" tehnika Kasutatakse: Reaktiivsuse (psühholoogilise vastulöögi) teooriat Prospektide teooriat 6.3 Kaitse mõjustamise vastu
· Eutanaasia ja/või abistatud enesetapu legaliseerimise pooldajad arvavad, et indiviidil on õigus oma suremise protsessi võimalikult palju kontrollida. Samuti põhjendatakse legaliseerimise vajadust halastuse, mittekahjustamise ja kannatuste lõpetamisega. Vastased leiavad üldjuhul, et tapmine on igal juhul moraalselt vale ning et legaliseerimine looks võimaluse, kus surmama hakataks eelarvamuste, ahnuse, ihnsuse, kannatamatuse või frustratsiooni tõttu. Peale selle võib tekkida sotsiaalne surve, et inimene valiks teatud tingimuste esinemisel suremise. · Eutanaasia toob kaasa hulganisti eetilisi küsimusi. Kas olulisem peaks olema elukvaliteet või elu kui väärtus iseendas? Miks? Kellel on õigus otsustada elu üle, eriti juhul, kui patsient ise pole otsustusvõimeline? Mida teha juhul, kui isik pole eluajal oma tahet selgelt väljendanud ning lähedaste huvid on konfliktsed
Jumal ütleb, et see kes otsib, ikka eksib teelt. Ehk mõistus panebki inimesi piire katsetama ja asju(ka halbu) lähedamalt uurima. Jumal toob näiteks oma he sulase Fausti. Jumal ütleb ka, et isegi kui tema sulane teelt kõrvale kaldub aimab ning ihkab ta siiski seda õiget/jumalikku rada. Mefistofeles arvab aga, et inimene on väga uudishimulik ning just seetõttu on teda kerge healt rajalt halvale eksitada. 3.Iseloomusta Fausti ja tema frustratsiooni. Mis põhjustel Faust eluga rahul ei ole? Faust oli väga kõrgelt haritud(magistri ja doktorikraad). Tal oli palju õpipoisse. Siiski ei hinnanud ta oma teadmisi. Arvas, et teda pole tegelikult inimsoole vaja ning, et tema teadmised ei lähe kellelegi korda. Samuti oli ta pettunud selles, et peale hariduse tal muud ei olnudki. Ei olnud toredust ega aud ning maja ega maad, millega hoobelda oleks saanud. Ta tundis, et ta pole leidnud veel seda, mis ta õnnelikuks teeks. 4
lase end minust, kui kliendist end häirida. Teiseks suureks veaks on küsimuste esitamise ning küsimustele vastamise etiketi mitte tundmine. Teenindajad peaksid kasutama avatud küsimusi, mitte suletuid, millele saab ainult eitavalt või jaatavalt vastata. Kui näidata kliendi vastu rohkem huvi üles, tunnevad nad end olulisena ning seega hästi. Veel üheks märkmisväärseks veaks on see, kui teenindaja võtab oma eraelu mured tööle kaasa. Lugematuid kordi on klienditeenindajad oma frustratsiooni ning negatiivseid emotsioone minu, kui kliendi peal välja elanud. Tööle minnes, tuleb jätta oma mured ukse taha, sest kliendid ei ole teenindaja isiklikes probleemides süüdi. Ei saa märkimata jätta ka liiga vähest naeratamist, üldist ebaviisakust, hoolimatust, kliendi telefoni otsa liiga kauaks ootama jätmist, välimuse järgi kliendi hukkamõistmist, liigset pealetükkivust, personali vähest keeleoskust jne. neid vigu on veel mitmeid. Minu teeninduskeel
Kafka usub, et tema lähedase sõbra Edward Rabani mõrvaga seonduvatele küsimustele leiab ta vastused lossist. Seega vannub ta, et sinna ta läheb, kuigi keegi ei ole sealt eales elusalt naasnud. 5. Mida tegelikult tähendab loss? Millega seal tegeletakse? Filmis, nagu romaaniski, püüab peategelane pääseda lossi, kus tegutsevad salapärased ametivõimud, kes valitsevad kogu linna tundmatutel põhjustel. Loss võiks sümboliseerida võõrandumist, bürokraatiat, näiliselt lõpmatut frustratsiooni inimese katsetest seista vastu süsteemile ning saavutamatu eesmärgi mõttetut ja lootusetut tagaajamist. 6. Iseloomusta Kafka ja preili Rossmanni suhteid. Ma arvan, et preili Rossmann oli filmi paigutatud suuresti selle eesmärgiga, et Kafkale vihjeid poetada ja filmi süžeed edasi arendada, seega nende omavaheline suhe ise filmis eriti kuhugi meid ei viinud ning oli lõpuni välja pigem saladusi täis sõprus. 7
