H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel.
sotsiaalantropoloogia tegeles primitiivsete ühiskondade institutsioonide võrdleva uurimisega. Frazer nägi antropoloogiat kui sotsioloogia haru, mis uurib primitiivseid inimesi. 20 saj alguse antropoloogiale iseloomulikud jooned geograafiline difusionistlik lähenemine, sotsioloogiline lähenemine (sotsiaalsete fenomenide võrdlev uurimine). Durkheimi mõjul liikus sotsioloogia funktsionalismi suunas (huvi eri institutsioonide funktsioonide vastu). Malinowski juhatas ka antropoloogia funktsionalismi poole teele. Välitööd tehti vähesel määral, informatsiooni hangiti läbi korrespondentide. Põhiprobleemiks oli andmete kogumise meetod, mis ei võimaldanud tervikpildi moodustamist. Kuni 20ndateni oli põhiprobleemiks see, kuidas koguda andmeid evolutsionist ja difusionism ei suuda sellele vastust anda. Bronislaw Malinowski (1884-1942): Modernse välitöö leiutaja
- Solidaarsust luuakse läbi sotsiaalsete seoste, mille loob kingivahetus. Kriitika - Ei testi etnograafilisi fakte, pigem kasutab neid oma ideede toetamiseks - Ei arenda teemasid korralikult lõpuni - kas on ikka tõsi, et tasuta kinke pole olemas? (näit. Heategevus, raha andmine vaestele, India kerjusmungad Jainistid) - Kas seos andja ja objekti vahel ikka on nii tugev? Kas kink tingimata tekitab kohustuse vastata ja kas kingivahetus ikka loob vastastikuse seose? Bronislaw Malinowski (1884-1942) ning tema funktsionalism Mäletatakse pigem modernse välitöö leiutajana kui suurepärase teoreetikuna Malinowski funktsionalism - Lähenemisviis, mis tunneb huvi järgmiste teemade vastu: - indiviidide tegevused - sotsiaalsete institutsioonide poolt loodud piirangute mõju indiviidile
Tema sõnul on ühiskonnal eraldi iseseisev kvaliteet ja see pole ainult teda moodustavate indiviidide summa. See tähendab, et teadlased peavad uurima just ühiskonda, sest üksikinimeste uurimine võib segadusse viia. Uurida tuleks sotsiaalseid fakte e ühiskondlike nähtusi, indiviidi piire ületavaid tegevusi, mõtteid või muid tunnetusi, mis surutakse ühiskonna poolt üksikinimesele peale, nt mõtlemis- või arusaamisviis ja ideed. Funktsionalism – Bronislaw Malinowski. Selle järgi täidavad ühiskonna institutsioonid oma liikmete vajaduste rahuldamise funktsioone. Lähtub sellest, et oluline on indiviid ja indiviidi rahuldamise vajadusest on välja kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine lähenemine on mõjutatud Durkheimist, st sotsiaalne süsteem on ühiskond ise ja selle säilitamiseks on erinevad institutsioonid. Malinowski viis läbi uurimistöid Trobirandi saartel ja hakkas propageerima
I ÜLESANNE: MÄRGI VÄITELE VASTAV AUTOR 1p. Maagia kaudu toimub oma hirmude ja ebakindluse vähendamine, mis toimub tänu ettekujutusele, et ollakse kontaktis jumalatega ning suudetakse neid mõjutada. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funktsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioossed institutsioonid on vormitavad majanduslike ja poliitiliste institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioon võib kujundada inimese mõtteviisi nii, et see hakkab mõjutama inimeste majanduslikku tegevust. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust ja taastoodab seda. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 2p
Samal ajal sisenes vestibüüli blondide juustega tütarlaps Elvira ja mrs.Carpenter, neid ootas kolonel Luscombe. Kolonel tervitas Elvirat, kes tuli just Itaaliast ning pidi selles hotellis paar päeva elama. Kui Elvira oma teed jõi ning oma imetlusväärsest emast kolonel Luscombelt küsis, astus sisse umbes kolmekümneaastane nägus mees, kel oli seljas nahktagi. Ta küsis kiiresti midagi administraatori käest, ning jooksis jälle välja, õest kostis mootorimürinat. See oli Ladislaus Malinowski, võidusõitja. Peale teda astus hotelli sisse kanoonik Pennyfather, kes oli kohutavalt hajameelne, ning algul ei tundnud isegi Bertrami hotelli ära. Kuid administraator abistas teda ning ta jõudis õnnelikult oma tuppa. Scotland Yardi ruumides käis nõupidamine, arutati kuritegevuse kasvu ning imelikke juhtumeid autonumbritega, eriti osavõtlik oli selles jutus vaneminspektor Fred Davy, keda hüüti ka ,,Vanaks", täna oli ta eriti pahur, sest ei suutnud midagi välja nuputada.
