Manila (Filipiinid) Manila aasta kõige soojem kuu on mai, kus kuu keskmiseks temperatuuriks on 30°C. Manila aasta kõige külmem kuu on jaanuar, kus kuu keskmine temperatuur on 26°C. Aasta temperatuuride vahe kõigub kuni 4°C. Väga stabiilne temperatuur. Kõige rohkem sajab juuli ja augusti kuus, keskmiselt 423mm. Väikseim sademete arv on veebruaris, keskmiselt 10mm. Eesti temperatuuri kõikumised aasta jooksul on palju suuremad kui Manila omad. Eesti temperatuur kõigub üle 20°C aasta jooksul. Manilas on kõrgem temperatuur
Suurimad rahvad on visaiad, tagalogid, ilokod jt. Mindanaol ja selle läheduses saartel elab palju islami usku morosid. Üle kogu maa paikneb mitusada animistide ahk hingeusklike suguharu. Filipiinide ühiskeel on tagalogi keelele tuginev filipino, kuid kokku räägitakse riigis umbes 80 keelt. Zamboangas kõneldakse tsabakanot, üht hispaania keele kreooli murrakutest. Natuke üle poole filipiinlastest elab linnades, põhiliselt Manila linnastus. Hispaania pärandus: Filipiinid olid 333 aastat Hispaania võimu all ja see on piisavalt pikk aeg jätmaks jälgi maa arhitektuuri ja kultuuri. Hispaaniast ja Ladina-Ameerikast Filipiinidele sõitnutele tulevad tuttavad ette koloniaalajast pärit vanad ehitised, eriti kirikud. Hispaania keel, mis oli kunagi olnud Filipiinidel riigikeel, on sellest staatusest nüüdseks taandunud. Põhiandmed: Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 70 724 000 Pealinn: Manila
Gümnaasium M. M 11. B FILIPIINID referaat Juhendaja: õp S.S 2013 · Üldiseloomustus · Üldandmed Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 98 miljonit (2013) Pealinn: Manila Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa
9. klass Põhiandmed Pindala: 300 000 km² Rahvaarv: 70 724 000 Pealinn: Manila Rahaühik: peeso Katoliku usk 85% Islami usk 10% Filipino keel. Riigis u. 80 keelt. Asend Vaikse ookeani edela osas, Aasia kaguranniku juures. 7107 mägist saart. Aktiivsed vulkaanid. Ekvatoriaalne vihmamets: palav, niiske aastaaegu pole võimalik eristada. Kliima Troopiline kliima. Keskmine temperatuur on +27°C Vihm mai-november Sademeid langed ~ 2000mm aastas. Suurimad linnad Manila - 1 601 000 Quezon City - 1 670 000 Davao - 844 000 Loomastik 760 linnuliiki. 2000 kalaliiki. 200 erinevat roomajat. Rahvuskala on Bangus Tarsier (tontkandlane) Maailma kõige väikseim ahv. Kaalub ~ 70-650 g 90-160mm pikk. Whale shark Maailma suurim kala 9m pikk Pole ohtlik inimesele Kõrgeimad tipud Apo - 2954 m Rulog - 2929 Mount Tabayok - 2842 Inimesed Malai päritolu. Eri saartel erinev
Afganistan- Kabul Belgia- Brüssel Albaania- Tirana Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Alžeeria- Alžiir Brasiilia- Brasilia Ameerika Ühendriigid- Washington Bulgaaria- Sofia (Sofija) Andorra- Andorra la Vella Costa Rica- San Jose Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi Egiptus- Kairo Argentiina- Buenos Aires Filipiinid- Manila Armeenia- Jerevan Fääri saared (Taani)- Torshavn Aserbaidžaan- Bakuu Gruusia (Georgia)- Thbilisi Austraalia- Canberra Gröönimaa (Taani)- Nuuk Hiina- Peking Hispaania- Madrid Holland- Amsterdam Horvaatia- Zagreb Iirimaa- Dublin Iisrael- Jeruusalemm India- New Delhi Indoneesia- Jakarta Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Island- Reykjavik Itaalia- Rooma Jaapan- Tokyo Kanada- Ottawa