täitmiseks, siis seda nimetatakse kvantitatiivseks liigseks töökoormuseks. Kvalitatiivne liigne töökoormus ilmneb, kui töötaja tunneb, et ta pole piisavalt võimekas tööülesannete täitmiseks või nõuded on liiga kõrged, hoolimata ülesande sooritamiseks antud ajast. Karjääri arendamise võimaluste puudumine / vähesus. Karjääriga seotud teemad võivad põhjustada muret, ärevust ning frustratsiooni. Sel juhul võivad töötajad arvata, et nende töökoht pole kindel, et neid pole õigeaegselt edutatud või olla rahulolematu oma karjääri alaste eesmärkide ning antud hetkeks saavutatuga. Karjääriprobleemid võivad olla põhjustatud tööga mitte seotud faktorite poolt. Inimese mure karjääriredelil edasijõudmatuse tõttu võib olla seotud kahtlustega elu mõtte suhtes. Seda juhtub eriti sageli keskealiste meestega. Organisatsioonikultuur
sõltub ajejõust · konfliktis tuleb esile see tendents, mis on intensiivsuselt tugevam 4. Kahekordne lähenemine-vältimine (double approach- avoidance) kaks objekti, eesmärki ... Oidipuse, Elektra kompleks neuroos - alateadvuslik konflikt V Ülekanne (displacement) agressiivsuse ülekanne · reaktsioon sarnasele stiimulile · vältimise tendentside puhul - ülekanne mittesarnasele stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit: · ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud · eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud · frustratsiooni kumulatsioon VII Neuroos neurootiline käitumine - alateadvuslik konflikt neuroos - tõrjutud konflikti manifesteerumine ego kaitsemehhanismid - lapsepõlves omandatud ärevuse vähendamise viisid ärevus - ajejõud neurootilised sümptomid - õpitud reaktsioonid ärevuse
armastavad töötada inimestega jälgivad ruttamata ja rahulikult toimuva sündmuse kulgu ning probleemide korral otsivad lahendusi Ärev tüüp kujutab ette halvima saabumist näeb igal pool ohtu kaldub ülivalvsusele muretseb sündmuste ootel Stress ja töö 7 Ebakindlustundeni, frustratsiooni, motivatsiooni puudumiseni ja lõpuks üleväsimuseni viib inimese võimetus olukorda kontrollida ja ise midagi selle parandamiseks ette võtta. Näiteks võib inimesele laastavalt mõjuda suutmatus oma ülemuse võimatutele ootustele vastata, kuna kolleegid ei aita, ta pole vastavat koolitust saanud või tema pingutusi ei märgata. Stressitekitavalt võivad mõjuda ka kõige tühisemad tegurid, mis kontrollile ei allu: erakorrali-
sõltub ajejõust · konfliktis tuleb esile see tendents, mis on intensiivsuselt tugevam 4. Kahekordne lähenemine-vältimine (double approach- avoidance) kaks objekti, eesmärki ... Oidipuse, Elektra kompleks neuroos - alateadvuslik konflikt V Ülekanne (displacement) agressiivsuse ülekanne · reaktsioon sarnasele stiimulile · vältimise tendentside puhul - ülekanne mittesarnasele stiimulile VI Frustratsiooni-agressiivsuse hüpotees kolm tegurit: · ajejõu intensiivsus ja frustratsioon on omavahel seotud · eesmärgi saavutamise ulatus ja frustratsioon on omavahel seotud · frustratsiooni kumulatsioon VII Neuroos neurootiline käitumine - alateadvuslik konflikt neuroos - tõrjutud konflikti manifesteerumine ego kaitsemehhanismid - lapsepõlves omandatud ärevuse vähendamise viisid ärevus - ajejõud neurootilised sümptomid - õpitud reaktsioonid ärevuse
Agressiivsuse teooriad Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut,kes on motiveeritud seda vigastust vältima. -Bioloogilised teooriad- 1.agressiivsuse etoloogilised teooriad-aagressiivsusel peab olema mingi mõte. See on kohastumiseks vajalik sisemine tung. 2. Agressiivsus ja populatsiooni tihedus- tiheliolek muudab agressiivseks. 3. Füsioloogilised faktorid ja agressiivus- testosterooni kõrge tase muudab agressiivseks. -Psühholoogilise teooriad 1. Frustratsiooni/agressiooni hüpotees-frustratsioon motiveerib agressioonile;mõne agressioonivormi jaoks on frustr. Olulisem kui teiste jaoks. 2. Valu ja agressiivus- valu põhjustab agressiivsust. 3.Kogemus ja agressiivsus. 4. Agressiivsus ja keskkonnastressorid- agressiivsust provotseerivad keskk-st lähtuvad stiimulid. -Psühhoanalüütilised teooriad- kolm eeldust : -agressiivsus on sisemine tung; - see on mõjutatud senise elu poolt; -kui mõju on olnud negat., siis võib tulemuseks olla