arengu uurimisega.) 4)Prantsuse sotsioloogiline koolkond Emil Durkheim 1858-1917. Inimühiskond iseseisva väärtusega eriline reaalsus, ei ole taandatav indiviididele ega nende rühmale. Peab uurima tervikuna e. sotsiaalseid fakte. Ük surub üksikisikule peale ideid ja norme (see ei pea olema organiseeritud). Ka üldised normid mõjutavad inimest. 4) Funktsionalism- Bronislaw Malinowski 1884-1942. Institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise rolli. 2 suunda: 1) oluline on indiviid 2) oluline on ük Malinowski- idee juurutaja et välitöödel peab viibima kohal vähemalt aasta. Õppis Inglismaal, reisis Austraaliasse Trobriandi saartel elas, uuris. Keskmes indiviid, aga mitte vaimses mõttes vaid füsioloogilistest vajadustest lähtuvalt. Põhivajadused = impulsstegevusrahuldus. Ük peab rahuldama pv-d
· Ühiskond määrab ära inimeste tegude/mõtete normid ja see võib toimuda organiseeritult (sotsiaalsete institutsioonide kaudu) või organiseerimatult (kasvatus, avalik arvamus). · Sotsiaalsed faktid ei tulene enamuse pooldamisest või võimust, neid loovad spetsiifilised sotsiaalsed aspektid. · Uurimine peab toimuma grupi tasandil ja uurida tuleks tüüpilist / üleüldist. Funktsionalism Malinowski ja basic needs. Malinowski põhiseisukohad: · Välitööde vajalikkus! vajalikkus · Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete füüsiliste vajaduste rahuldamise funktsiooni (kehalisel tasandil). · Basic needs: needs toitumine, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine. Nende ümber ongi kogu inimkultuur kujunenud. · Toimimise skeem: impulss tegevus rahuldus. rahuldus
3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus Historism e. ajaloolis-kriitiline koolkond – mõtlemise ja keele vahel on seos; ajalooline kontekst, kultuurideterminism.. Franz Boase koolkond. Funktsionalism – Elu põhineb funktsionaalsusel, inimeste vajadustel, nende rahuldamisel. Põhivajadused (impulss – tegevus – rahuldus). Bronislaw Malinowski (tegi välitöid, dokumeteeris rikkalikult kohalikku elu) Strukturaal-funktsionalism – Sotsiaalse grupi vajadused on esmased, indiviidi vajadused sekundaarsed. Alfred R. Radcliffe Konfiguratsionism e. kultuurimudeli teooria – kultuur on ühtne käitumismudel, seetõttu kultuurid üksteisest erinevadki. Keskmes on inimese psühholoogia. Ruth Benedict. Kolm puhast psühholoogilist tüüpi: 1
Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused
Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Eristas esimest korda primaarseid ja sekundaarseid modelleeritavaid süsteeme, tegeles ka biosemiootikaga. Võttis kasutusele semiosfääri mõiste. Lyotard, Jean-François - prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja - maailma tunnetatakse kui kaost ja on kadunud usk kindlatesse väärtustesse, kirjanduses domineerib poeetiline mõtlemisviis. Malinowski, Bronislaw - poola sotsiaalantropoloog, peetakse üheks Briti funktsionalismi rajajaks, tegi palju välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise olla pärismaalane. Tema eesmärk oli veenda lugejaid, et esitab objektiivselt kogutud informatsiooni, mitte subjektiivselt kujunenud arusaamu. Viis ,,postmodernistliku pöördeni" mis päädis aruteludega antropoloogi kui autori üle. Malinowski kultuuriteooria baasiks on inimese tunnustamine loomaliigina
seda lihtsalt kirjeldada. III Psühholoogilise lähenemise algataja. Prantsuse sotsioloogiline koolkond (E. Durkheim) üritas leida üldist seletust kultuuri arengule, tuleb leida uurimise objektiks sotsiaalne fakt. Ühiskonnad pole olulised, tähtsad on sotsiaalsed nähtused indiviidi piire ületav tegevus või mõte, mis suunatakse üksikisikule peale. Sotsiaalne fakt võidakse peale suruda organiseerimatult (nt moraal) või organiseeritult (nt seadused). Funktsionalism Malinowski (1884-1942) kõik ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise funktsiooni. Inimestel on 7 põhivajadust: toitumine, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine. Inimesi juhivad impulsid tegevus rahuldus. 3. loeng Strukturaal-funktsionalism kultuuri, ühiskonna funktsioonide käsitlus A. R. Brown (1888-1955) ,,Sotsiaalse grupi vajadused esmased." Sotsiaalne struktuur totaalne