RIIK PEALINN JAAPAN TOKYO FILIPIINID MANILA MALAISIA KUALA LUMPUR INDONEESIA JAKARTA VIETNAM HANOI LAOS VIANGCHAN TAI BANGOK BANGLADESH DHAKA SRII LANKA COLOMBO INDIA NEW DELHI NEPAAL KATMANDU HIINA PEKING LÕUNA-KOREA SOUL MONGOOLIA ULAANBAATAR
Filipiinid Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Filipiinide pealinn on Manila. Nende pindala on 300 000 km². Riigikeeled on filipiino ja inglise keel. Filipiinidel elab 88 570 000 (2007) inimest. Rahaühik on Peeso. Filipiinidel on presidentaalne vabariik. President on Benigno Aquino lll. Filipiinide usud: katoliiklased (83%) protestandid (9%) muslimid (5%) muud (3%) ehk 83% 9% 5% 3% katoliiklased prote.mus.m. Filipiinide lipp Filipiinide vapp
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
1. Venemaa- Moskva 2. Türgi- Ankara 3. Mongoolia- Ulaanbaatar 4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30. Armeenia- Jerevan 31. Aserbaidzaan- Bakuu 32
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Armeenia Jerevan 4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31
31. Myanmar (Birma) Yangon 32. Hiina Peking 33. Mongoolia Ulaanbaatar 34. Põhja-Korea Pyõngyang 35. Lõuna-Korea Sõul 36. Jaapan Tõkyõ 37. Taiwan Taibei 38. Filipiinid Manila 39. Vietnam Hanoi 40. Kambodza Phnom Penh 41. Laos Viangchan 42. Tai Bangkok 43. Malaisia Kuala Lumpur 44. Singapur Singapur 45. Indoneesia Jakarta 46
Saksamaa Berliin Taani Kopanhaagen Suurbritannia London Tsehhi Praha Ungari Budapest NAFTA (Põhja-Ameerika Kaubanduse ASEAN (Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon) Assotsiatsioon) Brunei Bandar Seri Begawan Am. Üh. Washington Filipiinid Manila Kanada Ottawa Indoneesia Jakarta Mehhiko Mexiko Laos Viangchan Kambodza Phnom Penh Malaisia Kuala Lumpur EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Piirkond) Myanmar Yangon Island Reykjavik Tai Bangkok Sveits Bern Singapur ---
Aasia poliitiline kaart 1. Jaapan Tokyo 2. Põhja-Korea Pyongyang 3. Lõuna-Korea Soul 4. Mongoolia Ulaanbaatar 5. Hiina Peking 6. Filipiinid Manila 7. Malaisia Kuala Lumpur 8. Indoneesia Jakarta 9. Vietnam Hanoi 10.Kambodža Phnom Penh 11.Tai Bangkok 12.Laos Viangchan/ Vientiane 13.Myanmar/Birma Naypyidaw 14.Bangladesh Dhaka 15.Bhutan Thimphu 16.Nepal Katmandu 17
FILIPIINID Üldandmed Pealinn: Manila Rahvaarv: 103,775,002 (juuli 2012) Pealinna elanike arv: 1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november- veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai). Kõige külmem aastaaeg on jaanuar, kõige soojem mai. Õhutemperatuur jääb sõltuvalt aastajast +21°C ja+32°C vahele. Huvitavad faktid Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik. Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. Tegemist on ainsa ...
Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. 2 Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km . Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna
Birma- Naypyidaw 15. Brasiilia- Brasilia 59. Tai- Bangkok 16. Boliivia- La Paz, Sucre 60. Laos- Vientiane 17. Paraguay- Asuncion 61. Vietnam- Hanoi 18. Uruguay- Montevideo 62. Kambodža- Phnom Penh 19. Tšiili- Santiago 63. Jaapan- Tokyo 20. Argentiina- Buenos Aires 64. Taiwan- Taibei 21. Tuneesia- Tunis 65. Filipiinid- Manila 22. Maroko- Rabat 66. Malaisia-Kualo Lumpur 23. Alžeeria- Alžiir 67. Singapur- Singapur 24. Liibüa- Tripoli 68. Indoneesia- Jakarta 25. Niger- Niamey 69. Paapua Uus- Guinea- Port Moresby 26. Nigeeria- Abuja 70. Austraalia- Canberra 27. Egiptus- Kairo 71. Uus- Meremaa- Wellington 28. Sudaan- Hartum 29. Etioopia- Addis Abeba 30
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
THE PHILIPPINES Officially known as the Republic of the Philippines Geographic information The Philippines are located in Southeast Asia in the western Pacific Ocean The Philippines consist of 7107 islands The total area of the Philippines is 300 000 sq/km2 The population of the Philippines is over 92 million people Most of the country is mountainous Country and it's symbols The capital city is Manila Official languages are Filipino and English Coat of arms Flag State system and currency The Philippines is a constitutional republic with a presidential system The president functions as both head of state and head of government and is the commander-chief of the armed forces The currency of the Philippines is peso (PHP) History The history of the Philippines is believed to have
2025. aastaks ületab rahvaarv 120 miljoni piiri ning umbes 2045. aastaks juba 140 miljoni piiri. Rahvastikuti 2 hedus (2010 aasta seisuga) on 312,78in/km . Kõige suurem on rahvastikutihedus riigi loodeosas, kus asub pealinn Manila. Manilas asub ka olulise Pasigi jõe delta. Cebu saar on ka üks tihedama asustusega paiku. See saar on Filipiinide üks arenenumaid piirkondi. Naabritest on suurima rahvastikutihedusega riik Singapur (7315in/km2) ning see on ka mõistetav, sest tegemist on linnriigiga. Väikseim tihedus on Malaisias (86in/km2). Filipiinidele sarnaseima populatsiooni tihedusega naabermaadest on Jaapan (337,1in/km2). 7
20.september Saksa armee hõivab Kiievi 6.oktoober Saksa armee liigub Moskva poole 1.detsember Hirohito ametlikult kinnitab kallaletungi Ühendriikidele 5.detsember Suurbritannia kuulutab sõja Soomele, Ungarile ja Rumeeniale 7.detsember Jaapanlased ründavad USA vägesid Pearl Harboris 8.detsember Jaapani väed tungivad Malaisiasse, Taimaale ja Filipiinidele 11.detsember Jaapani väed tungivad Birmasse 22.detsember Jaapanlased vallutavad Manila, Filipiinide pealinna 1942 11.jaanuar Jaapani armee vallutab Kuala Lumpuri, Malaisia pealinna 19.veebruar Jaapanlased pommitavad Darwini linna Austraalias 23.märts Briti õhuvägi pommitab Lübecki 18.aprill Ühendriikide Õhuvägi pommitab Tokyot 24.august Saksa armee tungib Staliningradi 11.november Hitler käsib okupeerida Vichy-Prantsusmaa 1943 18.jaanuar Luftwaffe pommitab taas Londonit 23.jaanuar Liitlased hõivavad Tripoli 25
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Aserbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimetus: Jeemeni Vabariik pealinn: Sana Jordaania
Horvaatia- Zagreb Katar- Ad- Dawhah Iirimaa- Dublin Saudi Araabia- Ar- Riyad Island- Reykjavik Süüria- Damaskus Itaalia- Rooma Hiina- Peking Kasahstan- Astana Jaapan- Tokyo Kreeka- Ateena Lõuna- Korea- Soul Küpros- Nikosia Mongoolia- Ulaanbataar Põhja- Korea- P'yongyang Birma- Yangon Brunei- Bandar Seri Begawan Filipiinid- Manila Ida- Timor- Dili Indoneesia- Jakarta Kambodza- Phnom Penh Laos- Viangchan Malaisia- Kuala Lumpur Singapur- Singapur Tai- Bangkok Vietnam- Hanoi Afganistan- Kabul Kashastan- Astana Kõrgõzstan- Biskek Tadzikistan- Dusanbe Türkmenistan- Asgabat Usbekistan- Toshkent Aserbaidzaan- Bakuu Bahrein- Al- Manamah Egiptus- Kairo Israel- Tel Aviv Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Jordaania- Amman Kuveit- Al- Kuwayt Liibanon- Beirut Omaan- Masqat Liibüa- Tripoli Sudaan- Hartum Bangladesh- Dhaka
11. Poola Varssavi 42. Jaapan Tokio 12. Saksamaa Berliin 43. Hiina Peking 13. Holland Amsterdam 44. Mongoolia Ulaanbaatar 14. Luksemburg Luxembourg 45. Indoneesia Jakarta 15. Prantsusmaa Pariis 46. Malaisia Kuala Lumpur 16. Hispaania Madriid 47. Filipiinid Manila 17. Belgia Brüssel 48. Egiptus Kairo 18. Portugal Lissabon 49. Serbia Belgrad 19. Itaalia Rooma 49a. Montenegro Podgorica 20. Austria Viin 50. Maroko Rabat 21. Sveits Bern 51. Alzeeria Alziir 22. Tsehhi Praha 52. Liibüa Tripoli 23
1. Nimeta ja kirjelda Põhja ja Lõuna riike. Põhja riigid on kõrgelt arenenud riigid, kõrge elatustase – Norra, Rootsi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht SKT sisemajanduse kogutoodang Norra 37000 USD, Eesti 3800 Autode arv ühe elaniku kohta, mobiiltelefonide arv ühe elaniku kohta 5. Selgita mõisted: emigratsioon- väljaränne, immigratsioon-sisseränne, demograafia – rahvastikuteadus, Iive- sündimus, suremus...
· Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on puhta vee saamiseks vajalik sanitaartehnika olemas 34% Aafrikast · Puhta vee puudus on suurim Sahara-taguses Aafrikas, kus juurdepääs puhtale joogiveele puudub 328 miljonil ehk 42% inimestest · Sahara-taguses Aafrikas kulutatakse igal aastal vee kogumiseks 40 miljardit töötundi, mis vastab terve Prantsusmaa tööjõu töötundide arvule · Vaesed inimesed Jakarta, Manila või Nairobi slummides maksavad ühe veeühiku eest 510 korda rohkem kui inimesed Londonis või New Yorgis · Aafrikas ja peavad naised vee toomiseks päevas keskmiselt kuus kilomeetrit maha käima Levinumad haigused Tuberkoloos · Esinemissagedus TB kasvab paralleelselt HIV-epideemia Lõuna-Aafrikas. · Tuberkuloosi nakatunud inimeste hulk on Aafrikas viimase 25 aastaga kahekordistunud.
Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Azerbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bahrein ametlik nimetus: Bahreini Kuningiik pealinn: Al-Manmah Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Brunei ametlik nimetus: Brunei Darussalami Riik pealinn: Bandar Seri Begawan Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimetus: Jeemeni Vabariik pealinn: Þan`' Jordaania
• Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulutab NSV Liidu agressoriks ja heidab ta 14. detsember 1939 liidust välja. ARMEE Soome Venemaa 337000-346000 meest Ligi 1000 000 meest Umbes 50 tanki 3000 tanki Umbes 100 3000 lennukit lahingulennukit Puudus oli laskemoonast Puudusid soomusüksused SÕJA KÄIK • 30
Kreeka Vabariik Ateena Singapuri Vabariik Singapur Küprose Vabariik Nikosia Malaisia Kuala Lumpur Albaania Vabariik Tirana Brunei Darussalami Riik Bandar Seri Begawan Makedoonia Vabariik Skopje Indoneesia Vabariik Jakarta Serbia Vabariik Belgrad Filipiini Vabariik Manila Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo Hiina Rahvavabariik Peking Sloveenia Vabariik Ljubljana Mongoolia Ulaanbaatar Ungari Vabariik Budapest Korea Rahvademokraatlik Vabariik e. Põhja Korea Austria Vabariik Viin P'yõngyang Sveitsi Konföderatsioon Bern Korea Vabariik e. Lõuna-Korea Seoul
Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Iirimaa, Dublin 46. Armeenia Jerevan 47. Aserbaidzaan Bakuu 4. Portugal, Lissabon 48. Bahrein Al-Manamah 5. Hispaania, Madrid 49. Bangladesh Dhaka 6. Prantsusmaa, Pariis 50. Bhutan Thimphu 7. Belgia, Brüssel 51. Brunei Bandar Seri Begawan 8. Holland, Amsterdam 52. Filipiinid Manila 9. Saksamaa, Berliin 53. Gruusia Thbilisi 10. Sveits, Bern 54. Hiina Peking 55. Ida-Timor Dili 11. Itaalia, Rooma 56. Iisrael Tel Aviv 12. Austria, Viin 57. India New Dehli 13. Tsehhi, Praha 58. Indonesia Jakarta 14. Poola, Varssavi 59. Iraak Bagdad 15. Slovakkia, Bratislava 60. Iraan Teheran 16
Soome Vabariik kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude Liidu huvisfääri Nõukogude Liidu nõudmine Soomele: Lükata piir Leningradist 20-25 km läände Hanko poolsaare rentimine Nõukogude Liidule Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi "2 naela suppi 1 naela kulla vastu" 5 Nõukogude Liidu provokatiivsed intsidendid piiri aladel Nõukogude Liidu valitsuse teatamine: Soome tulistas Manila külas õppustel olnud punaväelasi Tegemist oli Nõukogude provokatsiooniga Nõukogude Liit esitas diplomaatilise noodi: Tahtsid, et Soome vabandust paluks Soome viiks oma väed välja 20-25km piirist läände Soome eitas 6 Nõukogude Liit katkestab mittekallaletungi lepingu Soomega Nõukogude Liit katkestab Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted 7 Soome Vabariik:
lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. (3) Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km2. Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur- Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. (1, lk 111) Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna
Tokyo agressiivsus häiris suhteid Washingtoniga (sept.1941 USA kehtestas Jaapani-naftatarnetele embargo. Washington ei tunnistanud Jaapani vallutusi, läbirääkimised samal sügisel jooksid ummikusse.). 7.dets. 1941 ründas Jaapan Pearl Harbourit (USA sõjaväebaas) Havai saarestikul. Üllatusefekt tagas jaapanlastele edu. 8.dets. kuulutas USA ja Suurbritannia Jaapanile sõja. Jaapanlased olid mestis Hitleriga. 25.dets kapituleerus Hongkong, 2.jaan. langes Filipiinide pealinn Manila, 10.jaan. langes Malaisia pealinn Kuala Lumpur, tungiti Birmasse, 31.jaan. vallutati Malaka poolsaar, 15.veebr. 1942 langes Singapur Jaapanlaste kätte. Vähem kui kuu ajaga oli Jaapan vallutanud suuri territooriume Borneo, Jaava, Sumatra ja Celebesi saartel. Märtsi lõpus Jaapani välksõjaperiood sai läbi, reservid ammendusid. 10.Sõda Lõuna-Euroopas 1943:Novembris 1943 jõudis sõda Itaalia territooriumile. Seal puhkes sisekriis, 25.juulil tagandasid fasistid ise Mussolini
ummikud, saastatus, vähe joogivett, agulid. 27. Oska kaardile kanda 25 suuremat linna * Tokyo * Kairo * New York * Calcutta * Soul * Buenos Aires * Mexico * Manila (filipiinid) * Sao Paulo * Moskva * Mumbai * karachi (pakistan) * Osaka * Shanghai * Delhi * Rio de Janeiro
Spain's northwestern most colony was California, claimed first by Juan Rodriguez Cabrillo in 1542. Several early Spanish conquistadores looked seriously at California as a possible source of treasure, but none was found and Spain's attention quickly shifted elsewhere. In 1565 Miguel de Salcedo added the Philippine Islands to Spain's empire and a brief thought was given to developing a port on the coast of California to be used in support of the Spanish galleons sailing from Manila to Acapulco. Once again nothing was done and California remained undisturbed by European settlement for another two centuries. In the second half of the eighteenth century the world balance of power was shifting and New Spain was being threatened by several European powers including England, France and Russia. The Spanish King, Carlos III, decided that Spain would have to physically occupy California or risk losing it. In 1769 Gaspar de Portola and Father Junipero Serra led an expedition
-28.09.1939- Saksamaa ja NL vaheline sõprus- ja piirileping. Saksamaa lubas NL anda Leedu alad korvamaks alasid, mis jäid NL Poolas saamata. -Enne 28. Septembrit hakkas Baltikumis asi „hapuks minema“. NL survestas Eestit vastastikuse abistamise e baasidelepinguga 28.09.1939 (muidu ähvardab sõda) -5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu. -Samalaadse lepingu ettepanek tehti ka Soomele. Soome venitas vastamisega. NL muutus kärsituks. NL väitis, et Manila aladelt avati tuli NL pihta. ->põhjus vastuhakuks/sõja alustamiseks-> -30. November 1939 (30.10.1939)- algas Talvesõda NL ja Soome vahel, mis kestis 13. märtsini 1940, kui sõlmiti Soome ja NL vaheline rahuleping, millega Soome loovutas Karjala alasid, Viiburi linna ning rentis NL sõjaväebaaside jaoks Hanko pls. -Saksamaa tahtis vallutada Norrat (kaubasadama pärast) ja Taanit( väljapääs Läänemerele).