vallandub väga kergelt ja muutub kiiresti. · ambivalentsus - kahe või enama vastandliku emotsiooni koosesinemine vastuseks ühele stiimulile. 2. Kirg- Sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. Frustratsioon- Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Võib tekitada agressiivsust juhul, kui frustratsioon on tugev ning frustratsiooni põhjust tajutakse juhusliku või ebaõiglasena, mitte ärateenitud või õiglasena. 4. Ärevus- Kartustunne, mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootuses, s.t. reaalne ja teadvustatud ohustiimul puudub. Pilt 1.Kirg Pilt 2. Ärevus Emotsiooni komponendid: 1. Emotsioone põhjustavad sündmused- Emotsiooni võivad põhjustada uudised, kohtumised tuttavatega, 2. Sündmuste kodeerimine-Sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega
Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31
Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad eksperimentaalsetest uurimustest puhtteoreetiliste seisukohtadeni. - frustratsiooni-agressiooni hüpotees: Selle teooria algses formuleeringus nähti frustratsiooni agressiooni ainsa motivatsioonilise süsteemina. Hiljem tõusis esiplaanile seisukoht, et mõnede agressioonivormide jaoks võib frustratsioon olla olulisem kui teiste jaoks. - valu ja agressiivsus: valu kui agressiivsuse põhjuslik faktor. Käitumine pigem enesekaitse. - kogemus ja agressiivsus: juhtiv tähendus antakse kogemusliku faktori ja õppimise mõjule
Niisamuti võiks põhjuseks pidada seisukohta, et agressiivsus on sünnipärane, mida toetab psühhoanalüütiline teooria. Seega 1 oleks Akmentinis justkui agressiivne energia kuhjunud ning tal on vaja seda antud situatsioonis maha laadida. Niisamuti võib agressiooni põhjuseks olla frustratsioon ning üleüldse sotsiaalsed põhjused. Frustratsiooni-agressiivsuse teooria kohaselt tekitab agressiooni miski sotsiaalne stiimul. Et inimene on frustreeritud, tekib tal negatiivne emotsioon: kurbus, depressioon, viha, ärrituvus. Seega võis Akmentinil olla mingisugune negatiivne emotsioon, mis oli justkui stiimuliks käitumaks agressiivselt. Selge on ka see, et eelkõige lapsed on ümbritsevast keskkonnast vägagi mõjutatavad. Sotsiaalse õppimisteooria kohaselt toimub käitumine mudelite järgi. Poiste hulgas on
Selleks jaotas ta vajadused kolme kategooriasse, milleks on: 1. eksistents ehk elulised põhivajadused; 2. seotus, mille hulka kuuluvad sotsiaalne suhtlemine, tunnustus ja lugupidamine; 3. kasv, mis tähendab eneseteostust, iseseisvust ja edu. Erinevalt Maslow`st ei arva Alderfer, et madalamad vajadused peaksid olema rahuldatud enne, kui kõrgemad saavad hakata tekkima. Samuti võivad Alderferi mudeli järgi vajadused olla aktuaalsed ühel ja samal ajal. Tema teooria sisaldab nn unikaalset frustratsiooni-regressiooni printsiipi, mille kohaselt juba rahuldatud madalama taseme vajadus võib muutuda uuesti aktiivseks ja mõjutada käitumist, kui kõrgema taseme vajadusi ei suudeta rahuldada Kahe faktori teooria- Herzberg jagas rahulolu ja rahulolematuse põhjusi uuriva küsitluse alusel põhjused kahte rühma: hügieenifaktorid mõjutavad tööga rahulolematust (rahulolematusest mitte rahulolematuseni) ja motivatsioonifaktor võivad tekitada rahuolu (rahulolust mitterahuloluni).
toimub - Bloomi taksonoomia 9. Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse, keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine 10. Suhtlemine, suhted ( atributsiooni omistamise vead). Konflikt ,agressiivsus ( õpitud käitumine Bandura) vallandaja ,, päästik" - millal viimane piisk jne ( Freud - libiido ja thanatos) - frustratsioon, (frustratsiooni ja agressiooni seos, õpitud abitus) Stress ( disstress, eustress) ja stressorid, milles stress väljendub - sümptomid, läbipõlemine ja selle faasid , stressiga toimetulek.