Sundneuroosi vorm on religioon, est kultuur ei lase meil oma tabusid, `Oidipust` välja elada. Illusioon on religioon. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne alateadvus (!). Religioonil on teraapiline mõju, aitab inimesel lahendada konflikte elus. 6. funktsionalistlikud ja strukturalistlikud suundumused Franz Boas (1858-1942) - esimene, kes viis läbi palju välitöid Marcel Mauss (1872-1950) kinkimispraktika, tseremoniaalne vahetuskaubandus (kuidas on religioon ja majandus seotud) B. Malinowski (1884-1942) Välitööd, funkts. käsitlus, pole nõus evolutsionistidega. Religioon aitab inimesel oma hirmutundega toime tulla, maagilised praktikad aitavad inimesel luua illusiooni, et ta kontrollib midagi (a`la ilm) Radcliffe-Browne (1881-1955) Nõus Melanowskiga, aga rõhub kollektiivsusele, religioon aitab ühiskonnal hakkama saada hirmudega. Evans-Pritchard (1902-1973) Uuris Aafrikas erinevate rahvaste religiooni. Nõidus ja maagia- neil on ühiskondlikud
I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki, tsehhi, lõunaslaavi: bulgaaria, macedoonia, serbia, sloveeni
ühiskonna vajadusest. Üksikisikuj uurimine on ebavajalik. Funktsionalism Selle järgi täidavad ühisk institutsioonid oma liikmete vajaduse rahuldamise või sotsiaalse süsteemi säilitamise funktsiooni. Kaks alternatiivset lähenemist: oluline on indiviid ja sellest on välja kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine on: tähendusrikas üksus on ühiskond ise ja seda püütakse säilitada, on loodud institutsioonid,et see püsiks. Esimene suur klassik Bronislaw Malinowski, kes seadis eesotsa indiviidi. Malinovski viis läbi välitööd Trobiandi saartel. Tema oli esimene, kes hakkas propageerima pikaajalisi välitöid. Tema kokkupuude põlisrahvaste kultuuriga oli pikaajaline. Tema teoorias üksikindiviid omandab suurema tähtsuse. Institutsioonid on selleks,et rahuldad üksikindiviidi vajadusi. Vaimsed vajanduses on sekundaarsed, Malinowski räägib füsioloogilistest põhivajadusest. Inimesel on teatud hulk põhivajadusi, mida tuleb rahuldada
säilitamise funktsiooni. On kaks alternatiivset lähenemist. Üks lähtub, et oluline on indiviid ja tema vajaduste rahuldamisest on kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine lähenemine on mõjutatud Durkheimist, tähendusrikas üksus on ühiskond ise, kuna seda püütakse säilitada on loodud institutsioonid, mis võimaldavad ühiskonnal hästi jätkuvalt funktsioneerida. Esimene suur klassik on Bronislaw Malinowski (1884-1942), pooldas indiviidi seadmist, kogu klultuuri funktsioneerimise keskmesse. Viis läbi väitööd Trobriandi saartel. Hakkas propageerima pikaajalisi välitöid (vähemalt aasta). Tähtsuse omandab tema jaoks üksikindiviid, teisalt ei toimu see vaimses mõttes. Funktisonalism püüab kaasas käia loodusteaduste arusaamadega, olulised pole vaimsed vajadused Malinowski räägib inimese füsioloogilistest vajadustest (põhivajadusi) kogu kultuur on välja arenenud rahuldada
ja sotsiaalne biheivorism (Turner 2002). Vahetusperspektiivi peamised arendajad sotsioloogias on George C. Homans, Peter M. Blau ning Richard M. Emerson. Kuid ka psühholoogid, antropoloogid ning majandusteadlased on andnud märkimisväärse panuse (Turner 2002). Näiteks psühholoogid Thibaut ja Kelley arendasid teoreetilist raamistikku, mis rõhutab osalejate vastastikust sõltuvust ja vastastikuse sõltuvuse erinevate vormide sotsiaalseid tähendusi (Turner 2002). Antropoloogid Malinowski, Mauss, Schneider ja Levi-Strauss on kaasa aidanud selle teoreetilise perspektiivi tekkimisele sotsiaalteadustes, kuigi antropoloogiline töö keskendus laiemale vahetuse süsteemide ulatusele nagu näiteks sugulussüsteemid, kinkide vahetus ja üldistatud vahetuse susteemidele (Turner 2002). 2. TEOREETIKUD 2.1 George C. Homans George C. Homans oli Ameerika sotsioloog, keda peetakse biheivoristliku sotsioloogia ning vahetusteooria alusepanijaks
tunnetus, mis surutaks inimesele peale. Inimene ei saa olla kui kultuuriuurimise kese, sest ühiskond loob inimeste üldsed arusaamad, põhitõed, tabud jne. Primaarne on seega inimühiskond üldiselt. Pealesurumine võib olla organiseeritud: öeldakse ette, kuidas käituma peab, seadused, normid. Või organiseerimata: pole kuskil kirjas, aga on üldine hoiak. Sotsiaalsed faktid on tunnetatud grupiloogikast, mitte indiviidi omadest. Funktsionalism Bronislaw Malinowski. Murrang kultuuriantropoloogia ja etnoloogia ajaloos. Lähenemisviis on varasemast erinev. Viib justkui ellu, mida Boas propageeris. Tegi palju välitöid. I MSi ajal Austraalias, sattus vaenuliku kontingendi laagrisse, palus end viia metslaste saarele -> kolm aastat välitöid Trobriani saarel -> pärast sõda avaldas oma teooria. Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste või ühiskonna säilitamise funktsioone