1) Linna poliitiline määratlusPoliitiline linn: Linna poliitilis-halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Linna poliitilis- halduslikku definitsiooni reguleerivad kehtivad Eesti Vabariigi seadused. 2) Nimeta maailma 10 suurimat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai, Manila, New York, Säo Paulo, Mexico 3) F.Tönniesi idee: Ühiskonna evolutsioon varajasest maaelust modernse ühiskonnani. Gemeinschaft (pere,sõbrad, kuuluvustunne)on peamiselt maaelus. Gesellschaft (tööstus, tihedus, vaheldusväärtus). Linnu iseloomustab ratsionaalsus, kalkuleeritud ja kindlale eesmärgile pühendatud elu ning impersionaalsed inimeste vahelised suhted. Inimestevaheline läbikäimine ning religiooni, sugulaste ja perekonna tähtsus on
-28.09.1939- Saksamaa ja NL vaheline sõprus- ja piirileping. Saksamaa lubas NL anda Leedu alad korvamaks alasid, mis jäid NL Poolas saamata. -Enne 28. Septembrit hakkas Baltikumis asi ,,hapuks minema". NL survestas Eestit vastastikuse abistamise e baasidelepinguga 28.09.1939 (muidu ähvardab sõda) -5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu. -Samalaadse lepingu ettepanek tehti ka Soomele. Soome venitas vastamisega. NL muutus kärsituks. NL väitis, et Manila aladelt avati tuli NL pihta. ->põhjus vastuhakuks/sõja alustamiseks-> -30. November 1939 (30.10.1939)- algas Talvesõda NL ja Soome vahel, mis kestis 13. märtsini 1940, kui sõlmiti Soome ja NL vaheline rahuleping, millega Soome loovutas Karjala alasid, Viiburi linna ning rentis NL sõjaväebaaside jaoks Hanko pls. -Saksamaa tahtis vallutada Norrat (kaubasadama pärast) ja Taanit( väljapääs Läänemerele).
Shanghaid ja Midway atolli. 8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Kuna NSV Liidu ja Jaapani vahel oli 1941. a. kevadest kehtiv neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei toimunud. 9. detsember - Hiina kuulutas Jaapanile sõja. 11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25. detsember - Hongkong kapituleerus jaapanlastele. 1942 2. jaanuar - Filipiinide pealinn Manila kapituleerus jaapanlastele. 10. jaanuar - Malaisia pealinn Kuala Lumpur kapituleerus jaapanlastele. 16. jaanuar - Jaapanlased alustasid pealetungi Birmas. 31. jaanuar - Briti väed lahkusid Malaka poolsaarelt 15. veebruar - Suurbritannia olulisim sõjalaevastikubaas ning tugipunkt Kagu-Aasias - Singapur - kapituleerus jaapanlastele. 16. veebruar - Jaapanlaste dessant maabus Sumatra saarel. 1. märts -Jaapanlaste dessant maabus Jaava saarel. 3
olnud kasutusel ka nimi Myanmar; riigi ametlik eestikeelne nimi on Myanmari Liidu Vabariik) on maa ja riik Kagu-Aasias. Kuni 21. oktoobrini 2010 oli riigi ametlik nimi Myanmari Liit. Pealinn on Naypyidaw Egiptus Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Pealinn on Kairo Riigikeel on Araabia keel Filipiinid Filipiini Vabariik on Pealinn on Manila saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval Riigikeelteks on saarestikul troopikas, filipino-ja inglise keel. Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Gruusia Gruusia on riik Taga- Kaukaasias Musta mere idarannikul. Mis piirneb Venemaa, Aserbaidzaani, Armeenia ja Türgiga. Pealin on Thbilisi Riigikeel on Gruusia
tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad peamiselt vaid arengumaadest sisserändavate inimeste arvelt. · Iive on kas väga väike või hoopis negatiivne. 24 Linnastumise tase · Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. · Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. · Mõnedes arengumaades MANILA toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ehk slummid. · Iive on suur 25 Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon · Inimesed eelistavad elada linnalähedastes asulates, linnas käiakse tööl · 1960 a. l algas Põhja Ameerikas, Lääne- Euroopa riikides · Iseloomulik praegu Põhja riikidele (suurema sissetulekuga inimesed)