annab töötajatele hüvesid. Mõned eelised seoses autokraatliku liidristiiliga: see on sageli liidritele rahuldav, sest lubab kiiresti otsustada, võimaldab vähemkompetentsete töötajate tööhõivet ning annab töötajatele turvalisuse ja kindlad tööülesanded. Peamine puudus on, et see ei meeldi enamikule töötajatele, eriti kui see on piisavalt ekstreemne, et luua hirmu ja frustratsiooni.(Mägi, 2011) · Konsultatiivsed liidrid Konsultatiivne liider küsib töötajatelt infot enne otsustamist. Liidrid võivad seda infot kasutada või ignoreerida. Kui töötajate nõu võetakse kuulda, tunnevad töötajad oma positiivset mõjujõudu, kui aga nende nõu ei kasutata, tunnevad töötajad, et on asjata aega kulutanud.(Mägi, 2011) · Osalev liider Osalev liider detsentraliseerib selgelt võimu. Töötajad osalevad otsustamisel. Liider ja
See võib, sõltuvalt situatsioonist, avalduda kas liigse ringijooksmisena, hüplemisena, toolilt püstitõusmisega, kui oleks vaja istuda, ülemäärase jutukuse ja käratsemisena võ pideva nihelemise ja väänlemisena. Lapse liikuvuse ja aktiivsuse normi hindaminse aluseks on aktiivsuse vastavus situatsioonile, eaperioodil iseloomulikule käitumisele ja IQ-le (RHK-10). Kõigil inimestel esineb ajuti "täidesaatva frustratsiooni häireid". Me ei suuda neid kolme asja teha, kui oleme magamata, söömata, ärritatud, raevunud, paanikas või purjus. ATH-ga laps ei suuda neid kolme asja vanematele ja õpetajatele vastuvõetaval tasemel teha enamikust ajast tal on "täidesaatva funktsiooni arenguhäire" ning selleks, et seda üldse teha suudaks, peavad piisavalt paljud asjaolud kokku langema. Siiski pole see puue ega arengupeetus, vaid
(a) suurendab isiku tahet (b) vähendab isiku tahet (c) ei seostu tahtelise kontrolliga (d) seostub emotsioonide pärssumisega 38. Stress on (a) organismi vaimsed ja füüsilisi ressursse mobiliseeriv protsess (b) isiksuse põhiomaduste silmatorkav rõhutamine suhtluses (c) organismile kasutu, seda ohustav reaktsioon (d) hädavajalik tingimus tegevuse tulemuslikkuse tõstmisel 39. Agressioon tekib frustratsiooni pinnalt kõige tõenäolisemalt siis, kui (a) ümbruses on teisi inimesi, kes on isiku eesmärgist teadlikud (b) agressor tajus tõket eesmärgini jõudmisel sihilikult tekitatuna (c) rünnatav on füüsiliselt armetu isik (d) isik püstitas eesmärgi alkoholijoobes olles 40. Psüühikanähtus, mida nimetatakse tähelepanuks on (a) keskendumist eeldav üldistusprotsess psüühikas
õppida. Ning ka siis, kui endale seatakse (naiivsest lootusest tüütu asi ühe ropsuga kaelast saada) üle jõu käiv eesmärk: näiteks loetust kohe täies ulatuses aru saada ja samas see ka meelde jätta; grammatikaharjutus ilma suuremate pingutusteta valmis teha jne. Aeglaselt edenedes saavutaks õppija vahest rahuldava edasimineku, ent just mugavat meelt teeniv kärsitus tekitab ikka ja jälle arusaamatuse ja valestimõistmise (nt keeletesti harjutustes) frustratsiooni. Blokeeritud teadvuse seisundis me küll loeme, ent ei mõista kuigivõrd loetava sisu, püüame palju meelde jätta, ent ei mäleta hiljem suurt midagi. Arusaamist takistab veel mõni muugi asi. Näiteks see, kui õppides püüda mingit abstraktset tõde sõna-sõnalt mõista. Asjade täht-tähelt võtmise püüd on ka üks pikaldase lugemisviisi keskseid põhjusi. Mõne aine, teema, tarkuse omandamise teeb vaevaliseks arusaam, et tegemist on
karistamine, kuid see võib olla ka positiivne, kui ollakse heatahtlik autokraat, kes annab töötajatele hüvesid. Mõned eelised seoses autokraatliku liidristiiliga: see on sageli liidritele rahuldav, sest lubab kiiresti otsustada, võimaldab vähemkompetentsete töötajate tööhõivet ning annab töötajatele turvalisuse ja kindlad tööülesanded. Peamine puudus on, et see ei meeldi enamikule töötajatele, eriti kui see on piisavalt ekstreemne, et luua hirmu ja frustratsiooni. See tekitab harva organisatsioonilist pühendumist töötajate hulgas ning viib sageli madala käibe ja puudumisteni. Konsultatiivne liider küsib töötajatelt infot enne otsustamist. Liidrid võivad seda infot kasutada või ignoreerida. Kui töötajate nõu võetakse kuulda, tunnevad töötajad oma positiivset mõjujõudu, kui aga nende nõu ei kasutata, tunnevad töötajad, et on asjata aega kulutanud. Osalev liider detsentraliseerib selgelt võimu. Töötajad osalevad otsustamisel.