1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest Emile Dukheim: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu Alfred Lewis Kroeber: kultuur on superorganism - tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Kultuuril on oma sisemine arenguloogika. Viimasest annavad tunnistust samaaegsed avastused ja leiutised. 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest Bronislav Malinowski: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele Sotsiobioloogia: sotsiaalsete nähtuste üheks allikaks on inimese geneetilised kohastumused. b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e. kultuuriökoloogia uurib
+Levi-Strauss, Claude prantsuse 20. sajandi mõjukaim sotsiaalteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid. Lotman, Juri Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutaja, kauaaegne TÜ professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Lyotard, Jean-Francois prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja. Malinowski, Bronislaw poola päritolu antropoloog. Etnoloogia funktsionaalse suuna rajajaid. Marcuse, Herbert ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja. Marx, Karl saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud. Mead, Margaret ameerika kultuuriantropoloog. Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid
hulk!!! Perekonna ajaloolised alused · Inimestel bioloogilised ja kultuurilised omadused, mis muudavad perekonna moodustamise võimalikuks ja vajalikuks · Vajadus lapsi sünnijärgselt hooldada · Sugudel baseeruv tööjaotus · aastaringne sugutung · naiste poolt koostööaltimate meeste eelistamine Perekonna ajaloolised alused: verepilastuskeeld ja vahetusfaktor, erinevad seletused perekonna ja verepilastustabu tekkele: LÈvi-Strauss ja Malinowski, funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused, retsiprooksus ehk vastastikususe printsiip. Verepilastuskeeld- kellel võib kellega olla seksuaalsuhe, abielu ja lapsed ( veresugulastega ei tohi neid asju teha) Osades riikides on verepilastus lubatud, seal toimib see majanduslikul eesmärgil, et varandus ei läheks suguvõsast välja C.L.Strauss pruutide ja peigmeeste vahetus omas sotsiaalset tähendust mis liitis perekonnad ühte
Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel. Bronislav Malinowski (1884-1942) Koolkonna rajaja. Sai tuntuks etnograafiliste uuringutega Trobriandi saartel Vaikses Ookeanis I maailmasõja ajal. Bioloogiline funktsionalism. Inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimese bioloogilist vajadust: Inimese vajadus Vajadust rahuldav institutsioon Söömine Toidu varumine Paljunemine Abielu, perekond
Sugukonda juhtus pealik, surus poegade tahte alla, poegadel tekkis frustratsioon, tapsid isa, kahetsesid, süütundest lõid müüdi, et isa oli jumal. Igapäevaelus inimesed taastavad seda projektsiooni, jumala prototüübiks isa, laps näeb isa suure ja tugevana, kes teab kõike ja oskab kõike, suurena pettuvad et isa polegi eksimatu. Kannavad kogemuse ja uskumused üle jumalale. (teooriana usutav, aga vaadates põlisrahvaid pole võimalik). Maagiline hüpotees – Malinowski. Religiooni tekke põhjuseks hirm ja ebakindlus, mida religiooni kaudu proovitakse ületada. Mõtles välja oma kogemuse põhjal. Läks ookeaniranda, kaks paati, samaanid, uhkema paadiga plaan kaugemale sõida, peab kaitsema maagiliste rituaalidega. Religiooni kaudu tekib inimestel kontrollitunne, materiaalses mõttes ei kontrolli, aga vaimselt tunnevad end paremini. Maagia – usk sellesse, et inimene saab kutsuda appi üleloomulikke jõude. (universaalne kõigis kultuurides).
Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt. Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he lives, and the products of human activities as determined by these habits. Poola päritolu Briti antropoloog Bronislaw Malinowski 1944. A Scientific Theory of Culture. Kultuur on see integreeritud tervik, mis koosneb tööriistadest ja kaupadest, erinevatele sotsiaalsetele gruppidele omastest konstitutsioonilistest õigustest, inimeste ideedest ja oskustest, uskumustest ja kommetest. It [culture] obviously is the integral whole consisting of implements and consumers' goods, of constitutional charters for the various social groupings, of human ideas and crafts, beliefs and customs.
uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus. Funktsionalistlik:Bronislaw Malinowski(1884-1942)-müüt kui religiooni väljendus. Strukturalistlik:Claude Levy-Strauss(1908-2009)-paradigmaatiline struktuur. Semiootiline:Juri Lotman-evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile. Fenomenoloogiline:Mircea Eliade(1907-1987)püha aeg ja maailma kese müütides. Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus:Jaan Puhvel. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka:Müüt-mythos = kõne. Mütoloogia-
arvuga juhuvalimi. Gallup oma väiksema valimiga suutis palju paremini ette ennustada presidendi tulemusi. Vaatlus Vaatluse puhul ei ole aktiivset inimeste segamist. Kaks peamist tüüpi · Osalusvaatlus e entograafia uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegevuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. · Mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu. Osalusvaatluse, etnograafia näide: Bronislav Malinowski osalusvaatluse meetodi rajaja. Oli I maailmasõja ajal sunnitud mitmeks aastaks jääma Trobriandi saartele Vaikses ookeanis. Hiljem avaldas mitmes raamatus nende saarte kultuuri põhjaliku etnograafilise kirjelduse. Mitte osalusvaatluse näide: Laud Humphreus jälgis 1960ndate lõpus homoseksuaalsete meeste kohtumisi avalikes tualettides. Hiljem tuli ka ise kapist välja. Veidi ebaeetiline? Eksperiment Teadustest kõige enam kasutatav andme kogumise meetod
(inuitid=eskimod), Loode-Ameerikas. Boas kritiseeris evolutsionismi. Ta lükkas tagasi evolutsionistliku arusaama, nagu areneksid kultuurid madalamalt astmelt kõrgemale. Ta arvas et vaja on uurida ainult ühte kultuuri põhjalikult. Boas ütles, et kõik kultuurid on võrdsed, sest moodustavad omaette tervikud. Tema antropoloogiline huvi oli keelte, mõtlemis- ja eluviisi vastu. Boas oli huvitatud fotografeerimisest, aga arvas, et tema huvitusalu on raske fotografeerida. Bronislaw Malinowski oli Austria-Ungari antropoloog. Oli antropoloogias funktsionalismi (otstarbekohasus) esindaja. Kritseeris samuti evolutsionismi. Pidas oluliseks uurida ühiskonna funktsioone. Ühiskond on orgaaniline tervik, mis koosneb erinevatest osadest, aga siiski tervik. I maailmasõja ajal teostas uurimist Austraalias. Püüdis välja selgitada kuidas üks ühiskond toimib, et siis teha universaalseid järeldusi. Teine oluline funktsionalismi esindaja oli A. R
Kapitalistliku kasu saamisele orienteeritud väärtuste süsteem. Stratifitseerimise tunnused: majanduslik jõukus, staatus (prestiiz), võim. Uuris konkreetseid religioone. Religioone saab eristada selle alusel, kuidas nad suhestuvad ilmaliku maailmaga. 10. Vilfredo Pareto loogiline ja mitteloogiline käitumine. Sotsioloogia peab uurima mitteloogilist käitumist. Jäägid: kombinatsioonide jääk (emarebased) ja agregaatide püsivus (isalõvid) 11. Bronislav Malinowski Briti sotsiaalantropoloogia koolkonna rajaja. Bioloogiline funktsionalism inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused ja ühiskonna ülesanne on neid täita. Seda teevad erinevad sotsiaalsed institutsioonid (vajaduseks söömine institutsiooniks toidu varumine jne). Kultuuri kohta: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele 12. Alfred Reginald Radcliffe-Brown Briti sotsiaalantropoloogia. Sotsiaalne
Ta kandis oma teooriad edasi vaid oma õpilastele. Tema kuulsaim õpilane oli Margaret Mead, kes tõstatas küsimusi läänemaailma sugudevaheliste suhete, sotsialiseerumise ja poliitika kohta. KAKS BRITI KOOLKONDA Samal ajal kui modernne Ameerika antropoloogia oli kuju võtmas, erines sellest suuresti Suurbritannia. Briti antropoloogid töötasid sama riigi koloniaalmaades. Mees, keda peetakse Briti sotsiaalantropoloogia rajajaks, oli Poola immigrant Bronislaw Malinowski, kelle kaheaastane välivaatlus Kiriwina saartel standardiseeris etnograafiliste andmete kogumise. Malinowski toonitas kohaliku keele õppimise olulisust, et igapäevaelus uuritavatega kergemini suhelda. Teine Briti sotsiaalantropoloogia arendaja oli A.R. Radcliffe-Brown, kelle mõjutus oli tugevam, kuid lühiajalisem, kui tema rivaalil, peamiselt II MS tõttu. Sotsioloog Emile Durkheimi austajana tegi Radcliffe-Brown samuti välivaatlusi
tihedalt seotud. Maagia on üleloomuliku väe enda tahtele allutamine, religioon aga vabatahtlik allumine üleloomulikule väele. Nõidus on tihedalt seotud rituaalidega, mille iseloom sõltub kultuuri kontekstist. Rituaalide käigus kasutatakse sümboleid, mille kaudu kinnistatakse religioon. Maagiaga seotud rituaalid on suunatud üleloomuliku väe juhtimisele. Maagilistel toimingutel on praktiline eesmärk saavutamaks oma tahtmist. Bronislaw Malinowski on väitnud, et religioon tekkis läbi maagia, sooviga allutada üleloomulikke jõude oma tahtele. Meie esivanemate juures oli maagia põimunud igapäevastesse toimingutesse. Seetõttu oli vahe maise elu ja maagia vahel praktiliselt olematu. Maagia oli kui elav ja hingav energiavõrk, mis ümbritses igat tegevust.9 Ingvar Luhaäär on sõnanud, et maagia kasutamise motiive on hämmastavalt mitmesuguseid, nii madalamaid kui kõrgemaid. Alates