õlile. Taoline sideaine parandab värvide kvaliteeti ja vastupidavust ajale. Vaikude lisamine väldib värvide tuhmumist, pragunemist, kokkutõmbumist, suurendab värvide nakkuvust krundiga ja omavahel ning tänu vaigulisandile kuivavad värvid ühtlasemalt. [Error: Reference source not found, Error: Reference source not found] (vt lisa 3 tabel 6) Eristatakse pehmeid ja kõvu kopaale, esimesed sulavad temperatuuril 130-180 oC, teised ~300 oC juures. Pehmed ehk mittetõelised kopaalid, nagu manila, india ja kauri kopaalid ei ületa dammaravaigu, mastiksi ja kampoli kõvadust. Nendest valmistatakse madalakvaliteedilisi kiirestikuivavaid piiritus- ja tärpentinlakke. Kauri on Austraalia vaik, mis saadakse Agathis Australise nimelisest puust. Manila kopaalid e. agatkopaalid on india päritolu korral saadud puust nimega Agathis alba, teised samanimelised tuuakse Filipiinidelt. Sulavad kergesti ja annavad õliga koos laki, mille kile ei turbu vees.
territoriaalküsimusi. Soome tankitõrje suurtükk 11 Alanud läbirääkimised katkesid 13. novembril. Soome valitsus asus Karjala piirialadel oma väekontingenti tugevdama ja viis läbi üldmobilisatsiooni. Alustati ka suuremate linnade evakueerimist. Soome Cajanderi valitsus sai aga Nõukogude ajakirjanduse ründeobjektiks. Kõigele lisaks toimus 26. novembril Manila küla piirkonnas intsident, mis kiirendas avalikku konflikti. Nimelt teatas N. Liidu valitsus, et Manila külas õppustel olnud punaväelaste keskele olevat langenud mõned kahurimürsud ning neli punaväelast saanud ja surma ja üheksa haavata. Toimunus süüdistati Soomet talle esitati noot, milles nõuti, et Soome tõmbaks oma väed piirist 25 km kaugusele. Soome valitsus lükkas protesti tagasi ja tegi ettepaneku, korraldada juhtunu kohta ühine juurdlus. Nõukogude valitsus keeldus.
magneti, kui ta seda tahaks ning kui tal olek kapitali mida kasutada. 12.3Uuri välja milliseid sihtkohti külastatakse Jaapanis kõige enam. Toon siia top 10, sihtkohtadest mida kõige enam külastatakse: 1. Tokyo 2. Kyoto 3. Osaka 4. Nagoya 5. Hiroshima 6. Nikko 7. Nara 8. Kobe 9. Yokohama 10. Sapporo 12.4. Kas eesti firmad pakud Jaapanisse reise? Eesti turismifirmad pakuvad Jaapanisse reise. Näiteks: Reisiekspert: Manila & Luzon,Osaka, Sanghai, Tokyo Kaleva Travel: ringreisid kevadel ja sügisel 12.5. Kui suure osa moodusta turism sisemajanduse kogutoodangust? Turism ei moodust kuigi suurt osa SKT-st. See on väga väike osa 8. Kasutatud kirjandus: 1.Raamatud: 21 Maailma atlas Eesti entsüklopeediakirjastus 2000 ENE 4 istkoni 2.Interneti aadressid : http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan http://www.vm
atolli. 9. detsember 1941 11. detsember 1941 Hiina kuulutas Jaapanile sõja. Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25. detsember 1941 2. jaanuar 1942 Hongkong kapituleerus jaapanlastele. Filipiinide pealinn Manila kapituleerus jaapanlastele 10. jaanuar 1942 16. jaanuar 1942 Malaisia pealinn Kuala Lumpur kapituleerus jaapanlastele. Jaapanlased alustasid pealetungi Birmas. 31. jaanuar 1942 15. veebruar 1942 Briti väed lahkusid Malaka poolsaarelt. Suurbritannia olulisim sõjalaevastikubaas ning tugipunkt