otsiks KOV-ilt abi juurde ja ka õe Kadri poolt pakutav rahaline abi. Stabiilsuse loomiseks peab Tiia tunnistma, et antud olukord ei ole normaalne ja muutus peaks toimuma eelkõige tema enda ja laste heaolu pärast. Perekonnas on näha metareeglid, mis annavad mõista, et pigem olla allasurutud ja tagasihoidlikud. Tunnete väljanäitamisi peresiseselt ei toimu. Tunnete mitte väljanäitamine ega probleemide mitte adumine on üheks suuremaks probleemiks antud juhtumis. Oma frustratsiooni elab kõige enam välja Annika ja sellest tulenevalt on probleemne ka tema käitumine ja halb õppeedukus. Samuti on alla surutud ka kogu Tiia olemus, et vaid hoida peret, mis tegelikult ei ole pere vaid sunniviisiline koostegutsemine. Tiia suhtleb iganädalaselt enda õe Kadriga telefonitsi. Annika suhtleb Maariga, käib tal külas. Emaga ta suhtleb vähe ja kasuisa Toomasega suhtlus puudub. Toomas ja Tiia suhtlevad enamasti siis, kui mees kodus on. Annikal on paar sõpra, koolis pole teiste
· Viha on bioloogiline reaktsioon. · Enda vastu suunatud viha võib päädida depressiooniga. · On oluline teada, et Downi sündroomi põhjuseks olev kromossomviga tekib juba enne rasestumist ning raseduse ajal aset leidvad sündmused ei mõjuta seda kuidagi. · Aja jooksul vaibuvad intensiivsed tunded, olukorda hakatakse nägema perspektiivis ning sageli leitakse endas jõudu, mille olemasolust neil aimugi polnud. · Püüdke oma tundeid mitte alla suruda, ärge kartke nutta ja oma frustratsiooni jagada. · Teiste Downi sündroomiga laste vanematega kohtumine on tihtipeale väga kosutav kogemus. · Häbitunne või soov oma last kaitsta sunnivad paljusid vanemaid pärast lapse sündi seltskonnast eemale jääma. · Elage üks päev korraga. · Tänapäeval on sageli võimalik leida Downi sündroomiga lapsele kasupere. · Toimetulek perekonna ja sõpradega · Hästi toimivat partnerlust Downi sündroomiga lapse sünniga kaasnev stress ei kahjusta.
Kunstiteraapiat nimetatakse sageli ka loovkunstiteraapiaks. Niisiis on loovus üks olulisematest mõistetest psühhoteraapias ja kunstiteraapiates. Kuid see pole alati olnud nii. Näiteks varasem psühhoteraapia alane kirjandus, alates Freudist pidas loovust hoopiski üheks neuroosi vormiks või sundmõtteks, mis kompenseerib isiksuse lahendamata sisemisi konflikte. See on justkui midagi unistamise ja fantaasia piirimail olevat, mis varjab frustratsiooni, rahuldamata soove ja kurbust. Isegi mõned kaasaegsed psüühoterapeudid näevad loovust kui ainult kaitsemehhanismi. Enamik negatiivseid seoseid on selle mõiste ümbert aga tänaseks kadunud. Arvatakse, et pigem on tegemist kasuliku kaitsemehhanismiga, mis kaitseb inimest oma enese ülevoolavate ja rabavate emotsioonide eest. Loovus on kui märk emotsionaalsest küpsusest. Raamatus ära märgitud loovuse definitsioon (Stanton-Jonesi, 1992 ja Smitskampi,
Õde peab arvestama patsiendi emotsionaalsed ja info vajadused, arendada oma teadmisi ja aru saamine kuidas seljaaju kaela piirkonna kahjustus mõjub elukvaliteedi. (Gibson jt 2003; 41) Psühhosotsiaalsed aspektid on väga olulised ja ei tohi olla mitte märgatud õendusabi osutamises. Selle traumaga patsient võib tunda kurbust tingitud tema seisundist ja iseseisvalt funktsioneerimise oskuse puudumisest. Patsient võib tunda depressiooni ja frustratsiooni teistega kommunikatsioonides. Võib esineda ärevus ja ängistus, mis võib olla tingitud hingamisaparaadist sõltuvusest. Tema ennesehinnang oluliselt langeb. Toimetuleku mehhanism ja usaldusväärsed suhed peavad olema õe ja patsiendi/tema perekonnaliikmete vahel. Õdede meeskond peab väga põhjalikult selgitada protseduuri teostamist. (Sharon jt 2005; 62) Õde (nurse) - on isik, kes lõpetanud õendusala põhikoolituse ning kellele on vastava