Omaette teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu- me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H. Morgani töödel, mille tu- lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F. Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund ning samal ajal Inglismaal B. Malinowski algatusel funktsionalism, mis selgitas kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest. 30–40ndad tõid USAs freudismist lähtuva etnopsühholoogilise koolkonna (M. Mead, R. Benedict). Hilisemad voolud on kultuurirelativism, neoevolutsionism, strukturaalne antropoloogia. Nõukogude perioodil muutusid tähtsaks etnogenee- si, etnilise ajaloo ja etniliste protsesside uurimine. [1] 1.0
Refleksiivsus 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng Kvalitatiivse uurimuse üheksa momenti on verstapostid meetodite/metodoloogia arengus. Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone. Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide koos eksistentsist. 1) Traditsiooniline etnograafia. 20 saj algus II ms algus. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid, Malinowski. Positivism, funktsionalism. Kaugete kultuuride ,,objektiivne" kirjeldus lääne inimesele. Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafia ja interpreteeriva sotsioloogia 2) Modernism. II maailmasõja järgne aeg 70ndad. Positivistlik realism ja naturalism vaatlus kui dokumenteerimise viis. Loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis
- olulisemaks ressursiks on informatsioon mitte tehnoloogia Inimühiskonna ja kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest - Emile Dukheim sots. Fakte saab selgitada vaid teist sf kaudu - Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism, tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest - Malinowski institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele - Sotsiobioloogia sots nähtuste üheks allikaks on geneetilised kohastumused b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast - Harris, Steward kultuurimaterialism uurib seda kuidas ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga kus nad asuvad Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure Geograafiline determinism ühiskonna olemus sõltub sellest kus ta asub, riigi
müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel.
Valim võiks olla ka võimalikult suur, mis tõstab selle usaldusväärsiust. Tavaliselt on valimi suusrus kuskil 1000 inimest. Ajalugu ANKEETKÜSITLUSE: George Gallup ankeetküsitluse meetodi pioneer, uuris poliitilisi eelistusi. Vaatlus: Osalusvaatlus uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegevuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. Ajalugu: Bronislav Malinowski. Mitte-osalusvaatlus uurija püüab vaadelda inimesi nii, et vaadeldavad ei tea, et neid vaadeldakse. Uurija üritab olla nähtamatu. Nt Laud Humphreys. Eksperiment peetakse tihti kõige täiuslikumaks. Uurija kontrollib täielikult olukorda. Uurija ise manipuleerib mingit sõltumatut muutujat vaadates kuidas see mõjub sõltuvale muutujale. Dokumentide analüüs/kogumine. Inimtegevuse produktide uurimine, nt kirjalikud materjalid, pildilised materjalid..
Durkheim: varasem on fetišism ehk esemekultus. Müller, Taylor: varaseim on animism ehk usk elutute asjade olemusse. Levi-Strauss, Spencer: varasem on toteism ehk usk esivanematesse ja nende hingedesse. Institutsionaliseerimata religioon ei ole kindlate raamidega, üleminekuid ja eri vorme on väga palju. Religiooni funktsioonid Hirm ja ebakindlus tekitavad soovi otsida kaitset, apelleerida üleloomulikule. Praktiline, ratsionaalne vajadus (Malinowski) Universaalne ja kollektiivne alateadvus annab ümbritsevale tähendusi ja on terapeutiline (Jung). Religioon seletab ja annab vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. (Aafrikas seletatakse õnnetusi paha maagiaga) Religioon suurendab psüühilist vastupidavust (suurendab rühma kuuluvustunnet). Religioon määrab hinnangud ja väärtused (ideoloogiline nähtus, mis määrab võimusuhteid ühiskonnas). Religioon
(Denzin & Lincoln) Kvalitatiivsete meetodite praktika ja metodoloogia arengulugu Kvalitatiivse uurimuse üheksa momendi on verstapostid metodoloogia arengus Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide kooseksisteerimisest 1. Traditsiooniline etnograafia 20nda sajandi algusest kuni teise Maailmasõja alguseni. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid: Bronislaw Malinowski – kaugete kultuuride avastamine Teoreetiline baas: positivism, funktsionalism Põhiline eesmärk: kaugete kultuuride ‘objektiivne’ kirjeldus lääne inimesele Samal ajal Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafiat ja interpreteeriva sotsioloogiat Areneb sümboliline interaktsionism kui teoreetiline raamistik etnograafilise metodoloogia jaoks sotsioloogias 2. Modernism II. Maailmasõja järgne aeg kuni 1970ndateni
tõlgendamine, alateadvus); Jung (kollektiivne arhetüüp, mis kajastub müütides ja unenägudes); müüt on avalik väljendus olulistest psüühikaseisunditest, nt seksuaalsete ihade realisatsioon; C. G. Jung seob korduvalt müüte alateadvusega Sotsiloogiline müüdikäsitlus: Durkheim (müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus) Funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski (müüt kui religiooni väljendus ja kodifitseerija); ei oma teoreetilist tähendust ning pole eelteaduslik teadmine maailmast; müüdil on puhas praktiline funktsioon hoida ülal traditsioone ja põlvkondlikku järjepidevust pöördudes üleloomulike nähtuste poole eelajaloolistes sündmustikus Strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp (muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine
a. haavadesse surnud admiral Samuel Greighile Tallinna Toomkirikus. Marmorsarkofaagi esikülg on kujundatud nagu kreeka templi fassaad, mille viiluväljad on soti päritoluga admirali vapp. Tüüpiliselt klassitsistlikud on monumendil langetatud tõrvikutega allegoorilised tiivulised figuurid. Napoleoni vastases sõjas oli üheks Vene väejuhiks kindralfeldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly, kes pärines Liivimaalt. Tema mausoleumis Jõgevestes, mille 1823.a. ehitas Vassili Demut Malinowski (1779 1846), on Barclay de Tollyt kujutatud antiikaegse väejuhina, kelle pea kohal hoiab võidupärga Minerva. Sama kunstnik modelleeris väejuhi büsti, mis püstitati monumendina Tartu kesklinna 1849.a. Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus. Üllatavalt vara, juba 1798,toimus esimene avalik kunstinäitus Tallinnas
Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel. Bronislav Malinowski (1884-1942) Koolkonna rajaja. Sai tuntuks etnograafiliste uuringutega Trobriandi saartel Vaikses Ookeanis I maailmasõja ajal. Bioloogiline funktsionalism. Inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimese bioloogilist vajadust: Inimese vajadus Vajadust rahuldav institutsioon Söömine Toidu varumine Paljunemine Abielu, perekond
Esimene elatusviis: korilus. Edasi jahindus, karjandus, aiandus, põllundus ja tööstus. Teenindus. 67. Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll Sotsialistlik majandussüsteem maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine 68. Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel? Barter sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski kula. Vahetus võib olla ka kaudne: retsiprooksuse reegel kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma. 69. Mis on töö ja kuidas on töö tegemine kaasaegses ühiskonnas muutunud? Töö, olgu siis palgaga või mitte, on inimese vaimsed või füüsilised jõupingutused mingi ülesande täitmiseks, mis rahuldab inimes(t)e vajadusi. Töökoht (töö) on jõupingutused, mida vahetatakse regulaarse palga vastu. Töö on majanduse aluseks.
Pealike rivaalitsemine: oma vara demonstratiivselt lõhkumine, põletamine jne. Alguses võis olla mõistlik põhjendus, nt korraga pidi palju sööma. Big Man pealik: Hüvede ümberjaotamine kogukonna huvides. Varude hoidja ja jaotaja varude omanik. Pealikele ollakse nõus tegema tasuta tööd, et nt sõjaretkedel saada rohkem saaki. Sõda kui võtmetegur big man võib saada sõjapealikuks, kellel hoopis suurem võim. Malinowski: Trobriandlaste pealikud võtsid süstemaatiliselt ette sõjaretki kanuudega üle mere. Näite Hawaiilt: sealne kuningas Kameameha I hegemoonia tänu valgete tulirelvadele. Võimu konsentreerumise aluseks on hästi säiliv toit, nt teravili. Sugulusantropoloogia Sugulusantropoloogia - õpetus ettekujutustest, mis on eri sotsiokultuuriliste süsteemide liikmetel inimestevaheliste suhete võrgustikust. Sotsiaalne rühm on: paljuliikmeline, püsiv, vastastiku suhtlev, organiseeritud, liikmed on
Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel 113.Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil? Kapitalistlik majandussüsteem minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll Sotsialistlik majandussüsteem maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine 114.Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel? Barter sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski kula. Vahetus võib olla ka kaudne: retsiprooksuse reegel kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma. 115. Kuidas on tarbimine kultuuriti ja kaasajal muutunud? 20.Sajandil on kliendid muutunud toodete ja teenuste tarbimisel nõudlikumaks ning ei rahulduta enam ainult masstoodanguga, kus valikuvõimalused piiratud. Üha enam nõutakse personaalsemaid, kõrgema kvaliteediga, spetsiaaltooteid
Repressiivne Sotsialism demokraatlikes riikides: Taani, Rootsi, Soome, kus majandus on erakätes, kuid toodete ja teenuste ümberjaotamine toimub riigi kontrolli all heaoluühiskond Eesmärk vähendada ebavõrdsust Kulukas bürokraatlik 64. Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel? Barter sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski kula. Retsiprooksuse reegel kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma. 13 Sotsioloogia alused Liina Käär 65. Mis on töö ja kuidas on töö tegemine kaasaegses ühiskonnas muutunud?
müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel.
valitsus ...). Vaimuteadmised, mõistev lähenemine-kuna uuritav Uurida tuleb seda, kuidas, milliste vahenditega omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt säilitatakse sotsiaalset tasakaalu, kuidas erinevad uuritavat mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist institutsioonid aitavad kaasa sotsiaalse korra säilimisele. seletama. Bronislaw Malinowski bioloogiline funktsionalism, 8.Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? ühiskond tervikuna on olemas selleks, et rahuldada Sünkrooniline lähenemine-ühiskonda tuleb uurida inimese bioloogilisi vajadusi. nt söömine on vajadus, sellisena, nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised millele vastab toidu varumine (sotsiaalne vastus võib lihtsustamise huvides tähelepanuta jätta. vajadusele).