Balti riikide valitsusel polnud mingit võimalust kontrollida, kui palju Nõukogude sõjaväelasi tegelikult tuli. Lepingute järgi võisid nad Baltikumi jääda max 15 aastaks. Talvesõda Oktoobri algul 1939 NSVL ettepaneku alustada läbirääkimisi ka Soomele, kellelt soovis ta lisaks sõjaväebaasidele ja territooriumi Karjala maakitsusel, kus piir liiga Leningradi lähedal olevat. Soome keeldus. Novembri lõpul esitas NSVL süüdistuse, et Soome piiriäärse Manila küla juures olevat tulistatu Nõukogude territooriumi poole! Soome ei leidnud kinnitust, kuid punaarmee alustas 30.nov 1939 sõda. Vallutati piirilinn Terijoki ja kuulutati seal välja Soome Demokraatlik Vabariik, mille valitsusjuhiks pandi soomlasest communist O.V.Kuusinen. See valitsus "sõlmis" NSVL-ga vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu, ning selle alusel väitis NSVL, et ta ei sõdigi Soomega, vaid aitab Soome Dem. Vabariiki! Alles 1940 veebruari
(jaapan, etioopa) Nime staatus- ühel objektil võib olla mitu nime, mis võivad erinevda keelelisuse ja staatuse poolest. Kui lisada veel ajalooline mõõde on segiminekud sagedased. Nt 1) rööpnimed noarootsi ps-l; 2) üks ametlik ja teine mitteametlik (ingerimaa) Ingerimaal on ametlikud venekeelsed kohanimed, aga lisaks on ka mitteametlikud välja toodud.; 3) kaks mitteametlikku nime (tihti loodusobjektidel, nt Peipsi järvel); 4) kaks samakeelset nime (Manija küla, Manila saar, Manilaid). Nime staatuse muutuse näiteks on see, et algselt oli Eesti pealinn Reval, seejärel Tallinn. Kui ametlik nimi asendub teises keeles ametliku nimega, siis pole põhjust rääkida ümbernimetamisest, kuivõrd mõlemad nimed olid ilmselt kasutusel ja jäid ka pärast ametliku nime asendumist kasutusel. Eestlaste jaoks on Tallinn olnud koguaeg Tallinn, mitte Revel. Ka Osmussaar on eestlaste jaoks olnud koguaeg Osmussaar
Võrdväärsus hääletamisel tähendab, et kõikide riikide hääl on võrdse osakaaluga, olenemata riigi suurusest. Rahvusvaheliste tülide lahendamine. ÜRO põhikirja art 2 (3) paneb liikmesriikidele kohustuse lahendada rv tülid rahumeelselt. Koos jõu kasutamise keeluga rv tavaõiguses on printsiip ajapikku laienenud kõigile riikidele. Tavaõiguse normi tekkimist tõendavad näiteks ÜRO 1970. a deklaratsioon, Manila dekl, Nicaragua Case. Printsiip kohustab riike bona fide püüdma lahendada tülisid rahumeelselt. Samas on vajalik riigi nõusolek rahumeelse lahendamise meetodi valikul. Tülide rahumeelse lahendamise viisid on kirjas ÜRO põhikirja artiklis 33: läbirääkimised; head teened; vahendus; lepitus; uurimine; rv-d vahekohtud; rv-d kohtud. Mittesekkumine. Mittesekkumise printsiibi kasutuseletulekul on teatud kriteeriumid. Nii on
000 11.695.000 11 12 13 Delhi Manila Shanghai 16,808,000 14,825,000 14
ministries.) Japan's Foreign Office often had to circulate the same text to several embassies, not all of which had a PURPLE machine, and a code clerk might have inadvertently encoded some cables in PURPLE, some in other systems— which the cryptanalysts could read. A comparison of times of dispatch and length, and voilá!—another crib to a cryptogram. Errors were, as always, a fruitful source of clues. As late as November, 1941, the Manila legation repeated a telegram "because of a mistake on the plugboard." How much more common must errors have been when the code clerks were just learning to handle the machine! The sending of the identical text in two different keys produces "isomorphic" cryptograms that yield exceedingly valuable information on the composition of the cipher. The cryptanalysts of S.I.S. and OP-20-G, then, matched these assumed plaintexts to their ciphertexts and looked for regularities from
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