Eelistada tuleks tõeliste klientide ning töökaaslaste tagasisidet. Sama umbusaldus kehtib ka siis, kui inimesel on vaja töölt puududa. Ettevõte nõuab arstitõendit kohe pärast esimest haige oldud päeva. Samuti tuleks austada töölt puudumise soovi, kui on juhtunud õnnetus või mõni muu oluline sündmus. Töökoht ei tohiks olla takistuseks olulistel 5 sündmustel. See tekitab inimeses pigem frustratsiooni oma töökoha suhtes ning töötulemustele tuleb see pigem kahjuks. Autor on välja mõelnud viisi, kuidas aidata ennast ümbritsevaid inimesi siis, kui neil on rasked ajad. Ta nimetab seda „Lend kuule“, mida ta on oma töökaaslaste peal kasutanud. See suurendab vastastikust usaldust, ning aitab inimest näha kaugemalt vaadates. Silmi kinni hoides rändavad nad mõtetes kuule, mis aitab lõõgastuda ning hetkeks unustada kõik probleemid ning mured. Uhkustunne
neist tulenevaid klienditüüpe ning tuleks olla kannatlik erinevate klientidega suheldes. 1.Teatraalsed-histrioonilised: Võrgutavad oma teenindaja/õpetaja suhtes. Kindlustunde ja usaldustunde vajadus. Hirm, et neid ei võeta tõsiselt. Sageli üliemotsionaalsed 2. Nõudvad ja sõltuvad: Tohutu suur usaldusvajadus, kuid tõrksad seda vastu võtma. Nõuavad erilist tähelepanu. Hirm, kui nende ettevõtmisi ei võeta tõsiselt. 3. Nõudvad ja tujukad (impulsiivsed): Satuvad kergesti frustratsiooni. Võivad muutuda pahuraks, vihaseks isegi agressiivseks, kui nad ei saa seda, mida tahavad nii ruttu, nagu tahavad. Võivad käitud impulsiivselt, on osavad manipuleerijad. Seda, mida vajavad, püüavad saavutada agressiivsusega. 4. Eneseimetlejad (nartsissism): Peavad ennast teistest paremaks. Tohutu täiuslikkuse vajadus. Ülbed, äkilised, terava ütlemisega. 5. Sundmõtetega (obsessiivsed) ja kontrollivad: Ülikorralikud, punktuaalsed, pööravad suurt tähelepanu detailidele
kohtuvigade korral saab ühiskond korvamatut moraalset kahju ja kurjategijat hukates langeb riik ise mõrvariga samale tasemele. Surmanuhtluse kui konkreetse toimingu otsustamine ja täideviimine asetab inimesed raske eetilise probleemi ette. On ebainimlik ja küüniline otsustada inimese elu ja surma üle lähtudes majanduslikest kaalutlustest (ibid). Surmanuhtluse vastu räägib see, et puuduvad andmed selle tõhususest võrreldes eluaegse vanglakaristusega. Kuna tapmised toimuvad tavaliselt frustratsiooni-, viha-, joobe- ja muus häiritud seisundis, mitte ratsionaalse valiku tulemusena, mistõttu oht saada hukatud ei mängi otsustavat rolli kuriteo motivatsioonis (ibid). Surmanuhtluse õigustamiseks on vaja veel tõestada, et surmanuhtlusel on eriline, spetsiifiline ärahoidev toime, mida selle alternatiivil, eluaegsel vabadusekaotusel ei ole (Sootak 1996: 14). KOKKUVÕTE Euroopa riigid on teinud valiku kaotada surmanuhtlus ning tõsta inimelu väärtust. See on printsiip,
Käitumispsühholoogias lähtutakse sellest , et inimestel ja ka loomadel on kaasasündinud võitlusinstinkt. Konflikti tekkes on nimetatud instinkt enesekaitse ja enesealalhoiu aluseks. On jõutud järeldusele, et nimetatud võitlusihk tahaks aeg- ajalt maha laadimist. Malliõppimise teooria. Mingi konkreetne käitumisviis, antud juhul agressiivse käitumise heakskiitmine võimendab agressiivset käitumist. Hingeelu teooria: hirmu ja ohutunnet on lastel kui ka täiskasvanutel raske taluda. Frustratsiooni -agressiooni teooria: viha, ärritus ning kättemaksuiha tekitavad ka argielu pinged, pettumused ja sellest tulenevad enesehinnanguprobleemid. Sotsioloogilised teooriad: agressiivsuse kutsuvad esile ka teatud suhtlus struktuurid ( võimuvahekorrad, suured erinevused omandivallas). Kaasmõjurid: kalduvused ja pärilikkus, tähelepanuhäire, õpiraskus. Psühhiaatrilised haigused; orgaanilised ajukahjustused; narkootikumide ja alkoholi
Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad eksperimentaalsetest uurimustest puhtteoreetiliste seisukohtadeni. - frustratsiooni-agressiooni hüpotees: Selle teooria algses formuleeringus nähti frustratsiooni agressiooni ainsa motivatsioonilise süsteemina. Hiljem tõusis esiplaanile seisukoht, et mõnede agressioonivormide jaoks võib frustratsioon olla olulisem kui teiste jaoks. - valu ja agressiivsus: valu kui agressiivsuse põhjuslik faktor. - kogemus ja agressiivsus: juhtiv tähendus antakse kogemusliku faktori ja õppimise mõjule.