Pohjanmaa maakonnas (Österbotten) oli tavaks noortel meestel kakelda naaberküladega 19. sajandil. Seletus: maade ümbermõõtmine (storskiftet) toimus seal hiljem kui teistes maakondades - iga talu põllud olid laiali kogu küla alal. Koostöö vajalik põllutööde tegemiseks. Kaklused toetasid küla ühtsust. Hiljem mõõdeti maad ümber => koostöö vajadus vähenes, kakluse kasu polnud enam nii selge => düsfunktsionaalne nähtus - Näiteid: Bronislaw Malinowski (1884-1942). Coral Gardens and Their Magic 1935: Trobriandi saartel käisid elanikud kalas. Kui kalastati avamerel, eelnesid maagilised riitused, mitte siis kui kalastati laguunis. Seletus 1: avamerel rohkem ohtusid => koostöö vajalik => riitused täitsid koostööd lisavat funktsiooni. Seletus 2: avamerel rohkem ohtusid => ängistus => riitused aitasid ängistusest jagu saada. * Malinowski: tuleb esitada ka kausaalne (siin psühholoogilöine) seletus, mitte ainult funktsiooni.
Primitiivne inimene tajub tänu oma eelloogilisele mõtlemisele, et piir tema ja looduse vahel kaob. Tunneb suur rituaalset osalust maailmaga. See ongi primitiivse religioosse elamuse aluseks. Kui tekib teadus hüpatakse eelloogiliselt mõtlemiselt loogilisele. Intiimsus pole enam loogilise mõtlemisel võimalik. Selle järgi evolutsiooniliselt kaks etappi, eelmodernne ja modernne. Eelmodernsed inimesed mõtlesid hoopis teistmoodi ja me ei võigi neist lõpuni aru saada. Malinowski Tema hakkab müütidele ja maagilistele rituaalidele leidma seletust ühiskondlikust funktsioonist. Kuidas need hoiavad ühiskonda koos. Antropoloog peab olema ise kohal, õppima ära keele, siis selgub varsti, et prim inimesed kasutavad õige mitut mõtlemist. Eelloogilist mõtlemist pole olemas. Primitiivsed inimesed on ka ratsionaalsed. Mingit teistsugust mõtlemist pole olemas. Levy-Straussi strukturaalantropoloogias "La Pensee Sauvage" (1960/63/64) (Metsik Mõtlemine,
loomine on naeuruväärne. Selle asemel tuleb tegeleda andmete kogumisega ja püüda sisse elade antud kultuuri mõtteviisi ja mitte tegelda nende klassifitseerimisega. Ameeriklane Franz Boas (9. juuli 1858 21. detsember 1942) selle suuna juhtivaid pooldajaid, keda peetakse siiani tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Liiga vähe liiga ebakindlaid andmeid ja pole mõtet fantaseerida. See aga tähendas seda, et huvi evolutsiooni seisukohalt kadus. Poolakast etnoloog Bronislaw Kasper Malinowski (7. aprill 1884 Kraków 16. mai 1942 New Haven, USA)uuris vaikse ookeani saarte põliselanike ja rõhutas kõigi kultuuride orgaanilist seotust isegi kui seda pole võimalik väljastpoolt lihtne mõista. Tema järgi on maagial roll, ehk tõstab eneseusku ja hinnnagut. Muutuste seletamise vajadus püsis ja selleks siis võeti kasutusele arusaam, kus kõiki muutusi seletati väljastpoolt tulnud laenudena.
Kultuuride erinevus on kultuurisisene, mitte ei tulene rassist, bioloogilistest omadustest. Hiljem hakkas ta vis antr lähenemisse umbusuga suhtuma..uskus, et uurimine on võimalik ainult keele kaudu, et millegi eksootilise jääduvastamine ei ole piisav. Uuriti eelkõige nähtavat kultuuri – esemeid, rõivaid, kombeid, rituaale. Rõhutas välitööde tähtsust! Funktsionalism – oli tugevalt domineeriv suund. Bronislav Malinowski (psühhobioloogiline funktisonalism, inimkonda tuleb uurida kui tervikut ja asjade funktsiooni, kõik tuleb millestki, on põhifunktisoonid ja sekundaarsed funktsioonid (jumalad, üleloomulik jõud, hirm). Ta algul pildistas ikka väga palju, tema eesmärk oli jäädvustada elusaid inimesi, et konkreetne inimene ära ei kaoks, aga hiljem kadusid töödest fotod ära, sest fotograafia kui uurimisvahend oli
annaabi.ee 