paarilise eest. Inimeste hulgas on agressioon muuhulgas vajalik näiteks ärikeskkonnas, kus juht peab suutma kaitsta oma positsiooni. Probleemideks antud teooria juures: ei ole võimalik tõestada, et agressioon on nähtusena sellisel kujul eksisteerinud tuhandeid aastaid; inimesed ei ole agressiivsed vaid seetõttu, et kaitsta ennast ja oma järglasi. Sotsiaalsed agressiooniteooriad Sotsiaalsel kontekstil on agressiooni väljendumise juures oluline roll. Agressiooni-frustratsiooni hüpotees Dollard jt (1939) agressioon on kellegi või millegi vastu suunatud frustratsiooni väljendus. Kui frustratsiooni ei saa väljendada otse selle sihtmärgile (nt võib viimane olla füüsiliselt või vaimselt mõjuvõimas), siis see kantakse üle realistlikumale sihtmärgile. Nt leidsid Hovland ja Sears (1940) olulise seose majanduskriisi ja mustanahaliste lintsimise vahel (oluline Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 situatsiooniline tegur)
vanemate vahel oleksid vastastikku empaatilised, hellad. Samuti on tähtis, et poisil oleks lähikonnast võtta traditsiooniline mehemudel. Seksuaalsus areneb rohkem püsisuhtes, kus teineteist avastatakse ja leitakse. Samas jääb elu eluks ja muinasjutud muinasjuttudeks täiuslik kooselu kuni surmani kuulub siiski pigem muinasjuttu ja tõelise armastuseni ei pruugi jõuda esimesel katsel. Ja kui muinasjutt saabki teoks, võib ühel päeval põhjustada tõsise frustratsiooni selle purunemine. Armukese leidmine võib mehe seksuaalsust parandada, kuid enamasti on see ajutine. Mida enam naudib mees seksi noores eas, seda kauem kestab tema seksuaalelu. Meeldivaid mälestusi püüab mees kogeda üha uuesti. Bioloogiliselt toob vananemine kaasa meessuguhormooni taseme languse organismis, suguti verevarustuse häired ja tundlikkuse vähenemise. Aastad võivad muuta ka suhete nüansse. Seepärast ei ole mõistlik
kujutavat suuremat tahtliku enesevigastuste tekitamise riski võrreldes meessoost eakaaslastega. (Värnik jt, 2015, SEYLE, 2009-2011 kaudu). Klonsky on seoseid leidnud ka lapsepõlves väärkohtlemise osas, kuid nende kahe korrelatsioon omavahel ei ole niivõrd tugev. Klonsky määratleb psühhosotsiaalsete tegurite alla ka inimese negatiivset emotsionaalsust, sest inimesed, kes tunnevad päevas rohkem viha, ärevust ja frustratsiooni, on suurema tõenäosusega kaldunud tahtliku enesevigastamise poole. Veel leiab Klonsky tähtsana olevat ka defitsiiti emotsioonide käsitlemises ja enesehalvustamist. (Muehlenkamp, 2007, Klonsky, 2006 kaudu). Ravivõimalused Taaskord on Muehlenkamp tabavalt ning konkreetselt oma artiklis välja toonud Klonsky uurimuse tulemid, milles käsitleb viimane ka kõige paremini toimivaid ravivõimalusi.
probleemidega. Nad võivad muutuda passiivseks ja laisaks, mis omakorda võib viia suuremale ahvatlusele tegeleda ebaseaduslike asjadega. Isegi kui noored leiavad tööd, võivad nende töötingimused viletsad olla (sh võrreldes täiskasvanutega). Neile tuleks juba varakult anda võimalus leida endale sobiv rakendus (tööhõive). See tõstab noorte konkurentsivõimet ning aitab ennetada töötuse nõiaringi, viletsaid töötingimusi, vaesust ning frustratsiooni, mis süveneva iibe kõrval takistaks majanduse arengut. (3) Noorte jaoks on töökohad võtmeelemendiks oma rolli määratlemisel ühiskonnas, majandusliku sõltumatuse saavutamisel ning individuaalsete püüdluste realiseerimisel. Uuringutulemused näitavad, et noored on väga mures neile tööturul avanevate võimaluste pärast. Nad leiavad, et parim sotsiaalse lõimumise viis on leida töökoht. Töökoha omamine tähendab täiskasvanu staatust, austust enese vastu, raha,
Funktsiooni põhjal jaguneb emotsioonisõnavara kahte liiki: ekspressiivseteks ja deskriptiivseteks. Ekspressiivsed emotsiooniväljendid on keelendid, mida kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks, nt kurat võtaks!, ups!, issake!, jestas! jne. Ekspressiivi kasutamise ja teda esile kutsunud emotsiooni vahel on kas ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seos. Ekspressiivi täpne tähendus on mõistetav kindlas olukorras (nt kas kurat võtaks! tähendab viha, pettumust, frustratsiooni või midagi muud). Samuti võib ekspressiiv sisaldada viidet konkreetsele emotsioonile (nt rõõmule: rõõm sind näha!), aga ei pruugi (nt hurraa!, jess!). Deskriptiivsed emotsiooniväljendeid kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Ajalist samaaegsust ega põhjalikku seost emotsiooni ja seda tähistava väljendi vahel ei eeldata. See tähendab, et näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine
konkurentsivõimes. (Töötervishoiu Keskus 15.04.2011: 1) William J. Lynotti arvates (2006: 98) on tööstress kahjulik psüühiline ja emotsionaalne vaste juhi ja alluva vahelisele konfliktile. Tihti tuleb tööülesanded täita kiirustades. James D. Sewell väidab (2006: 2), et tööstress tekib, kui juhatajad sunnivad alluvaid töötama põhjendamatu kiirusega stressirohketes tingimustes. Ebareaalsed tähtajad tekitavad töötajates koormust ja frustratsiooni. Juhid, kes üritavad rakendada ja säilitada kontrolli alluvate ja töö üle, põhjustavad stressirohke töökeskkonna, mõjutades sellega töötajate heaolu ja edukat töötamist. Tänapäeval arvavad inimesed, et iga väikseim meeleolu muutus on stress. Kuid stress on midagi tõsisemat, pikaajalisemat ning sügavamat, kui lihtsalt hetkeline meeleolu muutus. Tööstress vaevab paljusid töötajaid. Kindlasti võib öelda, et stress on närvipinge ning see
Juhtkond hindab Ullat täpsete aruannete ja prognooside pärast, kuid juhtumist ei loe välja, et talle oleks antud positiivset tagasisidet tehtud hea töö ja kogemuste eest. Lisaks ei loe juhtumist välja, et Ullale oleks pakutud võimalust osaleda erinevatel koolitustel, et end täiendada ametialaselt. Alderfer väidab ka seda, et kui inimese kõrgemad vajadused on rahuldamata, siis ei tegele ta täiel määral oma madalamate vajadustega, mida nimetatakse frustratsiooni- regressiooniefektiks. (Brooks, 2008, lk 74) Ulla on muutunud hajameelseks, kurvaks ning kergesti ärritunuks. Erinevalt Maslow rangest hierarhilisest vajaduste järgnevusest, võivad Alderferi mudeli järgi need vajadused aktuaalsed olla samaaegselt. Inimest võib motiveerida ühel ajal raha (eksistentsivajadus), sõprus/armastus (seotusvajadus) ning võimalus õppida uusi oskusi (kasvuvajadus). (ibid., 2008, lk 74) Kuid rahalise motiveerimise mõju on väiksem
Tuntuim motivatsiooni teooria. Frustratsioon ..e negatiivne pingeseisund. Kui see jääb vaga pikalt kestma või on väga tugev võib põhjustada tervisehädasid. Frustratsioon algab mingi tegevusega, siis tuleb blokk või barjäär(näit. tahad hommikul peata, aga pole vett). Tekivad emotsioonid inimene hakkab otsima lahendusi. Mitte igasuguse tegevuse katkemine ei tekita frustratsiooni tegevus peab olema väga tähtis või barjäär ületamatu. Frustratsiooni seisundis võib inimene muutuda agressiivseks, mis kandub teistele üle(valab kellegi peale oma viha välja). Agressiivsust seostatakse ühiskonnaprobleemidega. Sihitu agressiivsus(lähed parki ja laamendad prügikasti ära). Osa inimesi muutub abituks, passiivseks. See võib olla kaudne(inimene ei tunnista, et ta alistub). Reaalsusest põgenetakse(arvuti, alko, narkots)
Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad eksperimentaalsetest uurimustest puhtteoreetiliste seisukohtadeni. - frustratsiooni-agressiooni hüpotees: Selle teooria algses formuleeringus nähti frustratsiooni agressiooni ainsa motivatsioonilise süsteemina. Hiljem tõusis esiplaanile seisukoht, et mõnede agressioonivormide jaoks võib frustratsioon olla olulisem kui teiste jaoks. - valu ja agressiivsus: valu kui agressiivsuse põhjuslik faktor. - kogemus ja agressiivsus: juhtiv tähendus antakse kogemusliku faktori ja õppimise mõjule.
(Bandura). - Õpitud abitus - passiivne seisund, millese võib viia jätkuv frustratsioon. - Frustratsiooniagressivsuse hüpotees - oletus, et frustreerivad asjaolud või sündmused, mille muhul inimesel on soovitud eesmärki saavutamine takistatud, võivad tekitada agressivsust. Eesmärk ei pea seejuures olema eriline: nt, võivad rusuvad või kurnavad sotsiaalsed asjaolud frustreerida turvalise ja mugava elu eesmärki. On juhtumeid, kus agressiivne käitumine ei teki kindlasti frustratsiooni (Berkowitz). Tekib arvukalt mitmekesiseid reaktsioone frustreerivatele situatsioonidele seetõttu, et (Bandura): 1) Inimesed õpivad reaktsioone juurde. 2) Inimesed reageerivad frustratsioonile, muutes end selle suhtes tundetumaks nt alkoholi abil, sellal kui teised püüavad oma frustratsiooni ratsionaliseerida ja «ära seletada». 3) Inimesed võivad situatsioonist eemalduda või pingutavad kõvemini, et seda lahendada.
annaabi.ee 
